Reisijateveoeeskiri

Hr Margus Meius Osakonna juhataja Raudteetranspordi osakond Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23 A, 10614 Tallinn 18 . 12.2015 nr GR 5-1/1 13 Veoeeskirja kooskõlastamine Austatud härra Meius Käesolevaga esitame Teile kooskõlastamiseks uuendatud AS-i Go Rail veoeeskirja . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jolan Ševtsov arendusdirektor Lisa: Digitaalselt allkirjastatud veoeeskiri . KINNITAN Juhatuse liige Alar Pinsel AS GoRail „14“ detsember 2015 AS GORAIL VEOEESKIRI 1. ÜLDSATTED. 1.1. AS GoRail (edaspidi nimetatud veoeeskirja tekstis „AS GoRail“ või „Vedaja“) korraldab Reisijate vedu rongiliinidel, järgides Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte, Euroopa Liidu õigusakte, rahvusvahelisi kokkuleppeid, lepinguid, normatiivdokumente ning Rahvusvahelise raudteereisijateveo kokkulepet (SMPS) ja selle lisadest tulenevaid sätteid. 1.2. Käesolev eeskiri sätestab Reisijate ja pagasiveo korra Vedaja poolt teenindatavates reisirongides ning reisijate ja AS GoRail vastutuse. 1.3. Käesoleva eeskirja nõuete eirajad kannavad vastutust õigusaktidega ettenähtud korras. 1.4. Vedaja on raudtee-ettevõte, mis teostab reisijate vedu, tagades raudtee tehnokasutuseeskirja täitmise ning liiklus- ja raudteeteenuse ohutuse. Vedajale on väljastatud vastava riigiasutuse poolt reisijateveoteenuse osutamiseks tegevusluba. 1.5. Raudteeveerem, millega ettevõte osutab reisijateveo teenust, vastab kõigile lepingupartnerite või pädevate järelvalveasutuste kehtestatud ja raudteeseaduses esitatud nõuetele. 1.6. Reisirongide liiklus teiste riikide raudteedel toimub vastavalt nendes riikides kehtivatele normatiivdokumentidele. 1.7. Juhul, kui AS GoRail ei ole Vedaja käesoleva veoeeskirja mõistes, s.o. Reisirongi koosseisus on kolmandale isikule kuuluvad Reisivagunid, siis ei kohaldata AS-i GoRail suhtes käesoleva veoeeskirja punkte 3.2., 5. (koos kõikide alapunktidega), 6.4. kuni 6.6., 7.1.2., 7.1.3, 7.1.5., 7.2. (koos kõikide alapunktidega), 7.3. (koos kõikide alapunktidega), 7.4., 7.5., 8.1.1., 8.1.2., 9. (koos kõikide alapunktidega), 10.1. (koos kõikide alapunktidega) ja 10.3. (koos kõikide alapunktidega) 1.8. Veoeeskiri ja selle muudatused jõustuvad raudteeseaduses sätestatud korras. Käesoleva veoeeskirja lisas nimetatud dokumentides teevad muudatusi neid dokumente kinnitavad ametiisikud ja need jõustuvad dokumentides mainitud tähtaegadel. 1.9. Mõisteid tuleb käesolevas eeskirjas käsitleda alljärgnevalt: Reisijate vedu - Reisijate tasuline või tasuta vedu; Reisija - reisijateveo teenust kasutav isik; Reisirong - Reisijateveo-otstarbeline raudteeveerem; Reisivagun - Reisirongi üld- (istevagun, kupeevagun) või eriotstarbeline (restoranvagun, pagasivagun) koosteüksus; Rongiliin - raudtee läbilaskevõimeosa, mis on vajalik ühe Reisirongi käigushoidmiseks siht- ja saatepunkti vahel teatud ajavahemikul; Grupipilet - Grupisõiduks loetakse vähemalt 10 Reisija  vedamist, kes on ostnud Sõidupileti ühe tellimuse alusel ja sõidavad ühes Reisirongis ning ühel marsruudil, sh erinevate kategooriatega vagunis; Normatiivdokument - dokument, milles on sätestatud nõuded ja normid, raudteeliiklust või reisijateveoteenuse osutamise reguleerimiseks; Tegevusluba - kehtestatud korras välja antud dokument, mis annab õiguse selle omanikule teostada reisijate vedu; Rongide liiklusgraafik - pädeva ametiasutuse kinnitatud dokument, mis määrab Reisirongide ja muu raudteeveeremi kõik kavandatud liikumised ning kus on kajastatud raudteeveo-ettevõtjatele jaotatud läbilaskevõimeosad; Reisidokument - Eesti Vabariigi või välisriigi kehtiv isikuttõendav dokument, mis võimaldab piiriületust (pass) ja/või muu reisija või pagasi osas piiri- või tolliprotseduuride jaoks nõutav dokument; Jaam - Reisirongide peatumise koht Reisijatele Reisirongi sisenemiseks ja väljumiseks vajalike ooteplatvormidega ning rongiliikluse korraldamiseks ja liiklusohutuse tagamiseks ette nähtud rajatistega; Peatus - Reisirongi peatumiskoht, kus on olemas rajatised Reisijate pealeminekuks või mahatulekuks ning mida Reisirongid läbivad kooskõlas kehtestatud liiklusgraafikuga; Reis - reisijateveoteenust kasutava Reisija poolt sooritatav rongisõit vastavalt Vedaja ja Reisija poolt sõlmitud veolepingule; Lähtejaam - Jaam või peatus, kus Reisija asus või soovib asuda rongile; Sõidupilet - dokument, mis tõendab veolepingu sõlmimist mis Reisija ja Vedaja vahel ja tõendab Reisija sõiduõigust (s.h. E-sõidupilet); E-sõidupilet - dokument, mis tõendab veolepingu sõlmimist Reisija ja Vedaja vahel, milles sisalduv Reisija vedamist puudutav informatsioon on esitatav elektroonilises vormis ja mida hoitakse internetipõhises piletimüügi süsteemis; Platskaardi hind - Sõidupiletile märgitud reisi maksumuse osa, mis muutub sõltuvalt Reisivaguni kategooriast ning mis kompenseerib Reisivaguni reisiks ettevalmistamise ja Reisivagunite teenindamise kulusid; Pileti hind - Sõidupiletile märgitud reisi maksumuse osa, mis muutub sõltuvalt Reisivaguni kategooriast ning mis kompenseerib kulusid Reisivagunite  liikumisele (infrastruktuuri ja veduri kulud) Sihtjaam - Jaam või peatuspunkt, kus Reisija väljub või soovib väljuda; Käsipagas - Reisijaga kaasas ja reisi kestel Reisija vastutusel olevad isiklikud esemed kogukaaluga kuni 36 kg; Vedaja - lepinguline raudtee-ettevõtja, kellega Reisija on sõlminud veolepingu, või üksteisele järgnevad raudtee-ettevõtjad, kes on vastutavad nimetatud lepingu alusel; Veterinaartõend - veterinaararsti poolt väljaantav dokument looma tervisliku seisundi ja marutaudivastase vaktsineerimise kohta. 2. LIIKLUSGRAAFIK. 2.1. Vedaja Reisirongide liiklus toimub vastavalt kehtivale Liiklusgraafikule. 2.2. Muudatustest sõiduplaanis teavitab Vedaja Reisijaid hiljemalt 14 päeva enne muudatuse toimumist veebilehe vahendusel. 3. SÕIDUDOKUMENDID. 3.1. Reisi eest tasumine toimub vastavalt Vedaja hinnakirjale. 3.2. Reisijale annab sõiduõiguse kehtiv Sõidupilet mille vormi kehtestab Vedaja. 3.3. Riikidevaheliseks Reisiks Sõidupileti ostmisel on Vedajal õigus nõuda Reisija kehtiva Reisidokumendi esitamist. 3.4. Sõidupiletid kehtivad alates nendele märgitud ajal Lähtejaamast kuni Sihtjaamani. 3.5. Sõidupileti kehtivust võib Vedaja esindaja pikendada järgmistel juhtudel: 3.5.1. Reisijale Reisirongis koha mittetagamisel kuni järgmise Reisirongi väljumiseni, milles Reisijale tagatakse koht; 3.5.2. Ümberistumise Jaamades kooskõlastatud Reisirongide hilinemisel ajaks, kuni Reisijale tagatakse Reisi jätkamise võimalus; 3.5.3. Reisija haigestumisel Reisija poolt esitatava raviasutuse tõendi alusel – kogu haigestumise ajaks ja täiendava 10-ne päeva võrra; 3.5.4. Mitte rohkem kui ühel korral Reisija poolt peatuse tegemisel teekonnal – kuni 10 päeva. 3.6. Punktides 3.5.1-3.5.4 loetletud juhtumitel tehakse Sõidupiletil Vedaja esindaja poolt vastav märge. 3.7. Punktides 3.5.1 ja 3.5.2 sätestatud juhtudel Reisija poolt Reisi jätkamisel väljastatakse Reisijale täiendav Sõidupilet (Sõidupileti väljastamisel automatiseeritud kujul) või tehakse vastav kompostermärge Sõidupiletil, kui Sõidupilet on väljastatud mitteautomatiseeritud kujul; 3.8. Punktides 3.5.3 ja 3.5.4 nimetatud juhtudel Reisija poolt Reisi jätkamisel peab Reisija juurde maksma platskaardi hinna. 3.9. Vedaja on kohustatud taastama Sõidupileti kehtivuse Reisija hilinemisel Reisirongile, kui sellest on teatatud ühe tunni jooksul alates Reisirongi väljumisest, millele oli ostetud Sõidupilet. Sellisel juhul, peab Reisija tasuma platskaardi maksumuse. Reisist loobumise korral Reisijale tagastatakse Sõidupiletil märgitud Sõidupileti maksumuse osa ja platskaardi maksumus ning muid makstud tasusid ei tagastata. 3.10. Sõidupiletil peavad olema loetavalt märgitud Sõidupileti ja platskaardi hind, Sõidupileti number, Vedaja nimi, Reisijate arv, Reisirongi väljumisaeg ja kuupäev, Reisivaguni tüüp ning Reisirongi, Reisivaguni, kupee ja koha numbrid. Vedaja poolt  kinnitamata parandustega. Loetamatuks muutunud, rebitud või osaliselt säilinud Sõidupilet loetakse kehtetuks. Sõidupilet kehtib ainult sellele Reisile ja sellel kuupäeval, millele see on väljastatud. Sõidupileti ostja peab Sõidupileti saamisel koheselt kontrollima Sõidupiletil olevate andmete ja teostatud arvelduse õigsust - hilisemaid pretensioone ei arvestata. 3.11. Sõidupiletite tagastamisel Reisija poolt lähtub Vedaja Rahvusvahelise reisijateveo kokkuleppest „OП СМПС“ lisa 1 artikkel 30 ja selle alusel kehtestatud Vedaja veotasude tagastamise korrast. Vedaja veotasude tagastamise kord on käesoleva veoeeskirjade lahutamatu lisa 2. 3.12. E-sõidupiletite ostmise ja tagastamise kord on kirjeldatud käesoleva veoeeskirja lisas 3. 3.13. Vedaja võib taastada rikutud Sõidupileti juhul, kui dokumendil on säilinud piisavalt informatsiooni Sõidupileti taastamiseks. Sõidupilet taastatakse Sõidupiletite vormistamise punktis (kassas). 3.14. Kaotatud, hävinud või varastatud Sõidupileti asemel uut Sõidupiletit ei väljastata. 3.15. Vedaja teatab Sõidupiletite hinna muutmisest oma kodulehel aadressil: www.gorail.ee vähemalt 14 päeva ette. 4. SÕIDUPILETITE VORMISTAMINE. 4.1. Rahvusvahelistele Rongireisidele vormistatakse Sõidupileteid müügikohtades, mille loetelu on esitatud Vedaja kodulehel aadressil: www.gorail.ee . SRÜ- ja Balti riikide linnade raudteevaksalites, kus on rahvusvaheliste reisirongide piletikassad. 4.2. Sõidupileteid (E-sõidupileteid) on võimalik osta ka interneti vahendusel Go Raili veebilehelt www.gorail.ee või Venemaa Raudtee veebilehelt www.pass.rzd.ru , mille kasutajaks tuleb enne E-sõidupileti ostu registreeruda veebilehel ettenähtud korras. 4.3. E-sõidupiletite ostmisel ja tagastamisel lähtutakse käesoleva veoeeskirja lisast 3. 4.4. Erandjuhtudel ja vabade kohtade olemasolu korral Reisirongis võib Sõidupileti Reisijale vormistada rongiülemtalle eraldatud kohtade normi piires. 4. KÄSIPAGASI JA VÄIKELOOMADE VEDU. 5.1. Vedaja ei vastuta kahju eest, mis on tekkinud esemete või ainete tõttu, mida Vedaja ei oleks lubanud Reisirongi tuua, kui ta oleks teadnud nende olemusest või seisundist, või kui Reisija teadis või oleks pidanud teadma, et Vedaja ei lubaks neid asju vedada. Sellisel juhul vastutab Reisija kõikide kulude ja kahju eest, mis tekivad Vedajale ja/või kolmandatele isikutele selliste (keelatud) asjade vedamisest. Vedaja Reisirongides on keelatud vedada käsipagasit, mis võib rikkuda või määrida Reisivagunit, kaasreisijad või nende asju, esemeid, aineid ja elusloomi, mis võivad kaasreisijate elu või tervist kahjustada (nt mesilased, mõrkmaod jne), samuti ohtlikku pagasit, milleks loetakse nõuetekohase ümbristeta või pakendita tulirelvi ja laskemoona; tuleohtlikke, lõhke- ja kergestisüttivaid ning plahvatusohtlikke aineid, mürkaineid, sööbivaid aineid, radioaktiivseid aineid, mistahes aineid lekkivates või katkistes pakendites ning muid pakke ja asju, mille kogukaal ületab 36 kg ühe Reisija kohta või mille ühiku mõõtmete summa (pikkus, laius, kõrgus) ületab 200 cm, v.a. punktis 5.3. märgitu. 5.2. Käsipagas tuleb paigutada selleks ette nähtud kohtadele. Keelatud on paigutada käsipagasit Reisivaguni koridori, kupeeuste ette ja tamburitesse. 5.3. Reisijal on õigus tasuta vedada käsipagasit kogukaaluga kuni 36 kg ühe Reisija kohta. Kui veetava Käsipagasi kaal ühe Reisija kohta ületab 36 kg, kuid jääb alla 50 kg, peab reisija tasuma Vedaja esindajale üleliigse Käsipagasi eest lisatasu vastavalt 20 kg pagasi veole. Koduelektroonika tooteid võib vedada käsipagasi normi osana, kui veetavate ühikute mõõtmete summa (pikkus, laius, kõrgus) ei ületa 200 cm.  5.4. Lisaks punktis 5.3. sätestatule on lapsega Reisijal õigus vedada lapsevankrit või -käru ja liikumispuudega Reisijal liikumise abivahendit. 5.5. Reisijal on õigus vedada ühte kokkupandud jalgratast, mis asub käsipakkide jaoks ette nähtud kohas ja ei sega kaasreisijaid. Jalgratas peab olema kokku pandud nii, et see ei määriks Reisivaguni sisustust ja kaasreisijate asju ning paigaldatud nii, et see ei segaks teenindava personali ja kaasreisijate liikumist ning ei oleks ees koridorides. 5.6. Käsipagasi eest vastutab kogu Reisi kestel Reisija. 5.7. Reisirongist leitud esemeid (v.a kiirestiriknevad toiduained) hoiab ja säilitab Vedaja vastavalt Asjaõigusseaduse sätetele. 5.8. Reisijail on lubatud vedada lemmikloomana (kass, koer või lind) 4-kohaliste kupeedega Reisivaguni eraldi kupees või kõrgema klassiga Reisivaguni kupees kahte isendit spetsiaalses kastis või puuris, kehtiva Veterinaartõendi olemasolul, tasudes kõigi kupees olevate vabade Reisija kohtade eest täishinnaga. Kupee sees ja väljaspool kupeed viibimisel on koertel nõutav suukorv ja lühike jalutusrihm või peab loom olema spetsiaalses veopuuris või suletud kotis, mis mahub käsipagasi jaoks mõeldud kohta. Kui Vedajal puudub võimalus lemmiklooma veoks eraldi kupee eraldamiseks on lemmiklooma vedamine on keelatud. 5.9. Nägemispuudega (pimedatel) Reisijatel on lubatud omada reisil endaga kaasa pimeda juhtkoera kõikides vagunitüüpides (klassides) ilma täiendava tasuta. Pimeda juhtkoera võib vedada suukorvita ja lühikese jalutusrihmaga. 5.10. Reisija kannab täielikku vastutust tema poolt veetava pagasi eest, sh lemmikloomade alalhoiu ja hügieeninõuete täitmise eest, võttes täielikult enda kanda lemmikloomade poolt tekitatud kahjude hüvitamise, ohutuse ning puhtuse tagamise reisi kestel. Reisija ei või oma kohustuste rikkumise korral tugineda oma käsipagasi puudustele või omadustele kui vastutusest vabastavale asjaolule. 5.11. Reisija käsipagas peab olema sellisel kujul, et see ei soodustaks kaotsiminekut ega kahjustumist ning et Vedajale ja/või kolmandatele isikutele (s.h. kaasreisijatele) ei tekiks pagasist kahju. Kui pagasi hulka kuulub ohtlik asi, peab Reisija teavitama Vedajat selle olemasolust ning ohu üldisest laadist. 5.12. Reisija võib vedada ainult käsipagasit ning muu pagasi vedamine on keelatud. 5.13. Käsipagasi kahjustumise või kaotsimineku korral peab Reisija sellest Vedajale viivitamatult, kuid mitte hiljem kui Reisirongist lahkumisel teatama. 5.14. Vedaja hüvitab kahju, mis tekib käsipagasi hävimisest või kahjustamisest vedamise ajal ning vedamist tingitud asjaolu tõttu, Eesti Vabariigi õigusaktides ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega 1371/2007 ettenähtud korras. 6. SÕIDUTINGIMUSED. 6.1. Reisijal on õigus oma sõidukohale kaasa võtta üks alla 5-aastane laps. Juhul, kui soovitakse eraldi kohta alla 5-aastasele lapsele, tuleb osta lastepilet. Mitme alla 5- aastase lapse korral tuleb ülejäänud lastele osta lapsepiletid. Lastele vanuses 5 kuni 10 aastat, peab ostma lapsepiletid. Üle 10 aasta vanustele lastele kehtib täishinnaga Sõidupilet. Lapse vanus määratakse Reisi alguse päeva seisuga. Alla 10 aastastele lastele on reisimine ilma saatjata rahvusvahelistes Reisirongides keelatud. Lapse saatjal peab olema kaasas lapse reisidokument. 6.2. Reisijal vabade kohtade olemasolul võimalus kasutada eraldi kupeed, ostes sellisel juhul Sõidupiletid kõigile kupee kohtadele. Samuti võib Reisi ajal ümber asuda kõrgema klassi vagunisse, tasudes Sõidupiletite hinnavahe, kuid seda vaid rongiülemale eraldatud kohtade normi piires. 6.3. Reisijal on õigus Sõidupileti kehtivusaja jooksul teha üks 10-ne päeva pikkune peatus, märgistades ning pikendades Sõidupileti (v.a. E-sõidupiletid ja Grupipiletid)  kehtivusaega 3 tunni jooksul Vedaja esindaja juures alates Reisirongi Jaama saabumise hetkest. Reisi jätkamiseks Sõidupiletil märgitud marsruudil peab Reisija juurde tasuma platskaardi maksumuse. 6.4. Reisi katkemisel Vedajast mitteolenevatel põhjustel peab Vedaja korraldama Reisijate veo Sihtjaama. 6.5. Vedajal on õigus keelduda vedamast Reisijat, kes on käesoleva eeskirja nõudeid rikkunud ning eelkõige juhtudel, kui Reisija ohustab Vedaja töötajate või kaasreisijate turvalisust ja/või häiritakse talumatul moel kaasreisijaid. Vedajal on õigus keelduda vedamast Reisijat, kelle Reisidokument (nt passis olev viisa) ei vasta kehtivate õigusaktide nõuetele. Sellisel juhul tehakse Sõidupiletile vastav märge ning Sõidupileti maksumust ei tagastata. 6.6. Vaguni sisseseade või inventari kahjustamise korral on Vedajal õigus nõuda Reisijalt tekitatud kahju hüvitamist. 7. VEDAJA KOHUSTUSED. 7.1. Vedaja on kohustatud: 7.1.1. korraldama Reisijatele kättesaadavat teavet liiklusgraafiku, Sõidupiletite müügi korralduse, Sõidupileti hindade ning Reisirongide väljumisaegade kohta; 7.1.2. tagama Reisivagunite sisetemperatuuri vahemikus +24(+/-2) º C juhul, kui Reisivagunis on konstruktsiooniliselt ette nähtud konditsioneer; 7.1.3. talve-, kevad- ja sügiskuudel vahemikus +20 (+/-2) ° C; 7.1.4. väljastama Sõidupileti ostjale vormikohase Sõidupileti; 7.1.5. korraldama erivajaduste isikute abistamist Reisirongi sisenemisel ja väljumisel, vajadusel ka Reisi kestel, ning andma sellekohast informatsiooni; 7.1.6. toimetama Reisija ohutult Sihtjaama. 7.2. Vagunisaatja on kohustatud: 7.2.1. kontrollima enne Reisi Reisija Sõidupileti ja Reisidokumendi kehtivust; 7.2.2. tagama Reisi ajal Reisija kvaliteetse teenindamise; 7.2.3. kandma vormiriietust ja rinnal nimesilti; 7.2.4. tagama Reisija Sõidupileti alalhoiu ja tagastama need 30 minutit enne Reisija Sihtjaama jõudmist; 7.2.5. informeerima Reisijaid 30 minutit enne nende Sihtjaama jõudmist; 7.2.6. tagama Reisivaguni ja tualettruumide puhtuse; 7.2.7. andma vajaduse korral esmaabi; 7.2.8. Reisi ajal mitte suitsetama; 7.2.9. vajadusel selgitama Reisijatele piiri- ja tollieeskirju; 7.3. Rongiülem on kohustatud: 7.3.1. tegema ringkäike Reisirongis, kontrollides Reisivagunite sanitaartehnilist seisukorda ja Reisijate teenindamise taset; 7.3.2. võtma Reisijatelt vastu kaebusi ja avaldusi Reisi kestel; 7.3.3. edastama Reisirongis raadioside vahendusel Reisiga seotud informatsiooni; 7.3.4. andma vajaduse korral esmaabi; 7.3.5. vajadusel selgitama Reisijale piiri- ja tollieeskirju; 7.3.6. kutsuma korrale ja vajadusel kõrvaldama Reisirongist Reisijaid, kes rikuvad Veoeeskirja ja häirivad kaasreisijaid. 7.4. Vedaja on kohustatud tagama Reisijatele ohutu teenindamise, s.h Reisijate ohutu Reisirongile mineku ja mahatuleku. 7.5. Vedaja ei vastuta reisiplatvormide korrashoiu eest, samuti Reisijal reisiplatvormi seisukorraga seotud asjaolude tõttu tekkinud kahju eest.  7.6. Vedaja vastutus, s.h Reisijale tekitatud kahju hüvitamise kohustus, määratakse kindlaks vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Samuti vastutab Vedaja vedamise ajal ja vedamisega seotud asjaolu tagajärjel põhjustatud kahju eest Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega 1371/2007 ettenähtud korras ja ulatuses. 7.7. Vedaja ei vastuta oma kohustuste mittetäitmise eest, kui kohustuste mittetäitmine on tingitud vääramatust jõust. Vääramatu jõud on asjaolu, mida Vedaja ei saanud mõjutada ning mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei saanud temalt ka oodata, et ta selle asjaoluga ja selle tagajärgedega oleks pidanud arvestama või seda vältima või ületama. 7.7.1. Vääramatuks jõuks on muuhulgas: 7.7.1.1.Reisijale vältimatu arstiabi osutamise vajadus; 7.7.1.2.ilmatingimustest tingitud asjaolud; 7.7.1.3.rongiõnnetusest tingitud asjaolud. 7.8. Vedaja ei vastuta kolmandate isikute tegevuse tagajärjel Reisijale tekitatud kahju eest. Kolmandate isikute all mõeldakse käesolevas punktis inimesi, kes ei kuulu Rongireisi teenindava rongipersonali hulka. 7.9. Vedaja vabaneb käesoleva eeskirja punktis 7.6. sätestatud vastutusest, kui: 7.9.1. Õnnetuse põhjustasid asjaolud, mis ei olnud seotud vedamisega ja mida Vedaja ei suutnud kõigi selles olukorras vajalike abinõudele rakendamisele vaatamata vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida; 7.9.2. Kahju tekkis Reisija süü tõttu 7.9.3. Kahju on tingitud kolmanda isiku tegevusest, mida Vedaja ei suutnud kõigi selles olukorras vajalike abinõude rakendamisele vaatamata vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida. 8. REISIJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED. 8.1. Reisijal on õigus: 8.1.1. saada veoteenust kooskõlas ostetud Sõidupileti tingimustele; 8.1.2. kasutada Vedaja pakutavaid lisateenuseid üksnes juhul, kui Reisija vastab lisateenuste tarbimiseks seadusega kehtestatud nõuetele (nt alkoholi ostul kehtivad vanusepiirangud). 8.1.3. saada teavet reisi hinna ja muude reisitingimuste kohta Vedaja infokanalitest (Vedaja infotelefon, interneti lehekülg, rongides ja kassades kättesaadavad teabelehed jms); 8.1.4. esitada käesoleva eeskirjas sätestatud korras kaebusi. 8.2. Reisija on kohustatud: 8.2.1. Täitma rongipersonali kõiki seaduslike korraldusi, mis on seotud Reisirongis, Jaamas, peatuses, raudteeinfrastruktuuril või selle vahetus läheduses ohutusnõuete täitmisega; 8.2.1.1.Reisirongi sisenemisel esitama vagunisaatjale sõiduõigust tõendava Sõidupileti ja Reisidokumendi. E-sõidupileti ostnud Reisija peab rongi sisenemisel esitama lisaks Reisidokumendile ka Interneti tellimuse kinnituse, mis on välja trükitud paberkandjale; 8.2.2. hoidma Sõidupiletit alles reisi lõpuni; 8.2.3. Sõidupiletit mitte kokku murdma, kortsutama, sodima ega muul viisil rikkuma nii, et Sõidupilet muutub kasutuskõlbmatuks või sellel toodud andmed tuvastamatuks, nendel juhtudel Sõidupilet ei kehti. 8.2.4. tagama, et temaga kaasasolev käsipagas või loom ei sega ega ohusta kaasreisijaid; 8.2.5. viskama prahi ainult prügikasti. 8.3. Reisijal on keelatud:  8.3.1. reisida ilma reisiõigust tõendava dokumendita; 8.3.2. reisida Reisivaguni astmelaual või katusel, siseneda (väljuda) liikuvale Reisirongile; 8.3.3. omavoliliselt (põhjendamatult) peatada Reisirongi hädapiduriga; 8.3.4. suitsetada; 8.3.5. lõhkuda ja risustada Reisivaguni sisseseadet ja voodipesu; 8.3.6. reisida Reisirongis määrdunud riietes ja häirida kaasreisijaid; 8.3.7. avada uksi, aknaid ja luuke ilma vagunisaatja loata; 8.3.8. takistada Vedaja töötajate ning tolli-, piirivalve ja teiste Reisirongi kontrollivate ametnike tööd; 8.3.9. rikkuda avalikku korda ja käesoleva eeskirjaga kehtestatud nõudeid; 8.3.10. visata Reisirongist välja prügi, hõõguvaid tikke ja muid esemeid. 9. PUUDEGA ISIKUD JA LIIKUMISPUUDEGA ISIKUD 9.1. Puudega isikuid ja liikumispuudega isikuid teenindatakse Vedaja rongides kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega 1371/2007. 9.2. Puuetega Reisijatel on õigus saada Vedajalt abiteenust Reisirongile minekul ja mahatulekul. Selleks teatab Reisija oma reisisoovist vähemalt 48 tundi ette enne Reisirongi väljumist Reisija poolt valitud Jaamast ühel alljärgnevastest viisidest: 9.2.1. helistada telefonil +372 6310 044 tööpäeviti ajavahemikus 9.00-16.00; 9.2.2. saata e-kiri aadressil [email protected]. 9.3. Punktis 9.2. sätestatud teates tuleb märkida või teatada järgmised andmed: 9.3.1. Reisi alguskuupäev; 9.3.2. Reisi marsruut (algus- ja lõpp-punkt); 9.3.3. Reisirongi väljumise kellaaeg Reisijale vajalikust Jaamast; 9.3.4. millist abi Reisija vajab; 9.3.5. Reisivaguni ja reisikoha number; 9.3.6. informatsioon Reisija poolt kasutatavate abivahendite kohta; 9.3.7. Reisija nimi ja kontaktandmed. 10. TEAVE 10.1. Reisirongides peab olema nähtav vähemalt alljärgnev teave: 10.1.1. Reisirongi sõiduplaan; 10.1.2. käesoleva eeskirja kokkuvõte pealkirjaga “Teadmiseks reisijale;” 10.1.3. Vedaja kontaktaadress ja infotelefonid; 10.1.4. Eeskirjas sätestatud nõuded, mille täitmata jätmise korral on Vedajal õigus nõuda leppetrahvi ning leppetrahvi summa ja menetlemise korra kokkuvõte. 10.2. Vedaja piletimüügikassades peab olema nähtav vähemalt alljärgnev teave: 10.2.1. Reisirongide sõiduplaan; 10.2.2. käesoleva eeskirja kokkuvõte pealkirjaga “Teadmiseks reisijale;” 10.2.3. käesoleva eeskirja koopia; 10.2.4. Vedaja kontaktaadress ja infotelefonid. 10.3. Rongiülem on Reisi ajal kohustatud informeerima Reisijaid järgmisest: 10.3.1. enne lähtejaamast väljumist Reisirongi Sihtjaama nimest; 10.3.2. igasse Peatusesse saabumisel selle Peatuse nimest; 10.3.3. Reisirongi hilinemise korral esitama võimalusel ka selgituse, mis põhjusel ja kui palju Reisirong hilineb. 10.4. Muudatused sõiduplaanis edastatakse Vedaja teabetahvlitel ja muude infokanalite kaudu. 11. KAEBUSTE LAHENDAMINE 11.1. Vedaja töökeelteks on eesti, vene ja inglise keel 11.1.1. Reisijatel on õigus esitada kirjalikke avaldusi, märgukirju ja kaebusi (edaspidi “kaebus”) Vedaja teenindamise kvaliteedi ja muude veoteenusega seotud asjaolude kohta. 11.1.2. Kaebusi saab esitada postiaadressil: AS GoRail, Toompuiestee. 37, 10133, Tallinn. 11.1.3. Telefonil: 6 310 044. 11.1.4. Faksi teel: 6 310 001. 11.1.5. E-posti aadressil: [email protected]. 11.1.6. Kaebuses peab olema märgitud avaldaja nimi või juriidilise isiku nimetus, elu- või asukoht (postiaadress), kaebuses esitatava informatsiooni või ettepaneku sisu ja seda põhjustavad asjaolud selgelt väljendatult ning märgukirja või avaldust kinnitavad dokumendid. 11.1.7. Kaebused lisateenuste või Vedajast sõltumatute asjaolude kohta edastab Vedaja vajadusel lisateenust osutavale lepingupartnerile või muule pädevale isikule, kes kaebuse aluseks oleva olukorra eest vastutab. Kaebused raudteeinfrastruktuuri (reisiplatvormid jms) kohta edastatakse raudteeinfrastruktuuri valdajale. Kaebuse edastamisest teavitatakse ka kaebuse esitajat. 11.1.8. Kui kaebuse esitaja ei ole nõus Vedaja poolt kaebuse suhtes tehtud otsusega või pakutud lahendusega, on kaebuse esitajal õigus esitada avaldus Tarbijakaitseametile. 11.1.9. Vedajal on õigus jätta Reisija kaebus rahuldamata selle ebapiisava põhjendatuse korral või juhul, kui ametkondliku menetluse käigus ilmneb uusi asjaolusid, mis ei olnud eelnevalt kaebuses kajastatud. Olenemata eeltoodust on Vedaja kohustatud vastama kaebuse esitajale kirjalikult 14 (neljateistkümne) päeva jooksul kaebuse laekumise päevast arvates.  lisa 1 Kokkuvõte Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1371/2007, 23. oktoober 2007, rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (edaspidi nimetatud Määrus) Täielik tekst on kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2007:315:0014:0041:ET:PDF Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1. "raudtee-ettevõtja" — raudtee-ettevõtja direktiivi 2001/14/EÜ [10] artiklis 2 määratletud tähenduses ning igasugune avalik-õiguslik või eraõiguslik ettevõtja, kelle tegevuseks on raudtee kauba- ja/või reisijateveo teenuste osutamine, tingimusel et ettevõtja tagab ka veduriteenuse; mõiste hõlmab ka üksnes veduriteenust osutavaid ettevõtjaid; 2. "vedaja" — lepinguline raudtee-ettevõtja, kellega reisija on sõlminud veolepingu, või üksteisele järgnevad raudtee-ettevõtjad, kes on vastutavad nimetatud lepingu alusel; 3. "asendusvedaja" — raudtee-ettevõtja, kes ei ole sõlminud reisijaga veolepingut, kuid kellele lepingu sõlminud raudtee-ettevõtja on täielikult või osaliselt usaldanud raudteeveo läbiviimise; 4. "raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja" — mis tahes organ või ettevõtja, kes vastutab eelkõige raudteeinfrastruktuuri või selle osa loomise ja hooldamise eest, nagu on sätestatud direktiivi 91/440/EMÜ artiklis 3, mis võib tähendada ka raudteeinfrastruktuuri kontrolli- ja ohutussüsteemide haldamist; raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ülesandeid seoses raudteevõrgu või selle osaga võib edasi anda erinevatele organitele või ettevõtjatele; 5. "jaamaülem" — organisatsiooniline üksus liikmesriigis, kes vastutab raudteejaamade juhtimise eest ning kes võib olla raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja; 6. "reisikorraldaja" — korraldaja või vahendaja direktiivi 90/314/EMÜ [11] artikli 2 lõigetes 2 ja 3 määratletud tähenduses, välja arvatud raudtee-ettevõtja; 7. "piletimüüja" — raudteeveoteenuste vahendaja, kes sõlmib veolepinguid ja müüb pileteid nii raudtee-ettevõtja nimel kui enda arvel; 8. "veoleping" — tasulist või tasuta vedu käsitlev leping raudtee-ettevõtja või piletimüüja ja reisija vahel ühe või mitme veoteenuse osutamiseks; 9. "broneering" — reisimisõigust andev dokument või elektrooniline luba, kui isiklik veokokkulepe on eelnevalt kinnitatud; 10. "otsepilet" — pilet või piletid, mis tõendavad veolepingu olemasolu, mis on sõlmitud järjestikusteks raudteeveoteenusteks ühe või mitme raudtee-ettevõtja poolt; 11. "riigisisene veoteenus" — raudtee reisijateveo teenus, mille puhul rong ei ületa liikmesriigi piiri; 12. "hilinemine" — ajaline erinevus selle kellaaja vahel, millal reisija pidi avaldatud sõiduplaani kohaselt saabuma, ning tema tegeliku või oodatava saabumisaja vahel; 13. "reisikaart" või "perioodipilet" — piiramata reiside arvuga pilet, mis võimaldab selle volitatud omanikul rongiga reisida kindla ajavahemiku jooksul kindlal marsruudil või kindla ettevõtja liinidel; 14. "raudteeveo arvutipõhine teabe- ja broneerimissüsteem (CIRSRT)" — arvutipõhine süsteem, mis sisaldab teavet raudtee-ettevõtjate poolt reisijatele pakutavate teenuste kohta; CIRSRTis leiduv teave raudtee reisijateveo teenuste kohta sisaldab järgmist: a) raudtee reisijateveo teenuste sõiduplaanid ja ajakavad; b) vabad istekohad raudtee reisijateveo teenuste osutamisel; c) hinnad ja eritingimused; d) puudega isikute ja liikumispuudega isikute rongidele juurdepääsu tingimused; e) kanalid, mille kaudu võib broneerida või väljastada pileteid või otsepileteid, tingimusel et osa või kõik nendest kanalitest on tehtud kättesaadavaks tellimuse esitanud kasutajatele; 15. "puudega isik" või "liikumispuudega isik" — isik, kelle liikumisvõime on reisi ajal füüsilise (meelelise või liikumisega seotud, püsiva või ajutise) või vaimse puude või kahjustuse või muu puude või vanuse tõttu piiratud ning kelle seisund nõuab asjakohast tähelepanu ning kõikidele reisijatele kättesaadavate teenuste kohandamist tema erivajadustele; 16. "üldised veotingimused" — vedaja tingimused üldtingimuste või igas liikmesriigis seaduslikult kehtivate tariifide kujul, mis saavad veolepingu sõlmimisel selle lahutamatuks osaks; 17. "sõiduk" — mootorsõiduk või haagis, mida veetakse seoses reisijateveoga. VEOLEPING, TEAVE JA PILETID Veoleping Kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, reguleeritakse veolepingu sõlmimist ja täitmist, teabe andmist ja piletite väljastamist Määruse I lisa II ja III jaotise sätetega. Jalgrattad Raudtee-ettevõtjad võimaldavad reisijatel võtta rongi kaasa jalgrattaid, vajaduse korral tasu eest, kui nad on kergesti kantavad, kui see ei mõjuta ebasoodsalt konkreetset raudteeteenust ja kui veerem seda võimaldab. Kohustustest loobumise keeld ja piirangute kehtestamine - Käesoleva määruse alusel reisijate ees võetud kohustusi ei või piirata ega nendest loobuda, eelkõige veolepingusse märgitava mööndus- või piirava klausliga. - Raudtee-ettevõtja võib pakkuda reisijatele soodsamaid lepingutingimusi kui Määruses kehtestatud miinimumnõuded. Teavitamiskohustus seoses veoteenuste lõpetamisega Raudtee-ettevõtjad või vajaduse korral raudteel avaliku teenindamise lepingu eest vastutavad pädevad ametiasutused avalikustavad oma otsused veoteenuste lõpetamise kohta asjakohaste kanalite kaudu enne nende otsuste rakendamist. Piletite, otsepiletite ja broneeringute kättesaadavus 1. Raudtee-ettevõtjad ja piletimüüjad pakuvad pileteid, otsepileteid ja broneeringuid, juhul kui need on kättesaadavad. 2. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, levitavad raudtee-ettevõtjad reisijatele pileteid vähemalt ühe järgmise kanali kaudu: a) piletikassad või müügiautomaadid; b) telefon, Internet või muu laialdaselt kättesaadav infotehnoloogiavahend; c) rong. 3. Ilma et see piiraks lõigete 4 ja 5 kohaldamist, levitavad raudtee-ettevõtjad avaliku teenindamise lepingu alusel osutatavate teenuste pileteid vähemalt ühe järgmise kanali kaudu: a) piletikassad või müügiautomaadid; b) rong. 4. Raudtee-ettevõtjad pakuvad võimalust osta vastavaks veoteenuseks pileteid ka rongis, juhul kui see ei ole piiratud ega keelatud turvalisuse või pettustevastase poliitika, kohustusliku broneeringu või mõistlike äriliste motiividega seonduvatel põhjustel. 5. Kui rongi väljumise jaamas ei ole piletikassat ega müügiautomaati, teavitatakse reisijaid jaamas vähemalt: a) võimalusest osta pileteid telefoni teel või Internetis või rongis ja ostu sooritamise korraldusest; b) lähimast raudteejaamast või kohast, kus on olemas piletikassad ja/või müügiautomaadid. RAUDTEE-ETTEVÕTJA VASTUTUS REISIJATE JA NENDE PAGASI EEST Vastutus reisijate ja pagasi eest Kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti ja piiramata siseriikliku õigusega reisijatele ette nähtud täiendavat hüvitist, reguleeritakse raudtee-ettevõtja vastutust reisijate ja nende pagasi eest Määruse I lisa IV jaotise I, III ja IV peatükiga ning VI ja VII jaotisega. Kindlustus Direktiivi 95/18/EÜ artiklis 9 sätestatud kohustust, kuivõrd see on seotud vastutusega reisijate eest, tõlgendatakse nii, et see kohustab raudtee-ettevõtjat end piisavalt kindlustama või võtma samaväärseid meetmeid, et end katta käesolevast määrusest tulenevate kohustuste ulatuses. Ettemaksed - Vedamise ajal ja vedamisega seotud asjaolu tagajärjel põhjustatud reisija surma või kehavigastuse korral teeb raudtee-ettevõtja, nagu viidatud I lisa artikli 26 lõikes 5, viivitamata, kuid igal juhul mitte hiljem kui viisteist päeva pärast hüvitise saamisele õigust omava füüsilise isiku kindlakstegemist ettemaksed, mis katavad vahetud majanduslikud vajadused võrdeliselt kahju suurusega. - Ettemakse ei tähenda vastutuse tunnustamist ja selle võib käesoleva määruse alusel hiljem makstavatest summadest maha arvata, kuid see ei kuulu tagasimaksmisele, välja arvatud juhul, kui kahju tekitas reisijapoolne hooletus või viga või kui ettemakse saanud isikul ei olnud õigust hüvitist saada. Vastutuse vaidlustamine Isegi kui raudtee-ettevõtja vaidlustab oma vastutuse edasitoimetatava reisija kehavigastuse eest, teeb ta igasugused mõistlikud jõupingutused reisija abistamiseks kahju hüvitamise nõudmisel kolmandatelt isikutelt. HILINEMINE, ÜHENDUSREISIST MAHAJÄÄMINE JA REISI TÜHISTAMINE Abi - Saabumise või väljumise hilinemise korral teavitab raudtee-ettevõtja või jaamaülem reisijaid olukorrast ning arvestuslikust väljumis- ja saabumisajast niipea, kui see teave on kättesaadav. - Kui raudteeveoteenust ei saa enam jätkata, korraldab raudtee-ettevõtja reisijatele võimalikult kiiresti alternatiivse veoteenuse. PUUDEGA ISIKUD JA LIIKUMISPUUDEGA ISIKUD Õigus transpordile - Raudtee-ettevõtjad ja jaamaülemad koostavad või kehtestavad puudega isikuid ja liikumispuudega isikuid esindavate organisatsioonide aktiivsel osalusel võrdsel alusel juurdepääsu eeskirjad puudega isikute ja liikumispuudega isikute transpordi suhtes. - Puudega isikute ja liikumispuudega isikute broneeringute ning piletite eest ei võeta lisatasu. Raudtee-ettevõtja, piletimüüja või reisikorraldaja ei või keelduda broneeringust või pileti väljastamisest puudega isikule või liikumispuudega isikule ega nõuda, et sellist isikut saadaks teine isik, välja arvatud juhul, kui see on tingimata vajalik lõikes 1 osutatud juurdepääsu eeskirjade järgimiseks. Puudega isikute ja liikumispuudega isikute teavitamine Raudtee-ettevõtja, piletimüüja või reisikorraldaja annavad nõudmise korral puudega isikutele ja liikumispuudega isikutele vastavalt Määruse artikli 19 lõikes 1 osutatud juurdepääsutingimustele teavet raudteeveoteenustele juurdepääsu ja veeremile juurdepääsu tingimuste kohta ning teavitavad puudega isikuid ja liikumispuudega isikuid rongis olevatest võimalustest. OHUTUS, KAEBUSED JA TEENUSE KVALITEET Reisijate ohutus Kokkuleppel avalik-õiguslike asutustega võtavad raudtee-ettevõtjad, raudteeinfrastruktuuri- ettevõtjad ja jaamaülemad oma vastutusalas asjakohaseid meetmeid ja kohandavad neid avalik-õiguslike asutuste poolt kehtestatud ohutuse tasemele, et tagada reisijate turvalisus raudteejaamades ja rongides ning ohjata riske. Nad teevad koostööd ja vahetavad teavet heade tavade osas sellise tegevuse ennetamiseks, mis võib ohutuse taset ohustada. Kaebused - Raudtee-ettevõtjad kehtestavad mehhanismi, et käsitleda kaebusi seoses käesoleva määrusega hõlmatud õiguste ja kohustustega. Raudtee-ettevõtja teeb oma kontaktandmed ja töökeele(d) reisijatele üldteatavaks. - Reisijad võivad esitada kaebuse igale asjaomasele raudtee-ettevõtjale. Kaebuse saaja peab ühe kuu jooksul andma kas põhjendatud vastuse või, õigustatud juhtudel, teatama reisijale, millisel kuupäeval mitte rohkem kui kolmekuulises ajavahemikus alates kaebuse esitamisest võib ta oodata kaebusele vastust. Teenuste kvaliteedistandardid - Raudtee-ettevõtjad määravad kindlaks veoteenuse kvaliteedistandardid ning rakendavad kvaliteedijuhtimise süsteemi teenuse kvaliteedi säilitamiseks. Nimetatud kvaliteedistandardid hõlmavad vähemalt Määruse III lisas loetletud punkte. - Raudtee-ettevõtjad kontrollivad oma teenuse kvaliteeti vastavalt kvaliteedistandarditele. Raudtee-ettevõtjad avaldavad igal aastal koos aastaaruandega aruande teenuse kvaliteedi kohta. Teenuse kvaliteedi aruanded avaldatakse raudtee-ettevõtja veebilehel Internetis. Lisaks tehakse need aruanded kättesaadavaks Euroopa Raudteeagentuuri veebilehel Internetis. TEAVITAMINE JA TÄITMINE Reisijate teavitamine nende õigustest - Rongipileteid müües teavitavad raudtee-ettevõtjad, jaamaülemad ja reisikorraldajad reisijaid nende õigustest ja kohustustest, mis tulenevad käesolevast määrusest. Selle teabenõude järgimiseks võivad raudtee-ettevõtjad, jaamaülemad ja reisikorraldajad kasutada komisjoni poolt kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes koostatud ning neile kättesaadavaks tehtud kokkuvõtet käesoleva määruse sätetest. - Raudtee-ettevõtjad ja jaamaülemad teavitavad reisijaid raudteejaamas ja rongis sobival viisil liikmesriikide poolt vastavalt artiklile 30 määratud organi kontaktandmetest. Täitmine - Iga reisija võib esitada kaebusi käesoleva määruse väidetava rikkumise kohta igale lõike 1 alusel määratud asjaomasele organile või muule liikmesriigi määratud asjaomasele organile. -------------------------------------------------- I LISA Väljavõte reisijate ja pagasi rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsetest eeskirjadest (CIV) Liide A 9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteevedude konventsioonile (COTIF), nagu seda on muudetud rahvusvaheliste raudteevedude konventsiooni 3. juuni 1999. aasta muutmisprotokolliga II JAOTIS REISIJAVEOLEPINGU SÕLMIMINE JA TÄITMINE Artikkel 6 Reisijaveoleping 1. Reisijaveolepingu alusel kohustub vedaja toimetama sihtkohta reisija, vajaduse korral ka pagasi ja sõidukid ning sihtkohas pagasi ja sõidukid reisijale väljastama. 2. Reisijaveoleping peab olema fikseeritud ühes või mitmes sõidudokumendis, mis tuleb reisijale väljastada. Jättes kehtima artikli 9 sätted, ei puuduta sõidudokumendi puudumine, selle vigastus ega kaotsiminek lepingu olemasolu ega kehtivust, leping allub endiselt käesolevatele ühtsetele eeskirjadele. 3. Sõidudokument on tõendiks reisijaveolepingu sõlmimise ja selle sisu kohta, kuni pole tõestatud vastupidist. Artikkel 7 Sõidudokument 1. Üldised veotingimused määravad kindlaks sõidudokumentide vormi ja sisu, samuti keele ja kirjamärgid, mida nende trükkimisel ja täitmisel tuleb kasutada. 2. Sõidudokumendile tuleb kindlasti kanda: a) vedaja või vedajad; b) teave selle kohta, et vedu allub isegi vastupidise kokkuleppe korral käesolevatele ühtsetele eeskirjadele; seda võib tähistada lühendiga CIV; c) igasugune muu teave, mis on vajalik reisijaveolepingu sõlmimise ja sisu tõendamiseks ning mis võimaldab reisijal antud lepingust tulenevaid õigusi maksma panna. 3. Reisija peab sõidudokumendi vastuvõtmisel veenduma, et see oleks väljastatud vastavalt tema poolt esitatud andmetele. 4. Sõidudokumendi võib üle anda teisele isikule, juhul kui see ei ole nimeline ja sõitu ei ole veel alustatud. 5. Sõidudokument võib endast kujutada ka elektrooniliselt salvestatud teavet, mida saab muuta loetavateks kirjamärkideks. Andmete salvestamiseks ja töötlemiseks kasutatavad menetlused peavad olema funktsionaalselt võrdväärsed, seda eriti just sõidudokumendis sisalduva teabe tõendusvõime seisukohalt. Artikkel 8 Sõidutasu maksmine ja tagastamine 1. Kui reisija ja vedaja vahel ei ole teisiti kokku lepitud, tuleb sõidutasu ette ära maksta. 2. Üldised veotingimused määravad kindlaks, millistel tingimustel tuleb sõidutasu tagastada. Artikkel 9 Sõiduõigus. Vedamisest keeldumine 1. Reisijal peab olema sõitu alustades kehtiv sõidudokument, mille ta on kohustatud sõidudokumentide kontrollimisel esitama. Üldised veotingimused võivad ette näha, a) et reisija, kes ei esita kehtivat sõidudokumenti, peab lisaks sõidutasule maksma lisamaksu; b) et võib keelduda sellise reisija edasisest vedamisest, kes otsekohe ei maksa ära sõidutasu või lisamaksu; c) kas ja millistel tingimustel tuleb lisamaksu summa tagastada. 2. Üldised veotingimused võivad ette näha võimaluse keelduda selliste reisijate vedamisest või nende vedamise jätkamisest, kes a) ohustavad sõidu turvalisust ja korda või kaasreisijate turvalisust, b) häirivad talumatul moel kaasreisijaid, ning et sellistel reisijatel ei ole õigust sõidutasu ja pagasiveotasu tagastamisele. Artikkel 10 Ametlike formaalsuste täitmine Reisija peab täitma tolli- ja muude ametivõimude poolt nõutud formaalsused. Artikkel 11 Rongi käigust ärajäämine ja hilinemine. Hilinemine ümberistumisele Vedaja peab vajaduse korral sõidudokumendil kirjalikult tõendama, et rong jäi käigust ära või et reisija ei jõudnud rongi hilinemise tõttu ümber istuda. III JAOTIS KÄSIPAKKIDE, LOOMADE, PAGASI JA SÕIDUKITE VEDU I peatükk Üldsätted Artikkel 12 Lubatud esemed ja loomad 1. Reisija võib vastavalt üldistele veotingimustele kaasa võtta kergesti kantavaid esemeid (käsipakke) ja elusloomi. Peale selle võib reisija vastavalt üldiste veotingimuste erisätetele kaasa võtta suuremõõtmelisi esemeid. Käsipagasina ei tohi kaasa võtta esemeid ja loomi, mis võivad teisi reisijaid takistada või häirida või neile kahju tekitada. 2. Reisija võib esemeid ja loomi vastavalt üldistele veotingimustele registreeritud pagasisse anda. 3. Vedaja võib reisijate veo puhul võimaldada ka reisijatele kuuluvate sõidukite vedu vastavalt üldiste veotingimuste erisätetele. 4. Ohtlike kaupade vedu käsipakkide ja pagasina, samuti sõidukites või sõidukitel, mida veetakse raudteel vastavalt käesolevale jaotisele, on lubatud ainult kooskõlas "Määrusega ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo kohta" (RID). Artikkel 13 Kontrollimine 1. Vedajal on õigus veotingimuste mittejärgimise põhjendatud kahtluse korral kontrollida, kas veetavad esemed (käsipakid, pagas, sõidukid koos koormaga) ja loomad vastavad veotingimustele, juhul kui sellist kontrollimist ei keela selle riigi seadused ja eeskirjad, kus kontrollimine peab toimuma. Reisija tuleb kutsuda kontrollimise juurde. Kui ta kohale ei ilmu või kui teda ei leita, siis peab vedaja kaasama kaks sõltumatut tunnistajat. 2. Kui tuvastatakse reisijapoolne veotingimuste rikkumine, võib vedaja nõuda reisijalt kontrollimisega seotud kulude tasumist. Artikkel 14 Ametlike formaalsuste täitmine Reisija peab täitma tolli- ja muud ametivõimude poolt nõutud formaalsused seoses reisil kaasas olevate esemete (käsipakid, pagas, sõidukid koos koormaga) ja loomadega. Kui antud riigi seadused ja eeskirjad ei näe ette erandit, siis peab ta viibima nende esemete kontrollimise juures. II peatükk Käsipakid ja loomad Artikkel 15 Järelevalve Reisija peab ise oma käsipakkide ja kaasavõetud loomade järele valvama. III peatükk Pagas Artikkel 16 Registreeritud pagasi vastuvõtmine 1. Registreeritud pagasiveoga seotud lepingulised kohustused tuleb fikseerida pagasi registreerimiskviitungiga, mis väljastatakse reisijale. 2. Jättes kehtima artikli 22 sätted, ei mõjuta pagasi registreerimiskviitungi puudumine, selle vigastus või kaotsiminek registreeritud pagasi veo kokkulepete olemasolu ega kehtivust, kokkulepped alluvad endiselt käesolevatele ühtsetele eeskirjadele. 3. Kui ei ole tõendatud vastupidist, on pagasi registreerimiskviitung tõendiks pagasi vastuvõtmise ja pagasi veo tingimuste kohta. 4. Kuni ei ole tõendatud vastupidist, eeldatakse et pagas oli vedajale üleandmisel pealtnäha heas seisukorras ning et pagasiühikute arv ja kaal vastasid pagasi registreerimiskviitungi andmetele. Artikkel 17 Pagasi registreerimiskviitung 1. Üldised veotingimused määravad kindlaks pagasi registreerimiskviitungi vormi ja sisu, samuti keele ja kirjamärgid, mida selle trükkimisel ja täitmisel tuleb kasutada. Artikli 7 lõige 5 kehtib vastavalt. 2. Pagasi registreerimiskviitungile tuleb kindlasti kanda: a) vedaja või vedajad; b) teave selle kohta, et vedu allub isegi vastupidise kokkuleppe korral käesolevatele ühtsetele eeskirjadele; seda võib tähistada lühendiga CIV; c) igasugune muu teave, mis on vajalik registreeritud pagasi veol kehtivate lepinguliste kohustuste tõendamiseks ning mis võimaldab reisijal antud veolepingust tulenevaid õigusi maksma panna. 3. Reisija peab pagasi registreerimiskviitungi vastuvõtmisel veenduma, et see oleks väljastatud vastavalt tema andmetele. Artikkel 18 Vormistamine ja vedu 1. Kui üldised veotingimused ei näe ette erandeid, vormistatakse pagas üksnes sõidudokumendi esitamisel, mis kehtib vähemalt pagasi sihtkohani. Muus osas toimub pagasi vormistamine vastavalt pagasi vastuvõtu kohas kehtivatele eeskirjadele. 2. Kui üldised veotingimused lubavad pagasi vastu võtta ilma sõidudokumenti esitamata, siis kohaldatakse käesolevate ühtsete eeskirjade sätteid reisija õiguste ja kohustuste kohta seoses registreeritud pagasiga analoogselt ka registreeritud pagasi saatja suhtes. 3. Vedaja võib registreeritud pagasit vedada teise rongiga või teist liiki transpordivahendiga ning teist teed mööda kui reisijat. Artikkel 19 Registreeritud pagasi veotasu maksmine Kui reisija ja vedaja vahel ei ole teisiti kokku lepitud, siis tuleb registreeritud pagasi veotasu ära maksta pagasi registreerimisel. Artikkel 20 Registreeritud pagasi märgistamine Reisija peab igale registreeritud pagasiühikule hästi nähtavasse kohta, vastupidavalt ning loetavalt märkima: a) oma nime ja aadressi; b) sihtkoha. Artikkel 21 Õigus registreeritud pagasit käsutada 1. Kui asjaolud seda lubavad ja see ei ole vastuolus tolli- ega muude ametivõimude poolt nõutud formaalsustega, siis võib reisija nõuda, et pagas talle registreerimise kohas väljastatakse pagasi registreerimiskviitungi vastu või kui üldised veotingimused seda ette näevad, siis ka sõidudokumendi esitamisel. 2. Üldised veotingimused võivad ette näha veel muid sätteid käsutusõiguse kohta, eelkõige sihtkoha muutmist ja sellest reisija jaoks tulenevaid võimalikke kulusid. Artikkel 22 Pagasi väljastamine 1. Registreeritud pagas väljastatakse pagasi registreerimiskviitungi vastu ja pagasiga seotud võimalike kulude tasumisel. Vedajal on õigus, kuid mitte kohustus kontrollida, kas pagasi registreerimiskviitungi valdajal on õigus pagasit vastu võtta. 2. Pagasi väljastamisega pagasi registreerimiskviitungi valdajale võrdsustatakse sihtkohas kehtivate eeskirjade kohane: a) pagasi üleandmine tolli- või maksuametile neile kuuluvais vormistamis- või laoruumides, kui need ei ole vedaja järelevalve all; b) elusloomade üleandmine kolmanda isiku hoole alla. 3. Pagasi registreerimiskviitungi valdaja võib sihtkohas nõuda pagasi väljastamist kohe pärast kokkulepitud aja ning vajaduse korral tolli- või muude ametivõimude poolt nõutud formaalsuste täitmiseks kulunud aja möödumist. 4. Kui pagasi registreerimiskviitungit ei esitata, peab vedaja väljastama pagasi ainult sellele isikule, kes tõendab, et tal on selleks õigus; ebapiisava tõendamise korral võib vedaja nõuda tagatist. 5. Pagas tuleb väljastada registreerimisel fikseeritud sihtkohas. 6. Pagasi registreerimiskviitungi valdaja, kellele pagasit ei väljastata, võib nõuda, et pagasi registreerimiskviitungile märgitakse päev ja kellaaeg, mil ta nõudis väljastamist vastavalt lõikele 3. 7. Õigustatud isik võib keelduda pagasi vastuvõtmisest, kui vedaja ei täida tema nõudmist kontrollida tema juuresolekul registreeritud pagasit, et tuvastada tema poolt väidetud kahju. 8. Muus osas toimub pagasi väljastamine vastavalt sihtkohas kehtivatele eeskirjadele. IV peatükk Sõidukid Artikkel 23 Veotingimused Üldiste veotingimuste erisätted sõidukite veo kohta määravad eelkõige kindlaks sõidukite veoks vastuvõtmise ja vormistamise, pealelaadimise ja veo, mahalaadimise ning väljastamise tingimused, samuti reisija kohustused. Artikkel 24 Veodokument 1. Lepingulised kohustused sõidukite veol tuleb fikseerida veodokumendis, mis tuleb väljastada reisijale. Veodokument võib olla osa reisija sõidudokumendist. 2. Üldiste veotingimuste erisätted sõidukite veo kohta määravad kindlaks veodokumendi vormi ja sisu, samuti keele ja kirjamärgid, mida selle trükkimisel ja täitmisel tuleb kasutada. Artikli 7 lõiget 5 kohaldatakse analoogselt. 3. Veodokumendile tuleb kindlasti kanda: a) vedaja või vedajad; b) teave selle kohta, et vedu allub isegi vastupidise kokkuleppe korral käesolevatele ühtsetele eeskirjadele; seda võib tähistada lühendiga CIV; c) igasugune muu teave, mis on vajalik sõidukite veo lepinguliste kohustuste tõendamiseks ning mis võimaldab reisijal antud veolepingust tulenevaid õigusi maksma panna. 4. Reisija peab veodokumendi vastuvõtmisel veenduma, et see oleks väljastatud vastavalt tema esitatud andmetele. Artikkel 25 Kohaldatav õigus Reserveerides käesoleva peatüki sätted, kohaldatakse sõidukite suhtes III peatüki sätteid pagasiveo kohta. IV JAOTIS VEDAJA VASTUTUS I peatükk Vastutus reisijate surma ja vigastuste korral Artikkel 26 Vastutuse alus 1. Vedaja vastutab kahju eest, mille põhjustavad reisija surm, vigastused või muud tema füüsilise või vaimse tervise kahjustused raudtee majandamisega seotud õnnestuste tagajärjel, reisija viibimise ajal raudteevagunis või sinna sisenedes või sealt väljudes, sõltumata sellest, millist raudteeinfrastruktuuri kasutatakse. 2. Vedaja vabaneb sellest vastutusest, kui a) õnnetuse põhjustasid asjaolud, mis ei olnud seotud raudtee majandamisega ja mida vedaja ei suutnud kõigi selles olukorras vajalike abinõude rakendamisele vaatamata vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida; b) õnnetus toimus reisija süü tõttu; c) õnnetus oli tingitud kolmanda isiku tegevusest, mida vedaja ei suutnud kõigi selles olukorras vajalike abinõude rakendamisele vaatamata vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida; teist ettevõtet, kes kasutab sama raudteeinfrastruktuuri, ei loeta kolmandaks isikuks; regressiõigus jääb puutumata. 3. Kui õnnetus oli tingitud kolmanda isiku tegevusest ja vedaja sellegipoolest ei vabane lõike 2 punkti c alusel täielikult vastutusest, siis vastutab ta käesolevate ühtsete eeskirjade piirangutega täies ulatuses, ilma et see kahjustaks tema võimalikku regressiõigust kolmanda isiku suhtes. 4. Käesolevad ühtsed eeskirjad ei puuduta vedaja võimalikku vastutust juhtudel, mida pole märgitud lõikes 1. 5. Kui üheainsa veolepingu objektiks olevat vedu teostavad üksteisele järgnevad vedajad, siis vastutab reisija surma või vigastuse korral see vedaja, kes pidi vastavalt veolepingule osutama seda veoteenust, mille käigus õnnetus juhtus. Kui seda veoteenust ei osutanud vedaja, vaid asendusvedaja, siis vastutavad mõlemad solidaarselt vastavalt käesolevatele ühtsetele eeskirjadele. Artikkel 27 Hüvitis surma korral 1. Reisija surma korral hõlmab hüvitis: a) reisija surma tagajärjel tekkinud vajalikke kulutusi, eelkõige kulutusi surnukeha transportimiseks ja matmiseks; b) kui surm ei saabu otsekohe, siis artiklis 28 sätestatud hüvitist. 2. Kui reisija surma tõttu kaotasid ülalpidaja isikud, kelle suhtes tal seaduse järgi oli või tulevikus oleks tekkinud ülalpidamiskohustus, siis tuleb ka see kahju hüvitada. Nende isikute kahjutasunõuete suhtes, keda reisija pidas ülal ilma seadusest tuleneva kohustuseta, kohaldatakse siseriiklikku õigust. Artikkel 28 Hüvitis vigastuste korral Reisija vigastuste või muude füüsilise või vaimse tervise kahjustuste korral hõlmab hüvitis: a) vajalikke kulutusi, eelkõige ravile ja põetamisele ning transpordile; b) varalise kahju hüvitamist seoses reisija töövõime täieliku või osalise kaotusega või tema kasvanud vajadustega. Artikkel 29 Teiste isikukahjude hüvitamine Siseriiklik õigus määrab kindlaks, kas ja millises ulatuses peab vedajakahju hüvitama teistsuguste isikukahjude korral, kui on sätestatud artiklites 27 ja 28. Artikkel 30 Hüvitise vorm ja suurus surma ja vigastuste korral 1. Artikli 27 lõikes 2 ja artikli 28 punktis b ette nähtud hüvitis tuleb välja maksta ühekordse maksena. Kuid kui siseriiklik õigus lubab määrata pensioni ja vigastatud reisija või artikli 27 lõike 2 järgi nõude esitamiseks õigustatud isikud nõuavad pensioni maksmist, siis toimub hüvitamine sellisel kujul. 2. Vastavalt lõikele 1 makstava hüvitise suurus määratakse kindlaks siseriikliku õiguse alusel. Artikkel 31 Teised transpordivahendid 1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, ei kohaldata sätteid vastutuse kohta vedamise ajal ja vedamisega seotud asjaolu tagajärjel põhjustatud reisija surma või kehavigastuse korral sellise kahju suhtes, mis on tekkinud veo käigus, mida vastavalt veolepingule ei viidud läbi raudteel. 2. Kuid kui raudteevaguneid veetakse parvlaevaga, siis tuleb sätteid vastutuse kohta reisija surma või vigastuse korral kohaldada artikli 26 lõikes 1 ja artikli 33 lõikes 1 nimetatud kahju suhtes, mida reisija sai raudtee majandamisega seotud õnnetuse tagajärjel viibides nendes vagunites, sisenedes sinna või sealt väljudes. 3. Kui raudteeliiklus on erakorraliste asjaolude tõttu ajutiselt katkenud ja reisijaid veetakse teise transpordivahendiga, siis vastutab vedaja vastavalt käesolevatele ühtsetele eeskirjadele. III peatükk Vastutus käsipakkide, loomade, pagasi ja sõidukite eest 1. JAGU Käsipakid ja loomad Artikkel 33 Vastutus 1. Vedamise ajal ja vedamisega seotud asjaolu tagajärjel põhjustatud reisija surma või kehavigastuse korral vastutab vedaja ka selle kahju eest, mis tekkis nende asjade täieliku või osalise kaotsimineku või kahjustamise tõttu, mis olid reisijal seljas või käsipakkidena kaasas; see kehtib ka reisijaga kaasas olnud loomade kohta. Artiklit 26 kohaldatakse vastavalt. 2. Muus osas vastutab vedaja nende asjade, käsipakkide või loomade, mille järelevalve on vastavalt artiklile 15 reisija kohuseks, täielikust või osalisest kaotsiminekust või kahjustamisest tingitud kahjude eest ainult siis, kui selles on süüdi vedaja. Sellisel juhul ei kohaldata IV jaotise teisi artikleid, välja arvatud artikkel 51, ja VI jaotist. Artikkel 34 Hüvitise piiramine asjade kaotsimineku ja kahjustamise korral Kui vedaja vastutab artikli 33 lõike 1 alusel, siis ta peab maksma igale reisijale hüvitist, mille piirmääraks on 1400 arvestusühikut. Artikkel 35 Vastutuse välistamine Vedaja ei vastuta reisija ees kahju eest, mis tuleneb sellest, et reisija ei ole täitnud tolli- või muid ametivõimude poolt nõutud formaalsusi. 2. JAGU Registreeritud pagas Artikkel 36 Vastutuse alus 1. Vedaja vastutab kahju eest, mis on tingitud registreeritud pagasi täielikust või osalisest kaotsiminekust või kahjustamisest ajavahemikus selle vastuvõtmisest kuni väljastamiseni, samuti selle pagasi hilinenud väljastamisest tingitud kahju eest. 2. Vedaja vabaneb sellest vastutusest, kuivõrd kaotsimineku, kahjustuse või hilinenud väljastamise põhjuseks oli reisija enda süü, reisijapoolne korraldus, milles vedaja polnud süüdi, registreeritud pagasi erilised puudused või asjaolud, mida vedaja ei suutnud vältida ja mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida. 3. Vedaja vabaneb sellest vastutusest, kuivõrd kaotsiminek või kahjustus on tingitud konkreetsest ohutegurist, mis on seotud ühe või mitme järgmise asjaoluga: a) pakendi puudumine või selle mittevastavus; b) pagasi spetsiifilised omadused; c) esemete andmine pagasisse, mille vedu on välistatud. Artikkel 37 Tõendamiskohustus 1. Vedaja kohustus on tõendada, et kaotsimineku, kahjustuse või hilinenud väljastamise põhjuseks oli mõni artikli 36 lõikes 2 nimetatud asjaoludest. 2. Kui vedaja tuvastab, et kaotsiminek või kahjustus võis vastavalt antud juhtumi asjaoludele olla tingitud ühest või mitmest artikli 36 lõikes 3 nimetatud ohutegurist, siis eeldatakse, et nii see ka oli. Kuid õigustatud isikul on õigus tõendada, et kahju ei olnud tingitud nendest ohuteguritest või oli seda üksnes osaliselt. Artikkel 38 Üksteisele järgnevad vedajad Kui üheainsa veolepingu objektiks olevat veose vedu viivad läbi üksteisele järgnevad vedajad, siis iga vedaja, võttes üle pagasi koos pagasi registreerimiskviitungiga või sõiduki koos veodokumendiga, saab pagasi või sõiduki veo suhtes pagasi registreerimiskviitungi või veodokumendi kohaselt veolepingu pooleks ja võtab endale sellest tulenevad kohustused. Sellisel juhul vastutab iga vedaja veo eest kogu marsruudi ulatuses kuni väljastamiseni. Artikkel 39 Asendusvedaja 1. Kui vedaja on usaldanud veo läbiviimise täielikult või osaliselt asendusvedajale, sõltumata sellest, kas tal oli selleks veolepingu alusel õigus või mitte, siis jääb vedaja vastutama kogu veo eest. 2. Kõik käesolevate ühtsete eeskirjade sätted, mis reguleerivad vedaja vastutust, kehtivad ka asendusvedaja vastutuse kohta tema poolt läbiviidud vedude osas. Kui esitatakse nõue asendusvedaja töötajate või teiste isikute vastu, keda ta veo läbiviimisel kasutas, siis tuleb kohaldada artikleid 48 ja 52. 3. Igasugune erikokkulepe, mille alusel vedaja võtab endale kohustusi, mida tal käesolevate ühtsete eeskirjade alusel ei ole, või loobub õigustest, mida talle käesolevate ühtsete eeskirjade alusel tagatakse, puudutab asendusvedajat vaid juhul, kui ta on selleks oma selgesõnalise kirjaliku nõusoleku andnud. Sõltumata sellest, kas asendusvedaja on või ei ole sellise nõusoleku andnud, on sellisest erikokkuleppest tulenevad kohutused ja loobumisavaldused vedaja suhtes endiselt siduvad. 4. Nii vedaja kui ka asendusvedaja vastutavad solidaarselt, kui ja kuivõrd neil vastutada tuleb. 5. Hüvitise kogusumma, mille võib välja nõuda vedajalt, asendusvedajalt ning nende töötajatelt ja teistelt nende poolt veo läbiviimisel kasutatud isikutelt, ei ületa käesolevates ühtsetes eeskirjades sätestatud piirmäärasid. 6. Käesolev artikkel jätab puutumata vedaja ja asendusvedaja õigused esitada üksteisele regressinõudeid. Artikkel 40 Kaotsimineku eeldamine 1. Õigustatud isik võib ilma täiendava tõendamiseta lugeda kaotsi läinuks pagasiühiku, mida ei ole talle väljastatud või tema käsutusse antud 14 päeva jooksul pärast seda, kui pagasi väljastamist nõuti vastavalt artikli 22 lõikele 3. 2. Kui kadunuks peetud pagasiühik leitakse üles aasta jooksul pärast väljastamise nõudmist, siis peab vedaja sellest teavitama õigustatud isikut, juhul kui tema aadress on teada või kui seda on võimalik kindlaks teha. 3. Õigustatud isik võib 30 päeva jooksul pärast lõikes 2 nimetatud teate saamist nõuda pagasiühiku väljastamist. Sellisel juhul peab ta tasuma kulud pagasiühiku veoks vormistamiskohast väljastamiskohta ja tagasi maksma saadud hüvitise, millest vastaval juhul arvatakse maha hüvitises sisaldunud kulud. Kuid talle jääb õigus nõuda vastavalt artiklile 43 hüvitist hilinenud väljastamise eest. 4. Kui leitud pagasiühiku tagastamist ei nõuta lõikes 3 ette nähtud tähtaja jooksul või kui see leitakse rohkem kui aasta pärast väljastamise nõudmist, siis käsutab vedaja seda vastavalt pagasiühiku asukohas kehtivatele seadustele ja õigusaktidele. Artikkel 41 Hüvitis kaotsimineku korral 1. Pagasi täieliku või osalise kaotsimineku korral peab vedaja igasuguseid teisi hüvitisi välistades maksma: a) tõendatud kahjusumma korral sellega võrduvat hüvitist, mis aga ei ületa 80 arvestusühikut brutomassi iga puuduva kilogrammi või 1 200 arvestusühikut iga pagasiühiku eest; b) tõendamata kahjusumma korral paušaalhüvitist, mis võrdub 20 arvestusühikuga brutomassi iga puuduva kilogrammi või 300 arvestusühikuga iga pagasiühiku eest. Üldistes veotingimustes määratakse kindlaks, kas hüvitist makstakse iga puuduva kilogrammi või pagasiühiku eest. 2. Lisaks peab vedaja tagastama pagasiveotasu ja muud kaotsiläinud pagasiühiku veoga seoses makstud summad ning juba tasutud tolli- ja aktsiisimaksud. Artikkel 42 Hüvitis kahjustamise korral 1. Registreeritud pagasi kahjustamise korral peab vedaja igasuguseid teisi hüvitisi välistades maksma hüvitist, mis vastab pagasi väärtuse vähenemisele. 2. Hüvitis ei ületa: a) juhul kui kogu pagas on kahjustamise tõttu kasutamiskõlbmatuks muutunud, seda summat, mis tuleks maksta pagasi täieliku kaotsimineku korral; b) juhul kui ainult osa pagasist on kahjustamise tõttu kasutamiskõlbmatuks muutunud, seda summat, mis tuleks maksta kasutamiskõlbmatuks muutunud osa kaotsimineku korral. Artikkel 43 Hüvitis hilinenud väljastamise korral 1. Vedaja peab pagasi hilinenud väljastamise korral maksma iga väljastamisnõude esitamisele järgnenud 24-tunnise täisperioodi eest, kuid kokku mitte rohkem kui 14 ööpäeva eest: a) kahjusummaga võrduvat hüvitist, kuid mitte rohkem kui 0,80 arvestusühikut hilinenult väljastatud pagasi brutomassi kilogrammi kohta või 14 arvestusühikut pagasiühiku kohta, juhul kui õigustatud isik tõendab, et hilinemine tekitas kahju, kaasa arvatud kahjustusi; b) paušaalhüvitist, mis võrdub 0,14 arvestusühikuga hilinenult väljastatud pagasi brutomassi kilogrammi kohta või 2,80 arvestusühikuga pagasiühiku kohta, juhul kui õigustatud isik ei suuda tõendada, et hilinemine oleks tekitanud kahju. Üldistes veotingimustes määratakse kindlaks, kas hüvitist makstakse pagasi kilogrammi või pagasiühiku pealt. 2. Pagasi täieliku kaotsimineku korral ei maksta lisaks artiklis 41 sätestatud hüvitisele lõikes 1 sätestatud hüvitist. 3. Pagasi osalise kaotsimineku korral makstakse lõikes 1 sätestatud hüvitist allesjäänud osa eest. 4. Pagasi kahjustamise korral, mis ei olnud tingitud hilinenud väljastamisest, makstakse vastaval juhul lisaks artiklis 42 sätestatud hüvitisele ka lõikes 1 sätestatud hüvitist. 5. Mitte mingil juhul ei saa lõikes 1 sätestatud hüvitise ja artiklites 41 ning 42 sätestatud hüvitiste kogusumma olla suurem kui hüvitis pagasi täieliku kaotsimineku korral. 3. JAGU Sõidukid Artikkel 44 Hüvitis hilinemise korral 1. Kui sõiduki pealelaadimine või väljastamine hilines vedaja süü tõttu ja kui õigustatud isik tõendab, et selle läbi tekitati talle kahju, siis peab vedaja maksma hüvitist, mille suurus ei ületa veotasu. 2. Kui õigustatud isik taganeb veolepingust, kuna pealelaadimine hilines vedaja süü tõttu, siis tagastatakse talle veotasu. Kui ta tõendab, et hilinemine tekitas talle kahju, siis võib ta lisaks nõuda hüvitist, mille suurus ei ületa veotasu. Artikkel 45 Hüvitis kaotsimineku korral Sõiduki täieliku või osalise kaotsimineku korral lähtutakse õigustatud isikule tõendatud kahju eest makstava hüvitise arvutamisel sõiduki harilikust väärtusest. Hüvitise piirmäär on 8000 arvestusühikut. Nii täis kui tühi järelhaagis loetakse omaette sõidukiks. Artikkel 46 Vastutus teiste esemete eest 1. Sõidukis olnud esemete või auto külge kinnitatud veomahutites (näiteks pagasi- või suusaboksides) asuvate esemete puhul vastutab vedaja ainult sellise kahju eest, mis oli tingitud tema süüst. Koguhüvitise piirmäär on 1400 arvestusühikut. 2. Autole väljastpoolt kinnitatud esemete, kaasa arvatud lõikes 1 nimetatud veomahutite eest vastutab vedaja ainult siis, kui tõendatakse, et kahju on tingitud vedaja toimingust või tegematajätmisest kas sihilikult kahju tekitamise eesmärgil või hooletusest, kuigi oli teada, et selline kahju võib ilmselt tekkida. Artikkel 47 Kohaldatav õigus Lisaks käesoleva jao sätetele kohaldatakse sõidukite suhtes 2. jao sätteid vastutuse kohta pagasi eest. IV peatükk Üldsätted Artikkel 48 Vastutuse piiramise õigusest ilmajäämine Käesolevates ühtsetes eeskirjades ette nähtud vastutuse piiranguid, samuti siseriikliku õiguse sätteid, mis piiravad hüvitist teatud summaga, ei kohaldata, kui tõendatakse, et kahju on tingitud vedaja tegevusest või tegevusetusest kas kavatsetult kahju tekitamise eesmärgil või ettevaatamatusest, kuigi oli teada, et selline kahju võib ilmselt tekkida. Artikkel 49 Konverteerimine ja intresside maksmine 1. Kui hüvitise arvutamisel tuleb välisvaluutas väljendatud summad konverteerida, siis tuleb seda teha hüvitise maksmise päeval ja kohas kehtiva vahetuskursi järgi. 2. Õigustatud isik võib hüvitiselt nõuda viieprotsendilist aastaintressi alates reklamatsiooni esitamise päevast vastavalt artiklile 55 või kui reklamatsiooni ei ole esitatud, siis alates hagi esitamise päevast. 3. Hüvitistelt artiklite 27 ja 28 alusel arvutatakse intressi alles alates päevast, mil ilmnesid hüvitise suurust määravad asjaolud, juhul kui see päev on hilisem reklamatsiooni või hagi esitamise päevast. 4. Pagasi puhul võib intressi nõuda ainult siis, kui hüvitis ületab 16 arvestusühikut ühe pagasi registreerimiskviitungi kohta. 5. Kui õigustatud isik ei esita vedajale pagasi kohta esitatud reklamatsiooni lõplikuks läbivaatamiseks vajalikke tõendeid talle seatud kohase tähtaja jooksul, siis peatub intresside kulgemine selle tähtaja lõppemisest alates kuni nimetatud tõendite üleandmiseni. Artikkel 50 Vastutus tuumaõnnetuse korral Vedaja vabaneb talle käesolevate ühtsete eeskirjadega pandud vastutusest, kui kahju põhjuseks oli tuumaõnnetus ja kui vastavalt antud riigi seadusele ja teistele õigusaktidele, mis reguleerivad vastutust tuumaenergeetika valdkonnas, vastutab kahju eest tuumaseadme valdaja või temaga võrdsustatud isik. Artikkel 51 Isikud, kelle ees vedaja vastutab Vedaja vastutab oma töötajate ja teiste isikute eest, kelle teenuseid ta vedamisel kasutab, kuivõrd need töötajad ja teised isikud täidavad oma tööülesandeid. Veoks kasutatava raudteeinfrastruktuuri ettevõtjaid loetakse isikuteks, kelle teenuseid vedaja veo läbiviimisel kasutab. Artikkel 52 Muud nõuded 1. Kõigil juhtudel, kui kohaldatakse käesolevaid ühtseid eeskirju, võib mis tahes õiguslikul alusel esitada vedaja vastu kahju hüvitamise nõuet ainult käesolevate ühtsete eeskirjade eeldustel ja piirangutega. 2. Sama kehtib nõuete kohta töötajate ja teiste isikute vastu, kelle eest vastutab vedaja artikli 51 alusel. V JAOTIS REISIJA VASTUTUS Artikkel 53 Erilised vastutuse alused Reisija vastutab vedaja ees igasuguse kahju eest, a) mis on tingitud oma kohustuste mittetäitmisest, mis tal on vastavalt 1. artiklitele 10, 14 ja 20, 2. üldiste veotingimuste erisätetele sõidukite veo kohta või 3. määrusele ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo kohta (RID) või b) mille põhjustasid temaga kaasas olevad esemed või loomad, juhul kui ta ei suuda tõendada, et kahju on tingitud asjaoludest, mida ta vaatamata abinõude rakendamisele, mida nõutakse kohusetundlikult reisijalt, ei suutnud vältida ja mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida. See säte ei puuduta vedaja vastutust artikli 26 ja artikli 33 lõike 1 alusel. VI JAOTIS NÕUETE ESITAMINE Artikkel 54 Osalise kaotsimineku või kahjustamise tuvastamine 1. Kui vedaja avastab või eeldab või kui õigustatud isik väidab, et vedaja hoole alla antud ese (pagas, sõiduk) on osaliselt kaotsi läinud või kahjustatud, siis peab vedaja viivitamatult ja võimaluse korral õigustatud isiku juuresolekul vastavalt kahju olemusele fikseerima aktis selle eseme seisundi ja niivõrd kui võimalik, kahju ulatuse, põhjuse ja tekkimise aja. 2. Õigustatud isikule tuleb väljastada tasuta selle akti koopia. 3. Kui õigustatud isik ei ole aktis fikseerituga nõus, siis võib ta nõuda, et pagasi või sõiduki seisundi ning kahju põhjuse ja kahjusumma tuvastaks ekspert, kelle nimetavad veolepingu osapooled või kohus. Menetlus viiakse läbi selle riigi seaduste ja teiste õigusaktide alusel, kus tuvastamine toimub. Artikkel 55 Reklamatsioonid 1. Reklamatsioonid, mis puudutavad vedaja vastutust reisija surma või vigastuse korral, tuleb kirjalikult esitada sellele vedajale, kelle vastu saab nõuet kohtusse esitada. Sellise veo kohta, mis oli üheainsa lepingu objektiks ja mida viisid läbi üksteisele järgnevad vedajad, võib reklamatsiooni esitada ka esimesele või viimasele vedajale, samuti vedajale, kellel reisija elukoha või alalise elukoha riigis on ettevõtte keskus, filiaal või esindus, mille kaudu veoleping sõlmiti. 2. Teised veolepinguga seotud reklamatsioonid tuleb kirjalikult esitada artikli 56 lõigetes 2 ja 3 nimetatud vedajale. 3. Tõendusmaterjalid, mida õigustatud isik peab vajalikuks reklamatsioonile lisada, tuleb esitada originaalis või koopiatena, mis vedaja nõudmisel peavad olema nõuetekohaselt tõendatud. Reklamatsiooni lahendamise käigus võib vedaja nõuda sõidudokumendi, pagasi registreerimiskviitungi ja veodokumendi loovutamist. Artikkel 56 Vedajad, kelle vastu võib nõudeid kohtusse esitada 1. Kahjutasunõudeid, mis tulenevad vedaja vastutusest reisija surma või vigastuse korral, võib kohtusse esitada ainult sellise vedaja vastu, kes on vastutav artikli 26 lõike 5 alusel. 2. Teisi veolepingust tulenevaid reisijate nõudeid võib, arvestades sealjuures lõikest 4 tulenevat, esitada ainult esimese, viimase või selle vedaja vastu, kes viis läbi veo selle osa, mille käigus ilmnes nõude põhjuseks olev asjaolu. 3. Kui veo korral, mida teostavad üksteisele järgnevad vedajad, on väljastamiseks kohustatud vedaja märgitud tema nõusolekul pagasi registreerimiskviitungile või veodokumendile, siis võib nõudeid lõike 2 alusel esitada kohtusse tema vastu ka juhul, kui ta ei ole pagasit või sõidukit vastu võtnud. 4. Nõudeid reisijaveolepingu alusel makstud summade hüvitamiseks võib kohtusse esitada vedaja vastu, kes selle summa sisse nõudis, või vedaja vastu, kelle kasuks see summa sisse nõuti. 5. Vastuhagi või vaide korras võib nõudeid esitada lisaks lõigetes 2 ja 4 nimetatutele ka teiste vedajate vastu, kui hagi põhineb samal veolepingul. 6. Niivõrd kui käesolevaid ühtseid eeskirju kohaldatakse asendusvedaja suhtes, võib ka tema vastu esitada nõudeid kohtusse. 7. Kui hagejal on valida mitme vedaja vahel, siis tema valikuõigus lõpeb, niipea kui neist ühe vastu on hagi esitatud; see kehtib ka siis, kui hagejal on valida ühe või mitme vedaja ja asendusevedaja vahel. Artikkel 58 Nõudeõiguse lõppemine reisija surma või vigastuse korral 1. Õigustatud isiku igasugune nõudeõigus seoses vedaja vastutusega reisija surma või vigastuse korral on lõppenud, kui ta hiljemalt 12 kuu möödumisel sellest, kui ta sai teada kahju tekkimisest, ei teata reisijaga toimunud õnnetusest ühele vedajatest, kellele vastavalt artikli 55 lõikele 1 võib esitada reklamatsiooni. Kui õigustatud isik teatab vedajale õnnetusest suuliselt, siis peab vedaja talle väljastama kinnituse suulise teate saamise kohta. 2. Kuid nõudeõigus ei lõpe, kui a) õigustatud isik on lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul esitanud reklamatsiooni ühele artikli 55 lõikes 1 nimetatud vedajatest; b) vastutav vedaja on lõikes 1 sätestatud aja jooksul saanud reisijaga toimunud õnnetusest teada mingil muul moel; c) õnnetusest ei teatatud või seda tehti hilinemisega asjaolude tõttu, milles õigustatud isikut ei saa süüdistada; d) õigustatud isik tõendab, et õnnetus toimus vedaja süül. Artikkel 59 Nõudeõiguse lõppemine pagasiveo korral 1. Kui õigustatud isik võtab pagasi vastu, on lõppenud igasugune veolepingust tulenev nõudeõigus vedaja vastu pagasi osalise kaotsimineku, kahjustamise või hilinenud väljastamise korral. 2. Kuid nõudeõigus ei lõpe: a) osalise kaotsimineku või kahjustuse korral, kui 1. õigustatud isik tuvastas kaotsimineku või kahjustuse vastavalt artiklile 54 enne pagasi vastuvõtmist; 2. tuvastamine, mis oleks pidanud toimuma vastavalt artiklile 54, jäi ära üksnes vedaja süü tõttu; b) välisel vaatlusel mittemärgatava kahju korral, mille õigustatud isik tuvastas alles pärast pagasi vastuvõtmist, kui ta 1. nõuab tuvastamist vastavalt artiklile 54 otsekohe pärast kahju avastamist ja hiljemalt kolme päeva möödumisel pärast pagasi vastuvõtmist ja 2. lisaks tõendab, et kahju tekkis vedaja poolt pagasi vastuvõtmise ja väljastamise vahel; c) hilinenud väljastamise korral, kui õigustatud isik esitab 21 päeva jooksul nõude mõne artikli 56 lõikes 3 nimetatud vedaja vastu; d) kui õigustatud isik tõendab, et kahju on tingitud vedaja süüst. Artikkel 60 Aegumine 1. Kahjutasunõuded, mis tulenevad vedaja vastutusest reisija surma ja vigastuste korral, aeguvad järgmiselt: a) reisijate nõuded kolme aasta jooksul arvates esimesest õnnetusele järgnevast päevast; b) teiste õigustatud isikute nõuded kolme aasta jooksul arvates reisija surmale järgnenud esimesest päevast, hiljemalt aga viie aasta jooksul arvates esimesest õnnetusele järgnenud päevast. 2. Teised veolepingust tulenevad nõuded aeguvad ühe aastaga. Kuid aegumistähtaeg on kaks aastat selliste nõuete puhul, kus kahju oli tingitud vedaja tegevusest või tegevusetusest kas kavatsetult kahju tekitamise eesmärgil või ettevaatamatusest, kuigi oli teada, et selline kahju võib ilmselt tekkida. 3. Aegumistähtaeg vastavalt lõikele 2 hakkab kulgema nõuete korral: a) täieliku kaotsimineku hüvitamiseks 14. päevast pärast artikli 22 lõikes 3 sätestatud tähtaja lõppemist; b) osalise kaotsimineku, kahjustuse või hilinenud väljastamise hüvitamiseks väljastamise päevast; c) kõigil teistel reisijate veoga seotud juhtumitel sõidudokumendi kehtivuse lõppemise päevast. Aegumistähtaja algusena näidatud päev ei ole mingil juhul tähtaja sisse arvatud. 4. […] 5. […] 6. Muus osas kehtib aegumistähtaja peatumise ja katkemise suhtes siseriiklik õigus. III LISA TEENUSE KVALITEEDISTANDARDITE MIINIMUMNÕUDED Teave ja piletid Veoteenuste täpsus ja veoteenuste katkemist puudutavad üldpõhimõtted Veoteenuste tühistamine Veeremi ja raudteejaamade puhtus (õhu kvaliteet vagunites, sanitaarsõlmede puhtus jne) Kliendi rahulolu uuring Kaebustega tegelemine, tagasimaksed ja hüvitised, kui teenuse kvaliteedistandardeid ei täideta Puudega isikutele ja liikumispuudega isikutele antav abi. Saatja: Jolan Sevtsov <[email protected]> Saatmisaeg: 18. detsember 2015. a. 14:27 Adressaat: Kristel K�nnap Koopia: Alar Pinsel; Go Group Info Teema: Veoeeskirja koosk�lastamine Manused: Reisijateveo eeskiri 1412015.bdoc; TJA Veoeeskiri kinnitamiseks -113.bdoc Tere K�esolevaga esitan Teile koosk�lastamiseks uuendatud AS-i Go Rail veoeeskirja. Lugupidamisega Jola n �evt sov aren dusd irekt or AS GoR ail Tel.: +372 631 0057 Fax: +372 631 0001 E- mail: jolan .sevt sov @go .ee