Selgitustaotlus

Tehnilise Järelevalve Amet aadress: Sõle 23 A, Tallinn 10614 epost: [email protected] Järelepärimine 20. jaanuar 2016, Tallinn Äriregistrile edastati Äriseadustik (edaspidi: ÄS) § 2 lg 4 ja ÄS § 400 alusel dokumendid, mis olid ÄS § 33 lg 12 ja § 33 lg 11 alusel allkirjastatud elektrooniliste allkirjadega. Üks allakirjutanutest oli Läti kodanik, kes allkirjastas dokumendi Läti elektroonilise allkirjaga. Äriregister ei võtnud vastavat dokumenti menetlusse viidates, et Läti kodaniku allkiri puudub. 2. Äriseadustikust tulenevad nõuded ÄS § 33 reguleerib Äriregistri kande tegemist, lg 1 sätestab, et äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. ÄS § 33 lg 12 sätestab, kui digitaalallkirjastatud avalduse saab esitada otse elektrooniliselt peetava äriregistri infosüsteemi, ei või avaldust esitada eposti teel. Vastasel juhul tagastab registripidaja epostiga esitatud avalduse seda registripäevikusse kandmata, märkides ära tagastamise põhjuse. ÄS § 33 lg 11 sätestab, et notariaalselt kinnitatud avaldus ja avalduse esitamise volikiri loetakse võrdseks digitaalallkirjastatud avalduse ja volikirjaga. ÄR § 38 lg 3 sätestab, et registripidajale esitatakse dokumendi originaal või notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri. Ametlikult kinnitatud ärakiri võib olla elektrooniline. Sellisel juhul asendab kinnituse andnud isiku nime ja allkirja ning asutuse pitserit isiku digitaalallkiri või asutuse digitaalne tempel. Nagu eelpool näha, siis ÄS lubab teatud dokumendid esitada Äriregistrile elektroonilises vormis allkirjastatuna elektroonilise allkirjaga. ÄS ei sätesta erandeid ega nõudeid elektroonilisele allkirjale. Samuti puuudvad ÄSis piirangud piiriüleste elektrooniliste allkirjade osas. 3. Digitaalallkirja seadusest ja TsÜSst tulenevad nõuded 3.1. Vormiküsimused Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) § 80 lg 1 sätestab, et tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kirjalik vorm on defineeritud TsÜS § 78 lg 1, mille kohaselt, kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 80 lg 1 sätestab expressis verbis, et elektrooniline vorm on võrdne kirjaliku vormiga, ehk siis elektrooniline allkiri on sama õigusliku tähendusega, mis käsikirjaline allkiri ja toob kaasa täpselt samasugused õiguslikud tagajärjed. TsÜS § 80 lg 2 kohaselt peab tehing elektroonilise vormi järgimiseks: i. olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil ja ii. sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja iii. olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. TsÜS ei sätesta välismaist elektroonilist vormi vms. TsÜS sätestab ühtsed vormide tingimused ega tee vahet, kas tegu on nö välismaal vormistatud dokumendiga ja/või allkirjastaja on välismaalane. 3.2. Digitaalne allkiri ja elektrooniline allkiri TsüS § 80 lg 3 sätestab, et elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektroonilise allkirja isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri. Digitaalallkirja seadus (edaspidi DAS) baseerub direktiivil 1999/93/EÜ (edaspidi Direktiiv ja/või 1999/93/EÜ). Direktiivi selgitavas osas on sedastatud, et Direktiivi eesmärk ei ole ühtlustada siseriiklikke lepinguõiguse norme, pidades silmas eeskätt lepingute sõlmimist ja täitmist käsitlevaid norme, ega muid lepingutega sidumata vorminõudeid, mis käsitlevad allkirju; seepärast ei tohiks elektrooniliste allkirjade õiguslikku toimet käsitlevad sätted piirata siseriiklikke vorminõudeid lepingute sõlmimisel ega eeskirju, millega määratakse kindlaks lepingu sõlmimise koht. Sellest lähtuvalt võib nentida, et kui riik ei ole siseriiklikult sätestanud, millistel tingimustel võivad eri riikidest pärit lepingupooled lepingut allkirjastada, siis ei tohi riigid selliseid sätteid kehtestada ka elektrooniliste allkirjade puhul. DAS § 3 lg 1 sätestab otse, et digitaalallkirjal on samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal, kui seadusega ei ole neid tagajärgi piiratud ning on tõendatud allkirja vastavus ja digitaalallkiri koos selle kasutamise süsteemiga peab: i. võimaldama üheselt tuvastada isiku, kelle nimel allkiri on antud; 1 Direktiiv 1999/93/EÜ nr 17. ii. võimaldama kindlaks teha allkirja andmise aja; iii. siduma digitaalallkirja andmetega sellisel viisil, mis välistab võimaluse tuvastamatult muuta andmeid või nende tähendust pärast allkirja andmist. DAS § 40 reguleerib välismaise sertifikaadi tunnustamist, tegemata detailset vahet allkirja päritolu riikide vahel. Nimelt DAS § 40 sätestab, et välismaise sertifitseerimisteenuse osutaja poolt väljaantud sertifikaate tunnustatakse võrdväärsetena käesoleva seaduse alusel tegutsevate sertifitseerimisteenuse osutajate poolt väljaantud sertifikaatidega, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: i. välismaine sertifitseerimisteenuse osutaja vastab registri vastutava töötleja otsuse kohaselt käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele; ii. välismaise sertifitseerimisteenuse osutaja sertifikaate garanteerib mõni käesoleva seaduse alusel tegutsev sertifitseerimisteenuse osutaja, kes on sertifikaatides sisalduvate andmete tõesuse eest endale vastutuse võtnud; iii. välismaise sertifitseerimisteenuse osutaja poolt väljaantud sertifikaadid on tunnustatud Eesti Vabariigi välislepinguga. Lähtudes eeltoodust, tuleb asuda seisukohale, et DAS kohaselt on ka piiriülene elektrooniline allkiri aktsepteeritav. DAS ei sätesta piiranguid teisest riigist pärit elektroonilisele allkirjale. Samuti ei sätesta DAS piiranguid elektroonilisele allkirjale, millega allkirjastatakse haldusdokumente ja kasutatakse avalikus sektoris. Sellised piirangud puuduvad ka väljaspoolt Eestit pärit elektrooniliste allkirjade osas. Vastukaaluks võib vaadata, ka mis Saksa õigus reguleerib. Nimelt, SigG § 23 lg 1 teeb vahet, kas kavalifitseeritud allkiri on pärit EL või Euroopa Majandusruumi lepinguriigist. Nimelt SigG § 23 lg 1 teine lause sätestab, et elektroonilised allkirjad kolmandatest riikidest on kvalifitseeritud elektroonilise allkirjaga võrdsustatud, kui sealse sertifitseerimisteenuse osutaja sertifikaat on väljastatud avalikult kui kvalifitseeritud sertifikaat ja vastab Direktiivi 1999/93/EG artikkel 5 lg 1 ja kui: i. sertifitseerimisteenuse osutaja täidab Direktiivi nõuded ja Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majandusruumi lepinguriigis akrediteeritud on, või ii. ühiselt asustatud sertifitseerimisteenuse osutaja, mis sertifikaadi osas Direktiivi nõudeid täidab, või iii. sertifikaat või sertifitseerimisteenuse osutaja on tunnustatud kahevõi mitmepoolse kokkuleppe alusel Euroopa Liidu ja kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt. 4. EU õigusest tulenevad nõuded Digitaalallkirjadega seonduvat reguleerib EL õigusruumis Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 13.12.1999 direktiiv nr 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (edaspidi: direktiiv 1999/93/EÜ). Direktiiv 1999/93/EÜ sätestab artiklis 4 siseturu põhimõtted, mille kohaselt: (i) Iga liikmesriik kohaldab käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklikke sätteid oma territooriumil asuvate sertifitseerimisteenuste osutajate ja nende osutatavate teenuste suhtes. Liikmesriigid ei või piirata mõnest muust liikmesriigist osutatavate sertifitseerimisteenuste osutamist käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkondades. (ii) Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiiviga kooskõlas olevatel elektrooniliste allkirjadega seotud toodetel lubatakse siseturul vabalt ringelda. Seega peavad liikmesriigid teistest liikmesriikidest pärit elektroonilisi allkirju aktsepteerima. Möönama peab, et aktsepteerimine võib olla teatud piirangutega. Nimelt sätestab artikkel 3 lõikes 7 direktiiv 1999/93/EÜ, et liikmesriigid võivad seada lisanõudeid elektrooniliste allkirjade kasutamisele avalikus sektoris. Sellised nõuded on erapooletud, läbipaistvad, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ja need on seotud üksnes asjakohase rakenduse iseärasustega. Sellised nõuded ei või takistada teenuste piiriülest osutamist kodanikele. See säte lubab liikmesriigil rakendada avalikus sektoris elektroonilise allkirja kasutamise piiranguid ja/või lisanõudeid st, et põhimõtteliselt võib seadusandja ette näha teatud lisanõuded (piirangud) elektroonilise allkirjaga esitatavatele dokumentidele ja/või elektroonilisele allkirjale, millega dokument on varustatud. Samas ei tohi nõuded olla erapoolikud, ebaproportsionaalsed ja diskrimineerivad. Sama sätte viimane lause sätestab, et nõuded ei või takistada teenuste piiriülest osutamist kodanikele. Kui seadusandja ei ole sätestanud äriregistrile edastatava elekroonilise allkirja suhtes piiranguid/lisanõudeid, siis tuleb liikmesriigist pärit elektroonilist allkirja aktsepteerida kui oma riigi kodaniku poolt antud elektroonilist allkirja. Ka erialakirjandus toetab eelpool toodut. Nimelt on liikmesriikidel seega võimalus sätestada avalikus õiguses sertifiteerimisteenuste akrediteerimine, lähtudes artikkel 3 lõikest 7 1999/93/EC. Muu hulgas tuleb liikmesriigil tähelepanu pöörata, et direktiivi 1999/93/EÜ artikkel 3 lg 1 kohaselt ei ole lubatud lubade nõudmine. DAS ei sätesta muid nõudeid piiriülestele elektroonilistele allkirjadele (digitaalallkirjale), peale § 40 sätestatud välismaise sertifikaadi tunnustamise. Kuna kehtivad Eesti õigusaktid ei sätesta direktiivi artiklis 3 lg 7 viidatud lisanõudeid elektroonilistele allkirjadele avalikus sektoris (sh Äriregistrile), siis tuleb nentida, et haldusorganitel on kohustus menetleda dokumente, mis on allkirjastatud elektroonilise allkirjaga, isegi juhtudel, kui vastav elektrooniline allkiri on pärit väljaspool Eestit. 5. Küsimused 1. 5.1. Mis alusel võivad Eesti Vabariigi riigiasutused keelduda Läti elektroonilise allkirjaga allkirjastatud dokumendi menetlemisest? 2. 5.2. Miks keeldub Äriregister teiste EÜ liikmesriikide (Läti) elektroonilise allkirjaga varustatud dokumentide menetlemisest? 3. 5.3. Kas ja miks puudub Eesti Vabariigi riigiasutustel tehniline valmisolek teiste EÜ liikmesriikide elektrooniliste allkirjaga allkirjastatud dokumentide menetlemiseks (dokumendi avamine ja sertifikaadi andmete nägemine)? Ott Sarv SignWise Corporation Limited 24 Holborn Viaduct London EC1A 2BN United Kingdom Saatja: Ott Sarv <[email protected]> Saatmisaeg: 20. jaanuar 2016. a. 11:17 Adressaat: TJA - Avalik Teema: Selgitustaotlus seoses piiri�leste elektrooniliste allkirjade mittetunnustamisega Eesti Vabariigi riigiasutuste poolt Manused: TJA- J�relep�rimine.pdf J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Tere, Edastame Teile k�esolevaga selgitustaotluse seoses piiri�leste elektrooniliste allkirjade mittetunnustamisega Eesti Vabariigi riigiasutuste poolt. Best regards, Ott Sarv Founder and CTO SignWise Corporation Ltd. | 24 Holborn Viaduct, International House, London, EC1A 2BN, UK| The information contained in this email message and any attached files are confidential. If you are not the intended recipient, any use, disclosure or copying of any part of this document is strictly unauthorised. If you have received this transmission in error we apologise for any inconvenience which you may have been caused and request to notify the sender by reply email and delete this message. Thank you.