AS-i E.R.S. veoeeskirja heakskiitmine

HEAKSKIIDETUD Tehnilise Järelvalve Ameti peadirektori poolt käskki r jaga nr E.R.S. AS VEOEESKIRI Tallinn 2015 SISUKORD TOC \o "1-1" \h \z \t "Heading 2;2;Heading 3;3" 1. ÜLDSÄTTED PAGEREF _Toc424644131 \h 3 1.1. Veoeeskirja reguleerimisala PAGEREF _Toc424644132 \h 3 1.2. Kasutatavad mõisted PAGEREF _Toc424644133 \h 3 2. KAUBAVEO ÜLDTINGIMUSED PAGEREF _Toc424644134 \h 4 2.1. Üldsätted PAGEREF _Toc424644135 \h 4 2.2. Vedude korraldamine PAGEREF _Toc424644136 \h 4 2.3. Kauba veoks vastuvõtmine PAGEREF _Toc424644137 \h 6 2.4. Kauba väljastamine PAGEREF _Toc424644138 \h 6 2.5. Vagunite ja konteinerite plommimine PAGEREF _Toc424644139 \h 6 2.6. Saatekirjade täitmine PAGEREF _Toc424644140 \h 7 2.7. Deklareeritud väärtusega kaupade vedu PAGEREF _Toc424644141 \h 7 2.8. Loomuliku kao normid PAGEREF _Toc424644142 \h 7 2.9. Vedudega kaasnevad arveldused ja haruteede kasutamine PAGEREF _Toc424644143 \h 7 2.10. Kaupade kohaletoimetamise tähtaeg PAGEREF _Toc424644144 \h 8 2.11. Veolepingu muutmine ja kaupade ümberadresseerimine PAGEREF _Toc424644145 \h 8 2.12. Kaupade laadimise ja kinnitamise tehnilised tingimused PAGEREF _Toc424644146 \h 9 2.13. Kaubavagunite ja jaamateede kasutusaja ja –tasu arvestamine PAGEREF _Toc424644147 \h 9 2.14. Aktide koostamine PAGEREF _Toc424644148 \h 10 3. ERINEVATE KAUBALIIKIDE VEOTINGIMUSED PAGEREF _Toc424644149 \h 10 3.1. Erinevate kaubaliikide vedudele kohaldatavad normatiivaktid PAGEREF _Toc424644150 \h 10 3.2. Kaupade tollitransiitveole vormistamise kord PAGEREF _Toc424644151 \h 10 3.3. Naftasaaduste ja muude kaupade vedu tsisternides PAGEREF _Toc424644152 \h 10 3.4. Vedelkaupade vedu tsisternides ja punker-poolvagunites PAGEREF _Toc424644153 \h 18 3.5. Ohtlike kaupade vedu PAGEREF _Toc424644154 \h 19 4. TASU MÄÄRAMINE, MUUTMINE, TEATAMINE PAGEREF _Toc424644155 \h 20 5. KAEBUSE MENETLEMISE KORD PAGEREF _Toc424644156 \h 20 5.1. Üldsätted PAGEREF _Toc424644157 \h 20 5.2. Pretensiooni esitamise tähtaja algus ja lõpp PAGEREF _Toc424644158 \h 21 5.3. Tähtaja peatumine PAGEREF _Toc424644159 \h 21 5.4. Eksperdi kaasamine PAGEREF _Toc424644160 \h 22 5.5. Komisjon PAGEREF _Toc424644161 \h 22 5.6. Tõendid PAGEREF _Toc424644162 \h 23 5.7. Pretensiooni lahendamine ja otsuse langetamine PAGEREF _Toc424644163 \h 23 5.8. Vastuse vormistamine ja sisu PAGEREF _Toc424644164 \h 24 5.9. Poolte kohustused pretensiooni lahendamisel ja täitmisel PAGEREF _Toc424644165 \h 24 6. LISA 1 PAGEREF _Toc424644166 \h 25 ÜLDSÄTTED Veoeeskirja reguleerimisala Käesolev AS E.R.S. , registrikood 10676715 , veoeeskiri (edaspidi Veoeeskiri) kehtestab Eesti Vabariigi raudteeseadusest ning teistest kehtivatest normatiivaktidest lähtuvalt veotingimused raudtee kaubaveol AS Eesti Raudtee infrastruktuuril , Petseri raudteepiirijaamas ja mitteavalikel raudteedel, kui selles on AS-iga E.R.S. kokku lepitud ja/või AS E.R.S. osutab teenuseid . Eesti Vabariigi ja välisriikide vahelise kaubaveoühenduse korraldamisel lähtutakse rahvusvahelistest raudteeveoalastest kokkulepetest ja lepingutest ning normidest. Veoeeskirjas sätestamata juhtudel kuuluvad rakendamisele kehtiv raudteeseadus ja selle vastavad rakendusaktid, kaubaveol Rahvusvaheline raudtee kaubaveo kokkulepe (SMGS) ja selle vastavad rakendussätted ja teised raudteevedu puudutavad õigustloovad aktid . Veoeeskiri ja selle muudatused jõustuvad raudteeseaduse §-s 65 sätestatud korras. Eesti Vabariigi peamise infrastruktuuri-ettevõtja AS -i Eesti Raudtee ja AS -i E.R.S. vahelised suhted reguleeritakse raudtee infrastruktuuri kasutamise ja teenus t e osutamise lepingutega . Kehtiv Veoeeskiri koos lisadega on tutvumiseks kättesaadav igale AS -i E.R.S. veoteenuse kasutajale AS -i E.R.S. juriidilisel aadressil Pirita tee 102, Tallinn 12011 ja füüsilises asukohas Peterburi mnt 105 , Maardu 74114. Veoeeskiri on digitaalselt kättesaadav AS -i E.R.S. veebilehel : www.ers.com.ee . Kasutatavad mõisted Veoeeskiri lähtub mõistete kasutamisel kehtivas raudteeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud mõistete määratlustest. KAUBAVEO ÜLDTINGIMUSED Üldsätted AS E.R.S. veotingimusi puudutavate aktide, lepingute, protokollide ja kokkulepete loend on toodud käesoleva veoeeskirja lisas ja on kliendile ning AS E.R.S. kohustuslikeks dokumentideks ( vt Lisa 1 ). AS-i E.R.S. esindajad nõustavad ja juhendavad klienti nii veoeeskirja, selles viidatud kui üldiselt kehtivate raudtee kaubavedu puudutavate regulatsioonide korrektse täitmise tagamiseks , tehes muu hulgas ettepanekuid veoprotsessi operatiivsuse tõstmiseks . Vedude korraldamine AS E.R.S. töötab kliendiga poolte vahel sõlmitava koostöölepingu alusel ja tingimusel, seejuures kohalduvad veoeeskirja ning selles viidatud regulatsioonide sätted. Klient valib jaamad, kust ta hakkab saatma kaupu või kuhu vastavad kaubad saabuvad. Valitud kaubajaam peab olema avatud soovitud kaubaveo operatsioonideks. AS E.R.S. ja klient lepivad valitud kaubajaamades ning nendes sooritatavate kaubaveo operatsioonides kokku vastavas lepingus. Klient peab määrama kirjaliku volitusega veoeeskirja tundvad isikud, keda volitatakse esindama klienti kõikides operatsioonides, mis on seotud veodokumentide vormistamisega, kau ba üleandmise ja vastuvõtmisega ja muude volituses täpsustatud tegevustega . Volikiri võib lisaks notariaalsele vormile olla ka digitaalallkirjastatud vormis või kliendi seadusliku esindaja poolt paberil allkirjastatud. Kaupade saatmiseks määrab klient kauba veeremile laadimise, paigutamise ja kinnitamise eest vastutavad isikud, kes enne toimingute teostamist peavad saama AS -ilt E .R.S. kauba paigutamise ja kinnitamise üldnõuete ning kaupade laadimise ja kinnitamise tehniliste tingimuste tundmise kohta kinnituse, vajadusel sooritama edukalt vastavatel teemadel eksamid . AS-i E.R.S. kinnitus või e ksami sooritamise tõend annab õiguse sooritada eelnimetatud operatsioone ja kinnitada veodokumentides nende operatsioonide õigsust. Kaupade vedu teostatakse AS -i Eesti Raudtee, kaubasaatja, kaubasaaja ja AS-i E.R.S. vahel kinnitatud veoplaani alusel . Kauba saatmiseks esitab klient AS -ile E.R.S. kooskõlastamiseks järgmise kuu veoplaani tellimuse. Veoplaani tellimus esitatakse: kaubaveol kohalikus ühenduses ning ühenduses SRÜ ja Balti riikidega – hiljemalt eelneva kuu 15. kuupäevaks, ühenduses muude riikidega – hiljemalt 20 ööpäeva enne vastava kuu algust. Täiendava (peale 15. kuupäeva ning jooksval kuul esitatud) veoplaani tellimuse vaatab AS E.R.S. läbi 5 tööpäeva jooksul. Poolte vaheline vagunite tehniline ja kommertsalane üleandmine ja vastuvõtmine ning vagunite korrashoi u ja säilivuse tagamine toimub vastavate eeskirjade alusel ( vt Lisa 1 ) , sh GOST 22235- 2010 alusel ( Üldnõuded kaubavagunite säilivuse tagamiseks laadimisel-tühjendamisel ja manöövritööde teostamisel 1520 mm rööpmelaiusega magistraalraudteedel) . Enne kauba üleandmist veoks esitab klient AS E.R.S. nõuete kohaselt vormistatud saatekirja. Kliendi esindaja esitab oma isikut ja volitusi tõendavad dokumendid. AS E.R.S. kontrollib esitatud dokumente, jagab kliendile vajalikud juhised kauba ettevalmistamiseks ja annab ette vagunid. Klient korraldab kauba vagunitesse laadimise ja kinnitamise ning vagunite ja konteinerite plommimise (vajadusel lukustamise ja plommimise plommsulguritega). Vajalikud markeeringud ning muud toimingud teostatakse enne kauba veoks vastuvõtmist , arvestades antud kauba jaoks kehtestatud veotingimusi . Kaubaga kaasas käivad muud dokumendid, sealhulgas tollideklaratsioonid jm tollitransiitveoks vajalikud dokumendid, lisab klient saatekirjale. AS E.R.S. ei vastuta nõutavate andmete olemasolu ja õigsuse eest kaubaga kaasas käivates dokumentides. Andmete puudumise või mittevastavuse tõttu tekkinud kahju hüvitab klient. AS E.R.S. on õigus keelduda kauba veoks vastuvõtmisest juhul, kui vajalikud dokumendid puuduvad või need ei ole vormistatud nõuete kohaselt. Veolepingu sõlmimist tõendab ja kinnitab saatekiri (SMGS art 14 § 3) . Kauba ja vagunite kättesaamiseks esitab Kaubasaaja esindaja oma isikut ja volitusi tõendavad dokumendid. Kaupa ei väljastata enne kliendi esindaja isiku ja tema volituste kindlakstegemist. Klient võib vagunite laadimise ja tühjendamise ning manöövritöö korraldamise kohustuse täitmise teha ülesandeks kolmandatele isikutele, jäädes seejuures AS E.R.S. ees vastutavaks. AS E.R.S. võib vagunite ja kaupade vastuvõtmise-üleandmise ning vagunitele jooksva hoolduse korraldamise anda üle kolmandatele isikutele, jäädes seejuures kliendi ja nimetatud protseduuridega seotud raudtee-ettevõtjate ees vastutavaks. Kliendi poolt esitatud kirjaliku taotluse alusel või väljastamistakistuse korral jäetakse temale adresseeritud kaubaga vagunid seisma enne sihtjaama saabumist vastavalt AS -i E.R.S. ja AS -i Eesti Raudtee vahel kehtivale korrale , sh raudtee infrastruktuuri kasutamise lepingu tingimustele . Kauba veoks vastuvõtmine Kaubad võetakse kliendilt veoks vastu kooskõlas käesoleva veoeeskirja, tolli- ja teiste vastavat raudtee kaubavedu reguleerivate eeskirjadega. 2.4. Kauba väljastamine Pärast kõikide maksete tasumist AS - le E.R.S. antakse kaup ja saatedokumendid sihtjaamas üle kliendile. Klien t vastutab kauba vastuvõtmisest keeldu mise eest vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule ja teistele veoprotsessile kohalduvatele regulatsioonidele . Vagunite ja konteinerite plommimine V agunite ja konteinerite plommimise kord on toodud SMGSis (art 20 ja lisa 1 punkt 10) ja käesolevas korras . Tinaplommid 2.5.3.1 Kui vaguni, konteineri plommib saatja, siis peavad plommidel olema järgmised selged tähised: lähtejaama nimetus (vajaduse korral nimelühend) ja lähteraudtee nimelühend; kontrollmärk; saatja lühendnimetus. Plommsulgurid 2.5. 2 .1 Plommsulgurid peavad vastama HYPERLINK "http://oldwww.evr.ee/files/Eeskiri ja tehnilised nouded ' eesti.doc" 1999.a. “Eeskirjadele plommsulgurite kasutamiseks kaubaveol vagunites ja konteinerites SRÜ ja Balti riikide raudteeliinidel” . 2.5. 2 .2 Kui vagunile või konteinerile pannakse mitu plommsulgurit, siis peab igaühel olema erinev kontrollmärk. Saatekirjade täitmine Rahvusvahelised veod vormistatakse SMGS saatekirjaga. SMGS saatekirja vorm ja selle täitmise kord on toodud SMGSis ( SMGS lisa 1 punkt 7, 8 ja selle lisad 1-3 ). Riigisisesed veod vormistatakse kohaliku veo saatekirjaga (KS) või elektroonilise kohaliku veo saatekirjaga (E-KS). KS ja E-KS saatekirjade vorm ja nende täitmise kord kehtestatakse AS-i E.R.S. poolt kooskõlastatult AS-iga Eesti Raudtee . Deklareeritud väärtusega kaupade vedu Kaubasaatja võib avaldada saatekirjas kauba väärtuse ka juhul, kui eeskirjades ei ole kehtestatud kohustuslikku kauba väärtuse avaldamise nõuet. Loomuliku kao normid Puudujäägiks ei loeta eeskirjades sätestatud kauba koguse vähenemist nende loomulike omaduste tõttu. ( vt SMGS art 43 ) Vedudega kaasnevad arveldused ja haruteede kasutamine Veoteenuse osutamise kuupäevaks on saabuva kauba puhul veose sihtjaama saabumise kuupäev ja väljuva kauba puhul selle veoks vastuvõtmise kuupäev. Etteandmise- äratoomise , manöövritöö, valve, vagunite kasutamise ja jaamatee laadimiseks kasutamise teenustel on teenuse osutamise kuupäevaks alusdokumendi sulgemise kuupäev. Veeremi jaamateel seismise teenuse osutamise kuupäevaks on kliendile vagunite üleandmise kuupäev. Muude lisateenuste osas on teenuse osutamise kuupäevaks alusdokumendi kuupäev. Töö korraldamine lepingute koostamisel Harutee kasutamise reguleerimiseks sõlmitakse vagunite etteandmise- äratoomise , infrastruktuuri kasutamise ja manöövritöö leping (edaspidi Vagunite etteandmise ä ratoomise leping) j uhul, kui vagunite haruteele etteandmine- äratoomine teostatakse operaatori (st eraldi raudteeveo-ettevõtja) veduriga. Vagunite etteandmise- äratoomise leping ja koostööleping operaatoriga koostatakse arvestades liitumisjaama ja harutee(de) töötehnoloogiat, lähtudes vajadusel ühtsest tehnoloogilisest protsessist. Vagunite etteandmise- äratoomise lepinguga kehtestatakse vagunite etteandmise - äratoomise kord, samuti poolte vahelised suhted, õigused, kohustused ja vastutus infrastruktuuri, vagunite ning veoste korras- ja alalhoiu eest. Vagunite etteandmise - äratoomise korraldamine Harutee teenindamisel valdaja või kliendi veduriga , paigutatakse vagunid lepingus määratud üleande - või väljapanekuteedele. Edasine vagunite vedu haruteele, paigutamine laadimis-tühjendamisfrontidele ja tagastamine üleandeteele toimub harutee valdaja või muu isiku veduriga. Harutee teenindamisel AS E.R.S. veduriga antakse vagunid ette otse laadimis-tühjendamisfrontidele ja tuuakse sealt ka ära. Laadimis-tühjendamisfrondiks nimetatakse harutee osa, mi s on ette nähtud kaupade laadimiseks ja tühjendamiseks. Laa dimis- tühjendamiskohta paigutatav maksimaalne vagunite arv määratakse laadimis-tühjendamistee kasuliku pikkuse ja/või laadimisseadmete arvu järgi. Maksimaalne üleantavate vagunite arv ühes koosseisus määratakse üleandetee mahutavuse (kasuliku pikkuse) järgi. Vagunite etteandmine haruteele ja nende üleandmine kliendile kinnitatakse poolte esindajate allkirjadega või elektroon ili se märkega üleand mis e dokumentidel. Vagunite etteandmisest - äratoomisest etteteatamine toimub sidevahendite teel vahetatavate teadete, sõiduplaani või kokkulepitud ajaintervalli järgi. Kaupade kohaletoimetamise tähtaeg Veolepingu täitmise tähtaeg sätestatakse eeskirjades ( vt SMGS art 24 ). Kohalikul veol lisatakse ülalnimetatud tähtajale neli ööpäeva. Tolli- või muude eeskirjade täitmine võib pikendada ja muuta veolepingu t äitmise tähtaega. 2.11. Veolepingu muutmine ja kaupade ümberadresseerimine Kliendi tellimusel muudab AS E.R.S. veolepingut (s.o kaubasaaja või sihtjaama muutmine). T ollitransiitveol k aubasaaja muutmine on lubatud tolli eelneval kooskõlastusel. R ahvusvahelisel kaubaveol v eolepingu muutmine on reglementeeritud SMGS artikliga 25 ja lisa 1 punktiga 34 . Rahvusvahelisel kaubaveol on veolepingu muutmise õigus nii kauba saatjal kui kaubasaajal . Kaubasaatja võib teha veolepingus muudatusi: võtta kaup lähtejaamas tagasi, muuta sihtjaama ( muutes vajadusel ka andmeid transiitraudteedel veomaksete tasumise kohta), muuta kaubasaajat, saata kaup lähtejaama tagasi. Kaubasaaja võib teha veolepingus järgmisi muudatusi: muuta sihtriigi piires sihtjaama, muuta kaubasaajat. Kohalikul kaubaveol on veolepingu muutmise õigus nii kaubasaatjal kui kauba saajal. Võib muuta sihtjaama ja kaubasaajat. Veolepingu muutmine toimub AS E.R.S. poolt kehtestatud korras . Veolepingu muutmine on tasuline. Veolepingu muutmise tasu arvestatakse ainult juhul, kui veolepingu muutmise jaam (s.o jaam, kus saatekirjas tehakse vastavad muudatused) asub Eesti territooriumil ning veolepingu muutmine leiab tegelikult aset. Keelatud on veolepingu selline muutmine, mis jagab veose osadeks. Korduv kaupade veolepingu muutmine on keelatud. Kiiresti riknevate kaupade veolepingu muutmist lubatakse tingimusel, et kaup jõuab uue sihtjaamani veodokumentides toodud kohaletoimetamise tähtajaks; Veolepingu muutmise võimatusest informeeritakse avaldajat kirjalikult (faksi teel) keeldumise põhjuse äranäitamisega . Tollijärelevalve alla kuuluvate kaupade korral esitatakse veolepingu muutmise taotlus (va. sihtjaama muutmine) tollile aktsepteerimiseks vastavalt AS E.R.S.-i poolt kehtestatud korrale. Lähtejaama telegrammi alusel teostatud veolepingu muutmisest informeerib veolepingu muutmise jaam ka AS E.R.S.-i ja esialgset sihtjaama. 2.12. Kaupade laadimise ja kinnitamise tehnilised tingimused 2.12.1. Kaupade laadimisel ja kinnitamisel juhindutakse järgnevatest dokumentidest: SMGS Lisa 3 , “Ebagabariitsete ja raskekaaluliste veoste veo juhend SRÜ ja Balti riikide raudteedel” (Moskva, 200 7 ) ja GOST 22235- 2010 . Üldnõuded kaubavagunite säilivuse tagamiseks laadimisel-tühjendamisel ja manöövritööde teostamisel 1520 mm rööpmelaiusega magistraalraudteedel. Kaubavagunite ja jaamateede kasutusaja ja –tasu arvestamine Kaubavagunite, jaamateede kasutusaja ja –tasu ning valveteenuse aja ja tasu arvestamise kord, rongi mahajätmise kord ning sellega kaasnevate lisatasude arvestamine, ümberadresseerimise tasu ja mu u d tasud arvestatakse lähtudes AS E.R.S. ja AS Eesti Raudtee vahelise infrastruktuuri kasutamise lepingu tingimustest. 2.14. Aktide koostamine 2.14.1. Info säilitamiseks veol asetleidnud sündmuste või tuvastatud asjaolude kohta koostab käesolevas eeskirjas sätestatud juhtudel ja korras nõuetekohase d akt id (sh kommertsaktid, üldvormi aktid) AS E.R.S. . ERINEVATE KAUBALIIKIDE VEOTINGIMUSED Erinevate kaubaliikide vedudele kohaldatavad normatiivaktid Saatja/saaja saaturite saatel kaupade veo nõuded on toodud SMGS lisa 1 punkt is 12. Külmuvate kaupade veo nõuded on toodud SMGS lisa 1 punktis 19 . Konteinerites veo nõuded on toodud SMGS lisa 1 punktis 15 . Kaupade tollitransiitveole vormistamise kord Kaupade tollivormistus toimub vastavalt Euroopa Liidu Tolliseadustikule , Tolliseadustiku rakendussätetele ja Eesti Vabariigi kehtivale seadusandlusele . Kolmandatest riikidest saabuvate kaupade ja kolmandatesse riikidesse lähetatavad kaubad allutatakse tollitransiitveole, mida korraldab printsipaal, kelleks võib olla vastavat luba omav isik. Tollitransiitvedu toimub kooskõlas Ühistransiidi Konventsiooni sätetele. Kaupade vedu Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, ilma väljumiseta kolmandatesse riikidesse, toimub üldjuhul ilma tollivormistuseta. Naftasaaduste ja muude kaupade vedu tsisternides Üldsätted Ohtlike kaupade vedu toimub vastavuses kehtivate õigusaktidega ning rahvusvaheliste raudte e vedude konventsiooni (COTIF) lisa RID ( Regulations Concerning the International Carriage of Dangerous Goods by Rail) ja rahvusvaheli s e rau d t e ekaubaveo kok k uleppe (SMGS) lis a g a 2 “ Oh t like kaup a de veo e e skiri”. „Tsisternvagunites ja naftabituumeni veoks ette nähtud punkervagunites vedelkaupade veoeeskirjast“ (Moskva, 2009) juhindutakse osas, mis ei ole vastuolus SMGSiga . AS E.R.S. ja klient juhinduvad „ Tsisternides ja punker-poolvagunites vedelkaupade veoeeskirjast “ niivõrd, kuivõrd käesoleva korraga ei ole sätestatud teisiti. Vedelate naftasaaduste vedu AS E.R.S. poolt toimub tsisternides. Naftasaaduste peale- ja mahalaadimine toimub kliendi laadimiskohtades (terminaalides), mis on varustatud spetsiaalsete hoidlate, laadimisseadmete ja tuleohutuseeskirjade täitmiseks vajalike vahenditega ning vastavad keskkonnakaitse nõuetele. Tsisternides on lubatud vedada vaid neid vedelaid naftasaadusi, mis on loetletud SMGS lisa 2 ohtlike kaupade nimekirjas (tabel A) ning „Tsisternvagunites ja naftabituumeni veoks ette nähtud punkervagunites vedelkaupade veoeeskirja“ (Moskva, 2009) ohutute kaupade nimekirjas . . Naftasaaduste veoks kasutatakse tsisterne, millel on ülemine laadimis-tühjendamisava või universaalne väljavooluseade nii alumiseks kui ka ülemiseks vedelate naftasaaduste laadimiseks-tühjendamiseks ja millel on pealkirjad: " Бензин-нефть " (bensiin-nafta), " Бензин " (bensiin), " Мазут " (masuut), " Светлые нефтепродукты " (heledad naftasaadused). Tsisterne pealkirjadega " Бензин ", " Светлые нефтепродукты " ei ole lubatud kasutada tumedate naftasaaduste ja õlide vedamiseks. Omanikutsisternide ja raudteeadministratsioonidelt rendile võetud tsisternide paagi alumisse ossa peab olema kantud kirje: “ Срочный возврат на станцию … ж.д .” (kiire tagastus …rdt ... jaamale) (näidatakse registreerimisjaam ja -raudtee), “ Аренда ” (rent) või “ Собственность ” (omand) ning rentniku või tsisterni omaniku ärinimi, raudteeadministratsioonide poolt rendile antud tsisternidel ka rendi lõpptähtaeg. Tsisternide kasutamine Tsisternide kasutamisel teostatakse järgmisi tehnoloogilisi operatsioone: laadimiseks ettevalmistus; naftasaaduse sisse laadimine ; vedu tühjendamise ( pealelaadimise ) kohta; naftasaaduse välja laadimine ; pesu ja aurutamine. Tsisterni ettevalmistus naftasaaduse pealelaadimiseks Enne tsisterni ettevalmistamist teostab AS E.R.S. tsisterni tehnilise ülevaatuse. Tehnilise ülevaatuse käigus määrab AS E.R.S. tsisterni kõlblikkuse laadimiseks välise ülevaatuse alusel nii topeltoperatsioonide käigus kui ka tühjade tsisternide etteandmisel laadimiseks. Omanikutsisternide ja raudteeadministratsioonidelt rendile võetud tsisternide ettevalmistus laadimiseks toimub kliendi vahenditega, tema arvel ja vastutusel. Tsisternide ettevalmistuse naftasaaduste laadimiseks teostab klient. Naftasaaduse sissevalamine tsisterni Enne paagi täitmist naftasaadusega kontrollitakse tsisterni korrasolekut. Tsisterni paagi sisemiste seadmete defektid, mis avastatakse naftasaaduste pealelaadimis - punktis pärast tsisterni vastuvõtmist kliendi töötajate poolt, kõrvaldatakse kliendi vahenditega ja tema kulul. Tsisterni täitmise kord: 1) avada käepidet keerates tühjendusseadme korpuse kaas (sulgur); 2) avada luugi kaas; 3) paigaldada tühjendusseadme pöör verti kaalselt tööasendisse ; 4) avada tühjendusseadme kaas ( sulgur ); 5) sulgeda tühjendusseadme klapp , sisse valada esialgu kuni 2 tonninaftasaadust , veenduda klapi hermeetilisuses ning jätkata tsisterni täitmist ; 6) tsistern täita naftasaadustega vastavalt käesoleva eeskirjaga lubatud tasemeni (vt p 3. 3 .4.3); 7) eemaldada täitmisvoolik; 8) paigutada pöörik luugi kõrisse; 9) sulgeda luugi kaas ja jälgida, et luugi kõri asetuks kaane süvendisse koos sellesse paigaldatud tihendiga, kinnitada kinnituspolt käsitsi. Tsisterni luugi kaane alla, millel puudub süvend kummitihendi paigaldamiseks, paigaldab klient oma kulul tihendi materjalist, mis keemiliselt ei reageeri veetava naftasaadusega. Tihendi mõõt peab täpselt vastama kaane läbimõõdule. Pärast tihendi paigaldamist suletakse kaas tihedalt; 10) sulgeda täitmisseadme korpuse kaas ( sulgur ); 11) plommida tsisterni luugi kaas ; 12) tähistada paagil vastavalt kehtivale korrale ohtliku kauba liik . Tsisternid kandevõimega 60 tonni ja rohkem tuleb täita mitte kõrgemale kui ülemise segmendi tasemeni. Tsisterni täitmisel tuleb arvestada temperatuurpaisumisest tingitud ülevoolu võimalusega. Vedelikud erikaaluga 0,84 kg/dm³ ja rohkem tuleb täita mitte kõrgemale kui tasemeni, mis vastab tsisterni kandevõimele. Tsisternid kandevõimega alla 60 tonni tuleb täita kuni poole kaeluse kõrguseni, soojal aastaajal (alates 01. aprillist kuni 01. oktoobrini) täitmisel ja teekonnal esineda võivate välisõhu temperatuuride järskude üleminekute korral – kuni kaeluse alumise osani. Keelatud on valada naftasaadust temperatuuriga üle 100° С universaalsete tühjendusseadmetega tsisternidesse, välja arv atud aurusärgiga tsisternidesse. Laaditava tsisterni kaitseklapp peab olema töökorras. Kui märgid, kirjed või tsisterni paagi pind täitmise ajal määrdusid, on klient kohustatud paagi pinna puhtaks pühkima ning taastama märkide ja kirjete nähtavuse. Klient peab täitmise käigus ja pärast selle lõpetamist kontrollima, et ei esine kauba leket. Lekke avastamisel peab klient viivitamatult võtma tarvitusele meetmed kauba säilivuse tagamiseks, keskkonna reostuse ärahoidmiseks või vähendamiseks ja kauba ümberpumpamiseks teise tsisterni või mahutisse. Lekke avastamisel ja ümberpumpamise võimaluse puudumisel tagastatakse mittekorr as tsistern kliendile. Kui on rikutud käesoleva korra p. 3. 3 .1.5 , või on laaditud kaupa, mida ei ole lubatud vedada tsisternides, tagastab lähtejaam tsisternid kliendile tühjendamiseks ja puhastamiseks kliendi kulul. Omanikutsisternide laadimisel kinnitab klient AS-i E.R.S. töötajale iga tsisterni tehnilist korrasolekut, garanteerides antud kauba veo ohutuse. Laadimist lõpetades sulgeb klient laadimisluukide kaaned ja plommib need, sulgeb tühjendusseadmete kaaned, eemaldab mahavalgunud kauba käiguosadelt ning paagi pinnalt ja pühib puhtaks märgid ja kirjed, et need oleksid selgelt nähtavad. Veoks valmis tsisternid annab klient üle jaamale ettenähtud korras. Veoeeskirjas sätestatud nõuete rikkumisest tingitud kauba mittesäilivuse eest teel vastutab klient. Vastutus kauba mittesäilivuse tagajärgede eest tsisterni kaubandusliku või paagi ja selle seadmete sisemise ülevaatuse alusel määratava tehnilise mittekorrasoleku (sh kaitse-sisselaskeklapi mittekorrasolek) tõttu lasub kliendil. Klient vastutab kauba riknemise eest ebasobivasse või puhastamata tsisterni laadimise või tsisterni ebaõige kasutamise tagajärjel. Tsisterni vedamine Tsisterni võib vedada tsisternidest koosneva rongi koosseisus ja tavalise kaubarongi koosseisus, järgides tehnokasutuseeskirja , tegevuseeskirja, veoeeskirja jt Eesti Raudteel kehtestatud normdokumentide nõudeid. Keelatud on lekkiva paagiga tsisterni, rikkis käiguosa, mittekorras automaatsete haakimisseadmete ja piduriseadmetega ning muude liiklusohtlike defektidega tsisterni vedu, samuti lahtise tühjendusseadme kaanega (sulguriga) tsisterni vedu. Tsisterni tühjendamine naftasaadustest Naftasaadustest tühjendamine toimub isevoolu teel või mehaaniliste pumpade abil tühjendusseadme korpuse alumise osa külge ühendatud vooliku kaudu, või tühjendusseadme piirkonnas paagi alumise lehe külge keevitatud konksudele riputatud rennide abil. Alumise tühjendusseadme puudumise korral toimub naftasaadusest tühjendamine ülaluugi kaudu vastava tühjendussüsteemi abil. Tühjendamise kord: avada tühjendusseadme kaas (sulgur) ja riputada see konksu otsa; ühendada tühjendusseadme külge voolik naftasaaduste ärajuhtimiseks ; avada luugi kaas, seejuures enne riiglilt ärapööratava poldi eemaldamist veenduda kaane eemaldumises luugi suudmest; asetada tühjendusseadme pöörel vertikaalsesse tööasendisse ; tõsta üles tühjendusseadme klapp, pöörates pöörlit vastupäeva kuni piirajani. Keelatud on avada alumist tühjendusseadet vasara või mõne muu raske eseme löökidega tema detailide pihta. Keelatud on luua tsisternis äravoolu kiirendamiseks ülerõhku , soojendada tsisterni lahtise tulega; lasta naftasaadusel paagist välja voolata . Ei ole lubatud naftasaaduse väljavool suletud ülemise luugi korral . Talvetingimustes tuleb külmunud tühjendusseadme klapp üles sulatada . Kondensaadi külmumise ja korpusesse pragude tekkimise vältimiseks sulgeda torud sulguritega alles pärast kondensaadi täielikku väljavoolu ; kontrollida , kas naftasaadus on täielikult välja voolanud ; lahutada naftasaaduse äravooluvoolikud tühjendusseadme küljest ; sulgeda tühjendusseadme korpuse klapp ja kaas ( sulgur ), kuid pärast tsisterni tühjendamist auruga soojendatud naftasaadusest tuleb luugi kaas ja tühjendusseade sulgeda temperatuuril mitte üle 50° C; asetada pöörel luugi suudmesse ; vaadata üle paagi sisepind, puhastada tsistern täielikult naftasaaduste jääkidest, porist ja jääst; viia läbi tsisterni väline ülevaatus, kontrollides välisredeli ja käiguosa korrasolekut, kõigi märkide ja pealkirjade olemasolu, vaadata üle armatuur ning kõrvaldada rikked, kontrollida poltide, mutrite, tihendite jms. olemasolu, kaane ja klapi kinnitust, väljalaske-kaitseklapi korrasolekut ja puhtust; puhastada tsisterni paagi välispind ja pühkida kuni kõik märgid ja kirjed paagil on selgesti nähtavad; asetada oma kohale tühjendamise ajal maha võetud detailid ; asetada oma kohale tihend , sulgeda tihedalt tsisterni luugi kaas ( kaaned ) ning keerata kinni liblikmutrid , tihedalt sulgeda tühjendusseadme klapp ja sulgur ; tsisternid plommida kliendi plommidega/plommsulguritega. Tsisternide tühjendamine naftasaadusest peab toimuma täielikult, sh naftasaaduse eemaldamisega paagi või punkri sisepindadelt. Ülemise tühjendamise korral loetakse tsistern tühjendatuks siis, kui jääk paagi põhjas (kaeluse alt mõõtes) ei ületa 1 sentimeetrit. Alumise tühjendamise korral peab tühjendamine toimuma jäägitult. Täiendavad eeskirjad etüleeritud bensiini veoks Etüleeritud bensiini vedu toimub reeglina neljateljelistes ilma alumise tühjendusseadmeta bensiinitsisternides. AS-i E.R.S. eelneval kirjalikul nõusolekul on lubatud kasutada etüleeritud bensiini vedamiseks ka universaalse tühjendusseadmega tsisterne. Etüleeritud bensiini tsisternidele peab bensiinis mittelahustuva värviga olema kantud kiri: “ Бензин этилированный ” ( etüleeritud bensiin). Tsisterne, millel on kiri “ Бензин этилированный ”, ei tohi kasutada bensiini erisortide ekstraktsioonibensiini, bensiini « Kaloša », lakibensiini, olmelahustite, samuti valgustuspetrooleumi veoks. Tsisterne tohib pärast etüleeritud bensiini väljavalamist kasutada etüleerimata mootorikütuse või kütteõli laadimiseks (välja arvatud käesoleva punkti esimeses osas nimetatud bensiini erisortide laadimiseks). Pärast etüleeritud bensiini laadimist tuleb bensiinilaigud tsisterni välispinnalt eemaldada. Etüleeritud bensiiniga laetud tsisternist lekke märkamisel võetakse AS-i E.R.S. poolt tarvitusele meetmed lekke kõrvaldamiseks ja bensiini ümberpumpamiseks tervesse kirjaga “ Бензин этилированный ” tsisterni. Ümberpumpamisel tuleb järgida ettevaatusabinõusid. Kui leke avastatakse jaamas, kus on olemas terminaal, siis saadetakse tsistern viivitamatult terminaali tühjendamisele ning kauba üleandmine vormistatakse vastavalt AS-i E.R.S. korraldustele. Mürgistuste vältimiseks etüleeritud bensiini laadimisel ja tühjendamisel: laadimis - ja tühjendustööd peavad olema mehhaniseeritud , tagades maksimaalse hermeetilisuse ; töötajad , kes teostavad tsisterni laadimist ja tühjendamist , peavad enne töö algust olema tutvunud bensiini omadustega , instrueeritud ohutustehnikas ning varustatud vastava eririietuse ja individuaalsete kaitsevahenditega ; tööde teostamisel peavad töölised seisma tuulepealses küljes . Tsisterni paagis tehtavatel töödel tuleb kanda voolik-gaasimaski. Täiendavad nõuded veodokumentide vormistamisel Veodokumentide vormistamisel teeb kaubasaatja lahtrisse “Kauba nimetus” märkuse “ Котел вагона подготовлен под погрузку отправителем и пригоден для перевозки … .” / “Vaguni paak laadimiseks saatja poolt ette valmistatud ja kõlblik ... veoks” (näidatakse kauba nimetus ). Igale dokumentide komplektile, millega klient vormistab naftasaaduste veo, peab olema juurde lisatud kauba kvaliteedisertifikaat ning tunnistus vaguni ja selle kaitse sulgurseadmete tehnilise seisukorra kohta (köidetakse saatekirja külge – dokumentide komplekti 1. lehe külge). Naftasaaduste veol marsruudina või vagunigrupina, mis on vormistatud ühe saatekirjaga, peavad kvaliteedisertifikaat ja tunnistus, mis kinnitab paagi, armatuuri ja kaitse-sulgurseadmete korrasolekut, olema lisatud vähemalt viies eksemplaris. Ohtlike kaupade veol peab veodokumentides olema viidatud, vajalikel juhtudel ka lisatud vastav ohukaart (avariikaart). Tsisternide kasutamise ohutusnõuded Tsisterni teenindamisele (ülevaatus, remont, laadimine, tühjendamine, pesemine, puhastamine jms) lubatakse ainult pädevaid töötajad, kes on läbinud RVTest OÜ vastava koolituse (tsisternide ehitus, tööoperatsioonide kord, ohutustehnika) ja praktilise väljaõppe ning spetsialiseeritud litsentseeritud keskuste esmaabi osutamise eeskirjade koolituse. . Tsisterni kasutamisel ja remondil töötavate isikute ohutuse tagamiseks on keelatud: inimeste sisenemine tühja paagi sisemusse selle ülevaatuseks või remondiks üksinda ilma teise isiku julgestuseta ja veendumata veetud vedelike kahjulike ja plahvatusohtlike aurude puudumises katla sisemuses; inimeste sisenemine paaki, mis on vabanenud sööbivate ja mürgiste ainete alt, samuti bensiini, toornafta, ligroiini ja teiste kahjulikke aure eritavate ainete alt, ilma voolik-gaasimaskita, isoleeriva kostüümi ja päästevööta. Paagis töötava inimese üle peab olema pidev järelevalve: tsisterni sees ei tohi suitsetada ega lahtist tuld kasutada ; ei tohi teostada mistahes keevitustöid ilma paaki eelnevalt puhastamata , pesemata ja aurutamata . Luukide kaante ja tühjendusseadmete kaante avamine peab toimuma ohutusnõudeid järgides . Kasutatavad tööriistad peavad olema sädemekindla konstruktsiooniga . Kliendid peavad täitmis- ja tühjendamisestakaadide juures omama tehnilisi seadmeid kauba ümberpumpamiseks mittekorras tsisternist, samuti vajalikke seadmeid, mis kindlustavad heledate ja tumedate naftasaaduste eraldi kogumise ja säilitamise. Naftasaaduste peale- ja mahalaadimise kohad peavad olema varustatud plahvatuskindla valgustusega, mis kindlustab tööde ööpäevaringse teostamise, samuti tuletõrjeseadmetega vastavalt kehtestatud normatiividele. Keelatud on suitsetamine ja lahtise tule kasutamine lähemal kui 50 meetrit naftasaaduste peale- ja mahalaadimise kohtadele. Vedelkaupade vedu tsisternides ja punker-poolvagunites Vedelkaupade (v.a naftasaadused) vedu tsisternis või punker-poolvagunis reglementeeritakse põhiliselt „Tsisternvagunites ja naftabituumeni veoks ette nähtud punkervagunites vedelkaupade veoeeskirjas “ (Moskva, 2009). Ohutute vedelkaupade rahvusvaheline vedu reglement eeritakse SMGS iga ja „Tsisternvagunites ja naftabituumeni veoks ette nähtud punkervagunites vedelkaupade veoeeskirjaga“ (Moskva, 2009) (kehtib osas, mis ei ole vastuolus SMGSiga .). Ohtlike kaupade vedu Ohtlike kaupade kohalik vedu ja rahvusvaheline vedu toimub vastavuses Raudteeseaduse § 66 nõuetega. Vedu tsisternis või punker-poolvagunis ühenduses SMGS üksikute sätete kohaldamise erisuste kokkuleppega liitunud riikidega reglementeeritakse „Tsisternvagunites ja naftabituumeni veoks ette nähtud punkervagunites vedelkaupade veoeeskirja ga “ (Moskva, 2009) Ohtlike kaupade ohukaartide numbrid on toodud SMGS Lisas 2 . Klient ja AS E.R.S . koolitavad oma töötajaid, kes teostavad ohtlike kaupade klassifitseerimist, pakkimist, markeerimist, vajalike dokumentide ettevalmistamist, veoks üleandmist-vastuvõtmist, vedu, laadimist-tühjendamist või on muul viisil seotud ohtlike kaupade veoga. Kliendi kohustusi sätestab SMGS Lisa 2 p 1.4.2.3. Klient on kohustatud: - registreerima ohtlike kaupade laadimise , tühjendamise ja veovahendid ; - teostama ohtlike kaupade laadimisvahendite sertifitseerimist ja teostama nende perioodilist kontrolli ; - tagama ohtlike veoste töötlemiseks kasutatava varustuse märki mise . Saatja kohustusi sätestab SMGS Lisa 2 p. 1.4.2.1. Ohtliku kauba saatja on kohustatud: - esitama veoks ainult kaupa , mille vedu on lubatud ; - klassifitseerima ohtliku kauba ; - pakkima ja tähistama ohtliku kauba vastavalt kehtivatele eeskirjadele ; - hüvitama tema tegevusest / tegevusetusest / hooletusest tulenevalt põhjustatud inimeste tervise , keskkonna - ja muud kahjud vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 777 (1) ja 781 (1) . Kliendil peavad olema vastavad vahendid ohtlike kaupade neutraliseerimiseks, kogumiseks, ümberpumpamiseks sõltuvalt veoste mahust. Samuti peab olema koolitatud personal päästetööde teostamiseks, avarii tagajärgede likvideerimiseks . Klient, kes teostab ohtlike kaupade laadimist-tühjendamist, määrab spetsialisti, kes vastutab ohtlike kaupade käitlemise eeskirjade täitmise eest, töötajate ohutuse tagamise ja keskkonnakaitse eest ning peab olema saanud vajaliku väljaõppe. Kui kauba vastuvõtmisel ei olnud selge, et kaup on ohtlik ning see võib ohustada inimeste elu, tervist, keskkonda või põhjustada muu kahju, on AS -il E.R.S. järgmised õigused: - tagastada kaup saatjale; - tühjendada kaup lattu või vajadusel korraldada tema hävitamine, hüvitada tekkinud kahju; - nõuda kaubasaatjalt sisse kulud, mida E.R.S. AS kandis eelmistes punktides kirjeldatud tegevuste eest. TASU M ÄÄRAMINE, MUUTMINE, TEATAMINE Kaubaveomaksete tasumäärad ning nende arvestamise korra määrab AS E.R.S., lähtudes rahvusvahelistest raudteeveoalastest kokkulepetest ja tariifikokkulepetest ja nendes toodud tasumääradest ja määrade arvestamise põhimõtetest ning AS E.R.S. tariifipoliitikast. Punktis 4.1. sätestatud kaubaveomaksete tasumäärad ja nende arvestamise kord lepitakse klientidega kokku koostöölepingutega. Koostöölepingu tasumäärad on konfidentsiaalsed ja avaldamisele ei kuulu. Iga kliendiga lepitakse kaubaveotasu eraldi kokku . J uhul kui AS Eesti Raudtee vastavate tasude määrad muutuvad , teatatakse sellest AS -i E.R.S. kliendile 20 päeva enne nende jõustumist transiitveotasu määrade osas ja 10 päeva enne eksport-import ja kohaliku veotasu määrade osas. Lisamaksete määrade muudatustest teatakse 10 päeva enne nende jõustumist. KAEBUSE MENETLEMISE KORD Üldsätted Pretensioon esitatakse kaubasaatja või kaubasaaja poolt AS E.R.S. vastu SMGS kokkuleppes sätestatud alustel ja korras. Veolepingust tuleneva hagi esitamise õigus on isikul, kellel on SMGS art 46 alusel õigus esitada pretensioon. Hagi võib esitada ainult pärast pretensiooni esitamist SMGS art 46 kohaselt. Osutatud teenuse eest esitatud arve kohta võib pretensiooni esitada arve tasunud isik. Pretensioon esitatakse loetavas masinakirjas A4 formaadis paberil või ettevõtte blanketil. Pretensioon esitatakse AS-i E.R.S. juhatusele. Pretensiooni esitaja kohta peavad olema toodud järgmised andmed: füüsilise või juriidilise isiku nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; pretensiooni asjaolude kirjeldus pretensiooni esitaja väljendatud nõue ja selle põhjendus. Pretensiooni esitamisel esindaja poolt lisatakse pretensioonile volikiri. Esitatud pretensioonis peab olema väljendatud, milliste õigusaktide (õigusakti nimi, artikkel, paragrahv, punkt, alapunkt) rakendamisega rikuti pretensiooni esitaja õigusi ning nõude suurus. Pretensioonile peavad olema lisatud pretensiooni nõuet tõendavad dokumendid ja asitõendid ning kindlasti saatekirja kliendile kuuluva lehe originaal. Pretensiooni esitamise tähtaja algus ja lõpp Pretensiooni esitamise tähtaja kulg algab pretensiooni aluseks oleva toimingu või tehingu tegemise või sündmuse toimumise päevale järgnevast päevast. Pretensiooni esitamise tähtaeg lõpeb tähtaja viimasel päeval kell 24.00. Kui tähtaja lõpp langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, lõpeb tähtaeg puhkepäeval või riiklikul pühal. Pretensioon loetakse tähtajaliselt esitatuks, kui see on tähtaja jooksul AS E.R.S. üle antud kirjalikult paberkandjal tähitud kirjaga või allkirja vastu AS E.R.S. ametlikul aadressil Pirita tee 102, Tallinn 12011 . Pärast tähtaja lõppemist esitatud pretensioon ja muud dokumendid jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse esitajale. Tähtaja peatumine Pretensiooni esitamise tähtaja kulg peatub pretensiooni saabumise kuupäevast ja jätkub pretensiooni vastuse postitamise kuupäeval, kui käesolevas veoeeskirjas ei ole sätestatud teisiti. Pretensiooni esitamise tähtaja kulg ei peatu, kui pretensioon tagastatakse läbivaatamatult 15 päeva jooksul alates pretensiooni saabumise kuupäevast. Eksperdi kaasamine Huvitatud poolel on õigus kaasata eriteadmisi nõudvate asjaolude, kui need ei ole õiguslikku laadi, selgitamiseks ekspert. Ekspert valitakse poolte kokkuleppel isikute hulgast, kellel on arvamuse esitamiseks vajalikud teadmised ja kogemused ja kes on ekspertiisi tegemiseks andnud oma nõusoleku. Kokkuleppe mittesaavutamisel võib kumbki pool valida oma eksperdi, ühe poole nõudmisel valivad eksperdid konsensuse alusel kolmanda eksperdi. Pooltel on õigus eksperdile esitada küsimusi. Küsimused, mille kohta eksperdi arvamust soovitakse, vormistatakse kirjalikult . Ekspert võib arvamuse andmiseks tutvuda vajalikus ulatuses asjassepuutuvate materjalide ja dokumentidega. Ekspert annab esitatud küsimustes objektiivse ja põhjendatud arvamuse kirjalikult. Arvamus peab sisaldama uuringute kirjeldust, uuringute tulemusena tehtud järeldusi ja põhjendatud vastuseid esitatud küsimustele. Ekspert kirjutab arvamusele alla. Kui on mitu eksperti ja eksperdid jõuavad ühesugusele arvamusele, koostavad nad ühisarvamuse . Kui eksperdid ühesugusele arvamusele ei jõua, esitavad nad arvamuse eraldi. Ekspert võib arvamuse andmisest keelduda, kui esitatud andmed on puudulikud või kui tal ei ole arvamuse andmiseks vajalikke teadmisi. Sel juhul esitab ekspert kirjaliku põhjenduse arvamuse andmisest keeldumise kohta. Pärast eksperdi kirjaliku arvamusega tutvumist võivad pooled eksperdile arvamuse täpsustamiseks esitada asjassepuutuvaid küsimusi 10 tööpäeva jooksul . Eksperdi kaasamise kulud kannab antud juhtumi vastutav pool või vastutava poole puudumisel eksperdi kaasanud pool. Komisjon Huvitatud poole taotlusel moodustavad pooled juhtumi asjaolude selgitamiseks kuni 5- liikmelise komisjoni, mida juhib AS E.R.S. esindaja. Komisjoni liikmel on õigus tutvuda asjassepuutuvate materjalide ja dokumentidega. Kui uurimisse on kaasatud ekspert, on komisjoni liikmel õigus esitada eksperdile küsimusi. Komisjon koostab juhtunu kohta kirjaliku ettekande. Ettekanne peab sisaldama uuringute kirjeldust, tehtud järeldusi ja põhjendusi, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Juhul, kui komisjoni liige jääb eriarvamusele, on ta kohustatud esitama kirjalikult eriarvamuse, mis lisatakse ettekandele. Eriarvamuse esitamata jätmine võrdsustatakse komisjoni ettekandega nõustumisega. Tõendid Tõendiks pretensiooni lahendamisel on igasugune teave, mis on kaubavedusid reguleerivates õigusaktides sätestatud vormis ja mille alusel tehakse kindlaks poolte nõuded ja vastuväited, põhjendavad asjaolud või nende puudumine, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla isiku seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus ning eksperdi arvamus. Pooled peavad tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. Dokumentaalsed tõendid on igasugused kirjalikud, kirjalikku taasesitamist võimaldavad, pildistamisega või video- või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokumendid, mis sisaldavad andmeid tähtsate asjaolude kohta asja lahendamisel ja mida on võimalik esitada taasesitataval kujul. Kirjalik dokument esitatakse originaali või kinnitatud koopiana , kui ei ole sätestatud originaali esitamise nõuet ( vt SM G S art 46 § 5 ). 5.6.6 Poole taotlusel võib teha paikvaatlust . Paikvaatluse kohta koostatakse protokoll. Juhtumit puudutavad asitõendid jäetakse poole taotlusel paikvaatluse protokolli koostamiseni toomise võimatuse või ülemääraste kulutuste korral nende asukohta, tagades nende puutumatuse. Pretensiooni la hendamine ja otsuse langetamine Pretensiooni menetlemisel kontrollitakse ja hinnatakse tõendeid, otsustatakse, millised asjaolud on tuvastatud ja asjakohased, millist seadust või õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas pretensioon kuulub rahuldamisele. Pretensioon vaadatakse läbi ainult pretensioonis esitatud nõude ulatuses. Nõuet menetluse käigus ei laiendata ega tehta otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Otsus saab olla: pretensiooni täielikult rahuldav; pretensiooni osaliselt rahuldav; pretensiooni tagasilükkav. Otsuse kohta vormistatakse kirjalik vastus. Vastuse vormistamine ja sisu Vastus pretensioonile vormistatakse kirjalikult. Kui vastus on pretensiooni tagasilükkav või osaliselt rahuldav peab pretensiooni saaja seisukohta vastuses põhjendama. Vastuses märgi takse pretensiooni esitaja nõue; lahendamisel tuvastatud asjaol ud ja nendest tehtud järeldused; tõendid , millele on rajatud pretensiooni saaja põhjendatud järeld used; samuti õigusaktide sätted, mida kohaldati. Poolte kohustused pretensiooni lahendamisel ja täitmisel Pooled on kohustatud kasutama oma õigusi heauskselt ja tegema kõik endast oleneva juhtumi kiireks ja õiglaseks lahendamiseks. Tahtlikult eksitusse viimisel ja eksimuses hoidmisel juhtumi lahendamisel on kahjustatud isikul õigus nõuda tehtud kulude hüvitamist ja otsuse tühistamist. Pretensioon rahuldatakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui SMGS art 46 § 7 kehtestatud tähtajal. Pretensioon loetakse osaliselt või täielikult rahuldatuks, kui selle alusel nõutu on osaliselt või täielikult hüvitatud. AS E.R.S. poolt pretensiooni nõude suhtes tehtud otsusega mittenõustumisel on selle esitajal õigus pöörduda kohtusse. LISA 1 AS E.R.S. Veoeeskiri Peamised AS E.R.S. tegevus t reguleerivad õigustloovad aktid : Rahvusvahelised regulatsioonid Rahvusvahelise raudtee k aubaveo kokkulepe (SMGS) (sh SMGS lisa 2 „Ohtlike kaupade veoeeskiri“) Sõltumatute Riikide Ühenduse liikmesriikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeadministratsioonide vaheline kokkulepe rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe (SMGS) üksikute sätete kohaldamise erisuse kohta (SMGS erisuste kokkulepe) Ühistransiidipr o tseduuri konventsioon (20.05.1987 ühistransiidiprotseduuri konventsiooni (EÜT L 226, 13.08.1987) ( Sätestab ühenduse ja EFTA riikide vahelise ning EFTA riikide vahelise transiitkaubaveo meetmed, võttes kasutusele ühistransiidiprotseduuri kauba liigist ja päritolust olenemata ning hõlmates vajaduse korral ümberlaaditud, edasisaadetud või ladustatud kaupa . ) Rahvusvahelise ra u dtee konventsiooni (COTIF) lisa RID ( Regulations Concerning the International Carriage of Dangerous Goods by Rail) Vene Föderatsiooni Teedeministeeriumi ja Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumi vaheline ajutine raudteealane piirikokkulepe (Moskva, 25. veebruar 1992) Seadused Raud t e e s e a dus ja selle rakendusaktid Euroopa Liidu tollise a du s t i k (Nõukogu määru s (EMÜ) nr 2913/92) Euroopa Liidu t o l liseadustiku rakendussätted (Komisjoni määrus (EÜ) nr 2454/93) Tolliseadus Võlaõi g u s s e a dus Valitsuse ja ministeeriumite määrused Raudtee tehnok a sutuseeskiri , raudtee signalisatsioonijuhend, raudtee rongiliikluse ja manöövritö ö juhend, ehitusg a bariidi rakendamise juhend (teede- ja sideministri määrused 09.07.1999 nr 39, 13.04.2000 nr 22 ja 14.11.2001 määrus nr 103) OSJD normatiivdokumendid (v.a tariifikokkulepped) Kaupade harmoniseer i t ud nomenklatuur (KHN) SRÜ ja Balti riikide Raudteetranspordi Nõukogu poolt kinnitatud normatiivdokumendid Tsisternvagunites ja naftabituumeni veoks ette nähtud punkervagunites vedelkaupade veoeeskiri. Moskva, 2009 (kehtib osas, mis ei ole vastuolus SMGSiga ) GOST 22235- 2010 . Üldnõud e d kaubavagunite säilivuse tagamiseks laadimisel-tühjendamisel ja manöövritööde teostamisel 1520 mm rööpmelaiusega magistraalraudteedel. Sõltumatute Riikide Ühenduse liikmesriikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeadministratsioonide vaheline isotermiliste vagunite kasutamise ja tehnilise teenindamise ning vastastikuste arvelduste kokkulepe. 1994 Sõltumatute Riikide Ühenduse liikmesriikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeadministratsioonide vaheline kokkulepe kaupade veost eritingimustel. 05.07.1996 S õ ltumatute Riikide Üh e nduse liikmesriikide, Läti Vabariigi, Leedu V abariigi, Eesti Vabariigi raudteeadmin i s t ratsiooni d e vaheline kokkulepe Rahvusvahelise Raudteekaubaveo Kokkuleppe (SMGS) üksikute sätete kohaldamise erisuste kohta. 01.10.1997 Ühtn e tariifi-statistiline kau p ade no m e nklatuur (ETSNG), Моskvа , 1997 ДЧ-1997. Kiires t i ri k nevate kaupade vedude teenindamise juhend Sõltumatute Riikide Ü hendu s se kuuluvate riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeliinidel. 1998 Eeskirjad plommsulgurite kasutamiseks kaubaveol vagunites ja konteinerites Sõlt u matute Riikide Ühendusse kuuluvate riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeliinidel. 1999 Raudteetransportööride kasutamise ühised tehnilised tingimused. Moskva, 2008 SRÜ, Läti Vabariigi, L eedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi raudteedel veetavate ohtlike kaupade ohukaardid. Moskva, 2009 SRÜ riikide, Läti V abariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudtee kaubavedude planeerimi s e eeskirjad. Sotshi , 2001 Тariifijuhend nr.4, 2. r aamat, 1.osa. Rau d teejaamade nimistu Teiste riikide kaubavagunite ekspluatatsiooni, numbrilise arvestuse ja kasutustasude arvelduse eeskirjad. (SRÜ, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Eesti Vabariik, 24.05.1996) Raudteetsisternide kaliibritabelid. Moskva, Transport, 1997. Sõltumatute Riikide Ühendusse kuuluvate riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteede vastutuse piiritlemisest kaupade säilivuse tagamisel (05.06.1998) Omaniku kaubavagunite ekspluatatsiooni ja numbrilise arvestuse eeskirjad (19.06.2001) SRÜ, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi raudteedel ebagabariitsete ja raskekaaluliste kaupade veo instruktsioon. Moskva, 2007. Rendile (ajutisele kasutamisele) üle antud ja rahvusvahelises ühenduses ringlevate inventaripargi kaubavagunite ekspluatatsiooni, numbrilise arvestuse ja kasutustasude arvelduse kokkulepe (SRÜ, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Eesti Vabariik, 2007) AS Eesti Raudtee dokumendid Rongide ja veoste seismajätmise ja edasisaatmise kord (24.03.2010 kk nr 1-3.1/13-C) Üleminek interneti vahendusel täidetava kohaliku ühenduse saatekirja katselisele kasutamisele (21.08.2003 korraldus nr 10-2/12) AS Eesti Raudtee tegevuseeskiri Lisa A S Eesti Raudtee tegevuseeskir jale. AS Eesti Raudtee tegevuseeskirjas nimet a t u d dokumentide loetelu Kaubavagunite ja jaamateede kasutusaja ja - tasu arvestamise kord (12.05.2006 korraldus nr 10-1/14) Blankett vorm KA- 1 2. Ved u de plaan Blankett vorm KA-12 k . Konteinervedu d e plaan AS E.R.S. dokumendid Vagunite tehnilise ja kommertsalase üleandmise kord, 30.12.2014 KÄSKKIRI Tallinn 27.01.16 nr 1-10/16-011 AS E.R.S. veoeeskirja heakskiitmine Tulenevalt AS-i E.R.S. 17.11.2015. a. taotlusest nr 286, raudteeseaduse § 65 lõigetest 1 ja 2, haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2007 määruse nr 99 „Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ paragrahvi 25 lõike 1 alusel: kiidan heaks 1) AS-i E.R.S. veoeeskirja (lisatud). tunnistan kehtetuks 2) Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori 20.05.2008 käskkirja nr 3.2-17/08-1365- 0017 „AS E.R.S. kaubaveoeeskirja heakskiitmine“. Käesoleva haldusaktiga mittenõustumisel on isikul õigus 30 päeva jooksul, haldusakti saamise päevast arvates, esitada vaie Tehnilise Järelevalve Ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Raigo Uukkivi peadirektor Koostaja: Triinu Uiboleht