Kirja edastamine

Saatja: "Narva Linnavalitsus" <[email protected]> Saaja: "MKM info" <[email protected]> Teema: R. Sikkut.asice Kuupäev: 2022-10-28 07:37 Heade soovidega Narva LV 3599013 Riina Sikkut M ajandus- ja taristuminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 28.10.2022 nr 1.11/2453 Narva linnas rongiühenduse tihendamiseks Narva raudteejaama lisaperrooni rajamine ja sellega kaasneva kahetasandilise raudteeületuskoha rajamine Käesoleva kirjaga esitame taotluse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile leida lahendus koostöös Narva Linnavalitsuse ja AS Eesti Raudteega kogu Ida-Virumaa liinirongide ühenduse tihendamise eelduseks oleva Narva raudteejaama lisaperrooni ja sellega seonduva raudteeületuskohaks vajaliku tunneli projekteerimiseks ja rajamiseks ning kõikide vajalike tööde rahastamiseks. Narva linn algatas augustis 2020 . a üldplaneeringu koostamise, kus üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimise ajal kaasati muuhulgas ka AS Eesti Raudtee. Oma vastuskirjas (Narva linnavalitsuse kirjade registris kiri nr 21-1/4500-1 ) andis Eesti Raudtee teada, et üldplaneeringus on vajalik arvestada raudteeliikluse elektrifitseerimise ning kontaktvõrgu projekteerimise ning ehitusega 2023-2028 aastal. Seoses sellega tuleb arvestada, et raudteemaale lisandub kitsendusi põhjustavaid tehnovõrke (sh on sellega seotud kõrguslikud piirangud mitmetasandiliste ristumiste kavandamisel). Pikemas perspektiivis rongide liiklussageduse suurenemisel ja kaubavoogude läbilaskevõime ammendumise riski korral on Tapa-Narva liinil planeeritud jaamavahedes rajada paralleelselt olemasoleva raudtee peateega teine peatee. Narva linna haldusterritooriumil on teine peatee kavandatud Soldina -Narva jaamavahes olemasolevast raudtee peateest põhja poole. Tegevused on kavandatud olemasoleval raudteemaal. Palutakse arvestada perspektiivse teise peateega ja kaitsevööndi laienemisega üldplaneeringu lahenduse koostamisel ja kajastada eeltoodud informatsioon ka üldplaneeringu seletuskirjas. Kirjale on lisatud ka perspektiivse teise peatee skeem. 2022a menetletakse ka Ida-Virumaa arengustrateegia 2021-2035 muutmise protsessi / maakonna-arengustrateegia-muutmine /. Ida-Virumaa arenguvisiooni üheks peamiseks punktiks on „Maakond on seotud Soome lahe kasvupiirkonnaga kiirete ja kvaliteetsete raudtee, maantee, veeteede ja õhuühenduste sujuvalt toimivate võrgustike kaudu“. Visiooni selgituses on välja toodud „Maakonna transpordiühendused toimivad sujuvalt ning pakuvad maakonna elanikele ja külalistele kiireid ühendusvõimalusi eelkõige Tallinna rajatava transpordihuubi suunal. See hõlmab kiiret ja elektrifitseeritud raudteed, kvaliteetset maanteeühendust, Sillamäe kaubasadama juurde rajatud reisisadamat ning kvaliteetset väikesadamate võrgustikku“. Eelnõus on korduvalt rõhutatud kogu piirkonna arengu kavandamise ühe võtmelahendusena kiirete ja kvaliteetsete raudteeühenduste olemasolu tähtsust. Käesoleval ajal on valmimas üldplaneeringu eskiislahendus, kus lahenduse koostamise käigus 2021 ja 2022 aastal on toimunud hulgaliselt arutelusid sh AS Eesti Raudtee esindajatega nende ettepanekute arvestamiseks. Täiendavalt on Eesti Raudtee poolt saadetud ka ettepanekut täpsustavat informatsiooni, mille alusel on selgunud, et Narva raudteejaama tavapärase kasutuse korral (sh rahvusvaheline jaam ja sellega seonduv töökorraldus) ei ole jaamas täiendavat võimalust vastu võtta ja korraldada Eesti siseste lisa liinirongide liiklust, kuna puudub lisaperroon rongide peatumiseks ja võimalused perroonilt (või perroonile) inimeste suunamiseks linna. Rongiühenduse tihendamiseks (mõjutab terve Ida-Virumaa rongiühenduse parandamist) on vältimatu rajada komplekselt Narva jaama lisaks rongide liiklust võimaldavale teisele peateele ja lisaperroonile ka perroonilt nii Narva raudteejaama poolsele alale kui ka Kreenholmi linnaosa poolsele alale mitmetasandilise raudteeületuse võimalus. Narva linnavalitsuses toimus 5. oktoobril 2022 arutelu Narva jaama arendamise võimaluste ja erinevate variantlahenduste kaalumise osas mitmetasandilise raudteeületuskoha loomiseks nii liinirongidele vajaliku lisaperrooniga kui ka linnaosade vahel (A. Puškini ja Joala tänavate ühenduse taastamine). Arutlusel olid variantlahendused nii silla kui ka tunneli osas. Kuna raudtee elektrifitseerimine seab tingimused silla minimaalkõrgusele (ca 7m) ja juurdepääsetavus peab olema tagatud nii perroonile kui ka kahele poole raudteed, on nii linnaruumiliselt kui ka funktsionaalselt põhjendatud tunneli rajamine. Kaaluti tunneli rajamiseks erinevaid lahendusi (variant 1- ainult jalakäijatele ja kergliiklejatele , variant 2- lisaks eelnevale väike- ja operatiivsõidukid ja variant 3- lisaks eelnevale bussiliikluse ühendamine). Arutelu tulemusena jõuti seisukohale, et arvestades eesmärki, ümbritsevat linnaruumi ja tunneli võimalikku maksumust on kõige otstarbekam lahendada mitmetasandiline ühendus antud asukohas tunneliga, mis võimaldab liikuda linnaosade vahel ja raudtee perroonile eelkõige jalakäijatel ja kergliiklejatel , lisaks peab olema tunnel selliste mõõtmetega, et jagatud ruumi põhimõttel oleks see liigeldav ka hädakutsungi korral alarmsõidukitele. Suure olulisusega on see kiirabi teekonna lühendamisel linnaosade vahel, kuna kogu kiirabi asub Kreenholmi linnaosas. Jääme ootama Teie seisukohta ja ettepanekuid edasise koostöö kohta ja loodame, et saame ühisel jõul kaasa aidata nii Narva kui Ida-Virumaa raudteeühenduse olulisele parandamisele! Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katri Raik Linnapea Kaie Enno [email protected]