-864235 -144145 0 0 Infragate Eesti AS
[email protected] Teie 03.12.2015 nr PRO-980 Meie 19.01.16 nr 9-1/ 15-1339-003 Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastamise tööprojekt AS Infragate Eesti esitas 03.12.2015 Tehnilise Järelevalve Ametile (TJA) kooskõlastamiseks Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastamise tööprojekti. Jäätmeseaduse ( JäätS ) § 119 lg 8 kohaselt teostab järelevalvet nimetatud seaduse § 272 nõuete täitmise üle lisaks Keskkonnainspektsioonile (KKI) muuhulgas ka TJA. Vastavalt tööprojektis toodule likvideeritakse olemasolev jäätmehoidla ja rajatakse uus. JäätS § 27 2 lõike 3 kohaselt tuleb suurõnnetuse ohuga jäätmehoidla projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning järelhooldamisel võtta vajalikke meetmeid, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende kahjulikke tagajärgi inimese tervisele või keskkonnale, piiriülesed mõjud kaasa arvatud. Vajalike meetmete rakendamiseks ja nende asjakohasuse hindamiseks peab teadma, millised on antud tegevusega kaasnevad riskid. Kuna riske (sh õnnetusi) ei ole välja toodud, siis ei saa ka TJA vajalike meetmete asjakohasust ja piisavust hinnata. Lisaks eeltoodule esitame oma tähelepanekud tööprojekti kohta järgnevalt: Projekti eesmärgiks on muuhulgas piirata edasist keskkonna (pinnas, põhja- ja pinnavesi, välisõhk jm) reostamist. Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastamise keskkonnamõju hindamise (KMH) tekstist selgub, et reostus aherainemäest on levinud põhjavette. KMH jooniselt 2.11 selgub, et põhjaveekiht asub aherainemäe alusest maapinnast 10-15 m sügavusel, lubjakivi ja põlevkivi kihtidest allpool. Sellest järeldub, et reostus võib olla levinud maapinnast oluliselt sügavamale (sealhulgas kaevanduskäikudesse), kuid projekteeritud lahendus keskendub vaid maapealse reostusallika likvideerimisele ning ei paku lahendust võimaliku maa-aluse reostuse likvideerimiseks. Samuti viitab eeltoodu sellele, et kaevanduskäigud on kuivad, mistõttu võib esineda süttimisoht ka maa all. Meie hinnangul on projekteeritud lahendus poolik. Projekt ei käsitle tööde, nagu aherainemäest materjali eemaldamine, uue puistangu moodustamine, sellele nõlvsuse andmine ja nõlvadele stabiilsuse tagamine, teostamiseks asjakohaseid tehnilisi jooniseid ja parameetreid. Projektis on küll 36. leheküljel teksti sees erinevates kohtades kirjutatud rajatava puistangu kõrgusest ja moodustatavate nõlvade kalletest, kuid puudub ülevaatlik tehniline lahendus. Punkt 3.6: „Strekkide laed on varisemisohtlikud, sest madalates osades on kaevandatud nn osalise täitmise meetodiga, kus kambrite ja käsilaavade lagi on küll langetatud, kuid seisab osaliselt täidetud täitematerjalil ehk lubjakiviriitadel. Strekid on kohati toestatud puittoestikuga.“. Puudub viide allikale, millele tugineb antud väide. Projektis jääb selgusetuks, kuidas toimub uue puistangu moodustamisel piirkonnas maapinna stabiilsuse tagamine, kuna puudub info maa all asetsevate kaevandatud alade kohta. Juhime tähelepanu asjaolule, et Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastamise projekteerimise lähteandmeteks ja seega tööprojekti lahutamatuteks osadeks peavad olema: piirkonna kaevevälja plaan; geoloogilised andmed, millest selguvad tagasitäidetud, varisemisohtlike ja varisenud alade ulatus. Projektis ei käsitleta lõhketööde läbiviimisel kasutatavaid lõhkamise viise, laengute suuruseid ja viiteid ega muid parameetreid, mistõttu ei ole meil teada, millele tugines OÜ Balrock ekspert oma hinnangu andmisel. Eksperthinnangu andmiseks peab olema koostatud vähemalt lõhketööde eelprojekt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak Tööstusohutuse teenistuse juhataja- Peadirektori asetäitja Eike Simmer 667 2185
[email protected]