ATKL raamleping "Riigi SSO (single-sign-on) teenuse jätkuarendused"

Lisa 5 RIA teenuste arenduspõhimõtted 1.1 Rutiinid, artefaktid ja rollid Rutiin Kirjeldus Eesmärk Osalejad Arenduse alustamise eelduseks on tehnilise sprindi läbimine. Tehniline sprint koosneb kõikidest tegevustest, mis on vajalikud selleks, et arendaja saaks hakata Tehnilise valmisoleku loomine tarnima äriväärtust. Soovituslikult pool planeeritud sprindi pikkusest. tehnoloogia, DevOps, 0-Sprint äriväärtuse arendamiseks ja arhitekt, tootejuht tarnimiseks Aitab veenduda arenduspartneri tehnilises pädevuses, tagada tehniline võimekus arendustöödega alustamiseks ning muudab tehnilise poole läbipaistvamaks ja seeläbi paremini juhitavaks. Sprint – ajaliselt piiratud arendusaeg, mille kestus on Peamine Sprindi eesmärk on tarnida kliendile kasutatav tarkvara osa. eelnevalt kokku lepitud - tavaliselt tootejuht ja ühest nädalast ühe kuuni. Iga Sprint Sprindi käigus uuendab arendaja arendusest tulenevate muudatuste korral ka arendusmeeskond, sprint algab planeerimisega ja teenuste spetsifikatsiooni ja paigaldusjuhendeid, arendus- ja CI keskkonna arhitekt lõppeb ülevaatuse ning evitusskeeme. tagasivaate koosolekuga (retroperspektiiviga). Standup’i abil kontrollitakse arendustsükli (Sprindi) tempot ja tervist. Veendutakse, et meeskonnal pole takistusi ja tööd edenevad plaanitud tempos. Standup’il peab iga osaleja vastama kolmele küsimusele: arendajad, arhitekt, Daily Igapäevane kuni 15 minutiline testijad, tootejuht, stand-up arendusmeeskonna infovahetus  Mis sa eile valmis said? scrum master  Mida sa täna plaanid valmis saada?  Kas sul on takistusi? Võimaldab meeskonnal kokku leppida tööde nimekiri, millega hakatakse tegelema tootejuht ja Sprint Järgmise arendustsükli tööde järgmine Sprint. See on grupitöö, kus osaleb terve meeskond. Antud koosoleku arendusmeeskond, planning (skoobi) kokku leppimine jooksul on vaja leida vastused küsimustele: “mis saab tehtud Sprindi jooksul?” ning arhitekt “kuidas realiseerida valitud töömahu?” tootejuht ja Backlog Vaadata läbi backlog'is olevaid Story/taske , et veenduda tähtsuse järjekorras ja et Backlogi ülevaatamine arendusmeeskond, grooming üksused on kohaletoimetamiseks valmis. arhitekt  Kokkuvõtlik ülevaade tootejuht, Sprint arendustsükliga loodud Iga sprindi eesmärgiks on tarnida potentsiaalselt toodangukõlblik toode ning Sprint arendusmeeskond, review äriväärtusest ja teekaardi review on rutiin, kus selles veendutakse kaasates tarvilikke osapooli. kliendi/tellija hetkeseisust esindaja(d) Retro põhieesmärk on saada ülevaade eelmisest sprindist, et vajadusel teha Eelmise arendustsükli töörutiinis parandusi ja kõrvaldada takistusi. tootejuht ja õnnestumiste ja ebaõnnestumiste Retro arendusmeeskond, kaardistamine ning takistuste  Mis läks hästi? arhitekt lahendamise kokkuleppimine  Mida saame tulevikus parandada? Artefaktid Kirjeldus See on list, mis kirjeldab kõik tööd, millised on vajalikud toode valmistamiseks. List on dünaamiline ning sisaldab rakenduse funktsioone, Product backlog nõudeid, detaile ja parandusi. Sprint backlog See on plaan järgmiseks Sprindiks, mis ütleb milline toote funktsionaalsus peab olema tarnitud iteratsiooni tulemusena. Toote osa/ Potentsiaalselt kasutusse antav toote osa, mis valmib Sprindi jooksul. Increment Ingliskeelne Rollid Rolli kirjeldus nimetus Äriomanik Business owner Äriomaniku rollis on valdkonnajuht, kes vastutab saavutavate tulemuste koguväärtuse maksimeerimise eest. Peamine kontakt äri ja IT vahel. Koostöös aitab koostada toote visiooni ning seletada seda arendusmeeskonnale. Vastutab Toote omanik Product owner toote Backlogi eest ning prioritiseerib arendusülesandeid. Scrum Peamine vastutus on suurendada meeskonna tootlikust. Kõrvaldab takistusi tööprotsessis, toetab metodoloogia paremat Scrum master meister kasutamist igapäevaselt, motiveerib, koolitab ning aitab. Development Protsessi poolt eeldatakse, et meeskond sisaldab kõiki vajalikke kompetentse, et tarnida funktsioneerivat toodet. On Arendustiim team iseorganiseeruv ning tervikuna vastutab tulemuse eest.  Arhitekt on protsessis osaleja. Tema osaleb aktiivselt süsteemi või teenuse teostamisel (arendamisel). Arhitekti vastutused:  Arhitekt loob teenuse või toote tehnilise kontseptsiooni ja jälgib selle teostamist.  Arhitekt lähtub ärilistest vajadustest, eesmärkidest ja soovidest, leides neile sobiva tehnilise vormi. Arhitekt Architect  Arhitekti töö tulemusteks on artefaktid ja suhtlus.  Artefaktid: kontseptsioonid, kavandid, mudelid, spetsifikatsioonid, kirjalikud arvamused tehnilistes küsimustes, koodiläbivaatuste raportid. Peamine ülesanne on teostada analüüsi, et aru saada millised on ärilised vajadused, selle põhjal loob dokumentatsiooni, mis Analüütik Analyst on lähteülesanne arendajatele. Peamiselt administratiivne roll. Projektijuht koordineerib arendustiimi, koostab projektiplaani ja eelarvet, jagab tööd Projektijuht Project manager inimeste vahel ning jälgib progressi. 1.2 Arendustsükkel Arendustsüklisse planeeritud tööde arendamine, testimine ja vastuvõtmine. Arendajad arendavad ja tarnivad kasutuslood (või bugid) vastavalt kokkulepitud tarnedefinitsioonile. Vastutab Arendamine – kasutusloo vastavusse arendusmeeskond. viimine tarnedefinitsiooniga (Definition of done) Arendamise tööfaasis testib arendaja enda koodi oma keskkondades. Tarkvara kompileeritakse ja paigaldatakse RIA CI keskkonnas. Kuidas ja kelle poolt toimub koodikvaliteedi kontroll? Kokkulepete sõlmimise ja otsuste vastuvõtmise ning nende rakendamise eest arendusprotsessis vastutab arhitekt. Code review – tarnitud koodi kvaliteedi Code review sammus tuleb nõudeid rangelt järgida ja vajaduselt tööd arendajatele tagasi saata kui need ei ole kontrollimine kvaliteetsed. Kui võtame vastu ebakvaliteetse tarne, tuleb hiljem kulutada lisaressurssi vigade paranduseks. Minimaalne nõue: Kõik uued arendused liidestatakse RIA-sisese SonarQube'iga kohe peale RIA arenduskeskkonda kandmist. SonarQube'i peab laekuma regulaarselt teave ühiktestide katvuse kohta. Testimisel on soovitav kasutada majasiseseid teenusehaldureid. Testimise eest vastutab arendusmeeskond. Testimine – tarnitud väärtuse funktsionaalne testimine Testimise tööfaasis testib testija (mitte arendaja!) viimast commit’i CI keskkonnas. Kui see pole kvaliteetne, liigub töö tagasi arendusfaasi.  Tarnitud äriväärtuse vastuvõtmise või tagasilükkamise eest vastutab tootejuht. Ebakvaliteetsed, poolikud/puudulikud või kokkulepitud äriväärtuse tarnimise (DoD) nõuetele mittevastavad tööd ei kuulu vastuvõtmisele. Kui võtame vastu, oleme need aktsepteerinud ja teostatuks lugenud. Kui võtame vastu Äri vastuvõtutestimine (Acceptance test) – ebakvaliteetse tarne, tuleb hiljem kulutada lisaressurssi vigade paranduseks. tarnitud äriväärtuse vastuvõtmine või tagasilükkamine Vastuvõtutestimise töödele assigneeritakse üksnes RIA inimesi vastavalt kompetentsile: arhitektuursed tööd suunatakse arhitektile; funktsionaalsed tööd ja testimisalased tulemid tootejuhile; tarkvara paigaldamise/ehitamisega seotud tööd süsteemiadministraatorile jne. Vastuvõtutestimist realiseeritakse RIA testkeskkonnas. Turva- ja koormustestimine – major reliisidele, vastavalt vajadusele, enne Turva- ja koormustestide läbiviimise vajadust enne reliisi toodangusse jõudmist hindab (vastutab) arhitekt. toodangusse jõudmist 1.3 Keskkonnad Keskkondade eripära sõltub teenusest. Keskkond Kirjeldus Ligipääs Omadus Monitoorimine Arendaja Arendaja keskkond - individuaalne arendustöö; keskkonda haldab arenduspartner Arendaja Arendus masin RIA arenduskeskkond (DEV) - koodi ehitamine, testimine ja paigaldamine arendaja Arendaja, Meeskond ise otsustab DEV poolt, RIA keskkonnas; keskkonda haldab tootetiim (mõned toimingud vajavad RIA Toote Arendus mida monitoorida süsteemiadministraatorit) meeskond Testkeskkond (TEST) - reliisi testimine RIA poolt; keskkonda haldab RIA Toote TEST Reliisi testimine süsteemiadministraator meeskond Teenuse avalik testkeskkond (DEMO) - valmis rakenduse testimine RIA poolt, enne Toote RIA Zabbix info DEMO toodangusse paigaldamist (vastuvõtutestimine); keskkonda haldab RIA Vastuvõtutestimine meeskond monitoorimine süsteemiadministraator Toodangukeskkond (PROD) - rakenduse käitamine toodanguteenuse Toote PROD Toodanguteenus osutamiseks; keskkonda haldab RIA süsteemiadministraator. meeskond  RAAMLEPING NR 4.2-3/22149-1 Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA või tellija 1), registrikood 70006317, asukoht Pärnu mnt 139a, 15169 Tallinn, keda esindab seaduse ja põhimääruse alusel Margus Noormaa ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM või tellija 2), registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika tn 1,10122 Tallinn, keda esindab ministri 05.07.2022 käskkirja nr 170 alusel transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes Ahti Kuningas (RIA ja MKM edapidi koos tellijad) ja Nortal AS (edaspidi täitja), registrikood 10391131, asukoht Lõõtsa tn 6, 11415 Tallinn, keda esindab volikirja alusel Mattias Saks; edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid käesoleva raamlepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese 1.1 Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 29 alusel, lähtudes riigihangete seaduse § 51 kohaselt läbiviidud avatud hankemenetlusega „Riigi SSO (single-sign-on) teenuse jätkuarendused“ (viitenumber 249866) riigihanke alusdokumentidest ja nimetatud riigihankele täitja poolt esitatud pakkumustest. 1.2 Lepingu esemeks on SSO (single-sign-on) teenuse tarkvara kaasajas hoidmise, funktsionaalsuse täiendamise ning turvanõrkustest ja tarkvaravigadest tingitud arenduste teostamise (edaspidi tööd) tellimine lepingus sätestatud tingimustel ja korras. Lepingu esemeks olevate tööde täpsem kirjeldus on toodud lisas 4 „Tööde kirjeldus“. 1.3 Lepingu eesmärk on määrata kindlaks, kuidas toimub lepingu kehtivuse ajal lepingu esemeks olevate tööde tellimiseks hankelepingute sõlmimine tellija 1 ning täitja vahel. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb hankelepingu nõuetekohase täitmise eest tellija 1 ees vastutavaks täitja. 1.4 Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, täitja pakkumus/tellimused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid (edaspidi akt), pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.5 Lepingut rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015. a käskkirja nr 15-0329 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ alusel. Tulemi märgistamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusest nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. 2. Lepingu eeldatav maksumus/maht ja maksmise kord 2.1 Lepingu eeldatav kogumaksumus on kuni 200 000 eurot (edaspidi lepingu maksumus), millele lisandub käibemaks. Nimetatud maksumus on eeldatav ning tellija 1 ei ole kohustatud täitjalt tellima töid kogumaksumuse summas. 2.1.1 Ühe töötunni maksumus on 69,50 eurot, millele lisandub käibemaks. 2.2 Kui täitjal tekib tööde teostamise käigus tõlkimise vajadus, siis tõlkimisekulud jäävad täitja kanda. 1 2.3 Täitja esitab arve tellijale 2 e-arvena pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt) allkirjastamist. 2.4 Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71 on e-arve operaatoriks masintöödeldava algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris. 2.5 E-arve saatmise võimalused on: 2.5.1 kui täitja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani; 2.5.2 e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks; 2.5.3 kuni viis (5) e-arvet kuus võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e- arvete operaatorile edastamiseks. 2.6 Täitja poolt esitatav arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule ning vajadusel EL vms rahastusele, sisaldama makse teostamiseks vajalikke andmeid, riigihanke viitenumbrit, tellija 2 kontaktisiku nime ning vastama käibemaksuseaduse nõuetele. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. 2.7 Arve maksetähtaeg on 21 kalendripäeva. 3. Lepingu täitmine ja tööde tellimine 3.1 Lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute/tellimuste (edaspidi hankeleping) sõlmimine toimub vastavalt vajadusele lepingu kehtivuse perioodil. 3.1.1 Kui tellimuse maksumus on vähemalt 20 000 eurot käibemaksuta, siis sõlmitakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hankeleping. 3.2 Lepingu täitmine toimub esitatud tellimuste ja hankelepingute alusel. Hankelepingud sõlmitakse poolte kokkuleppel lepingu kehtivusaja jooksul käesolevas lepingus sätestatud korras. 3.3 Tööde tellimiseks esitab tellija 1 täitjale elektrooniliselt (e-postiga) või e-riigihangete keskkonna kaudu tellimuse ja pakkumuse esitamise tingimused koos tööde tehnilise kirjelduse ja vajadusel hankelepingu projektiga. Pakkumus aktsepteeritakse eduka pakkumusena, kui see vastab tellimuses kehtestatud tingimustele ja selles pakutud töötunni maksumus ei ületa lepingu punktis 2.1.1 toodud maksumust. 3.4 Pakkumus esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tellija 1 kontaktisiku e- posti aadressile või e-riigihangete keskkonna kaudu . 3.5 Pärast pakkumuse aktsepteerimist eduka pakkumusena edastab tellija 1 kontaktisik tellimuse/pakkumuse kinnituse e-postiga või e-riigihangete keskkonna kaudu, millega loetakse tellimus sõlmituks, juhul kui ei sõlmita kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hankelepingut. 4. Tööde üleandmine ja vastuvõtmine 4.1 Tööd antakse üle kolmes etapis. Esimene etapp kestab 4 (neli) kuud, teine etapp kestab 4 (neli) kuud ning kolmas etapp lõppeb 30.06.2023. Täitja kohustub tellijatele esitama etapile järgneva kuu 5-ndaks kuupäevaks üleandmis-vastuvõtmisakti eelnenud arveldusperioodi 2  eest, aluseks tellijate poolt vastu võetud töö ja/või tulemi valmimisele kulunud töötundide arv ning hankelepingus/pakkumuses toodud 1 (ühe) töötunni maksumus. Tööde üleandmise all mõistetakse tööde üleandmist täitja poolt tellijatele akti (lisa 2) alusel, näidates ära meeskonnaliikmete kaupa teostatud tööülesannete loetelu ja nendele kulunud töötunnid. Nimetatud akti vormistab täitja pärast tööde teostamist ja edastab e-posti teel digitaalselt allkirjastatult vahetult enne tööde üleandmist tellijate kontaktisikute e-posti aadressile ja tellijad allkirjastavad selle vahetult pärast tööde vastuvõtmist ning tagastab need täitja kontaktisiku e-posti aadressile. 4.1.1 Juhul kui akt esitatakse paberkandjal, koostab täitja selle 2 eksemplaris, esitab allkirjastatud aktid tellijate kontaktisikule, tellijad allkirjastavad aktid vahetult pärast tööde vastuvõtmist ning tagastab ühe eksemplari täitja kontaktisikule. 4.2 Täitja kohustub koos aktiga tellijatele üle andma kõik tellimuse/hankelepingu täitmisel saadud ja loodud materjalid. 4.3 Akti esitamisele järgnevast tööpäevast arvates on tellijatel aega 14 tööpäeva tööde ülevaatamiseks. Tellijatel on õigus vajadusel nimetatud perioodi pikendada, teavitades sellest enne tähtpäeva saabumist täitjat 3 tööpäeva ette. 4.4 Akti allkirjastamine tellijate poolt on nende kirjalik kinnitus, et tehtud tööd vastavad hankelepingu tingimustele ning tööde juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko on tellijatele üle läinud. 4.5 Akti võib tellijate poolt allkirjastada ja kinnitada ka hankelepingus/tellimuses nimetatud kontaktisik. 4.6 Kui tellijad tuvastavad täitja poolt teostatud töödes või aktis puudusi, võivad nad tööde vastuvõtmisest keelduda või võtta vastu vaid nõuetekohaselt teostatud tööd. Vastuvõtmisest keeldumisel esitavad tellijad täitjale tööde mittevastavuse kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate, kirjeldades selles ära töödes või aktis esinevad puudused ja määrates puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 4.6.1. Juhul, kui täitja ei kõrvalda töödes esinevaid puudusi tellijate poolt antud täiendava tähtaja jooksul, loetakse, et täitja on hankelepingut oluliselt rikkunud. 4.6.2. Juhul, kui täitja ei kõrvalda puudusi põhjusel, et pooled ei jõua tehtud tööde kvaliteedi või hankelepingule vastavuse osas kokkuleppele, siis kaasatakse mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatu ekspert. Eksperdi otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Eksperdi kaasamise kulud tasub süüdiolev pool. 4.7 Tellijad ei pea andma täitjale täiendavat tähtaega töödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja hankelepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, kui tegemist on tööde olulise mittevastavusega hankelepingule. Nimetatud juhul on tellijal 2 õigus keelduda teostatud tööde eest tasumisest puudustele vastavas osas. 4.8 Juhul, kui täitja kasutab hankelepingu vahetul täitmisel alltöövõtjaid, kajastab täitja olulisemad alltöövõtjad ja nende poolt teostatud tööde täpsed kirjeldused ning maksumused aktis. 5. Kvaliteedi tagamine 5.1 Täitja täidab hankelepingujärgsed kohustused vastavalt lepingus ja hankelepingus sätestatud tingimustele, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni parimas praktikas rakendatavatele tehnilistele kvaliteedinõuetele, normidele ja standarditele ning lähtub sealhulgas „Riigi IT koosvõime raamistikust” (kättesaadav veebiaadressil: 3  https://abi.ria.ee/riha/files/4620393/4620534/1/1588165199683/riigi_it_koosvoime_raamist ik.pdf). Arendusmeeskonna liikmed peavad kogu arendustöö vältel jälgima Eesti infoturbe Standardi (edaspidi E-ITS) (https://eits.ria.ee/) asjakohaseid meetmeid standardturbe tasemel lähtudes tellimustöö spetsiifikast ja varadest. Muuhulgas tuleb tagada kooskõlalisus ka RIA MFN nõuetega (edaspidi MFN) (https://e-gov.github.io/MFN/). E-ITSining MFN versioonid täpsustatakse tellimustöös. 5.2 Täitja peab omama tööde teostamiseks sobivaid keskkondi, koos kõige sinna juurde kuuluvaga sh kasutatava tarkvara litsentse. 5.3 Täitja vastutab tööde kvaliteedi ning terviklikkuse eest ja et selle alusel tehtav infosüsteem on realiseeritav ja rakendatav koostoimelise ja riigi IT põhimõtetele vastava infosüsteemina. Pakutavad lahendused peavad olema otstarbekad ning arvestama Eestis kehtivaid õigusakte. 5.4 Juhul kui on tegemist struktuurivahenditest rahastatava või muu välisrahastusega hankega, siis kohustub täitja tööde teostamisel järgima EL struktuuritoetusele viitamise juhendit. Vastavad nõuded ning stiilijuhised on kättesaadavad aadressil https://rtk.ee/toetusfondid-ja- programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/logod-ja-sumboolika. Sümboolika paigutus ja formaat tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga 1. 5.5 Tellijal 1 on õigus tööde teostamise käigus kontrollida täitja poolt teostatavate tööde kvaliteeti, lepingu ja hankelepingu tingimustest kinnipidamist. 5.6 Mittekvaliteetsete tööde või lepingule ja hankelepingule mittevastavate tööde avastamisel informeerib tellija 1 koheselt täitjaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 5.7 Täitjal on kohustus viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada tellijat 1 probleemidest, mis segavad hankelepingus toodud tööde teostamist ja tähtaegadest kinnipidamist ning õigus esitada tellijale 1 ettepanekuid tööde ja tähtaegade muutmiseks. 6. Dokumentatsioon 6.1 Täitja varustab tellijat 1 piisava dokumentatsiooniga, mis on vajalik, et tellija 1 saaks hankelepingu alusel loodud töid efektiivselt kasutada, hooldada ja kohandada, täiendades juba olemasolevat dokumentatsiooni või koostades vajadusel uue dokumentatsiooni. 6.2 Hankelepingu raames koostatavad dokumendid antakse tellijale 1 või tellija 1 poolt määratud kontaktisikutele üle eestikeelsetena või inglise keelsena, täpne vajadus sätestatakse hankelepingus/tellimuses. Üksnes tellija 1 eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekul võib dokumente üle anda muus keeles. Tõlkimise kulud kannab täitja. 6.3 Täitja esitatud dokumentatsioon peab vastama tööde kirjelduses toodud töödele, sisaldama muudatusi ja olema terminoloogiliselt üheselt mõistetav. 6.4 Täitja uuendab või asendab kõik esinenud vigade või puudustega dokumendid lepinguperioodi jooksul. 6.5 Dokumentide koostamiseks ja üleandmiseks kasutatakse elektroonilist infokandjat ning sensitiivne info tuleb edastada krüpteeritult, kasutades ID-tarkvara või tellijaga 1 kokku lepitud muud võimalust. 7. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 7.1 Pooled vastutavad sõlmitava lepingu tingimuste rikkumise eest maksimaalselt lepingu kogumaksumuse ulatuses. Pooled vastutavad sõlmitava hankelepingu/tellimuse tingimuste rikkumise eest maksimaalselt sõlmitava hankelepingu/tellimuse kogumaksumuse ulatuses. 4 7.2 Lepinguliste kohustuste rikkumise eest võivad tellijad täitjalt sisse nõuda leppetrahvi või pidada leppetrahv kinni täitjale makstavast summast, mis aga ei välista muude õiguskaitsevahendite kasutamist, mh nõuda kahju hüvitamist. 7.3 Tööde teostamise kokkulepitud ajakavast kõrvalekaldumise korral pole täitjal õigust nõuda kahjude korvamist, kui see on täitja nõuetekohase tegevusega välditav ja kahjud ei ole tekkinud tellija 1 otsesel süül. 7.4 Kui täitja viivituse põhjustavad tellijad, on täitjal õigus nõuda mõistlikku ajapikendust ja põhjendatud lisakulude hüvitamist. Täitja peab tellijaid viivitusest ning sellest tulenevatest tagajärgedest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. 7.5 Tellijad peatavad täitjale hankelepingujärgsete summade maksmise kas osaliselt või täielikult, kui: 7.5.1 täitja ei täida hankelepingut; 7.5.2 tööde teostamise käigus, testimise käigus või aktis avastatakse puudusi või muid täitja poolseid kohustuste rikkumisi; 7.5.3 täitja hankelepingujärgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab asjaolu, mille eest vastutab täitja. 7.6 Täitja võib peatada tööde teostamise kas osaliselt või täielikult, kui: 7.6.1 tellijad ei täida hankelepingut; 7.6.2 tellija 2 ei tasu hankelepingujärgset maksumust õigeaegselt; 7.6.2 täitja hankelepingujärgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab asjaolu, mille eest vastutavad tellijad. 7.7 Tööde teostamisel sh vigade kõrvaldamisel tekkivate täitja ja tellijate vaheliste erimeelsuste lahendamisel lähtutakse eelkõige tööde eesmärkidest tellijate seisukohalt. Kui täitja ei nõustu tellijate seisukohaga, lasub tellijate seisukoha mittesobivuse tõendamise kohustus täitjal. 7.8 Kui tellijad keelduvad või hoiavad kõrvale nõuetekohaselt teostatud tööde akti allkirjastamisest ja tööde eest tasumisest, on täitjal õigus nõuda viivist 0,02% päevas tasumata summalt, kuid mitte rohkem kui 20% vastuvõtmisest keeldutud tööde maksumusest. 7.9 Kui täitja ei teosta töid, ei anna töid tellijatele akti alusel üle või ei kõrvalda vigu määratud tähtajaks, on tellijatel õigus nõuda leppetrahvi 0,2% päevas teostamata või üleandmata tööde maksumusest, kuid kokku mitte rohkem kui 20% teostamata tööde hinnast. Tellijatel on õigus tööde eest tasumisel vähendada täitjale makstava tasu suurust leppetrahvi summa võrra. 7.10 Aja eest, mil täitja teeb töödes parandusi tulenevalt tellijate poolt tuvastatud puudustest, on tellijatel õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,2% hankelepingu kohaselt täitjale makstavast tasust iga vigade kõrvaldamisega kaasneva kalendripäeva eest, kuid kokku mitte rohkem kui 20% täitjale makstavast tasust. Tellijatel on õigus tööde eest tasumisel vähendada täitjale makstava tasu suurust leppetrahvi summa võrra. 7.11 Täitja on kohustatud üle andma kvaliteetsed tööd. Tellijad on nõus üleantud tööde osas 1 (ühel) korral viima läbi vastuvõtutestimise täitjalt kompensatsiooni nõudmata. Alates 2. (teisest) tellijate poolt teostatavast või tellijate poolt korraldatavast täiendavast vajalikust vastuvõtutestimisest üleantud tööde osas, on tellijatel õigus nõuda täiendavat tasu tunnihinna alusel hinnaga 50 eurot iga kulunud töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Tellijatel on õigus kaasata vastuvõtutestimisse kolmandaid osapooli. Täiendava vastuvõtutestimise maksumus arvestatakse maha tasumisele kuuluvate tööde maksumusest, mille osas vastuvõtutestimine telliti ja fikseeritakse poolte vahel sõlmitavas tööde üleandmise - vastuvõtmise aktis. 5 7.12 Tööde tähtajaks esitamata jätmisel täitja poolt on tellijatel õigus nõuda hankelepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. 7.13 Kui pool ei täida lepingu punktides 8, 9 ja/või 10 sätestatud kohustust, on poolel õigus nõuda teiselt poolelt leppetrahvi kuni 20% lepingu maksumusest iga vastava juhtumi korral. 7.14 Pooled peavad esitama lepingust/hankelepingust tuleneva leppetrahvi ja/või viivise nõude kohustusi rikkunud poolele mõistliku aja jooksul kuid mitte hiljem kui 3 kuu jooksul arvates päevast, mil poolel tekkis leppetrahvi nõude esitamise õigus. 7.15 Pretensioonidest meeskonnaliikme töö teostamise efektiivsuse ja kvaliteedi kohta annab tellija 1 teada meeskonnaliikmele, hankelepingu kontaktisikule ja lepingu kontaktisikule. Olulises ulatuses või korduvaid kõrvalekaldeid tellija 1 juhiste järgimata jätmisel, ülesannete teostamisel, meeskonnatööga arvestamise vmt osas, loetakse hankelepingu rikkumiseks. Tellijal 1 õigus nõuda selle meeskonnaliikme vahetamist, kelle töö ei vasta tellija õigustatud ootustele. Nimetatud vahetuse nõue on tellijapoolne otsustus ning täitja kohustub tagama meeskonna liikme vahetuse 7 tööpäeva jooksul alates tellijapoolsest vastavasisulisest teavitusest. 7.16 Lepingust ja hankelepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu ja hankelepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistavad vääramatu jõuna. 8. Intellektuaalse omandi õigused ja nende kasutamine1 8.1 Lepingu allkirjastamisega kinnitab kumbki pool, et talle kuuluvad lepingu täitmiseks vajalikud varalised autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on tarvilikud lepingujärgse töö täielikuks teostamiseks ja loovutamiseks käesolevas lepingus toodud ulatuses ning, et nende suhtes ei ole kolmandatel isikutel nõudeid. Pooled kinnitavad, et on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste teostamist. 8.2 Pool kohustub lahendama kõikvõimalikud tööga seotud intellektuaalse omandi õigustest tekkivad vaidlused kolmandate isikute või oma töötajate või koostööpartneritega. Juhul, kui eeltoodust tekib tellijatele rahaline või muu kohustus või juhul, kui tellijad on kohustatud lõpetama lepingu alusel teostatud ja vastuvõetud töö kasutamise, on täitja kohustatud tellijate nõudmisel täitma selle rahalise või muu kohustuse ja/või looma samaväärse tulemi tasuta ning võimalikult lühikese aja jooksul, hoidudes mistahes viivitustest tulemi arendamises, kasutuselevõtmises ja kasutamises tellija poolt. 8.3 Tellija 1 annab täitjale tööde teostamise ajaks üleilmse lihtlitsentsi tellijale 1 kuuluva tarkvara varaliste õiguste kasutamiseks ning täitja poolt teostatud tööde tellijale 1 tagasi litsentsimiseks käesolevas lepingus sätestatud tingimustel. 8.4 Täitja loovutab tellijatele tehtud tööde varalised õigused. Töö või selle etapi autori varalised õigused lähevad tellijatele üle töö või selle etapi vastuvõtmise hetkest. 8.5 Täitja annab tellijatele tehtud tööde osas tagasivõetamatu ainulitsentsi autori isiklikele õigustele koos all-litsentsi andmise õigusega tööde või selle etapi vastuvõtmise hetkest. 1 Kui tellija 1 ei sätesta konkreetses hankelepingus/tellimuses teisiti. 6  Nimetatud õigused kehtivad kogu autoriõiguste kehtivuse aja ja kasutamise territooriumiks on kogu maailm. 8.6 Täitja kohustub õiguseid, mida ei saa üle anda ja litsentsida, teostama viisil, mis ei takistaks tellijatel tema varaliste õiguste teostamist. 8.7 Pooled annavad üle ja võtavad vastu lepingus ja/või hankelepingus nimetatud intellektuaalse omandi õigused ilma, et selleks oleks vaja teha täiendavaid tahteavaldusi või sõlmida täiendavaid lepinguid, isegi juhul, kui vastavad õigused tekivad või lähevad üle tulevikus. Täitja on kohustatud väljastama kirjaliku kinnituse tellijale 1 eelnimetatud õiguse üleandmise või litsentsimise kohta 7 kalendripäeva jooksul alates tellijalt 1 vastava nõude saamisest. 8.8 Tellijad võivad vastuvõetud töö autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud keskkonnas, toel või formaadis. 8.9 Lepingu täitmisel kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide (tarkvara) kasutamise osas juhinduvad pooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja kinnitab, et eelistab töö teostamisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamine ei too tellijatele kaasa täiendavaid litsentsitasusid või piiranguid tarkvara kasutamisel (va juhul, kui nimetatud komponentide kasutamine on ette nähtud täitja pakkumuses). 8.10 Täitja võib kasutada töö teostamiseks kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente vaid tellijate eelneval kirjalikul nõusolekul. Kirjaliku nõusoleku taotlemisel on täitja kohustatud esitama tellijatele litsentsi hinna, litsentsitingimused ja andmed lähtekoodi kättesaamise võimaluse kohta. 8.11 Tasu intellektuaalse omandi õiguste tellijatele ülemineku ja litsentside eest sisaldub hankelepingute maksumuses ning täitjal ei ole õigust nõuda täiendavat tasu nende õiguste üleandmise ega litsentsimise eest (sh lepingu sõlmimise ajal tundmatute kasutusviiside lubamise eest tulevikus). 8.12 Pooled võivad kokku leppida intellektuaalse omandi õiguste tingimustes, mis erinevad käesolevas lepingus toodud tingimustest. Sellisel juhul sätestatakse intellektuaalse omandi õiguste ja tingimused hankelepingus. 8.13 Lepinguga reguleerimata autoriõiguse küsimustes lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest autoriõigusealastest õigusaktidest. 9. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete töötlemine 9.1 „Konfidentsiaalne informatsioon“ on igasugune informatsioon, mis avaldamise hetkel on määratletud kui konfidentsiaalne või mille olemusest võib järeldada, et see on konfidentsiaalne, sealhulgas isikuandmed, turvaandmed, kirjeldus infosüsteemide turvameetmete, turvaintsidendi või selle ohu kohta, arvutiprogrammid, koodid, algoritmid, oskusteave, formularid, protsessid, ideed, strateegiad ja muu teave, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellijate huve või mille suhtes kehtivad avaliku teabe seaduse või muu õigusakti kohaselt juurdepääsupiirangud või mille suhtes juurdepääsupiirangud ei kehti, kuid mida tellijad ei ole avalikkusele teatavaks teinud. 9.2 Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. 9.3 Täitja peab käesoleva lepingu ja hankelepingu täitmisel, samuti lepingujärgsete kohustuste täitmisel saadud informatsiooni tellijate ja nende tegevuse kohta ning isikuandmeid sisaldavat teavet hoidma konfidentsiaalsena ja mitte avaldama seda kolmandatele isikutele ilma tellijate eelneva kirjaliku selgesõnalise nõusolekuta. 7 9.4 Täitjal on õigus töödelda isikuandmeid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 9.5 Täitjal on õigus töödelda käesoleva lepingu ja hankelepingu täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes lepingu ja hankelepingu kehtivuse ajal ning lepingu ja hankelepingu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses. 9.6 Isikuandmete töötlemisel kohustub täitja juhinduma kehtivatest õigusaktidest, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprill 2016. a määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). 9.7 Täitja rakendab konfidentsiaalse informatsiooni, sealhulgas isikuandmete kaitseks asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid tagamaks isikuandmete konfidentsiaalsuse, tervikluse ja käideldavuse. Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on täitja isikuandmete töötlemisel kohustatud: 9.7.1 eesmärkide saavutamiseks mittevajalikud isikuandmed viivitamatult kustutama; 9.7.2 ebaõigete isikuandmete parandamiseks võtma viivitamatult kasutusele vajalikud abinõud; 9.7.3 vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele; 9.7.4 ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; 9.7.5 ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi; 9.7.6 tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks; 9.7.7 tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise; 9.7.8 tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist; 9.7.9 dokumenteerima isikuandmete töötlemise toimingud vastavalt käesoleva lepingu lisale 3 „Isikuandmete töötlemise ülevaade“ ja säilitama eelnimetatud vormile kantud andmeid kogu hankelepingu kehtivuse aja. Tellijatel on õigus igal ajal kontrollida andmetöötlustoimingute registri pidamist ja täitmist täitja poolt. 9.8 Lepingu punktis 9.3 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest ja punktis 9.7 sätestatud turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu on täitja kohustatud tellijaid teavitama esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 tundi pärast selle teada saamisest. Tellijatel on õigus saada CERT-EElt täielikku infot käesolevas punktis viidatu turvaintsidentide kohta.. 9.9 Konfidentsiaalse informatsiooni, sealhulgas isikuandmete kaitseks rakendatavate meetmete valikul lähtub täitja tellija juhistest. Tellijatel on õigus anda täitjale soovituslikke juhiseid isikuandmete töötlemise nõuete paremaks rakendamiseks. 8 9.10 Täitja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on täitja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib käesolevas lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid ning omab baasteadmisi isikuandmete töötlemise nõuetest. 9.11 Täitja on kohustatud teavitama tellijaid konfidentsiaalsuskohustuse täitmisega seonduvatest takistustest, mis on tekkinud või tõenäoliselt võivad tekkida. 9.12 Konfidentsiaalsuskohustuse, sealhulgas isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral on täitja kohustatud viivitamatult võtma kasutusele meetmed rikkumise leevendamiseks ning teavitama rikkumisest tellijat mitte hiljem kui 24 tunni möödudes rikkumisest teadasaamisest arvates. Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumiseks loetakse mis tahes sündmus, mis põhjustab isikuandmete hävimise, kaotsimineku või kolmandatele isikutele, sealhulgas avalikkusele juurdepääsu võimaldamise või avalikustamise. Teade konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest tuleb tellijatele esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning see peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni: 9.12.1 konkreetse rikkumise kirjeldus; 9.12.2 juhtunust puudutatud andmesubjektide arv ning isikuandmete liik; 9.12.3 juhtunuga tegeleva kontaktisiku andmed; 9.12.4 meetmete kirjeldus, mida täitja on rakendanud või rakendab rikkumise mõju leevendamiseks; 9.12.5 rikkumise mõju ja tagajärg andmesubjektidele ja nende isikuandmetele; 9.12.6 muu teave, mis on tellijale vajalik andmesubjekti ja pädeva järelevalveasutuse teavitamiseks. 9.13 Kohustus tagada konfidentsiaalse informatsiooni kaitse, sealhulgas isikuandmete konfidentsiaalsus on tähtajatu ning kehtib nii hankelepingu täitmise ajal kui ka pärast hankelepingu lõppemist. 9.14 Hankelepingu lõppemisel on täitja kohustatud hankelepingu täitmisel kogutud isikuandmed kustutama, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepingu punktis 9.7.9. nimetatud isikuandmete töötlemise ülevaate annab täitja hankelepingu lõppemisel üle tellijale. 9.15 Täitja on kohustatud tagama käesolevas lepingus ja Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete täitmise iga isiku poolt, keda täitja on kaasanud hankelepingust tulenevate kohustuste täitmisele. Täitja vastutab tellijate ees, kui ta on rikkunud käesolevas lepingus või õigusaktides isikuandmete volitatud töötlejale sätestatud isikuandmete töötlemise tingimusi. 9.16 Konfidentsiaalsuskohustuse või isikuandmete töötlemise nõuete rikkumist käsitletakse kui lepingu ja hankelepingu olulist rikkumist. 9.17 Täitja on kohustatud avaldama tellijatele teavet, mis on vajalik konfidentsiaalsuskohustuse, sealhulgas isikuandmete töötlemise nõuete täitmise kontrollimiseks. 9.18. Täitja teeb tellijatega koostööd võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil andmesubjekti taotlusel tema kohta käivate andmete väljastamisel, andmete parandamisel ja kustutamisel. 9 10. Avalikud suhted 10.1 Täitjal puudub volitus tegeleda lepingu ja hankelepingu raames avalike suhetega ning anda teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija 1 eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekul. 10.2 Täitja paneb käesolevas punktis sätestatu kohustuseks kõikidele kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 11. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 11.1 Leping jõustub hetkel, mil pooled on lepingu allkirjastanud ning kehtib kuni 15.07.2023 või kuni punktis 2.1 sätestatud lepingu maksumuse täitumiseni. 11.2 Hankelepingu kehtivuse aeg ei ole piiratud lepingu kehtivuse lõpptähtpäevaga. 11.3 Tellija 1 võib lepingu või hankelepingu mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, teatades täitjale sellest 30 kalendripäeva ette ning sellisel juhul on täitjal õigus nõuda tasu vaid lepingu või hankelepingu ülesütlemise hetkeks faktiliselt tehtud tööde eest. Lepingu ülesütlemine ei muuda kehtetuks selle alusel sõlmitud hankelepinguid. 11.3.1 Juhul kui, täitja on lepingut rikkunud vähemalt 2 korda ja rikkumine on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fikseeritud, võib tellija 1 lepingu ennetähtaegselt üles öelda, teatades täitjale sellest 14 kalendripäeva ette ning sellisel juhul on täitjal õigus nõuda tasu vaid lepingu ülesütlemise hetkeks faktiliselt tehtud tööde eest. 11.4 Täitjal on õigus leping või hankeleping ennetähtaegselt ülesöelda, teatades sellest tellijale 1 kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva, kui tellija 2 keeldub nõuetekohaselt valmistatud tööde eest tasu maksmisest ning sellisel juhul on täitjal õigus nõuda tasu vaid lepingu või hankelepingu ülesütlemise hetkeks faktiliselt tehtud tööde eest. Lepingu ülesütlemine ei muuda kehtetuks lepingu alusel sõlmitud hankelepinguid. 11.5 Täitja ei tohi lepingust ega hankelepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma tellija 1 eelneva kirjaliku nõusolekuta. 11.6 Pooled võivad lepingut ja hankelepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 11.7 Lepingu ja hankelepingu tingimusi võib muuta ainult mõlemapoolselt allkirjastatud lepingu või hankelepingu lisana. Muudatused tööde ajakavas ning kulude muudatused eelarveridade vahel ei ole käsitletavad hankelepingu muutmisena tingimusel, et hankelepingu täitmise lõpptähtaeg ei muutu ning hankelepingu kogumaksumus ei suurene. 12. Meeskonnaliikmed ja lepingu kontaktisikud 12.1 Hankelepingu täitmisel peavad osalema pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed, va juhul, kui täitjast mittesõltuval asjaolul ei ole seda võimalik teha ja meeskonnaliige on asendatud tellija 1 kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul uue, riigihanke alusdokumentides ja tellimuses esitatud tingimustele vastava meeskonnaliikmega. 12.2 Täitja võib tellija 1 kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul kaasata täiendavaid meeskonnaliikmeid. Täiendavad meeskonnaliikmed peavad vastama riigihanke alusdokumentides ja tellimuses seatud tingimustele. 12.3 Täitja vastutab tellija 1 otstarbeka kaasamise eest, vältimaks puudusi dokumentatsioonis või kõrvalekaldumist tööde ajakavast. 12.4 Täitja poolt lepingu täitmiseks esitatud isikud ei tohi olla tellijate teenistuses. 12.5 Meeskonnaliikmetel peab olema valmidus töötada tellija 1 juures kohapeal, täpsemad tingimused sätestatakse tellimuses. 10 12.6 Selleks, et meeskonnaliikmed saaksid töötada kohapeal, peavad meeskonnaliikmed läbima taustakontrolli (avalikest ja mitteavalikest andmebaasidest sh Karistusregister, Äriregister jt), juhul kui meeskonnaliige ei läbi taustakontrolli, peab pakkuja esitama uue meeskonna liikme, kes vastab kõikidele hanke alusdokumentides spetsialistile esitatud tingimustele. 12.7 Pooltevahelise koostöö korraldamise eest vastutavad poolte kontaktisikud: 12.7.1 tellija1 kontaktisik on Piret Elm, e-post: [email protected], tel: +372 663 0263; 12.7.2 tellija 2 kontaktisk on Jaanus Valdmaa, e-post: [email protected], tel: +372 639 7672; 12.7.2 täitja kontaktisik on Kalevi Tammistu, e-post: [email protected]; tel: +372 5649 2385. 12.8 Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud lepingus või hankelepingus sätestatud kontaktisikutele. Kõik pretensioonid peavad olema esitatud kirjalikus vormis. 12.9 Kontaktisikute muutumisel tuleb sellest viivitamatult teist poolt teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nimetatud teade lisatakse lepingu või hankelepingu juurde ning ei käsitleta lepingu või hankelepingu muutmisena. 12.10 Pooled kinnitavad, et ei teosta sihtvärbamist lepingu kehtivuse jooksul teise poole poolt lepingu täitmisesse kaasatud meeskonnaliikmete suhtes. 12.11 Ühelgi juhul ei vastuta pooled lepingu rikkumise tõttu teise poole saamata jäänud tulu eest. 13. Lõppsätted 13.1 Pooled juhinduvad lepingu ja hankelepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus ja hankelepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 13.2 Juhul kui lepingu või hankelepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 13.3 Täitja on teadlik, et leping ja hankeleping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 13.4 Käesoleva lepingu täitmisel tekkivad vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus. 13.5 Leping on allkirjastatud digitaalselt. 14. Lisad 14.1 Käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks on: 14.1.1 lisa 1 „Hankelepingu projekt“; 14.1.2 lisa 2 „Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt - näidis“; 14.1.3 lisa 3 „Isikuandmete töötlemise ülevaade“; 14.1.4 lisa 4 „Tööde kirjeldus“; 14.1.5 lisa 5 „RIA teenuste arenduspõhimõtted“. 11 Raamlepingu nr 4.2-3/22149-1 lisa 1 Hankelepingu projekt HANKELEPING nr … Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA või tellija 1), registrikood 70006317, asukoht Pärnu mnt 139a, 15169 Tallinn, keda esindab seaduse ja põhimääruse alusel peadirektor Margus Noormaa ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM või tellija 2), registrikood …., asukoht …, keda esindab … alusel … (RIA ja MKM edapidi koos tellijad) ja …………………………….. (edaspidi täitja), registrikood ……, asukoht ………………………., keda esindab seaduse ja põhikirja alusel ………………………..; edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid käesoleva raamlepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese 1.1 Leping sõlmitakse lähtudes riigihangete seaduse § 30 lõikest 3 ja täitjaga sõlmitud raamlepingust nr ….. 1.2 Tööde detailsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1 „Tööde kirjeldus“. 1.3 Lepingu lahutamatuteks osadeks on tellija 1 „Riigi SSO (single-sine-on) teenuse jätkuarendused“ (viitenumber 249866) riigihanke alusdokumendid, tellija 1 tellimus, täitja pakkumused ning arvestades antud lepingus kokkulepitud erisusi. 1.4 Kõik lepingu muudatused sõlmitakse lepingu lisadena, mis jõustuvad pärast nende allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal. 2. Lepingu maksumus, maksetingimused ja tööde üleandmine 2.1 Lepingu eeldatav kogumaksumus/maksimaalne kogumaksumus on kuni ………. eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi lepingu maksumus). Lepingu maksumus sisaldab kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid.2 2.1.1 …. töötunni maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks. 2.2 Lepingut rahastatakse projektist nr ….. . 2.3 Tööd antakse üle … (täpsustatakse tellimuses): 2.3.1 …. 2.3.2 … 2.4 Tööde üleandmisel lähtutakse raamlepingu punktis 4 sätestatust. 2.5 Akti esitamisele järgnevast tööpäevast arvates on tellijatel aega 14 tööpäeva tööde ülevaatamiseks. Tellijal 1 on õigus vajadusel nimetatud perioodi pikendada, teavitades sellest enne tähtpäeva saabumist täitjat 3 tööpäeva ette. 2.6 Töö teostamise käik ja/või tulem kantakse tellija 1 lähtekoodi repositooriumisse või Githubi, vastavalt tellija 1 juhistele. 2 Punktid 2.1 – 2.7 täpsustatakse tellimuse käigus. 12 2.7 Aktis tuuakse eraldi välja meeskonnaliikmete kaupa tehtud tööülesannete loetelu ja nendele kulunud töötunnid. 3. Lepingu kehtivus ja ülesütlemine 3.1 Leping jõustub hetkel, mil pooled on lepingu allkirjastanud ning kehtib … (….) kuud või kuni punktis … sätestatud lepingu maksumuse täitumiseni / või lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni, vastavalt varem saabunud asjaolule. 3.2 Tellija 1 võib lepingu 303 kalendripäevase etteteatamistähtajaga olenemata põhjusest üles öelda ning sellisel juhul on täitjal õigus nõuda tasu vaid lepingu ülesütlemise hetkeks faktiliselt tehtud tööde eest. 3.3. Täitjal on õigus leping ennetähtaegselt ülesöelda, teatades sellest tellijatele kirjalikult ette vähemalt 2 nädalat, kui tellija 1 keeldub või hoiab kõrvale nõuetekohaselt valmistatud tööde vastuvõtmisest ja/või tellija 2 nende eest tasu maksmisest. 3.4. Ülaltoodud alustel lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on täitjal õigus tellijalt 2 sisse nõuda tasu lepingu lõpetamise hetkeks faktiliselt tehtud tööde eest. 4. Kontaktisikud 4.1 Tellija 1 kontaktisik on ……(tel, e-post); 4.2 Tellija 2 kontaktisik on ……(tel, e-post); 4.3 Täitja kontaktisik on ……(tel, e-post). 5. Lõppsätted 5.1 Kõik lepingu muudatused sõlmitakse lepingu lisadena, mis jõustuvad pärast nende allkirjastamist mõlema poole poolt. 5.2 Käesoleva lepingu täitmisel tekkivad vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus. 5.3 Leping on allkirjastatud digitaalselt. 6. Lisad 6.1 Käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks on: …… 6.1.1 lisa 1“…“. 3 Täpsustatakse tellimuses. 13 Raamlepingu nr ……… lisa 2 Riigi Infosüsteemi Ameti ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning …………….. vahel sõlmitud lepingu nr……………….juurde TÖÖDE ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT4- näidis Käesolev tööde üleandmise- vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud ………………. (edaspidi täitja) täitja kontaktisiku ……………… poolt ja esitatud Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA või tellija 1) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM või tellija 2) ……………., (edaspidi koos nimetatud pool või pooled) tõendamaks, et täitja andis üle poolte vahel sõlmitud lepingu nr …………. ja riigihanke viitenumber …, alusel teostatud tööd alljärgnevalt: 1. ……………………………………………………… (tehtud tööd, meeskonnaliikmete kaupa tehtud tööülesannete loetelu, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited lepingupunktidele vm). 2. Käesolevale aktile allakirjutamisega loetakse tööd täitja poolt tellijale üle antuks ning tööde juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale üle läinuks. 3. Kinnitame, et ……………… töötles tööde elluviimisel talle teatavaks saanud isikuandmeid vaid tellija poolt tellitud töödega seotud tööde teostamiseks. Akti esitamisega kinnitame, et oleme kustutanud kõik tööde käigus teatavaks saanud isikuandmed. 4. Käesolev akt on aluseks täitja poolt tellijale 2 arve esitamiseks summas ………….. eurot, millele lisandub käibemaks. 5. Käesolev saadetakse pärast allkirjastamist pooltele. 6. Käesoleva akti lahutamatud lisad on: 6.1 ……………………. 4 Akti võib muuta vastavalt vajadusele ja tellitavale tööle. 14  Raamlepingu nr 4.2-3/22149-1 lisa 4 Riigi SSO (single-sign-on) teenuse jätkuarendused TÖÖDE KIRJELDUS 1. Hanke objekti lühikirjeldus Riigi SSO teenus (GOVSSO) on RIA poolt arendatav ja RIA taristus käitatav ühekordset sisse- ja väljalogimist võimaldav autentimisteenus, mille klientideks on valitsussektori asutuste infosüsteemid/e-teenused (klientrakendused). GOVSSO teenus koosneb kolmest eraldi paigaldatavast veebiteenusest ning nendega seotud andmebaasidest: 1) OIDC teenus vastutab OIDC protokolli toe eest, haldab kogu suhtlust liidestunud GOVSSO klientidega ning sooritab ka klientrakendustele taustakanali väljalogimispäringuid. OIDC teenus on realiseeritud ORY Hydra karbitarkvara alusel. Hydra on Go keelel põhinev veebiteenus, mis on disainitud OAuth2/OIDC teenuste pakkumiseks. 2) Seansiteenus vastutab autentimise läbiviimise, isikuandmete jagamise volituslehe eest, väljalogimise valikute lehe eest. Seansiteenus on realiseeritud eraldi veebirakendusena, mis on liidestatud TARA teenusega, millele delegeeritakse isikutuvastuse läbiviimine. Seansiteenus on ORY Hydra mõistes login provider ja consent provider ja logout provider. 3) Haldusteenus on veebiteenus, mis võimaldab uusi liituvaid GOVSSO klientrakendusi registreerida ja olemasolevaid hallata. GOVSSO on avalikus demo keskkonnas e-teenuste integraatoritele kättesaadav alates 17.03.2022 ning toodangukeskkonnas alates augustist 2022. 2. Hanke eesmärk Riigi SSO teenuse jätkuarenduste eesmärk on Riigi SSO teenuse laiema kasutuselevõtu toetamine, sh tarkvara kaasajastamine, täiendamine ning tarkvaras leitud vigade paranduste teostamine, et pakkuda turvalist ja kasutajakeskset teenust. Hankelepingu raames realiseeritavad tööd on suunatud Riigi SSO teenuse tõrkekindluse, funktsionaalsuse, kasutatavuse ja turvalisuse tõstmisele klientide (asutuste e-teenuste ja infosüsteemide) jaoks. Jätkuarendustööde sisu võib tuleneda teenuse/tarkvara versiooniuuendustest; keskkonna muudatustest (veebilehitsejate, operatsioonisüsteemide, teekide jne uuendused); turvavigadest tulenevatest muudatustest; tellija soovist muuta eelnevalt realiseeritud 1 funktsionaalsust; tellija soovist võtta kasutusele uut funktsionaalsust või vajadusest parandada teenuse tarkvaras ilmnenud vigu; tellija ja/või kasutajate tagasisidest ilmnevatest arendusvajadustest. 3. Hankega tellitavad tööd GOVSSO jätkuarendustööde koosseisus on tööd, mis võimaldavad teenuse laiemalt kasutusele võtta ning mille täpne koosseis sõltub tellija ja teenusega liidestuvate klientide tagasisidest ilmnevatest parendusvajadustest. Riigi SSO teenuse jätkuarendustööd sisaldavad: 3.1. turvakriitilise teenuse/tarkvara analüüsi, arendust ja testimist koos dokumentatsiooni ja juhendmaterjali koostamise ja/või täiendamisega; 3.2. tööd, mis on vajalikud teenuste turvalisuse ja käideldavuse tagamiseks, teenuse ajakohasena hoidmiseks või kasutusmugavuse parandamiseks; 3.3. turvatestide järgsete paranduste/soovituste sisseviimine. Sõltuvalt turvatestimise tulemustest võib olla vajadus teostada lisaarendusi turvapaikade sisseviimiseks GOVSSO teenuses. Turvatestid viiakse läbi kolmanda osapoole poolt ja ei ole käesoleva hanke skoobis; 3.4. tarkvara testimise tööd, sh funktsionaalsete-, integratsiooni-, jõudlus-, ühik- ja automaattestide kirjutamine/uuendamine, mock teenuste uuendamine, testihalduse ja CI/CD vahenditega (Jenkins) sidumine; 3.5. evituskeskkonna konveierite (pipeline) seadistustööd vähemalt arendus- ja testkeskkonna jaoks, järgides RIA arenduskeskkonna iseärasusi; 3.6. teenuste integraatorite arendustööde toetamine ja RIA autentimisteenuste tootetiimi nõustamine tehnilistes küsimustes; 3.7. reliiside publitseerimine (vastavalt tellijaga kooskõlastatud ajakavale); 3.8. koosolekud ja agiilsed rutiinid. Arendustööde detailsem koosseis selgub peale GOVSSO piloteerimisfaasi (mai - juuni 2022), mille järel on võimalik tööd jagada konkreetseteks ja loogilisteks arendusetappideks. Tööde lõplikku nimekirja ja prioriteete mõjutavad muuhulgas ka GOVSSO alustarkvara (ORY Hydra) uuendused, paigalduskonveierite muudatused, riiklikest turvaanalüüsidest tulenevad muudatusvajadused. Tulemiteks on erinevad analüüsitud ja testitud funktsionaalsed täiendused GOVSSO komponentides, mis paigaldatakse 1-3 korda kvartalis eraldi tarnitavate reliisidena RIA taristus. 2 4. RIA teenuste arenduspõhimõtted ja töökorraldus 4.1. Tööd teostatakse agiilarendusena. Tööülesannete täpsustamine, mahuhindamine, jooksev prioriseerimine ja täitjale üleandmine toimub RIA Jira keskkonnas. 4.2. Teenuste arendamisel on vaja täita RIA mittefunktsionaalseid nõudeid (5.3). 4.3. Arenduste käigus tuleb arvestada RIA teenuste arendamise põhimõtetega (vt lisa 4: RIA_teenuste_arendusp6him6tted.docx). 4.4. Üle antavad tulemid (juhendid, kood jm) tarnitakse vastavalt tellija poolt antud juhistele RIA Confluence või Jira keskkonda või Github’i repositooriumisse. 4.5. Tööde teostamiseks peavad täitja meeskonda kuuluma: analüütik, arhitekt, vanemarendaja ja testija. 4.6. Töid peavad teostama pakkumuses nimetatud isikud. 4.7. Lepingu sõlmimisel antakse meeskonna liikmetele vajalikud ligipääsud tellija keskkondadele. 4.8. Iganädalane projekti koosolek (sprindi planeerimine ja sprindi tööde üle andmine – vastu võtmine) toimub üldjuhul tellija ruumides või RIA Rocket.Chat keskkonnas. 5. Viited ja lisamaterjalid 5.1. Riigi SSO teenuse tarkvara dokumentatsioon: https://e-gov.github.io/GOVSSO/; 5.2. GOVSSO Seansiteenus: https://github.com/e-gov/GOVSSO-Session; 5.3. RIA mittefunktsionaalsed nõuded: https://e-gov.github.io/MFN/. 3