Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 21.10.2022 nr 1-6/2622-1 Siseministri määruse "Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule" eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamise le, tähistamisele ja korrashoiule“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada või arvamus anda 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa: 1) siseministri määruse „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ eelnõu (9 lehel); 2) siseministri määruse „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ eelnõu seletuskiri (19 lehel); 3) siseministri määruse „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ eelnõu lisa (2 lehel). Arvamuse avaldamiseks: Päästeamet Sisekaitseakadeemia Transpordiamet Eesti Tuleohutusekspertide Liit MTÜ Eesti Tuleohutusspetsialistid Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliit Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Turvaettevõtete Liit Helen Ojamaa- Muru helen.ojamaa- [email protected] 2 (2)  EELNÕU 27.09.2022 SISEMINISTER MÄÄRUS Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 32 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded kantavale tulekustutile ja tuletõrje voolikusüsteemile ning nende valikule, sealhulgas vajadusele, ning paigaldamis e le, tähistamisele ja korrashoiule. § 2. Terminid (1) Kantav tulekustuti (edaspidi tulekustuti) käesoleva määruse tähenduses on tulekustuti, mille mass tööseisundis on alla 20 kilogrammi ning mida on võimalik käes hoides kanda ja kasutada nii ehitises kui ka transpordivahendis. (2) Tuletõrje voolikusüsteem (edaspidi voolikusüsteem) käesoleva määruse tähenduses on ehitisse paigaldatud käsitsi kasutatav kohtkindel seade, millega hoones viibivad inimesed saavad kustutada tulekahju selle algstaadiumis. Voolikusüsteem on terviklik ehitise tehnosüsteem, mis koosneb kustutusvee torustikust, tuletõrjekraanidest voolikupoolide või lamevoolikutega, joatorudest ning vajaduse korral tuletõrjepumbast või -pumpadest. 2. peatükk Tulekustuti § 3. Nõuded tulekustutile (1) Tulekustuti peab lisaks käesoleva määruse nõuetele vastama seadme ohutuse seaduse 2. peatükis sätestatud seadme põhinõuetele. Eeldatakse, et tulekustuti on nõuetekohane ka juhul, kui see vastab asjakohasele standardile. (2) Kui tulekustuti ei vasta käesolevas määruses ja seadme ohutuse seaduses või asjakohases standardis sätestatud nõuetele, võib selle lasta turule või võtta kasutusele üksnes toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõikes 8 sätestatud alusel. (3) Tulekustuti pealdis peab olema eesti keeles ja võib olla lisaks mõnes üldlevinud võõrkeeles. Tulekustuti pealdis paigaldatakse selliselt, et see oleks selgelt loetav. 1 (4) Tulekustuti pealdis peab sisaldama teavet mis tahes kitsenduse või ohu kohta selle kasutamisel, eriti ohu kohta, mis on seotud toksilise aine, rasva, põlevvedeliku või pingestatud elektriseadmega. (5) Kui tulekustuti tulekustutusaine juhib elektrivoolu, tehakse tulekustuti pealdisele kirje, mille kohaselt ei tohi tulekustutit kasutada pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahju kustutamiseks. (6) Kui tulekustuti tulekustutusaine ei juhi elektrivoolu, tehakse tulekustuti pealdisele kirje, mille kohaselt võib tulekustutit kasutada kuni 1000-voldise pingega elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahju kustutamiseks. § 4. Tulekustuti nõuetele vastavuse tõendamine (1) Tulekustuti nõuetele vastavust tõendab tootja, tootja volitatud esindaja või tulekustuti turule laskja. Eeldatakse, et nõuetele vastavus on tõendatud, kui tõendamisel lähtutakse asjakohasest standardiseeriast. (2) Tulekustuti nõuetele vastavuse, sealhulgas korrasoleku tõendamiseks kontrollitakse tulekustutit käesoleva määruse § 10 kohaselt enne müüki ja paigaldatakse sellele nõuetekohane kontrollilipik. Kontrollilipik peab vastama käesoleva määruse nõuetele. 3. peatükk Tulekustuti valik ja paigaldus § 5. Tulekustuti vajadus ja valik (1) Tulekustuti valikul arvestatakse ehitise pindala, kasutusotstarvet, keskkonnatingimusi ning ehitises olevate põlevainete ja tulekustutusainete sobivust. (2) Kuuekilogrammine pulberkustuti loetakse samaväärseks kuueliitrise vaht- või vesikustuti või viiekilogrammise süsihappegaaskustutiga. (3) Tulekustutid liigitatakse tulekahjuklassidesse kustutatava põlevaine järgi järgmiselt: 1) A-klass – tahked ja põlemisel hõõguvad ained, nagu puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained ja plast; 2) B-klass – põlevvedelikud ja põlemisel sulavad ained, nagu õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv ja enamik plaste; 3) C-klass – põlevgaasid, nagu maagaas, atsetüleen, propaan ja vesinik ; 4) D-klass – metallid, nagu alumiinium ja magneesium; 5) F-klass – toiduõlid ja -rasvad. (4) Tulekustutite vähim vajalik hulk on: 1) majutus-, õppe-, ravi- ja hooldeasutuses, spordi-, büroo- ja kogunemishoones, töökojas ning tööstus- ja laohoones ning -ruumis – üks vähemalt kuuekilogrammine pulberkustuti või sellega samaväärse tulekustutusaine massiga tulekustuti iga 200 ruutmeetri kohta, seejuures kaks tulekustutit igal korrusel; 2) garaaži ühiskasutusalal – üks vähemalt kuuekilogrammine pulberkustuti või sellega samaväärse tulekustutusaine massiga tulekustuti iga 25 sõidukikoha kohta; 2 3) põlevvedeliku müügikohas ning muus tuleohtliku aine või materjali hoiukohas, tootmis- ja laohoones ning -ruumis, kus lisaks tuleohule on plahvatusoht – üks vähema lt kuuekilogrammine pulberkustuti või sellega samaväärse tulekustutusaine massiga tulekustuti iga 50 ruutmeetri kohta, seejuures üks tulekustuti igasse ruumi, välja arvatud sanitaar- või abiruum; 4) parkimismajas – üks vähemalt kuuekilogrammine pulberkustuti või sellega samaväärse tulekustutusaine massiga tulekustuti iga 50 sõidukikoha kohta; 5) tanklas – üks vähemalt kuuekilogrammine pulberkustuti või sellega samaväärse tulekustutusaine massiga tulekustuti iga tankuri kohta; 6) kioskis või muus samalaadses müügikohas või teenuse osutamiseks ettenähtud ehitises – üks vähemalt kuuekilogrammine pulberkustuti või sellega samaväärse tulekustutusaine massiga tulekustuti ehitise kohta; 7) kuumtoidu valmistamise kohas, mis asub avalikus kasutuses olevas hoones või on liigutatav – üks vähemalt kuuekilogrammine pulberkustuti või sellega samaväärse tulekustutusaine massiga tulekustuti ja vähemalt üks kaheliitrine F-klassi tulekustuti. (5) Põlevmaterjali ladustamise kohas määratakse tulekustutite hulk, arvestades ladustatava materjali omadusi ja kogust. (6) Loomakasvatushoones määratakse tulekustutite hulk, arvestades kasutatava sööda ja allapanu omadusi. (7) Kui majutus-, õppe-, ravi- ja hooldeasutuse, spordi-, büroo- ja kogunemishoone, töökoja ning tööstus- ja laohoone korruse pindala on alla 50 ruutmeetri, võib korrusel olla vähemalt üks kuuekilogrammine pulberkustuti või sellega samaväärse tulekustutusaine massiga tulekustuti. (8) Tulekustutite vajalik hulk sellises ehitises või selle osas, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 4, määratakse, lähtudes samalaadsele ehitisele või selle osale kehtestatud tulekustutite vähimast vajalikust hulgast. (9) Ehitise osas, mis on kaitstud tulekustutussüsteemiga, võib tulekustutite hulka vähendada 50%. (10) Ehitise osas, kus on voolikusüsteem, võib tulekustutite hulka vähendada 25%. (11) Ehitises või selle osas, mille eripõlemiskoormus on kuni 300 megadžauli ruutmeetri kohta, võib tulekustutite hulka vähendada 50%. Eripõlemiskoormust arvestatakse tuletõkkesektsioonide kaupa. (12) Kui ehitis vastab vähemalt kahele käesoleva paragrahvi lõigetes 9, 10 ja 11 nimetatud tingimusele, võib tulekustutite hulka vähendada kuni 50%. § 6. Tulekustuti paigaldus ehitises (1) Tulekustuti peab olema kohas, kust on võimalik saada see tulekahju korral kergesti kätte või kus selle kasutamise vajaduse tõenäosus on kõige suurem. (2) Tulekustuti paigaldatakse vertikaalselt ja kohtkindlalt selleks ettenähtud kinnituse ga põrandale, ehitise seinale või kergesti avatavasse kappi. 3 (3) Tulekustuti võib paigaldada horisontaal- või kaldasendisse, kui selle hoidmine vertikaalasendis ei ole võimalik ja see ei ole tulekustuti tootja juhiste kohaselt keelatud. (4) Kaks või enam tulekustutit paigaldatakse ehitisse üldjuhul hajutatult. Käesoleva määruse § 5 lõike 4 punktis 1 ja lõikes 7 nimetatud ehitises tuleb tulekustutite paigaldamisel eri korrustele arvestada iga korruse pindalaga. (5) Kui tulekustuti paigaldatakse ehitise seinale, arvestatakse järgmiste nõuetega: 1) tulekustuti ei tohi takistada ukse täielikku avamist; 2) tulekustuti põhi ei tohi olla põrandast või maapinnast kõrgemal kui 1,5 meetrit; 3) tulekustuti peab olema nähtav või leitav märgistuse järgi; 4) tulekustuti ei tohi takistada inimeste liikumist evakuatsiooniteel; 5) tulekustuti peab asuma küttekehast ohutul kaugusel. (6) Eeldatakse, et käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 sätestatud märgistus on nõuetekohane, kui see vastab standardiseeria EVS 620 asjakohase standardi nõuetele. § 7. Tulekustuti paigaldus väli- või muudes eritingimustes (1) Välitingimustes asuv tulekustuti paigaldatakse varikatte alla või päikesekiirguse otsese mõju eest kaitstuna kergesti avatavasse ilmastikukindlasse kappi või kaetakse muul viis il ilmastikukindlalt. (2) Kergesti avatavasse kappi või varjatult paigaldatud tulekustuti leidmiseks paigutatakse nähtavasse kohta tuleohutusmärk, mis osutab tulekustuti asukohale. (3) Muudes eritingimustes asuv tulekustuti paigaldatakse kergesti avatavasse kappi või kaetakse muul viisil, et kaitsta seda selle toimimist kahjustava mõju eest. 4. peatükk Tulekustuti korrashoid § 8. Tulekustuti korrashoiu tagamine (1) Tulekustuti korrashoiuga tagatakse tulekustuti vastavus tootja ettenähtud omadustele ja kasutuskorrale, kasutaja ohutus ning kohene kasutusvalmidus. Ehitise omanik tagab tulekustuti korrashoiu selle regulaarse vaatluse, kontrolli ja hooldusega. (2) Tulekustutit tuleb vaadelda, kontrollida ja hooldada tootja juhiste järgi. Kui tootja juhised puuduvad, eeldatakse, et tulekustuti vaatlus, kontroll või hooldus on nõuetekohane ka juhul, kui see sisaldab asjakohases standardis toodud tegevusi. (3) Korrashoiutoimingud peavad tagama, et: 1) tulekustuti on kasutusvalmis; 2) tulekustuti asetseb selleks ettenähtud kohas; 3) tulekustuti pealdis on eestikeelne ja loetav; 4) tulekustuti ei ole varjatud ega nähtavalt kahjustatud; 5) tulekustuti rõhunäituri osuti, kui rõhunäitur on olemas, asub rohelises alas; 6) tulekustuti plommid ja tõkised on vigastamata; 7) tulekustutile on lisatud nõuetekohane ning kehtiv kontrolli- ja hoolduslipik. 4 (4) Tulekustuti rikke kahtluse korral korraldab ehitise omanik rikke tuvastamiseks kohe tulekustuti kontrolli. Muu puuduse avastamise korral rakendab omanik abinõusid puuduse kõrvaldamiseks esimesel võimalusel. (5) Ehitise omanik võib pidada taasesitamist võimaldavas vormis korrashoiupäevikut, kuhu märgitakse dateeritult vaatlused, kontrollid ja hooldused. Päevikut võib pidada elektroonses keskkonnas, kus tagatakse andmetele juurdepääs ehitise omanikule, tulekustuti kontrollijale ja hooldajale ning Päästeametile. § 9. Tulekustuti vaatlus (1) Tulekustutit vaadeldakse vähemalt tootja ettenähtud sagedusega. Kui tootja ei ole tulekustuti vaatluse sagedust ette näinud, vaadeldakse tulekustutit üks kord kvartalis. (2) Vaatlusel tuvastatakse, kas: 1) tulekustuti pealdis on eestikeelne ja loetav; 2) tulekustuti rõhunäituri osuti on rohelises alas; 3) tulekustuti väline seisukord on vigastusteta; 4) tulekustuti asub ettenähtud asukohas ning on nõuetekohaselt kinnitatud ja märgistatud; 5) tulekustuti on nähtav ja sellele on tagatud vaba juurdepääs; 6) tulekustutile on lisatud nõuetekohane ning kehtiv kontrolli- ja hoolduslipik. (3) Vaatlusel tuvastatud puuduste kõrvaldamisel lähtutakse käesoleva määruse § 8 lõikest 4. § 10. Tulekustuti kontroll (1) Tulekustutit kontrollitakse tootja ettenähtud sagedusega, kuid mitte harvem, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja tulekustuti rikke kahtluse korral kohe. (2) Kui tootja ei ole tulekustuti kontrolli sagedust ette näinud, kontrollitakse tulekustutit: 1) üks kord aastas, kui seda hoitakse kohas, kus sellele mõjub niiskus, vibratsioon või temperatuurikõikumine; 2) üks kord kahe aasta jooksul, kui seda hoitakse kuivas ja ühtlase temperatuuriga kohas. (3) Tulekustutit tuleb kontrollida tootja juhiste järgi. Eeldatakse, et tulekustuti kontroll on nõuetekohane ka juhul, kui see sisaldab asjakohases standardis toodud tegevusi. (4) Tulekustuti kontrolli järel koostatakse kontrolliakt, lähtudes käesoleva määruse lisast. § 11. Tulekustuti hooldus (1) Tulekustuti seatakse töökorda iga kasutuskorra järel ja seda hooldatakse vajaduse järgi, kuid mitte harvem, kui tootja on ette näinud. (2) Kui tootja ei ole tulekustuti hoolduse sagedust ette näinud, hooldatakse vaht- ja vesikustut it iga viie aasta järel, teisi tulekustuteid iga kümne aasta järel. 5 (3) Hooldusel kasutatavad detailid, tulekustutusaine ja survegaas ei tohi vähendada tulekustuti ohutust ja tootja ettenähtud tulekustutusvõimet. Tulekustutusaine omadused peavad vastama tulekustuti pealdisel märgitule. (4) Tulekustutit tuleb hooldada tootja juhiste järgi. Eeldatakse, et tulekustuti hooldus on nõuetekohane ka juhul, kui see sisaldab asjakohases standardis toodud tegevusi. (5) Tulekustuti hoolduse ja survekatse järel koostatakse hooldusakt, lähtudes käesoleva määruse lisast. § 12. Tulekustuti kontrolli- ja hoolduslipik (1) Kontrollitud tulekustutile lisatakse kontrollilipik, millel on vähemalt järgmised andmed: 1) kuu ja aasta, millal tulekustutit viimati kontrolliti; 2) kuu ja aasta, millal on järgmise kontrolli tähtaeg; 3) tulekustutit kontrollinud juriidilise isiku nimi ja majandustegevusteate number; 4) tulekustutit kontrollinud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või muu identifitseerimistunnus; 5) teave tootja juhiste või asjakohase standardi kohta, mille alusel tulekustutit kontrolliti. (2) Hooldatud tulekustutile lisatakse hoolduslipik, millel on vähemalt järgmised andmed: 1) kuu ja aasta, millal tulekustutit viimati hooldati; 2) tähis survekatse tegemise kohta; 3) kuu ja aasta, millal on järgmise hoolduse tähtaeg; 4) tulekustutit hooldanud juriidilise isiku nimi ja majandustegevusteate number; 5) tulekustutit hooldanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või muu identifitseerimistunnus; 6) teave tootja juhiste või asjakohase standardi kohta, mille alusel tulekustutit hooldati. (3) Kontrolli- ja hoolduslipik on niiskus-, pleekimis- ja kulumiskindlad ning need lisatakse tulekustutile nii, et need ei kataks tulekustuti pealdist. (4) Surve all tulekustutile paigaldatakse tulekustutikaela ümber hoolduslipik, mida ei ole võimalik paigaldada ega eemaldada tulekustutit lahti võtmata. 5. peatükk Voolikusüsteem § 13. Nõuded voolikusüsteemile (1) Voolikusüsteem peab olema kõlblik selle koheseks kasutamiseks. (2) Eeldatakse, et voolikusüsteem on nõuetekohane, kui see vastab asjakohase standardi nõuetele. (3) Paigaldatava voolikusüsteemi voolikupoolil või voolikukapi siseküljel peab olema järgmine teave: 1) tarnija ja ehitaja nimi või kaubamärk või mõlemad; 2) asjakohase standardi number; 3) valmistamisaasta; 4) maksimaalne töörõhk; 6 5) vooliku pikkus ja läbimõõt; 6) joatoru läbilaskevõime näitaja koefitsient K. (4) Voolikusüsteemi asukohas peab olema voolikusüsteemi kasutusjuhend. (5) Voolikukapp tuleb tähistada tuleohutusmärgiga. Eeldatakse, et märgistus on nõuetekohane, kui see vastab standardiseeria EVS 620 asjakohase standardi nõuetele. (6) Paigaldatava voolikusüsteemi kohta koostatakse voolikusüsteemi deklaratsioon (edaspidi deklaratsioon), millega kinnitatakse paigaldatud voolikusüsteemi vastavust projektile ja kehtestatud nõuetele. Deklaratsiooni koostab ja allkirjastab isik, kes katsetab paigaldatud voolikusüsteemi ja kellel on pädevus selles valdkonnas paigaldada, kontrollida või hooldada tuleohutuspaigaldist. (7) Deklaratsioon peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) kinnitus, et voolikusüsteem vastab projektile, tootja või muudele asjakohastele juhistele ja käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele; 2) ehitise või ehitise osa aadress; 3) voolikusüsteemi projekteerija nimi; 4) voolikusüsteemi ehitaja nimi; 5) majandustegevuse registrisse kantud vastutava spetsialisti nimi, kvalifikatsioon ja allkiri; 6) allkirjastamise kuupäev; 7) deklaratsiooni lisa voolikusüsteemi katsetamise kohta, milles on märgitud katsetamise aeg, kirjeldus ja tulemus. (8) Paigaldatava voolikusüsteemi kohta koostatakse voolikusüsteemi hooldusjuhend. § 14. Voolikusüsteemi korrashoiu tagamine (1) Ehitise omanik tagab voolikusüsteemi korrashoiu selle regulaarse vaatluse, kontrolli ja hooldusega. (2) Voolikusüsteemi tuleb vaadelda, kontrollida ja hooldada tootja juhiste järgi. Kui tootja juhised puuduvad, eeldatakse, et voolikusüsteemi vaatlus, kontroll või hooldus on nõuetekohane ka juhul, kui see sisaldab asjakohases standardis toodud tegevusi. (3) Korrashoiutoimingud peavad tagama, et voolikusüsteem on kasutusvalmis, sellel ei ole nähtavaid puudusi, sellel on kasutusjuhend ning see on nõuetekohaselt kontrollitud ja hooldatud. (4) Voolikusüsteemi rikke kahtluse korral korraldab ehitise omanik rikke tuvastamiseks kohe voolikusüsteemi kontrolli. Muu puuduse avastamise korral rakendab omanik abinõusid puuduse kõrvaldamiseks esimesel võimalusel. (5) Ehitise omanik võib pidada taasesitamist võimaldavas vormis korrashoiupäevik ut, kuhu märgitakse dateeritult vaatlused, kontrollid ja hooldused. Päevikut võib pidada elektroonses keskkonnas, kus tagatakse andmetele juurdepääs ehitise omanikule, voolikusüstee mi kontrollijale ja hooldajale ning Päästeametile. § 15. Voolikusüsteemi vaatlus 7 (1) Voolikusüsteemi vaadeldakse tootja ettenähtud sagedusega. Kui tootja ei ole voolikusüsteemi vaatluse sagedust ette näinud, vaadeldakse voolikusüsteemi üks kord kvartalis. (2) Vaatlusel tuvastatakse, kas: 1) voolikusüsteem on kasutusvalmis; 2) voolikusüsteem on nähtav; 3) voolikusüsteemil on kasutusjuhend; 4) voolikusüsteemile on tagatud vaba juurdepääs; 5) voolikusüsteemil ei ole nähtavaid puudusi, korrosiooni või lekkeid; 6) voolikusüsteemile on lisatud nõuetekohane ning kehtiv kontrolli- ja hoolduslipik. (3) Vaatlusel tuvastatud puuduste kõrvaldamisel lähtutakse käesoleva määruse § 14 lõikest 4. § 16. Voolikusüsteemi kontroll (1) Voolikusüsteemi kontrollitakse tootja ettenähtud sagedusega. Kui tootja ei ole voolikusüsteemi kontrolli sagedust ette näinud, kontrollitakse voolikusüsteemi vähemalt üks kord aastas. (2) Voolikusüsteemi rikke kahtluse korral kontrollitakse voolikusüsteemi kohe. § 17. Voolikusüsteemi hooldus (1) Voolikusüsteemi hooldatakse tootja ettenähtud sagedusega. Kui tootja ei ole voolikusüsteemi hoolduse sagedust ette näinud, hooldatakse voolikusüsteemi vähemalt iga viie aasta järel. (2) Voolikusüsteemi hooldatakse pärast iga kasutuskorda. § 18. Voolikusüsteemi kontrolli- ja hoolduslipik (1) Kontrollitud voolikusüsteemile lisatakse kontrollilipik, millel on vähemalt järgmised andmed: 1) kuu ja aasta, millal voolikusüsteemi kontrolliti; 2) kuu ja aasta, millal on järgmise kontrolli tähtaeg; 3) voolikusüsteemi kontrollinud juriidilise isiku nimi ja majandustegevusteate number; 4) voolikusüsteemi kontrollinud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või muu identifitseerimistunnus; 5) teave tootja juhiste või asjakohase standardi kohta, mille alusel voolikusüsteemi kontrolliti. (2) Hooldatud voolikusüsteemi voolikule lisatakse hoolduslipik, millel on vähemalt järgmised andmed: 1) kuu ja aasta, millal voolikusüsteemi hooldati; 2) kuu ja aasta, millal on järgmise hoolduse tähtaeg; 3) voolikusüsteemi hooldanud juriidilise isiku nimi ja majandustegevusteate number; 4) voolikusüsteemi hooldanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või muu identifitseerimistunnus; 5) teave tootja juhiste või asjakohase standardi kohta, mille alusel voolikusüsteemi hooldati. 8 § 19. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. Lauri Läänemets siseminister Tarmo Miilits kantsler Lisa. Tulekustuti kontrolliakt, hooldusakt ja survekatse hooldusakt 9  Siseministri määruse „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Siseministri määruse „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) nähakse peaasjalikult ette kantavate tulekustutite ja tuletõrje voolikusüsteemide paigaldamise ja korrashoiuga seotud tegevused. Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse (edaspidi TuOS) § 32 lõike 4 alusel. Eelnõuga kehtestatakse siseministri 30. augusti 2010. aasta määruse nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ (edaspidi kehtiv määrus) uus terviktekst. Eelnõu on seotud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga1 . Suurim muudatus on see, et eelnõuga lubatakse kasutada erinevate tulekustutusaine te ga tulekustuteid. Kuuekilogrammise tulekustutusaine massiga pulberkustuti loetakse samaväärseks nii kuueliitrise vaht- või vesikustuti kui ka viiekilogrammise süsihappegaaskustutiga. Teise olulise muudatusena kaotatakse kohustus säilitada tulekustuti korrashoiu andmeid. Eelnõu järgi on selliste andmete säilitamine omaniku vaba soov. Eelnõuga täpsustatakse ka kontrolli- ja hooldustegevusi, sätted muudetakse täpsemaks ja paremini mõistetavaks. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna nõunik Mari Tikan ([email protected], tel 612 5142) ja Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Erti Suurtalu ([email protected], tel 5656 8103). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kadi Parmas ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre ([email protected], tel 612 5241). Eelnõu väljatöötamisse kaasati ka Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliidu esindaja Margus Oberschneider, MTÜ Eesti Tuleohutusspetsialistid esindaja Siim Parveots ning Eesti Turvaettevõtete Liidu esindajad Ain Karafin ja Oliver Riik. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 19 paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala: määrusega kehtestatakse nõuded kantavale tulekustutile ja tuletõrje voolikusüsteemile ning nende valikule, sealhulgas vajadusele, ning paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule. Eelnõu §-s 2 määratletakse eelnõu terminid. Lõike 1 kohaselt on kantav tulekustuti (edaspidi tulekustuti) selline tulekustuti, mille mass tööseisundis on alla 20 kilogrammi ning mida on võimalik käes hoides kanda ja kasutada nii ehitises kui ka transpordivahendis. Oluline on silmas pidada, et ehkki eelnõuga ei sätestata 1 678 SE. 1 paigaldamisnõudeid transpordivahendis kasutatavale tulekustutile, tuleb selle valik ja korrashoid tagada eelnõu kohaselt. Tulekustuteid, mis kaaluvad üle 20 kilogrammi, ehk veetavaid kustuteid eelnõus ei käsitleta, kuna nende kasutamine ei ole kohustuslik. Lõike 2 kohaselt on tuletõrje voolikusüsteem (edaspidi voolikusüsteem) ehitisse paigaldatud käsitsi kasutatav kohtkindel seade, millega hoones viibivad inimesed saavad kustutada tulekahju selle algstaadiumis. Voolikusüsteem on terviklik tehnosüsteem, mis koosneb kustutusvee torustikust, tuletõrjekraanidest voolikupoolide või lamevoolikutega, joatorudest ning vajaduse korral tuletõrjepumbast või -pumpadest. Seega on voolikusüsteem kompleksne tehnosüsteem, milles on hulk komponente, ja voolikusüsteemi korrashoius tuleb sellest lähtuda: tagada tuleb kõigi voolikusüsteemi osade töökord. Päästeamet on tuleohutuskontrollis tuvastanud olukordi, kus voolikusüsteemi kontrollimisel ja hooldamisel ei tehta asjakohaseid korrashoiutoiminguid näiteks voolikusüstee mi tuletõrjepumpadele. Seetõttu on oluline sätestada voolikusüsteemi terviklikkus, et korrashoiunõuded kehtiksid kõigile süsteemi osadele. Voolikusüsteem on mõeldud kasutamiseks pigem hoones viibivatele isikutele, kuid seda võib kasutada ka päästemeeskond. Nii tuleb voolikusüsteemi olemasolu korral ettevõtte või asutuse juhil tagada töötajatele voolikusüsteemi kättesaadavus ja kasutusoskus. Et voolikusüsteem on ehitise tehnosüsteem, tuleb selle muutmisel või ümberehitamisel lähtuda ehitusseadus tik u (edaspidi EhS) põhimõttest, et kui paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüstee mi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet, käsitatakse seda ehitise ümberehitamise na . 2 Märgtõusutoru või kuivtõusutoru on voolikusüsteemist erineva eesmärgiga. Märgtõusutoru või kuivtõusutoru on mõeldud kasutamiseks ainult päästemeeskonnale : toru survestatakse tuletõrjeauto pumbaga ja kasutatakse päästeauto varustuses olevaid lamevoolik uid . Voolikusüsteem on mõeldud kasutamiseks hoones viibivatele inimestele ja seda võib kasutada ka päästemeeskond. Märgtõusutorule või kuivtõusutorule eelnõuga nõudeid ei kehtestata. Eelnõu §-s 3 sätestatakse nõuded tulekustutile. Lõike 1 kohaselt peab tulekustuti lisaks käesoleva määruse nõuetele vastama seadme ohutuse seaduse 2. peatükis sätestatud seadme põhinõuetele. Eeldatakse, et tulekustuti on nõuetekohane ka juhul, kui see vastab asjakohasele standardile. See tähendab, et järgida tuleb nii määrust kui ka seadme ohutuse seadust. Näiteks tuleb eelnõu kohaselt tulekustuti korrashoiuga tagada kasutaja ohutus. Seadme ohutuse seaduse § 4 lõike 1 järgi tuleb seadme kasutamisel ja seadmetööl tagada inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. Seadme ohutuse seadusest lisandub seega ka keskkonna ohutuse mõõde. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks ning õnnetusjuhtumi korral negatiivsete tagajärgede vähendamiseks. Seadme ohutuse seaduse § 4 lõikes 2 on sätestatud, et kui õigusaktis ei ole sätestatud täpseid nõudeid rakendatava abinõu kohta, hinnatakse abinõu sobivust hea inseneritava kohaselt. Eeldatakse, et abinõu vastab heale inseneritavale, kui seda soovitatakse Eesti, Euroopa või rahvusvahelises standardis. Standardi puudumise korral hinnatakse abinõu sobivust toote nõuetele vastavuse seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud kriteeriumite kohaselt. Abinõu hõlmab ka seadmele esitatavaid nõudeid. 2 Vt lähemalt EhS-i § 4 lõiget 3. 2 Kuigi võiks arvata, et asjakohasele standardile vastab ka nõukogudeaegne süsihappegaaskustuti, siis tegelikult see nii ei ole. Asjakohane standard, millele lõikes 1 viidatakse, peab olema Eesti, Euroopa või rahvusvaheline standard, sest lähtuda tuleb kehtivatest nõuetest. Lõikes 2 sätestatakse, et kui tulekustuti ei vasta käesolevas määruses ja seadme ohutuse seaduses või asjakohases standardis sätestatud nõuetele, võib selle turule lasta või kasutusele võtta üksnes toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõikes 8 sätestatud alusel. Seega, kui soovitakse turule lasta tulekustuti, mis ei vasta määruse, seadme ohutuse seaduse või asjakohase standardi nõuetele, võib selle Eestis turule lasta ja kasutusele võtta juhul, kui see on õiguspäraselt valmistatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis või kui see on õiguspäraselt valmistatud või turule lastud Euroopa Liidu liikmesriigis või Türgis, tingimuse l et tulekustuti puhul on tagatud Eesti õigusaktis sätestatuga samaväärne kaitse. Sisulise lt tähendab see vastavushindamist, mis on toodud toote nõuetele vastavuse seaduse 3. peatükis. Lõike 3 kohaselt peab tulekustuti pealdis olema eesti keeles ja võib olla lisaks mõnes üldlevinud võõrkeeles. Üldiselt loetakse selliseks võõrkeeleks inglise keelt. Kindlasti ei tohi pealdis olla ainult võõrkeelne. Tulekustuti pealdis paigaldatakse selliselt, et see oleks selgelt loetav. Pealdis peab olema selgelt loetav ka siis, kui tulekustuti on kapis, kinnituskonksul, klambris või spetsiaalsel alusel. Näiteks, kui kasutada klambreid, mis on turul üsna levinud ja laialdase lt kasutusel, ei pruugi tulekustuti pealdis alati nähtavaks jääda. Seetõttu tuleb alati veenduda, et tulekustuti paigaldatakse kinnitusele selliselt, et pealdist oleks näha võimalikult palju. Lõike 4 kohaselt peab tulekustuti pealdis sisaldama infot, mis seondub mis tahes kitsenduse või ohuga selle kasutamisel, eriti ohuga, mis on seotud toksilise aine, rasva, põlevvedelik u või pingestatud elektriseadmega. Kuna tulekustuti kasutaja peab teadma, millisel juhul võib konkreetset kustutit kasutada, peab vajalik teave olema kustuti peal kirjas. Kitsendused võivad olla seotud sellega, millise materjali või aine põlengut võib tulekustutiga kustutada, ja ohud sellega, kuidas kustutit hoitakse või kui kaugel põlengukoldest seda kasutatakse. Lõikes 5 sätestatakse, et kui tulekustuti tulekustutusaine juhib elektrivoolu, tehakse kustuti pealdisele kirje, mille kohaselt ei tohi seda kasutada pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahju kustutamiseks. See nõue haakub pisut ka lõikega 4, mille järgi tuleb hoiatada inime st tulekustuti pealdisel kõigi ohtude eest. Elektrijuhtmete- ja seadmete tulekahjud on kahjuks sagedased, aga tihti on neid võimalik kustutada juba algstaadiumis. Samas on väga oluline teada, et elektriseadmeid saab kustutada vaid selleks ettenähtud tulekustutitega. Et elekter võib olla eluohtlik, on sellise nõude eraldi väljatoomine eelnõus igati asjakohane. Arvestada tuleb ka sellega, et üha enam on päikesepaneele ja elektriautode laadimiskohti või liitiumak ude ladusid, kus tulekahju tekkimise korral ei saa kustutamist alustada sellise tulekustutiga, mille tulekustutusaine juhib elektrit. Lõikes 6 sätestatakse, et kui tulekustuti tulekustutusaine ei juhi elektrivoolu, tehakse kustuti pealdisele kirje, mille kohaselt võib seda kasutada kuni 1000-voldise pingega elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahju kustutamiseks. See nõue kehtib selliste tulekustutite kohta, mille tulekustutusaine ei juhi elektrivoolu ja mis on kohased kustutamaks elektriseadmete tulekahju. Samas tuleb hoolikalt järgida tootja juhiseid ja vajalikke kustutamisvõtteid, et inime ne ennast kustutustööl ei ohustaks. Elektriseadmete kustutamisel peab olema eriti hoolas, et lisaks tule - ja suitsukahjustustele ei saaks inimene elektrilööki. Enamasti on sellised tulekustutid kohtades, kus töötajatele on vajalik koolitus tehtud, kuid kui soovitakse elektriseadmete kustutamiseks 3 sobiv kustuti soetada koju, tuleks paluda kustuti müüjal anda vajalikud juhised selle kasutamiseks. Eelnõu §-s 4 sätestatakse nõuded tulekustuti nõuetele vastavuse tõendamise kohta. Lõike 1 kohaselt tõendab tulekustuti nõuetele vastavust tootja, tootja volitatud esindaja või tulekustuti turule laskja. Tulekustuti tootja peab kustuti tootmisel lähtuma toote kohta kehtivatest standarditest, kasutama standarditud tootekomponente ja katsetama toodet toote katsestandardi kohaselt. Üldjuhul annab tootele nõuetele vastavuse tõendi tootja. Samas võib tootja nõuetele vastavuse tõendamise delegeerida ka oma lepingupartnerile, kes tootja volitatud esindajana tõendab toote nõuetele vastavust tootja asemel. Kui aga tootja või tootja volitatud esindaja ei ole tulekustuti nõuetele vastavust tõendanud, saab seda teha ka tulekustuti turule laskja. Seda tehakse Eestis toote nõuetele vastavuse seaduse 3. peatüki kohaselt. Kui nõuetele vastavuse tõendamisel lähtutakse asjakohasest standardiseeriast, on see piisav, et lugeda toode ohutuks ja kasutatavaks. Kui on järgitud asjakohast standardit, milleks loetakse standardit EN 3-7:2004+A1:2007 „Kantavad tulekustutid. Osa 7: omadused, talitlusnõuded ja katsemeetodid“ (edaspidi standard EN 3-7:2004+A1:2007), annab see vajaliku kindluse, et tulekustuti on vajalikus mahus katsetatud ning selle komponendid ja tootmine on standardsed. Lõike 2 kohaselt tuleb tulekustutit selle nõuetele vastavuse, sealhulgas korrasoleku tõendamiseks enne müüki eelnõu § 10 kohaselt kontrollida. Eelnõu §-s 10 sätestatud kontroll on sama, mida tehakse tulekustutile perioodiliselt. Need on tegevused, et tuvastada võimalik ud kõrvalekalded tulekustuti kasutamisel. Kui tootja pole kontrollitegevusi ette näinud, tuleb kontrollimisel aluseks võtta asjakohane standard. Pärast kontrolli kinnitatakse tulekustutile kontrollilipik, mis peab vastama eelnõu nõuetele. Täpsemalt sätestatakse kontrollilipiku nõuded eelnõu §-s 12. Tulekustuti müügieelne kontroll peab andma kindluse, et tulekustuti vastab nõuetele ja on töökorras. Kuna tulekustuti transportimisel tootjalt müüjale võib selle töökindlus saada kannatada, ei piisa pelgalt tootja deklaratsioonist, et kustuti vastab nõuetele. Eelnõu §-s 5 sätestatakse nõuded tulekustuti valikule ja paigaldusele. Tulekustuteid on erineva tulekustutusaine ja massiga, mistõttu tuleb tulekustuti valikul lähtuda kohast, kus seda kasutatakse. Lõike 1 kohaselt arvestatakse tulekustuti valikul ehitise pindala ja kasutusotstar vet, keskkonnatingimusi ning ehitises olevate põlevainete ja tulekustutusainete sobivust. Ehitis on EhS-i kohaselt nii hoone kui ka rajatis. Ehkki suur osa tulekustutitest on mõeldud kasutamiseks hoonetes, on kustuti tõhus esmane tuleohutuspaigaldis ka teatud rajatistes. Sellised rajatised on näiteks põlevmaterjali ladustusplatsid või tankurid tanklates. Vajalik tulekustutite arv ja mass transpordivahendites on toodud majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. aasta määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (edaspidi määrus nr 42) lisas 1 „Nõuded alates 1. jaanuarist 1997. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-aastased ja vanemad sõidukid“ (kood 108) ja lisas 2 „Nõuded enne 1. jaanuari 1997. a liiklusregistr isse kantud ning 30-aastasele ja vanemale sõidukile“ (kood 108). Lõike 2 kohaselt loetakse kuuekilogrammise tulekustutusaine massiga pulberkustuti samaväärseks kuueliitrise vaht- või vesikustuti või viiekilogrammise süsihappegaaskustutiga. See on oluline muudatus võrreldes kehtiva määrusega. Kõik tulekustutite tulekustutusained on 4 tõhusad, kui neid kasutatakse ettenähtud materjalide kustutamiseks. Kui kehtiva määruse kohaselt tuleb pigem kasutada pulberkustutit, siis eelnõuga luuakse olukord, kus tulekustutite valikul tuleb lähtuda ehitise eripärast ja sealsetest materjalidest. Tähelepanu tasub juhtida vesikustuti kasutamise võimaldamisele, sest vee baasil tulekustutid on mõeldud üha laiema lt kasutuses olevate liitiumakude kustutamiseks. Lõikes 3 nimetatakse tulekustutite liigid kustutatava põlevaine järgi. Silmas tuleb aga pidada, et iga tulekahjuklassi puhul tuuakse välja näitlik loetelu, st loetelu ei ole ammendav. Tulekustuti soetamisel tuleb lähtuda sellest, millise aine või materjali kustutamiseks läheb seda kõige tõenäolisemalt vaja. Erand on F-klassi tulekustuti, mis peab olema igas kuumtoid u valmistamise kohas. Lõikes 4 sätestatakse tulekustutite vähim vajalik hulk erinevates ehitistes. Üldiselt lähtutakse põhimõttest, et piisab ühest kuuekilogrammisest pulberkustutist või sellega võrdsustatud tulekustutusaine massiga tulekustutist, kuid on ka mõned erisused. Punktides 1–5 ei muudeta võrreldes kehtiva määrusega tulekustutite hulka ega täpsustata koha mõistet, küll aga viidatakse selgemalt, et kasutada saab kas kuuekilogrammist pulberkustutit või sellega võrdsustatud tulekustutusaine massiga tulekustutit. Punkti 6 kohaselt peab kioskis või muus samalaadses müügikohas või teenuse osutamiseks ettenähtud ehitises olema nüüd üks vähemalt kuuekilogrammine pulberkustuti või sellega võrdsustatud tulekustutusaine massiga tulekustuti. Siinkohal vajab selgitamist, et näiteks kaubandushoones, mida käsitatakse punktis 1 nimetatud kogunemishoonena ja kus on eraldiseisvad müügiboksid, ei pea igas boksis olema tulekustutit, vaid lähtuda tuleb punktis 1 sätestatud üldnõudest, et iga 200 ruutmeetri kohta peab olema vähemalt üks kustuti. Sellise id müügibokse käsitatakse kogunemishoone osadena ja nõue esitatakse ühiskasutusalale. Punkti 7 kohaselt peab kuumtoidu valmistamise kohas, mis asub avalikus kasutuses olevas hoones või on liigutatav, olema vähemalt üks kuuekilogrammine pulberkustuti või sellega samaväärse tulekustutusaine massiga tulekustuti ja vähemalt üks kaheliitrine F-klassi tulekustuti. Praegu kehtib selline nõue vaid suurköökides, kuid Päästeameti statistika näitab, et vajalik ja asjakohane on nõuet laiendada kõikidesse kuumtoidu valmistamise kohtadesse, kus kasutatakse toiduõlisid ja -rasvasid. Eestis on sellise tulekustuti hind 25–85 eurot. Punktis 7 mõeldakse statsionaarsete toiduvalmistamiskohtade kõrval ka toiduautosid (ingl food truck), st autosid, milles on toiduvalmistamise võimalus. Samas pole eelnõus sõnaselgelt öeldud, et F-klassi tulekustuti peab olema haagissuvilas, sest haagissuvilates nõutud tulekustutid on nimetatud määruse nr 42 lisades 1 ja 2. Samuti ei ole eelnõus nimetatud tulekustutite minimaalset hulka veesõidukites, sest ka see tuleneb muudest õigusaktidest. Lõigetes 5 ja 6 nimetatakse kohad, kus jäetakse tulekustutite kindel hulk nimetamata. Lõikes 5 sätestatakse, et põlevmaterjali ladustamise kohas tuleb tulekustutite hulk määrata ladustatava materjali omadusi ja kogust silmas pidades, sest need võivad konkreetse kustutite hulga määramiseks olla väga erinevad. Vajab märkimist, et lõikes 5 mõeldakse ka tootmis- ja laohoonetega ühel territooriumil asuvaid platse, st mitte ainult eraldiseisvaid kohti. Võrdlusjoone võib tõmmata näiteks lõike 4 punktis 1 nimetatud nõudega, et iga 200 ruutmeetr i kohta peab olema vähemalt üks tulekustuti, kuid see ei ole reegel. Kui ladustatav materjal või laoplatsi suurus tingivad tulekustutite suurema või väiksema vajaduse, ei pea võtma lõike 4 punkti 1 aluseks. Sama kehtib ka lõikes 6 sätestatud loomakasvatushoone kohta, kus tuleb tulekustutite hulk määrata, võttes arvesse kasutatava sööda ja allapanu omadusi. 5 Lõikes 7 sätestatakse lõike 4 punkti 1 erisus. Nimelt võib majutus-, õppe-, ravi- ja hooldeasutuse, spordi-, büroo- ja kogunemishoone, töökoja ning tööstus- ja laohoone korrusel olla vähemalt üks kuuekilogrammine pulberkustuti või sellega samaväärse tulekustutus a ine massiga tulekustuti juhul, kui sellise hoone korruse pindala on alla 50 ruutmeetri. See tähendab, et kui korruse pindala on alla 50 ruutmeetri, ei pea sellel olema kaks tulekustutit, vaid piisab ühest. Tulekustuti on mõeldud väikese põlengu kustutamiseks selle algstaadiumis. Väikese pindala korral saab tulekustuti kiiresti kätte ja puudub vajadus mitme kustuti järele. Kui korruse pindala on suurem, tuleb lähtuda lõike 4 punktis 1 toodud põhimõttest, et igal korrusel peab olema vähemalt kaks tulekustutit. Lõike 8 kohaselt määratakse tulekustutite vajadus sellises ehitises või selle osas, mida ei ole nimetatud lõikes 4, lähtudes samalaadsele ehitisele või selle osale kehtestatud tulekustutite vähimast vajalikust hulgast. See tähendab, et isegi kui ehitis ei ole oma kasutusviisilt lõikes 4 nimetatud ehitis, peab selles siiski olema tulekustuti. Vajalik kogus tuleb määrata analoogi põhjal. Näiteks tuleks autoteenindussalongi puhul lähtuda salongi erinevates osades toimuvas t : teenindussaal on kogunemishoone ja töökoda on töökoda. Bussijaama tuleks käsitada kui kogunemishoonet ning varustada see hoone suurusest ja korruste arvust lähtudes vajaliku hulga tulekustutitega. Lõigete 9–11 kohaselt võib tulekustutite hulka ehitises või selle osas vähendada, kui ehitisse on paigaldatud mõni muu tuleohutuspaigaldis või ehitise eripõlemiskoormus jääb alla 300 megadžauli ruutmeetri kohta. Lõike 9 kohaselt võib ehitise selles osas, mis on kaitstud tulekustutussüsteemiga, vähendada tulekustutite hulka 50%. See tähendab näiteks, et kui keldrikorrus, kus on arhiiviruumid ja tehnosüsteemide niinimetatud juhtruumid, on kaitstud tulekustutussüsteemiga, saab seal tulekustutite hulka vähendada. Sama kehtib ka muude ehitise osade kohta, mis on tulekustutussüsteemiga kaitstud. Lõikes 10 sätestatakse, et ehitise selles osas, kus on voolikusüsteem, võib tulekustutite hulka vähendada 25%, ja lõikes 11, et kui ehitises või selle osas on tuletõkkesektsioone, mille eripõlemiskoormus on kuni 300 megadžauli ruutmeetr i kohta, võib tulekustutite hulka vähendada 50%. Eripõlemiskoormuse määramisel tuleb lähtuda siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 7 lõikes 3 nimetatud eripõlemiskoormuspõhise st jaotusest. Selle järgi jagunevad TP1-klassi kuuluvad hooned või hoone osad ja TP2-klassi kuuluvad kolme- kuni kaheksakorruselised hooned või hoone osad eripõlemiskoor muse kohaselt järgmistesse rühmadesse: 1) üle 1200 megadžauli ruutmeetri kohta, näiteks raamatukogu koos hoidlaga, laoruum ja arhiiv, kus hoiustatakse põlevmaterjale; 2) 600–1200 megadžauli ruutmeetri kohta, näiteks kauplus, näitusehall, raamatukogu ilma hoidlata, mootorsõidukite remondi- ja hoolderuum ning eluhoone hoiuruum; 3) alla 600 megadžauli ruutmeetri kohta, näiteks eluhoone, majutusruum, ravi- ja hoolekandeasutus, kinnipidamishoone, restoran, büroohoone, kool, spordisaal, teater ja kirik. Lõikes 12 sätestatakse põhimõte, et kui ehitis vastab vähemalt kahele lõigetes 9–11 nimetatud tingimusele – näiteks on ehitises väike põlemiskoormus ja on olemas voolikusüsteem või on ehitises nii vooliku- kui ka tulekustutussüsteem –, võib tulekustutite hulka vähendada kuni 50%. See tähendab ka, et kui ehitis vastab kõigile lõigetes 9–11 nimetatud tingimustele, võib 6 tulekustutite hulka ehitises vähendada siiski kõige rohkem 50%. Põhimõte on, et lõigetes 9–11 lubatud vähendusprotsente ei saa kokku liita selleks, et viia tulekustutite hulk nulli. Eelnõu §-s 6 sätestatakse nõuded tulekustuti paigaldusele ehitises. Eelnõus ei reguleer ita nõudeid tulekustuti paigaldamise kohta transpordivahendisse, näiteks autosse, lennukisse, laeva või rongi, need nõuded on vastavate valdkondade õigusaktides nagu meresõiduohutuse seadus, raudteeseadus jt. Lõike 1 kohaselt peab tulekustuti olema kohas, kust on võimalik see tulekahju korral kergesti kätte saada või kus selle kasutamise vajaduse tõenäosus on kõige suurem. Kuna tulekustutit on tõhus kasutada väikese põlengu algstaadiumis, on selle kasutamine ajakriitiline. Tulekustuti paigaldamisel tuleb hinnata, kus on selle kasutamine kõige tõenäolisem, näiteks elektrikilp ide või põlevmaterjali juures. Lõike 2 kohaselt paigaldatakse tulekustuti vertikaalselt ja kohtkindlalt selleks ettenähtud kinnitusega põrandale, ehitise seinale või kergesti avatavasse kappi. Eelistada tuleks tulekustuti paigaldamist vertikaalselt seinale, kasutades spetsiaalset kinnitust, sest nii on kustuti kõige paremini nähtav ja hõlpsasti kättesaadav. Lubatud on aga ka muud kohad. Kui tulekustuti paigaldatakse ehitise seinale, tuleb järgida eelnõu § 6 lõikes 5 nimetatud nõudeid. Kui tulekustuti paigaldatakse põrandale, tuleb jälgida, et see poleks sinna asetatud lahtiselt, vaid kasutades spetsiaalset kinnitust, mis tagab, et tulekustuti on kindlalt paigal. Kui valitakse võimalus paigaldada tulekustuti kappi, peab järgima tootja lubatud variante. Eelnõuga nähakse ette kõige olulisem nõue: kapp peab olema kergesti avatav. Kapi avatavus sõltub kapi tootja valikust, kuid kindlasti ei tohiks kapp olla lukus. Kergesti avatav kapp tähendab ka võimalust avada kapp võtmeta. Lõike 3 kohaselt võib tulekustuti paigaldada horisontaal- või kaldasendisse, kui selle hoidmine vertikaalasendis ei ole võimalik ja see ei ole tulekustuti tootja juhiste kohaselt keelatud. Tulekustuti on ette nähtud töötama vertikaalasendis ja seetõttu peaks seda ka sellise lt hoiustama. Samas, kui tootja on tehnoloogiliselt võimaldanud hoida tulekustutit horisontaalse lt või kaldega, tohib ka seda teha. Kui tootja on selle ära keelanud või selle kohta puudub tulekustuti kasutusjuhendis märge, peab tulekustutit hoidma ainult vertikaalselt. Kui ehitise eripära tõttu pole võimalik tulekustutit vertikaalselt paigaldada, tuleb soetada selline tulekustuti, mida tootja lubab ka teisiti paigaldada. Iga tulekustuti puhul see võimalik pole, mistõttu tuleb hoolikalt järgida tootja juhiseid. Lõike 4 kohaselt paigaldatakse kaks või enam tulekustutit ehitisse üldjuhul hajutatult. See tähendab, et kui ehitises on kaks või enam tulekustutit, ei tohi need olla ühes ja samas kohas. Nõude eesmärk on, et tulekustuti oleks kergesti ja kiiresti kättesaadav. Samuti, kui tulekustutid paigaldatakse eelnõu § 5 lõike 4 punktis 1 ja lõikes 7 nimetatud ehitiste eri korrustele, tuleb arvestada iga korruse pindalaga. See tähendab, et kui korruse pindala on alla 50 ruutmeetr i, võib selle varustada ühe tulekustutiga. Muudel juhtudel tuleb arvestada vähemalt üks tulekustuti 200 ruutmeetri kohta või vähemalt kaks tulekustutit korrusele. Lõikes 5 täpsustatakse nõudeid tulekustuti ehitise seinale paigaldamise kohta. Punkti 1 kohaselt ei tohi seinale paigaldatud tulekustuti takistada ukse täielikku avamist. See on oluline, et ohuolukorras oleks tagatud ohutu evakuatsioon ja ukse kaudu liikumine. Punkti 2 kohaselt ei tohi tulekustuti põhi olla põrandast või maapinnast kõrgemal kui 1,5 meetrit. Nõue on vajalik tagamaks, et ka lühemad inimesed saaksid tulekustuti kätte ja et selle pealdis oleks neile loetav. 7 Punkti 3 kohaselt peab tulekustuti olema nähtav või leitav märgistuse järgi. Nõue peab tagama tulekustuti kättesaadavuse ka inimestele, kes ei tunne ehitist ja viibivad seal esimest korda. Punkti 4 kohaselt ei tohi paigaldatud tulekustuti takistada inimeste liikumist evakuatsioonitee l, et oleks tagatud ohutu evakuatsioon ja päästetöö ohutus. Samuti tagatakse selle nõudega, et tavaolukorras oleks evakuatsiooniteel liikumine ehitises ohutu, näiteks ei löödaks ennast vastu tulekustutit ära. Punkti 5 kohaselt peab tulekustuti asuma küttekehast ohutul kaugusel. See on oluline nõue tagamaks, et tulekustuti ei kuumeneks üle. Ehkki tulekustutit võib hoiustada eri temperatuuril – standardi EN 3-7:2004+A1:2007 kohaselt peab kustuti olema võime line töötama vähemalt temperatuurivahemikus –30 °C kuni +60 °C –, ei ole mõistlik hoida seda pidevalt kuumas keskkonnas. Ohutuks kauguseks saaks lugeda 1,5 meetrit küttesüstee mi uksest, et vältida tulekustuti temperatuuri tõusmist sellisele kõrgusele, mis palja käega katsudes kõrvetab. Lõike 6 kohaselt eeldatakse, et eelnõu § 6 lõike 5 punktis 3 sätestatud märgistus on nõuetekohane, kui see vastab standardiseeria EVS 620 asjakohase standardi nõuetele. Tulekustuti asukoha märgistamiseks on olemas kokkulepitud piktogrammid, mis hõlbustavad arusaamist, millist tüüpi kustutiga on tegu ja kus see täpselt asub. See tagab kindluse, et sellest saavad kõik ühtemoodi aru. Eelnõu §-s 7 sätestatakse nõuded tulekustuti paigaldusele väli- või muudes eritingimustes, sest tulekustutit võib olla vaja paigaldada ka väljapoole ehitist või sellisesse kohta ehitises, kus pole tavapärased siseruumitingimused, näiteks on seal rohkelt tolmu või vibratsioon. Lõike 1 kohaselt paigaldatakse välitingimustes asuv tulekustuti varikatte alla või päikesekiirguse otsese mõju eest kaitstuna kergesti avatavasse ilmastikukindlasse kappi või kaetakse muul viisil ilmastikukindlalt. Tulekustuti paigaldamiseks väljaspool ehitist on seega kolm võimalikku viisi. Varikate kaitseb tulekustutit näiteks lume eest, mis võib kustuti pealdise lugemise teha võimatuks, aga ka vihma eest, mis võib pealdist kahjustada. Ilmastikukindel kapp kaitseb tulekustutit nii kõrge temperatuuri kui ka vihma eest, mis võib pealdist kahjustada selliselt, et see pole enam loetav. Silmas tuleb pidada, et ka ilmastikukindel kapp peab olema kergesti avatav, st võtmeta. Tulekustuti saab katta ka muul viisil ilmastikukindlalt, näiteks saab juhinduda tootja pakutud lahendusest katta tulekustuti spetsiaalse kotiga, mis kaitseb seda päikesekiirguse, lume ja vihma eest. Lõike 2 kohaselt tuleb kergesti avatava kapi või varjatult paigaldatud tulekustuti leidmiseks paigutada tuleohutusmärk, mis osutab selle asukohale. Nõude täitmisel on mõistlik juhind uda eelnõu § 6 lõikes 6 viidatud standardiseeria asjakohasest standardist. Nii on kindel, et kasutatakse arusaadavat märgistust, mis juhib vajaduse korral kiiresti tulekustuti asukohani. Tuleohutusmärk peab olema paigaldatud nähtavasse kohta ja suunama selgelt tulekustuti juurde. Eelistada tuleks paigaldamist seinale varjatud koha lähedale või kapi peale. Lõike 3 kohaselt tuleb muudes eritingimustes asuv tulekustuti paigaldada kergesti avatavasse kappi või katta muul viisil kahjustava mõju eest. Muudeks eritingimusteks saab pidada näiteks kohti, kus on ülemäärane tolm, näiteks puidutööstuses, või esineb vibratsiooni. Eelnõu §-s 8 kirjeldatakse tulekustuti korrashoiu tagamist. Tulekustuti korrashoid tagatakse tulekustuti vaatluse, kontrolli ja hooldusega. Tulekustuti kontrollimiseks ja hooldamiseks tuleb TuOS-i § 33 lõike 1 punkti 3 kohaselt esitada majandustegevusteade. Majandustegevusteade loetakse TuOS-i § 33 lõike 3 kohaselt esitatuks, kui majandustegevuse registris on olemas vastutava spetsialisti kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga. TuOS-i § 34 lõike 1 punkti 1 8 kohaselt on vastutav spetsialist füüsiline isik, kes on pädev juhtima ja kontrollima muu hulgas voolikusüsteemi kontrollimist ja hooldamist. Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga täpsustatakse TuOS-s vastutava spetsialisti pädevusnõudeid. Kui kehtiva TuOS- i kohaselt peab vastutav spetsialist olema pädev juhtima ja kontrollima tulekustuti hooldamist ning tal peab olema erialane ettevalmistus ja vähemalt kolmeaastane töökogemus vaid tulekustuti hooldamiseks, siis päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga lisatakse TuOS-i pädevusnõue ka tulekustuti kontrollimise kohta. Vastutav spetsialist peab edaspidi olema pädev juhtima ja kontrollima ka tulekustuti kontrollimist ning tal peab olema selleks erialane ettevalmistus ja töökogemus. Lõike 1 kohaselt tagatakse tulekustuti korrashoiuga selle vastavus tootja ettenähtud omadustele ja kasutuskorrale, kasutaja ohutus ning kohene kasutusvalmidus. Korrashoid annab kindluse, et tulekustutid asuvad õiges kohas, neid on ehitises piisavalt, need on töökorras, nende asukohad on märgistatud ja inimesed oskavad neid kasutada. Ehitise omanik peab tagama tulekustuti korrashoiu selle regulaarse vaatluse, kontrolli ja hooldusega. Korrashoiutoimingute sisu avatakse täpsemalt eelnõu §-des 9−11. Lõike 2 kohaselt tuleb tulekustutit vaadelda, kontrollida ja hooldada tootja juhiste järgi. Kui tootja juhised puuduvad, eeldatakse, et tulekustuti vaatlus, kontroll või hooldus on nõuetekohane ka juhul, kui see sisaldab asjakohases standardis toodud tegevusi. Seega tuleks esmajärjekorras võtta aluseks tootja juhised ja lähtuda sealtoodust, eelkõige tähtajad ja vajalikud tegevused. Kui aga tootja juhised puuduvad või on kadunud, saab võtta aluseks ka asjakohase standardi. Asjakohaseks standardiks loetakse standardit EVS 933:2017 „Juhised kantavate tulekustutite kontrolliks ja hoolduseks ning nõuded hoolduspunktidele “. Lõike 3 kohaselt peavad korrashoiutoimingud tagama, et tulekustuti on kasutusvalmis, st töökorras ja vigastusteta, asetseb selleks ettenähtud kohas, kust seda on võimalik kiirelt ja hõlpsalt kätte saada, ja selle kasutusjuhendi pealdis on loetav, st on arusaadav, milleks konkreetne kustuti on ette nähtud. Lisaks sellele ei tohi tulekustuti olla varjatud ja nähtava lt kahjustatud. Igasugune kahjustus võib viia tulekustuti kasutuskõlbmatuseni ja varjatud kustutit ei pruugi vajaduse korral õigel ajal leida. Kui rõhunäitur on olemas, peab selle osuti asuma rohelises alas. See tähendab, et tulekustuti rõhk vastab normaalsele töörežiimile ja pole märke kustuti rikkest. Plommid ja tõkised peavad olema vigastamata. See tagab, et tulekustutit on võimalik ohutult ja eesmärgipäraselt kasutada. Viimasena peab tulekustutil olema nõuetekohane ning kehtiv kontrolli- ja hoolduslipik. Lipikud näitavad, et tulekustutit on asjakohaselt korras hoitud ning tagatud on selle ohutu ja eesmärgipärane kasutamine. Lõike 4 kohaselt peab ehitise omanik tulekustuti rikke kahtluse korral korraldama rikke tuvastamiseks kohe tulekustuti kontrolli, mille käigus võib ilmneda vajadus tulekustutit hooldada. Ei saa välistada, et kontrolli ja hoolduse vahel leitakse näiteks vaatlusel tulekustuti rike või sellele viitav asjaolu. Nii võib tulekustuti saada näiteks löögi kolimise või muu sellise tegevuse käigus, selle pealdist võidakse tahtlikult rikkuda, näiteks seda mõne terava esemega kraapides, või tulekustutit võidakse tahtlikult lüüa. Sellised intsidendid võivad kaasa tuua rikke, mille tagajärjel on kustuti kasutuskõlbmatu. Seetõttu tuleb alati igasuguse kahtluse korral korraldada tulekustuti kontroll. Ka muu puuduse avastamise korral tuleb omanikul rakendada abinõusid puuduse kõrvaldamiseks esimesel võimalusel, näiteks kui on kadunud tulekustuti asukohale viitav märgistus või on lõhutud kustuti kapp. Lõike 5 kohaselt võib ehitise omanik pidada taasesitamist võimaldavas vormis korrashoiupäevikut. Kui selline võimalus on valitud, tuleks päevikus dateeritult registreer ida 9 kõik vaatlused, kontrollid ja hooldused. Päevik on hea abivahend suurematel objektidel, kus on palju tulekustuteid, millel võivad olla erinevad kontrolli- ja hooldusvälbad, samuti võivad tulekustutid olla eri tootjatelt ja seega võivad erineda ka tootja juhised. Nii annab päevik hea ülevaate kõigi tulekustutite korrashoiu hetkeseisust. Kindlasti on päevikust abi, kui vahetatakse näiteks kontrolli- või hoolduspartnerit. Päevikut võib pidada elektroonses keskkonnas, kus tagatakse andmetele juurdepääs ehitise omanikule, tulekustuti kontrollijale ja hooldajale ning Päästeametile. Päevikut ei tehta kohustuslikuks, kuna väiksematel objektidel oleks see liia lt koormav, kuid ka nende kohta võib omanik päevikut pidada. Eelnõu §-s 9 reguleeritakse tulekustuti vaatlust. Lõike 1 kohaselt tuleb tulekustutit vaadelda vähemalt tootja ettenähtud sagedusega. Kui tootja ei ole tulekustuti vaatluse sagedust ette näinud, vaadeldakse tulekustutit üks kord kvartalis. Vaatlus on iseenesest lihtne tegevus, milleks ei ole vaja eripädevust, kuid siiski tuleb lähtuda tootja juhistest. Kui need puuduvad, tuleb tulekustutit vaadelda üks kord kvartalis ja aluseks võtta sama paragrahvi lõige 2. Lõikes 2 on loetelu tegevustest, mida tuleb vaatlusel teha. Vaatlusel tuvastatakse, 1) kas tulekustuti pealdis on eestikeelne ja loetav; 2) kas selle rõhunäituri osuti on rohelises alas; 3) kas selle väline seisukord on vigastusteta; 4) kas see asub ettenähtud asukohas ning on nõuetekohaselt kinnitatud ja märgistatud; 5) kas see on nähtav ja sellele on tagatud vaba juurdepääs ning 6) kas sellele on lisatud nõuetekohane ning kehtiv kontrolli- ja hoolduslipik. Lõikes 3 sätestatakse kohustus korraldada vaatlusel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks tulekustuti kontroll. Kui mõnda puudust saab hõlpsalt kõrvaldada, ei pea tulekustutit kontrollima. Näiteks, kui tulekustuti on asendis, kus pealdis ei ole loetav, saab asendit kohendada, või kui tulekustuti on tõstetud seinaklambrilt maha, saab selle tõsta õigesse kohta. Kui aga puudus on selline, et tulekustuti omanik ei tule ise selle kõrvaldamisega toime, peab korraldama kustuti kontrolli. Eelnõu §-s 10 reguleeritakse tulekustuti kontrolli. Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse välja kontrollitegevuste loetelu, sest tegelikult annab iga tulekustuti tootja ise juhised, kuidas ja millise sagedusega kustutit kontrollida. Võrdluseks võib tuua selle, kuidas lisada autosse klaasipesuvedelikku: on üldteada, et seda tuleb teha ja et vajalik paak asub auto mootori juures, aga see, kus täpselt ja kui suur see paak on ning kuidas on valmistatud paagi kinnitus, sõltub autotootjast ja on üldjuhul kirjas auto käsiraamatus. Seega tuleb kontrollimisel võtta aluseks tootja juhised. Samas lubatakse eelnõuga kontrollida tulekustutit ka asjakohase standardi kohaselt (vt lähemalt § 10 lõike 3 selgitust). Lõike 1 kohaselt tuleb tulekustutit kontrollida tootja ettenähtud sagedusega ja tulekustuti rikke kahtluse korral kohe. See tähendab, et kontrollivälpade aluseks võetakse tootja ettenähtud sagedus, mis tagab, et tulekustuti on pidevalt töökorras. Küll aga tuleb kalduda ettenähtud sagedusest kõrvale kohe, kui tekib kahtlus, et tulekustutil on rike. Nagu varem selgitatud, võib tulekustuti saada kahjustada erinevates olukordades, ja kui see juhtub, tuleb korraldada tulekustuti kontroll, et veenduda, kas see on töökorras ja ohutu. Lõikes 2 sätestatakse, kui sagedasti tulekustutit kontrollitakse, kui tootja ei ole seda ette näinud. Tulekustutit tuleb kontrollida üks kord aastas, kui seda hoitakse kohas, kus sellele mõjub niiskus, vibratsioon või temperatuurikõikumine, ning üks kord kahe aasta jooksul, kui seda hoitakse kuivas ja ühtlase temperatuuriga kohas. Sellised tähtajad on läbi räägitud ja kokku 10 lepitud tulekustutite hooldajate ja müüjatega, kes saavad valdkonna ekspertidena kinnitada, et sellise sagedusega kontrollitud kustuti on töökorras ka siis, kui tootja pole kontrolli sagedust ette näinud või tootja juhised on kadunud. Tasub silmas pidada, et ka kehtivas määruses on samad tähtajad. Lõike 3 kohaselt tuleb tulekustutit kontrollida tootja juhiste järgi, kuid eeldatakse, et kontroll on nõuetekohane ka juhul, kui see sisaldab asjakohases standardis toodud tegevusi. See tähendab, et lisaks kontrolli sagedusele, näeb tulekustuti tootja ette ka tegevused, mida tuleb kontrolli käigus teha. Samuti peab tulekustuti kontrollijal olema nii kustuti kontrollimiseks kui ka hooldamiseks vajalikud teadmised ja töövahendid. Tulekustutid on küll tööpõhimõtte lt sarnased, kuid võivad oma lahenduselt ja disainilt erineda, mistõttu on oluline, et kontrollides järgitaks tootja ettekirjutatut. Kui tootja juhised puuduvad, saab aluseks võtta ka asjakohases standardis kirjeldatud kontrollitegevuste loetelu. Asjakohaseks standardiks loetakse standardit EVS 933:2017 „Juhised kantavate tulekustutite kontrolliks ja hoolduseks ning nõuded hoolduspunktidele“. Ehkki standardikohast kontrolli loetakse nõuetekohaseks, tuleks võimaluse korral eelistada tootja juhiseid. Lõike 4 kohaselt koostatakse tulekustuti kontrolli järel kontrolliakt, lähtudes käesoleva määruse lisast. Kontrolliakti koostab tulekustuti kontrollija ja selles peab olema eelnõu lisas nõutud teave. Tulekustuti omanik saab koopia kontrolliaktist ja see tuleks hoida tal alles järgmise kontrollini, et oleks ka vahepeal teada, mida on kustutiga kontrolli käigus tehtud. Kontrolli tõendab kontrollilipik. Eelnõu §-s 11 reguleeritakse tulekustuti hooldust. Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse sarnaselt tulekustuti kontrolliga välja hooldustegevuste loetelu. Iga tulekustuti tootja annab kaasa juhised, kuidas ja millise sagedusega tulekustutit hooldada, ning eelkõige tuleb lähtuda nendest. Lisaks annab tootja kaasa ka hooldustegevuste loetelu ja nendeks vajalikud seadmed. Samas on eelnõu järgi lubatud tulekustutit hooldada ka asjakohase standardi kohaselt. Lõike 1 kohaselt seatakse tulekustuti töökorda iga kasutuskorra järel ja seda hooldatakse vajaduse järgi, kuid mitte harvem, kui tootja on ette näinud. Seega peab eelnõu kohaselt tulekustutit hooldama kolmel juhul: 1) pärast seda, kui kustutit on kasutatud ja selle töökorda seadmiseks on vaja seda hooldada; 2) vajaduse järgi, näiteks kustuti rikke korral; 3) tootja ettenähtud sagedusega, hoolimata sellest, kas kustutit on kasutatud või sellel esineb rikkeid, sest tootja nimetatud hooldusvälp on kustuti hooldamisel esmatähtis. Kui tootja pole hooldusvälpa ette näinud, saab võtta aluseks eelnõu § 11 lõikes 2 ettenähtud sageduse, kuid see peaks olema pigem erijuhtum. Kindlasti tuleb enne veenduda, et tootja juhised puuduvad või nendes pole hooldusvälpa ette nähtud. Lõikes 2 sätestatakse, et kui tootja ei ole tulekustuti hoolduse sagedust ette näinud, hooldatakse vesi- ja vahtkustuteid iga viie aasta järel, teisi tulekustuteid iga kümne aasta järel. Eelnõus nähakse ette erinevad hooldusvälbad põhjusel, et tulekustutusained käituvad ajas erineva lt. Seda enam, et tulekustutit võidakse hoida ka tolmuses või vibratsiooniga keskkonnas või kohas, kus sellele mõjuvad äärmuslikud ilmastikutingimused. Näiteks on vahtkustuti tulekustutus a ine keemiliselt sedavõrd agressiivne, et kui kustutit regulaarselt ei hooldata, võivad selle kestas olevasse lamineeritud kaitsesse tekkida praod, mille tagajärjel hakkab kustuti lekkima. Seda ja ka muid olukordi, kus tulekustuti ei ole enam kasutajale ohutu või seda ei saa eesmärgipärase lt kasutada, võimaldab vältida korrapärane ja asjakohane hooldus. Samad hooldusvälbad on ka kehtivas määruses. 11 Kui ei ole võimalik tuvastada tulekustuti valmistamise või turule laskmise kuupäeva ja puudub ka hooldusjuhend, tuleb kustutit hooldada kohe. Pärast hooldust tuleb hakata järgima eelnõus nimetatud hooldusvälpasid. Lõike 3 kohaselt ei tohi hooldusel kasutatavad detailid, tulekustutusaine ja survegaas vähendada tulekustuti ohutust ja tootja ettenähtud tulekustutusvõimet. Tulekustutus a ine omadused peavad vastama tulekustuti pealdisel märgitule. Oluline on silmas pidada, et eri tootjate ja eri tõhususklassidega tulekustutusaineid ei tohi segada. Näiteks, kui tulekustuti kuuest kilogrammist tulekustutusainest on kasutatud 1,5 kilogrammi ja kustuti viiakse hooldusesse, on hooldaja kohustatud panema kustutisse kuus kilogrammi uut kustutusa inet samade tõhususnäitajatega, nagu on kustuti pealdisel. Mingil juhul ei tohi lisada muud päritolu tulekustutusainet ja segada seda tulekustutis oleva vana kustutusainega. Lisaks tulekustutusvõime vähenemisele võib see kaasa tuua keemilise reaktsiooni, mille tulemuse l muutub tulekustuti nii kasutajatele kui ka ümbritsevale keskkonnale ohtlikuks. Lõike 4 kohaselt tuleb tulekustutit hooldada tootja juhiste järgi. Nagu tulekustuti kontrolli puhul, näeb kustuti tootja ette ka tegevused, mida tuleb teha hoolduse käigus. Tulekustutid on küll tööpõhimõttelt sarnased, kuid erinevad tulekustutusaine poolest ning võivad ka oma lahenduselt ja disainilt olla erinevad. Seetõttu on oluline, et tulekustutit hooldades järgitakse tootja juhiseid. Eeldatakse, et tulekustuti hooldus on nõuetekohane ka juhul, kui see sisaldab asjakohases standardis toodud tegevusi. Kui tootja juhised puuduvad, saab aluseks võtta seega asjakohases standardis kirjeldatud hooldustegevuste loetelu. Asjakohaseks standardiks loetakse taas standardit EVS 933:2017 „Juhised kantavate tulekustutite kontrolliks ja hoolduseks ning nõuded hoolduspunktidele“. Ehkki standardikohast hooldust loetakse nõuetekohaseks, tuleb siiski võimaluse korral eelistada tootja juhiseid. Lõike 5 kohaselt koostatakse tulekustuti hoolduse ja survekatse järel hooldusakt, lähtudes eelnõu lisast. Hooldusakti koostab tulekustuti hooldaja või survekatse tegija ja selles peab olema eelnõu lisas nõutud teave. Tulekustuti omanik saab hooldusakti koopia ja see tuleks hoida tal alles järgmise hoolduse või survekatseni, et oleks ka vahepeal teada, mida on kustutiga hoolduse käigus tehtud. Hooldust ja survekatset tõendab hoolduslipik. Eelnõu §-s 12 sätestatakse nõuded tulekustuti kontrolli- ja hoolduslipikule. Et eelnõuga kaotatakse ära kohustus tulekustuti kontrolli- ja hooldustegevusi dokumenteerida, muutuvad kontrolli- ja hoolduslipik olulisteks infokandjateks. Sealne teave peab olema täpne ja piisav saamaks ülevaadet, kas tulekustuti on töökorras, kas kõik korrashoiutegevused on õigel ajal tehtud ning kas kontrollijal ja hooldajal on vajalik pädevus. Lõike 1 kohaselt lisatakse kontrollitud tulekustutile kontrollilipik, millel peavad olema vähemalt järgmised andmed: 1) kuu ja aasta, millal tulekustutit viimati kontrolliti; 2) kuu ja aasta, millal on järgmise kontrolli tähtaeg; 3) tulekustutit kontrollinud juriidilise isiku nimi ja majandustegevusteate number; 4) tulekustutit kontrollinud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või muu identifitseerimistunnus; 5) teave tootja juhiste või asjakohase standardi kohta, mille alusel tulekustutit kontrolliti. Nende andmete põhjal on igaühele arusaadav, kas kontrollimisel on järgitud vajalikke välpasid ja kas kontrollijal on kontrolliks vajalik pädevus. Punktis 4 viidatud identifitseerimistunnus 12 tuleb kõne alla suurtes ettevõtetes, kui on näiteks 20 või enam tulekustuti kontrollijat. Sellise l juhul võib osutuda keeruliseks tellida nimelisi kontrollilipikuid ja pigem kasutatakse kontrollijat tuvastada võimaldavaid numbreid või muid tunnuseid. Lisaks sellele võib kontrollilipikule lisada vastutava spetsialisti nime. Kontrollitegevused peavad olema kirjas tootja juhistes või asjakohases standardis. Juhiste nime või standardi numbrit ei ole ilmtingimata vaja kontrollilipikule kirjutada – piisab teabest, mis on aluseks võetud. Asjakohane standard on EVS 933:2017 „Juhised kantavate tulekustutite kontrolliks ja hoolduseks ning nõuded hoolduspunktidele“. Tootja juhised on tulekustuti omanikul ja neid saab tema käest küsida. Kontrollija vastutab kontrollilipiku täitmisega selle eest, et on järginud nõudeid ning taganud tulekustuti töö- ja kasutusvalmiduse. Lõike 2 kohaselt lisatakse hooldatud tulekustutile hoolduslipik, millel peavad olema vähema lt järgmised andmed: 1) kuu ja aasta, millal tulekustutit viimati hooldati; 2) tähis survekatse tegemise kohta; 3) kuu ja aasta, millal on järgmise hoolduse tähtaeg; 4) tulekustutit hooldanud juriidilise isiku nimi ja majandustegevusteate number; 5) tulekustutit hooldanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või muu identifitseerimistunnus; 6) teave tootja juhiste või asjakohase standardi kohta, mille alusel tulekustutit hooldati. Loetelu on sarnane kontrollilipikule kantavate andmete loeteluga, kuid lisandub tähis survekatse tegemise kohta, mis kinnitab survekatse tegemist. Survekatse tehakse, et kontrollida surveanuma, st tulekustuti kesta survetaluvust katsetingimustel. Katsetingimused on nõudlikumad kui kasutustingimused. Survekatse tuleb teha põhjusel, et surveanuma omadused võivad muutuda sõltuvalt selle paiknemiskeskkonnast, kuid tulekustuti peab olema igal ajal töökorras ja ohutult kasutatav. Tulekustuti survekatse peaks tegema vähemalt üks kord kümne aasta jooksul. See annab kinnituse, et tulekustuti on töökorras. Kui tootja on näinud tulekustuti tehnilises hooldusjuhendis ette, et survekatse peab tegema sagedamini, tuleb lähtuda sellest. Erakorraline survekatse tuleb teha tulekustutile alati, kui tulekustuti kontrolli või hoolduse käigus tuvastatakse puudus, mis võib muuta tulekustuti kasutajale või keskkonnale ohtlikuks. Erakorralise survekatse vajaduse otsustab tulekustuti kontrollija või hooldaja. Lõike 3 kohaselt peavad kontrolli- ja hoolduslipik olema niiskus-, pleekimis- ja kulumiskind lad ning need tuleb kanda tulekustutile nii, et need ei kataks selle pealdist. Sama nõue on ka kehtivas määruses. On oluline, et kontrolli- ja hoolduslipikult oleks võimalik saada infot tulekustuti töökorras oleku kohta. Lõike 4 kohaselt paigaldatakse surve all tulekustutile tulekustutikaela ümber hoolduslipik, mida ei ole võimalik paigaldada ega eemaldada ilma tulekustutit lahti võtmata. Sellise hoolduslip ik u olemasolu tagab, et tulekustuti on lahti võetud. Sama põhimõte on ka kehtivas määruses, kuid lisaks tuleb kehtiva määruse järgi tulekustuti survepadrun varustada kustutisisese hoolduslipikuga. Sisuliselt tähendab see, et tulekustutisse lisatakse midagi, mida tootja ei ole ette näinud. See nõue läheb seega vastuollu põhimõttega, et lähtuda tuleb tootja ettekirjutatud korrashoiunõuetest. Eelnõuga jäetakse see nõue välja. Edaspidi tuleb paigaldada hoolduslip ik, mida saab paigaldada ja eemaldada vaid tulekustutit lahti võttes. Näide õigesti paigaldatud hoolduslipikust on allpoolsel fotol. 13 Foto. Tulekustuti hoolduslipik (allikas: Päästeamet) Eelnõu §-s 13 sätestatakse nõuded voolikusüsteemile. Voolikusüsteem on tuleohutuspaigald is, mis on sarnaselt tulekustutiga mõeldud kasutamiseks ehitises viibivate le inimestele ja mis peab tagama, et põlengut saab hakata kustutama enne päästjate kohale jõudmist. Silmas tuleb aga pidada, et voolikusüsteeme nõutakse ehitistes tunduvalt vähem kui tulekustuteid, sest need on kallimad ja nende hooldus kulukam ning ka kasutamine nõuab suuremat ettevalmistust. Lõike 1 kohaselt peab voolikusüsteem olema kõlblik selle koheseks kasutamiseks. See tähendab, et voolikusüsteem peab olema töökorras, et igal ajahetkel põlengut kustutada. Selleks tuleb voolikusüsteemi korrapäraselt kontrollida ja hooldada. Tulekahju puhkemise korral on töökorras voolikusüsteemist palju abi, kui seda osatakse õigesti kasutada. See omakorda tähendab, et kõik töötajad peavad olema koolitatud voolikusüsteemi kasutama. Tuleb silmas pidada, et isegi kui ehitisse ei ole voolikusüsteemi ette nähtud – 2018. aastal muutus nende ehitiste loetelu, kus peab olema voolikusüsteem –, kuid see siiski ehitises jätkuvalt on, peab see samuti olema töökorras ja kasutusvalmis. Lõike 2 kohaselt eeldatakse, et voolikusüsteem on nõuetekohane, kui see vastab asjakohase standardi nõuetele. Asjakohasteks standarditeks peetakse standardeid EVS-EN 671-2:2012 „Paiksed tulekustutussüsteemid. Voolikusüsteemid. Osa 2: Lamevoolikuga voolikusüstee mid “ ja EVS-EN 671-1:2012 „Paiksed tulekustutussüsteemid. Voolikusüsteemid. Osa 1: Pooljäiga voolikuga voolikupoolid“. Lõike 3 kohaselt peab paigaldatava voolikusüsteemi voolikupoolil või voolikukapi sisekülje l olema järgmine teave: 1) tarnija ja ehitaja nimi või kaubamärk või mõlemad, mis tähendab, et valitakse teave, mis on olemas ja kantakse see voolikupoolile või voolikukapi siseküljele; 14 2) asjakohase standardi number, mis oli aluseks voolikusüsteemi projekteerimisel; 3) valmistamise aasta; 4) maksimaalne töörõhk; 5) vooliku pikkus ja läbimõõt; 6) joatoru läbilaskevõime näitaja koefitsient K. Selline info on vajalik nii voolikusüsteemi kontrollijale ja hooldajale, kes võib olla süsteemi ehitajast erinev, kui ka voolikusüsteemi kasutajale. Lõike 4 kohaselt peab voolikusüsteemi asukohas olema voolikusüsteemi kasutusjuhe nd. Kasutusjuhend võib olla lihtsustatud skeem piktogrammidega, joonis või kirjeldav manuaal. Oluline on, et see oleks kasutajale arusaadav ja paikneks voolikusüsteemi juures, kus võima lik kasutaja seda näha saab. Voolikusüsteemi kasutusjuhend i on üldjuhul koostanud tootja ja seda pole lubatud muuta, välja arvatud tõlkida vajaduse korral eesti keelde. Lõike 5 kohaselt tuleb voolikukapp tähistada tuleohutusmärgiga. Eeldatakse, et märgistus on nõuetekohane, kui see vastab standardiseeria EVS 620 asjakohase standardi nõuetele. Märgistus tagab, et voolikukapp leitakse hõlpsalt ja voolikusüsteemi saab kasutada, kui selleks peaks vajadus tekkima. Lõike 6 kohaselt koostatakse paigaldatava voolikusüsteemi kohta voolikusüstee mi deklaratsioon (edaspidi deklaratsioon), mis kinnitab paigaldatud voolikusüsteemi vastavust projektile ja kehtestatud nõuetele. Deklaratsiooni koostab ja allkirjastab isik, kes katsetab paigaldatud voolikusüsteemi ja kellel on pädevus selles valdkonnas paigaldada, kontrollida või hooldada tuleohutuspaigaldist. Seega saab deklaratsiooni koostaja olla TuOS-i §-des 33 ja 34 nimetatud ettevõtja, kes on majandustegevuse registrisse sisestanud ka vastutava spetsialis t i. Deklaratsioon ei pea olema voolikusüsteemi juures, vaid see peab olema voolikusüstee mi omanikule kergesti kättesaadav. Deklaratsioon on vajalik voolikusüsteemi hooldajale, aga ka riikliku järelevalve ametnikule ja tuleohutusülevaatuse tegijale. Lõike 7 kohaselt peab deklaratsioon sisaldama järgmisi andmeid: 1) kinnitus, et voolikusüsteem vastab projektile, tootja või muudele asjakohastele juhistele ja käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele, mis tähendab, et deklaratsioonis tuleb nimetada kõigi vajalike alusdokumentide versiooni number, et oleks aru saada, mis versioon on aluseks võetud; 2) selle ehitise või ehitise osa aadress, kus voolikusüsteem asub; 3) voolikusüsteemi projekteerija nimi; 4) voolikusüsteemi ehitaja nimi; 5) majandustegevuse registrisse kantud vastutava spetsialisti nimi, kvalifikatsioon ja allkir i, kusjuures vastutava spetsialistina käsitatakse juriidilise isiku vastutavat spetsialisti, kellel on voolikusüsteemi projekteerimiseks, ehitamiseks ja paigaldamiseks vajalik pädevus; 6) allkirjastamise kuupäev; 7) deklaratsiooni lisa voolikusüsteemi katsetamise kohta, milles on märgitud katsetamise aeg, kirjeldus ja tulemus. Lõike 8 kohaselt koostatakse paigaldatava voolikusüsteemi kohta voolikusüstee mi hooldusjuhend, mille järgi tuleb voolikusüsteemi hooldada. Hooldusjuhend võib olla konkreetne tootja väljastatud juhend, aga ka universaalsem, süsteemi tüübiga seotud juhend. Eelnõu §-s 14 sätestatakse nõuded voolikusüsteemi korrashoiu tagamiseks. 15 Lõike 1 kohaselt tagab ehitise omanik voolikusüsteemi korrashoiu regulaarse vaatluse, kontrolli ja hooldusega. Ainult töökorras voolikusüsteem tagab tulekahju korral selle kasutatavuse ja kasutaja ohutuse. Lõike 2 kohaselt tuleb voolikusüsteemi vaadelda, kontrollida ja hooldada tootja juhiste järgi. Kui tootja juhised puuduvad, eeldatakse, et voolikusüsteemi vaatlus, kontroll või hooldus on nõuetekohane ka juhul, kui see sisaldab asjakohases standardis toodud tegevusi. Asjakohaseks standardiks loetakse standardit EVS-EN 671-3:2009 „Paiksed tulekustutussüstee mid. Voolikusüsteemid. Osa 3: Pooljäiga voolikuga voolikupoolide ja lamevoolik uga voolikusüsteemide hooldus“. Ainult õigesti kontrollitud ja hooldatud voolikusüsteemi puhul on tagatud töökindlus. Lõike 3 kohaselt peavad korrashoiutoimingud tagama, et voolikusüsteem on kasutusvalmis, sellel ei ole nähtavaid puudusi, sellel on kasutusjuhend ning see on nõuetekohaselt kontrollitud ja hooldatud. See tähendab, et õigeaegne korrashoid annab kindluse, et: 1) voolikusüsteem on kasutusvalmis ehk sellega saab tulekahju kustutamiseks igal ajal ohutult vett; 2) voolikusüsteem on nähtav ehk see ei ole peidetud ega kaetud ja see on vajaduse korral märgistatud; 3) voolikusüsteemil on kasutusjuhend, mis asub selle juures kapi siseküljel ja on arusaadav kõigile kasutajatele; 4) voolikusüsteemile juurdepääs ei ole takistatud ehk voolikusüsteemi ees ei ole esemeid, mis takistavad voolikukapi avamist või voolikute lahti vedamist, ning 5) voolikusüsteemil ei ole nähtavaid defekte, korrosiooni ja lekkeid, mis võiksid viidata sellele, et voolikusüsteem ei ole kasutatav või selle kasutamine ei ole kasutajale ohutu. Lõike 4 kohaselt peab ehitise omanik voolikusüsteemi rikke kahtluse korral korraldama rikke tuvastamiseks kohe voolikusüsteemi kontrolli. Muu puuduse korral rakendab omanik abinõusid puuduste kõrvaldamiseks esimesel võimalusel. Ehkki ehitise omanik ei pea voolikusüstee mi vaatlema, ei saa välistada, et kontrolli ja/või hoolduse vahel leitakse voolikusüsteemi rike või sellele viitav asjaolu. Nii võib voolikusüsteemi kahjustada tahtlikult, näiteks seda ilma vajaduseta oskamatult lahti kerides ja voolikut vigastades, või tahtmatult mingi muu vahejuhtumi tõttu. Kõik sellised intsidendid võivad kaasa tuua rikke, mille tagajärjel on voolikusüsteem kasutuskõlbmatu. Seetõttu tuleb alati igasuguse eripärase olukorra ilmnemise l korraldada voolikusüsteemi kontroll. Ka muu puuduse avastamise korral tuleb omanikul rakendada abinõusid puuduse kõrvaldamiseks esimesel võimalusel, näiteks kui on kadunud voolikusüsteemi kasutusjuhend või on lõhutud voolikukapp või selle kinnitus. Lõike 5 kohaselt võib ehitise omanik pidada taasesitamist võimaldavas vormis korrashoiupäevikut. Kui selline võimalus on valitud, tuleb päevikus dateeritult registreer ida kõik voolikusüsteemi vaatlused, kontrollid ja hooldused. Päevik on hea abivahend suuremate l objektidel, kus on hulk voolikusüsteeme, millel võivad olla erinevad kontrolli- ja hooldusvälbad, samuti võivad voolikusüsteemid olla eri tootjatelt ja seega võivad erineda ka tootja juhised. Nii annab päevik hea ülevaate kõigi ehitises olevate voolikusüstee mide korrashoiu hetkeseisust. Kindlasti on päevikust abi, kui vahetatakse näiteks kontrolli- või hoolduspartnerit. Päevikut võib pidada elektroonses keskkonnas, kus tagatakse andmetele juurdepääs ehitise omanikule, voolikusüsteemi kontrollijale ja hooldajale ning Päästeametile. Samas ei ole päevikut tehtud kohustuslikuks, kuna väiksematel objektidel oleks see liia lt 16 koormav, kuid ka nende kohta võib päevikut pidada. Elektroonseid keskkondi, kus korrashoiupäevikut pidada, on mitmeid, kuid üks näide on Metroteci oma3 . Eelnõu §-s 15 sätestatakse voolikusüsteemi vaatluse nõuded. Lõike 1 kohaselt tuleb voolikusüsteemi vaadelda vähemalt tootja ettenähtud sagedusega. Kui tootja ei ole vaatluse sagedust ette näinud, vaadeldakse voolikusüsteemi üks kord kvartalis. Vaatlus on iseenesest lihtne tegevus, milleks ei ole vaja eripädevust, kuid siiski tuleb lähtuda tootja juhistest. Kui need puuduvad, tuleb voolikusüsteemi vaadelda üks kord kvartalis ja aluseks võtta sama paragrahvi lõige 2. Lõikes 2 on loetelu tegevustest, mida tuleb vaatlusel teha. Vaatlusel tuvastatakse, kas voolikusüsteem on kasutusvalmis ja nähtav, kas sellel on kasutusjuhend, kas sellele on tagatud vaba juurdepääs, kas sellel on nähtavaid puudusi, korrosiooni või lekkeid ning kas sellel on kehtiv kontrolli- ja hoolduslipik. Need on sisuliselt lihtsad tegevused. Lõikes 3 sätestatakse kohustus vaatlusel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks korraldada voolikusüsteemi kontroll. Kui mõnda puudust saab hõlpsalt kõrvaldada, ei pea voolikusüstee mi kontrollima. Näiteks, kui juurdepääs voolikusüsteemile on takistatud tooli tõttu, saab tooli eemaldada, või kui voolikusüsteemi kasutusjuhend on katki või kadunud, saab selle asendada uuega. Kui aga puudus on selline, et voolikusüsteemi omanik ei tule selle kõrvaldamisega ise toime, peab korraldama voolikusüsteemi kontrolli. Eelnõu §-s 16 sätestatakse peamiselt kontrollivälpadega seotud nõuded. Lõike 1 kohaselt tuleb voolikusüsteemi kontrollida tootja ettenähtud sagedusega. Kui tootja ei ole voolikusüsteemi kontrolli sagedust ette näinud, kontrollitakse voolikusüsteemi vähema lt üks kord aastas. See tähendab, et kontrollivälpade aluseks võetakse eelkõige tootja ettenähtud sagedus, mis tagab, et voolikusüsteem on pidevalt töökorras. Kui tootja ei ole voolikusüstee mi kontrolli sagedust ette näinud või tootja juhised on kadunud, tuleb voolikusüsteemi kontrollida vähemalt üks kord aastas. Tasub silmas pidada, et ka kehtivas määruses on samad tähtajad. Lõike 2 kohaselt tuleb voolikusüsteemi rikke kahtluse korral kontrollida seda kohe. Voolikusüsteem või selle kapp võib saada kahjustada erinevates olukordades, ja kui see juhtub, tuleb kohe korraldada süsteemi kontroll, veendumaks, et see on jätkuvalt töökorras ja ohutu. Eelnõu §-s 17 sätestatakse voolikusüsteemi hooldusvälpadega seotud nõuded. Lõike 1 kohaselt tuleb voolikusüsteemi hooldada tootja ettenähtud sagedusega. Kui tootja ei ole voolikusüsteemi hoolduse sagedust ette näinud, hooldatakse seda vähemalt iga viie aasta järel. See tähendab, et esmalt tuleb veenduda, kas voolikusüsteemil on tootja ettenähtud hooldussagedus, ja kui on, tuleb järgida seda. Kui aga tootja pole hooldussagedust ette näinud või hooldusjuhend on kadunud, tuleb voolikusüsteemi hooldada vähemalt iga viie aasta tagant. Lõike 2 kohaselt tuleb voolikusüsteemi hooldada pärast iga kasutuskorda. See nõue tagab, et ka pärast kasutamist taastatakse voolikusüsteemi töökord ja see on valmis uuesti kasutamiseks. Eelnõu §-18 sätestatakse nõuded voolikusüsteemi kontrolli- ja hoolduslipikule. 3 Metrotec. Elektrooniline hoolduspäevik. Vaadatud 22.09.2022. 17 Lõike 1 kohaselt lisatakse kontrollitud voolikusüsteemile kontrollilipik, millel on vähema lt järgmised andmed: 1) kuu ja aasta, millal voolikusüsteemi kontrolliti; 2) kuu ja aasta, millal on järgmise kontrolli tähtaeg; 3) voolikusüsteemi kontrollinud juriidilise isiku nimi ja majandustegevusteate number; 4) voolikusüsteemi kontrollinud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või muu identifitseerimistunnus; 5) teave tootja juhiste või asjakohase standardi kohta, mille alusel voolikusüsteemi kontrolliti. Lõike 2 kohaselt lisatakse hooldatud voolikusüsteemile hoolduslipik, millel on vähema lt järgmised andmed: 1) kuu ja aasta, millal voolikusüsteemi hooldati; 2) kuu ja aasta, millal on järgmise hoolduse tähtaeg; 3) voolikusüsteemi hooldanud juriidilise isiku nimi ja majandustegevusteate number; 4) voolikusüsteemi hooldanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või muu identifitseerimistunnus; 5) teave tootja juhiste või asjakohase standardi kohta, mille alusel voolikusüsteemi hooldati. Voolikusüsteemi kontrolli- ja hoolduslipikule kantav teave sarnaneb tulekustuti kontrolli- ja hoolduslipikule kantava teabega. Nende andmete põhjal on igaühele arusaadav, kas kontrollimisel ja hooldamisel on järgitud vajalikke välpasid ning kas kontrollijal või hooldajal on vajalik pädevus. Kontrolli- ja hooldustegevused peavad olema kirjas tootja juhistes või asjakohases standardis. Igal juhul vastutavad kontrollija ja hooldaja kinnituse andmisega selle eest, et on järginud nõudeid ning taganud voolikusüsteemi töö- ja kasutusvalmiduse. Et eelnõuga kaotatakse ära ehitise omaniku otsene kohustus säilitada voolikusüsteemi kontrolli ja hooldusega seotud dokumente, on kontrolli- ja hoolduslipik ainsad tõendid, mille järgi saab voolikusüsteemi korrasolekut kontrollida. Eelnõu §-s 19 sätestatakse eelnõu jõustumisajaks 1. jaanuar 2023. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole Euroopa Liidu õigusega seotud. 4. Määruse mõjud Muudatused: võimaldatakse kasutada erineva tulekustutusainega tulekustuteid ning kaotatakse kohustus tulekustutit ja voolikusüsteemi vaadelda ja korrashoiuandmeid säilitada. Mõju sihtrühm I: tulekustutite omanikud ja valdajad Avalduv mõju ja selle olulisus (sotsiaalne mõju): muudatused ei too tulekustutite omanikele ja valdajatele kaasa uusi kohustusi. Vastupidi, nad vabastatakse senisest dokumenteerimiskohustusest ja neile antakse suurem vabadus valida ehitise osasse sobiva tulekustutusainega tulekustutid. Mõju ulatus: väike, sest sihtrühma senine toimimine märkimisväärselt ei muutu ja muudatused ei eelda kohanemist. Mõju on positiivne. 18 Mõju avaldumise sagedus: tulekustuti tootja ettenähtud kontrolli- ja hooldusvälp, või kui seda määratud pole, siis vähemalt kord aastas. Seda võrreldes kehtiva määrusega ei muudeta. Ebasoovitava mõju risk: negatiivne mõju puudub. Tulekustutite omanike ja valdajate jaoks on muudatused positiivsed. Mõju sihtrühm II: tulekustutite müüjad, kontrollijad ja hooldajad Avalduv mõju ja mõju olulisus (sotsiaalne mõju): muudatused ei avalda tulekustutite müüjate le, kontrollijatele ja hooldajatele suurt mõju. Jätkatakse samade tegevustega nagu siiani. Muutub vaid see, et tulekustutit kontrollides ja hooldades tuleb esmajärjekorras juhinduda tootja juhistest. Siiani on võetud aluseks pigem kehtivas määruses olnud tegevuste loetelu või asjakohane standard. Muudatust saab pidada positiivseks, sest nii tagatakse, et iga tulekustutit kontrollitakse ja hooldatakse nii, nagu on tootja ette näinud. Mõju ulatus on kokkuvõttes väike ja positiivne. Muudatus avaldab mõju tegevuste käigus. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Eeldatavaid tegevusi, kulusid ja tulusid eelnõu rakendamisega ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal, millal jõustuvad selle aluseks olevad muudatused päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, Sisekaitseakadeemiale, Transpordiametile, Eesti Tuleohutusekspertide Liidule, MTÜ-le Eesti Tuleohutusspetsialistid, Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliidule, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule ja Eesti Turvaettevõtete Liidule. 19  Siseministri (kuupäev) määruse nr (number) „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ lisa Tulekustuti kontrolliakt, hooldusakt ja survekatse hooldusakt 1. Tulekustuti kontrolli kohta koostatakse kontrolliakt, millel on vähemalt järgmised andmed: - tulekustuti tootja ja tüübitunnus; - tulekustuti seerianumber; - tulekustuti laengumass; - tulekustuti tootmisaasta või viimane survekatse; - kontrolli kuu ja aasta; - järgmise kontrolli aeg; - kontrollija andmed või muu identifitseerimist võimaldav tähis; - majandustegevusteate number; - tehtud toimingud; - lisatud detailid; - kui tulekustutit ei saanud kontrollida, siis selle põhjused; - soovitused ja märkused; - kontrolli alus: hooldusjuhend või standard; - kontrollija allkirjastatud kinnitus kontrolli tegemise kohta. 2. Tulekustuti hoolduse kohta koostatakse hooldusakt, millel on vähemalt järgmised andmed: - tulekustuti omaniku nimi või muu identifitseerimist võimaldav tähis; - tulekustuti tootja ja tüübitunnus; - tulekustuti seerianumber; - tulekustuti laengumass; - tulekustuti tootmisaasta või viimane survekatse; - järgmise hoolduse aeg; - hooldaja andmed ja majandustegevusteate number; - lisatud tulekustutusaine täpne nimetus ja kogus; - tehtud toimingud; - lisatud detailid; - kui tulekustutit hooldada ei saanud, siis selle põhjused; - soovitused ja märkused; - hoolduse alus: hooldusjuhend või standard; - hooldaja allkirjastatud kinnitus hoolduse tegemise kohta. 3. Tulekustuti survekatse kohta koostatakse hooldusakt, millel on vähemalt järgmised andmed: - tulekustuti omaniku nimi või muu identifitseerimist võimaldav tähis; - tulekustuti tootja ja tüübitunnus; - tulekustuti seerianumber; - tulekustuti laengumass; - tulekustuti tootmisaasta või viimane survekatse; - järgmise hoolduse aeg; - survekatse tegija andmed või muu identifitseerimist võimaldav tähis; - majandustegevusteate number; - lisatud tulekustutusaine täpne nimetus ja kogus; - tehtud toimingud; - lisatud detailid; - kui survekatset teha ei saanud, siis selle põhjused; - soovitused ja märkused; - survekatse tegemise alus: hooldusjuhend või standard; - survekatse tegija allkirjastatud kinnitus survekatse tegemise kohta. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/22-1245 - Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 04.11.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/babaa787-0a08-43f1-a82e-08b49dfc6ddc Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/babaa787-0a08-43f1-a82e-08b49dfc6ddc?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main