dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Terviseamet
Sissetulev dokumentAvalik

Taotlus

Terviseamet · 30. juuni 2025
Viit
9.3-4/25/5333-1
Registreeritud
30. juuni 2025
Dokumendi liik
Sissetulev dokument
Adressaat
Tartu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9.3 Teenuste terviseohutus
Sari
9.3-4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud dokumendid
Toimik
9.3-4/2025
Vastutaja
Liis Kukk (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lõuna regionaalosakond)
Lahendamise tähtaeg
30. juuli 2025

Failid

  • 📎7-1125-1 30.06.2025 Väljaminev kiri.asice2069 KB
  • 📎E-kiri.eml2883 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Tartu vallavalitsus Juurdepääsupiirang alates:30.06.2025 Juurdepääsupiirang kuni:30.09.2025 Juurdepääsupiirangu alus:AvTS § 35 lg 2 p 2 TARTU VALLAVALITSUS Keskkonnaamet [email protected] Terviseamet Meie: 30.06.2025 nr 7-1/125-1 [email protected] Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksuse detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine Tartu Vallavalitsusele on esitatud Osaühing Selmet Invest (reg. kood 10665189) poolt taotlus Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringu eesmärgiks on Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksusele (kü tunnus: 79401:001:0502) määrata täiendav ehitusõigus uue puidutööstuse hoone rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala pindala on ca 1,6 ha. Käesolevaga edastame teile KeHJS1 § 33 lg 6 alusel seisukoha andmiseks Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksuse detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu. Lisaks saadame tutvumiseks koostatud KSH eelhinnangu ja koostatava planeeringu lähteülesande eelnõu. Palume väljastada oma seisukohad Tartu Vallavalitsuse e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 29.07.2025. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anni Teetsmann planeeringute spetsialist 5309 9192 [email protected] Lisa: 1. Kuusisoo tee 28 DP algatamise korraldus EELNÕU 2. Kuusisoo tee 28 DP lähteülesanne 3. Kuusisoo tee 28 DP KSH eelhinnang Haava tn 6 AS SEB Pank Kõrveküla alevik Tel 510 6363 EE441010102017096005 60512 TARTU MAAKOND [email protected] Swedbank AS Registrikood 75006486 www.tartuvald.ee EE232200221031405424 EELNÕU Koostaja Anni Teetsmann Kannab ette Egle Nõmmoja Täitmise Anni Teetsmann eest vastutaja Adressaat OÜ Selmet kellele Invest edastada TARTU VALLAVALITSUS KORRALDUS Kõrveküla XX.08.2025. a nr ... Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksuse detailplaneeringu algatamine lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Osaühing Selmet Invest (reg. kood 10665189) on esitanud Tartu Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksusele. Planeeringu eesmärgiks on Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksusele (kü tunnus: 79401:001:0502) määrata täiendav ehitusõigus uue puidutööstuse hoone rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala pindala on ca 1,6 ha. Planeeringualal asub üks ligikaudu 480 m2 suurune tootmishoone. Planeeringualale on juurdepääs tagatud Kuusisoo tee L2 maaüksuselt. Planeeringuala jääb Tartu valla üldplaneeringu kohaselt tiheasustusega alale. Tartu valla üldplaneeringu alusel jääb planeeringuala kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse juhtotstarbega maa-alale. Planeeringu koostamise eesmärgid on kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga. Planeeringualal kehtib Tartu Vallavalitsuse 26.02.20216. a otsusega nr 79 kehtestatud „Tila külas asuva Metsaääre maaüksuse (kü tunnus: 79403:002:0638) detailplaneering“, mis muutub peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist planeeringuala kogu ulatuses kehtetuks. Kavandatavale tegevusele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja 1 keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 alusel automaatselt keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei kaasne. Sama seaduse § 33 lõige 2 punkti 4 alusel tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ning anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Kavandatav tegevus liigitub Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 16 lõikealla. Koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju. Kavandatava tegevusega ei ületata keskkonna taluvusvõimet planeeringualal. Kavandatava tegevusega võib eeldatavalt teatud määral tõusta piirkonnas müratasemed, kuid mitte olulisel määral ning mitte väljaspool planeeringuala. Võttes kasutusele vastavaid meetmeid ehitustöödel, on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ja minimaliseerida õnnetuste ilmnemise võimalust. Kavandatava tegevusega ei kaasne ka kumulatiivset ega olulist piiriülest mõju. Detailplaneeringu keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Eelhinnangu tulemusena on jõutud järeldusele, et keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole vajalik algatada. Planeeringu koostamise käigus tuleb arvestada ning järgida KSH eelhinnangus välja toodud soovitusi. Võttes aluseks KeHJS § 33 lg 6 edastati detailplaneeringu KSH eelhinnang ja Tartu Vallavalitsuse korralduse eelnõu detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta seisukohavõtuks Terviseametile ning Keskkonnaametile. Terviseamet ning Keskkonnaamet andsid oma seisukohad………….. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest ja Tartu valla üldplaneeringust. Detailplaneeringu algatamise eelselt ei ole tuvastatud vajadust läbi viia täiendavaid uuringuid, kuid kui planeeringumenetluse ajal selgub vajadus läbi viia täiendavaid uuringuid, siis tuleb seda teha. Käesoleva planeerimisdokumendi algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Tartu Vallavalitsus (Haava tn 6 Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512 Tartu maakond). Detailplaneeringu koostaja on Terav Kera OÜ (reg. kood 11319822). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 124 lg 10, § 125 lg 1 ja lg 2, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, haldusmenetluse seaduse § 4 lg-te 1 ja 2, KeHJS § 33 lg 2, § 35 ning Tartu valla üldplaneeringu alusel Tartu Vallavalitsus otsustab: 1. Algatada Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksuse detailplaneering. 2. Kinnitada Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksuse detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale (lisa 1). 3. Mitte algatada Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. 4. Korraldusega saab tutvuda Tartu valla koduleheküljel www.tartuvald.ee. 5. Korraldus jõustub teatavakstegemisel. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Jarno Laur Eve Kallas Vallavanem Vallasekretär Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikud: Osaühing Selmet Invest Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksuse detailplaneeringu LÄHTEÜLESANNE Tartu vald 2025 Lisa 1 Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2025.a Korralduse nr xx juurde Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksuse detailplaneeringu LÄHTEÜLESANNE 1. Ülesande koostamise alus Osaühing Selmet Invest (reg. kood 10665189) on esitanud Tartu Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Tila külas asuvale Kuusisoo tee 28 maaüksusele. Detailplaneeringu algatamise taotlus on registreeritud Tartu valla dokumendiregistris nr-ga 7-1/75-1. 2. Detailplaneeringu koostaja Planeeringu koostaja peab vastama Planeerimisseaduse § 6 lg 10 sätestatud tingimustele. Planeeringu koostamise töögruppi peab lisaks olema veemajandusalase pädevuse ja veemajandusehitiste projekteerimise kogemusega insener. 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärgiks on Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksusele (kü tunnus: 79401:001:0502) määrata täiendav ehitusõigus uue puidutööstuse hoone rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala pindala on ca 1,6 ha. Planeeringualal asub üks ligikaudu 480 m2 suurune tootmishoone. Planeeringualale on juurdepääs tagatud Kuusisoo tee L2 maaüksuselt. Planeeringualale jääb elektrimaakaabelliin koos kaitsevööndiga. Planeeringualal on põhjavesi keskmiselt kaitstud. Planeeringuala jääb Tartu valla üldplaneeringu kohaselt tiheasustusega alale. Tartu valla üldplaneeringu alusel jääb planeeringuala kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse juhtotstarbega maa-alale. Planeeringu koostamise eesmärgid on kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga. Andmed planeeritavate maaüksuste kohta:  nimi- Kuusisoo tee 28 (katastritunnus 79401:001:0502);  maakasutuse sihtotstarve- 100% tootmismaa;  pindala – 13 572 m2; Planeeringualal kehtib Tartu Vallavalitsuse 26.02.20216. a otsusega nr 79 kehtestatud „Tila külas asuva Metsaääre maaüksuse (kü tunnus: 79403:002:0638) detailplaneering“, mis muutub peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist planeeringuala kogu ulatuses kehtetuks. Selleks on planeeringualasse hõlmatud osaliselt ka Kuusiku (kü tunnus: 79601:001:1784), Kuusisoo tee L2 79601:001:1785), Kuusisoo tee 26 ( kü tunnus: 79601:001:2796) ning Kuusisoo tee 26a (kü tunnus: 79601:001:2797) maaüksused. Nimetatud maaüksused säilivad olemasolevatena. 2 Joonis 1. Planeeritava ala skeem (aluskaart: Maa-ameti ortofoto) 4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid Tartu valla arengukava; Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2023-2035; Tartu valla üldplaneering; Tartu valla jäätmehoolduseeskiri; Maaküte Tartu vallas (OÜ Maves, 2020); Tila külas asuva Metsaääre maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Tartu Vallavalitsuse 26.02.2016. a korraldusega nr 79) . Planeering on kättesaadav: https://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2015_10/ Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded; Planeeringu koostajal on kohustus järgida kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid. 5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust, sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Planeeringus esitada andmed alusplaani koostaja kohta- firma nimi, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.tartuvald.ee). Planeeringuga esitada: 5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed  lähiümbruse olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad; 3  kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade. 5.2. Olemasoleva olukorra analüüs Esitada ülevaade olemasolevast olukorrast planeeringualal:  planeeritava ala piir ja maaüksuste piirid (sh naabermaaüksuste piirid vähemalt 20 m ulatuses väljaspool planeeritavat ala);  planeeritavate ja naabermaaüksuste sihtotstarbed ning pindalad;  planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht;  senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta;  olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed. 5.3. Ruumilise arengu eesmärgid • planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks; • planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda. 5.4. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine  Kruntimine lahendada planeeringuga;  Anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja järgsed kruntide pindalad, kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritud maa-alad). 5.5. Kruntide ehitusõigus  krundi kasutamise sihtotstarve – ärimaa, tootmismaa; Planeeringus määrata krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt Rahandusministeeriumi soovituslikele leppemärkidele;  hoonete suurim lubatud arv krundil- kuni neli hoonet krundil;  hoonete kasutamise otstarbed – määrata planeeringuga;  hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kuni 60% krundi pindalast;  hoonete suurim lubatud kõrgus- kuni 12 m, erandid on lubatud tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt;  hoonete suurim lubatud sügavus;  märkida planeeringu lahenduses, et ehitusõiguse mahtu kuuluvad ka ehitusloakohustuslikud PVC hallid ning vajadusel käsitleda sellega seonduvaid asjaolusid; 5.6. Ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused  lubatud korruselisus- põhihoonetel kuni 2 maapealset korrust;  katusekalded- 0-20 kraadi;  katuseharja kulgemise suund- määrata planeeringuga;  katuse tüüp- määrata planeeringuga  katusekatte materjal- määrata planeeringuga;  katusekatte värvid- määrata planeeringuga;  välisviimistluse materjalid- metall, puit, kivi, krohv, klaas, betoon (soovitavalt kombineeritult) ja muu nõuetele vastav välisviimistluse materjal.  kohustuslik ehitusjoon- määrata vajaduse korral planeeringuga;  +/- 0.00 sidumine- lahendada planeeringuga. Planeeringus toodud arhitektuursed tingimused peavad tagama kaasaegse arhitektuuriga tootmispiirkonna kujunemise. Suuremahuliste äri- ja tootmishoonete visuaalsete häiringute ning tehnogeensete maastike mõju vähendamiseks on soovitav rajada liigendatud fassaadiga ning mitmekesisema välisilmega hooneid. 4 5.7. Kruntide hoonestusala määramine Hoonestatud kruntidel määrata detailplaneeringuga ära krundi hoonestusala so ala, mille piires võib rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonestusalad siduda krundi piiridega. Sätestada tingimus, et väljapoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike hoonete püstitamine keelatud. Määrata ära mitteehitusloa kohustuslike hoonete rajamise tingimused. Samuti käsitleda võimalikke erisusi seoses erinevate rajatisega, mis võivad olla väljapool hoonestusala ning kõrgemad kui hooned. 5.8. Liikluskorralduse põhimõtted  kruntidele tee maa-alalt juurdepääsude asukohad, lubatavad pöörded teealalt või krundipiiride osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud;  juurdepääsuna planeeringualale kasutada Kuusisoo tee L2 maaüksust (kü tunnus: 79601:001:1785)  liikluskorralduse põhimõtted;  parkimine lahendada krundisiseselt vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016 normatiividele. Kui planeeritava liikluslahendusega seoses on vajadus muuta planeeringuala piiri, siis seda on võimalik korrigeerida ilma lähteülesannet muutmata. Kirjeldada planeeringulahendusega kaasnevaid liiklusvoogusid ning selle mõju piirkonna teedevõrgule. 5.9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Detailplaneeringuga tuleb määrata nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks arvestades järgmist:  määrata planeeritav kõrg- ja madalhaljastus;  planeeritavatel äri- ja tootmismaa kruntidel peab vähemalt 10% krundi pindalast olema haljastatud (puud-põõsad);  haljastuses kasutada eelistatult kodumaiseid liike ja looduspõhiseid lahendusi, lisaks puudele ja murule ka põõsaid-puhmaid. Liigivaene „betoonmuru-elupuu tüüpi“ üheülbaline haljastus ei ole lubatud;  soovitav on kasutada haljasaladel võimalusel maastikukujunduses veelelemente (tiigid, avatud kraavid), mis võimaldavad vähendada nii temperatuuritõusu kui ka puhverdada sagenevate tormidega kaasnevate valingvihmade veekoguseid;  määrata vajadusel haljastuse rajamise keelualad;  parkimine liigendada madal- või kõrghaljastusega;  Planeeringuliselt tuleb püüda soojussaarte teket vähendada nähes ka äri- ja tootmishoonete kruntidele ette kõrghaljastuse rajamist, mis aitab soojussaarte efekti vähendada.  kruntide piirete materjal, kõrgus, tüüp; Maksimaalne lubatud kõrgus 1,5 m. Piirded peavad olema avaustega, sobima hoonestuse arhitektuuriga.  määrata vertikaalplaneerimise lahendus (maapinna kõrguse muutmine, vajadusel uute absoluutkõrguste määramine, sademete vee ärajuhtimine). Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmis- ja logistikakeskuse maa-alast min 10% tuleb kavandada/säilitada looduslikuna. Looduslike alade olemasolu on oluline kliimamuutustega kaasnevate mõjude leevendamiseks 5.10. Kliimamuutustega arvestamine Planeeringulahenduses kirjeldada võimalikke meetmeid, mis aitaksid paremini hakkama saada kliimamuutuse poolt põhjustatud (ekstreemsete) ilmastikuolude – kuumalainete ja valingvihmade – negatiivsete mõjudega. 5.11. Ehitistevahelised kujad 5 Hoonestusalade ja muude objektide asukoha määramisel tuleb arvestada kehtivaid kujasid. 5.12. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad  olemasoleva olukorra kirjeldus;  planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus (veevarustus, heitvee ärajuhtimine, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus, sidevarustus, gaasivarustus);  lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel;  lokaalsed veevarustuse- ja kanalisatsioonilahendused on ajutiselt lubatud. Taotleda piirkonna vee-ettevõtjalt AS Tartu Veevärk tehnilised tingimused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks. Planeeringuala veevarustus ja kanalisatsioon on perspektiivis ette nähtud liita ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga. Kuna võimalikud liitumispunktid asuvad praegu liiga kaugel, siis ajutiselt on lubatud planeeringuala veevarustus ja kanalisatsioon kavandada lokaalselt. Reovesi tuleb koguda lekkekindlasse kogumismahutisse. Veevarustus lahendada võimaluse korral olemasoleva puurkaevu, baasil mis asub Kuusiku tn 7 maaüksusel (kü tunnus: 79403:002:0702). Vältida uue puurkaevu rajamist. Tulevikus, kui ehitatakse välja ühisveevärk ja -kanalisatsioon on planeeringualale jääva kinnistu omanikul kohustus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.  keelatud on keskkonda kahjustavad küttesüsteemide lahendused;  tehnovõrkudele ja –rajatistele reserveeritud maa-alad;  tuletõrje veevõtukohtade paiknemine.  Kirjeldada päikeselektrijaamade rajamise soovi korral võimalikud lahendused Planeeringu koostaja peab taotlema tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt. Igale kavandatavale kinnistule kavandada üks liitumispunkt tehnovõrkudega (sh sademeveele). 5.12.1. Sademevesi Planeeringuala sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositavate sademete hulga suurenemise ja tormide sagenemisega. Eelistada tuleb looduslähedasi sademeevee lahendusi, Planeerida sademevee ärajuhtimiseks vajalikud sademeveesüsteemid:  kasutada võimaluse korral looduspõhiseid lahendusi sh avatud kraave ja tiike, mille sademevee koguste puhverdamise võime on suurem kui torustikel. Looduspõhiste lahenduste kavandamisel tuua välja ka põhjendused lahenduste sobivuste kohta antud asukohta;  määrata võimalused ärajuhitava sademevee suunamiseks valgala põhiveejuhtmesse või suublasse;  vett halvasti läbilaskvate katendite, eelkõige parklate ja platside kavandamisel tuleb hinnata saastunud sademevee puhastamise võimalusi ja vajadust ning sellest tulenevalt planeerida vastavad tegevused sademevee käitlemiseks (nt: juhtimine haljasalale ja sealt sademeveesüsteemi, sademevee eelpuhastamine kohapeal koos juhtimisega sademeveesüsteemi jmt). Planeeringus tuleb ette näha vajaduse korral kõvakattega alade sademevee puhastamine õlipüüduriga;  sademeveesüsteemi hoolduseks planeerida juurdepääsuteed või juurdepääs maastikul, vajadusel näha ette servituudid. Kanaliseeritava sademevee viibeaja pikendamiseks kinnistutel ning valingvihma aegse äravooluvee reguleerimiseks näha ette tingimused planeeritavatele kruntidele puhvermahu loomiseks (torud, mahuti, vmt), kasutada väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning kokkuvooluaega pikendav vertikaali. Sademevee ühendamine sademeveekanalisatsiooni torustikku kavandada maksimaalselt 110 mm läbimõõduga toruga. 6 5.13. Keskkonnatingimuste seadmine  Määrata jäätmekäitluse korraldamine;  Käsitleda radooni leviku teemat. Vajadusel anda leevendusmeetmed projekteerimiseks – ehitamiseks;  Kirjeldada võimalikke keskkonnamõjusid ning planeeritud leevendusmeetmeid;  Planeeringus tuleb ette näha kõvakattega alade sademevee puhastamine õlipüüduriga;  Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 järgi tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset.  Tuua välja kõik keskkonnaalased piirangud ja kitsendused ning vajaduse korral leevendavad meetmed keskkonnamõjude vähendamiseks. 5.14. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajadusel servituutide seadmise vajadus. Üldprintsiibis vältida servituutide määramise vajadust. 5.15. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kuritegevuse riske vähendavate nõuetega (Eesti standard EVS 809- 1:2002). Anda põhimõtted edasiseks projekteerimiseks. 5.16. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus Täpsustada planeeringuga. 5.17. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringusse sätestada tingimus, et planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. 5.18. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud isikutega realiseerimise lepingu. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule. Tartu Vallavalitsus ei võta kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega. 5.19. Lähteseisukohtade muutmine Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning Tartu Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele. 6. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid 1. Situatsiooniskeem, M 1: 10000; 2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1: 5000; 3. Olemasolev olukord M 1: 500; 4. Planeeringu põhijoonis M 1:500; 5. Planeeritud tehnovõrgud M 1:500; 5. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis. Vajadusel võib esitada täiendavaid jooniseid, kõik detailplaneeringu joonised peavad olema selged ja arusaadavad. Planeeringu põhijoonise ning tehnovõrkude joonise võib soovi korral esitada ühise joonisena, kui joonis on vormistatud selgelt ja arusaadavalt. 7 7. Koostöö detailplaneeringu koostamisel Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omaniku ning olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad. Koostöö toimumine tuleb planeeringus fikseerida. 8. Nõuded detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja läbivaatamiseks Detailplaneering esitada enne kooskõlastamist põhilahenduse ja tehnovõrkude läbivaatamiseks ning lähteülesandele vastavuse kontrollimiseks Tartu Vallavalitsusele. Detailplaneering kooskõlastada vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015. a määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“:  Päästeametiga, kuna planeering käsitleb tuleohutusnõudeid; Teha koostööd tehnovõrkude valdajatega. Planeeringu tekstilises osas esitada kooskõlastuste kokkuvõte. 9. Detailplaneeringu vormistamine ja avalikustamine Detailplaneering peab vastama Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt Planeerimisseaduses sätestatud korrale. Planeering esitada Tartu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks kogu mahus koos lisadega digitaalsel kujul .asice (joonised pdf, dgn/dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf failina) ja paberkandjal. Planeeringualal kehtib Tartu Vallavalitsuse 26.02.20216. a otsusega nr 79 kehtestatud „Tila külas asuva Metsaääre maaüksuse (kü tunnus: 79403:002:0638) detailplaneering“, mis muutub peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist planeeringuala kogu ulatuses kehtetuks. 10. Detailplaneeringu kehtestamine Detailplaneering esitada Tartu Vallavalitsusele kehtestamise korraldamiseks kogu mahus koos lisadega digitaalsel kujul (joonised pdf, dgn/dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf failina) vastavalt Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50 ning üks eksemplar paberkandjal. Planeeringuandmed tuleb planeeringu koostaja poolt enne kehtestamist esitada planeeringute andmekogusse (PLANK) kontrolli, kasutades planeeringu kontrollimise rakendust (https://planeeringud.ee/plank-web/#/control). See võimaldab veenduda, et koostatav planeering on nõuetekohaselt vormistatud ning vastavuses planeeringute andmekokku esitamise nõuetega. 8 Tartu vallas Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksuse ja lähiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Planeeringu eesmärgiks on Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksusele (katastritunnus: 79401:001:0502) määrata täiendav ehitusõigus uue puidutööstuse hoone rajamiseks, lisaks antakse planeeringuga lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Eelhinnang on koostatud Tartu vallas Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksusele (katastritunnus: 79401:001:0502) detailplaneeringuga kavandatud tegevustele. Eelhinnangu koostamise aluseks on detailplaneeringu koostamise ettepanek ning planeeringu koostamise lähteülesanne. Õiguslikud alused Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõige 1 punktist 3 ei kuulu kavandatav tegevus sama seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine on kohustuslik. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Antud juhul kuulub kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõige 2 punktis 22 nimetatud tegevuse alla, s.o tegemist on muu tegevusega, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 16 lõike 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise eelhinnang anda muu käesolevas määruses nimetata tegevuse korral, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse asjaolude hindamisel lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 4 ja 5 nimetatud kriteeriumitest. 1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Planeeringu eesmärgiks on Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksusele (katastritunnus: 79401:001:0502, maakasutuse sihtotstarve: 100% tootmismaa, pindala: 13 572,0 m2) määrata täiendav ehitusõigus uue puidutööstuse hoone rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala pindala on ca 1 ,6 ha. Planeeringualal asub üks ligikaudu 480 m2 suurune tootmishoone. Planeeringualale on juurdepääs tagatud Kuusisoo tee L2 maaüksuselt (79601:001:1785). Planeeringualale jääb elektrimaakaabelliin koos kaitsevööndiga. 1 Planeeringu koostamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga. Planeeringuala jääb Tartu valla üldplaneeringu kohaselt tiheasustusega alale. Tartu valla üldplaneeringu alusel jääb planeeringuala kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse juhtotstarbega maa-alale. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Tartu Maakonnaplaneering 2030+ Tartu maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 Tartu maakonnas Nõo, Kambja, Kastre, Luunja valdades, Tartu linnas, Tartu valla ja Peipsiääre valla osadel ning Põlva maakonnas Räpina valla osal. Planeeringul on kaks suurt eesmärki: maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine. Tartu valla üldplaneering on kehtestatud Tartu Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 43. Tartu valla üldplaneering täpsustab Tartu Maakonnaplaneering 2023+ arengusuundumusi ja põhimõtteid. Tartu valla üldplaneering on koostatud kogu valla territooriumile kuni 20 aasta perspektiivis. Üldplaneeringus on määratud valla ruumilise arengu üldised suundumused, maa-alade ja veekogude üldised kasutustingimused, piirkondade üldised ehitus- ja haljastustingimused, transpordivõrgustik, miljööväärtuslike alade, rohevõrgustiku, väärtusliku põllumajandusmaa ja maastike kaitse- ja kasutustingimused, kõrgveepiirist tulenevad kitsendused, asustuse arengualad. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringualasse hõlmatud maaüksus kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroohoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-alal. Suunaks on keskkonda sobiva ja olulist keskkonnamõju mitteomava äri- ja tootmistegevuse arendamine, st kergetööstus- ja keskkonnasõbralike ettevõtete rajamine. Kavandatav tegevus on kooskõlas Tartu valla üldplaneeringus sätestatud eesmärkidega. Tartu valla arengukava 2022-2030 on vastu võetud Tartu Vallavolikogu 18.09.2024 määrusega nr 10. Tartu vallast on kujunenud mõnusalt arendava elu- ja ettevõtluskeskkonnaga Tartumaa ja kogu Lõuna-Eesti nutika ja rohelise elu kasvukeskus, millel on kiired ühendused nii ülikoolilinna Tartuga kui maailmalinn Tallinnaga. Tartu valla kompaktsetel ettevõtlusaladel – Vahi tööstuspark, Kuusisoo tööstuspark, Tabivere tööstusala, Äksi tööstusala (Karjamõisa tee ääres), on välja arendatud head ühendused, kvaliteetne taristu ning inimsõbralik keskkond, mis sulatab tööstusala maastikku ilma funktsionaalsust kahjustamata. Tartu valla ruumiplaneering on sõbralik ja funktsionaalne. Tartu vallast pääseb kiiresti ja mugavalt igale poole maailmas. Vallas on kiired transpordiühendused regioonikeskuse Tartu suunal ning pealinna Tallinna suunal. Teedevõrgustik vallas võimaldab kiiret ja mugavat liikumist kodude, töökohtade, teenuste ja avaliku ruumi objektide vahel. Inimesed väärtustavad liikumist rohelises, hästi disainitud tänavaruumis või külakeskkonnas. 2 Sadevesi hajutatakse või immutatakse eelistatavalt krundil või juhitakse väljaehitatud lahkvoolsesse kanalisatsioonisüsteemi. Suurte veetihedate asfaltplatside asemel eelistatakse vett läbilaskvaid lahendusi näiteks murukividega kaetud parklad jms. Sadevete ajutise kogumise reservuaaride ja liigvee ärajuhtimise süsteemi haaratakse võimalusel maaparandussüsteemi osasid ja veekogusid. Liigse sadevee ajutiseks kogumiseks ja immutamiseks rajatakse avalikku ruumi tiike, kahlamislompe ja muid ruumi sobivaid ja innovaatilisi lahendusi. Majapidamistes kogutakse ja kasutatakse sadevett tarbeveena näiteks vesiklosettides ja kastmiseks. Kavandatav tegevus on kooskõlas Tartu valla arengukava eesmärkidega. Tartu valla energia- ja kliimakava on vastu võetud Tartu Vallavolikogu 21.12.2022 määrusega nr 20. Tartu vald järgib Tartu maakonna energia- ja kliimakavas 2022-2035 ning Tartu valla energia- ja kliimakavas 2022-2035 sätestatud eesmärke, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Kliima- ja energiakava panustab valla visiooni saavutamisse energia- ja kliimavaldkonna meetmetega, olles üheks alusdokumendiks rohepöörde valdkonna investeeringute ja eelarvete kavandamisel ning finantseeringute taotlemisel. Valdava osa Tartu valla territooriumist moodustavad põllu- ja metsamassiivid, millest ligikaudu 40-50% on kaetud maaparandussüsteemidega. Maaparanduse puhul on olulised kliimariskid ekstreemsed sademed, sademete hulga suurenemine, talvise temperatuuri tõus, temperatuuri üldine tõus ja põud (veevaene + kõrge temperatuuriga periood). Kliimariskide realiseerumine sõltub kuivendussüsteemide hooldamisest/hooldamata jätmisest, samuti nende loomulikust amortiseerumisest, kuna suur osa maaparandussüsteeme on rajatud aastatel 1960- 90. Lisaks on maaparandussüsteemid sageli ka linnalises keskkonnas sademevee ärajuhtimise süsteemi osad. Riigi poolt on koostatud Ida-Eesti vesikonna maaparandushoiukava, mis hõlmab Tartu valda osana Emajõe vasakkalda, Pedja ja Kullavere piirkondadest. Kliimaaspekte kehtivas maaparandushoiukavas ei ole käsitletud, vaid on lähtutud eeldusest, et olemasolevaid maaparandussüsteeme peaks hooldama ja vajadusel rekonstrueerima. Kõige rohkem kokkupuudet kliimateguritega on kanalisatsioonisüsteemil seoses sademevee kogumise, läbijuhtimisega ja puhastamisega. Sademevee käitluseks ja ärajuhtimiseks on määratud samuti tingimused eelistades selle immutamist rohealadel. Tila sademevee eesvooluks on osaliselt Tartu linna kanalisatsioon. Kavandatav tegevus on kooskõlas Tartu valla energia- ja kliimakava eesmärkidega. 2. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Planeeringu eesmärgiks on Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksusele (katastritunnus: 79401:001:0502, maakasutuse sihtotstarve: 100% tootmismaa, pindala: 13 572 m2) määrata täiendav ehitusõigus uue puidutööstuse hoone rajamiseks. Planeeringuala pindala on ca 1,6 ha. 3 Joonis 1. Planeeritava ala skeem (alusjoonis: Maa-ameti geoportaal, 16.05.2025) Planeeringuala paikneb tiheasustusalal Tila külas ja seal asub üks ligikaudu 480 m2 suurune tootmishoone. Planeeringualale on juurdepääs tagatud Kuusisoo tee L2 maaüksuselt. Planeeringuala ümbritsevad idast, lõunast ja läänest maatulundusmaa sihtotstarbega krundid ning põhjast tootmismaa sihtotstarbega krundid. Planeeringualal levivad suures osas kahkjas leetunud muld (LP) ja vähesel määral gleistunud kahkjas leetunud muld (LPg). Planeeringuala ei asu Maa-ameti kaitsealade kaardi kohaselt ühelgi looduskaitsealal ega vööndis. Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmete kohaselt maardlaid planeeringualale ega lähipiirkonda ei jää. Kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei ole alal ühtegi muinsuskaitsega seotud objekti ega ei jää ühtegi ka lähipiirkonda. Põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt on planeeringualal põhjavesi keskmiselt kaitstud. 4. Tegevuse eeldatavalt kaasnev mõju 4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid Hoonete ja rajatiste ehitamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt veeressurss, energia, maa, ehitusmaterjalid jne), kuid arvestades käesolevaid ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal piirkondades. Seega võib detailplaneeringuga kavandatavat tegevust pidada antud asukohas sobivaks. Planeeringualale ega lähipiirkonda ei jää maardlaid, seega ei oma kavandatav tegevus mõju registrisse võetud loodusvaradele. Hoonete või rajatise ehitamisel tarbitakse loodusvarasid (nt 4 maa, vesi, energia, ehitusmaterjalid), kuid tegevus ei põhjusta ressursside kättesaadavuse vähenemist mujal. Piirkond on keskmiselt kaitstud põhjaveega ala, veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse alal ajutiselt lokaalselt (planeeringuala veevarustus ja kanalisatsioon on perspektiivis ette nähtud liita ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga). Reovesi kogutakse lekkekindlasse kogumismahutisse. Veevarustuseks kasutatakse olemasolevat puurkaevu, mis asub Kuusiku 7 maaüksusel (katastritunnus: 79403:002:0702). Puurkaev nr PRK0063796 on puurkaev olmevee saamiseks põhjaveekihist ja põhjaveekogumiks (põhiline) on Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, puurkaevu sanitaarkaitseala on 50 m. Ehitustegevuse käigus kasutatavate materjalide, vee ja tekkiva reovee kogused ei ole täpselt teada. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide nõuetekohasel rajamisel ja kasutamisel ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinna- ja põhjaveele. Detailplaneeringuga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too kaasa veetarbimist sellises mahus, mis võiks mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Sademevee käitlemisel tuleb võimaluse korral kasutada looduspõhiseid lahendusi sh avatud kraave ja tiike, mille sademevee koguste puhverdamise võime on suurem kui torustikel. Looduspõhiste lahenduste kavandamisel tuua välja ka põhjendused lahenduste sobivuste kohta antud asukohta. Tuleb määrata võimalused ärajuhitava sademevee suunamiseks valgala põhiveejuhtmesse või suublasse. Vett halvasti läbilaskvate katendite, eelkõige parklate ja platside kavandamisel tuleb hinnata saastunud sademevee puhastamise võimalusi ja vajadust ning sellest tulenevalt planeerida vastavad tegevused sademevee käitlemiseks (nt: juhtimine haljasalale ja sealt sademeveesüsteemi, sademevee eelpuhastamine kohapeal koos juhtimisega sademeveesüsteemi jmt). Planeeringus tuleb ette näha vajaduse korral kõvakattega alade sademevee puhastamine õlipüüduriga. Energiakasutus on seotud masinate ja seadmete kütusekasutusega, osaliselt kasutatakse ehitusprotsessis elektrienergiat. Ehitustegevusega kaasneb jäätmeteke. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning Tartu valla jäätmehoolduseeskirjale, sellisel juhul ei teki olulist keskkonnamõju. Ehitusjäätmeid tuleb tekkekohas liigiti koguda, anda taaskasutusse või anda üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule. Igal võimalusel tuleb rakendada kõikvõimalikke võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Käesoleva planeeringu puhul ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega jääkreostusobjekte. Planeeringuga ei kavandata ohtlikke objekte ega tegevusi. Võimalikult suures ulatuses on plaanis kasutada looduspõhiseid sademevee lahendusi. Arvestades eeltoodut ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasneva vee või pinnase reostuse teket. Ehitustegevuse ajal võib masinate tehnilise rikke korral sattuda õli või kütus pinnasesse. Rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja tehniliselt korras masinaid. Rikete korral tuleb koheselt kasutusele võtta vastavad meetmed reostuse likvideerimiseks. Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega, võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, 5 vibratsioon). Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ette näha ei ole. Detailplaneeringu alale ega selle vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid ja kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt puudub ebasoodne mõju Natura aladele. Planeeringuala puhul on tegemist Tila küla tiheasustusalaga ja sellest lähtuvalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevana oodata ka mõju avaldamist taime- ning loomaliikide populatsioonide arvukusele. Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale. 4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, hoonete valmimisel täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette näha ei ole. Õnnetuste vältimiseks tuleb järgida ehitusprojektis esitatud nõudeid. Kavandatava tegevuse käigus ei ilmne ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, kui jälgitakse ohutusnõudeid ja kasutatakse vastavaid isikukaitsevahendeid. Tegevusega ei kaasne negatiivseid sotsiaalseid muutusi, vaid planeeringuga kavandatavad tegevused mõjutavad positiivselt piirkonna sotsiaalset keskkonda. Planeeringualal ei asu ega ka kavandata olulise keskkonnaohuga rajatisi, projekteerimisel ja käitamisel tuleb arvestada kehtivate tuleohutuse ja hädaolukorra lahendamise nõuetega. Vastavalt Eesti radooniriski levilate kaardile asub planeeringuala piirkonnas, kus interpoleeritud radoonirisk on 150-250 kBq/m3 (kõrge või väga kõrge risk). Kõrge Rn- sisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus (Petersell jt., 2017). Kuna tegemist on kõrge riskiga, siis tuleb projekteerijal kas teostada pinnase radoonitaseme mõõtmised ning lähtuvalt saadud tulemustest vajadusel kavandada radoonikaitse meetmed või arvestada hoone projekteerimisel koheselt kõrgendatud radooniriskiga. Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest. 4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Antud määruse nõudeid tuleb täita nii ehitusprojektide koostamisel, planeerimisel kui ka müratundlikel aladel olemasoleva müraolukorra hindamisel. Liiklus- ja tööstusmürale on kehtestatud eraldi müraalased normatiivid. Tööstusmüra ülalpool nimetatud määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad (nt erinevad tööstuslikud seadmed). Liiklusmüra on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus. Erinevat liiki mürale (tööstusmüra ja liiklusmüra) ei ole 6 summaarset müra normtaset kehtestatud. Normväärtused on kehtestatud päeva (7-23) ja öö (23-7) keskmistatud väärtustena (müra hinnatud tase kogu päeva ulatuses, mis kujuneb mürarikaste ja vaiksemate hetkede summast). Eestis kasutatakse müraolukorra normidele vastavuse kriteeriumitena peamiselt kahte näitajat: päevane (7.00–23.00) ja öine (23.00–7.00) müra hinnatud tase:  müra hinnatud tase päeval – Ld (7.00-23.00), sh lisatakse õhtusel ajavahemikul (19.00- 23.00) tekitatud mürale parandus +5 dB (eeldatakse, et õhtusel ajal esinev müra on häirivam);  müra hinnatud tase öösel – Ln (23.00-7.00). Tartu valla üldplaneeringu kohaselt jääb kavandatava detailplaneeringu ala linnalisse keskkonda (tiheasustusalale) detailplaneeringu kohustusega alale. Tiheasustusalal uute hoonete kavandamisel tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse nõuetest. Planeerimisprotsessis tuleb tellida müra modelleerimise uuring ja lähtuvalt selle tulemustest planeerida hoonestus. Vajadusel tuleb kaaluda ka müra vähendavaid meetmeid. Ka planeeringu realiseerimisega kaasnev ehitusaegne transpordikoormus võib olla märkimisväärne, kuid tegemist on ajutise ja suhteliselt lühikese perioodiga. Vajadusel tuleb ka ehitusperioodil kasutusele võtta leevendavad meetmed. Käitamiseaegsed territooriumilt lähtuvad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 (edaspidi KeM määrus nr 71) kehtestatud müra normtasemetele. Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel elamualadel ületada kella 21.00-07.00 vahel KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset (eriti tähelepanelik tuleb olla öiste ehitustööde teostamisel). Kuigi päevaseks ajaks ei ole ehitustöödele müra piirväärtust kehtestatud, tuleb tekitatavat müra minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ja vältides asjatut müra ja suuremat õhusaaste teket. Ehituse ajal toimub ka mõningane vibratsiooni suurenemine näiteks materjalide transpordil, erinevate masinate kasutamisel vms. Nii ehitus kui ka kasutusaegsed vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele. 4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Planeeringuala ei piirne ühegi kultuurimälestisega. 4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Planeeringuala ei asu loodusobjektil ega piirne ühegi loodusobjektiga. 5. Asjaomaste asutuste seisukohad Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist 7 küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks otsuse eelnõu. Käesoleva eelhinnangu käigus on asjaomaste asutustena kaasatud Keskkonnaamet ja Terviseamet. 6. Kokkuvõte Arvestades kavandatava tegevuse mahtu, iseloomu ja asukohta, ei ole oodata detailplaneeringu elluviimisel ja hoone sihipärasel kasutamisel olulist keskkonnamõju ning detailplaneeringu läbiviimiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole vajalik. Tuleb jälgida, et ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei ületaks keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemeid, sh tuleb eriti tähelepanelik olla öiste ehitustööde läbi viimisel. Lisaks on soovitatav detailplaneeringu ala ja selle ümbrus (sh kinnistule viiva tee teekate) hoida regulaarselt võimalikult puhtana (tolmuvabana) vähendamaks võimalikku teetolmu lendumist ja keskmisest kõrgemate saasteainete kontsentratsioonide teket. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine pole vajalik, kuna: 1. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei ole vastuolus Tartu valla üldplaneeringuga, Tartu valla energia- ja kliimakavaga ega Tartu valla arengukavaga 2022-2030; 2. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust või jäätmeteket olulisel määral. 3. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeringuga kavandatud tegevused ja sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Avariiolukordade (nt ehitusaegsed lekked masinatest vms) esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid; 4. Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastusvõime ületamist, sest planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale; 5. Planeeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega kaasneb liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine vähesel määral ehitustegevuse aja. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada olemasolevate ja perspektiivsete häiringutega (müra, sh lisanduv transport, vibratsioon, õhusaaste) ja vajadusel käsitleda leevendavaid meetmeid; 6. Detailplaneeringualal ei ole keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mis seaks piiranguid kavandatavale tegevusele; 7. Piiriülest mõju detailplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ette näha ei ole; Keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. Kui detailplaneeringu koostamisel arvestatakse keskkonna- ja teiste õigusaktide nõudeid, ei kaasne detailplaneeringu ellu rakendamisega olulist negatiivset keskkonnamõju. 8 Koostaja: Marjaliis Kivisaar Keskkonnaspetsialist 18.06.2025 9 Saatja: [email protected] Saaja: "Keskkonnaamet" <[email protected]>, "Terviseamet" <[email protected]> Teema: Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksuse detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine Kuupäev: 2025-06-30 12:07 Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Teile on saadetud Tartu Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Kontaktinfo Tartu Vallavalitsus Haava tn 6, Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512 Tartumaa Tel 510 6363 e-post: <mailto:[email protected]> [email protected]
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel