Taotlus

Saatja: Evelin Kalmet <[email protected]> Saatmisaeg: 26. jaanuar 2016. a. 9:00 Adressaat: TJA - Avalik; Kertu Sepp Koopia: Viktor Kisseljov Teema: �F toetuse taotlus "Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 24,1-29,6 Juuliku liikluss�lme ja teel�igu rekonstrueerimine" Manused: Maanteeamet_kiri_Template_16-00247_001.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Tere Edastan �F toetuse taotluse projektile �Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 24,1-29,6 Juuliku liikluss�lme ja teel�igu rekonstrueerimine�. Lugupidamisega Evelin Kalmet Maanteeameti p�hja regiooni ehitusosakonna tehniline assistent -864235 -144145 Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23a 10614 TALLINN [email protected] Meie 25.01.16 nr 14-1/16-00247/001 Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 24,1-29,6 Juuliku liiklussõlm e ja teelõigu rekonstrueerimine Esitame T eile heakskiitmiseks Ühtekuuluvusfondi toetuse taotluse projektile „R iigitee nr 11 Tallinna ringtee km 24,1-29,6 Juuliku liiklussõlme ja teelõigu rekonstrueerimine “ . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Sirk peadirektori asetäitja ehituse ja arengu alal Lisa: 1. Toetuse taotlus ; 2. Harjumaa Keskkonnateenistuse 21.10.2008 kiri nr 30-11-3/13692-4; 3. Juuliku eritasandilise ristmiku tulu-kulu analüüs. Töö number: 2014-0196 Tellija Maanteeamet Täitja Skepast&Puhkim AS Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795; MTR registreeringu number: EEP000894 Kuupäev 10.11.2015 Juuliku eritasandilise ristmiku tehnilise projekti koostamine Tulu-kulu analüüs  Juuliku eritasandilise ristmiku tehnilise projekti koostamine Tulu-kulu analüüs Versioon 1 Kuupäev 10.11.2015 Koostanud: Peeter Skepast Kontrollinud: Andres Brakmann Kooskõlastanud: Projekti nr 2014-0196 SKEPAST&PUHKIM AS Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 1 / 17  Juuliku eritasandilise ristmiku tehnilise projekti koostamine Tulu-kulu analüüs Sisukord 1. Olemasolev olukord ...................................................................................................... 3 1.1. Teede seisukord ja kiirusrežiim ....................................................................................... 3 1.2. Liiklus ......................................................................................................................... 3 1.3. Liiklusõnnetused ........................................................................................................... 4 1.4. Jalakäijad ja jalgratturid ................................................................................................ 4 1.5. Ühistransport ............................................................................................................... 5 1.6. Rajatised ..................................................................................................................... 5 1.7. Liiklusuuring ja prognoos ............................................................................................... 5 2. Projektlahendus ........................................................................................................... 8 2.1. Projekti koosseis ........................................................................................................... 8 2.2. Plaanilahendus ............................................................................................................. 9 3. Tasuvusarvutused ...................................................................................................... 13 3.1. Metoodika ................................................................................................................... 13 3.2. Projekti alternatiivide ehitusmaksumused ....................................................................... 13 3.3. Teekasutaja ajakulud ................................................................................................... 14 3.4. Liiklusõnnetuste kulud .................................................................................................. 14 3.5. Kulu-tulu analüüsi tulemused ........................................................................................ 15 3.6. Tundlikkusanalüüs ....................................................................................................... 15 3.7. Finantsanalüüs ............................................................................................................ 16 2 / 17  Juuliku eritasandilise ristmiku tehnilise projekti koostamine Tulu-kulu analüüs 1. Olemasolev olukord 1.1. Teede seisukord ja kiirusrežiim Olemasolev põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee lõik km 24,1 kuni km 28,6 vastab oma ristprofiili parameetrite poolest III klassi maantee nõuetele (sõidutee laius 9,0 m, kindlustamata peenarde laius üle 1,0 m). Teekatte servad on piiratud valatud betooniga. Teeregistri andmetel on maantee muldkeha ehitatud 1978. aastal. Hiljem on lõigule tehtud ülekatteid, mida kulumiskihi taastamiseks on korduvalt pinnatud. Kate on rahuldavas seisukorras. Tallinna ringteel on valdavalt kehtestatud suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kiiruspiirangut 50 km/h on rakendatud Jälgimäe ristmiku piirkonnas. Enne ristmikku on lubatud suurimat sõidukiirust astmeliselt alandatud (vt Joonis 1). Joonis 1. Piirkonna skeem ja lubatud suurimad sõidukiirused Allikas: Maa-amet 1.2. Liiklus Liiklussagedused Tallinna ringteel on läbi aastate kasvanud suhteliselt ühtlaselt (Joonis 2). Tallinna ringtee liiklust käsitleval joonisel on selgelt näha buumiga seonduv liiklussageduse tõus viimasel, Kanama-Keila teelõigul (km 30-33) ning ilmne anomaalia 2007.a. andmetes km 18-24 osas, mis võib olla seotud tee remondiga (Tallinn-Saku). Üldiselt on täheldatav liikluse ühtlustumine Tallinna ringteel, mis viitab asjaolule, et radiaalsuunaline liiklus (Tallinnast välja) ei kasuta nii aktiivselt ringteed, sest diagonaalsuunaline teedevõrk täidab oma ülesande. Antud projektiga haaratud lõigul km 23-28 oli liiklussagedus 2014. aastal 8 780 a/ööp ja raskeliikluse osakaal 28% (veoautod 7%, autorongid 21%). 3 / 17  Juuliku eritasandilise ristmiku tehnilise projekti koostamine Tulu-kulu analüüs Joonis 2. Liiklussageduse muutused Tallinna ringteel 1999-2014 Liiklussagedus teel nr 11340 Tallinn-Saku-Laagri oli 2014. aastal vahemikus 4 315-5 002 a/ööp ja raskeliikluse osatähtsus 4-13%. Suurem raskeliikluse osatähtusus on lõigul Laagri-Jälgimäe. Teelõigul olev Jälgimäe ristmik on läbilaskvuse ja liiklusohutus tagamiseks lahendatud fooridega. Tallinna ringtee liiklus on suuresti transiitliiklus antud piirkonna suhtes samas kui Tallinn-Saku teel on enam tööle-koju-tööle pendelliiklust. 1.3. Liiklusõnnetused Projektalal toimunud liiklusõnnetused on toodud Joonis 3. Liiklusõnnetused on detailsemalt käsitletud liiklusuuringu aruandes 1. Joonis 3. Liiklusõnnetused Allikas: Maa-amet Valdavalt on õnnetused seotud Jälgimäe foorristmiku ja selle lähipiirkonnaga. Sellel ristmikul on teeregistri andmetel viimase viie aasta jooksul toimunud üheksa liiklusõnnetust, kus on vigastada saanud 11 inimest. Lisaks on LKF-i andmetel toimunud siin 33 varalise kahjuga liiklusõnnetust. Siit järeldub, et tegemist on väga liiklusohtliku ristmikuga. Tugimaanteel 11340 on toimunud möödasõiduõnnetusi (kokkupõrge vastutuleva sõidukiga) ja teelt väljasõite. Väljasõidud on tõenäoliselt seotud väikeste plaanikõverate raadiustega. 1.4. Jalakäijad ja jalgratturid Projekteeritaval alal puudub olemasolev jalg- ja jalgrattateede võrgustik. Jalg- ja jalgrattateeühendus on loodud vaid Murumäe BP ja Saku vahel. 1 Ramboll Eesti AS. Juuliku eritasandiline ristmik. Liiklusuuring. Tallinn, 2015. 4 / 17  Juuliku eritasandilise ristmiku tehnilise projekti koostamine Tulu-kulu analüüs Jalakäijad (sh lapsevankriga emad) ja jalgratturid on sunnitud kasutama liiklemiseks teepeenraid. Kuna projektalal olevad tugimaanteed on kaunis suure liiklussagedusega ning lubatud sõidukiiruseks on vähemalt 70 km/h, on tegemist liiklusohtliku olukorraga. 1.5. Ühistransport Projektalale või selle lähedusse jäävad bussipeatused on toodud Joonis 4. Joonis 4. Bussipeatused Allikas: Maa-amet 1.6. Rajatised Projekteeritavale alale jäävad järgmised olemasolevad rajatised: • Saku sild (km 25,503) üle Vääna jõe. Sild on kolmeavaline 3x6,0 m. Avaehituse raudbetoonplaadid toetuvad kõrgrostvärk-vaisammastele. Silla sõidutee laiusgabariit on 11,5 m. • Saku–Juuliku karjatunnel (km 26,95). Tunneli kogupikkus on 6,2 m. Tunneli sisemine laiusgabariit on 4,0 m ja kõrgusgabariit 2,5 m. Avaehituse raudbetoonplaadid toetuvad kõrgrostvärk-vaisammastele. Vaiad koos tagaküljele kinnitatud raudbetoonplaatidega moodustavad vertikaalse tugiseina. • Puidust jalgtee sild üle Vääna jõe. Mõlemad rajatised on ehitatud 1975. aastal ning on projekteeritud normkoormustele N-30 ja NK-80. 1.7. Liiklusuuring ja prognoos Liiklusuuring ja prognoos on detailsemalt käsitletud liiklusuuringu aruandes2. Allpool on toodud liiklusuuringu lühikokkuvõte. Juuliku sõlme liiklusuuringu raames uuriti liiklust laiemas ulatuses kui antud projekti jaoks tarvis. Uuringuala määratleti alljärgnevate ristmikega: 2 Ramboll Eesti AS. Juuliku eritasandiline ristmik. Liiklusuuring. Tallinn, 2015. 5 / 17  Juuliku eritasandilise ristmiku tehnilise projekti koostamine Tulu-kulu analüüs • T11/T4 Kanama sõlm; • T4 Topi sõlm; • T4/T11340 Tänassilma II foorristmik; • T11340/T11 Tammemäe sõlm (rambid); • T11/T11340 Jälgimäe foorristmik; Uuringuala sees uuriti ka T11340 ja Topi sõlme vahelise ühendustee (T11420) ringristmikku (Tänassilma ring). Juuliku sõlme osas oli määravaks vaid kaks eelpool toodutest – Jälgimäe foorristmik, mis projekti realiseerimisel muudetakse vaid parempööretega peatee-kõrvaltee tüüpi kiirendus-aeglustusradadega ristmikuks, ning Tänassilma ringristmik. Kõigil ristmikel teostati käsiloendused ja osaliselt ka videoloendused. Lisaks käsiloendusele kasutati nädalast automaatloendust T4 Topi ristlõikes, T11 Juuliku ristlõikes ja T11340 Tammemäel ning Jälgimäel. Tallinn-Pärnu maanteel (km 15,6) fikseeriti nädalakeskmine liiklussagedus 19 794 autot (raskeliiklus 5%), Tallinna ringteel (km 26) 9 324 autot (aprill peegeldab ka aastakeskmist, seega see on ka AKÖL), millest raskeliiklus moodustas 27%. Tallinn-Saku-Laagri km 7,5 (vahetult enne Tammemäe sõlme) 7 551 autot (raskeliiklus 6%) ja km 15,4 (pärast Jälgimäe foorristmikku) 5 539 autot (raskeliiklus 9%). Liiklusprognoosi koostamisel arvestati T11 puhul baasprognoosi Harju maakonna põhimaanteede keskmise kasvu stsenaariumiga (kohaliku teguri väärtus 1,05). Kuna Juuliku-Tabasalu maantee täieliku väljaehitamise korral omandab tee tugimaantee iseloomu, siis T11340 puhul arvestati prognoosi koostamisel Harju maakonna tugimaanteede keskmise kasvu stsenaariumiga (kohaliku teguri väärtus 1,15). Perspektiivne liiklussagedus Tallinna ringteel 2037 aastaks on ca 15 000 a/ööp (vastab I klassi nõuetele) ning Juuliku-Tabasalu teel sõlmest põhjapoolses osas AKÖL 8 387 a/ööp. Sõlmest lõunas on AKÖL 6 626 a/ööp. Mõlemal juhul on tegemist II klassi nõuetele vastava liiklussagedusega. Geomeetria projekteerimisel arvestatakse edaspidi lähteülesandes fikseerinud III klassi nõuetega ning katendi projekteerimisel II klassi nõuetega. Kavandatava Juuliku liiklussõlme rampide (nii lõuna- kui põhjapoolsed) ühendused Juuliku-Tabasalu teega saab lahendada üherajaliste ringristmikega. Olemasoleva T11340 trassi ja Juuliku sõlme ühendamiseks sobib samuti üherealine ringristmik (Saku ring). Üherajaliste ringristmike kasutustase põhjapoolsel ringil on 0,53, lõunapoolsel ringil 0,46 ning Saku ringil 0,34, mis vastab teenindustasemele C. Joonis 5 on toodud Juuliku liiklussõlme arvutuslikud tipptunni liiklussagedused 2037. aastal. 6 / 17  Juuliku eritasandilise ristmiku tehnilise projekti koostamine Tulu-kulu analüüs Joonis 5. Juuliku liiklussõlme arvutuslikud tipptunni liiklussagedused sa/h, 2037a 7 / 17  Juuliku eritasandilise ristmiku tehnilise projekti koostamine Tulu-kulu analüüs 2. Projektlahendus 2.1. Projekti koosseis Käesoleva projektiga on ette nähtud põhimaantee E265 rekonstrueerimine lõigul km 24,1 kuni km 28,6. Üldandmed projekteeritud teelõikude kohta on esitatud Tabel 1. Tabel 1. Projekti koosseisu kuuluvate teede üldandmed Objekt Algus Lõpp Pikkus (m) Põhimaantee E265 I klassi maantee 2+2 sõidurajaga 242+45 284+75 4 230 Üleminek olemasoleva tee laiusele, Väo poolne ots 241+15 242+45 130 Üleminek olemasoleva tee laiusele, Keila poolne ots 284+75 285+50 75 Saku liiklussõlme rambid Ramp 0.1 - - 138 Ramp 0.2 - - 62 Kokku rambid: 200 Juuliku liiiklussõlme rambid Juuliku-Tabasalu ühendustee 20+28 53+38 3 309 Ramp 1.1 1+26 4+28 302 Ramp 1.2 4+75 8+03 328 Ramp 1.3 9+37 12+75 338 Ramp 1.4 12+75 15+76 301 Kokku rambid: 1 269 Juurdepääsuteed Karjavärava tee 56+06 65+66 960 Murimäe tee 65+00 71+37 637 Jalg- ja jalgrattateed Juuliku-Tabasalu jalg- ja jalgrattatee 0+00 5+14 514 Karjavärava jalg- ja jalgrattatee 2+00 3+06 306 Kallasrada 0+00 5+00 500 Ristmikud: Mulgi ringristmik – Juuliku-Tabasalu ühendustee/Ramp 1.1/Ramp1.2; Paju ringristmik – Juuliku-Tabasalu ühendustee/Ramp1.3/Ramp1.4; Saku ringristmik – Juuliku-Tabasalu ühendustee/Nurme tn/Tallinna mnt; Topi ringristmik – Juuliku-Tabasalu ühendustee/Jälgimäe tee/Tänassilma-Laagri; Tänassilma ristmik – E265/Jälgimäe tee/Kanama tee/Tallinna mnt. 8 / 17  Juuliku eritasandilise ristmiku tehnilise projekti koostamine Tulu-kulu analüüs 2.2. Plaanilahendus Põhimaantee E265 Vastavalt lähteülesandele on projekteeritava põhimaantee E265 projektkiiruseks arvestatud 100 km/h. Vastavalt kokkuleppele tellijaga on projekteeritud eraldusribaga ning 2+2 sõidurajaga I klassi maantee pikkusega 4,2 km, millele lisanduvad üleminekud olemasoleva teega sidumisel. Projekteeritav põhimaantee E265 lõik on kavandatud olemasolevasse teekoridori selliselt, et üks sõidusuund (Keila-Väo) jääks enam-vähem olemasoleva muldkeha kohale ning puuduks vajadus üleliigsete pinnasetööde järele. Põhimaantee E265 telg on lõigu alguses ja lõpus seotud ringtee eelprojekti teljega. Projekteeritava lõigu alguses ja lõpus on ette nähtud ajutised üleminekud olemasolevalt 1+1 sõidurajaga maanteelt 2+2 sõidurajaga teele. Maantee ületab Vääna jõge km 25,1 (vt Saku sild, kaust 110S) ning Karjavärava teed km 26,6 (vt Karjavärava viadukt kaust 150S). Juuliku liiklussõlmes km 26 ületab põhimaanteed Juuliku-Tabasalu tee viadukt (vt Juuliku viadukt, kaust 120S). Tagamaks ühendust põhimaanteest paremal paiknevatele kinnistutele, on tellija soovil projekteeritud mahasõit PK 249+00. Mahasõidul on lubatud vaid parempöörded ning täiendavaid kiirusmuuteradu pole kavandatud. Juhul kui antud kinnistutel tekib aktiivsem maakasutus, millega seoses lisandub ka liiiklust, tuleb arendajal välja ehitada kinnistutele teistkaudu juurdepääs (Joonis 6) ning mahasõit põhimaanteel tuleb sulgeda. Juurdepääsu ehitamine on arendaja kohustus. Joonis 6 Perspektiivne juurdepääs PK 249+00 olevatele kinnistutele Projektiga on ette nähtud PK 279+00 oleva Jälgimäe foor-reguleeritava ristmiku ümberehitamine selliselt, et otseliiklus ja vasakpöörded tõkestatakse põhimaantee eraldusriba ja piiretega. Ristmikul jäävad alles vaid parempöörded. Tänast foorristmikku läbiv otseliiklus ning vaskpöörajad saavad edaspidi kasutada Juuliku liiklussõlme. Juuliku-Tabasalu tee Juuliku-Tabasalu tee (edaspidi JuTa) on projekteeritud eelmises tehnilises projektis selle tee tarvis kavandatud teemaa-alale. Projekteeritava teelõigu pikkuseks on 3,3 km. Vastavalt lähteülesandele ning liiklusuuringule tuginedes on projekteeritud III klassi maantee parameetritele vastav tee. Projektkiiruseks on arvestatud 100 km/h (ei rakendu Juuliku liiklussõlme piirkonnas). Projekteeritav Juuliku-Tabasalu tee ületab põhimaantee E265 PK 29+45 (vt Juuliku viadukt, kaust 120S) ning Vääna jõge PK 38+21 (vt Juuliku autosild, kaust 140S). Enne Juuliku liiklussõlme on projekteeritava tee telje plaaniraadius 900 m, mis projekteerimisnormide kohaselt vastab kahepoolse põikkalde korral erandlikule projekteerimise lähtetasemele. Kuna tegemist on suhteliselt lühikese lõiguga (alla 1,0 km), mis jääb kahe ringristmiku vahele ning sõidukiirus antud lõigul peaks olema pigem madalam, pole konsultandi hinnangul antud lõigul viraaži kavandamine otstarbekas ning kavandatud on kahepoolne põikkalle. Peale sõlme on kavandatud üksteisele vahetult järgnevad plaaniraadiused 1 810 m ja 2 015 m. Antud parameetrid vastavad kahepoolse põikkalde korral rahuldavale tasemele. Jaotusringidevahelisel lõigul on projekteeritud plaanikõver raadiusega 600 m ning sirge selliselt, et projekteeritav Juuliku viadukt jääks sirge peale. Ringidevahelisel lõigul ei rakendu lühikese ringidevahelise kauguse tõttu projektkiirus 100 km/h. Plaanikõver 600 m vastab kahepoolse 9 / 17  Juuliku eritasandilise ristmiku tehnilise projekti koostamine Tulu-kulu analüüs põikkalde korral rahuldavale tasemele projektkiirusel 70 km/h, mis on konsultandi hinnangul antud kohas piisav. Juurdepääsud külgnevatele kinnistutele on projekteeritud samatasandilistena. Projektiga on tagatud III klassi maantee ristmike ja mahasõitude min vahekaugus 500 m. Selle tagamiseks on mõnedele kinnistutele juurdepääsuks ette nähtud ühine mahasõit. Juuliku liiklussõlm Põhimaantee E265 ja Juuliku-Tabasalu tee ristumine on lahendatud eritasandilise liiklussõlmena. Põhimaanteest paremale poole (kilometraaži suunas) on projekteeritud romb-tüüpi rambid, vasakul pool trompet-tüüpi rambid. Kummalgi pool põhimaanteed on kavandatud jaotusringid (Mulgi ring paremal pool ja Paju ring vasakul pool põhimaanteed). Rampide 1.1 ja 1.2 plaanigeomeetria on kavandatud selliselt, et oleks võimalik kuni 60 m pika eriveose läbipääs. Paldiski-Väo suunal eriveoste läbipääsuks on projekteeritud piirdekatkestused. Kuna põhimaantee projektkiiruseks on 100 km/h, siis projektkiiruseks rampide hargnemiskohas on võetud 70 km/h (lähtutud on Rootsi projekteerimisnormidest, Tabell 4.3-3). Lähtuvalt sellest on rampidele 1.1 ja 1.3 hargnemiskohas kavandatud plaaniraadiused 450 m, mis põikkalde 2,5% korral vastab projekteerimise lähtetasemetele hea. Plaanikõveratele on eelnevalt ette nähtud ka siirdekõverad, mille klotoidi parameetrid A on vastavalt 141 ja 180. Rambi 1.1 paralleelosa pikkus on 120 m (kooskõlas nii Eesti kui Rootsi normidega). Rambi 1.3 paralleelosa pikkus on pikem (150 m), selleks et oleks tagatud sõidutee täislaius Karjavärava viadukti kohal. Ramp 1.2 liitub põhimaanteega raadiusega 250 m (projektkiirus 60 km/h korral vastab 2,5% ühepoolse põikkalde korral rahuldavale tasemele). Kiirendusraja paralleelosa pikkuseks on kavandatud 313 m. Projekteerimisnormide kohane vajalik pikkus 230 m, kuid tagamaks sõiduraja täislaiust Karjavärava viadukti kohal on kiirendusrada pikendatud. Ramp 1.4 liitumisel põhimaanteega on kasutatud üleminekukõverat, mille klotoidi parameeter A on 102 m (klotoidile eelnev raadius 80 m vastab projektkiirusel 40 km/h ning 4,0% ühepoolse põikkalde korral heale tasemele). Kiirendusraja paralleelosa pikkuseks on projekteeritud 320 m. Kiilude pikkuseks kõikide rampide puhul on 85 m. Juurdepääsu tagamiseks Juula ja Liia kinnistutele (mõlemad on hetkeseisuga ilma planeeringuta maatulundusmaad) on Paju ringile kavandatud eraldi haru perspektiivse ühendustee tarvis. Käesoleva projekti raames on ette nähtud vaid haru otsa muldkeha väljaehitamine. Murimäe tee ja Karjavärava tee Murimäe ja Karjavärava teed on üldjuhul projekteeritud olemasolevate teede asukohta. Murimäe tee on projekteeritud ühiskasutuses oleva teena ning eraldiseisvat jalg- ja jalgrattateed selle kõrvale pole kavandatud. Ehitatava teelõigu pikkuseks on 0,7 km. Eraldiseisev kas äärekivi või eraldusribaga eraldatud jalg- ja jalgrattatee on projekteeritud Karjavärava tee äärde. Karjavärava tee pikkuseks on 1,0 km. Vastavalt Murimäe tee ääres elavate elanike soovile käesoleva projektiga ei kavandata Murimäe teelt mahasõitu JuTa teele. Konsultandi meelest on see mõistlik otsus, kuna mahasõidu olemasolu tooks endaga kaasa läbiva liikluse ning muudaks sealse elukeskkonna liiklusohtlikumaks. Murimäe tee ots jääb tupikuna ning selle lõppu on projekteeritud tagasipöördekoht. Karjavärava tee ristub põhimaanteega E265 PK 265+65. Ristumise kohta on põhimaanteele projekteeritud paarissillad. Tagamaks pikinähtavust põhimaanteega ristumisel, on Karjavärava teed sirgestatud lõigul PK 61+09 – PK 62+37 (õgvendus on tehtud üldkastutatava maa arvelt). Lõigul PK 64+00 kuni ristumiseni Murimäe teega on projekteeritav tee viidud olemasolevalt sõidutee aluselt mõnevõrra kõrvale, et tagada sõidutee ning jalg- ja jalgrattatee mahtumise teemaa-alale. Projektiga on suletud Karjavärava tee Saku-poolne ühendus kõrvalmaanteega 11340 ning tee lõppu on projekteeritud tagasipöördekoht. Ühendus kõrvalmaanteega saab olema tagatud Juuliku tee 10 / 17  Juuliku eritasandilise ristmiku tehnilise projekti koostamine Tulu-kulu analüüs kaudu. Projektiga on ühtlasi kavandatud ka Juuliku tee ja kõrvalmaantee 11340 ristmiku ümberehitamine. Murimäe ja Karjavärava tee ristmiku piirkonda on projekteeritud bussipeatused koos ooteplatvormiga. Kuna tegemist on väikse liiklussagedusega teedega, pole peatustele laiendusi ette nähtud ning bussid hakkavad peatuma sõiduteel. Juuliku-Tabasalu jalg- ja jalgrattatee Projektiga on kavandatud Murimäe tee ja Tänassilma ringristmiku vaheline jalg- ja jalgrattateeühendus kogu pikkusega 2,3 km. Jalg- ja jalgrattatee on projekteeritud Juuliku-Tabasalu teest vasakule ning on sõiduteest eraldatud muutuva laiusega eraldusribaga. Üleliigsete mullatööde vältimiseks on jalg- ja jalgrattatee lõikudel PK 36+20 kuni PK 38+20 ning PK 39+21 kuni PK 40+00 kavandatud olemasoleva kruuskattega tee asukohta. Vääna jõe ületamiseks PK 38+47 on projekteeritud Juuliku jalakäijate sild (vt Juuliku jalgteesild, kaust 140S). Jõega ristumisel on jalg- ja jalgrattatee projekteeritud jõega risti, mis tagab pikkuse poolest optimaalsemat silla lahendust. Jalg- ja jalgrattateest vasakule kavandatud settetiigi tõttu on lõigul PK 17+10-PK 17+54 vasakpoolsel teepeenral ette nähtud torupiire. Jalg- ja jalgrattateele on iga ca 500 m tagant projekteeritud puhkekohad koos prügikasti ja pingiga (analoogne Joonis 7 toodule). Joonis 7. Pink koos prügikastiga Kallasrada Saku silla alla on jalakäijate läbipääsu tagamiseks kavandatud kallasrada. Kallasrada ühendab omavahel põhimaanteest E265 vasakul olevat Mõtuse tänavat põhimaanteest PK 249+00 paremal oleva Kullipesa teega. Projekteeritud tee pikkuseks on 0,3 km. Põhimaanteega ristumisel Saku silla all on kallasraja jõepoolsel osal tagatud sillaalune kõrgusgabariit 2,5 m, jõest kaugemal oleval osal (parempoolne serv) kõrgusgabariit 2,0 m. Silla all on kallasraja serva kavandatud torupiirded. Põhimaanteest paremal on kallasrada ühendatud põhimaantee PK 249+00 mahasõiduga. Põhimaanteest vasakul pool jätkub rada kuni asustuseni. Ühendused on tagatud 2,5 m laiuste kruuskattega teede näol. Uue Juuliku autosilla alla on samuti ette nähtud kallasrajad, mis on kavandatud 1,5 m laiustena. Kallasraja kohal on ette nähtud maapinna sujuv alandamine, kuid kallasrada jääb kõrgemale kõrgveepinnast. Bussipeatused Projektiga on säilitatud kavandatava Saku ringi juures olevad Murimäe bussipeatused. Seoses ringristmiku lahendusega vajab parempoolne BP ümberehitamist, vasakpoolne peatus säilib olemasoleval kujul. Uued bussipeatused on projekteeritud Murimäe teele enne Karjavärava teega ristumist. Kuna liiklaus Murimäe teel on väga väike ning teemaa-ala on kitsas, on peatuste laienduseks kavandatud vaid 1,2 m (vasakpoolsel) ja 1,1 m (parempoolsel). Peatustesse on ette nähtud ooteplatvormid ning projektlahenduses on arvestatud perspektiivse bussiootepaviljoni rajamise võimalusega. Hooldus-mahasõidud 11 / 17  Juuliku eritasandilise ristmiku tehnilise projekti koostamine Tulu-kulu analüüs Juuliku liiklussõlme rampidele on kavandatud hooldus-mahasõidud. Mahasõidu katte laius on 4,5 m ning pöörderaadiused on 5,0 m. Hooldussõidukite manööverdamiseks on mahasõitude juurde ette nähtud tugevdatud alus (kruuskate NorGeoSpec IV profiili geotekstiilil). 12 / 17  Juuliku eritasandilise ristmiku tehnilise projekti koostamine Tulu-kulu analüüs 3. Tasuvusarvutused 3.1. Metoodika Kulu-tulu analüüsi metoodiliseks aluseks on Euroopa Komisjoni juhend3. Analüüsi vaatlusperioodiks on 25 aastat. Diskontomääraks on võetud 4%. Investeeringu jääkväärtuseks vaatlusperioodi lõpuks on 25%. Kulu-tulu analüüsis võrreldakse 0-alternatiivi ja projekti alternatiivi. 0-alternatiiviks on olemasoleva olukorra jätkumine. Projekti alternatiivi on kirjeldatud peatükis 2. 3.2. Projekti alternatiivide ehitusmaksumused Projekti alternatiivi ehitusmaksumus on toodud Tabel 2. Tulu-kulu analüüsis (edaspidi analüüsis) on investeeringu maksumusena kasutatud investeeringu maksumust ilma ettenägemata kuludeta, ilma käibemaksuta. Ehitusajaks on arvestatud 2 aastat. Ehitusmaksumus jaguneb kahe ehitusaasta vahel vastavalt: 50%, 50% Projekti alternatiivi ehitusmaksumus on toodud Tabel 2. Tabel 2. Projekti alternatiivi ehitusmaksumus Töö Maksumus, € Kulutused nr. 1 EELTÖÖD 602 625 Kulutused nr. 2 ETTEVALMISTUSTÖÖD 204 928 Kulutused nr. 3 MULLATÖÖD 3 254 130 Kulutused nr. 4 KATEND 4 975 910 Kulutused nr. 5 DRENAAŽ 458 992 Kulutused nr. 6 KONSTRUKTSIOONID 1 947 273 Kulutused nr. 7 LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID 587 095 Kulutused nr. 8 TEHNOVÕRGUD 374 711 Kulutused nr. 9 MAASTIKUKUJUNDUSE JA HALJASTUSTÖÖD 249 475 LÕIK KOKKU: KANTUD KOGU SUMMASSE 12 655 138 ETTENÄGEMATA TÖÖD, 10% 1 265 514 KOKKU 13 920 652 KÄIBEMAKS, 20% 2 784 130 KÕIK KOKKU 16 704 782 3 Guide to Cost-benefit Analyses of Investment Projects. December 2014 13 / 17  Juuliku eritasandilise ristmiku tehnilise projekti koostamine Tulu-kulu analüüs 3.3. Teekasutaja ajakulud Teekasutaja ajakulude aluseks on keskmine brutopalk Eestis. 2014. aasta IV kvartalis oli Statistikaameti4 andmetel Eesti keskmiseks brutopalgaks 1 039 €/kuus. Ühe kuu keskmine töötundide arv on 168. Keskmiseks brutotunnipalgaks on seega 6,2€. Tallinna Tehnikaülikooli uurimistöö5 on maanteedel keskmiselt 45,8% töösõite ja 54,2% vabaajasõite. Kuna Eestis ei ole seniajani vahet tehtud töösõitude ja vabaajasõitude maksumuste vahel, siis on soovituslikult ajakuludeks kasutatud 35% keskmisest brutopalgast ehk 2,2 €/h. Keskmiseks sõitjate arvuks erinevates sõidukites on analüüsis kasutatud eelpool mainitud Tallinna Tehnikaülikooli uurimistöö andmeid, vt Tabel 3. Tabel 3 Keskmine sõitjate arv erinevates sõidukites Sõiduki liik Keskmine sõitjate arv Sõiduauto (maanteel) 1,5 Buss 20 Veoauto 1 Konsultant on arvutanud ajakulude kokkuhoiu võrreldes praeguse olukorra jätkumist (0-alternatiiv) ja projekti alternatiivi. 3.4. Liiklusõnnetuste kulud Liiklusõnnetuste kulude ühikhinnad on toodud Tabel 4. Tabel 4 Liiklusõnnetuste kulude ühikhinnad6 Ühikkulu, € Liiklusõnnetuses hukkunu 1 995 458 Liiklusõnnetuses invaliidistunu 674 248 Liiklusõnnetuses vigastatu 26 078 Varakahju 9623 Konsultant on arvutanud liiklusõnnetuskulude kokkuhoiu 4,5km (T-11) 1+1 ristlõikega tee ümberehitamisest 2+2 ristlõikega teeks . 4 www.stat.ee 5 HDM-IV evitamiseks vajalike liikluskulude arvutamise lähteandmete panga koostamine. Lõpparuanne. TTÜ Teedeinstituut, Tallinn 2003 6 Liiklusõnnetustest ühiskonnale põhjustatud kahjude määramise metoodika täiustamine, kahjude suuruse hindamine ja prognoosimine. TTÜ Logistikainsitituut, Tallinn 2012 14 / 17  Juuliku eritasandilise ristmiku tehnilise projekti koostamine Tulu-kulu analüüs 3.5. Kulu-tulu analüüsi tulemused Kulu-tulu analüüsi tulemused ja põhinäitajad on esitatud Tabel 5 ja Tabel 6. Suurimaks kuluks on investeeringu maksumus. Suurimaks tuluks on tulu liiklusõnnetuste säästult. Tabel 5 Kulu-tulu analüüsi tulemused Tulu Ühiku väärtus Koguväärtus % kogutulust Jääkväärtus € 1 368 261 5,54% Ajakulu sääst € 7 379 638 29,87% LÕ kulu sääst € 15 959 470 64,59% Kokku € 24 707 369 100,00% % kogu- Kulu Ühiku väärtus Koguväärtus maksumusest Investeering € -13 642 239 85,77% Lisanduv perioodiline hoole € -1 763 706 11,09% Lisanduv tavahoole € -500 213 3,14% Kokku € -15 906 158 100,00% Tabel 6 Kulu-tulu analüüsi põhinäitajad Põhinäitajad ja - Väärtused parameetrid 1. Sotsiaalne diskontomäär 4% 2. Majanduslik tootlus 8,80% (Economic rate of return) 3. Majanduslik 8 801 211 puhasnüüdisväärtus, € 4. Kulude-tulude suhe 1,55 Projekt on aruandes toodud eeldustel majanduslikult tasuv. 3.6. Tundlikkusanalüüs Suurima tundlikkusega on tasuvusnäitajad investeeringukulude muutuse suhtes, kuid vaatamata sellele jääb projekti sisemine majanduslik tasuvus positiivseks investeeringu 20% tõusu puhul. Projekt on sotsiaalmajanduslikult tasuv investeeringukulude suurenemisel kuni 1,55 korda. Rahali se Majanduslik Majandu Majandusliku puhas u Rahalise sliku puhasnüüdis- Testitud nüüdi EIRR puhasnüüdis tootluse ENPV, € tootluse väärtuse muutuja sväärt (%) -väärtuse muutus muutus muutus ENPV use muutus EIRR (%) (%) muut ENPV, € us, € Baasstsenaari 8 801 211 8,80% um Investeering 6 072 763 6,98% -20,69% -31,00% -2 728 448 + 20% 15 / 17  Juuliku eritasandilise ristmiku tehnilise projekti koostamine Tulu-kulu analüüs Tasuvusläve ületav kriitilise Kriitilised muutujad muutuja muutus Investeeringu kulude suurenemine 1,55 korda 3.7. Finantsanalüüs Projekti finantskuludeks on ehitus- ja ekspluatatsiooniaegsed kulud. Kulud on käibemaksuta. Projektil puuduvad finantstulud. Finantsanalüüsis on kasutatud diskontomäära 4% ja referentsperioodiks 25 aastat. Euroopa Liidu (Ühenduse) abi määraks on arvestatud 85% investeeringukuludest. Ühenduse abiga Ühenduse abita (FRR/C) (FRR/K) A B 1. Majanduslik tasuvuslävi - FRR/C - FRR/K 2. Puhasnüüdisväärtus, € - 13 297 693 FNPV/C - 2 755 963 FNPV/K Peamised elemendid ja parameetrid Diskonteerimata Diskonteeritud väärtus väärtus (puhas nüüdisväärtus, NPV) 1 Vaatlusperiood (aastates) 25 2 Diskontomäär (%)[1] 4 13 920 652 Investeeringu kogumaksumus (EUR, 3 diskonteerimata) Investeeringu kogumaksumus (EUR, 4 diskonteeritud) 13 642 239 3 796 541 Jääkväärtus vaatlusperioodi lõpuks (EUR, 5 diskonteerimata) 6 1 368 261 16 / 17  Juuliku eritasandilise ristmiku tehnilise projekti koostamine Tulu-kulu analüüs Jääkväärtus vaatlusperioodi lõpuks (EUR, diskonteeritud) 7 Tulud (EUR, diskonteeritud) - 8 Tegevuskulud (EUR, diskonteeritud) 2 263 919 Puhastulu = tulud – tegevuskulud + jääkväärtus (EUR, diskonteeritud) = 9 (7) – (8) + (6) -895 658 Abikõlblikud kulud (artikli 55 lõige 2) = investeerimismaksumus – puhastulu 10 (EUR, diskonteeritud) = (4) – (9) 14 537 897 100% Rahastamise puudujäägi määr (%) = 11 (10) / (4) 17 / 17