Sissetulev kiriAvalik

Haldusasi 3-16-112

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 18. jaanuar 2016

Viit: 16-0195-001
Registreeritud: 18. jaanuar 2016
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Tallinna Halduskohus
Saabumis/saatmisviis: e-post

Funktsioon: 2S Õigusloome ja õigusteenindus (2014-2017) (Suletud)
Sari: 2-4S Kohtuasjadega seotud dokumendid (Suletud)
Toimik: 16-0195
Vastutaja: Valmond Mikli (Ehitus- ja elektriosakond)
Lahendamise tähtaeg: 26. veebruar 2016

Failid

Sisu (failidest)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson , Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 201 5 Tartu Tsiviilasja number 2-13-46685 Tsiviilasi Goldvender OÜ hagi OÜ Auricu, Euroot OÜ ja Tanel Terepingi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja OÜ Auricu vastuhagi Goldvender OÜ vastu kahju hüvitamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 113 740,86 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Auricu, Euroot OÜ ja Tanel Terepingi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 12. mai 2015 Menetlusosalised ja nende esindajad Apellan did (I astme menetluses kostjad ): 1. OÜ Auricu ( registri kood: 11378999 ); 2. Euroot OÜ (registrikood: 12362771); 3. Tanel Tereping (isikukood: 38406272714); Apellantide esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar ; Vastustaja (I astme menetluses hageja ): Goldvender OÜ (registrikood: 12017508 ); esindaja d vandeadvokaat Leonid Tolstov, advokaat Meree Punab RESOLUTSIOON Jätta Goldvender taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata. OÜ Auricu nõue Goldvender OÜ vastu kahju hüvitamiseks ei ole aegunud. Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2014 otsus tühistada ja s aata asi uueks läbi vaatamiseks maakohtule. OÜ Auricu, Euroot OÜ ja Tanel Terepingi apellatsioonkaebused rahuldada. Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbi vaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1 . Goldvender OÜ (h ageja ) esitas 07. oktoobril 2013 hagi OÜ Auricu, Euroot OÜ ja Tanel Terepingi (kostjad) vastu ja palus kostjatelt välja mõista põhivõlgnevuse 37 712 , 25 eurot , hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis e 7 235 , 97 eurot ja viivise 0,2% päevas põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täiimiseni . Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja OÜ-ga Auricu (kostja I) 01. mail 2013 krediiditingimustega müügilepingu (I kd tl 8–13) (edaspidi leping) , mille alusel hageja müüs kostjale I ehitusmaterjali. Hageja on tarninud krediiditingimustega müügilepingu alusel kostjale I aadressil Luunja vald Uus tn 2 ja Uus tn 5 asuvale ehitusobjektile ehitusmaterjale kogusummas 37 712,25 eurot. K ostjale I esitat ud arved on tähtaegselt tasumata. Kostja I on mittetasumist põhjendanud sellega, et on hageja nõude tasaarvestanud tema kahjunõudega hageja vastu. K ostja I ei esitanud müügilepingus sätestatud tähtaja jooksul ühtegi pretensiooni ehitusmaterjalide mittevastavuse kohta lepingutingimustele. Hageja ja T . Tereping (kostja III) sõlmisid 01. mail 2013 käenduslepingu (I kd tl 14–17) , mille alusel kostja II I käendas krediiditingimustega müügilepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees 95 000 euro ulatuses. 03. oktoobril 2013 toimus kostja I jagunemine eraldumise teel, mille käigus andis kostja I osa oma varast üle Euroot OÜ-le (kostja II). ÄS § 447 lg 1 kohaselt vastutavad enne jagunemise äriregistrisse kandmist tekkinud jaguneva äriühingu kohustuste eest jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt. 2. Kostjad hagi ei tunnistanud. H ageja nõue kostja I vastu on tasaarvestatud. Kuna hagi on esitatud kostjate vastu solidaarselt, siis lähtudes VÕS § 67 lg 1 ei pea kostjad II ja III kohustust täitma, sest kohustuse on täitnud kostja I. Kostja I tasaarvelduse aluseks on asjaolu, et hageja müüdud kaup ei vastanud lepingu tingimustele ja sellega tekitati OÜ-le Auricu kahju. Hageja poolt ta rnitud tooted ei vastanud lepingutingimustele kvaliteedi osas (lepingu p 1.2) . 2013. a asta mai teisest poolest kuni juuni keskpaigani hageja poolt kostjale I müüdud krohvialuse krundi ning nanovärvi Baumit s äilimisaeg oli mööda s juba enne kaupade müümist. H ageja poolt tarnitud vahtpolüstüreen, mis pidi olema EPS 120, ei kvalifitseerunud EPS 120-ks. A ntud asjaolu leidis tuvastamist Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TJA) poolt hagejale 13. juunil 2013 tehtud ettekirjutuses nr 6.12-2/13/176-002 (I kd tl 172–174) , mille kohaselt hageja poolt müüdav toode EPS 120 ei vasta asjaomastele EL ühtlustamise õigusakti dest tulenevatele nõuetele . TJA on lugenud toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 6 kohaselt nimetatud toote ohtlikuks. H ageja poolt Tartus Ringtee 43E ladustatud ehitusmaterjali katsetus t e katseprotokollid (II kd tl 55–56) sedastasid, et toote EPS 120 survetugevuse omadus ei täida sellisele tootele ettenähtud klassifitseerimisnõudeid, mistõttu ei saa antud toode klassifitseeruda EPS 120-ks. Kostja I esita s tasaarvestusavalduse hagejale 27. septembril 2013. Kostjad märkisid, et tasaarvestusnõue ei saanud hagejale tulla üllatusena, sest juba 13. juunil 201 3 oli hagejale teada TJA ettekirjutus. Hageja tegevjuht Gert Hirv on viibinud mitmel ehituskoosolekul, kus on arutatud sokli ja vundamendi soojustuses kasutatu d materjali mittenõuetekohasust. Tellija KÜ Uus Luunja omanikujärelevalve teostaja Jüri Org on keeldunud sokli ja vundamendi sooju s tustööde vastuvõtmisest põhjusel, et soojustustööde teostamisel kasutatud materjal vahtpolüstüreen EPS 120 ei vasta tegelikkuses EPS 120-le ettenähtud nõuetele. Kostjale I on eeltoodust tekkinud varaline kahju 82 017 ,92 eurot, s.o t eostatud tööde maksumus kahe maja kohta 59 884,48 eurot ja lammutustööde maksumus kahe maja kohta 22 133,12 eurot. 3. OÜ Auricu esitas 20. novembril 2014 Goldvender OÜ vastu vastuhagi (II kd tl 42–53) , milles palus mõista välja lepingu rikkumisega tekitatud kahju summas 37 659 , 45 eurot , sissenõutavaks muutunud viivis e hagi esitamise seisuga 441 , 74 eurot ja viivis e kuni põhi nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg -s 1 sätestatud määras. Goldvender OÜ on tarninud lepingule mittevastava i d toote i d, mille tulemusel on Auricu OÜ-l e tekkinud kahju 82 017 eurot. M üüd ud kauba lepingule mittevastavust on tunnistanud Goldvender OÜ ise, sest tema esindaja G . Hirv saatis 29. juulil 2013 vastuhagejale e- kirja, kus pakkus tasaarvestus t tellija korteriühistu heaks ja ehitusmaterjali müü ki EPS 100 hinnaga. Goldvender OÜ ei või VÕS § 221 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt tugineda kokkulepetele, millega piiratakse OÜ A uricu õigusi seoses vahtpolüstüreeni EPS 120 lepingutingimustele mittevastavusega. TJA algatas turujärelevalvemenetluse Goldvender OÜ müüdava toote suhtes juba 16. aprillil 2013 ning võttis selle raames 20. mail 2013 proove Goldvender OÜ müüdavatest v ahtpolüstüreenplaatidest. Järelikult pidi Goldvender OÜ -l hiljemalt aprillis 2013 tekkima kahtlus müüdava vahtpolüstüreeni EPS 120 nõuetekohasuse suhtes ning ta oleks pidanu d kontrollima müüdava kauba kvaliteeti. OÜ-le Goldvender on puudustest korduvalt teatatud, m istõttu kohus peaks jätma l epingu p 3.14 kohaldamata TsÜS § 145 lg 1 lause 2 järgi, kuna kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult . Lepingu p 3.14 on vastuolus hea usu põhimõttega. Kokkuleppega võeti OÜ-lt Auricu reaalne võimalus oma nõue esitada. Lepingu p 3.14 näol on tegemist tühise tüüptingimusega. Kui aegumist puudutav kokkulepe on seadusega vastuolus, toob see TsÜS-i § 87 järgi kaasa kokkuleppe tühisuse ja kohaldatakse seaduses sätestatud regulatsiooni. OÜ Goldvender on aegumise vastuväitest loobunud 29. juuli 2013 e-kirjas ja aegumine peatus läbirääkimiste toimumise ajaks. OÜ Goldvender poolt 29. juuli 2013 e-kirjas antud kinnitus on käsitatav deklaratiivse võlatunnistusena, seega hakkas OÜ Goldvender poolt OÜ-le Auricu tarnitud vahtpolüstüreeni EPS 120 aegumine kulgema kõigi tarnimiste osas uuesti 30. juulil 2013. 30. augustil 2013 esitas OÜ Goldvender nõude arve tasumiseks, mida OÜ Auricu käsitleb läbirääkimiste jätkamisest keeldumisena. Eeltoodust tulenevalt on OÜ Auricu 27. septembril 2013 esitatud kahju hüvitamise nõue esitatud tähtaegselt, s.o kahe kuu jooksul aegumis e peatumise lõppemisest ( TsÜS § 168 lg 2). OÜ A uricu kahju hüvitamise ja tasaarvestuse võimalus kui õiguskaitsevahend ei aegu ega paigutu lepingu p 3.14 alla, kuna kahju hüvitamise ja tasaarvestuse võimalus on õiguskaitsevahendid, mitte nõuded ja lepingus on mõeldud otsesõnu ostja nõudeid Kahju suuruse välja selgitamiseks on OÜ Auricu teinud päringud hinnapakkumiste saamiseks seoses objektidel Uus 2 ja Uus 5 Luunjas vajalike elamute soklite ja vundamentide lammutustööde teostamise ja ehitusmaterjali utiliseerimisega. Tööde uuesti tegemisel tuleb lähtuda algsest pakkumisest ja teostatav ate tööde hinnaks kujunes 59 884 , 80 eurot, lammutustööde os a s tegi pakkumise Vikerpuu OÜ summas 22 133,08 eurot, seega on kahju kokku 82 017,92 eurot. Vastuhageja tasaarvelda s kahju nõude vastukostja nõudega enda vastu ning ülejäänud summa 37 659,45 eurot palus välja mõista hagejalt/vastukostjalt . 4. Goldvender OÜ vaidles vastuhagile vastu ning palus teha asjas vaheotsus ning tuvastada, et vastuhageja nõue on aegunud. Auricu OÜ nõuded aegusid 30 päeva jooksul toote tarnimisest, seega vastavalt 02. juunil 2013, 11. juunil 2013 , 29. juunil 2013, 08. juulil 2013. Esimest korda esitati väide toote nõuetele mittevastavusest alles 27. septembril 2013. Auricu OÜ väide müüdud krohvialuse krundi ja nanovärvi säilimisaja ületamise kohta enne kaupade müümist on paljasõnaline ning tõendamata. Sõlmitud leping ei ole tüüptingimustega leping. A lust aegumise kohaldamata jätmiseks TsÜS § 145 lg 1 alusel ei esine, sest Goldvender OÜ ei ole oma kohustusi tahtlikult rikkunud. OÜ Goldvender ei ole ka aegumise vastuväitest loobunud , p ooled ei pidanud mingeid läbirääkimis i . 29. juuli 2013 e-kirjaga teavitas Goldvender OÜ OÜ-d Auri cu TJA ettekirjutusest, millele OÜ Auri cu ei reageerinud. Goldvender OÜ ei nõustunud vastuhagis esitatud käsitlusega 29. juuli 2013 e-kirjale. Kirja eesmärgiks oli vaid kostjale I pretensiooni esitamise võimaluse andmine seoses tootega EPS 120. Samas avaldas Goldvender OÜ esindaja kirjas, et objektile varasemalt tarnitud tooted vastavad tingimustele . Auricu OÜ ei ole tõendanud toote EPS 120 lepingutingimustele mittevastavust. T oote maaletooja Ecostock OÜ vaidlustas TJA 02. juuli 2013 ettekirjutuse halduskohtus. Tallinna Halduskohus rahuldas 18. oktoobri 2013 otsusega kaebuse ja tühistas TJA ettekirjutuse . A ktsepteeritavad ei olnud katsetused, mille OÜ Auricu ise läbi viis. OÜ Auricu poolt nõutud kahjusumma ei vasta kulutustele, mida tegelikkuses OÜ A uricu sokli ja vundamendiga seotud tööde tegemisel kandma peaks. TJA kontroll oli rutiinne, mis ei pidanud tekitama OÜ-s Goldvender mingit kahtlust toote nõuetele mittevastavuse osas. Toote ohutuse hindamise ajaks ei keelanud TJA toote müüki. OÜ Auricu on kaotanud õiguse kasutada lepingust ja seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Auricu OÜ ei kaasanud Goldvender OÜ-d seoses tarnitud kauba mittevastavusega ehitusobjektile konstruktsioonide avamisele, ei ole vormistanud ühtegi mittevastavust tõendavat dokumenti, mis vastaks lepingu tingimustele, ega neid Goldvender OÜ-le edastanud. Lisaks ei ole Auricu OÜ Goldvender OÜ-le esitanud ühtegi lepingu tin gimustele vastavat pretensiooni ning l epingu p 6.7 järgi lepingus nimetatud tingimustel ja tähtaegadel pretensiooni mitteesitamisel ei saa ostja enam õiguskaitsevahendeid rakendada. O Ü -l Auricu tekkinud võimalik kahju ei ole tekkinud Goldvender OÜ poolt tarnitud ehitusmaterjali tagajärjel. Riiklikult tunnustatud ekspert Kaarel Saha 08. juuli 2013 ekspertarvamuses (I kd tl 42–73) ei mainita kordagi OÜ A uricu poolt esile toodud tööde tegemise vajadusena asjaolu, et Goldvender OÜ poolt tarnitud toode EPS 120 olnuks ebakvaliteetne. 22. septembri 2014 menetlusdokumendis (III kd lk 100-106) esitas Goldvender OÜ taotluse teha asjas vaheotsus, millega kohaldada OÜ Auricu nõude osas aegumist ja osaotsus, millega OÜ Goldvender hagi rahuldada; alternatiivselt, kui kohus aegumist ei kohalda, teha vaheotsus OÜ Auricu nõude põhjendamatuse kohta ja OÜ Goldvender haginõude osas osaotsus, millega hagi rahuldada. MAAKOHTU LAHEND 5 . Tartu Maakohus jättis 31. oktoobri 2014 otsusega OÜ Auricu vastuhagi Goldvender OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja viivise tasumiseks rahuldamata ning r ahulda s Goldvender OÜ hagi OÜ Auricu, Euroot OÜ ja T . Terepingi vastu lepinguliste kohustuste täitmiseks ja viivise tasumiseks. Maakohus mõist is OÜ-lt Auricu, Euroot OÜ-lt ja T . Terepingilt solidaarselt välja Goldvender OÜ kasuks põhivõla 37 712 ,25 eurot ja viivis e 36 576 eurot seisuga 31. november 2014; v iivis e tasumata põhivõlalt 0,2% alates 01. novembrist 2014 kuni põhivõla tasumiseni, kuid T . Terepingilt mitte rohkem kui 95 000 euro ulatuses . Maakohus j ätt is Goldvender OÜ menetluskulud solidaarselt OÜ Auricu, Euroot OÜ ja T . Terepingi kanda ning OÜ Auricu, Euroot OÜ ja T . Terepingi menetluskulud nende endi kanda . Vastuhagi osas on maakoh t u otsus vaheotsus TsMS § 449 lg 1 tähenduses , mis on sama sätte l õi k e 2 järgi asjas lõpplahen d iks. 5 .1. Maakohus käsitles esmalt vastuhagiga seonduvat. Maakohus leidis, et OÜ Auricu on jätnud täitmata lepingust tulenevad teavitusele järgnevad vajalikud sammud: puuduste dokumenteerimise ja tähtaegse pretensiooni esitamise . Seega ei ole OÜ-l Auricu kehtivat nõuet OÜ Goldvender vastu ja seega puudub tal õigus teha tasaarvestust ning põhjendamatu on vastuhagi nõue. Maak ohtu hinnangul on tuvastatud, et müüdud tootel EPS 120 esinesid puudused, sest selle mittevastavus lepingus kokku lepitud kvaliteedile on tõendamist leidnud. Vastavalt lepingu p-le 1.2. pidi kauba kvaliteet vastama kauba kohta kehtestatud EU normidele ning tootjatehase poolt väljastatud sertifikaatidele, vastavusdeklaratsioonidele, tehnilistele tingimustele, kui pooled ei lepi teisiti kokku. TJA on teinud 13. juunil 2013 hagejale ettekirjutuse (I kd tl 172 – 174), mille kohaselt ei vasta turul levitaja poolt kättesaadavaks tehtud tootja tooted , s.o SIA TEGO vahtpolüstüreenplaa d id EPS 80 ja EPS 120 , asjaomastele EL ühtlustamise õigusaktidest tulenevatele nõuetele, mis on toodud harmoneeritud tootestandardis EVS-EN 13163. TJA määras kohaseks meetmeks peatada levitaja poolt eelnimetatud toodete EPS 80 ja EPS 120 turul kättesaadavaks tegemine. Hageja ei ole nimetatud ettekirjutust vaidlustanud. Seega tuvastas TJA, et vahtpolüstüreenplaadid EPS 120 ei vastanud EU normidele ning nimetatud seisukoht on kehtiv. Pooltel puudub vaidlus, et ettekirjutuse tegemise kuupäevaks oli hageja kostjale juba tarninud kogu kauba, mille eest tasumist hageja nõuab. Maak ohtu hinnangul on puuduse pu hul tegemist varjatud puudusega. TJA ettekirjutuse kohaselt seisnes toote puudus selle survetugevuse mittevastavuses ette nähtud klassifitseerimisnõuetele. Maa kohus lei dis , et toote mittevastavuse tuvastamist ostja poolt enne TJA ettekirjutust ei saa eeldada. Maakohtu seisukohalt omab a sjas tähtsust asjaolu, kas OÜ Auricu teavitas ostetud kauba lepingu tingimustele mittevastavusest teada saades OÜ-d Goldvender lepingus sätestatud tähtajal ning kas ta esitas OÜ-le Goldvender pretensiooni lepingu tingimustes kokku lepitud vormis ja tähtajal. Tsiviiltoimiku materjalide põhjal leidis maakohus, et OÜ Auricu oli kaubal esinevast puudusest (mittevastavusest EU standardile) teadlik alates 16. juunist 2013, s.o pärast TJA ettekirjutusest teada saamist. Maak ohus lei dis , et pärast info saamist pidi OÜ Auricu ilmutama aktiivsust ja tegutsema vastavalt lepingu p -dele 3.6 ja 3.7.2 , s.o vormistam a mittevastavust tõendavad dokumendid ning esita m a need müüjale. Puuduvad igasugused tõendid, et OÜ Auricu oleks selliseid dokumente vormistanud, kuigi lepingu kohaselt tuli seda teha 3 päeva jooksul mittevastavusest teada saamisest. Lepingu p -de 6.6.1 ja 6.5 kohaselt tulnuks esitada pretensioon müüjale 7 päeva pärast akti vormistamist kirjalikult. OÜ Goldvender väitel saadi esmane pretensioon alles 27. septembril 2013 nõudekirjaga (I kd tl 179– 182). OÜ Auricu ei esitanud ühtegi tõendit, et ta on enne nimetatud kuupäeva pretensiooni esitanud. Kuna pretensiooni esitamisele oli ette nähtud kirjalik vorm ja see, milliseid andmeid pretensioon sisaldama pidi , oli lepingu p 6.6. 2 konkreetselt ära määratud, ei saa pretensioonina käsitleda suulisi vestlusi ega telefonikõnesid müüja ja ostja vahel. Samuti ei ole pretensiooniks OÜ Goldvender e-kirjad, milles ta teeb mööndusi Luunja objek tiga seotud arvete tasumisel (II kd t l 177 – 180). Maakohus leidis, et lepingu p- st 6.7. tulenevalt ei olnud OÜ-l Auricu enam õigust esitada pretensiooni 27. septembril 2013 ja kasutada õiguskaitsevahendeid. Kuna lepingu p 6.7. välistab pretensiooni mitteõigeaegsel esitamisel õiguskaitsevahendite rakendamise, on OÜ Auri cu kaotanud ka õiguse esitada kahju hüvitamise nõuet VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi. 5 .2. Maakohus leidis, et k una OÜ Auri cu on kaotanud õiguse kohaldada õiguskaitsevahendeid, sh esitada nõudeid, ei saa hinnata, kas tema nõue on aegunud või mitte . Aegumise küsimust saanuks hinnata juhul, kui OÜ Auri cu oleks esitanu d pretensiooni ja sellega koos või selle täienduseks ka vastava nõude. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes menetlusökonoomikast ei p id a nud maa kohus vajalikuks sisuliselt analüüsida OÜ Auri cu poolt aegumise kohaldamisele esitaud kuut alternatiivset vastuväidet. 5 .3 . Maakohus leidis, et hageja nõue kostja vastu tuleb rahuldada . Hageja esitas nõude lepinguliste kohustuste täitmiseks, põhjusel, et OÜ Auricu ei ole tasunud talle esitatud arvete alusel saadud kauba eest. Tegemist on ostu-müügi lepingu alusel esitatud nõudega. Kauba saamise ja arvete õigsuse üle pooltel vaidlus puudus. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 täidetakse kohustus vastavalt lepingule või seadusele. Kauba üle andmine toimus vastavalt saatelehtedele ( I kd t l 27 – 41). Kokku on OÜ-l Auricu tasumata 37 712, 25 eurot , mis tuleb välja mõista. Kuna OÜ-l Auricu puudus nõue hageja vastu, ei saanud ta teha ka nõuete tasaarvestust VÕS § 197 lg 1 järgi. 5 .4. Hageja õigus nõuda viivist tuleneb VÕS § 101 lg 1 p-st 6 ja §-st 113. Pooled on viivise määra leppinud kokku lepingu p -s 4.6 , viivise määr on 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Maak ohus lei dis , et hagiavalduses esitat ud viivise arvestus hagi esitamise seisuga on õige ja seadusega kooskõlas. Kostja arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on OÜ Auricu kohustatud tasuma viivise , mis on hagi esitamise seisuga 7 235 , 87 eurot. Hagejal on õigus nõuda viivist kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hagi esitamisest kuni lahendi tegemiseni on kogunenud täiendavalt viivist 389 päeva eest summas 29 340 , 13 eurot. Kokku on lahendi tegemise seisuga viivise suuruseks 36 576 eurot . Nimetatud suuruses tuleb viivis välja mõista. Lähtudes hageja nõudest ja TsMS § 367 sätestatust mõist is maa kohus viivise põhivõlalt välja ka kuni põhivõla tasumiseni lepingus kok k u lepitud viivise määras, s . o 0,2% päevas. 5 .5. Maakohus leidis, et kõik kolm kostjat vastutavad hageja ees solidaarvõlgnikena ning põhihagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses . OÜ Auricu kohustuse tagamiseks on käenduslepingu (I kd tl 14 – 17) sõlminud T. Tereping , kes kohustub käendaja na kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kuna l epingus on kokku lepitud vastutuse maksimaalmääras, siis piirdub käendaja vastutus nimetatud summaga, milleks on lepingu p 1.1. kohaselt 95 000 eurot , mis hõlmab lisaks põhivõlale ka viiviseid. Vastavalt äriregistri andmetel e (09. oktoobri 2013 väljatrükk) jagunes OÜ Auricu eraldumise teel , andes osa oma varast üle Euroot OÜ-le. Jagunemisleping on sõlmitud 12. augustil 2013 ning jagunemiso t s us on vastu võetud 13. augustil 2013. Jagunemine loetakse toimunuks kande tegemisega äriregistris OÜ Auricu registriosas (I kd 200 – 204). Käesolevalt on kohustused põhihageja ees tekkinud enne jagunemiskande tegemist, mistõttu vastavad mõlemad jagunemisel osalenu d äriühingud OÜ Auricu täitmata kohustuse eest solidaarselt ÄS § 477 lg 1 järgi . Jagunemisel osalenud äriühingud saavad kohustused omavahelises suhtes määrata jagunemislepinguga (ÄS § 477 lg 1 teine lause). MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 6 . Kostjad OÜ Auricu , Euroot OÜ ja T. Tereping esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2014 otsus e kogu resolutsiooni ulatuses. Apellandid paluvad menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellandid ei vaidlusta maakohtu otsuses tuvastatud asjaolusid ja nende põhjal tehtud järeldusi , mille kohaselt: 1) hageja poolt kostjatele müüdud vahtpolüstüreenplaadid EPS 120 ei vastanud lepingus kokkulepitud kvaliteedinõuetele, sest TJA 13. juuni 2013 ettekirjutusega on tuvastatud, et need plaadid ei vastanud EU normidele; 2) tegemist on varjatud puudusega, kuna nimetatud mittevastavuse tuvastamist ostja poolt enne TJA ettekirjutust ei saa eeldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) jättis maakohus põhjendamatult vastuhagi rahuldamata. Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas vastuhagi on aegunud, ning maakohus ei juhtinud poolte tähelepanu sellele, et OÜ Auricu võib olla kaotanud õiguse nõuda vastustajalt kahju hüvitamist ning apellantidel ei olnud võimalik selle seisukoha kohta arvamust avaldada ega vastuväiteid esitada . Maak ohus leidis ebaõigesti, et OÜ-l Auricu ei olnud lepingu p-st 6.7 tulenevalt enam õigust esitada oma pretensiooni 27. septembril 2013 ega kasutada mingeid õiguskaitsevahendeid, kuna lepingu p 6.7 välistab pretensiooni mitteõigeaegsel esitamisel õiguskaitsevahendite rakendamise. Kauba puudused ilmnesid pärast seda, kui kogu kaup oli maha laaditud ja OÜ-le Auricu üle antud. Seega ei ole lepingu p 3.8.1 antud juhul asjakohane lepingutingimus ning lepingu p 6.6.1 , mis näeb pretensiooni esitamise seitsme kalendripäeva pikkuse tähtaj a, ei ole kohaldatav varjatud puuduste korral ; 2 ) ei kaotanud OÜ Auricu lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise nõuet. V arjatud puuduse korral kuulub kohaldamisele lepingu p 3.12 ning OÜ Auricu on täitnud selles sätestatud kohustuse ja informeerinud vastustajat müügilepingu esemeks oleva kauba varjatud puuduse avastamisest ettenähtud tähtaja jooksul. Tegemist on sellise puudusega, mida vastustaja teadis või pidi teadma juba kauba üleandmisel. Kuna vastustaja ei avaldanud OÜ-le Auricu , et üleantud kaup on puudusega, võib OÜ Auricu VÕS § 221 lg 1 p 2 kohaselt tugineda kauba mittevastavusele sõltumata sellest, kas ta teatas vastustajale kauba lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või mitte ; 3 ) leidis maak ohus ebaõigesti, et vastustaja nõue ei ole tasaarvestusega lõppenud. Kuna OÜ-l Auricu oli vastustaja vastu lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, on VÕS § 197 lg-s 1 sätestatud tasaarvestuse eeldused täidetud. Kuna poolte nõudeid võis tasaarvestada alates ajast, kui vastustaja nõue oli muutunud sissenõutavaks, ei olnud vastustajal OÜ Auricu vastu viivisenõuet; 4 ) arvestas maak ohus ebaõigesti käendaja vastutuse piirmäära. K ohtuotsuse resolutiivosas ei ole märgitud, et T. Terepingi vastutus on põhivõla ja viiviste summas piiratud 95 000 euroga. Kohtuotsuse resolutiivosas oleks pidanud olema märgitud, et T. Terepingi väljamõistetud põhivõla, sissenõutavaks muutunud viivise ja TsMS § 367 järgi väljamõistetud viivise summa kokku ei või ületada 95 000 eurot. 7 . Goldvender OÜ vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata . Vastuse kohaselt: 1) on a pellantide väide, et maa kohus ei juhtinud nende tähelepanu sellele, et OÜ A uricu võib olla kaotanud õiguse nõuda vastustajalt kahju hüvitamist ning nad ei saanud selle kohta vastuväiteid esitada, alusetu. Maak ohus on 27. augusti 2014 kirjas märkinud, et kõne alla võib tulla võimalus teha vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta ( TsMS § 449 lg 1) tulenevalt selle st, et ostja võib olla kaotanud õiguse kasutada õigusk aitsevahendeid (lepingu p 6.7). Ka vastustaja on korduvalt rõhutanud , et OÜ A uricu ei saa lepingurikkumisele tugineda ja õiguskaitsevahendeid kasutada ; 2) on maakohus teinud õigustatult otsuse OÜ A uricu vastu hagi põhjendamatuse kohta. Pretensiooni e sitamise kord on lepingus ühtne ega tee vahet sellel, millise puudusega on tegemist ja millal see avastati . Punkt 6.7 sätestab selgesõnaliselt, et kui pretensiooni lepingus märgitud tingimustel, sh tähtaegadel , ei esitata, kaotab OÜ A uricu õiguse rakendada õiguskaitsevahendeid; 3) olid ehitustööde kvaliteediprobleemid tingitud hoopis OÜ A uricu enda eksimustest ehitustööde teostamisel, mitte vastustaja poolt müüdud kauba lepingutingimustele mittevastavusest ; 4 ) ei kohaldu antud vaidluses VÕS § 221 lg 1 p 2. P uuduse esinemine ehk vastustaja poolt tarnitud kauba (vahtpolüstüreentoote) klassifitseerumine EPS 120-ks tehakse kindlaks laboritingimustes katsetuste teel, mitte nö näpuga katsudes . VÕS § 221 lg 1 p-s 2 märgitud müüja teadm ine või teadma pidamine saab kõne alla tulla vaid juhul, kui müüja on tootja või müüb enda poolt eelnevalt kasutatud asja, mille seisundist ta on teadlik. Vaidlust ei ole, et vastustaja oli edasimüüja, kes müüs OÜ-lt Ecostock ostetud kaupa. Vaidlusalune kaup müüdi enne TJA 13. juuni 2013 ettekirjutuse saamist; 5) sisaldab l isaks kirjeldavale osale ka otsuse resolutiivosa järeldust T. Terepingi vastutuse piirmäärast . Vastupidised apellantide väited ei ole õiged. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8 . Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tuleb asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. R ingkonnakohus tühistab maakohtu vaheotsusena tehtud otsuse vastuhagi põhjendamatuse osas . Sellest tulenevalt on ebaõige ka maakohtu seisukoht, mille kohaselt puudub kostjal õigus teha tasaarvestust hageja nõudega. Seetõttu kuulub tühistamisele ka maakohtu otsus osas, millega maakohus hageja nõude rahuldas. Ringkonnakohus teeb ise uue vaheotsuse, millega jätab vastukostja taotluse vastuhagi osas a egumise kohaldamiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. TsMS § 652 lg 1 kohaselt võ t ab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga ja vastavas osas maakohtu otsuse põhjendustega selles, et hageja poolt kostjatele müüdud vahtpolüstüreenplaadid EPS 120 ei vastanud lepingus kokkulepitud kvaliteedinõuetele, sest TJA 13. juuni 2013 ettekirjutusega on tuvastatud, et need plaadid ei vastanud EU normidele; kohtu hinnangul on tegemist varjatud puudusega, kuna nimetatud mittevastavuse tuvastamist ostja poolt enne TJA ettekirjutust ei saa eeldada. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks selles osas maakohtu põhjendusi korrata. Vastustaja teistsugune seisukoht vastuväites apellatsioonkaebusele ei ole põhjendatud. 9. Hageja/vastukostja esitas maakohtule taotluse vaheotsuse tegemiseks vastuhagis esitatud nõude aegumise tuvastamiseks TsMS § 449 lg 3 alusel ja alternatiivselt vastuhagis esitatud nõude põhjendamatuse tuvastamiseks TsMS § 449 lg 1 alusel. Maakohus on asjas teinud TsMS § 449 lg 1 alusel vaheotsuse vastuhagis esitatud nõude põhjendamatuse kohta. Maakohus leidis, et vastuhagejal nõue puudub, kuna ta on minetanud selle esitamise õiguse. Sellisele järeldusele jõudis maakohus po oltevahelise krediiditingimusteg a müügilepingu sätteid hinnates. Viidatud lepingu p 6.7 sätestab, et kui ostja (apellant) ei esita pretensiooni lepingus nimetatud tingimustel, sh tähtaegadel, kaotab ostja õiguse pretensiooni esitada ja õiguskaitsevahendeid rakendada. Kuna maakohus tuvastas, et apellant ei ole kauba ostjana tähtaegselt lepinguga ettenähtud korra s ja vormis pretensioone kauba ebakvaliteet s use osas esitanud, siis on ta kaotanud ka õiguse esitada kahju hüvitamise nõue kauba müüja (vastustaja) vastu. TsMS § 449 lg 1, millest maakohus vastuhagi põhjendatuse hindamisel läh tus, sätestab, et kui menetluse s on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Vastuhagi oli esitatud tekitatud kahju hüvitamiseks. Riigikohus on korduvalt selgitanud (näiteks tsiviilasjad nr 3-2-1-55-12, 3-2-1-179-10 , 3-2-1-94-08 ) , et vaheotsuse tegemine TsMS § 449 lg 1 järgi on kohtu õigus, mitte kohustus. TsMS § 449 lg 1 ja 2 alusel nõude põhjendatuse kohta vaheotsuse tegemisel tuleb kohtul tuvastada kõik kahju hüvitamise eeldused, kuivõrd nõude põhjendatuse kindlakstegemise vaheotsusele järgnevas menetluses lahendab kohus üksnes vaidluse nõude suuruse üle. Samas olukorras, kus maakohus on vaheotsusega TsMS 449 lg 1 alusel lugenud nõude põhjendamatuks võlgniku vastuväite alusel, mis välistab hagi rahuldamise, on Riigikohus pidanud võimalikuks, et sellises olukorras ei pidanud maakohus hindama, kas esinevad ülejäänud hageja nõude rahuldamise eeldused ( vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-08 , otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13). Tsiviilasjas nr 3-2-1-10-08 on Riigikohus asunud seisukohale, et TsMS § 2 eesmärki silmas pidades võib TsMS § 449 lg-t 1 laiendavalt tõlgendada ning lubada vaheotsuse tegemist ühisvara koosseisu kindlaksmääramiseks. Menetlusökonoomiaga on Riigikohus põhjendanud vaheotsuse tegemise lubatavust ka tsiviilasjas nr 3-2-1-130-07 lahendi p-s 11 (võimalus teha vaheotsus vaidluses vahekohtu kokkuleppe kehtivuse üle). Arvestades Riigikohtu praktikat tuleb hageja/vastukostja taotlust vaheotsuse tegemiseks TsMS § 449 lg 1 alusel nõude põhjendamatuse tuvastamiseks pooltevahelise lepingu p 6.7 alusel pidada iseenesest lubatavaks. 10. Maakohus on vastuhagi põhjenda ma tuse kontrollimise taandanud üksnes lepingu p 6.7 kohaldamisele ja kohaldamise eelduste kontrollimisele ning leidnud, et kuna kostja (ostja) ei esitanud lepingus sätestatud korras ja tähtaegadel hagejale pretensioone, siis ei ole tal enam õigust kauba lepingutingimustele mittevastavuse korral õiguskaitsevahendeid rakendada. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohtu otsus võis olla pooltele üllatuslik seetõttu, et maakohus ei avaldanud selgelt, et ta teeb vaheotsuse küsimuses, kas vastuhageja võib olla kaotanud õiguse nõuda vastukostjalt kahju hüvitamist. Vastukostja esitas maakohtu menetluses taotluse vaheotsuse tegemiseks esmalt aegumise küsimuses . Maakohtu istungil enne otsuse tegemist väitlesid pooled üksnes vastuhagi aegumise küsimuses (III kd lk 116-127) ja maa kohus ei selgitanud välja kostja/vastuhageja seisukohta vastukostja taotlusele teha vaheotsus nõude põhjendamatuse kohta lepingu p 6.7 alusel. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kohtu õiguslik hinnang ei või tulla pooltele üllatuslikult, st kohus peab üldjuhul juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt TsMS § 348 lg-d 1-3; § 351; § 392 lg 1 p-d 1 ja 3; § 400 lg 5; § 401 lg 1; § 436 lg 4; vt ka Riigikohtu 5. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2- 1-116-10, p 40; 22. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16 , otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12 , p 15 ). Seeg a peab kohus võimaldama pooltel esitada väiteid ja vastuväiteid õigussuhte võimaliku õigusliku kvalifikatsiooni kohta . 11. Vaidlusalune lepingu p 6.7 sätestab, et kui ostja ei esita pretensiooni lepingus nimetatud tingimustel, sh tähtaegadel, kaotab ostja õigus pretensiooni esitada ja õiguskaitsevahendeid rakendada. Ringkonnakohtu istungil avaldas vastustaja, et lepingu p-s 6.7 sätestatud tähtaega saab käsitleda õigust lõpetava tähtajana . Apellant avaldas ringkonnakohtu istungil, et lepingu p-s 6.7 kokkulepitut tuleb käsitleda VÕS § 106 järgse vastutusest vabastamise ja vastutuse piiramise kokkuleppena. Õigust lõpetav ehk välistustähtaeg on materiaalõiguslik tähtaeg, mille möödumine lõpetab nõude või muu õiguse või välistab selle maksmapaneku, sh tähtajaliste õiguste või tehingute kestuseks määratud tähtajad (nt VÕS § 309 lg 1 tähtaeg üürilepingu kohta), kujundusõiguste teostamise tähtajad (nt tehingu tühistamise tähtajad), lepingust taganemise tähtajad VÕS § 118 järgi. VÕS § 106 lg 1 kohaselt võivad võlgnik ja võlausaldaja eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne lk 338), et kuigi VÕS § 106 tekstis ei räägita sõnaselgelt õiguskaitsevahendite piiramist lubavatest kokkulepetest, tuleb ka selliseid kokkuleppeid lugeda vastutust piiravateks. Kokku võib leppida ka piiranguid õiguskaitsevahendite kasutamise korra, vormi ja tähtaegade kohta. Vaidlusaluses lepingu p-s 6.7 ei ole kokku lepitud konkreetses tähtajas, mis ajast õiguskaitsevahendite rakendamine lõpeb. Vastustaja on seisukohal, et l epingu p -i 6.7 tuleb tõlgendada koos teiste lepingu sätetega (näiteks lepingu p-d ega 3.11, 3.12, 6.6.1, 6.5), sest sätte kohaldamiseks tuleb hinnata, kas ostja on esitanud õiguskaitsevahendi rakendamise eelselt pretensiooni lepinguga kokkulepitud korras, sh tähtaegadel. Ringkonnakohus on arvamusel, et kuna lepingu p 6.7 ei sisalda konkreetset tähtaega, mis ajast peaks lõppema ostja õigus rakendada õiguskaitsevahendeid, siis saab lepingu p-s 6.7 kokkulepitut käsitleda eelkõige kokkuleppena kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises VÕS § 106 lg 1 tähenduses. Sellisel juhul tulnuks maakohtul ka hinnata, kas lepingu p-s 6.7 sisalduv kokkulepe vastutuse piiramise osas on mõistlik, või see kokkulepe ebamõistlikult välistab või piirab vastutust . VÕS § 106 lg 2 kohaselt on kokkulepe, mis ebamõistlikult välistab võlgniku vastutuse , tühine. Kuna maakohus ei ole otsuses analüüsinud asja lahendamise seisukohast olulisi asjaolusid ega tõlgendanud lepingut tervikuna kõiki poolte esitatud väiteid ja asjas kogutud tõendeid a rvestades , võis selline rikkumine kaasa tuua ebaõige kohtulahendi ja seetõttu tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. M aakohtu poolsete menetlusõigusnormi rikkumiste kõrvaldamine ringkonnakohtus ei ole võimalik. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul hinnata lepingu p 6.7 sisu ja anda pooltele võimalus esitada kõik oma seisukohad ja tõendid , mh lepingu p 6.7 kehtivuse osas. Maakohus peab asja uuel arutamisel tuvastama, kas antud kokkulepe on kehtiv ja kuulub , arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid , kohaldamisele. 12. Ringkonnakohus märgib lisaks, et arvestades apellandi vastuväiteid sama lepingu p-le 3.4 kui tühi sele tüüptingimus ele , tuleb maakohtul k a kontrollida, kas ka lepingu p 6.7 (ja muud lepingu sätted) on tüüptingimus ed ja sell istena kehtiv ad . Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest tegemist on õiguse kohaldami sega TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-11 , p 12; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-08, p 13 , otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13 p-d 22-24). 13. Kui maakohus ei tuvasta lepingu p 6.7 tühisust , tuleb maakohtul hinna ta, kas olukorras, kus müüja poolt ostjale üle antud kaup oli varjatud puudusega, puuduse tuvastas kolmas isik TJA ja varjatud puudusest teatas ostjale müüja ning mitte vastupidi, on asjas koha l datavad lepingu sätted, mis reguleerivad kauba üleandmise ja vastuvõtmise korda, samuti tuleb maakohtul hinnata vastuhageja väiteid pretensiooni esitamise mittevajalikkuse osas. Selleks tuleb maakohtul lepingut tervikuna tõlgendada , lähtudes VÕS §-s 29 sätestatud tõlge n damisreeglitest . 1 4 . Maakohus ei pidanud vajalikuks sisuliselt analüüsida vastukostja aegumise vastuväiteid vastuhageja nõudele nii menetlusökonoomika seisukohast kui ka seetõttu, et kuna vastuhageja on kaotanud õiguse kohaldada õiguskaitsevahendeid, siis ei saa ka hinnata, kas tema nõue on aegunud või mitte. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et lepingu p-s 6.7 kokkulepitu ei võimalda esitada aegumise vastuväidet. Maakohus oleks pidanud vastukostja aegumise vastuväidet ka sisuliselt hindama. Ringkonnakohus leiab, et pooled on senises menetluses vastuhagis esitatud nõude võimaliku aegumise osas saanud esitada kõik oma väited ja vastuväited (III kd lk 33-60, lk 100-106) ja ka tõendid, mida on uuritud ka maa kohtu istungil (III kd k 116-127), mistõttu saab r ingkonnakohus TsMS § 657 lg 1 alusel teha vastu kostja taotluses kohaldada vastuhagi osas aegumis t, ise uue vahe otsuse ilma asja maakohtule selles osas tagasi saatmata. Ringkonnakohus leiab, et vastuhageja kahju hüvitamise nõue ei ole aegunud. 1 5 . Vastukostja on arvamusel, et vastuhageja nõue kahju hüvitamise nõudes on aegunud seetõttu, et pooled on leppinud kokku lühendatud aegumistähtaja kohaldamises OÜ Auricu võimalikele nõuetele (30 päeva kauba tarnimisest) lepingu p-s 3.14. OÜ Auricu on aegumise kohaldamise taotlusele esitanud järgmised alternatiivsed vastuväited: - lepingu p 3.14 on tüüptingimus ja selline tüüptingimus on VÕS § 35 jj ja § 42 lg 3 ning § 44 koosmõjust tulenevalt tühine; - lepingu p 3.14 on aegumise kergendamise tingimus ja kohus peaks lepingu p 3.14 jätma kohaldamata TsÜS § 145 lg 1 teise lause järgi, kuna kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult; - lepingu p 3.14 on vastuolus hea usu põhimõttega. Võlausaldajale peab jääma reaalne võimalus oma nõude maksmapanekuks; - OÜ Gol dvender o n aegumise vastuväitest loobunud ja aegumine peatus läbirääkimiste toimumise ajaks; - OÜ Auricu poolt esitatud kahju hüvitamise ja tasaarvestuse võimalus kui õiguskaitsevahend ei aegu; OÜ Auricu poolt esitatud kahju hüvitamise ja tasaarvestuse võimalus kui õiguskaitsevahend ei paigutu lepingu p 3.14 alla. 1 6 . Ringkonnakohus nõustub vastuhageja seisukohaga, et lepingu p 3.14, mille kohaselt on aegumistähtaeg kõigile vastuhageja lepingust tulenevatele nõuetele 30 päeva, on tüüptingimus. Lepingu p 3.14 sätestab, et peale 30 päeva möödumist kauba tarnimisest aeguvad ostja kõik nõuded, mis seonduvad kauba mittevastavusega, st kauba mittevastavusega, selle kogusele, kvaliteedile jne esitatud tingimustele mittevastavusega, sh ka varjatud defektidega seonduvad nõuded. VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. VÕS § 44 sätestab tüüptingimuste regulatsiooni laienemise ka majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutele, nähes ette VÕS § 42 lg-s 3 toodud loetelu kohaldamise ka majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutele. Sellis e l juhul eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Apellant leiab, et lepingu p 3.14 on tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 9 ja § 42 lg 1 alusel. VÕS § 42 lg 3 p 9 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse teisele lepingupoolele ette ebamõistlikult lühike tähtaeg nõude esitamiseks, sealhulgas määratakse ebamõistlikult lühike lepingust või seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et lepingu p 3.14 on VÕS § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimus ja vastustaja vastupidised väited ei ole põhjendatud. Vastustaja on korduvalt märkinud (ka ringkonnakohtu istungil), et ta on ehituskauba edasimüüjana sõlminud lepingu kauba maaletoojaga, kus on kirjas lühikesed tähtajad pretensioonide esitamiseks, mistõttu ta ei saa endale lubada olukorda, kus kauba ostnud isik esitab oma pretensiooni „ei tea millal“, mistõttu on ka leping kauba ostjatega sõlmitud küllaltki rangetel tingimustel. Lisaks esitas vastustaja asjas tõendina pooltevahelise krediiditingimustega müügilepingu nr 16 07. maist 2012, mis on sõlmitud vaidlusaluse lepinguga samas sõnastuses ja samadel tingimustel (sh p 3.14 aegumistähtaja lühendamise kohta 30 päevani). Nimetatust saab ringkonnakohus järeldada, et tegemist on lepingutingimustega, mis on vastustaja poolt eelneval t välja töötatud tüüptingimustena kasutamiseks ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (vastustaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Selleks, et sellisele lepingutingimusele ei kohalduks tüüptingimuste regulatsioon, peab tingimuse kasutaja VÕS § 35 lg-st 2 tulenevalt tõendama, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi ( vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-06). Vastustaja ei ole tõendanud, et lepingu p 3.14 oleks eraldi läbi räägitud. Kuna majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud tüüptingimuse korral selle ebamõistlikku kahjustamist üksnes eeldatakse, peab tüüptingimuste kasutaja vaidluse korral tõendama, et vastava klausli kasutamine on majanduskäibes selliste lepingute puhul tavaline, mistõttu tegelikku ebamõistlikku kahjustamist ei esine. Sellistes lepingute s tuleb tüüptingimuse ebamõistlikkust tõlgendada VÕS § 25 kohaselt vastavalt üldtuntud või konkreetsele lepingule kokkuleppeliselt laieneva tava ja poolte vahel väljakujunenud praktikat arvestades, samuti arvestades kohtupraktikat. 1 7 . Apellant on vastuhagejana esitanud kahju hüvitamise nõude, mis põhineb väitel, et vastukostja on tekitanud talle oma lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu kahju selliselt, et vastuhagejal tekkis kohustus hüvitada kahju kolmandatele isikutele (korteriühistule). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-102-13 a sunud sellise kahju nõude sissenõutavaks muutumise aja ja aegumistähtaja alguse arvutamise osas (VÕS § 82 lg-te 3 ja 7 ning TsÜS § 147 lg 1 kohaldamine) s eisukohale , mille kohaselt kui üks isik tekitab teisele isikule oma lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu kahju selliselt, et teisel isikul tekib kohustus hüvitada kahju kolmandatele isikutele , ei alga kulutuste hüvitamise nõude aegumistähtaeg üld j uhul enne, kui see teine isik kandis kulutused, mille hüvitamist ta võib lepingulisi kohustusi rikkunud isikult nõuda. Kulutuste (kahju) hüvitamise nõue muutub seega üldjuhul sissenõutavaks siis, kui kulutused on kantud, s.o kahjuhüvitis kolmandatele isikutele on tasutud, ja erandina ka siis, kui kulutuste kandmine on kindel, nt jõustunud on isikut hüvitama kohustav kohtulahend või ta on tunnustanud oma hüvitamiskohustust kolmanda isiku suhtes lepinguga . Lepingu p-st 3.14 tulene ks, et sellistel juhtudel, kui ostja kahju seisneb kohustuses hüvitada kahju kolmandatele isikutele, algab nõude aegumistähtaeg oma lepingulisi kohustusi rikkunud kauba müüja vastu kauba tarnimisest ja aegumistähtaeg lõp peks 30 päeva möödumisel kauba tarnimisest. Ringkonnakohus leiab viidatud Riigikohtu seisukohti arvestades , et 30 päevane aegumistähtaeg, mida tuleb arvestada kauba tarnimisest, ei taga ostjale piisavat õiguskaitset, kui tema kahjunõude sisuks on lepingurikkumisest tulenevad kohustused kolmandate isikute ees, kuna selline ostja nõue ei pruugi sellise lühikese tähtaja jooksul veel sissenõutavaks muutuda. Tegemist on võrreldes seadusega (3 aastat) oluliselt lühema nõude aegumistähtaja kokkuleppimisega, mis tuleb lugeda ostjat ebamõistlikult kahjustavaks. Vastustaja/vastukostja ei ole vastupidist tõendanud. Vastustaja viit ab sellele, et apellant on ka varasemas lepingus sarnase tingimusega nõustunud, mistõttu tuleks lepingutingimuse ebamõistlikku kahjustavust eitada (III kd lk 102). Antud asjaoludel ringkonnakohus selle vastustaja seisukohaga ei nõustu. T egemist on nõude aegumise seisukohast spetsiifilise juhtumiga, mistõttu e i saa ärisuhete kestvus olla lepingutingimuse ebamõ i stliku kahjustatavuse hindamisel olla määrav. Seega on lepingu p 3.14 VÕS § 42 lg 3 p 9 ja § 44 alusel tühine osas, milles see reguleerib aegumistähtaega juhtudel, kui ostja soovib kasutada müüja vastu õiguskaitsevahe n dina kahju hüvitamise nõuet ning kahju seisneb kohustuses hüvitada müüjapoolse lepingurikkumisega tekitatud kahju kolmandatele isikutele. Vastuhagi nõue ei ole aegunud, sest nõudele kohaldub TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud k olmeaastane aegumistähtaeg. 18 . Kuna ringkonnakohus tuvastab lepingu p 3.14 käesolev at vai d l ust puudutavas osas tühisuse tüüptingimusena, ei p e a ringkonnakohus vajalikuks käsitleda ka kõiki teisi vastuhageja vastuväiteid kostja aegumise vastuväitele. Ringkonnakohus märgib lühidalt, et asjas kogutud tõendite põhjal ei ole alust väita, et vastustaja rikkus lepingutingimustele mittevastavaid EPS 120 plaate vastustajale tarnides lepingut tahtlikult või raskest hooletusest. Nõustuda tuleb vastustaja seisukohaga, et kuna TJA kontrolli teostamise ajaks plaatide müüki ei peatanud, ei pidanud vastustaja eeldama, et plaadid, millel olid olemas vastavussertifikaadid, ei vasta EU nõuetele, kuna sellise mittevastavuse sai tuvastada üksnes laboritingimustes. Kui lepingu p 3.14 ei oleks kvalifitseeritav tüüptingimusena, piiraks see ikkagi vastuhagejat nõude esitamisel ja säte ei kuuluks kohaldamisele hea usu põhimõttega vastuolu tõttu. 1 9 . TsMS § 658 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel maakohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Seega tuleb maakohtul lähtuda ringkonnakohtu seisukohast, et vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõue ei ole aegunud . Maakohtul tuleb võtta uuesti seisukoht vastukostja taotluse osas teha asjas vaheotsus nõude põhjendamatuse osas TsMS § 449 lg 1 alusel. Seejuures peab maakohus juhinduma mh ka ringkonnakohtu selgitustest käesoleva otsuse punktis 10 -13 . Ringkonnakohus märgib, et vaheotsuse tegemine on kohtu õigus ja mitte kohustus. Kui maakohus jõuab järeldusele, et lepingu p-st 6.7 tulenevalt ei ole vastuhageja nõue põhjendamatu, siis tuleb kohtul vastuhageja kahjun õue sisuliselt läbi vaadata. Lahendada tuleb ka apellandi/kostja esitatud tasaarvestuse vastuväide. Vajadusel peab maakohus sel gitama vastuhagejale kahju hüvi t a mise nõude esitamise eeldusi ja poolte tõendamiskoormist. Arvestada tuleb senises menetluses esitatud vastukostja vastuväidetega , mille kohaselt olid kortermajade ehitustööde kvaliteediprobleemid tingitud hoopis vastuhageja/kostja enda eksimustest ehitustööde teostamisel, mitte aga müüdud kauba lepingutingimustele mittevastavusest. Seejuures tugineb vastukostja K. Saha ekspertarvamusele. 17. Apellatsioonkaebus on põhjendatud osas, milles a pellant väidab, et maakohtu vai dlustatud otsuse resolutsiooni punktidest 3 ja 4 kogumis ei nähtu üheselt, et kostja T. Tereping vastutab nii põhivõla kui ka viivise osas kaaskostjatega solidaarselt, kuid tema vastutus on piiratud. Kuna ringkonnakohus tühistab kogu maakohtu otsuse resolutsiooni, siis puudub vajadus selles osas maakohtu otsuse resolutsiooni täpsustamiseks. 18. Menetluskulude jaotuse ja suuruse määrab maakohus asja uuel läbi vaatamisel. Kai Kullerkupp Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2016 , Tallinn Haldusasja number TITLE \* MERGEFORMAT 3-16-112 Haldusasi Goldvender OÜ kaebus Tehnilise Järelevalve Ameti 13.06.2013 ettekirjutuse nr 6.12-2/13/176-002 õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Goldvender OÜ , volitatud esindajad vandeadvokaat Leonid Tolstov ja advokaat Meree Punab Vastustaja – Tehnilise Järelevalve Amet Menetlustoiming K aebuse menetlusse võtmine RESOLUTSIOON Võtta Goldvender OÜ kaebus menetlusse . Asja vaatab läbi kohtunik Reelika Lind ainuisikuliselt. Tunnistada vastustajaks Tehnilise Järelevalve Amet . Kohustada vastustajat vastama kaebusele 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates ning esitama kõik vaidlusega seotud ja asja lahendamiseks vajalikud dokumendid. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 203 lg 1 ). ASJAOLUD Tehnilise Järelevalve Amet kohustas 13.06.2013 ettekirjutuse ga nr 6.12-2/13/176-002 Goldvender OÜ-d (kaebaja) peatama SIA „TEGO“ toodete EPS 80 ja EPS 120 turul kättesaadavaks tegemine. Kaebaja esitas 14.01.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tehnilise Järelevalve Ameti 13.06.2013 ettekirjutuse nr 6.12-2/13/176-002 õigusvastasuse tuvastamiseks . Kaebaja põhjendab tuvastamiskaebuse esitamist vajadusega saada ettekirjutuse õigusvastasust tuvastav kohtulahend, et tsiviilasjas nr 2-13-46685 ei saaks menetlusosalised ega kohtud viidata kaebaja müüdud toodete mittenõuetekohast väites sellele ettekirjutusele. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja kaebeõigus t ei saa ilmselgelt välistada ja kaebus vastab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-des 37–39 toodud nõuetele määral, mis võimaldab kaebuse menetlusse võtta. Kaebuse lahendamine kuulub HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse ning on esitatud alluvusjärgsesse kohtusse (HKMS § 7 lg 1). Kaebus on esitatud kohtule tähtaegselt ( HKMS § 46 lg 5 ). Kaebaja on tasunud õiges suuruses riigilõivu (15 eurot – riigilõivuseaduse § 60 lg 1, HKMS § 104 lg 1). Samuti ei esine HKMS § 121 lg- tes 1 ja 2 sätestatud kaebuse tagastamise aluseid. Seetõttu tuleb kaebus HKMS § 120 lg 2 alusel menetlusse võtta. Kooskõlas HKMS § 17 lg- ga 1 tunnistab kohus vastustajaks Tehnilise Järelevalve Ameti . Vastustajal tuleb esitada vastus kaebuse le ning kõik vaidlusega seotud ja asja lahendamiseks vajalikud dokumendid 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 122 lg 2 p-d 4 ja 5). Kaebusele vastuse koostamisel tuleb lähtuda HKMS §- de st 50, 52–54 ja 123. Kaebaja ei ole märkinud soovi lahendada asi kirjalikus menetluses, mistõttu eeldab kohus, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil (HKMS § 131 lg 2). Kui vastustaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, peab ta seda vastuses märkima. Vastasel juhul eeldatakse, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil (HKMS § 131 lg 2). Menetlusosalistel tuleb kohtule teatada, kas n ad peavad võimalikuks asja läbi vaatamist lihtmenetluses või asja lahendamist kompromissiga või muul viisil kokkuleppel (HKMS § 122 lg 2 p 9 ja § 133 lg 2). HKMS § 32 lg 1 p-des 1-5 nimetatud volitatud esindaja, juriidiline isik ja haldusorgan peavad esitama menetlusdokumendid kohtule elektrooniliselt avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu ( www.e-toimik.ee ) või mõjuval põhjusel elektrooniliselt aadressil [email protected] (HKMS § 53 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS ) § 336 lg 6) . Ka teised menetlusosalised esitavad võimaluse korral menetlusdokumendid kohtule elektrooniliselt (HKMS § 52 lg 6, TsMS § 334 lg 2). Advokaadil ja haldusorganil tuleb kohtule edastatav avaldus ja selle lisad saata vahetult teise menetlusosalise advokaadile ja haldusorganile, teavitades sellest kohut (HKMS § 53 lg 2). Dokumentide edastamise või sellest kohtu teavitamise kohustust rikkunud menetlusosalist võib kohus TsMS § 337 alusel trahvida. HKMS § 28 lg 2 järgi ei luba k ohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida. Menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamine venitab menetlust ja takistab asja kiiret lahendamist. Kohus hoiatab, et menetlusdokumentide vastuvõtmata jätmise ja vastuvõtmise kohta kinnituse saatmata jätmise korral võib kohus trahvida kohustust rikkunud menetlusosalist. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik Katsearuanne nr VTT-S-05856-13 26. august 2013 EPS ISOLATSIOONIMATERJALI SURVEPINGE MÄÄRAMINE Tellija: Ecostock OÜ Tellija Ecostock OÜ Betooni 9c Tartu 15114 Eesti Tellimus Andres Madaliku e-kiri 19.augustil 2013 Kontaktisik VTT Expert Services Ltd Uuringute insener Hannu Hyttinen Postkast 1001 FI-02044 VTT Soome Tel +358 20 722 4747 E-post: [email protected] Ülesanne EPS isolatsioonimaterjali survepinge määramine Näidised Klient toimetas VTT Expert Services käsutusse ühe plaadi EPS isolatsioonimaterjali. Klient markeeris plaadi koodiga 122.04.07.13. Plaadi suurus oli 50 mm x 500 mm x 1150 mm. Kliendi ütluste kohaselt on isolatsioonimaterjali tootja Läti ettevõte SIA Tego ning toote nimetus Tegoterm EPS 120. VTT Expert Services sai näidise kätte 22. augustil 2013. Ülesande Survepinge 10 % suhtelise deformatsiooni korral teostus Testimeetod Survepinge 10% suhtelise deformatsiooni korral määrati standardi EN 826 järgi. Testimiskiirus oli d/10 mm/min, kus d on katsekeha paksus (50 mm). Testid viidi läbi püsivates keskkonnatingimustes (23 ± 2) °C ja (50 ± 5) % suhteline niiskuse juures. Katsekehade paksus määrati kindlaks katsekeha keskosas koormusel 250 Pa. Katsekehad Plaadist lõigati viis katsekeha mõõtmetega umbes 100 mm x 100 mm. Enne mõõtmisi hoiti katsekehasid vähemalt kuus tundi toatemperatuuril. Mõõtmiste aeg Mõõtmised teostati 26. augustil 2013. Testi tulemused Tulemused on toodud tabelis 1. Tabel 1 Tegoterm EPS 120 isolatsioonimaterjali survepinge 10% suhtelise deformatsiooni korral Katsekehade mõõtmed Suhtelisele Surve- Pikkus Laius Paksus Tihedus deformatsioonile pinge Näidise Katsekeha l w d ρ vastav jõud σ10 kood / (mm) (mm) (mm) (kg/m³) F10 (kPa) Toode (N) 122.04.07.13 1 100,5 100,6 49,3 23,3 1188,5 117,6 / Tegoterm 2 100,7 100,5 49,4 25,2 1310,0 129,5 EPS 120 3 100,3 100,6 49,4 25,2 1301,9 129,1 4 100,6 100,6 49,3 23,8 1214,0 120,0 5 100,6 100,5 49,1 23,2 1198,5 118,6 Keskmine - - - 24,1 - 123,0 Espoo, 26. august, 2013 Hannu Hyttinen Hannu Jukka Uuringute insener Vanem laboritehnik Koopiad Klient Originaal Arhiiv Originaal Testitulemused kehtivad ainult testitud näidise kohta. 2-13-46685 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10. 2014. a Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-46685 Tsiviilasi Goldvender Osaühingu hagiavaldus OÜ Auricu, Euroot OÜ ja Tanel Terepingi vastu lepinguliste kohustuste täitmiseks ja viivise tasumiseks OÜ Auricu vastuhagi Goldvender O saühingu vastu kahju hüvitamiseks ja viivise tasumiseks Tsiviilasja hind Hagi 72 478.16€ Vastuhagi 44 948.22€ Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/ vastukostja: Goldvender Osaühing (registrikood 12017508; asukoht Ringtee 43e, Tartu; e-post: [email protected] ); Hageja lepinguline esindajad vandeadvokaat Leonid Toltstov ja vandeadvokaadi abi Meree Punab (AB Varul asukoht Kaluri 2 Tartu; e-post: [email protected] ); Kostja I/ vastuhageja: OÜ Auricu ( registrikood 11378999; asukoht Turu 24, Tartu; e-post: [email protected] ), Kostja II: Euroot OÜ ( registrikood 12362771; asukoht Turu 24, Tartu; e-post: [email protected] ); Kostja III: Tanel T e r eping (isikukood 38406272714; elukoht Kruusamäe 34-37 Tartu; e-post [email protected] ) Ko stjate lepinguline esidnaja Meelis Leis (KL Consult Õigusbüroo, asukoht Vanemuise 21a, T artu, [email protected] ) Kohtuistungi toimumise aeg 02.10.2 014. a RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata OÜ Auricu vastuhagi Goldvender Osaühingu vastu kahju hüvitamiseks ja viivise tasumiseks . Rahuldada Goldvender Osaühingu hagi OÜ Auricu, Euroot OÜ ja Tanel Terepingi vastu lepinguliste kohustuste täitmiseks ja viivise tasumiseks . Välja mõista solidaarselt OÜ -lt Auricu, Euroot OÜ -lt ja Tanel Terepingi lt Goldvender Osaühingu kasuks põhivõlg 37 712 (kolmkümmend seitse tuhat seitsesada kaksteist) eurot 25 senti ja viivis seis uga 31.11.2014.a 36 576 (kolmkümmend kuus tuhat viissada seitsekümmend kuus) eurot. Välja mõista solidaarselt OÜ-lt Auricu, Euroot OÜ-lt ja Tanel Terepingi lt Goldvender Osaühingu kasuks viivis tasumata põhivõlalt 0,2% (null koma kaks protsenti) alates 01.11.2014. a kuni põhivõla t asumiseni, kuid Tanel Terepingilt mitte rohkem kui 95 000 eurot. Menetluskulude jaotus Jätta Goldvender Osaühingu poolt kantud menetlus kulud solidaarselt OÜ Auricu, Euroot OÜ ja Tanel Terepingi kanda. OÜ Auricu, Euroot OÜ ja Tanel Terepingi kantud menetluskul u d jätta nend e en d i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul a lates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja Goldvender OÜ esitas kohtule hagi, milles palus OÜ lt Auricu, Euroot OÜ -lt ja Tanel Tereping ilt välja mõista põhivõlgnevuse 37 712.25e ja viivise hagi esitamise seisuga 27.10-2013.a summas 7235.97€. 27.12.20 13.a menetlusdokumendis hageja täeindas nõuet ja palus kostjatelt välja mõista ka viivise protsendina 0,2% päevas põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täiimiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja OÜ-ga Auricu (kostja I) 01.05.2013. a krediiditingimustega müügilepingu, mille alusel hageja müüs kostjale I hageja poolt pakutavat ehitusmaterjali. Hageja on tarninud krediiditingimustega müügilepingu alusel kostjale I aadressil Luunja vald Uus tn 1 ja Uus tn 5 asuvale ehitusobjektile ehitusmaterjale kogusummas 37 712,25 eurot. Hageja on esitanud kostjale I arved, mis on tähtaegselt tasumata. Kostja I on mittetasumist põhjendanud sellega, et on hageja nõude tasaarvestanud tema kahjunõudega hageja vastu, mis tuleneb sellest, et ehitusobjekti tellija Korteriühistu Uus Luunja keeldus kostja poolt teostatud ehitustööde vastu võtmisest, kuna soojustamisel kasutatud , hageja poolt tarnitud materjal, ei vastanud müügilepingus sätestatud tingimustele. Selline seisukoht tuli hagejale üllatusena kuna kostja I ei esitanud müügilepingus sätestatud tähtaja jooksul ühtegi reklamatsiooni ehitusmaterjalide mittevastavuse k ohta lepingutingimustele. Hageja leidis, et KÜ Uus Luunja poolt tellitud ehitusekspertiisis alusel saab väita, et kostja väited nagu oleks probleemi ehitustöödel esile kutsunud hageja poolt kostja I müüdud ehitusmaterjalide kvaliteet, on põhjendamatud. Lisaks põhinõudele summas 37 712.25€, palus hageja välja mõista ka viivise 0,2% päevas tasumata summast. Hageja ja kostja Tanel Tereping (kostja I II) sõlmisid 01.05.2013. a käenduslepingu, mille alusel kostja II käendas krediiditingimustega müügilepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees 95 000 euro ulatuses. 03.10.2013. a toimus kostja I jagunemine eraldumise teel, mille käigus andis kostja I osa oma varast üle Euroot OÜ-le (kostja II). ÄS § 447 lg 1 kohaselt vastutavad enne jagunemise kandmist tekkinud jaguneva äriühingu kohustuste eest jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt. Kostja te ühine vastus hagile Kostja esitas hagile 06.11.2013.a vastuväite ja leidis, et hageja nõue kostja OÜ Auricu vastu on tasaarvestatud. Kuna hagi on esitatud kostjate vastu solidaarselt, siis lähtudes VÕS § 67 lg 1 ei pea kostjad II ja III kohustust täitma, sest kohustuse on täitnud kostja I. Seega puudub hagejal nõue kostjate Euroot OÜ ja Tanel Tereping vastu. Kostja I tasaarvelduse aluseks on asjaolu, et hageja Goldvender OÜ müüd u d kaup ei vastanud lepingu tingimustele ja sellega tekitati OÜ-le Auricu kahju. OÜ Auricu kasutas 01.05.2013.a lepingu alusel Goldvender OÜ-lt ostetud ehitusmaterjali objektidel Uus tn 2 ja Uus tn 5 Luunjas Tartumaal. Lepingu punkti 1.2 kohaselt peab kauba kvaliteet vastama kauba kohta kehtestatud EU normidele ning tootjatehase poolt väljastatud sertifikaatidele, vastavusdeklaratsioonidele, tehnilistele tingimustele, kui pooled ei lepi teisiti kokku. - Hageja poolt tarnitud tooted ( Baumit krohvialuse krundi, Baumit nanovärvi, eelkõige aga vahtpolüstüreen EPS 120) ei vastanud lepingutingimustele kvaliteedi osas. 2013.a mai teisest poolest kuni juuni keskpaigani hageja poolt kostjale 1 müüdud Baumit krohvialuse krundi ning Baumit nanovärvi säilimisaeg oli möödus juba 2013.a mai keskel ehk enne kaupade müümist hagejale. - Korterelamu renoveerimisprojektides on ette nähtud vahtpolüstüreeni EPS 120 kasutamine. Tegelikkuses aga leidis üheselt tuvastust, et hageja poolt tarnitud vahtpolüstüreen, mis pidi olema EPS 120, ei kvalifitseerunud EPS 120-ks. Nimelt leidis antud asjaolu tuvastamist Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi nimetatud TJA) poolt hagejale 13.06.2013.a tehtud ettekirjutuses nr 6.12-2/13/176-002, mille kohaselt hageja poolt müüdav toode EPS 120 ei vasta asjaomastele EL ühtlustamise õigusaktidest tulenevatele nõuetele, mis on toodud EVS-EN 13163. Sellest tulenevalt on TJA lugenud toote nõuetele vastavuse seaduse §-i 6 kohaselt nimetatud toote ohtlikuks . Menetluse käigus viidi läbi ka hageja poolt Tartus Ringtee 43E ladustatud ehitusmaterjali katsetused Tallinna Tehnik aülikoolis, kus katseprotokollid sedastasid, et toote EPS 120 survetugevuse omadus (survepinge 10% deformatsiooni puhul) ei täida sellisele tootele ettenähtud klassifitseerimisnõudeid, mistõttu ei saa antud toode klassifitseeruda EPS 120-ks ning sellekoha ne ekslik informatsiooni kajast ub toodete märgistusel, mis on paigaldatud nimetatud toote pakendile. Kostja I tegi 12.08.2013.a vastavasisulise järelpärimise omanikujärel e valve teostajale Jüri Orgile, kes vastas päringule, et teostatud sokli ja vundamendi soojustus ei vasta materjali osas nõuetele, kuivõrd projektis on ette nähtud sokli ning vundamendi soojustamine vahtpolüstüreentoote EPS 120-ga, kuid sokli ja vundamendi soojustamisel kasutatud vahtpolüstüreentoodet ei saa kvalifitseerida EPS 120-ks. Omanikujärelevalve juhtis tähelepanu TJA ettekirjutusele ning leidis ka, et teostatud soojustus tuleb eemaldada, utiliseerida ja uuesti teha. Kostja I esitas tasaarvestusavalduse hagejale 27.09.2013.a. Kostjad märkisid, et tasaarvestusnõue ei saanud hagejale tulla üllatusena, sest juba 13.06.2014 .a oli hagejale teada TJA ettekirjutus. Hageja tegevjuht hr Gert Hirv on viibinud mitmel ehituskoosolekul, kus on arutatud sokli ja vundamendi soojustuses kasutatud materjali mittenõuetekohasust Seoses hagejapoolse lepingurikkumisega on kostjale tekkinud märkimisväärne kahju. Tellija KÜ Uus Luunja omanikujärelevalve teostaja Jüri Org on keeldunud sokli ja vundamendi soojutustööde vastuvõtmisest põhjusel, et soojustustööde teostamisel kasutatud materjal vahtpolüstüreen EPS 120 ei vasta tegelikkuses EPS 120-le ettenähtud nõuetele ehk ei kvalifitseeru EPS 120-ks. Kostjale 1 on eeltoodust t ekkinud järgmine varaline kahju: 1. Teostatud tööde maksumus ühe maja kohta 29 942. 24 € , k ahe maja kohta 59 884.48€ . 2. Lammutustööde maksumus ühe maja kohta 11 066. 56 € , kahe maja kohta 22 133 . 12 € . Kokku moodustab kostjale 1 tekkinud varaline kahju 82 017 .92€ . Kostja 1 leidis, et kahju hüvitamise nõude tekkimise eeldused olid antud juhul täidetud: esiteks, hageja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust (on tarninud lepingutingimustele mittevastavaid tooteid), hageja vastutab lepingurikkumise eest (puudub rikkumise vabandatavus), kostjale 1 on tekkin ud varaline kahju summas 82 017. 92 € , hagejapoolse lepingurikkumise ning kostjale 1 tekkinud varalise kahju vahel on olemas põhjuslik seos. Sellest tulenevalt esitaski kostja 1 hagejale 27.09.2013.a kahju hüvitamise nõude. Kostja 1 on tasaarvestanud oma kahju hüvitamise nõude hageja vastu kattuvas osas hageja nõudega kostja 1 vastu. Tasaarvestuse tulemusena on hageja nõudeõigus lõppenud ning hoopis kostjal 1 on nõue hageja vastu. Vastuhagi OÜ Auricu esitas 20.11.2014.a Goldvender OÜ vastu vastuhagi, milles palus mõista välja lepingu rikkumisega tekitatud kahju summas 37659.45€, sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga summas 441.74€ ja viivis kuni nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Nõudes tugines vastuhageja samadele asjaoludele, mida oli esitanud vastuväites hagile: poolet vahel oli ostu-müügi leping, vastukostja on tarninud lepingule mittevastavad tooted, mille tulemusel on vastuhagejal tekkinud kahju summas 82 017€. Lisaks hagi vastuses välja toodule on müüd kauba lepingule mittevastavust tunnistanud vastukostja ise, sest tema esindaja Gert Hirv saatis 29.07.2013.a vastuhagejale e- kirja, kus pakkus, et tehakse tasaarvestus KÜ heaks ja müüa EPS 100 hinnaga. Järelikult vastukostja ise tunnistas, et tegemist pole EPS 120-ga. Vastukostja rikkumine pole vabandatav ning esineb ka põhjuslik seos- ebakvaliteetse toote tõttu tuleb sokli ja vundamendi soojustus eemaldada, utiliseerida ja uuesti teha. Kui vastukostja poleks müügilepingut rikkunud ja oleks müünud vastuhagejale kvaliteetset ja nõuetelevastavat EPS 12, pole vastuhagejal kahju tekkinud. Kahju suuruse välja selgitamiseks on v astuhageja teinud päringud hinnapakkumiste saamiseks seoses objektidel Uus 2 ja Uus 5 Luunjas vajalike elamute soklite ja vundamentide lammutustööde ja ehitusmaterjali utiliseerimisega. Tööde uuesti tegemisel tuleb lähtuda algsest pakkumisest ja teostatavate tööde hinnaks kujuneb 59884.80€. lammutustööde oss tegi pakkumise Vikerpuu OÜ summas 22.133.08€. seega on kahju kokku 82 017.92€. Vastuhageja tasaarveldab kahju nõude vastukostja nõudega enda vastu ning ülejäänud summa 37659.45€ palus välja mõ ista. Vastukostja ei ole reageerinud vastuhageja 27.09.2013.a kahju hüvitamise nõudele, mistõttu nõue on muutnud sissenõutavaks. Vastukostja palus välja mõista viivise alates 01.10.2013.a seadusjärgses määras. Kuni hagi esitamiseni arve s tas vastuhageja viiviseks 441.74€ ning palus viivise välja mõista TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg1 alusel alates 21.11.2013 kuni nõude koha se täitm iseni. Vastukostja vastuväited vastuhagile Vastukost j a vaidles vastuhagile vastu ning palus teha asjas vaheotsus ning tuvastada, et vastuhageja nõue on aegunud. Goldvender OÜ leidis, et vastuhageja väide müüdud Baumit krohvialuse krund i ja Baumit nanovärvi säilimisaja ületamise kohta enne kaupade müümist on paljasõnaline ning tõendamata. Samuti ei ole põhikostja selgitanud, kuidas see seondub Auricu OÜ väidetava kahjunõude kujunemise või selle suurusega . Goldvender OÜ esindaja leidis, et OÜ A uricu on kaotanud õiguse kasutada lepingust ja seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid . 01.05.2013.a sõlmitud müügilepingus sätestatud ostja jaoks väga täpsed ja ranged nõuded pretensioonide esitamiseks. Nimetatud tingimused olid vajalikud, et ka Goldvender OÜ saaks omakorda raskendada nõude esitamine maaletooja vastu. Põhihageja oli seisukohal, et põhikostja ei ole tõendanud toote EPS 120 lepingutingimustele mittevastavust. Esindaja viitas, et toote maaletooja Ecostock OÜ vaidlustas temale TJA 02.07.2013.a tehtud ettekirjutuse halduskohtus. Tallinna Halduskohus rahuldas 18.10.2013.a otsusega kaebuse ja tühistas TJA ettekirjutuse. Samuti ei olnud põhihageja hinnangul aktsepteeritavad katsetused, mille põhikostja ise läbi viis. OÜ Auricu ei ole Goldvender OÜ-d oma pretensioonidest vastavalt lepingule õigeaegselt teavitanud ega ole ka Goldvender OÜ-d objektile juurde kutsunud. Seetõttu ei saa aktsepteerida väidetavaid ekspertiisitulemusi, mis on teostatud Goldvender OÜ-le teadmata materjali kohta ja teadmata tingimustel. Ostja, Auricu OÜ on ole järginud lepin gu p 3.6, 3.7.2, , 3.12 . Nimetatud lepingu punktid kohustvad ostja kauba saamisel selle üle vaatama ja vormistama mittevastavuse kohta dokumendid ja esitama need asjaomasele isikule (olenevalt, kas müüjale, vedajale). Maksimaalne puudustest teatamise aeg oli p 3.12 kohaselt varjatud puuduste korral kolm tööpäeva selliste asjaolude ilmsiks tulekust. Lepingu p 3.9 nägi ette puuduste vormistamise aktina ja lepingu p 6.6.1. sätestas, mida pidi kajastama puudustest teatamise pretensioon. Auricu OÜ ei kaasanud Goldvender OÜ-d seoses tarnitud kauba mittevastavusega ehitusobjektile konstruktsioonide avamisele, ei ole vormistanud ühtegi mittevastavust tõendavat dokumenti , mis vastaks lepingu tingimustele, ega neid Goldvender OÜ-le edastanud . Lisaks ei ole Auricu OÜ Goldvender OÜ-le esitanud ühtegi lepingu tingimustele vastavat pretensiooni. Lepingu p 6.7 nägi ette, et lepingus nimetatud tingimustel ja tähtaegadel pretensiooni mitteesitamisel ei saa ostja enam õiguskaitsevahendeid rakendada. Kuna Auricu OÜ ei ole Goldvender OÜ-d väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest nõuetekohases vormis teavitanud, ei saa ta väidetavale lepingurikkumisele tugineda. Põhihageja selgitas, et teavitas põhikostjat TJA ettekirjutusest 29.07.2013.a e-kirjaga, millele kostja ei reageerinud. Põhihageja ei nõustunud kostja vastuhagis esitatud käsitlusega nimetatud 29.07.2013.a e-kirja le. Kirja eesmärgiks oli vaid kostjale pretensiooni esi t a mise võimaluse andmine seoses tootega EPS 120 (juhul kui neid on). Samas avaldas Goldvender OÜ esindaja kirjas, et o bjektile varasemalt tarnitud tooted vastavad tingimustele. Põhikostja o n reageerinud ja esitanud prete n s iooni esmakordselt alles 27.09.2013.a. Põhihageja leidis, et ei vastuta kauba lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui Auricu OÜ ei jälginud kauba mittevastavusest teavitamisel ning mittevastavuse vormistamisel ja menetlemisel lepingu 3. osas sätestatud tingimusi, ei dokumenteerinud kauba puudusi selliselt, et oleks võimalik rakendada õiguskaitsevahendeid kauba tootjale, importijale, samuti siis, kui Auricu OÜ ei võimaldanud Goldvender OÜ-l viibida kauba mittevastavuse dokumenteerimise juures (lepingu punktid 5.7.2.1-5.7.2.3). Auricu OÜ ei ole täitnud ühtegi neist nõuetest. Põhihageja oli ka seisukohal, et põhikostjal tekkinud võimalik kahju ei ole tekkinud tema poolt tarnitud ehitusmaterjali tagajärjel . Riiklikult tunnustatud ekspert Kaarel Sahk on asunud oma 08.07.2013.a ekspertarvamuses seisukohale, et mõlema korterelamu vundamendi soojustus tuleb lammutada, lammutamisel tekkiv ja seetõttu mittekasutatav EPS soojustusplaat ut i liliseerida , ja teostada uus vundamentide soojustus vastavalt ehitusprojektis sätestatule põhjusel, et võrreldes ehitusprojekti lahendusega ei olnud teostatud keldriseintele hüdroisolatsiooni, vundamentide ja sokli soojustuseks kasutatud plaadid ei moodustanud homogeenset kihti ja selles esines katkestusi, tagasitäide ei vastanud ehitusprojektile, samuti oli võimalik tuvastada EPS soojustusplaatide töötlemisel tekkinud jäätmete segunemine tagasitäiteks kasutatud materjaliga. Ekspertarvamuses ei mainita kordagi OÜ AURICU poolt esile toodud tööde tegemise vajadusena asjaolu, et Goldvender OÜ poolt tarnitud toode EPS 120 olnuks ebakvaliteetne. Põhikostja poolt nõutud kahjusumma ei vasta kulutustele, mida tegelikkuses OÜ AURICU sokli ja vundamendiga seotud tööde tegemisel kandma peaks. Samuti jääb arusaamatuks OÜ AURICU loogika, miks peaks Goldvender OÜ vastutama kogu ehitustöö parandamise eest, kui viimaselt osteti materjalid vaid 432m 2 ulatuses, samas kui kokku on AURICU OÜ kasutanud materjali 552m 2 ulatuses . Hageja arvates on ka põhikostja kulutused seoses sokli- ja vundamenditöödega, on võrreldes sellega, mille hüvitamist Goldvender OÜ-lt nõutakse, tegelikkuses igal juhul väiksemad. Põhihageja palus kohaldada vastuhagi nõude osas aegumist ja teha asjas vaheotsus, see aitaks kokku hoida menetluskulusid. See võimaldaks ka kulusid ja aega kokku hoida, sest juhul kui peaks siiski tõusetuma sisuline vaidlus OÜ Auricu vastunõude üle, soovib Goldvender OÜ taotleda vaidlusaluse toote EPS 120 maaletooja Ecostock OÜ kolmanda isikuna menetlusse kaasamist. Põhikostjate /vastuhageja täiendavad seisukohad 03.02.2014.a Vastuhageja leidis, et tema nõue va stukostja vastu e i ole aegunud ja seetõttu pole taotlus vaheotsuse tegemiseks põhjendatud. Vajalike survetugevuse omaduste puudumist ei saanud vastuhageja vahtpolüstüreeni üldisel välisel ülevaatamisel avastada, seega oli tegemist varjatud puudusega. Puuduste avastamisel teatas Auricu OÜ esindaja sellest Goldvender OÜ esindajale korduvalt, mistõttu ei kohaldu antud juhul lepingu punkt 3.14. Puudustest teatasid vastukostja esindajale Gert Hirvele esmakordselt ehitusekspert Raivo Nurmetu ning vastuhageja juhatuse liige Rainis Rebane juuni 2013 alguses kokkusaamisel ehitusobje k ti juures . Vahtpolüstüreeni EPS 120 nõuetele mittevastavust on arutatud ka ehituskoosolekutel, näiteks 03.07.2013.a toimunud ehituskoosolekul, kus osales Goldvender OÜ esindajana Gert Hirv. Nimetatud ehituskoosolekul juhtis omanikujärelevalve teostaja Jüri Org osalejate tähelepanu , et vahtpolüstüreen EPS 120 ei vasta antud tootele kehtestatud nõuetele. Vahtpolüstüreeni mittevastavusest olnud korduvalt juttu telefonivestlustes Goldvender OÜ esindaja Gert Hirve ja Auricu OÜ juhatuse liikme Rainis Rebase vahel. Lisaks juba viidatud 29.07.2013.a e-kirjale on viiteid asjaolule, et põhihageja teadis kauba mittevastavusest , ka varasemates e-kirjades: 18.06 ja 26.06.2013.a e-kirjades tegi põhihageja möö n dusi Luunja objektidega seotud ar v ete tasumisel. Järel i kult pidi ta möönma, et vahtp o lüstüreen EPS 120 puhul on tegemist lepingutingimustele mittevastava kaubaga ja oli nõus arvete tasumisega ootama. Auricu OÜ leidis kirjalikus seisukohas, et Goldvender OÜ ei või tugineda kokkulepetele, millega piiratakse OÜ AURICU õigusi seoses vahtpolüstüreeni EPS 120 lepingutingimustele mittevastavusega. Nimelt Auricu OÜ oli seisukohal, et ega vastukostja teadis või pidi teadma, et vahtpolüstüreen EPS 120 lepingutingimustele ei vasta. Goldvender OÜ müüdava toote suhtes algatas TJA turujärelevalvemenetluse juba 16.04.2013.a ning võttis selle raames 20.05.2014.a proove Goldvender OÜ müüdavatest SIA „TEGO“ vahtpolüstüreenplaatidest EPS 80 (1200x1000x100), EPS 100 (1200x1000x50) ja EPS 120 (1200x1000x100). Järelikult pidi vastukostjal hiljemalt aprillis 2013 tekkima kahtluse müüdava vahtpolüstüreeni EPS 120 nõuetekohasuse suhtes ning vastukostja pidanuks kontrollima müüdava kauba kvaliteeti. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes VÕS § 221 lg 1 p2 ja lg 2 oli põhikostja seisukohal, et vastukostja ei või tugineda kokkulepetele, millega piiratakse vastuhageja õigusi seoses lepingutingimustele mittevastavusega. Põhikostja hinnangul ei puutu asjasse põhihageja väited asj a olu kohta, et Ecistoc k O Ü vaidlustas TJA 02.07.2013.a ettekirjutuse halduskohtus, sest nimetatud TJA ettekirjutus on tehtud kolmanda isiku suhtes. Põhihageja Goldvender OÜ täiendavad seisukohad 07.04.2014.a Põhihageja jäi oma seisukoha juurde, et Auricu OÜ nõue on aegunud. Hageja märkis, et on ebaselge, millisele õigusnormile ja faktilistele asjaoludele tuginedes põhikostja väidab, et käesolevas tsiviilasjas ei saa nõudele aegumist kohaldada. OÜ Goldvender rõhutas, et aegumine ja lepingutingimustest teatamine (kui õiguskaitsevahendi kasutamise eeldus) ei ole omavahel olemuslikult seotud. Pooled on lepinguliselt kokku leppinud lühendatud a egumistähtaja kohaldamises Auricu OÜ võimalikele nõuetele (30 päeva kauba t arnimisest) ning viimane on lepingule alla kirjutades selle tingimusega nõustunud. Mittevastavusest teatamine juhul, kui see ka aset leidnuks, ei peata nõude aegumist. Põhihageja sisukoha kohaselt aegusid kostja Auricu OÜ nõuded 30 päeva jooksul toote tarnimisest, seega vastavalt 02.06.2013.a, 11.06.2013.a, 29.06.2013.a, 08.07.2013.a. Põhikostja on alles pärast hageja aegumise vastuväite esitamist asunud omakorda väitma, et on pretensioonid esitanud varasemalt. E simest korda esitati väide toote nõuetele mittevastavusest siiski alles 27.09.2013.a. Kostja ei ole vormistanud ka mittevastavust tõendavaid dokumente ega esitanud neid hagejale. Hageja viitas, et vaatamata oma väidetavatele pretensioonidele, on kostja tellinus kaupa veel 07.06.2013 aja avaldanud valmisolekut tasuda Luunja objekti arved veel juunikuu keskel. Sellises käitumises on vastuolu. Hageja e-kirjad, millega anti pikendust Luunja objektiga seotud arvete tasumisel, olid tingitud vastutulekust koostööpartnerile, sest hagejale oldi teada, et nimetatud objektil tekkisid probleemid. Hageja leidis, et tuginemine VÕÜ S § 221 lg 1 p 2 on asjakohatu, s est tegemist oli TJA rutiinse kontrolliga. Hageja lähtus toodete müügil vastavusdeklaratsioonidest ja -kinnitustest. Põhikostja OÜ Auricu 01.07.2014.a seisukohad Põhikostja esitas alternatiivselt seisukohad, miks ei saa tema nõudele aegumist kohaldada. Aegumise vastuväited olid esitatud järjestikuste alternatiividena, st juhul, kui kohus eelmist ei arveta, siis tuleb aegumine jätta kohaldamata järgmisel alusel. 1) Lepingu p 3-.14 on tüüptingimus ja selline tüüptingimus on § 35jj ja § 42 lõike 3 ning § 44 koosmõjust tulenevalt tühine. Kokkulepe ostja nõuete aegumistähtaja vähendamiseks raskendab oluliselt isiku võimalusi oma õigusi edukalt kaitsta. Ostja nõuete realiseerimise õigus on menetlusosalise peamisi menetlusgarantiisid. Lepingu punkt 3.14 ei ole eraldi läbi räägitud. OÜ-l A uricu puudusid läbirääkimisvõimalused. Tegemist oli täida-lüngad-stiilis formuleeringuga, mida ilmselt kasutatakse suurema hulga lepingupartnerite suhtes. Selliste lepingute puhul kehtib eeldus, et vastavad tingimused on tüüptingimused . Lepingu punktist 3.14 tulenev aegumistähtaeg on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, mille kasutamine ei ole ehitusvaldkonnas ja krediiditingimustega müügilepingute puhul tavaline ja kujutab endast seetõttu ebamõistlikku le pingulise riski ümberjaotust. OÜ Goldvender on sellega kehtestanud endale kasuliku standardi. 2) Lepingu p 3.14 on aegumise kergendatud tingimus ja kohus peaks lepingu punkti 3.14 jätma kohaldamata TsÜS § 145 lg 1 lause 2 järgi, kuna kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Põhikostja viitas VÕS § 221 lg 1 p 2 ja väitis, et müüja pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale: müüjani (vastukostjani) olid müügi ajaks jõudnud andmed- algatatud on TJA menetlus, mis algatati juba 16.04.2013-, mis pidid tekitama kahtluse tema poolt müüdava vahtpolüstüreeni EPS 120 nõuetekohasuse suhtes ja pidid ajendama kauba kvaliteedi kontrollimise vastukostja poolt. 3) Lepingu p 3.14 on vastuolus hea usu põhimõttega. Kokkuleppega võeti OÜ-lt Auricu reaalne võimalus oma nõue esitada. Kui aegumist puudutav kokkulepe on seadusega vastuolus, toob see TsÜS-i § 87 järgi kaasa kokkuleppe tühisuse ja kohaldatakse seaduses sätestatud regulatsiooni. Põhikostja hinnangul oli lepingu 3.14 puhul tegemist õiguste lubamatu kasutamisega ja seda võimaldab tõkestada kogu eraõigusele laienev hea usu põhimõte ( TsÜS § 138 lg 1 ja VÕS § 6). Õiguste lubamatu teostamise tõkestamiseks tuleb kohtul jätta kohaldamata lepingus kokkulepitu ja kohaldada seaduses sätestatut. 4) OÜ Goldvender on aegumise vastuväitest loobunud ja aegumine peatus läbirääkimiste toimumise ajaks. Ei ole kahtlust osas, mis puudutab OÜ Goldvender poolt müüdud kaupade lepingutingimustele mittevastavust. Põhikostja rõhutas, et puudustest on põhihagejale korduvalt teatatud, mistõttu ei kohaldu antud juhul Lepingu punkt 3.14: kokkusaamistel objektil, telefoni suuliselt ja see nähtub ka poolte vahelisest kirjavahetusest. OÜ AURICU leiab, et tema nõue ei ole aegunud, sest OÜ Goldvender loobus 29.07.2013.a kinnituse andmisega Lepingust tulenevale nõudele aegumise vastuväite esitamisest ja nõude tunnustamine 29.07.2013.a e-kirjas väljenduva võlatunnistusega on hinnatav aegumise vastuväitest loobumisena. OÜ Goldvender poolt 29.07.2013.a e-kirjas antud kinnitus on käsitatav deklaratiivse võlatunnistusena. Kui kohus leiab, et OÜ Goldvender ei ole aegumise vastuväitest loobunud, tuleb aegumine jätta hea usu põhimõttest ja aegumise peatumise seaduslikust regulatsioonist tulenevalt kohaldamata. Seega hakkas OÜ Goldvender poolt OÜ-le A uricu tarnitud vahtpolüstüreeni EPS 120 aegumine kulgema kõigi tarnimiste osas uuesti 30.07.2013.a. 31.07.2013.a toimus objektil järjekordne töökoosolek, kus omanikujärelevalve teostaja Jüri Org ja põhikostja juhatuse liikmed põhihageja esindaja tähelepanu vahtpolüstüreeni nõuete mittevastavusele. Nimetatud teavitusest al a tes, so 31 . 07.2013.a peatus aegumine uuesti läbirääkimist pidamise ajaks. 30.08.2013.a esitas põhihageja uuesti nõude arve tasumiseks, mida põhikostja käsitleb läbirääkimiste jätkamisest keeldumisena. Eeltoodust tulenevalt on OÜ Auricu 27.09.2013.a esitatud kahju hüvitamise nõue esitatud tähtaegselt, s o kahe kuu jooksul aegumise peatumise lõppemisest ( TsÜS § 168 lg2). 5) OÜ AURICU poolt esitatud kahju hüvitamise ja tasaarvestuse võimalus kui õiguskaitsevahend ei aegu. 6) OÜ AURICU poolt esitatud kahju hüvitamise ja tasaarvestuse võimalus kui õiguskaitsevahend ei paigutu l epingu punkti 3.14 alla, kuna kahju hüvitamise ja tasaarvestuse võimalus on õiguskaitsevahendid, mitte nõuded ja siin on mõeldud otsesõnu ostja nõudeid. OÜ Auricu vaides vastu ka põhihageja esitatud asjaoludele ja esitas o mapoolselt järgmised seisukohad : Esmakordselt teatas OÜ Auricu puudustest müüjale 2013.a juuni alguses kokkusaamisel objektil , seejärel KÜ Uus Luunja juhatuse liige Jaan Ereline veelkord 12.06.2013.a e-kirjaga. Toote mittevastavust arutati korduvalt ka ehituskoosolekutel. OÜ Auricu leidis, et ebaõige on põhihageja seisukoht, et puudustest teavitamist saab tõendada vaid kirjalike tõenditega. OÜ A uricu on OÜ-le Goldvender esitanud korduvalt pretensioone EPS 120 nõuetele mittevastavuse osas. OÜ Goldvender oleks võinud keelduda OÜ A uricu pretensiooni vastuvõtmisest viidates l epingu punktile 3 .so, et need ei ole esitatud nõutud vormis . M üüja tegi ise ettepanku müüa EPS 120 plaate EPS 110 hinnaga, millega nõustus, et tegemist ei olnud lepingule vastava kaubaga. OÜ Goldvender on tarninud OÜ-le Auricu kokku vahtpolüstüreeni kokku 564m 2 , so rohkem kui hageja viidatud tootekogus. Lähtudes lepingu p 3.8.1. ja 3.9, ei pidanudki OÜ Auricu kutsuma akti koostamisele ka OÜ Goldvender esindajat ega teavitama OÜ-d Goldvender puudusi kajastava akti koostamisest. Põhikostja leidis, et kuna tegemist ei olnud TJA rutiinse kontrolliga, pidi hagejal tekkima kahtlus EPS 120 nõuetekohasuse suhtes. OÜ Goldvender 22.09.2014.a täiendavad seisukohad Hageja ei nõustunud ühegi kostja esitatud aegumise kohaldamist välistava käsitlusega. Hageja leidis, et vastukostja väited tüüptingimuste regulatsiooni kohaldumisest on otsitud, põhistamata ega põhine seadusel. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mille alusel saaks väita, et tegemist on tüüptingimusega ning samuti ei ol e tõenda n ud, et ta ei oleks soovi korral saanud OÜ Goldvender hagi aluseks olev asse lepingu punkti 3.14 muudatusi teha ja milles seisnes läbirääkimisvõimaluste puudumine . VÕS § 44, § 42 lg 3 kohaldamiseks käesolevas tsiviilasjas peaks OÜ A uricu esmalt tõendama, et tüüptingimuste regulatsioon käesolevas tsiviilasjas üldse kohaldub, st et lepingu punkt 3.14 näol on täidetud VÕS § 35 lg 1 tunnused. Hageja viitas, et lepingutingimuse ebamõistlikku kahjustavust tuleb eitada siis, kui sarnane tingimus on varem pooltevahelises lepingus esinenud ja teine pool oli sellega nõus olnud . Käesolevalt on pooled sarnast lepingu tingimust ka varem kasutanud 07.05.2013.a lepingus. Samuti ei esine ka alust aegumise kohaldamata jätmis e ks TsÜS § 145 lg 1 alusel, sest hageja ei ole oma kohustusi tahtlikult rikkunud. Hageja jäi selle juurde, et TJA kontroll oli rutiinne, mis ei pidanud tekitama OÜ-s Goldvender mingit ka htlust toote nõuetel e mittevastavuse osas. Toote ohutuse hindamise ajaks ei keelanud TJA toote müüki. OÜ Goldvender ei ole ka aegumise vastuväitest loobunud. A egumine ja lepingutingimustele mittevastavusest teatamine (kui õiguskaitsevahendi kasutamise eeldus) ei o le omavahel olemuslikult seotud ning mittevastavusest teatamine ei peata nõude aegumist . 29.07.2013.a e-kiri oli lepingupartnerile informatsioonilise iseloomuga, teavitades TJA menetluse tule mustest ja andis OÜ-le Auricu võimaluse kujunenud olukorrale reageerida. Kostja omistab nimetatud e-kirjale sisu, mida sellel ei ole. Hageja ei ole kirjas kohustuse olemasolu tunnistanud. Samuti ei vastaks nimetatud e-kiri ka võlakohustuse vorminõuetele. Pooled ei pidanud ka mingeid läbirääkimis : kostja 29.07-2013.a e-kirjale ei reageerinud ja hageja esitas nõude arvete tasumiseks 30.08.2013.a. Hageja hinnangul on kostja väited , et kahju hüvitamise ja tasaarvestuse võimalus kui õiguskaitsevahend ei aegu, ei põhine seadusel . Aegumise alluvad nõuded, mis aga omakorda tulevad õiguskaitsevahendite kasutamisest. Samuti ei põhine seadusel kostja vastuväide, et kahju hüvitamise ja tasaarvestamise võimalus ei paigutu lepingu p 3.14 alla. Hageja rõhutas, et lepingu punkt id 3.8.1., 3.9 ja 3.7.4 sätestavad põhimõt te , et kauba puuduste kajastamiseks akti koostamine on kohustuslik. Hageja märkis ka, et kui kostja juba juuni alguses teadis kauba mittevastavusest lepingu tingimistele, oleks ta pidanud 07.06.2013.a kauba tarnimisel juba keelduma selle vastu võtmisest ja teavitama müüjat. OÜ Auricu midagi sellist ei teinud. Hageja vaidles vastu ka kostja kaubakoguse arvestusele. Hageja täiendas oma taotlust vaheotsuse tegemise osas ja palus alternatiivselt, kui kohus aegumist ei kohalda, teha vaheotsus OÜ Auricu nõude põhjendamatuse kohta TsMS § 449 lg 1 alusel. Taotluse aluseks on asjaolu, et OÜ Auricu on vastavalt lepingu p 6.7. kaotanud õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid. OÜ Goldvender palus teha oma nõude osas osaotsus, millega hagi rahuldada. Hagi tagamised Maakohus rahuldas põhihageja taotluse hagi tagamiseks 11.10.2013.a määrusega (I kd t lk 93-96) ja keelas KÜ-l Uus Luunja ehitustööde eest väljamaksete tegemise Auricu OÜ-le või tema õigusjärglasele ning kohustada tasuma nimetatud summa ( 44948.22 eurot) kohtu tagatiste kontole. Tartu Makohus jättis maakohtu määruse 05.12.2013.a määrusega muutmata (II kd t lk 37). Maa k ohus rahuldas 22.11.2013.a määrusega vastuhagea taotluse hagi tagamiseks (II kd t lk 85-87) ja arestis OÜ Goldvender rahalised vahendid pangas summas 38 101.16 eurot OÜ Auricu kasuks. Tartu Ringkonnakohus tühistas hagi tagamise määruse 04.02.,2014.a ja riigikohus keeldus nimetatud määrusele esitatud määruskaebust menetlusse võtmast (II kd t lk 126-128; 143). Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Vastuhagi osas teeb kohus vaheotsuse TsMS § 449 lg 1 alusel , mis lg 2 tulenevalt on asjas lõpplaheniks. Poolte mittevaield a vad seisukohad Pooled ei vaidle lepingute kehtivuse üle. Seega loeb kohus tõendatuks, et: Goldvender OÜ ja OÜ Auricu sõlmisid 01.05.2013 krediiditingimustega müügileping nr.16 , mille alusel hageja müüs ja kostja I ostis hageja poolt pakutavat e hitusmaterjali (I kd tlk 8-13); Goldvender OÜ ja Tanel Tereping sõlmisid 01.05.2013.a käendusleping nr.16, mille alusel Tanel Tereping käendas krediiditingimustega müügilepingust nr.16 tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees 95 000 euro ulatuses (I kd t lk 14- 17). Pooltel puudub vaidlus, et OÜ Auricu kasutas ostetud ehitusmaterjali objektidel Uus t n 2 ja Uus tn 5 Luunjas T artumaal (I kd t lk 92-93) . Tööde tellijaks oli maja hallanud korteriühistu. Samuti ei vaidle pooled, et tarnitavateks ehitusmaterjalideks olid muuhulgas ka Baumit krohvialune krunt ja Baumit nanovärv ning SIA TEGO vahtp o lüstüreenplaanid ja EPS 120. Vastuhagi nõude eelduseks olevate asjaolude tuvastamine Hageja on esitanud nõude kostjate vastu solidaarselt lepingu alusel täitmata kohustuse täitmiseks- ostu-müügi hinna tasumiseks. Kostja OÜ Auricu esitas aga vastuväite, mille kohaselt on ta tasaarvestanud põhihageja nõude enda ja kaaskostjate vastu enda nõudega põhihageja vastu. Samuti esitas OÜ Auricu vastunõude ka põhihageja vastu oma nõude rahuldamiseks soas, mida tasaarvestus ei kata. Vastuhageja väitel on tema nõude puhul tegemist kahju hüvitamise nõudega. Põhihageja vaides vastuhageja nõudele vastu väitega, et vastuhageja poolt esitatud ja osaliselt ka tasaarvestuse läbi täidetud kahju hüvitamise nõue on aegunud. Alternatiivselt esitas põhihageja vastuväite, et kui vastuhageja nõue ei ole aegunud, on vastuhageja kaotanud õiguse kohaldada õiguskaitsevahendeid. Seoses oma vastuväidetega palus põhihageja teha vaheotsuse kas TsMS § 449 lg 3 alusel või alternatiivselt sama paragrahvi lõike 1 alusel. Oma vastuväite alusena nimetas põhihageja järgmisi lepingu punkte: -3.6, mis sätestab: Ostja esindaja on kohustatud kaupade vastuvõtmisel kontrollima nende vastavust saatedokumentides märgitud kogustele, spetsifikatsioonile, mittevastavuste esinemisel koheselt vormistama kauba mittevastavust tõendavad dokumendid ja edastama need dokumendid ja vastava teabe koheselt kõigile asjakohasetele isikutele (eelkõige müüja ja vedaja ning müüja partner, tarnija, hankija, jne), kui kaup saabub otse müüja partnerilt ja ostjale teadaolevad mittevastavuse menetlemise reeglid nõuavad müüja partneri juhtunust kohest teavitamist ja/või müüja partnerile koheselt nõude esitamist ning ostja poolt müüja partnerile juhtumist teatamata jätmine kahjustab või võib kahjustada poolte huvisid või õiguseid. Hilisemaid, nõutele mittevastavaid ja nõuetekohaselt vormistamata alusdokumentidega pretensioone arvesse ei võeta . - 3.7.2 , mis sätestab: kvaliteedipuuduse ilmnemisel, kui puudub vajadus transpordivahendi koha peal hoidmiseks, ning võimalus müüja ja vedaja esindajate ja müüja partneri (tarnija, hankija jne) koheseks kaasamiseks kauba vedajalt vastuvõtmisesse, peab ostja võtma vajalikke protseduurireegleid täites kauba vedajalt vastu, vormistama vajalikud mittevastavust tõendavad dokumendid, jäädvustades need fotograafiliselt või videotehnikaga ning informeerima juhtunust kohe vedajat, ning esimesel võimalusel, kvaliteedi mittevastavustest mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul kauba kättesaamise päevast, müüjat ja vedajat ja müüja partnerit (tarnija, hankija jne), kui kaup saabub otse müüja partnerilt, esitades ühtlasi kõik asjasse puutuvad dokumendid, andmed ja tõendid . - 3.12 , mis sätestab: varjatud defektide korral peab ostja sellest müüjat informeerima esimesel võimalusel puuduste avastamisest, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul selliste asjaolude ilmsiks tulemis es t . Kohtu hinnangul on asjas olulised ka järgmised punktid: - 6.6.1, mis sätestab: ostjal on õigus esitada müüjale pretensioonid kauba puuduste kohta hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul arvates lepingu 3.osas ettenähtud kauba puudusi kajastava akti koostamise ja allkirjastamise kuupäevast, kuid ainult nimetatud kauba puudusi kajastava akti alusel; - 6.5, mis sätestab: poolte lepingust taganemise avaldused, samuti pool e nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis. Põhihageja kinnitusel ei ole vastuhageja täitnud ühtegi nimetatud kohustustest. Ühtegi tõendit, et ka Baumit krohvialune krunt ja Baumit nanovärv ei oleks lepingus kokku lepitud kvaliteedile vastanud, põhikostjad esitanud ei ole. Vastuhageja ei ole koostanud lepingu p 3.6, või 3.7.2. nimetatud akte puuduste kohta ega ole esitanud tõendeid, et oleks eelnimetatud lepingu punktides märgitud aja (3 päeva) jooksul teavitanud põhihagejat puudustest ning esitanud vastava pretensiooni p 6.6.1. märgitud tähtaja jooksul. Seega on vastuhageja va s tavad väited kauba mittekvaliteetsuse st üldse ning samuti sellest teavitamise kohta tõendamata. Kohtu hinnangul ei ole vastuhageja täi t nud eelnimetatud nõudeid ka seoses soojustusplaatidel esinevate puudustega. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et müüdud plaatidel esinesid puudused, sest nende mittevastavus lepingus kokku lepitud kvaliteedile on tõendamist leidnud. Vastavalt lepingu p 1.2. pidi kauba kvaliteet vastama kauba kohta kehtestatud EU normidele ning tootjatehase poolt väljastatud sertifikaatidele, vastavusdeklaratsioonidele, tehnilistele tingimustele, kui pooled ei lepi teisiti kokku. T ehnilise järelevalve amet (TJA) on teinud 13.06.2013.a ettekirjutuse hagejale (I kd t lk 172-174), mille kohaselt ei vasta turul levitaja poolt kättesaadavaks tehtud tootja tooted- SIA TEGO vahtp o lüstüreenplaanid EPS 80 ja EPS 120- asjaomastele EL ühtlustamise õigusaktidest tulenevatele nõuetele, mis on toodud harmoneeritud tootestandardis EVS-EN 13163. TJA määras kohaseks meetmeks peatada levitaja poolt eelnimetatud toodete EPS 80 ja EPS 120 turul kättesaadavaks tegemine. Hageja ei ole nimetatud ettekirjutust vaidlustanud. Seega tuvastas TJA, et vahtpolüstüreenplaadid EPS 120 ei vastanud EU normidele ning nimetatud seisukoht on kehtiv. Kohus ei hinda kogumis teiste tõenditega toote vastavussertifikaate, sest asjaolu, et TJA mittevastavuse tuvastas on tõendatud mittevaidlustatud TJA ettekirjutusega ( III kd tlk 17-22). Pooltel puudub vaidlus, et ettekirjutuse tegemise kuupäevaks oli hageja kostjale juba tarninud kogu kauba, mille eest tasumist hageja nõuab. Kohtu hinnangul ei oma asjas asisulist tähtsust, kas TJA võttis proovid just samast kauba pakist või partiist, mis tarniti vastuhagejale. Oluline on, et menetlus algatati TJA-s 16.04.2013.a ja prooviks võeti põhihageja laost soojustusplaadid 20.05.2013.a (nimetatud kuupäevad on fikseeritud TJA ettekirjutuses ning pooled nende kuupäevade üle ei vaielnud). Hageja e sitatud tõenditest nähtub, et vaidlusalust kaupa vahtpolüstüreenplaate EPS 120 tarniti vastuhagejale kuni 03 .06.2013 (arved 31.05, 07.06. 2013 I kd t lk 19 - 20, 23 ; saatelehed 27.05, 29.05 ja 03.06. 2013 I kd t lk 27, 31 , 41 ) . Kostja esitatud täiendavad arved näitavad, et eelnimetatud kauba kohta Luunja objektile on vastuhageja saanud arved ka 02.05 ja 10.05.2013 (II kd t lk 172, 174). Seega oli kogu kaup tarnitud enne TJA ettekirjutuse tegemist. Kohtu hinnangul on puuduse puhul tegemist var jatud puudusega: TJA ettekirjutuse kohaselt seisnes toote puudus selle survetugevuse mittevastavuses ette nähtud klassifitseerimisnõuetele (ettekirjutuse lk 2). Puuduse välja selgitamiseks viidi läbi kontrollkatsetused. Seega ei saa nõuda, et ostja suudaks kauba vastavuse nimetatud küsimises tuvastada vaatlusel või katsumisel. Tunnistaja Raivo Nurmetu selgitas, et tema suutis toote mittevastavuse tuvastada käega katsudes, kuid selgitas, et seda vaid oma töökogemuse tõttu, sest töötab ehituse alal ja on teinud ka ehitusekspertiise. Siiski leiab kohus, et toote mittevastavuse tuvastamist ostja enda poolt, enne TJA ettekirjutust ei saa eeldada. Asjas omab tähtsust asjaolu, kas vastuhageja teavitas ostetud kauba lepingu tingimustele mittevastavusest teada saades põhihagejat lepingus sätestatud tähtajal ning samuti, kas ta esita s põhihagejale pretensiooni lepingu tingimustes kokku lepitud vormis ja tähtajal . Tunnistaja Raivo Nu r m etu ütluste kohaselt sai põhihageja mittevastavusest teada 04.06.2013.a, kui toimus kokkusaamine objektil, kus osalesid tunnistaja, kostja juhatuse liige Rainis Rebane , põhihageja esindaja Gert Hirv ja tellija, korteriühistu, juhatuse liige Jaan Ereline . K ohus leiab, et k una selleks ajaks ei olnud TJA teinud veel ettekirjutust, oli tegemist kahtlusega kauba mittevastavuse osas. T u nnistaja Jüri O rg, kes teostas objektil ehitusjärelevalvet, selgitas, et TJA ettekirjutusest oldi teadlikud juba 03.07.2013.a toimunud ehituskoosolekul. Mida täpsemalt nimetatud koosolekul arutati, ei ole aga tõendatud, sest koosoleku protokollist esitas kostja vaid kaks esilehte, millest nähtub ainult osalejate nimekiri ( II kd t l k 175-176). Jüri Orgi ütluste kohaselt oli TJA ettekirjutusest koosolekul juttu, tunnistaja Gert Hirve sõnul aga mitte. Tunnistaja Gert Hirve ütluste kohaselt teavitati vastuhagejat TJA ettekirjutusest pärast selle saamist 16.06.2013.a ja selle kohast teavet vahetati ka 27.07.2013.a meili s (I kd t lk 13) . Nimetatu meilile on ka kostja ise korduvalt viidanud kui hageja omaksvõtule puu duse kohta. Kindel dokumentaalne tõend TJA 13.06.2013.a ettekirjutusest tea be omamisele on aga Jüri Orgi 14.08.2013.a saadud v a stuses vastuhagejale (I kd t lk 176), kus sellele viidatakse. Samuti on 12.06.2013.a kostja esindajale Rainis Rebasele esitatud Termopilt Tartu OÜ töötaja Tõnu Jõesaare 12.06.2013.a soojustustööde ülevaatuse akt (III kd t lk 63-64), mille p 4 viidakase, et kasutatud soojustusplaadis ei pruugi vastata projektis kirjeldatud plaatidele. Akti koopia on edastatud ka Goldvender OÜ esindajale Gert Hirvele. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et vastuhageja oli kaubal esinevast puudusest (mittevastavusest EU standardile) teadlik alates 16.06.2013.a, so pärast TJA ettekirjutusest teada saamist (sellele eelnev oli kahtlustusi tekitav, kuid puudused polnud tõendatud). Vastuhageja ise märkis, et võimalikust mittevastavusest oli juttu ka juhatuse liikme Rainis Rebase ja Gert Hirve omavahelistes vestlustes. Eeltoodust saab lugeda, et täidetud on küll lepingu p 3.13: ostja ja müüja vahel on toimunud vastav info jagamine . K ohus leiab aga, et pärast info saamist pidi ostja ilmutama aktiivsust ja tegutsem a vastavalt lepingu p 3.6 ja 3.7.2 : vormistada mittevastavust tõendavad dokumendid ning esita d a need dokumendid müüjale OÜ Goldvender . Dokumentide vormistamine oli vastavalt lepingu p 3-9 võimalik ka vaid ostja poolt. Puuduvad igasugused tõendi d , et vastuhageja oleks selliseid dokumente üldse vormistanud, kuigi lepingu kohaselt tuli seda teha 3 päeva jooksul mittevastavusest teada saamisest. Lepingu p 6.6.1 ja 6.5 kohaselt tulnuks esitada pretensioon esitada müüjale 7 päeva pärast akti vormistamist kirjalikult. Põhihageja väitel saadi esmane pretensioon alles 27.09.2013.a nõudekirjaga (I kd t lk 179-182) . Vastuhageja ei esitanud ühtegi tõendit, et ta on enne nimetatud kuupäeva pretensiooni esitanud . Kuna pretensiooni esitamisele oli ette nähtu d kirjalik vorm ja ka see, milliseid andmeid pretensioon sisaldama pidi , oli lepingu p 6.6.2 konkreetselt ära määratud, ei saa pretensioonina käsitleda mingeid suulisi vestlusi ega telefonikõnesid müüja ja ostja vahel. Neid saab käsitleda vaid lepingu 3. jaos ette nähtud teavitamisena . Samuti ei ole pretensiooniks ka tõendina esitatud põhihageja e-kirjad, milles müüja teeb mööndusi Luunja objektiga seotud arvete tasumisel (t lk 177-180). K o hus leiab, et ko stja on seega jätnud täitmata lepingust tulenevad teavitusele järgnevad vajalikud sammud: puuduste dokumenteerimise ja tähtaegse pretensiooni esitamise. Lepingu p 6.7. sätestab üheselt: juhul kui ostja ei esita pretensiooni käesolevas lepingus nimetatud tingimustel, s.h tähtaegadel, kaotab ostja õiguse pretensiooni esitada ja õiguskaitsevahendeid rakendada. Eeltoodud punktist tulenevalt ei olnud vastuhagejal õigust esitada oma pretensiooni enam 27.09.2013.a ja kasutada mingeid õiguskaitsevahendeid. Õiguskaitsevahend hõlmab kõiki võlausaldaja käsituses olevaid võima lusi likvideerida kohustuse rikkumise negatiivsed tagajärjed või takistada nende saabumist (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I.Kull , V.Kõve , M. Käerdi // Kirjastus Juura. Tallinn 2006// lk 315) . Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3 on üheks õiguskaitsevahendiks muuhulgas ka kahju hüvitamise nõue, mille käeolevalt on vastuhageja esitanud. Kuna lepingu p 6.7. välistab pretensiooni mitteõigeaegsel esitamisel õiguskaitsevahendite rakenda mise, on vastuhageja kaotanud ka õiguse esitada kahju hüvitamise nõuet. Seega ei ole vastuhagejal kehtivat nõuet põhihageja vastu ja seega puudub tal õigus teha tasaarvestust ning põhjendamatu on ka vastuhagi nõue. Põhihageja aegumise vastuväide Põhihageja esitas vastuhageja nõudele aegumise vastuväite, millele vastuhageja omakorda erinevatel alternatiivsetel aluselt vastu vaidles leides, et lepingus kokku lepitud lühendatud aegumist ei saa kohaldada. Aegumist saab kohaldada vaid olemasolevale nõudele. Kuna vastuhageja on kaotanud õiguse kohaldada õiguskaitsevahendeid, sh esitada nõudeid, ei saa ka hinnata, kas tema nõue on aegunud või mitte, sest tal nõue puudub. Aegumise küsimust saanuks hinnata juhul, kui vastuhageja esitanuks oma pretesnsiooni ja sellega koos või siis selle täienduseks ka vastava nõude. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes menetlusökonoomikast ei pea kohus vajalikuks sisuliselt analüüsida vastuhageja poolt aegumise kohaldamisele esitaud kuut alternatiivset vastuväidet. Vaheotsuse tegemise taotluse lahendamine Põhihageja palus teha asjas vaheotsuse ja hinnata vastuhageja nõude põhjendatust. TsMS § 449 lg 1 sätes tab, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Käesolevalt on vastuhageja esitanud oma nõude kahju hüvitamiseks koos selle järelmitega. Kohus nõustub hagejaga, et kahju suuruse kindlaks määramine on üsna kulukas ja aeganõudev. Olukorras, kus vaidlus oli juba selle üle, kas vastuhageja saab üldse oma nõuet esitada (kas siis aegumise või nõude põhjendamatuse tõttu) on asjakohane lahendada nimetatud küsimus iseseisvalt vaheotsusega. Eelpool asus kohus seisukohale, et vastuhagejal nõue puudus, kuna ta oli minetanud selle esitamise õiguse. Kui hagejal nõue puudub, tuleb tema hagiavaldus jätta rahuldamata. Seega oli kohtule esitatud nõue põhjendamatu. TsMS § 449 lg 2 sätestab: vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Seega on käesolev ostus vastuhageja nõude osas lõpplahendiks, millega kohus jätab vastuhagi rahuldamata. Põhihag eja nõude eelduste tuvastamine Hageja esitas nõude lepinguliste kohustuste täitmiseks, põhjusel, et põhikostja, OÜ Auricu ei ole tasunud talle esitatud arvete alusel saadud kauba eest. Tegemist on ostu-müügi lepinguga. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja asja vastu võtma. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 täidetakse kohustus vastavalt lepingule või seadusele. Lepingu p 4.5 kohaselt tasub ostja kauba eest müüja poolt esitatud arve-saatelehtedele või arvete alusel arve-saatelehel või arvel näidatud müüja panagaarvele . Goldvender OÜ esitas Auricu OÜ-le kauba eest järgmised arved (I kd tlk 18- 26 ): 29.05.2013.a arve nr 130696, suurus 3 583,56 eurot, tasumise tähtaeg 19.06.2013 ; 31.05.2013.a arve nr 130714, suurus 7 406,57 eurot, tasumise tähtaeg 21.06.2013 ; 07.06.2013.a arve nr 130769, suurus 7 853,39 eurot, tasumise tähtaeg 28.06.2013 ; 07.06.2013.a arve nr 130771, suurus 409,68 eurot, tasumise tähtaeg 28.06.2013 ; 10.06.2013.a arve nr 130782, suurus 3 790,80 eurot, tasumise tähtaeg 01.07.2013 ; 14.06.2013.a arve nr 130823, suurus 1 251,77 eurot, tasumise tähtaeg 05.07.2013 ; 17.06.2013.a arve nr 130840, suurus 13 416,48 eurot, tasumise tähtaeg 17.07.2013 . Kauba üle andmine toimus vastavalt s aateleh tedele ( I kd t lk 27 -41). Kokku on OÜ-l Auricu tasumata 37 712.25eurot. Kauba saamise ja arvete õigsuse üle pooltel vaidlus puudus. Kostja esitas vastuväite, et tasaarvestas põhihageja nõude enda vastu oma nõudega põhihageja vastu. Kuna kohus eelpolt leidis, et vastuhagejal /kostjal nõue põhihageja vastu puudus, ei saanud kostja teha ka nõuete tasaarvestust. VÕS § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestus võimalik, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse. Käesolevalt vastuhagejal nõue, mida tasaarvestada puudub, mistõttu ei ole tasaarvestamine võimalik ja kostja vastuväide tuleb jätta arvesse võtmata. Seega on põhihagejal täimata nõue kostja OÜ Aurioco vastu, mille täitmist hageja nõuab Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega tuleb hageja nõue kostja OÜ Auricu vastu rahuldada ning mõista välja tasumata arvete alusel 37 712.25 eurot. Viiviste nõue Põhihageja on esitanud ka viivise nõude järgmiselt: hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 7235.97e ja edasi viivise , mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud 0,2% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise nõude õigus tuleneb VÕS § 10 1 lg 1 p 6 ja § 113. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni . Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on viivise määra leppinud kokku lepingu p 4.6: see on 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on hagiavalduses esitanud viivise arvestuse hagi esitamise seisuga. Kohus leiab, et nimetatud arvestus on õige ja seadusega kooskõlas. Kostja arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on viiviseks, ida kostja OÜ Auricu on kohustatud tasuma, hagi esitamise seisuga 7235.87eurot. Hagejal on õigus nõuda viivist kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hagi esitamisest kuni lahendi tegemiseni on kogunenud täiendavalt viivist 389 päeva eest summas 29 340.13€. Kokku on lahendi tegemise seisuga viivise suuruseks 36 576€. Nimetatud suuruses tuleb viivis välja mõista. Lähtudes hageja nõudest ja TsMS § 367 sätesta tust mõistab kohus viivise põhivõlalt välja ka kuni põhivõla tasumiseni lepingus koku lepitud viivise määras, so. 0,2% päevas. Solidaarv astutus Hageja esitas hagi lisaks OÜ-le Auricu solidaarselt ka T anel T erepingi ja Eurpot OÜ vastu. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et k ui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 4 kohaselt, kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Kohus tuvastas, et Goldvender OÜ ja Tanel Tereping sõlmisid 01.05.2013.a käendusleping u , mille alusel Tanel Tereping käendas krediiditingimustega müügilepingust nr.16 tulenevaid OÜ Auricu kohustusi hageja ees 95 000 euro ulatuses (I kd t lk 14- 17). VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Tulenevalt VÕS 145 lg 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lõike 2 kohaselt vastutab k äendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kuna Tanel Tereping on sõlminud OÜ Auricu kohustuse tagamiseks käenduslepingu, vastutab ta põhivõlgnikuga solidaarselt. Lepingus on kokku lepitud vastutuse maksimaalmääras, siis piirdub käendaja vastutus nimetatud summaga, milleks lepingu p 1.1. kohaselt on 95 000 eurot. Nimetatud summa hõlmab lisaks põhivõlale ka viivised, mida käesolevaks ajaks on kogunenud 36 576€. Hageja esitas nõude Euroot OÜ vastu tulenevalt asjaolust, et 03.10.2013.a eraldus OÜ-st Auricu uus äriühing Euroot OÜ ning hageja hinnangul tulenes Euroot vastutus Äriseadustiku § 447 lg 1. ÄS § 477 lg 1 sätestab: Enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest vastutavad jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt. Vastavalt äriregistri andmetel (väljatrükk 09.10.2013) jagunes OÜ Aurico eraldumise teel andes osa oma varast üle Euroot OÜ-le. Jagunemisleping on sõlmitud 12.08.2013.a. jagunemisostus on vastuvõetud 13.08.2013.a Jagunemine loetakse toimunuks kande tegemisega äriregistris OÜ Auricu registriosas (I kd 200-204). Käesolevalt on kohustused põhihageja ees tekkinud enne jagunemiskande tegemist, mistõttu vastavad mõlemad jagunemisel osalendu äriühingud OÜ Auricu täitmata kohustuse eest solidaarselt. Jagunemisel osalenud äriühingud saavad kohustused omavahelises suhtes määrata jagunemislepinguga (ÄS § 477 lg 1 teine lause). Seega vastut ab ka Euroot OÜ 01.05.2013.a sõlmitud ostu-müügilepingust tulenevate täimata kohustuste eest. Eeltoodust tulenevalt vastutavad kõik kolm kostjat hageja ees solidaarvõlgnikena. Põhihagi kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Muud menetluslikud küsimused Vatsavalt TsMS § 377 lg 1 ja 442 lg 5 jääb kohtu 11.10.2013.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb jätta muutmata kuni lahendi jõustumiseni. Kohus selgitab, et hagi tagamise abinõu tühistamisest huvitatud menetlusosaline peab selleks esitama kohtule põhjendatud avalduse, millest nähtuks ka kellele ja millisele arvele kanda kohtu tagatiskontol hoiul olevad summad. Kohus jätab sisuliselt hindamata tõendid, mida pooled esitasid seoses võimaliku kahju kindlaks määramisega, kuna vastuhageja nõue jääb rahuldamata ja seetõttu pole vajalik hinnata ka võimalikku kahju ulatust ja selle kindlaks tegemise asjaolusid ( I kd t lk 42-73, 91-92 , II kd t lk 55-56 , 62, 156-157, 183-187 , III kd tlk 68, 7681 ) . Samuti jä t ab kohus sisuliselt hindamata ka tõendid, mida pooled esisatsid seoses oma väidetega aegumise osas (III kd t lk 111-112, 124-127) . Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lõike 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hageja on tasunud riigilõivu hagilt ja hagi tagamise avalduselt ja kandnud eeldatavalt ka õigusabikulusid . Vastuhageja on tasunud samuti riigilõivu hagilt ja hagi tagamise avalduselt ning kandnud eeldatavalt ka õigusabikulusid. Pooled on tasunud ka tagatise hagi tagamise avaldustelt TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses ja jätab vastuhagi rahuldamata, tuleb põhihageja kulud jätta solidaarselt kostjate kanda ning vastuhageja Auricu OÜ kulud jätte tema enda kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahend anu d esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse vastavalt sama paragrahvi lõigetele 2-8. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 18. jaanuar 2016. a. 15:06 Adressaat: TJA - Avalik Teema: Kohtudokumentide edastamine kohtuasjas nr 3-16-112 Manused: 3-16-112 Goldvender O�_men v�tmine.bdoc; Lisa 9 - Tartu Ringkonnakohtu otsus(1).docx; Lisa 8 - Tartu Maakohtu otsus(1).docx; Lisa 7 - vastuhagi_ja_hagi_tagamise_avaldus__(20(1)(1).11.2013.a).ddoc.dd oc; Lisa 6 (b)(1).pdf; Lisa 6 (a)(1).pdf; Lisa 5 - Eksperdiarvamus (Teet Sepaste - EEB t�� nr 15-276E Uus 2 ja 5 EPS120)(1).bdoc; goldvender o� kaebus tallinna halduskohtule 14 01 2016(1).ddoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Tehnilise J�relevalve Amet Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja edastab Teile j�rgmised dokumendid (lisatud manusena): Goldvender Osa�hing esitatud kaebus 18.01.2016 koostatud m��rus, dokumendi koostaja Reelika Lind Kirja ja selle manuste k�ttesaamise kohta palume viivitamatult saata elektroonilisel teel kinnitus e-posti aadressile [email protected] Lugupidamisega Irma Raik Istungisekret�r Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja 6282702 K�esolev kiri on Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja poolt saadetud menetlusdokument. Kui Teie ei ole kirja adressaat v�i kiri on muul p�hjusel sattunud teie k�tte ekslikult, palume sellest viivitamatult teavitada e-posti aadressil [email protected]. Kiri v�ib sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni, mille levitamine k�rvalistele isikutele on lubamatu. MTR NR EK10312261-0001, EP10312261-0001, EO10312261-0001 TELLIJA: Goldvender OÜ Töö nr: 15-276E Tartu maakonnas, Luunja alevikus Uus tn 2 ja 5 asuvate hoonete keldriseinte ja sokli soojustamise EKSPERTARVAMUS Juhatuse esimees Teet Sepaste /allkirjastatud digitaalselt/ Diplomeeritud ehitusinsener V TALLINN – jaanuar 2016 Ehitusekspertiisibüroo OÜ Tel.: 6550348 Äriregistri kood 10312261 Akadeemia tee 20 Faks: 6381050 Arvelduskonto 221011411700 12611 Tallinn E-post: [email protected] Swedbank kood 767 Sisukord 1 Üldosa................................................................................................................................3 2 Objekti lühikirjeldus............................................................................................................4 3 Ehitisregister.......................................................................................................................4 4 Ehitamise tehniliste dokumentide analüüs..........................................................................5 5 Kokkuvõte........................................................................................................................14 Lisa 1 - VTT Expert Services Ltd 23.08.2013 katseprotokoll nr VTT-S-05823-13 ja 26.08.2013 katseprotokoll nr VTT-S-05856-13, kokku 6 lehel _____________________________________________________________________________________________ 2/14 Töö nr 15-276E Uus 2 ja 5 Ehitusekspertiisibüroo OÜ, jaanuar 2016. Ekspert T.Sepaste 1 Üldosa 1.1 Ekspertiisi objekt: Tartu maakond, Luunja alevik, Uus tn 2 ja 5 korterelamute renoveerimine 1.2 Ekspertiisi tellija: Goldvender OÜ 1.3 Ekspertiisi tegemise aeg: detsember 2015 – jaanuar 2016 1.4 Ekspertiisi liik: ehitustehniline 1.5 Ekspertiisi teostaja: Ehitusekspertiisibüroo OÜ, ekspert Teet Sepaste 1.6 Eksperdi pädevus: Majandustegevusteade: Ettevõtja nimi: Ehitusekspertiisibüroo OÜ Registrikood: 10312261 Majandustegevusteate number: EK10312261-0001 Tegevusala: Ehitusprojekti ekspertiis ja ehitise audit Majandustegevuse õigsus: Kinnitatud 01.07.2015 1.7 Ekspertiisile esitatud ülesanded ja küsimused: 1.7.1 Analüüsida Uus tn 2 ja 5 korterelamute ehitusprojektides materjalidele ja lahendustele esitatud nõudeid; 1.7.2 Hinnata materjalide vastavust esitatud nõuetele. 1.8 Ekspertiisi teostamisel kasutati: - Projekt korterelamu soojustamiseks ja viimistlemiseks, Eesti Soojustusprojekt OÜ, Põhiprojekt, töö nr P-27/04/12 (Uus tn 2), Tartu 2012, koostaja Ivo Kosenkranius; - Projekt korterelamu soojustamiseks ja viimistlemiseks, Eesti Soojustusprojekt OÜ, Põhiprojekt, töö nr P-30/04/12 (Uus tn 5), Tartu 2012, koostaja Andrei Vassiljev; - Tartu maakonnas Luunja vallas, Luunja alevikus aadressile Uus tn 2 ja Uus tn5 asuvate korterelamute renoveerimine, EHITUSTEHNILINE EKSPERTIIS, ekspert Kaarel Sahk, Tartus, 08.07.2013. Ekspertiisil puudub töö number; - Eesti standard EVS-EN 826:2013, mis sisaldab Euroopa standardi EN 826:2013 „Thermal insulating products for building applications - Determination of compression behaviour” ingliskeelset teksti, kättesaadav alates 13.03.2013; - ekspertiisiks esitatud 26.06, 03.07, 05.07 ja 25.09.2013 tehtud 181 digitaalset fotot; - teised allikad, mis on igakordselt viidatud. 1.9 Ekspertiisi aktis on kasutatud järgmiseid sünonüüme ja lühendeid: Ehitusseadus – Ehs; Majandus- ja kommunikatsiooniminister - Mkm; Majandustegevuse register – MTR; Ehitisregister – Ehr; _____________________________________________________________________________________________ 3/14 Töö nr 15-276E Uus 2 ja 5 Ehitusekspertiisibüroo OÜ, jaanuar 2016. Ekspert T.Sepaste Kõik tsitaadid on esitatud kursiivis, rasvast trükki on kasutatud tähelepanu juhtimiseks ning on tehtud eksperdi valikul. 2 Objekti lühikirjeldus Ekspertiisi objektiks on Tartu maakonnas Luunja alevikus asuvate Uus tn 2 ja 5 korter- elamute keldriseinte ja sokli soojustamise lahendused ja kasutatud materjal. Hooned on viiekorruselised nõukogudeaegsed korterelamud, 4 trepikoja ning 60-korteriga. Ekspertiisiks esitatud põhiprojektis on hooneid kirjeldatud järgmiselt: Hoone on ehitatud lintvundamendile, millel puudub hüdroisolatsioon. Hoonel on kogu ulatuses mitteköetav kelder. Hoonel on lamekatus, rullmaterjalist kattega. Vahelaed on ehitatud r/b paneelidest. Hoone välisseinad on ehitatud betoonplokkidest paksusega 0,27 – 0,33 m (akende vaheseinte soojapidavus on madalam, võrreldes ülejäänud seintega). Seinad on värvitud, kuid värv on tuhmunud ja kohati koorunud. Nii seinad kui sokkel on tänapäevastest soojapidavusnõuetest lähtuvalt madala soojapidavusega. Otsaseinad on soojustatud, kuid soojustus ei vasta hetkel vajalikele normidele. Katuslae soojapidavus on madal. Siseviimistluseks on trepikodades ja koridorides krohv ja värv. Luugid katusele on madala soojapidavuse ja tihedusega. 3 Ehitisregister Hooned on Ehitisregistris registreeritud vastavalt koodidega 104027255 ja 104027266 ning Ehr-is ei ole nimetatud esmase kasutuselevõtu aega. 30.07.2012 on registreeritud ehitusload nr LV2012-859/EL ja LV2012-856/EL. 26.06.2013 on registreeritud ehitamise alustamise teatised nr LV2013-940/ET ja LV2013-941/ET. Ehituslubade aluseks on Soojustusprojekt OÜ põhiprojektid, tööd nr P-27/04/12 ja P- 30/04/12. Ehitisregistri kohaselt on ehitajaks OÜ Auricu ja omanikujärelevalve tegijaks OÜ Jyrr Invest. Kasutuslube ei ole ekspertiisi tegemise aja seisuga Ehr andmetel väljasatud. Ehr-is on 17.07.2013 registreeritud mõlema korterelamu kohta tehtud ettekirjutused nr LV2007-13 ja LV2007-14, millede sisuks on: Ehitusseaduse § 29 lg 1 p 4 kohaselt on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel. Eeldavalt kujutab hoonete vahetus läheduses ladustatud soojustusmaterjal hoonetele tuleohtu. Palume abinõud tarvitusele võtta ja soojustusmaterjal ladustada hoonest ohutusse kaugusesse ja piirata sellele juurdepääs. Ehr-is on 31.10.2013 registreeritud otsused nr LV2007-15 ja LV2007-16 ettekirjutuse täitmise kohta. Otsuse lisadena on nimetatud 13.09.2013 töökoosoleku protokoll nr 10 ja _____________________________________________________________________________________________ 4/14 Töö nr 15-276E Uus 2 ja 5 Ehitusekspertiisibüroo OÜ, jaanuar 2016. Ekspert T.Sepaste 28.08.2013 OÜ Auricu koostatud Uus tn 5 põhiprojekti nr P-30/04/12 täpsustavad sõlmjoonised. Ekspertiisiks esitatud 13.09.2013 Ehituse töökoosoleku protokollist nr 10 ei ilmne ettekirjutuse täitmise kinnitust, digitaalselt esitatud koopiast puudub punkti nr 14 tekst. Põhiprojekti täpsustavaid jooniseid ekspertiisiks esitatud ei ole, kuid koostamise kuupäev 28.08.2013 näitab, et ehitustööde aluseks olnud põhiprojekti on täpsustatud (või muudetud) peale OÜ Goldvender poolt vundamentide ja sokli soojustamiseks kasutatud materjali tar- nimist. Ekspertiisiks on esitatud nimetuseta, dateerimata ja allkirjastamata skeemid, mis ei vasta joonistele esitatavatele nõuetele. Eelnevalt nimetatud skeemid on esitatud digitaalselt ja fai- lide nimedes on kasutatud terminit „teostusjoonis” ning seetõttu on neid vaadeldud ehi- tamise tehniliste dokumentidena. 4 Ehitamise tehniliste dokumentide analüüs Ehitamise tehnilisteks dokumentideks on ehitamise aluseks olev projektdokumentatsioon, ehitamise käigus koostatud dokumendid (ka ekspertiisid) ja kasutatud materjalide vastavust tõendavad dokumendid. Ekspertiisiks on esitatud: - Eesti Soojustusprojekt OÜ Põhiprojektid, tööd nr P-27/04/12 (Uus tn 2) ja P-30/04/12 (Uus tn 5), Tartu 2012; - OÜ Auricu 10.08.2012 hinnapakkumised nr 740 ja 741, vastavalt Uus 2 ja Uus 5 renoveerimiseks; - OÜ Goldvender OÜ Auricule koostatud arved; - S/A Inspecta Latvia 11.03.2011 väljastatud vastavussertifikaat nr 1325-CPD-982 SIA „Tego” toodetavatele EPS soojustusmaterjalidele; - ilma töö numbrita, Tartu maakonnas Luunja vallas, Luunja alevikus aadressile Uus tn 2 ja Uus tn5 asuvate korterelamute renoveerimine, EHITUSTEHNILINE EKSPERTIIS, ekspert Kaarel Sahk, Tartus, 08.07.2013; - ehituse töökoosoleku protokollid nr 5 ja 6 ning 8 kuni 16, perioodist 29.07.2013 kuni 15.11.2013; - teostatud tööde aktid nr 1 kuni 5 mõlema hoone kohta; - teostusjoonisena fail „Otsaseina%2c+sokli+ja+vundamendi+teostusjoonis+Uus+2.pdf” ning analoogse nimetuse ja sisuga fail Uus 5 kohta; - TTÜ Mehaanika ja metroloogia katselabori 04.06.2013 koostatud Katseprotokoll nr 17- 6/EMK/13/25 ja 13.11.2013 koostatud Katseprotokoll nr 17-6/EMK/13/55; - VTT Expert Services Ltd 23.08.2013 katseprotokoll nr VTT-S-05823-13 ja 26.08.2013 katseprotokoll nr VTT-S-05856-13, vt lisa 1. _____________________________________________________________________________________________ 5/14 Töö nr 15-276E Uus 2 ja 5 Ehitusekspertiisibüroo OÜ, jaanuar 2016. Ekspert T.Sepaste 4.1 Eesti Soojustusprojekt OÜ põhiprojektid Eesti Soojustusprojekt OÜ põhiprojektid, tööd nr P-27/04/12 ja P-30/04/12 on identsed, ainsaks erinevuseks on projektis töö nr P-27/04/12 (Uus tn 2) seletuskirja jaluses esitatud vale viide „Ropka 22a, Tartu, Projekti number: P-13/04/12”. Joonistel erinevad hoonete vaated sissepääsude ja viimistluse osas. Järgnevalt on analüüsitud Eesti Soojustusprojekt OÜ põhiprojekti, töö nr P-27/04/12 (Uus tn 2). 4.1.1 Seletuskirja punktis nr 4 on DOF-Lämpö 2.2 (nimetatud ka DOF-Therm 2.2) programmiga tehtud välispiirete soojus- ja niiskustehnilised arvutused. Kuigi ei ole viidatud, millisest allikast pärinevad väliskeskkonna parameetrid ning seetõttu ei saa lugeda arvutusi päris korrektseteks, on võimalik tuvastada, et sokli puhul on soojustuse paksuseks võetud 100 mm ja vahtpolüstürooli (iganenud nimetus, tänapäeval kasutatakse nimetust „vahtpolüstüreen”) sooja-erijuhtivuseks on võetud 0,04 W/(m*K). 4.1.2 Seletuskirja punktis 6.3 Sokli maapealne osa, on öeldud: „Soojustada spetsiaalse soklisse sobiva vahtpolüstüreeniga EPS 120 paksusega 120 mm”. Ei ole täpsustatud, milles seisneb vahtpolüstüreeni erilisus (spetsiaalsus), mis tagab soklisse sobivuse. Enamikel tootjatel on tootevalikus materjalid nimetustega EPS 120 Perimeeter ja EPS 120 Perimeeter Pluss, milliseid eristab veeimavus, mida saab tinglikult käsitleda niiskuskindluse näitajana. Seega ei ole seletukirjas selgelt väljendatud nõuet niiskukindlama materjali kasutamiseks. Erinevalt peatükis 4 tehtud arvutustest, on nõutud soklile 120 mm paksu soojustuse paigaldamine. Arvutustes kasutatud sooja-erijuhtivuse alusel on sokli soojustuse projekteeritud soojatakistus R = 0,12/0,04 = 3 (m2*K)/W. Soklit katvate tsementkiudplaatide kinnitamiseks oli ettenähtud 16 mm kübarprofiilist roov. Mkm 17.09.2010 määruse nr 67 Nõuded ehitusprojektile (25.09.2010 kuni 24.01.2014 redaktsioon), § 6 lg 2 sätestas: „vastuolude esinemisel erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ning seejärel muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest”. Seega tuli lähtuda seletuskirjast, mitte peatükis 4 esitatud arvutusest või joonistest. 4.1.3 Seletuskirja punktis 6.4 Sokli maaalune osa (töös nr 30/04/12 punkt 6.1 korduvana), on nõutud: „Paigaldada hüdroisolatsioon mis ulatub min 0,3 m kõrgemale planeeritavast maapinnast. Lisaks soojustada (sokli jätkuks maa sisse) spetsiaalse soklisse sobiva vahtpolüstüreeniga EPS 120 paksusega 120 mm 1 m maa sisse”. Ka siin ei ole täpsustud milles peab seisnema vahtpolüstüreeni sobivus, kuid nõutud on 120 mm paksu soojustuse paigaldamine. 4.1.4 Seletuskirja peatükis 8 Nõuded soojustussüsteemi materjalidele, on esitatud nõuded ainult fassaadide (välisseinte), mitte sokli soojustamiseks kasutatavatele materjalidele. _____________________________________________________________________________________________ 6/14 Töö nr 15-276E Uus 2 ja 5 Ehitusekspertiisibüroo OÜ, jaanuar 2016. Ekspert T.Sepaste 4.1.5 Joonisel nr 2 Vaated, on esitatud märkus sokli soojustamiseks vahtpolüstüreeniga EPS 120 100 mm. 4.1.6 Joonisel 3 Põhiplaanid, on esitatud märkus: „Sokkel soojustada vahtpolüstüreeniga EPS 120 120 mm...”. 4.1.7 Joonisel 7 Läbilõiked soojustusest, on detailil Sokkel VS-1 näidatud soojustuseks vahtpolüstüreen EPS 120 120 mm. 4.1.8 Joonisel nr 8 Sokli sõlm, on soojustuseks näidatud vahtpolüstüreen EPS 120 100 mm. 4.1.9 Joonisel nr 20 Keldri sissekäik, lõikel C-C, on keldriseina soojustuseks näidatud vahtpolüstüreen EPS 120 120 mm. 4.1.10 Joonisel nr 27 Valguskasti sõlm, on sokli soojustuseks näidatud vahtpolüstüreen EPS 120 120 mm. 4.1.11 Põhiprojekti nõuete kokkuvõte Mõlemas põhiprojektis (tööd nr P-27/04/12 ja P-30/04/12) on esitatud täpselt samad sokli ja keldriseinte soojustamise nõuded ning dokumentides esinevad soojustuse paksuse osas identsed vastuolud. Seletuskirjades on nõutud nii sokli- kui ka keldriseinale paigaldada soojustuseks vahtpolüstüreen EPS 120 paksusega 120 mm. Nimetatud nõuet tuleb lugeda ülemuslikuks teiste dokumentide ees. Neljal joonisel on samuti sokli soojustuseks nõutud vahtpolüstüreeni EPS 120 paigaldamine paksusega 120 mm ning ainult kahel joonisel on soojustuse paksuseks näidatud 100 mm. Viimaseid tuleb lugeda puudulikeks, sest need on vastuolus nii seletuskirja kui ka suurema osa vastavat lahendust kajastavate joonistega. 4.2 OÜ Auricu 10.08.2012 hinnapakkumised nr 740 ja 741 OÜ Auricu on 10.08.2012 koostanud hinnapakkumised nr 740 ja 741, vastavalt Uus 2 ja Uus 5 renoveerimiseks. Pakkumistes ei ole öeldud, mille alusel need on koostatud, st kas tööde tellija andis omapoolseid juhiseid pakkumiste koostamiseks või mitte ja kas nende aluseks olid Eesti Soojustusprojekt OÜ põhiprojektid, tööd nr P-27/04/12 ja P-30/04/12. Sokli ja vundamentide osas on pakkumiste tööde kirjeldused ja tööde mahud identsed. 4.2.1 Pakkumiste punktis 4 on pakutud sokli soojustamine vahtpolüstürooliga EPS 120 paksusega 120 mm. Tuulutusrooviks on pakutud põhiprojektis nõutud kübarprofiilist erinevalt puit roovi 22*100 mm. Töö mahuks on näidatud 102 m2, kuid tegelik ehitusprojekti järgne maht oli väiksem, sest sokkel puudus trepikodade ja keldriakende kohal ning õige maht oli 89 m2. 4.2.2 Punktis 5 on pakutud vundamentide soojustamist vahtpolüstürooliga EPS 120 paksusega 100 mm, 1000 mm sügavuselt ja koos hüdroisolatsiooniga. Kui EPS 120 õhema plaadi lahendus võeti jooniselt nr 8 Sokli sõlm, siis sellel joonisel on nõutud _____________________________________________________________________________________________ 7/14 Töö nr 15-276E Uus 2 ja 5 Ehitusekspertiisibüroo OÜ, jaanuar 2016. Ekspert T.Sepaste keldriseina soojustamine 1200 mm sügavuselt. Ka selle töömaht on vale, sest vundamente (keldriseinu) ei soojustatud trepikodade kohalt ja keldrisse sissepääsu seina soojustamine on arvestatud sokli mahus. Seega oli õige maht maksimaalselt 150 m2, mitte 174 m2. 4.3 OÜ Goldvender arved Saatelehtede alusel tarnitud materjalide kohta koostati OÜ Goldvender poolt koondarved. OÜ Goldvender on EPS 120 materjali eest koostanud OÜ-le Auric arveid järgmiselt: Arve nr 130470, 02.05.2013: - Vahtplast EPS 120 100*1000*1200mm, kogus 16,2 m3/ 162 m2. Arve nr 130545, 10.05.2013: - Vahtplast EPS 120 100*1000*1200mm, kogus 16,2 m3/ 162 m2. Arve nr 130714, 31.05.2013: - Vahtpolüstürool EPS 120 50mm perimeeter pluss, kogus 0,6 m³ (12 m2); - Vahtplast EPS 120 100*1000*1200mm, kogus 6 m3/ 60 m2. Arve nr 130771, 07.06.2013: - Vahtplast EPS 120 100*1000*1200mm, kogus 4,8 m3/ 48 m2. Ostetud vahtpolüstüreen plaatidest ei olnud võimalik ehitada 120 mm paksu soojustust. Kokku on vahtplast EPS 120 100*1000*1200mm eest arveid esitatud kogusele 432 m2. Lisaks on ostetud materjali EPS 120 50mm perimeeter pluss, koguses 0,6 m³, mis näitab, et soovi korral oleks võinud samalt müüjal osta ka alternatiivset toodet, mis on väiksema deklareeritud veeimavusega. Arvetele alusel ilmneb, et kõik materjal on tarnitud hiljemalt 07.06.2013, kuid Ehitisregistris on ehitusprojekti muutmine fikseeritud kuupäevaga 28.08.2013. Seega soetati teadlikult ehitusprojektile mittevastava paksusega EPS 120 soojustust. Ehitamise alustamise teatised nr LV2013-940/ET ja LV2013-941/ET on Ehr-is registreeritud 26.06.21013, kuid võimalik korduva dokumendi esitamine ei ole avalikust registrist kontrollitav. Teatis tuli Ehs § 29 lg 2 p 2 kohaselt esitada kolm tööpäeva enne ehitamise alustamist. Lisaks eelnevale ei ole ostetud kogus piisav OÜ Auricu esitatud hinnapakkumistes näidatud koguses sokli ja vundamentide soojustamiseks. Ühe hoone kohta on pakkumises soojustuse pindalaks 276 m2 ja kahe kohta seega 552 m2. Punktides 4.2.1 ja 4.2.2 leitud tööde mahtude alusel oli vajalikuks materjali mahuks 2*239 = 478 m2. Seega kas tegelikult ehitati soojustust oluliselt vähem pakkumises näidatust, või kasutati teistelt müüjatelt ostetud materjali. Viimasel juhul ei ole võimalik tagantjärgi tuvastada, kelle toodetud materjali ja konkreetselt kus kasutati ja seega ei saa võtta konstruktsioonidest materjalide proovikehasid vastavuse kontrollimiseks, sest need ei ole konkreetse müüja ja tootega enam seostatavad. _____________________________________________________________________________________________ 8/14 Töö nr 15-276E Uus 2 ja 5 Ehitusekspertiisibüroo OÜ, jaanuar 2016. Ekspert T.Sepaste 4.4 SIA Tego EPS vastavussertifikaat S/A Inspecta Latvia on 11.03.2011 väljastanud vastavussertifikaadi nr 1325-CPD-982 SIA „Tego” toodetavatele EPS soojustusmaterjalidele. 4.4.1 Sertifikaadi kohaselt on EPS 120 pikaajaline veeimavus alla 2%, mis vastab EPS 120 perimeeter pluss tooteseeria omadustele. Seega on materjal sobiv vundamendi soojustamiseks. Sertifikaadi kohaselt on EPS 120 sooja-erijuhtivuseks 0,035 W/(mK). Ehitusloa aluseks olnud põhiprojektis esitatud andmete alusel oli projekteeritud vundamendi soojustuse soojustakistuseks R = 3,0 (m2*K)/W. Kasutatud EPS 120 on põhiprojektis arvestatud materjalist paremate soojusisolatsiooni omadustega, kuid kuna soojususe paksust vähendati 120 mm-lt 100mm-le, ei vasta EPS 120 100 mm paksuse soojustuse soojatakistus põhiprojektis arvestatule ja on sellest väiksem R = 0,1/0,035 = 2,86 (m2*K)/W. 4.4.2 Sertifikaadi lisast ilmneb, et SIA Tego EPS 120 materjali toodetakse paksusega 20 kuni 1000 mm. Seega oli soovi korral võimalik tellida materjali, millest saanuks ehitada ehitusprojektile vastava vundamentide ja sokli soojustuse. 4.5 08.07.2013 koostatud ekspertiis OÜ EB Kaarel Sahk on käesoleva ekspertiisi koostamise ajaks Äriregistrist kustutatud, kuid ekspertiisist ei ilmne, et see oleks koostatud nimetatud äriühingu poolt. Ehitusvaldkonnas võivad majandustegevusega tegeleda ainult ettevõtjad ning neil peab olema selleks vastav MTR-i kanne. Eksperdiks nimetatud Kaarel Sahk ei olnud ekspertiisi koostamise ajal MTR-i kantud ühegi teise ettevõtte vastutava spetsilistina (alates 01.07.2015 kehtivas EhS-s nimetatud „pädev isik”). Volitatud ehitusinsener V kutsetunnistus nr 046067 kehtis kuni 15.12.2014, seega oli pädevus olemas, kuid majandustegevuseks vajaliku ettevõtja andmed puuduvad dokumendist. 4.5.1 08.07.2013 ekspertiisi peatükis VI on nimetatud järgmisi dokumente: 03.07.2013 koostatud ehituspäevikut (lk 19), kolm korda järjest 03.07.2013 koostatud kaetud tööde akti nr 1 (ilmselt eksitus), 03.07.2013 koostatud mitmepoolse ehitusnõupidamise protokolli ja ehitusettevõtte Auricu OÜ poolt koostatud ehitusdokumentide mappi. Eelnevalt nimetatud üheaegselt koostatud dokumente ei ole käesolevaks ekspertiisiks esitatud. Kas tegu on eksitusega või koostati dokumendid tagantjärgi, ei ole teada. Samuti on peatükis nimetatud nelja kohtülevaatust - 13.06, 26.06, 03.07 ja 05.07.2013, seega tutvuti põhjalikult olukorraga objektil. Samas ei ole ekspertiisis kirjeldatud millised tööd ja mis mahus olid ekspertiisi koostamise ajaks tehtud. 4.5.2 08.07.2013 ekspertiisis on piisavalt täpselt fikseeritud puudused tehtud töödes. Ekspertiisi punktis 6.1. on nimetatud vundamendil puuduvat hüdroisolatsiooni ja vale paksusega EPS 120 soojustuse ehitamist. Tehtud on otsus, et hoone vundamentide soojustus tuleb lammutada ning teha uuesti vastavalt ehitusprojektis sätestatule. _____________________________________________________________________________________________ 9/14 Töö nr 15-276E Uus 2 ja 5 Ehitusekspertiisibüroo OÜ, jaanuar 2016. Ekspert T.Sepaste Seega on soojustuse lammutamise põhjusena nimetatud selle paksuse mittevastavust ehitusprojektile ning vundamentidel hüdroisolatsiooni puudumist. Ka ainult vundamentide hüdroisolatsiooni tegemiseks oli vajalik juba ehituatud soojustuse lammutamine, st isegi soojustuse paksuse ehitusprojekti nõuetele vastavuse korral tuli see vundamentidele hüdroisolatsiooni tegemiseks lammutada. Samal põhjusel tuli ka ehitatud sokli soojustus lammutada, sest vastavalt ehitusprojekti nõuetele, pidi hüdroisolatsioon ulatuma 30 cm sokli soojustuse alla (vt punkt 4.1.3). 4.6 Töökoosolekute protokollid 4.6.1 29.07.2013 on koostatud käsikirjaline protokoll nr 5, milles on nimetatud samal päeva OÜ Auricu poolt esitatud seisukohti seoses ekspertiisiga. 4.6.1.1 Viidatud kiri on OÜ Auricu vastus KÜ Uus Luunja 18.07.2013 teatisele ehitustööde lepingutingimustele mittevastavusest ja nende kõrvaldamise nõudele. OÜ Auricu vastuses on seoses vundamentide soojustamisega asutud seisukohale, et ehitusprojekti eirav pakkumine 100 mm soojustuse tegemiseks on tellijale siduv. Samuti on väidetud, et ehitusprojekti muudatus on tellijaga (KÜ Uus Luunja) kooskõlastatud, samas ei ole nimetatud mis dokumendis ja millal kooskõlastamine on fikseeritud ja kas muudatust on aktsepteerinud ka ehitusprojekti autor ning omanikujärelevalve. 4.6.1.2 OÜ Auricu on keeldunud vundamentide soojustuse lammutamisest, muudatused olevat kooskõlastatud. Ekspertiisile esitatud dokumentidest ei ilmne kas ja millal vundamentide soojustus lammutati ning mis lahenduse alusel ja millistest materjalidest see uuesti ehitati, kui seda tehti. 4.6.1.3 Sokli soojustamise osas ei ole kommenteeritud asjaolu, et hinnapakkumistes oli pakutud 120 mm paksuse soojustuse tegemine soklile, kuid tegelikult ehitati 100 mm. 4.6.1.4 Kübarprofiili asendamist puitrooviga on selgitatud projekti muudatusega, kuid ei ole nimetatud, kes ja millal selle koostas ja kooskõlastas. 4.6.1.5 Samuti on keeldutud sokli soojustuse lammutamisest ning ekspertiisile ei ole teada millise lahenduse alusel kui üldse sokkel ümberehitati. 4.6.1.6 Lk 5 on öeldud: „Eesti Soojustusprojekt OÜ keeldus tellija initsiatiivil projektimuudatust kooskõlastamast, rikkudes sellega tellija ja projekteerija vahel sõlmitud lepingut”. Seega puudusid OÜ Auricu vastuse kirjutamise ajal ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti autori kooskõalstatud muudatused. OÜ Auricul puudub pädevus hinnata projekteerimislepingust tulenevaid õiguslikke küsimusi ning eluliselt ei ole usutav, et selleks oli KÜ Uus Luunja poolt vastav leping esitatud. 4.6.1.7 OÜ Auricu on enamuse vastuse mahust pühendanud KÜ Uus Luunja poolt tasumata arvetele nr 960 ja 961, mis muutusid väidetavalt sissenõutavateks alates 11.06.2013. _____________________________________________________________________________________________ 10/14 Töö nr 15-276E Uus 2 ja 5 Ehitusekspertiisibüroo OÜ, jaanuar 2016. Ekspert T.Sepaste 4.6.1.8 OÜ Auricu on 29.07.2013 vastuse viimasel lehel esitatud kompromissettepaneku punktis 4 pakkunud: „vundamendi osas on võimalik materjali müüja poolt saada hinnaalandust seoses asjaoluga, et müüdud EPS 120 100mm pakutud survenäitajad ei vasta normile”. Nimetatud seisukoht on seotud Tehnilise Järelevalve Ameti 13.06.2013 ettekirjutusega nr 6.12-2/13/176-002 OÜ-le Goldvender. Ettekirjutuse aluseks on TTÜ Mehaanika ja metroloogia katselabori 04.06.2013 koostatud Katseprotokoll nr 17- 6/EMK/123/25, mida on analüüsitud eraldi. 4.6.1.9 Vastuse lisana on nimetatud: Tõnu Jõesaar´i 26.07.2013 digiallkirjastatud energiaaudiitori hinnang KÜ Uus Luunja rekonstrueerimisprojekti muudatustele, teostatud AKA NATURA OÜ poolt 18.07.2013, töö nr 8-13. Nimetatud dokumenti ei ole ekspertiisiks esitatud ning hilisemates dokumentides mainitud. 4.6.2 31.07.2013 Töökoosoleku protokoll nr 6. 4.6.2.1 Protokollis on nimetatud kumbagi hoone kohta kolme joonise ja „Ivar Tenno selgitus otsaseinte kohta” esitamine. Ivar Tenno on KÜ Uus Luunja juhatuse liige. Protokollis on esitatud dokumentide kohta järgmine seisukoht: „Kõik joonised ja selgitus on allkirjastatud Ivar Tenno poolt. Esitatud dokumendid on dateerimata ja kooskõlastamata algse projekti autori (Eesti Soojustusprojekt OÜ), omanikujärelevalve ja energiaaudiitori poolt. Ehitaja esitas AKA Natura poolt koostatud joonised, mis olid esitatud OJV (Jüri Org’le) 19.07.2013, mille kohta Jüri Org esitas mittenõustuva vastuse 23.07.2013 Auricu OÜ esindajale. Esitatud dokumentide hindamine. OJV Jüri Org ja ekspert Kaarel Sahk ei pidanud esitatud dokumente piisavaks”. 4.6.2.2 Vundamentide lahenduse kohta on tehtud otsus: „Vundamendi sõlme osas on OJV seisukoht, teostada projekti järgselt, lähtudes ekspertiisis toodust. Jüri Org soovitab nõude esitada endisele järelevalvele, kes on täitamata jätnud oma hoolsuskohustuse”. Seega tuli vundamentide soojustus lammutada, selle paksuse mittevastavuse tõttu, vt punkt 4.5.2. 4.6.2.3 28.08.2013 protokollis nr 8 on punktis 2 öeldud: „Otsasein maha võetud, käib vahtplasti kleepimine”. Seega lammutati otsaseina soojustus, vundamentide soojustuse lammutamise kohta protokollides informatsioon puudub. Viimane ekspertiisiks esitatud protokoll nr 16 on koostatud 15.11.2013. 4.7 Teostatud tööde aktid Ekspertiisiks on esitatud teostatud tööde aktid nr 1 kuni 5 mõlema hoone kohta. Uus tn 2 ja 5 aktid nr 1 on koostatud 06.09.2013 ning nendes ei ole sokli ja vundamendi osas näidatud tööde tegemist akteeritaval perioodil. Vundamendi soojustamist on esmakordselt näidatud 11.10.2013 koostatud aktides nr 3, Uus 2 hoone puhul on tehtud mahuks 15% ja Uus 5 _____________________________________________________________________________________________ 11/14 Töö nr 15-276E Uus 2 ja 5 Ehitusekspertiisibüroo OÜ, jaanuar 2016. Ekspert T.Sepaste puhul 70%. 22.11.2013 koostatud aktis ei ole vundamendi ja sokli tööd kumbagi hoone osas lõpetatud, millal tööd lõpetati, ei ilmne esitatud dokumentidest. 4.8 Teostusjoonised Kuna teostusjoonistena esitatud skeemid on allkirjastamata, ei saa need kujutada lõplikult ehitatud lahendust ning punktis 4.6.2.1 tsiteeritud protokollitud otsuse kohaselt ei olnud need ka tööde tegemise aluseks. 4.9 TTÜ Mehaanika ja metroloogia katselabori katseprotokollid 4.9.1 TTÜ Mehaanika ja metroloogia katselabori 04.06.2013 Katseprotokoll nr 17- 6/EMK/13/25 on koostatud Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel. EPS plaadid saadi labori poolt 23.05.2013 tootja SIA Tego 0,6 m3 pakendites tähistusega: EPS 80 (1200x1000x100), EPS 100 (1200x1000x50) ja EPS 120 (1200x1000x100). Tööülesandeks on nimetaud: „Vahtpolüstüreenplaatide survepinge määramine 10%-lise deformatsiooni korral vastavalt standardile EVS EN 826”. Katsetulemuste tabelist ilmneb, et kõikidest plaatidest on valmistatud katsekehad suurusega 50*50*50 mm (täis millimeetrini ümardades). Samas oli katsetamiseks antud EPS 80 ja EPS 120 plaatide paksus 100 mm. Katsetulemuste alusel ei vasta just nende kahe materjali survepinge nõuetele. Katsetamisel on EPS 80 ja EPS 120 puhul rikutud katsetamise aluseks oleva standardi EVS-EN826:2013 (kasutuses alates 13.03.2013) punkti 6.1 nõudeid, mille kohaselt peavad katsekehad olema toote originaal paksusega. Ingliskeelse standardi tekst on: „The test specimens shall have the original product thinckness”. Punktis on esitatud ka nõue, et katsekehad peavad olema lõigatud ruudukujuliselt külje mõõtmetega 50 mm x 50 mm või 100 nn x 100 mm või 150 mm x 150 mm jne. Seega tuli katsekehade gabariidi valida materjali originaalpaksuse järgi, katsetamiseks antud plaatide pooleks lõikamine oli lubamatu. Sellega moonutati katse tulemusi, mis ilmneb selgelt asjaolust, et EPS 100, mille originaal paksus oligi 50 mm, vastas katsetamise tulemuste alusel nõuetele, kuid poole plaadi paksuste katsekehadega katsetatud EPS 80 ja EPS 120 mitte. 4.9.2 TTÜ Mehaanika ja metroloogia katselabori 13.11.2013 Katseprotokoll nr 17- 6/EMK/13/55 on koostatud OÜ Auricu tellimusel. Tööülesandeks on samuti nimetatud: „Vahtpolüstüreenplaatide survepinge määramine 10%-lise deformatsiooni korral vastavalt standardile EVS EN 826”. Materjali on kirjeldatud järgmiselt: „Tellija poolt kullersaadetisena kolm tähistamata kasutuses olnud vahtpolüstüreenplaati”. Seega ei ole teada, mis materjaliga on tegu, st kas EPS 100 või EPS 120 ja kes on tootja. Samuti ei ole märgitud katseprotokolli saadetud plaatide paksust. Uus 2 ja Uus 5 objektil kasutati EPS 120 paksusega 100 mm, kuid katsetulemuste tabelis on kastekehade mõõtmeteks märgitud _____________________________________________________________________________________________ 12/14 Töö nr 15-276E Uus 2 ja 5 Ehitusekspertiisibüroo OÜ, jaanuar 2016. Ekspert T.Sepaste 50*50*50 mm. Seega isegi kui materjal pärines Uus 2 ja Uus 5 objektilt ja oli SIA Tego toodetud EPS 120, rikuti katsetamisel järjekordselt standardi EVS-EN 826:2013 punkti 6.1 nõuet ning saadud katsetulemus ei vasta katsetamise aluseks oleva standardi nõuetele. 4.10 VTT Test Services Ltd katseprotokollid OÜ Ecostock, kes oli SIA Tego vahtpolüstüreenplaatide maaletooja, tellis alternatiivsed katsetused Soome katselaborist VTT Experts Services Ltd (edaspidi nimetatud VTT). VTT Group (Valtion Teknillinen Tutkimuskeskus) on riiklik mittetulunduslik uuringute agentuur, millel on neli allkorporatsiooni, vt https://en.wikipedia.org/wiki/VTT_Technical_Research_Centre_of_Finland. 4.10.1 23.08.2013 katseprotokoll nr VTT-S-05823-13 Katsetamiseks on saadetud 10.07.2013 üks plaat SIA Tego Tegoterm EPS 80, 1200x1000x50 mm. Plaadist on lõigatud katsekehad mõõtmetega ca 100 mm x 100 mm. Katsetatud on survetugevust vastavalt Euroopa standardile EN 826, mis on sama, mis EVS- EN 826. Katsetus on tehtud 11.07.2013 ja tulemuseks on saadud keskmine survetugevus 89,7 kPa 10%-lise deformatsiooni korral, mis vastab nõuetele. 4.10.2 26.08.2013 katseprotokoll nr VTT-S-05856-13 Katsetamiseks on saadetud 22.08.2013 üks plaat SIA Tego Tegoterm EPS 120, 1150x500x50 mm. Plaadist on lõigatud katsekehad mõõtmetega ca 100 mm x 100 mm. Katsetatud on survetugevust vastavalt Euroopa standardile EN 826, mis on sama, mis EVS- EN 826:2013. Katsetus on tehtud 26.08.2013 ja tulemuseks on saadud keskmine survetugevus 123,0 kPa 10%-lise deformatsiooni korral, mis vastab nõuetele. 4.10.3 Kuna surve (rõhk) on jõu ja pindala suhe, siis standardi kohaselt valitud ruudukujulise kastekeha külje pikkused ei mõjuta tulemust, kui see on sama vähemalt katsekeha paksusega. Standardi EVS-EN 826 kohaselt peab katsekeha paksus olema igal juhul toote originaal paksus ning see nõue on VTT poolt tehtud katstustel täidetud. VTT poolt originaalse toote paksusega tehtud katsetused näitasid EPS 80 ja EPS 120 plaatide survetugevuse vastavust nõuetele. Seega TTÜ Mehaanika ja metroloogia katselabori tehtud katsetustel saadud mittevastavad tulemused on võimalik seostada EVS- EN 826:2013 nõuetele mittevastavate katsekehade (katsekehad olid poole õhemad originaalse toote paksusest) katsetamisega. _____________________________________________________________________________________________ 13/14 Töö nr 15-276E Uus 2 ja 5 Ehitusekspertiisibüroo OÜ, jaanuar 2016. Ekspert T.Sepaste 5 Kokkuvõte Hoone ehitamisel on toimunud ehitusloa aluseks olevast ehitusprojektist hälbimine ehitaja initsiatiivil, kes on tellijale pakkunud ja ehitamiseks soetanud ehitusprojekti nõuetele mittevastavate parameetritega (paksus) soojustusplaate EPS 120. Ehitamise ajal tellitud ekspertiisiga tuvastati ka puudused tööde kvaliteedis, kuid 08.07.2013 ekspertiisi otsus ekspertiisi ajaks juba ehitatud vundamentide ja sokli soojustuse lammutamiseks tugines ehitatud lahenduste (vundamentidel puudus hüdroisolatsioon) ja kasutatud materjali paksuse mittevastavusele ehitusprojekti nõuetele. Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud ettekirjutuse aluseks olev ja OÜ Auricu poolt hiljem tellitud EPS 120 soojustusplaatide katsetamine teostati TTÜ Mehaanika ja metroloogia katselabori poolt standardi EVS-EN 826:2013 nõudeid jämedalt eirates ning seega ei ole SIA Tego toodetud EPS 120 nõuetele mittevastavus tõendatud. Koostas: /allkirjastatud digitaalselt/ Teet Sepaste Ehitusekspertiisibüroo OÜ juhatuse esimees riiklikult tunnustatud ekspert _____________________________________________________________________________________________ 14/14 Töö nr 15-276E Uus 2 ja 5 Ehitusekspertiisibüroo OÜ, jaanuar 2016. Ekspert T.Sepaste TEST REPORT I tto. T-s-oo8s6-13 I August 26,2013 - insulation 1001 (EN rso/lEc 17025) Expert Services Ltd t { ReOuested by: Ecostock OU EXPERT SERVICES ITD TEST' REPORT NO VTT.S-05E56- i 3 | (2) EXPERT SERVICES LTO Requested by Ecostock OU Betooni 9c Tartu l5l 14 Tartu Estonia Order E-rnail on 19,8.2013 from Andres Madalik Contact person VTT Expert Services Ltd Research Engineer Hannu Hyttinen P.O. Box 1001 FI-02044 VTT FINLAND Tel. + 358 20 722 4747 E-mail : [email protected] Task Determination of the compression behaviour of EPS- insulation Samples The customer delivered to vrr Expert Services one board of Eps- insulation. T'he board was marked by the customer with the cc>de 122.04,07.13. 'fhe size of the board was 50 nrm x x1150 mm.500 According to the declaration liom the customer the producer of the insulation is SIA Tego, Latvia and the produot name: l.egote EpS 120. The s ple was received at VTT Expert Services on22.g.2013. Performance of the task Test method ing (23 +2) oC and (s0 + 5) % R.H. 'rhe thickness of the tests specimens was dete ined middle of the test specimen, nnder the load of 250 pa. o I Finnhh ACcreditaliof Service T001 (EN lsoilEc 17025) Expert ServiCeS LtCl The test results relate only to the sample tested, The use of publication in part of this report is oniy permissibie with written aulhorisation fro TESI REPOR'T NO V1'T-S-05856-I3 2 (2) EXPEFT SERVICFS LTA Tesl specimens Before measurements the test specimens were stored at room temperature at least six hours. Time of the measurements The measurements were perfo ed on26.g.2013. Test results The test results are presented in the table l. Tahle l Force test specimens corresponding Code of the to the relative Compressive Length width Thickness Density sample / deformation StreSS Test I w d D p r Product spe0llnen l0 oto (mm) (mm) (mm) (kplm3) (N) (kpa) I r 00,5 100,6 49,3 122.04.07.13 I I 189,5 17.6 2 100,7 100.5 49,4 )5) r 3 10,0 29,5 Tegote 3 100,3 100,6 49.4 )5) 1301.9 29.1 EPS I20 TA 100,6 100,6 49.3 23.8 1214,0 20,0 5 100,6 100.s 49.1 23.2 r 198,5 18.6 Average 24,1 23.0 Espoo. August 26,2013 Hannu Jukka Senior Labora 'Iechnician DIST'RIBUTION Customer Original Archive Original o T001 (EN tSoirEc 1r02sl Expert Services Ltd The test results relate only to rne Sample tested, The use of I tto. vrt-s-os823-13 I August 23,2013 - insulation 0 lnarllrcreertuioa s*rtcr 1001 (EN rsoilEc 1702s1 vTr Expert services Ltd I I Requested by: Ecostock OU EXPERT SERVICES LTD TEST REPORT NO VT'f-S-05823-I3 I (2) EXPERT SERVIC€S LTD Requested by Ecostock OU Betooni 9c Tartu 15114 Tartu Estonia Order E-mail on 9.7.2013 from dres Madalik Contact person VTT Expert Services Ltd Research Engineer Hannn Hyttinen P.O. Box l00l Fl-02044 VTT FINI,AND Tel. + 358 20 722 4747 E-mail : hannu.hyttinen@vtt, h Task Determination of the compression behaviour of EPS- insulation Samples The customer delivered to VTT Expert Services one boards of EPS- insulation. The board was marked by the customer with the code N1' The size of the board was 50 mm x 1000 mm x1200 mm. According to the declaration from the customer the producer of the insulation is SIA Tego, Latvra and the product n e and the nominal size of the sample is: Tegoterm EPS 80, 1200 x 1000 x 50 mm. The sample was received at VTT Expert Services on 10'7,2013- Test method The compressive stress at 10 %o relative deformation was dete ined according to the standard EN 826. The testing speed was d/l0 mm/min, where d is the thickness of the test specimen (50 mm). The tests were perfo ed at constant climate conditions (23 +2) oC and (50 s) % R.H.t The thickness of the tests specimens was dete ined middle of the test specimen, under the load of 250 Pa. o T I Finnish Accreditation Scrvice 1001 (EN lso/lEc 17026) Vfi Expert Services Ltd The test results relate only to the sample tested. publication ln part of this reporl is only permissible with written authorisation from VTT Expert Services Ltd TEST REPORT NO VTT-S-o5823-I3 2Q) EXPEflT SERVIE€S LYS Test specimens From the board was out five test specimens about size of 100 x 100 mm. Before measurements the test specimens were stored at room temperature at least six hours. l'ime of the measurements The measurements were perfo ed on I 1.7 ,2013. Test results The test results are presented in the table 1. Table I " S- insulation. Force Dimensions of the test specilllens corresponding to the relative Compressive Code of the Length width Thickness Density deformation stress samplc i Test I w d p Fro oro (mm) (mrn) (lnln,l (ks/rnr ) (N) (kPa) Product soecimeu 1 100,7 00,6 48.9 14.4 868.2 85.7 NI 2 100.8 00,3 49.0 14.7 884,0 87.5 Tegote 3 100.7 00.6 49.0 15.0 921,1 9l .0 EPS 80 4 100.7 00.7 49.0 15,1 96r.6 94.9 5 100.7 00.5 49.0 15.2 906.0 89.6 Average 1s.0 89.7 Espoo, August 23,2013. ti" d Laboratory Technician DISTRIBUTION Customer Original Archive Original o T I Finnish Accrsdilation Service T001 IEN ISO/lEc 17025) Expert ServiCeS Ltd The test results relate only to the sample tested. publication in part of this report is only permissible with wriften authorisation from VTT Expert Services Ltd Katsearuanne nr VTT-S-05823-13 23. august 2013 EPS ISOLATSIOONIMATERJALI SURVEPINGE MÄÄRAMINE Tellija: Ecostock OÜ Tellija Ecostock OÜ Betooni 9c Tartu 15114 Eesti Tellimus Andres Madaliku e-kiri 9.juulil 2013 Kontaktisik VTT Expert Services Ltd Uuringute insener Hannu Hyttinen Postkast 1001 FI-02044 VTT Soome Tel +358 20 722 4747 E-post: [email protected] Ülesanne EPS isolatsioonimaterjali survepinge määramine Näidised Klient toimetas VTT Expert Services käsutusse ühe plaadi EPS isolatsioonimaterjali. Klient markeeris plaadi koodiga N1. Plaadi suurus oli 50 mm x 1000 mm x 1200 mm. Kliendi ütluste kohaselt on isolatsioonimaterjali tootja Läti ettevõte SIA Tego ning toote nimetus ja mõõtmed on: Tegoterm EPS 80, 1200 x 1000 x 50 mm. VTT Expert Services sai näidise kätte 10. juulil 2013. Ülesande Survepinge 10 % suhtelise deformatsiooni korral teostus Testimeetod Survepinge 10% suhtelise deformatsiooni korral määrati standardi EN 826 järgi. Testimiskiirus oli d/10 mm/min, kus d on katsekeha paksus (50 mm). Testid viidi läbi püsivates keskkonnatingimustes (23 ± 2) °C ja (50 ± 5) % suhtelise niiskuse juures. Katsekehade paksus määrati kindlaks katsekeha keskosas koormusel 250 Pa. Katsekehad Plaadist lõigati viis katsekeha mõõtmetega umbes 100 mm x 100 mm. Enne mõõtmisi hoiti katsekehasid vähemalt kuus tundi toatemperatuuril. Mõõtmiste aeg Mõõtmised teostati 11. juulil 2013. Testi tulemused Tulemused on toodud tabelis 1. Tabel 1 Tegoterm EPS isolatsioonimaterjali survepinge 10% suhtelise deformatsiooni korral Katsekehade mõõtmed Suhtelisele Surve- Pikkus Laius Paksus Tihedus deformatsioonile pinge Näidise Katsekeha l w d ρ vastav jõud σ10 kood / (mm) (mm) (mm) (kg/m³) F10 (kPa) Toode (N) N1 / 1 100,7 100,6 48,9 14,4 868,2 85,7 Tegoterm 2 100,8 100,3 49,0 14,7 884,0 87,5 EPS 120 3 100,7 100,6 49,0 15,0 921,1 91,0 4 100,7 100,7 49,0 15,7 961,6 94,9 5 100,7 100,5 49,0 15,2 906,0 89,6 Keskmine - - - 15,0 - 89,7 Espoo, 23. august, 2013 Hannu Hyttinen Timo Seppälä Uuringute insener Laboritehnik Koopiad Klient Originaal Arhiiv Originaal Testitulemused kehtivad ainult testitud näidise kohta.

Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →

Sisu (failidest)