Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 17 muutmise seaduse eelnõu (729 SE)

Vabariigi Valitsus .10.2022 nr 1-1/14-729/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu majanduskomisjoni k.a 24. oktoobril algatatud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 17 muutmise seaduse eelnõu (729 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helir Valdor-Seeder Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 17 muutmise seaduse seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) § 17, andes omanikule, kelle kinnisasja soovitakse avalike huvides võõrandada, võimaluse saada seadusega ettenähtud piirides hüvitist lisaks võõrandamisega seonduvate asjaajamiskuludele ka tema poolt tellitud võrdleva hindamisaruande koostamise eest. 2. Seaduse eesmärk Õiguskantsler tegi 10.06.2022 Riigikogule ettepaneku, milles leidis, et kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 17 on Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus osas, milles see ei sisalda õiguslikku alust ega menetluskorda võrdleva hindamisaruande tellimisega seotud kulutuste hüvitamiseks. Õiguskantsleri ettepanek tugines hinnangule, et kuivõrd võrdleva hindamisaruande tellimine on isikule riigiga vaidlemiseks KAHOS § 26 lg 7 järgi kohustuslik, siis tuleks osa kulusid inimesele katta. Õiguskantsleri hinnangul on üheks lahenduseks see, kui KAHOS § 17 asjaajamiskulude hulka arvata sõnaselgelt ka võrdleva hindamisaruande tellimise kulu. Riigikogu nõustus 19.10.2022 õiguskantsleri ettepanekuga ja Riigikogu majanduskomisjon sai ülesandeks asjakohase KAHOS muutmise eelnõu algatamiseks ning võttis asjakohase otsuse vastu oma 24. oktoobri istungil. Eelnõuga täidetakse õiguskantsleri ettepanek viia KAHOS-e § 17 kooskõlla põhiseadusega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest sättest, mis koosneb kokku kahest muudatusest: 1) eelnõuga muudetakse KAHOS § 17 pealkirja ja lõikeid 1 ja 2 läbivalt nii, et asjaajamiskulude hüvitamise regulatsioon laieneb ka võrdleva hindamisaruande tellimisele. 2) KAHOS § 17 lõikes 2 suurendatakse eelnõu kohaselt dokumentaalselt tõestatavat hüvitise määra kehtivalt eelmise aasta 48 keskmiselt Statistikaameti andmete kohaselt tunnipalgalt poole kuu keskmise brutopalgani. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes antud ettepaneku majanduskomisjonile 21.10.2022 läkitas, selgitas eelnõu sisu järgmiselt: „Kinnisasja omanikul kaasneb kinnisasja omandamise menetluse raames paratamatult asjaajaamist ja vajadust olla nt oma töökohustustest eemal või kasutada transporditeenust ametnikega ja hindajatega kohtumiseks. Kuigi isiku aktiivne osalus on vajalik ka paljudes teistes haldusmenetlustes, on seadusandja otsustanud 2018. a KAHOSt kehtestades isikule hüvitada sellised kulud, nähes ette igakordse hüvitise 16 tunni eelmise aasta keskmise brutotunnipalga ulatuses. Erandjuhtudel (KAHOS § 17 lg 2) on isikule ette nähtud kuni 48h eest hüvitist. Erinevalt kinnisasja omandamise menetluses osalemise ajast ja kulust (nt esitatud aeg pakkumisega tutvumisele, haldusorganiga kohtumisele), ei ole KAHOS § 26 lg 7 järgse võrdleva hindamisaruande tellimine isikule vältimatu. Isikule, kelle omand KAHOS alusel võõrandatakse, tundub sageli 1 ükskõik mis suurusega hüvitis subjektiivselt väike, mistõttu esitavad isikud tihti argumente, et hüvitis võiks suurem olla. Kui inimesel on sisukaid ettepanekuid, miks nt haldusorgani või 7. taseme hindaja pakutu on vale, võib ta seda teha ka vabas vormis haldusorganile ja KAHOSega lubatud juhtudel haldusorgan korrigeerib ise hinda. Kui isik soovib teha konkreetset uut hinnapakkumist ise, võib teda aidata kinnisvara hindaja hindamisaruanne, kuid hindaja kaasamine pole vältimatu. Oluline on aga veel kord rõhutada, et ka hindamisaruande alusel ei saa isikule maksta rohkem kui KAHOS, kus on saavutatud era- ja avalike huvide tasakaal, võimaldab. Arvestades Riigikogu 19.10.2022 otsust nõustuda õiguskantsleriga ja võimaldada isikule lisasoodustus, et ta saaks asjaajamiskulude raames hüvitise ka võrdleva hindamisaruande tellimisega kaasneva kulu eest, võib muuta KAHOS § 17 lg 2 nii, et kui isik näitab dokumentaalselt tõendatud põhjendatud kulud asjaajamisele või võrdlevale hindamisaruandele, siis kuuluvad need kokku kuni 0,5-kordse eelmise aasta keskmise brutokuupalga osas hüvitamisele. Kehtiva KAHOS regulatsiooni järel on isikul õigus saada hüvitist igal juhul 16h ja põhjendatud juhul maksimaalselt 48h eelmise aasta keskmise brutotunnipalga ulatuses (ca 143 eurot ja 431 eurot). Kui näha isikule ette asjaajamiskuludega koos ka soodustus hindamisaruande tellimise eest, siis sellise soodustuse kehtestamisel on asjakohane arvestada, et hindamisaruande tellimine ei ole inimesele vältimatu, sest ta saab vaielda haldusorganiga ka vabas vormis argumentidega. Hüvitise kehtestamisel tuleb arvestada ühtlasi seda, et hinnatavad kinnisasjad ning sellest tulenevalt nende hindamise kulu, on väga erinevad. Hindamiskulude hüvitamisega sekkub riik omakorda hindamisturgu: riigi kehtestatav hüvitis paratamatult mõjutab inimestele hindamisteenuse eest tehtavaid pakkumisi ning motiveerib hindajaid ka väga lihtsate kinnisasjade hindamiste korral tegema pakkumisi, mis on hüvitise maksimummääras. Vähetähtis ei ole seegi, et võrdleva hindamisaruande tellimine pikendab omandamise menetlusi ega taga seda, et vaidlus ei jõua kohtusse, mistõttu tekivad riigile ja kohalikule omavalitsusele, aga ka isikule kulud omandamismenetluste pikenemisest. Oluline on ka mainida, et KAHOS hüvitiste süsteem on kujundatud nii, et isik ei saa üksnes põhiseadusega nõutud miinimumi ehk asja turuväärtust, vaid oluliselt rohkem, sh otsese varalise kahju ja saamata jääva tulu, lisaks veel 20% motivatsioonitasu ja 10% hüvitist eluruumi kaotuse korral. Teisisõnu põhiseaduspärane hüvitis on inimesele tagatud.“ 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga likvideeritakse põhiseadusevastaseks tunnistatud olukord. Kuna hindamisaruanne iseenesest ei pruugi sundvõõrandatava vara hinda tõsta, siis on keeruline prognoosida, kas ja kui palju sellest kinnisasja omanik rahaliselt võidab. Igal üksikul juhul on omanikul vaja kaaluda, kas ja millises osas uus hüvitis katab võrdleva hindamisaruande maksumuse. Riik sekkub täiendava hüvitise kehtestamisega hindamisturgu. Rahandusministeeriumi kogutud andmete järgi algavad kinnistute hindamisteenuse hinnad keskmiselt 600 eurost. Arvestades, et isik saab haldusorganiga vaielda ka hindamisaruandeta ning talle hüvitatakse KAHOS menetluses nagunii põhiseadusega nõutust suurem summa, siis tagab eelnõuga planeeritav hüvitis inimesele igal juhul adekvaatse hüvitise asjaajamise kulude ja võrdleva hindamisaruande tellimise eest. 2 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Täiendava hüvitise lisamisega tõusevad kulud nii riigile kui kohalikele omavalitsustele. Eelnõus on pakutud välja, et asjaajamiskulude ja hindamisaruande tellimise täiendav soodustus võiks inimesele olla kokku maksimaalselt täiendav 0.5 kordne eelmise kalendriaasta keskmine brutokuupalk ehk oktoober 2022. a seisuga kokku 774 eurot. Arvestades, et keskmine brutokuupalk on 2022. a tõusnud, siis aastal 2023. aastal oleks maksimaalne hüvitis dokumentaalselt tõestatud kulude eest kinnistu omaniku jaoks tänasest oluliselt suurem. Rahandusministeeriumi andmetel on seni kinnistu omanike poolt võrdlevaid hindamisi tellitud umbes 5% juhtudest, Ilmselt võib peale seadusemuudatuse jõustumist see arv mõnevõrra kasvada, samuti suurenevad ka asjaajamiskulude hüvitamise maksimummäärad ja mingi täiendav kulu see on. Rahandusministeerium on pidanud tõenäoliseks, et see kulu jääb aastas alla 200 000. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada täiendavaid volitusnorme ega rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu ettevalmistamise käigus on konsulteeritud Rahandusministeeriumiga ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Algatab majanduskomisjon 24.10.2022 (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Majanduskomisjoni esimees 3  EELNÕU Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 17 muutmise seadus Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”§ 17. Täiendav hüvitis asjaajamisega ja võrdleva hindamisaruande tellimisega kaasnevate kulude eest (1) Kinnisasja omanikule makstakse menetluses osalemisega kaasnevate asjaajamise ja võrdleva hindamisaruande tellimise kulude eest ühekordset täiendavat hüvitist, mis vastab Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmisele brutotunnipalgale 16 tunni eest. (2) Asjaajamisele ja võrdleva hindamisaruande tellimisele tehtud dokumentaalselt tõendatud põhjendatud kulud, mis ületavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määra, hüvitatakse kinnisasja omanikule kuludokumentide alusel, kuid mitte rohkem kui Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmise brutokuupalga 0,5-kordses määras.”. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab majanduskomisjon 24.10.2022. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Majanduskomisjoni esimees  Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 17 muutmise seadus e seletuskiri Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) § 17 , andes omanikule, kelle kinnisasja soovitakse avalike huvides võõrandada, võimaluse saada seadusega ettenähtud piirides hüvitist lisaks võõrandamisega seonduvate asjaajamiskuludele ka tema poolt tellitud võrdleva hindamisa ruande koostamise eest. Seaduse eesmärk Õiguskantsler tegi 10.06.2022 Riigikogule ettepaneku, milles leidis, et kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 17 on Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus osas, milles see ei sisalda õiguslikku alust ega menetluskorda võrdleva hindamisaruande tellimisega seotud kulutuste hüvitamiseks. Õiguskantsleri ette panek tugines hinnangul e, et kuivõrd võrdleva hindamisaruande tellimine on isikule riigiga vaidlemiseks KAHOS § 26 lg 7 järgi kohustuslik , siis tuleks osa kulusid inimesele katta. Õiguskantsleri hinnangul on üheks lahenduseks see, kui KAHOS § 17 asjaajamiskulude hulka arvata sõnaselgelt ka võrdleva hindamisaruande tellimise kulu. Riigikogu nõustus 19.10.2022 õiguskantsleri ettepanekuga ja Riigikogu majanduskomisjon sai ülesandeks asjakohase KAHOS muutmise eelnõu algatamiseks ning võttis asjakohase otsuse vastu oma 24. oktoobri istungil. Eelnõuga täidetakse õiguskantsleri ettepanek viia KAHOS-e § 17 kooskõlla põhiseadusega. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb üh est sättest, mis koosneb kokku kahest muudatusest: eelnõuga muud etakse KAHOS § 17 pealkirja ja lõikeid 1 ja 2 läbiva lt nii, et asjaajamiskulude hüvitamise regulatsioon laieneb ka võrdleva hindami saruande tellimise le . KAHOS § 17 lõi kes 2 suurendatakse eelnõu kohaselt dokumentaalselt tõestatav at hüvitise määr a kehtivalt eelmise aasta 48 keskmiselt Statistikaameti andmete kohaselt tunnipalgalt poole kuu keskmise bruto palgani. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes antud ettepaneku majanduskomisjonile 21.10.2022 läkitas, selgitas eelnõu sisu järgmiselt: „K innisasja omanikul kaasneb kinnisasja omandamise menetluse raames paratamatult asj a ajaamist ja vajadust olla nt oma töökohustustest eemal või kasutada transporditeenust ametnikega ja hindajatega kohtumiseks. Kuigi isiku aktiivne osalus on vajalik ka paljudes teistes haldusmenetlustes, on seadusandja otsustanud 2018. a KAHOSt kehtestades isikule hüvitada sellised kulud, nähes ette igakordse hüvitise 16 tunni eelmise aasta keskmise brutotunnipalga ulatuses. Erandjuhtudel (KAHOS § 17 lg 2) on isikule ette nähtud kuni 48h eest hüvitist. Erinevalt kinnisasja omandamise menetluses osalemise ajast ja kulust (nt esitatud aeg pakkumisega tutvumisele, haldusorganiga kohtumisele), ei ole KAHOS § 26 lg 7 järgse võrdleva hindamisaruande tellimine isikule vältimatu. Isikule, kelle omand KAHOS alusel võõrandatakse, tundub sageli ükskõik mis suurusega hüvitis subjektiivselt väike, mistõttu esitavad isikud tihti argumente, et hüvitis võiks suurem olla. Kui inimesel on sisukaid ettepanekuid, miks nt haldusorgani või 7. taseme hindaja pakutu on vale, võib ta seda teha ka vabas vormis haldusorganile ja KAHOSega lubatud juhtudel haldusorgan korrigeerib ise hinda. Kui isik soovib teha konkreetset uut hinnapakkumist ise, võib teda aidata kinnisvara hindaja hindamisaruanne, kuid hindaja kaasamine pole vältimatu. Oluline on aga veel kord rõhutada, et ka hindamisaruande alusel ei saa isikule maksta rohkem kui KAHOS, kus on saavutatud era- ja avalike huvide tasakaal, võimaldab. Arvestades Riigikogu 19.10.2022 otsust nõustuda õiguskantsleriga ja võimaldada isikule lisasoodustus, et ta saaks asjaajamiskulude raames hüvitise ka võrdleva hindamisaruande tellimisega kaasneva kulu eest, võib muuta KAHOS § 17 lg 2 nii, et kui isik näitab dokumentaalselt tõendatud põhjendatud kulud asjaajamisele või võrdlevale hindamisaruandele, siis kuuluvad need kokku kuni 0,5-kordse eelmise aasta keskmise brutokuupalga osas hüvitamisele. Kehtiva KAHOS regulatsiooni järel on isikul õigus saada hüvitist igal juhul 16h ja põhjendatud juhul maksimaalselt 48h eelmise aasta keskmise brutotunnipalga ulatuses (ca 143 eurot ja 431 eurot). Kui näha isikule ette asjaajamiskuludega koos ka soodustus hindamisaruande tellimise eest, siis sellise soodustuse kehtestamisel on asjakohane arvestada, et hindamisaruande tellimine ei ole inimesele vältimatu, sest ta saab vaielda haldusorganiga ka vabas vormis argumentidega. Hüvitise kehtestamisel tuleb arvestada ühtlasi seda, et hinnatavad kinnisasjad ning sellest tulenevalt nende hindamise kulu, on väga erinevad. Hindamiskulude hüvitamisega sekkub riik omakorda hindamisturgu: riigi kehtestatav hüvitis paratamatult mõjutab inimestele hindamisteenuse eest tehtavaid pakkumisi ning motiveerib hindajaid ka väga lihtsate kinnisasjade hindamiste korral tegema pakkumisi, mis on hüvitise maksimummääras. Vähetähtis ei ole seegi, et võrdleva hindamisaruande tellimine pikendab omandamise menetlusi ega taga seda, et vaidlus ei jõua kohtusse, mistõttu tekivad riigile ja kohalikule omavalitsusele, aga ka isikule kulud omandamismenetluste pikenemisest. Oluline on ka mainida, et KAHOS hüvitiste süsteem on kujundatud nii, et isik ei saa üksnes põhiseadusega nõutud miinimumi ehk asja turuväärtust, vaid oluliselt rohkem, sh otsese varalise kahju ja saamata jääva tulu, lisaks veel 20% motivatsioonitasu ja 10% hüvitist eluruumi kaotuse korral. Teisisõnu põhiseaduspärane hüvitis on inimesele tagatud .“ Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu l ei ole puutumust Eur oopa Liidu õigusega. Seaduse mõjud Eelnõuga likvideeritakse põhiseadusevastaseks tunnistatud olukord. Kuna hindamisaruanne iseenesest ei pruugi sundvõõrandatava vara hinda tõsta, siis on keeruline prognoosida, kas ja kui palju sellest kinnisasja omanik rahaliselt võidab. Igal üksikul juhul on omanikul vaja kaaluda, kas ja millises osas uus hüvitis katab võrdleva hindamisaruande maksumuse. R iik sekkub täiendava hüvitise kehtestamisega hindamisturgu. Rahandusministeeriumi kogutud andmete järgi algavad kinnistute hindamisteenus e hinna d keskmiselt 600 eurost. Arvestades, et isik saab haldusorganiga vaielda ka hindamisaruandeta ning talle hüvitatakse KAHOS menetluses nagunii põhiseadusega nõutust suurem summa, siis tagab eelnõuga planeerita v hüvitis inimesele igal juhul adekvaatse hüvitise asjaajamise kulude ja võrdleva hindamisaruande tellimise eest. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Täiendava hüvitise lisamisega tõusevad kulud nii riigile kui kohalikele omavalitsustele. Eelnõus on pakutud välja, et asjaajamiskulude ja hindamisaruande tellimise täiendav soodustus võiks inimesele olla kokku maksimaalselt täiendav 0.5 kordne eelmise kalendriaasta keskmine brutokuupalk ehk oktoober 2022. a seisuga kokku 774 eurot. Arvestades, et keskmine brutokuupalk on 2022. a tõusnud, siis aastal 2023. a astal oleks maksimaalne hüvitis dokumentaalselt tõestatud kulude eest kinnistu omaniku jaoks tänasest oluliselt suurem. Rahandusministeeriumi andmetel on seni k innistu omanike poolt võrdlevaid hindamisi tellitud umbes 5% juhtude st, Ilmselt võib peale seadusemuudatuse jõustumist see arv mõnevõrra kasvada, samuti suurenevad ka asjaajamiskulude hüvitamise maksimummäärad ja mingi täiendav kulu see on. Rahandusministeerium on p idanud tõenäo li seks, et see kulu jääb aastas alla 200 000. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada täiendavaid volitusnorme ega rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu ettevalmistamise käigus on konsulteeritud Rahandusministeeriumiga ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriu miga . Algatab majanduskomisjon 24.1 0. 2022 (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Mi c hal Majanduskomisjoni esimees EELNÕU Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus e § 17 muutmise seadus Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” § 17. Täiendav hüvitis asjaajamise ga ja võrdleva hindamisaruande tellimisega kaasnevate kulude eest (1) Kinnisasja omanikule makstakse menetluses osalemisega kaasnevate asjaajamise ja võrdleva hindamisaruande tellimise kulude eest ühekordset täiendavat hüvitist, mis vastab Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmisele brutotunnipalgale 16 tunni eest. (2) Asjaajamisele ja võrdleva hindamisaruande tellimisele tehtud dokumentaalselt tõendatud põhjendatud kulud, mis ületavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määra, hüvitatakse kinnisasja omanikule kuludokumentide alusel, kuid mitte rohkem kui Statistikaameti avaldatud tehingule eelnev a aasta keskmise brutokuupalga 0,5-kordses määras .” . Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab majanduskomisjon 24.10.2022. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Majanduskomisjoni esimees Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/22-1265 - Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 17 muutmise seaduse eelnõu (729 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 26.10.2022 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 10.11.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8fa91a53-ca7b-46ef-b2ac-be007095b9ff Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8fa91a53-ca7b-46ef-b2ac-be007095b9ff?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 25.10.2022 / 1-1/14-729; Riigikantselei / 25.10.2022 / 2-5/22-02214 Resolutsiooni teema: Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 17 muutmise seaduse eelnõu (729 SE) Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 10.11.2022 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 03.11.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 17.11.2022 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 22-1265). Kontroll: Hendrick Rang Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>, Kaitseministeerium <[email protected]>, Keskkonnaministeerium <keskkonnaministeerium@envir. ee> Kinnitaja: Kaire Karp, Büroo- ja dokumendihalduse juht valitsuse nõuniku ülesannetes Kinnitamise kuupäev: 26.10.2022 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655