Hinnang uuele õppekavale

Saatja: "Kaupo Läänerand" <[email protected]> Saaja: "MKM info" <[email protected]> Teema: FW: Hinnang uuele õppekavale Kuupäev: 2022-10-25 10:14 Palun registreerida. Täitja Reet Laos. From: Katre Koit &lt;[email protected]&gt; Sent: Monday, October 24, 2022 5:59 PM To: Kaupo Läänerand &lt;[email protected]&gt; Subject: Hinnang uuele õppekavale Tere! Pöördun palvega, et esitaksite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (meremajandus)poolse arvamuse uuele rahvusvahelisele magistriõppekavale Merenduse digitaliseerimine. Manuses õppekava koos avamise põhjenduse ja vastava aineloendiga. Palume teil, kui sektori olulisel esindajal anda kava praegusele versioonile esialgne hinnang. Peamised küsimused, millest hinnangu andmisel lähtuda on: 1. Kas tööturul on antud õppekava lõpetajate järele vajadus? 2. Kas õppekavas on arvesse võetud valdkonna ja majanduse arenguid ning tulevikuvajadusi? 3. Kas õppekava vastab kutseala reguleerivatele nõuetele? 4. Kas õppekava võimaldab omandada piisavalt tööturu nõuetele vastavaid teadmisi ja praktilisi oskuseid, et selle lõpetaja oleks tööturul konkurentsivõimeline? 5. Kas õppekava nimetus ja sisu on omavahel kooskõlas? Lisaks esitatud küsimustele on kõik muud kommentaarid ja ettepanekud õppekavale väga teretulnud. Õppekava on üles ehitatud selliselt, et kõigepealt on kirjeldatud kava üldiselt, selle eesmärgid (miks see kava on loodud, kellele on suunatud) ja õpiväljundid (s.t. kõik need olulisemad teadmised, oskused, võimed, mida iga kava läbinud üliõpilane peab suutma demonstreerida), seejärel on kava jaotatud eesmärgistatud osadeks (moodulid) ning iga osa on samamoodi kirjeldatud. Igas moodulis on antud õppeainete loetelu, mida selle mooduli raames saab õppida (nii kohustuslikud kui valikained). Kõikide ainete eesmärkide ja õpiväljunditega saab tutvuda lisatud aineloendist. Kui on mistahes küsimusi seoses õppekavadega, selles kasutatavate mõistetega või soovite midagi täpsustada, siis vastan meelsasti kõigile küsimustele. Oleksime väga tänulikud, kui jõuaksite oma hinnangud saata hiljemalt 31. oktoobriks Ette tänades Katre Koit õppedirektor Eesti Mereakadeemia \*02020603050405020304Times New Roman;\*02040503050406030204Cambria Math; \*020f0502020204030204Calibri;\*02020603050405020304Times New Roman; \*02020603050405020304Times New Roman;\*020f0302020204030204Calibri Light; \*02020603050405020304Times New Roman;\*02020603050405020304Times New Roman; \*02020603050405020304Times New Roman;\*020f0502020204030204Calibri; \*02020603050405020304Times New Roman;Times New Roman;Times New Roman CE; Times New Roman Cyr;Times New Roman Greek;Times New Roman Tur;Times New Roman (Hebrew); Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese);Calibri;Calibri CE; Calibri Cyr;Calibri Greek;Calibri Tur;Calibri (Hebrew); Calibri (Arabic);Calibri (Vietnamese);Times New Roman;Times New Roman CE; Times New Roman Cyr;Times New Roman Greek;Times New Roman Tur; Times New Roman (Hebrew);Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese); Times New Roman;Times New Roman CE;Times New Roman Cyr; Times New Roman Greek;Times New Roman Tur;Times New Roman (Hebrew); Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese);Calibri Light; Calibri Light CE;Calibri Light Cyr;Calibri Light Greek; Calibri Light Tur;Calibri Light (Hebrew);Calibri Light (Arabic); Calibri Light (Vietnamese);Times New Roman;Times New Roman CE; Times New Roman Cyr;Times New Roman Greek;Times New Roman Tur; Times New Roman (Hebrew);Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese); Times New Roman;Times New Roman CE;Times New Roman Cyr; Times New Roman Greek;Times New Roman Tur;Times New Roman (Hebrew); Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese);Times New Roman; Times New Roman CE;Times New Roman Cyr;Times New Roman Greek; Times New Roman Tur;Times New Roman (Hebrew);Times New Roman (Arabic); Times New Roman (Vietnamese);Calibri;Calibri CE; Calibri Cyr;Calibri Greek;Calibri Tur; Calibri (Hebrew);Calibri (Arabic);Calibri (Vietnamese); Times New Roman;Times New Roman CE;Times New Roman Cyr; Times New Roman Greek;Times New Roman Tur;Times New Roman (Hebrew); Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese);;;;;; ;;;;;;;;;;; ;;;\*\* Normal;\*Default Paragraph Font;\* Normal Table;\*Katre KoitKatre Koit \*http://schemas.microsoft.com/office/word/2003/wordml \*2450\* \* \* \* - \* PAGE 1 - \*.\*.\*.\*) \*()\*()\*()\* ()\*() ÕPPEKAVA VAMM23 VERSIOON VAMM23/23 Õppekava nimetus: Merenduse digitaliseerimine Õppekava versiooni kood: VAMM23/23 Õppekava versioon kehtib alates: 2023/2024 Õppekava eesmärgid: V õimaldada merendus- ning infotehnoloogia valdkonna juhtidel ja tippspetsialistel täiendada teadmisi ja oskusi merendussektori digitaliseerimise võimalustest ja suundadest. Õ ppekava lõpetanu on valmis töötama digitaliseeruvas keskkonnas, planeerides jätkusuutlikke ning keskkonnahoidlikke strateegiaid, oskab andmeanalü üsile toetudes arendada süsteeme ja protsesse ning juhtida meeskonda muutuvas, rahvusvahelises keskkonnas. Arendada iseseisva informatsiooni kogumise ning analüüsimise ja probleemi pü stitamise oskusi, et töötada nii era- kui ka avaliku sektori asutustes või edasi õppida doktoriõ ppes. Õppekava õpiväljundid: Õ ppekava lõpetanu: omab süsteemset ülevaadet merendusvaldkonnast, selle korraldusprintsiipidest, valdkonna eripäradest ja regulatsioo nidest reageerib eetiliselt keerulistes olukordades, olles teadlik merenduse valdkonna rollist ühiskonnas loob IT ja merenduse valdkondade vahelisi seoseid ja kasutab probleemide anal üüsimisel, hindamisel ja lahendamisel interdistsiplinaarseid meetodeid ja teadmisi, oskab hinnata võimalikke tagajärgi rakendab ja kombineerib merenduse valdkonna suurandmete analüüsi- ja kasutusvõimalusi, tõlgendab analüüsi tulemusi kasutab meresõ idu ohutuse ja turvalisuse alaseid teadmisi andmaks soovitusi merendussektori tarkvaratoodete arendamisel tunneb ära ja pakub vä lja merendusalases arendustegevustes jätkusuutlikke rakendusvõimalusi esitab argumenteeritult oma erialal olulises võõ rkeeles erialaga seonduvaid probleeme suuliselt ja kirjalikult ning annab põhjendatud hinnanguid erialaspetsialistidega ja erialaväliste inimestega arutledes osaleb motiveeritult teadus- ja arendustegevuses ja jätkama õpinguid doktoriõppes Peaeriala(d): merenduse digitaliseerimine Õppekava struktuur: Peaeriala: Merenduse digitaliseerimine Üldõpe moodul Üldõpe 12 EAP Põhiõpe moodul Põhiõppe moodul 12 EAP Eriõpe / peaeriala moodul Merenduse digitaliseerimine 18 EAP Lõputöö 18 EAP KOKKU60 EAP Alusõppemoodulite põhiliste ainete läbimise aeg semestrites: Lõpetamistingimused: Õppekava täitmine nõutud mahus ja lõputöö kaitsmine TalTechi senati kehtestatud korras. Cum laude diplomi saamiseks peab olema lõputöö kaitstud hindele "5" ja kaalutud keskhinne vähemalt 4,60, kusjuures arvestatakse kõ iki akadeemilisele õiendile kantud hindeid. Õppea inete loend õppekava osade kaupa Õppekava struktuur *EAP TundeLo-Pr-HaHindamise viisÕpet. semTüü p. õp. sem Üldõpe moodulid Üldõpe Eesmärgid: Kujundada arusaam ettevõtluse olemusest ja arendamise põ hitõdedest. Toetada tudengite nii ettevõtjaks kui ettevõtlikuks palgatöötajaks olemist. Läbi interdistsiplinaarse õppe võimaldada tudengil valitud idee alusel praktiliselt planeerida ettevõtlusprotsess merendusvaldkonnas. Anda üliõpilasele põ hiteadmised meretranspordi kaubavoogudest, laevandusturgudest, laevandusfirma strateegiatest ja sadamate seosest meremajandusega. Võimaldada õ ppida eesti keelt ja mõista Eesti kultuuri sh merekultuuri omapära Õpiväljundid: Üliõpilane: Selgitab ettevõtluse olemust ja protsesse ning ettevõtja rolli merendusva ldkonnas, samuti ettevõtte majandustegevuse olulisemaid külgi eri ettevõtlus keskkondades Selgitab argumenteeritult ettevõ ttes protsesside kavandamise, kaardistamise ja juhtimise vajadust Arendab äriideed ning hindab sellega kaasnevaid riske merendussektoris Kogub infot ja koostab turu- või konkurentsianalüüsi ning esitab põhjendatult ettevõtte majanduslikku tasuvust merendussektoris Tunneb Eesti keele ja kultuuri omap ära Kohustuslikud ained: 6.00 EAP VME0470 - Meremajanduse alused 6.0042-0-2ESK0 Valikained: valida vähemalt 6.00 EAP TMJ3300 - Ettevõtlus ja äri planeerimine 6.0041-0-3ESK0 MLE0010 - Eesti keel ja kultuur 6.0040-4-0ASK0 Põhiõpe moodulid Põhiõppe moodul Eesmärgid: Laiendada üliõ pilase teadmisi teaduseetika olulisusest ning arendada teadustekstide analüüsimise ja kirjutamise oskust. Anda üliõpilastele teadmisi teaduslikest ja rakenduslikest uurimustest ja nende l äbiviimisest. Valmistada üliõpilasi ette lõputöö raames uurimuse läbi viimiseks ning selgitada uurimistöö koostamise ja vormistamise nõudeid. Tutvustada tarkvara arendamisega seotud peamisi töövahendeid, õ petada programmikoodi kirjutamise aluseid ja küberturbe kasutatavust erinevates stsenaariumides. Anda võimalus tutvuda andmekaevandamise ning võ rgustike analüüsiga. Õpiväljundid: Üliõpilane: Püstitab uurimuse eesmärke või probleeme ning tunneb erinevaid uurimismeetodeid Hindab enda esinemise ja esitlemise oskust Teab kuidas arvuti salvestab informatsiooni ja täidab programmi ning omab ettekujutust kaasaegse tarkvara arendusega seotud probleemidest ja tö övahenditest Tunneb ära põhilisi küberturbe tehnikaid ja selgitab baastasemel küberturbe eetilist ja õiguslikku poolt S õltuvalt valikainete valikust valdab andmekaevandamise põhimõisteid ja püstitab seotud probleeme Kohustuslikud ained: 6.00 EAP VME0500 - Magistriseminar, teadustöö merenduses 6.0042-2-0ASK0 Valikained: valida vähemalt 6.00 EAP ICS0019 - Python edasijõudnutele 3.0021-1-0AK0 ITI8730 - Andmekaeve 6.0042-2-0ES0 ICS0015 - Python algajatele 3.0021-1-0AK0 ICS0017 - C/C++ alused 6.0042-2-0AS0 ICS0002 - Sissejuhatus küberturbesse 6.0042-2-0ESK0 ICS0004 - Programmeerimise alused 6.0042-2-0ES0 Lõputöö moodulid Lõputöö Eesmärgid: Õpetada iseseisva teadusliku uurimuse teostamist merenduse valdkonnas, milles käsitletakse ja lahendatakse terviklikku aktuaalset probleemi. Luua võ imalusi teoreetiliste oskuste süsteemsel kasutamisel analüüsida praktilisi probleeme magistrikraadi tasemel Õpiväljundid: Üliõpilane: Tunneb iseseisvalt ä ra ja sõnastab erialaga seotud probleeme ja/või uurimisküsimusi Lahendab mõnd merendusettevõ tte digitaliseerimisega seotud probleemi toetudes teoreetilistele teadmistele ja kasutades teadustöö metoodikat Kirjutab kehtestatud nõuetele vastava lõ putöö ja kaitseb selle avalikul kaitsmisel Eriõpe / peaeriala moodulid: Merenduse digitaliseerimine Merenduse digitaliseerimine Eesmärgid: Võ imaldada programmeerimiskogemust ning suurendada teadlikkust küberjulgeoleku riskidest meretehnoloogia valdkonnas. Arendada merendusvaldkonna protsesside ja teenuste jätkusuutlikkuse alaseid teadmisi ja oskusi.. S üvendada üliõpilaste arusaamist majanduslike ja keskkonnaprobleemide seostest ning arendada rühmatöö oskusi. Anda teadmised ja oskused, mida on võimalik rakendada merendusalastes ettevõtetes digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmises ja arendamises. Luua eeldused õ pingute jätkamiseks doktoriõppes merenduse digitaliseerimise suunal Õpiväljundid: Üliõpilane: Argumenteerib merekeskkonna jätkusuutlikkuse vajalikkuse üle Osaleb arvutisüsteemide arendamise protsessis, et neid soovitada võ i kasutada sadamates, meretranspordi ettevõtetes või merendusvaldkonna avaliku sektori asutustes Selgitab välja arenguvõ imalused merendussektori ettevõtetes, analüüsib finantsiliselt ja sisuliselt digitaalsete lahenduste vajalikkust Pakub iseseisvalt välja uusi digilahendusi võ i sobitab toimivate digilahenduste versioone merendussektoris Kaasab ettevõtteid, et arendada interdistsiplinaarset koostöö d infotehnoloogia ja merenduse valdkonnas On valmis jätkama valdkonna süvendatud uurimist doktoriõppes Kohustuslikud ained: 12.00 EAP VME0390 - Sissejuhatus arvutisüsteemidesse merendusspetsialistidele 6.0041.5-2-0.5H SK0 VME0490 - Jätkusuutlik merendus 6.0042-2-0ESK0 Valikained: valida vähemalt 6.00 EAP VME0450 - Andmeteadus ja masinõpe ning nende rakendus merenduses 6.0041.5-2-0.5ESK0 VME0260 - Laeva meresõiduomadused ja laeva juhtimise optimeerimine 6.0042-0-2EK0 VME0410 - Veeteede ja laevanduse ohutus ning riskide haldamine merenduses 6.0042-0-2HSK0 VME0510 - Navigatsiooni riskide juhtimine 6.0042-2-0HSK0 Seletuskiri õppekava “Merenduse digitaliseerimine” avamiseks Koostanud: Programmijuht Mari-Liis Tombak Kuupäev: 24.10.2022 1. Õppekava vajalikkuse põhjendus lõpetajate tööturul rakendatavust ja edasiõppe võimalusi silmas pidades (õppekava ajakohasus, õppeainete omavahelise sidususe tagamine, kooskõla tööturu ning ühiskondlike arengute ja vajadustega, andmete olemasolul vajadus lõpetajate järele) Õppekavagrupp: transporditeenused Õppekavarühm: 1041 Transporditeenuste õppekavarühm (ingl k 1041 Transport services) Lõpetamisel antav kraad: tehnikateaduse magister a. Õppekava vajalikkus Merendus on rahvusvaheliselt üheselt mõistetav ja käsitletav merega seotud ettevõtete ja organisatsioonide süsteem, mis toimib riigis valdkonna ja ühiskonna huvides. Merendusvaldkonnas rakendatakse mitmeid rahvusvahelisi standardeid ja kohustuslikke reegleid, mis on järgitavad kogu valdkonnas, näiteks STCW 19781, IMO konventsioonid2 ja mudelkursused, IHO3. Meretransport on merenduse keskne osa ning samaaegselt ühtsete siseriiklike ja rahvusvaheliste transpordisüsteemide lahutamatuks koostisosaks. Mereakadeemia visioon on kasvada rahvusvaheliselt hinnatud merendusvaldkonna kompetentsikeskuseks. Missioon on olla kõrgelt tunnustatud merendusvaldkonna tippspetsialistide koolitaja, panustada teadus- ja arendustegevusse ning osutada teenuseid merendussektorile. Seega on soov olla nii teadus- kui õppetöö arendamisega hinnatud partner riigile ja ettevõtlussektorile. Loodava õppekava eesmärk, milleks on võimaldada merendus- ning infotehnoloogia valdkonna juhtidel ja tippspetsialistel täiendada teadmisi ja oskusi merendussektori digitaliseerimise võimalustest ja suundadest. ning töötada digitaliseeruvas keskkonnas, planeerides jätkusuutlikke ning keskkonnahoidlikke strateegiaid, osates andmeanalüüsile toetudes arendada süsteeme ja protsesse ning juhtida meeskonda muutuvas, rahvusvahelises keskkonnas, ühtib ülikooli missiooniga. Ülikool vastutab kvaliteedi, arendamise ja populariseerimise eest kõigil kolmel kõrghariduse astmel transporditeenuste õppekavagrupis. Valdav enamus transporditeenuste õppekavagrupi õppekavasid on koondunud Mereakadeemiasse. Soovime läbi õppe- ja teadustöö leida lahendusi keskkonnaalastele väljakutsetele, toetades ülikooli kliimaneutraalsuse eesmärke ning senisest veelgi rohkem panustada merenduse digitaliseerimise ja küberturbe küsimustele lahenduste leidmisega. Ülikooli arengukava eesmärkidest lähtuvalt soovime arendada eelkõige teaduspõhist õpet ja suurendada õppe- ja teadustöö sidusust. Merenduspoliitika 2021-2030 seab valdkonna konkurentsivõimelisuse ja jätkusuutlikkuse tagamise üheks oluliseks prioriteediks kaasaegsel tasemel Eesti merendusalase hariduse ja 1 International Convention on Standards of Training, Certification and Watckeeping for Seafarers 1978 https://www.imo.org/en/OurWork/HumanElement/Pages/STCW-Conv-LINK.aspx 2 International Maritime Organization https://www.imo.org/en/About/Conventions/Pages/default.aspx 3 International Hydrographic Organization https://iho.int/ kompetentside ning teadus- ja arendustegevuse võimaldamise ja arendamise. Sama prioriteet tuuakse välja loodavas merenduse valges raamatus ja koostatavas merehariduskontseptsioonis. Ilma vastava, tulevikuvajadusi arvestava hariduseta (kõikidel tasemetel) on kogu valdkonna areng pärsitud. EMERA tegutseb õppe- ja teadustegevuses rahvusvahelises valdkonnas ning inglise keelse õppe järgi on nõudlus olemas, seda nii tööturu kui ka teadus-arendustegevuste ootustele vastamiseks. EMERA on ainuke teaduskond TalTechis, kus rahvusvaheline õppekava seni puudub. Merehariduse terviklahenduse, kvaliteetse ja teaduspõhise õppe pakkumiseks tasakaalustatud mahus on vaja vastavaid õppekavasid kõikide õppetasemete lõikes. Õppekavale sisseastujatel on võimalik teha koostööd EMERA professoritega, kes saavad neid kaasata erinevatesse projektidesse juba magistritasemel, luues sellega positiivse kogemuse ja eeldused doktoriõppesse astumiseks. Joonisele 1 on seatud eesmärkide täitmiseks vajalik arenguskeem. Joonis 1. TalTech EMERA merenduse valdkondade, kõrghariduse astmete ja teadustöö sidusus b. Tööturu vajadus Eesti tasandi tööjõuvajaduse/pädevuste vajaduse uuringud Seni merendusvaldkonna spetsiifilisi OSKA raporteid koostatud ei ole, kuid valdkonna lähedased või seotud OSKA raportid toovad transpordisektoris välja vajaduse transpordi korraldusega tegelevate juhtide ja tippspetsialistide järgi. Transpordi ja logistika juhte ning tippspetsialiste koolitatakse vähem, kui neile on tulevikus töökohti pakkuda. Ettevõtjad tunnetavad tööjõupuudust. Tarneahela, hanke-, ostu- või logistikajuhina töötamiseks on vajalik varasem töökogemus ja soovitatavalt erialane magistrikraad.4 Nimetatud OSKA raport toob välja tulevikus olulised teadmised ja oskused; 1) Transpordi korraldusega tegelevatele juhtidele: 4 Transport, logistika, mootorsõidukite remont ja hooldus https://oska.kutsekoda.ee/field/transport-logistika- mootorsoidukite-muuk-ja-remont/  ● Logistikaprotsesside strateegilise juhtimise oskus ● Infosüsteemide juhtimise oskus ● Suurandmete kasutamise oskus juhtimises 2) Laevamehaanikule: ● Teadmised automaatjuhtimisest ja integreeritud süsteemidest ● Valdkonna ja üldised IT-alased teadmised ning oskused ● Valmisolek pidevaks enesetäienduseks 3) Laevajuhile: ● Teadmised erialasest tehnoloogiast ● Valmisolek pidevaks enesetäienduseks ● Tööprotsesside ja inimeste juhtimise oskus Nagu nähtub eesti kesksetest OSKA raportitest, on vajalik lisaks tänastele pädevustele, anda üliõpilastele võimalus pidevaks enesetäiendamiseks ja eelkõige digitaliseerimisega seotud väljakutsetega toimetulekuks. Seda kinnitab ka OSKA tarkvaraarenduse majandusharu raport, mille kohaselt on 2027 alapakkumine mh sellistele ametikohtadele nagu süsteemianalüütikud, tarkvara arendajad, rakenduste programmeerijad, süsteemiadministraatorid ja IKT kasutajatoe tehnikud. Rahvusvahelise tasandi tööjõuvajaduse/pädevuste vajaduse uuringud Lisaks digipädevustele nähakse valdkonnas ette jätkusuutliku ja nö rohelise majandamise olulist kasvu. Nii on IMO eestvedamisel meretransport suunatud üha vähem süsinikdioksiidimahukatele energiaallikatele. Lisaks vähendab roheliste sadamate võrgustik nende ookeani ja mandri vaheliste majanduslikult oluliste sõlmpunktide ökoloogilist jalajälge.5 SkillSea raport toob välja, et tehnoloogia ja digitaliseerimine muudavad laevandustööstust. Valdkonnas on ootus, et merendusspetsialistidel oleksid muutuvas merenduse valdkonnas olemas peamised digitaalsed, keskkonnasäästlikud ja nn pehmed juhtimisoskused. Nii näiteks tekitavad nutikad laevad nõudlust uue põlvkonna pädevate, kõrgelt kvalifitseeritud merendusalaste spetsialistide järele. Kuid oluline on ka kalda- ja merel töötajate seniste profiilide vahelise ühenduse suurendamine.6 Projekti SkillSea kohaselt on 2022 aasta suurimaid väljakutseid meremeeste digioskused, nagu analüütiliste tööriistade kasutamine ning merendusalane tarkvara. Välja pakutud lahendused on käivitada kursused, et parandada meremeeste digioskuseid (kooskõlas EL-i standarditega (DigComp 2.0), välja töötada ja edendada kursusi, mille eesmärk on kaldapersonali oskuste täiendamine analüütiliste tarkvaratööriistade kasutamisel ning kursused, mille eesmärk on täiendada meremeeste kaugseire-, ja juhtimistehnoloogiaid.7 5 2020 Blue Economy Report (europa.eu) 6 A. Oksavik, H.P. Hildre, Y. Pan, I. Jenkinson, B. Kelly, D. Paraskevadakis, R. Pyne. (2020). SkillSea 7 D. Zec, B. Pritchard, M. Lovro, M-S, Hlaca, A. Gundic. (2022). Current skills needs (reality and mapping)  Joonis 2. Uus raamistik meremeeste tulevaseks hariduseks SkillSea raporti kohaselt liigub digitaliseeruvas maailmas suund sinna, et meremeestest saavad süsteemi juhid, mis tähendab omakorda, et nad vajavad sellest põhjalikku arusaama. Nii näiteks peaksid meremehed teadma, kuidas reageerida arvutisüsteemidele, mis kaasnevad autonoomsete laevade käitamisega, näiteks kui marsruudid on muutunud või laevad on ohtlikes vetes. Tuleviku laevastik suhtleb pidevalt oma juhtidega, toimub laevade asukoha, manöövrite ja kiiruste pidev jälgimine. Kogu selle info haldaja (digipädevustega merenduse spetsialist) saab neid andmeid analüüsida, võimaldades kaptenile ja meeskonnale nõu anda navigeerimisel, keerulistes ilmastikuoludes, kütusekulu vähendamise võimalustest ja sadamasse jõudmise osas. 8 Merendus- ja sadamasektori digitaliseerimiseks on eelkõige vaja investeerida inimestesse - oluline on oskuste täiendamine, koolitused küberjulgeoleku valdkonnas, teadlikkuse tõstmine ning merendustehnoloogia idufirmade loomine.9 c. Tööandjate tagasiside Tuleviku vajadusi arvestavat uut õppekava on tutvustatud ja arutatud tööturuesindajatega. Merenduspoliitika valge raamatu üheks prioriteediks on tagada merenduse spetsialistide ja meremeeste järelkasv, mida toetab kaasaegsel tasemel Eesti merendusharidus ning teadus-ja arendustegevus sh nähakse ühe konkreetse tegevusena rahvusvahelise õppekava avamist. Eestis tegutsevad valdkonna ettevõtted ja avaliku sektori esindajad (Tallinna sadam, Tallink, MKM jt) kaasatakse õppekavaarendusse ja õppe läbiviimisesse läbi projekti- ja probleemõppe, lõputööde, programminõukojas osalemise jms. Õppekava baasil tehtav koostöö võimaldab pakkuda tööandjatega kokkuleppel mikrokraade. d. Õppekava aktuaalsus ja uudsus Hetkel on merendusvaldkonnaga seonduvat magistriõppe tasemel võimalik õppida ainukesena EMERAs Merenduse magistriõppekaval. Õppekava annab süsteemse ja laiapõhjalise ülevaate merenduse valdkonnast, selle toimimisest ja juhtimisest (laevandus, sadamad, merekeskkond). Merenduse magistrikava annab võimaluse õpinguid jätkata kõikidel EMERA õppekavade lõpetajatel. Alates 22/23 õppeaastast viidi sisse muudatus, sisse on võimalik astuda ühe peaerialaga õppekavale (varem kaks). Peaeriala sulgemine ning inglise keelsete õppeainete õppekavasse lisamine annab võimaluse piiratud ressursi optimaalselt kasutada, planeerides mõlemal õppekaval 8 H-P, Hildre, D. Zec, D-M, Johns, A. Oksavik, Y. Pan. (2022). Future skills and competence needs 9 IAPH, the World Bank. (2022). Closing the gaps - Key Actions in Digitalization, Decarbonization and Resilience in the Maritime Sector mahuka õppeainete koosõppimise ja ristkasutuse. Lisaks võimaldab koosõpe viia läbi projektõpet mõlema õppekava üliõpilaste osalusel ning täidab sellega ülikooli eesmärke. Loodav rahvusvaheline õppekava ei konkureeri olemasoleva õppekavaga, kuna oluline fookus on eelkõige sisseastuja interdistsiplinaarsel digipädevuste ja merendussektori teadmiste ühildamisel ja arendamisel. Uuele õppekavale on oodatud kandideerima lisaks eelneva merendusalase hariduse ja/või tööalase kogemusega tudengitele ka teiste valdkondade lõpetajad, kel on huvi merendusvaldkonna teadmiste ja spetsiifika vastu. Üheks oluliseks sihtrühmaks on sisseastujad, kellel on eelnevalt olemas baasteadmised digitaalsete lahenduste olemusest, kuid puudub arusaam merenduse valdkonna toimimisest. Kuna sarnase suunitlusega õppekavasid lähiriikides (Läti, Leedu) pole, siis annab see võimaluse nende riikide merenduses kõrghariduse omandanutele Eestisse õppima suunduda. Õppekava koosneb neljast moodulist – üld-, põhi- ja eriõpe ning lõputöö moodul. Vabaõppe moodulit planeeritud ei ole, kuna üheaastase õppekava puhul on õppekava eesmärkide täitmisel oluline, et tudengid läbiksid võimalikult palju infotehnoloogia ja merenduse valdkondade interdistsiplinaarseid aineid. Samuti on olulises mahus planeeritud magistritööga seonduvat (magistriseminar + lõputöö kokku 24 EAP), mis võimaldab süvendatult tegeleda valitud teemaga õpingute vältel. Üldõppe moodulisse kuuluvate õppeainete eesmärk on eelkõige anda tudengitele arusaam ettevõtluse olemusest ning põhiteadmised merentranspordi kaubavoogudest, laevandusturgudest ning merendusettevõtete strateegiatest. Siia moodulisse kuulub ka statuudis välja toodud kohustuslik õppeaine inglise keelsetes kavades - eesti keel ja kultuur. Kuna kava on avatud nii eesti kui välistudengitele, siis on see valikainena. Sellele lisaks on valikaine ettevõtlus ja äri planeerimine, mille väljund on tudengite osalemine merendus-ettevõtluse üritusel MarineHäkk. Põhiõppe moodulisse kuulub magistriseminar, milles antakse üldised teadmised teaduslike tekstide kirjutamisest ning kus toimub pidev tudengite magistritöö protsessi järgimine. Lisaks sellele on selles moodulis valikainetena erineva tasemega infotehnoloogia kursused, kust tudengid saavad vastavalt enda haridusele ja tööalasele kogemusele sobiliku valida. Eriõppe moodulisse - merenduse digitaliseerimine - on õppekava sisult koondunud kõige spetsiifilisemad õppeained. Merenduse ja infotehnoloogia interdistsiplinaarse õppe abil saavutavad tudengid olulised õppekava eesmärgid nagu arusaam merenduse digitaliseerimisest, merendussektori majanduslikest ja keskkonnaalastest väljakutsetest, kus võiks infotehnoloogia abil protsesse parandada ning küberjulgeoleku ning programmeerimise rakendamisest merendusvaldkonna ettevõtetes. Lisaks luuakse eeldused õpingute jätkamiseks andes tudengitele võimaluse mõnda teemat edasi süvitsi uurida ja arendada. Merenduse digitaliseerimise õppekava eesmärgiks on saavutada vähemalt 75% ulatuses doktorikraadiga õppejõudude osakaal, mis vastab ka TalTechi 2021-2025 arengukavas seatud õppetöö eesmärkidele. Selle saavutamiseks on Mereakadeemias viimase kahe aasta jooksul alustanud tööd kaks professorit ning moodustatud 3 uurimisrühma - mereveonduse, sinimajanduse ja veeressursside ning rohelise meretehnoloogia ning merenduse küberjulgeoleku keskus. Lisaks on täimisel meretehnika nooremprofessori ja veeteede ohutuse haldamise tenuuriprofessori ametikohad ning taotlemisel on laevajuhtimise tenuuriprofessori ametikoht.  2. Õppekava võrdlus sarnaste õppekavadega Eestis ja rahvusvaheliselt Transporditeenuste õppekavarühmas Eestis samade eesmärkide ja väljunditega interdistsiplinaarne õppekava puudub. Analoogseid õppekavasid, kus valdkonna teadmisi nö rikastatakse uute, eelkõige digipädevustega võib näitena tuua TalTechist ja Tartu Ülikoolist. Järgnevad õppekavad ei ole konkureerivad kavad, vaid ilmestavad analoogseid lahendusi. TalTechis: 1. Digimuutused ettevõttes IADM (120 EAP) 2. Digitaalsed lahendused IAFM (120 EAP) 3. Tehnoloogia valitsemine ja digitaalsed muutused HAGM (120 EAP) 4. E-riigi tehnoloogiad ja teenused IVGM (120 EAP) 5. Avaliku sektori innovatsioon ja e-valitsemine MVGM (120 EAP) 6. Küberkaitse IVCM (120 EAP) Tartu Ülikoolis: 7. Infotehnoloogia mitteinformaatikutele (120 EAP) 8. Poliitika ja valitsemine digiajastul (120 EAP, ingliskeelne) Mitte olulisel määral kajastuvad planeeritavad õpiväljundid järgmistes lähiriikide õppekavades: 1. Autonomous Maritime Operations, Master of Engineering, Novia University of Applied Sciences (Turku, Soome, 2 aastat, 60 EAP, ingliskeelne)10 2. Maritime Management, Master of Science, Chalmers University of Technology (Göteborg, Rootsi, 2 aastat, 120 EAP, ingliskeelne)11* 3. Maritime Management, Master of Science, University of South Eastern Norway (Vestfold og Telemargi maakond, Norra, 2 aastat, 120 EAP, ingliskeelne) 12 (õppekava tehnilise spetsialiseerumise kohustuslike kursuse nimekirjas on üks automatiseerimist kajastav õppeaine, õppekava valikainete nimekirjas on kolm sissejuhatavat õppeainet merenduses kasutatavate digilahenduste kohta) 4. Shipping and Logistics, Master of Business Administration, Copenhagen Business School (Kopenhaagen, Taani, 22 kuud, 60 EAP, ingliskeelne)13 (õppekavas koosnab kaheksast moodulist, millest ühes käsitletakse mh ka infotehnoloogiat) 5. Maritime Affairs, Master of Science, World Maritime University (Malmö, Rootsi, 14 kuud, ingliskeelne)14* 6. Maritime Management, Master of Science, Jade Hochschule (Elsfleth, Saksamaa, 3 semestrit, 90CP, saksakeelne)15 7. Shipping and Transport, Master of Science, Rotterdam University of Applied Sciences (Rotterdam, Madalmaad, 1 aasta, 60 EAP, ingliskeelne)16* 10 https://www.novia.fi/study/master-degree-programmes/master-of-engineering-autonomous-maritime-operations/ 11 https://www.chalmers.se/en/education/programmes/masters-info/Pages/Maritime-Management.aspx 12 https://www.usn.no/english/academics/find-programmes/master-of-maritime-management/ 13 https://www.cbs.dk/en/executive-degrees/mba-programmes/executive-mba-in-shipping-logistics 14 https://www.wmu.se/programmes/msc-malmo 15 https://www.jade-hs.de/unsere-hochschule/fachbereiche/seefahrt-und-logistik/studiengaenge/maritime- management-msc-1/ 16 https://www.rotterdamuas.com/programmes/master/shipping-and-transport-full-time/ *õppekavas ei ole avalikult kättesaadava info kohaselt programmeerimisega seotud infotehnoloogia õppeaineid Asutuse sisest koostööd näeme eelkõige TalTechi IT teaduskonnaga. Lisaks võimaldab loodav õppekava laiendada koostööd transporditeenuste õppekavagrupi siseselt ja rahvusvaheliselt. Mobiilsuse suurenedes on olemas eeldused rahvusvaheliste ühismoodulite väljatöötamiseks (Algatatud Maritime Innovation Management projekt). EMERA osaleb koostöövõrgustikus EMSN, mis võimaldab simulaatorikeskustel (hetkel 10 keskust üle Euroopa) läbi viia ühiseid simulaatorharjutusi laevajuhtidele, luues n.ö virtuaalse test-ala uute tehnoloogiliste lahenduste katsetamiseks (Varasemalt nt STM Validation projektis). Samuti on EMERA-ga liitunud vastava valdkonna professor ja on loodud merenduse küberjulgeoleku keskus ning uurimisrühm. 3. ülevaade õppekava avamisega kaasnevate täiendavate ressursside vajaduse kohta (vajalik uue õppekava avamisel ja muutmise korral juhul, kui lisandub uus peaeriala) EMERA eelarve Õppetasu 2200EUR/semester ja EAP 80 EUR/EAP Magistrikavaga on seotud ning pakuvad tuge ka uurimisrühmad ja tenuuriprofessorid, kelle osalemine merenduse digitaliseerimise õppekaval on juba töökormusesse arvestatud: Mereveonduse tenuuriprofessor Dr Ulla Tapaninen Kaasatud professor Dr Olli-Pekka Hilmola Merenduse küberturvalisuse professor Dr Kave Salamatian Täitmisel veeteede ohutuse haldamise tenuuri ametikoht (konkurss lõpeb 31.10.22) Täitmisel Meretehnika nooremprofessori ametikoht (18.10.2022 senatis vastu võetud otsus) Taotlemisel laevajuhtimise tenuuri ametikoht Planeeritakse kasutada Erasmuse programmi meetmeid kaasamaks külalisõppejõude. Õppekava arendust toetavad käimasolevad projektid SMARtSEA, EMSN, SkillSea, Human X- factor, MariCybERA 4. kavandatav üliõpilaste vastuvõtuarv (vajalik uue õppekava avamisel ja muutmise korral juhul, kui lisandub uus peaeriala) Kavandatav üliõpilaste vastuvõtuarv on 20. Loodava magistrikava esialgseks sihtrühmaks on: ● EMERA kõikide õppekavade lõpetajad sh eelnevalt magistritasemel lõpetanud ● Tallinna Tehnikaülikooli ja teiste Eesti ülikoolide lõpetajad, eelistatult IT valdkonnast ● Teiste, eelkõige Euroopa mereakadeemiate lõpetajad ● Merendusvaldkonnas töötavad ja kogemusega, kuid ilma erialase magistriharidusega inimesed Merenduse magistrikava läbinutel on 2019 aasta andmete kohaselt keskmine palk 1,78, võrreldes Eesti keskmise palgaga. Ülikooli keskmine magistrikavade lõpetajate palk on 1,53. Lisateadmiste kasvades võib prognoosida keskmise palga kasvu. Kuna merendusvaldkond on rahvusvaheline, siis lõpetajad saavad tööle asuda üle maailma nii kalda- kui sadama ja teistes merendussektori ettevõtetes. Samuti on võimalus töötada avalikus sektoris valdkonna arendaja ja koordineerijana, nii siseriiklikes kui näiteks EL-i ja teistes rahvusvahelistes institutsioonides. Lisaks on oluliseks tööturuväljundiks ülikoolid – õpingute jätkamine doktoriõppes, sh teadus- ja õppetöö läbiviimine.  5. ülevaade, kuidas on õppekavas tagatud õppekava statuudi § 4 lg 4 või lg 5 nõuded Magistriõppe nõuded (§ 4 lg 5): Nõue Õppeaine(d) Selgitus, märkus Ainevaldkondade õpiväljundid: Ettevõtlusõpe VME0470 - Üldõppe moodulis Meremajanduse alused / kõigile kohustuslik Basics of Maritime õppeaine Economics (kohustuslik) Meremajanduse alused / Basics of Maritime TMJ3300 Ettevõtlus ja Economics annab äri planeerimine / teadmised olulistest Entrepreneurship and sündmustest, mis Business Planning merendussektori (valik) majandust mõjutavad ning võimaluse tudengil end valdkonnaga läbi ettevõtte analüüsi kurssi viia. Üldõppe valikmoodulis on õppeaine Ettevõtlus ja äri planeerimine / Entrepreneurship and Business Planning Interdistsiplinaarne õpe VME0390 Sissejuhatus Eriõppe moodulisse arvutisüsteemidesse kuuluv Sissejuhatus merendusspetsialistidele arvutisüsteemidesse / Introduction to merendusspetsialistidele computer systems for / Introduction to maritime specialists computer systems for (kohustuslik) maritime specialists hõlmab nii merendus- TMJ3300 Ettevõtlus ja kui IT sektori tundmist äri planeerimine / ja ühildamise oskust. Entrepreneurship and Business Planning Üldõppe valikmoodulis (valik) on interdistsiplinaarne aine Ettevõtlus ja äri planeerimine / Entrepreneurship and Business Planning on plaanis viia läbi koos merendusalase arendus üritusega MarineHäkk, kus arendatakse mh ka uusi merenduse digitaliseerimisega seotud tooteid/ teenuseid. Ingliskeelses õppekavas: eesti keele MLE0010 - Eesti keel ja Üldõppe valikmoodulis ja kultuuri õpet vähemalt 6 EAP kultuur / Estonian on õppeaine Eesti keel ja mahus language and culture kultuur, mis on suunatud (valik) eesti keelt võõrkeelena rääkivatele tudengitele \*02020603050405020304Times New Roman;\*02040503050406030204Cambria Math; \*02020603050405020304Times New Roman;\*02020603050405020304Times New Roman; \*020f0302020204030204Calibri Light;\*02020603050405020304Times New Roman; \*02020603050405020304Times New Roman;\*02020603050405020304Times New Roman; \*020f0502020204030204Calibri;\*02020603050405020304Times New Roman;Times New Roman; Times New Roman CE;Times New Roman Cyr;Times New Roman Greek;Times New Roman Tur; Times New Roman (Hebrew);Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese); Times New Roman;Times New Roman CE;Times New Roman Cyr; Times New Roman Greek;Times New Roman Tur;Times New Roman (Hebrew); Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese);Times New Roman; Times New Roman CE;Times New Roman Cyr;Times New Roman Greek; Times New Roman Tur;Times New Roman (Hebrew);Times New Roman (Arabic); Times New Roman (Vietnamese);Calibri Light;Calibri Light CE; Calibri Light Cyr;Calibri Light Greek;Calibri Light Tur; Calibri Light (Hebrew);Calibri Light (Arabic);Calibri Light (Vietnamese); Times New Roman;Times New Roman CE;Times New Roman Cyr; Times New Roman Greek;Times New Roman Tur;Times New Roman (Hebrew); Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese);Times New Roman; Times New Roman CE;Times New Roman Cyr;Times New Roman Greek; Times New Roman Tur;Times New Roman (Hebrew);Times New Roman (Arabic); Times New Roman (Vietnamese);Times New Roman;Times New Roman CE; Times New Roman Cyr;Times New Roman Greek;Times New Roman Tur; Times New Roman (Hebrew);Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese); Calibri;Calibri CE;Calibri Cyr;Calibri Greek; Calibri Tur;Calibri (Hebrew);Calibri (Arabic); Calibri (Vietnamese);Times New Roman;Times New Roman CE; Times New Roman Cyr;Times New Roman Greek;Times New Roman Tur; Times New Roman (Hebrew);Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese); ;;;;;;;;;;;; ;;;;;;;\*\* Normal;\*Default Paragraph Font;\* Normal Table;\*Katre KoitKatre Koit \*http://schemas.microsoft.com/office/word/2003/wordml \*2450\* .\*.\*.\*)\* ()\*()\*()\* ()\*() Merenduse digitaliseerimine (VAMM23/23 VAMM23) Üldõpe (ü ldõpe) VME0470 MEREMAJANDUSE ALUSED 6.00 EAP 4 2 - 0 - 2 E Eesmärk: Aine eesmärk on: - võimaldada üliõpilasel omandada põ hiteadmised laevandusturgudest nii laevade kui ka kaubaturgude kontekstis; - anda üliõpilasele vahendid rahvusvaheliste meretranspordi kaubavoogude kõ ikumiste ja veohindade analüüsimiseks; - anda üliõpilasele teadmisi laevandusfirma strateegilistest valikutest ja eduteguritest arusaamiseks; - luua ü liõpilasele võimalused arusaamiseks sadamate seostest meremajandusega ning sadamastrateegiate põhitõdedest; - anda üliõpilasele vajalikud teadmised merendusklastri ja selle edutegurite mõistmiseks; - luua üliõ pilasele tingimused meretranspordiga logistikajuhtimise seotuse mõistmiseks. Õpiväljund: Aine lä binud üliõpilane analüüsib: - laevandusturge ja veohindu; - laevafirmade strateegilisi valikuid; - sadamaettevõtete strateegilisi valikuid; - merendusklastri edutegureid; - logistika ja meretranspordi vahelisi seoseid. Õppeaine sisu: Laev andusturud nii laevade kui ka kauba tähenduses; rahvusvahelised kaubavood, nende kõ ikumised ja veohindade kujunemine. Laevandusfirma strateegilised valikud ja edutegurid. Sadamate seos meremajandusega ning sadamastrateegiate põhitõed. Merendusklastri mõis te ja olemus ning selle edutegurid. Meretranspordi ja logistikajuhtimise omavahelised seosed. Eeldusaine(d): Hindamisviis: eristav hindamine Iseseisev töö: Kirjandus: - Maritime Economics. Third edition, Martin Stopford, published 2009 by Routledge - The Handbook of Maritime Economics and Business. Costas Th. Grammenos, London 2010 / (forthcoming 2022) - Maritime Transport 2020, Ulla Tapaninen, Kogan Page - Port Economics, Management and Policy, Theo Notteboom, Athanasios Pallis and Jean-Paul Rodrigue (2021) - Mangan, J., Lalwani, C. C., & Calatayud, A. (2020). Global Logistics and Supply Chain Management (4th edition). Wiley Global Education US. - Review of maritime transport, UNCTAD, https://unctad.org/webflyer/review-maritime-transport-2020 TMJ3300 ETTEVÕ TLUS JA ÄRI PLANEERIMINE 6.00 EAP 4 1 - 0 - 3 E Eesmärk: Kujundada arusaam ettevõtluse olemusest ja protsessidest, ettevõtja rollist ning ettevõtte planeerimise ja arendamise (sh kasvu) protsessi põ hitõdedest, samuti ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest erinevates ettevõtluskeskkondades. Võ imaldada üliõpilastel valitud idee alusel praktiliselt planeerida ettevõtlusprotsess, koostada ärimudel ja selle alusel ä riplaan meeskonnatööna ning interdistsiplinaarse õppena toetamaks üliõpilasi nii nende ettevõ tjaks kui ka ettevõtlikuks palgatöötajaks saamisel. Õpiväljund: Aine lä binud üliõpilane: - selgitab ettevõtluse olemust, ettevõtlusprotsessi etappe ja äri planeerimist ning ettevõ tte majandustegevuse olulisemaid külgi; - hindab enda võimeid algatada ja tegutseda äriidee arendamisel reaalses elus ning käsitseda riske; - hindab ärivõimalusi ja analüüsib neid lähtuvalt lahendamist vajavatest probleemidest, katmata turuniðð idest ja arengutrendidest; - teostab turu- ja konkurentsianalüüsi, lähtudes valitud ärivõ imalustest, koostab kavandatava ettevõtte üld- ja konkurentsistrateegia; - kavandab ettevõtte tervikliku turundusmeetmestiku (tooted/teenused, hinnapoliitika, turustuskanalid ning mü ügitoetusmeetmed); - koostab kasumiaruande, rahavoogude ja bilansi prognoosid ning tasuvusanalüüsi; - presenteerib ja põ hjendab ärimudeli majanduslikku tasuvust (äriplaani). Õppeaine sisu: Aine õppeprotsess jä rgib ettevõtlusprotsessi loogikat, mille peamisteks etappideks on äriidee genereerimine, ärivõimaluste ärat undmine, ärivõimaluste arendamine ja rakendamine. Käsitletavad teemad on järgmised: ettevõtluse põhimõ isted ja protsessid; ettevõtlikkus ja innovatsioon; ärimudeli kavandamine (meetodid ja praktiline teostamine), sh lean ärimudeli põhimõtted; äri planeerimise metoodikaküsimused; ettevõtlusvormid; start-up ettevõtted ja nende tugisü steem; ettevõtte missioon, visioon, eesmärgid, äridefinitsioon; ettevõtluse sise- ja väliskeskkond; turunõ udlus ja pakkumine; ettevõtte strateegiate arendamine, sh rahvusvahelistumise, kasvu ja innovatsioonistrateegiad; juhtimine ja meeskonnatöö ; turundus (ülevaade, üldmõisted); turunduse planeerimine (toote/teenuse strateegia, hinnapoliitika, turustuskanalid ja müügitoetusmeetmed); ettevõ tte protsesside ja meeskonna planeerimine, äririskide hindamine; ettevõ tte finantseerimisallikad; kulude struktuur ja kuluarvestuse meetodid, omahinna arvutamine; majandusarvestus ja -aruandlus (rahavoogude prognoos, kasumiaruanne, bilanss), kasumilävi, finantsanalüüs, raha ajav äärtus, investeeringute eelarvestamine ja tasuvushinnang. Vastutustundlik ettevõtlus ja ärieetika. Ettevõ tluspoliitika ja ettevõtluse tugisüsteemi poolt pakutavad teenused ettevõtetele. Loengutes sisalduvad näited praktikast ja kaasused (fookus eri valdkondadele) ning nende kaasuste juures probleemide lahendamine toetudes loengumaterjalile. Harjutustundides toimub äriidee arendus meeskondades, ä rimudeli kavandamine ja testimine reaalses elus, finantsülesannete lahendamine, äriplaani arendamine ja esitlemine, äriplaani kaitsmi ne. Õppetöösse kaasatakse ettevõtjaid ja spetsialiste ettevõtluse eri valdkondadest Eestist ja teistest riikidest. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine. Iseseisev töö: Kirjandus: Ries, E. (2011). The lean startup. Crown Publishing Group, New Yo rk; Ries, E. (2013) Nutikas idufirma, AS Äripäev; Osterwalder, A., Pigneur, Y. (2010). Business Model Generation. Hoboken, New Jersey; Osterwalder, A., Pigneur, Y. (2014) Ärimudeli generatsioon; Hisrich, P., Peters, P., Sheperd, D. (2016). Entrepreneurship . 10th Edition. McGraw-Hill; Evers, N., Cunningham, J., Hoholm, T. (2014); Barringer, B., Ireland, R.D. (2012). Entrepreneurship : successfully launching new ventures, Boston: Pearson; Burns (2016). Entrepreneurship and small business : start-up, growth a nd maturity, London, New York, N.Y.: Palgrave Macmillan; B. Aulet (2013). Disciplined Entrepreneurship. 24 steps to a successful start-up, Wiley&Sons, Inc., Hoboken; Blank, S. & Dorf, B. (2012) The Startup Owner's Manual: The Step-By-Step Guide for Buildi ng a Great Company; D.S. Sarasvathy (2008). Effectuation: Elements of Entrepreneurial Expertise, Edward Elgar Publishing. MLE0010 EESTI KEEL JA KULTUUR 6.00 EAP 4 0 - 4 - 0 A Eesmärk: Õppeaine eesmärk on tutvustada välismaalastele eesti keele põhialuseid (sh grammatika ja hää ldus) ja väljendeid igapäevasteks suhtlussituatsioonideks ning anda neile ülevaade eesti kultuurist ja traditsioonidest, et õppijaid saaksid edukamalt osaleda igapä evases suhtluses Eestis (tase 0>tase A1). NB! Kursusele ei aktsepteerita üliõ pilasi, kes on omandanud keskhariduse Eestis või kelle emakeel/teine keel on eesti keel. Õpiväljund: Üliõ pilane: - mõistab ja oskab kasutada eestikeelseid viisakusväljendeid ja lihtsamaid fraase; - orienteerub igapäevastes lihtsates suhtlu ssituatsioonides (ülikoolis, kohvikus, poes, tänaval) vähemalt arusaamise tasemel; - oskab ennast ja teisi eesti keeles tutvustada; - oskab kü sida ja vastata tavateemadel (elukoht, tuttavad inimesed ja asjad jms); - suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt; - tunneb Eesti rahvussümboleid, traditsioone ning ajaloolist tausta. Õppeaine sisu: Eesti keel teiste keelte kontekstis. Eesti keele grammatika ja häälduse põhialused. Viisakusväljendid. Igapäevaeluks vajalikud välj endid (poes, kohvikus, tänaval jne) ja ülikooliga seotud sõnavara. Lühiülevaade Eesti ajaloost ja kultuurist. Teemad: Grammatika - Käänded (peakäänded, kohakäänded, kaasaütlev, ilmaütlev) - Põhiarvs õnad - Omadussõnad - Tegusõnade pööramine - Olevik ja lihtminevik - Kä skiv kõneviis Situatsioonid: - Viisakusväljendid - Enesetutvustus - Elukoht ja perekond - Kuupäevad ja kellaajad - Õppimine ülikoolis - Huvialad - Poes ja kohvikus (sh söögid ja joogid) - Eesti (põhiandmed, ajalugu, kultuur ja traditsioonid) Eeldusaine(d): Hindamisviis: Arvestusele saamise eeltingimuseks on osalemine vä hemalt 75% kontakttundides. Kirjalik arvestustöö sisaldab nii valikvastustega kui vaba vastusega küsimusi läbitud teemade piires. Iseseisev töö: Tunnis õpitud v äljendite kasutamine eestikeelses keskkonnas. Grammatikaharjutuste täitmine. Eestiga (sh ajalugu, kultuur ja traditisioonid) seotud informatsiooni kogumine. Kirjandus: Kohustuslik: Õppejõ u koostatud ning valitud materjalid. Soovituslik: Mangus, I. ja Simmul, M. 2012. Tere!. Puðkini Instituut. Tuldva, J. 1994. Estonian Textbook. Indiana University, Research Institute for Inner Asian Studies. Kitsnik, M. ja Kingisepp, L. 2008. Teach Yourself Estonian. McGraw-Hill. www.keeleklikk.ee Põhiõppe moodul (p õhiõpe) ICS0004 PROGRAMMEERIMISE ALUSED 6.00 EAP 4 2 - 2 - 0 E Eesmärk: - Tutvustada tarkvara arendamisega seotud põhilisi mõisteid, töövahendeid ja probleeme. - Õ petada algoritmide koostamise ja programmikoodi kirjutamise aluseid C-keele baasil. - Harjutamise kaudu omandavad üliõpilased teatud praktlise programmeerimise oskuse. Õpiväljund: Kursuse lõpetanu: - tunneb programmeerimisega soetud termineid; - teab kuidas arvuti salvestab informatsiooni ja täidab programmi; - teab C-keele põhilisi reegleid; - oskab praktilisel t koostada lihtsamaid C-keelseid programme alates algoritmi koostamisest kuni koodi veavabaks silumiseni; - omab ettekujutust kaasaegse tarkvara arendusega seotud probleemidest ja töövahenditest. Õppeaine sisu: - Programmeerimise algmõ isted: algoritm, voogdiagramm, lähtekood, kompilaator, linkur, teek, mälu ja andmete salvestamine, positsioonilised arvusü steemid, ASCII tabel, protsessor, registrid, jne. - C-keele alused: koodi kirjutamise üldised reeglid, funktsioon, andmetüübid, muutujate deklareerimine, l ihtsamad andmete sisestamise ja väljastamise vahendid, konstandid, aritmeetikatehted, võ rdlustehted, loogikatehted, massiivid, valikulaused if ja if else, korduslaused while ja for, tsükli katkestus break, eelprotsessor. - C-keel süvendatumalt: avaldised e ritüübiliste operandidega, tüübi pööramine, tehete järjekord, inkrement, valikulause switch, mä rgendid, korduslause do while, suunamislaused continue ja goto, muutujate nähtavus ja eluiga, static muutujad ja funktsioonid. - Viidad: viida tähendus, dünaamil ine mälujaotus, viitade aritmeetika, viitade kasutamine, stringid ja operatsioonid nendega. - Lühiülevaade C-keele tä iendavatest võimalustest: struct kirjed, töö failidega jt. - Tarkvara arenduse tänapäevased meetodid ja probleemid: tarkvara elutsükkel, s t ruktuuriline ja objekt-orienteeritud projekteerimine, enimkasutatud programmeerimiskeeled C++, C#, Python ning Java. .NET keskkond ja virtuaalne masin. Versioonide haldamine. Testimine ja selle tähtsus. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eksamieeldusi ja eraldi kontrolltö id ei ole. Praktiline programmide koostamine toimub arvutiklassis pärast iga teema läbivõtmist, kuid ilma eraldi hindamiseta. Eksamil tuleb 4 tunni jooksul etteantud spetsifikatsiooni põ hjal koostada algoritm ning sellele vastav C-keelne kood ja testida saadud programm. Iseseisev töö: Koduseid tö id eraldis ei ole, kuid need, kes ei jõua harjutusi arvutiklassis lõpetada või ei osale tunnis, peavad need lõpetama / tegema kodus. Kirjandus: All the textbooks dealing with prog ramming in C (or even C++) for beginners are applicable but the must not be older than 15 years. The slides used in lectures (http://www.tud.ttu.ee/im/Viktor.Leppikson/) cover all the topics. ICS0015 PYTHON ALGAJATELE 3.00 EAP 2 1 - 1 - 0 A Eesmärk: Õppeaine eesmärgiks on anda programmerimiskeele Python baasteadmised Õpiväljund: - Tudengid tunnevad Pythoni tarkvarakeskkonda - Tudengid tunnevad Pythoni sisendi / väljundi omadusi - Tudengid on kursis Pyhtoni tüüpiliste valmispakettidega Õppeaine sisu: Erinevad andmetüü bid Pythonis. Tekstifailide lugemine ja kirjutamine. Töö CSV-failidega kasutamine ning ASCII versus Unicode'i probleemid. XML ja JSON-i parsimine ja genereerimine. Failid, failiteed, süsteemsed teegid. Pythoni pilditeek. HTTP-päringute tegemine. Lõimide kasutamine programmide töö kiirendamiseks. Regulaaravaldiste kasutamine andmete ekstraktimise lihtsustamiseks või sisendite valideerimiseks. Andmete kaardistamine. Pythoni rakenduste pakettimine ja levitamine. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Iseseisev töö: Kirjandus: https://assets.digitalocean.com/books/python/how-to-code-in-python.pdf http://www.greenteapress.com/thinkpython/thinkpython.pdf https://diveintopython3.problemsolving.io/ https://learntocodetogether.com/learn-python-the-hard-way-free-ebook-download/ Moodle: https://moodle.taltech.ee/user/index.php?id=32077 ICS0019 PYTHON EDASIJÕUDNUTELE 3.00 EAP 2 1 - 1 - 0 A Eesmärk: Kursuse eesmärk on anda ülevaade Python programmeerimiskeelest ning omandatakse oskused ja teadmised olemasolevate Pythoni töö riistade kasutamise ja täiustamise kohta, keskendudes erinevatele aspektidele. Õpiväljund: Üliõ pilane: - oskab kasutada Pythoni paketihaldusüsteemi; - oskab ühe operatsioonisüsteemi installatsiooni peal paralleelseid Pythoni keskkondi ül es seada; - tunneb Pythoni arenduse häid tavasid; - tunneb levinumaid teeke erinevate ülesannete lahendamiseks. Õppeaine sisu: Pythoni standardteegi ja vä liste teekide kasutamine, sh PyPI; Testimine ja keskkondade loomine; Dokumenteerimine ja pakendamine; Erinevad püütoni dialektid ja variandid; Töö andmebaasidega (traditsiooniline SQL and ORM); Võrgutööriistad, veebirobotid ja andmekorje, veebiteenused (REST ja SOAP); Teadusarvutus ja andmeanalüüs; Graafikud ja pildid; Väliste funktsioonide välja kutsumise liides (ctypes, cffi); Silumine ja veaotsing. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Iseseisev töö: Kirjandus: Moodle'i kursis / Moodle e-course: https://moodle.taltech.ee/course/view.php?id=30230 - Allen Downey. Learning with Python. Dreamtech 2015 - Allen Dow ney. Think Python: How to Think Like a Computer Scientist. Free e-book - http://www.greenteapress.com/thinkpython/thinkpython.pdf - Dive Into Python, Mark Pilgrim - Learn Python the Hard Way, Zed Shaw - Lisa Tagliaferri. How to code in Python. Digitalocean 2018. Free e-book: https://blog.digitalocean.com/how-to-code-in-python-ebook/ ICS0017 C/C++ ALUSED 6.00 EAP 4 2 - 2 - 0 A Eesmärk: - Tutvustada tarkvara objekt-orienteeritud projekteerimise ja programmeerimise meetodite põhimõtteid. - Õpetada programee rimist keeles C++. - Treenida üliõpilasi et nad omandaksid teatud praktlise programmeerimise oskuse. Õpiväljund: Kursuse edukalt lõ petanu: - valdab objekt-orienteeritud projekteerimise ja programmeerimise meetodeid; - tunneb C++ keele põhilisi reegleid ja standardseid vahendeid; - oskab praktiliselt koostada keskmise raskusastmega C++-keelseid programme alates algoritmi koostamisest kuni koodi veavabaks silumiseni. Õppeaine sisu: 1. C++ kui tä iuslikum C: Unicode, viide (reference), funktsiooni parameetrite vaikeväärtused, funktsioonide ülelaadimine (function overloading), tüüp bool, m äluhalduse operaatorid jne. 2. Objekt-orienteeritud lähenemisviisi alused: objekt, klass, atribuut, meetod, kapseldamine, pärimine. polümorfism jne. 3. Objekt-orienteeritud lähenemisviisi realisatsioon C++ vahenditega: klassi deklareerimine; objektide loomise viisid; atribuutide ja meetodite kä ttesaadavus (accessebility); konstruktor ja destruktor; pärimine; virtuaalsed funktsioonid; abstraktsed klassid. 4. C++ täiendavad vahendi d: kopeeriv konstruktor; viit this; konstantsed objektid; klassi sõbrad (friend); operaatorite ülelaadimine (operator overloading); klassi static liikmed; erind (exception); tüübi pöö ramine (cast); atribuutide initsialiseerimine, mallid (template) jne. 5. C++ standardsed klassid ja mallid ning töö nendega: sisend / vä ljund; erind; sõne (string), konteinerid; lambda avaldised (lambda expressions) jt. 6. Lõimed ja nende haldamine C++ vahenditega. Üliõ pilane, kes tahab end kursusele registreerida, peab olema edukalt läbinud vähemalt ühe kursuse jä rgnevast neljast: ICS0004 Programmeerimise alused, IAX0583 Programmeerimine I, IAX0584 Programmeerimine II, IAS0090 Algoritmid ja andmestruktuurid. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Arvestuse saamiseks tuleb esitada ja ka itsta kursusetöö, mis koosneb kolmest C++ keeles kirjutatud korrektselt töötavast programmist. Iseseisev töö: Koduseid tö id otseselt ei ole kuid need, kes ei jõua kursusetööd arvutiklassis lõpetada või ei tule tundi peavad neid lõpetama / tegema kodus. Kirjandus: All the textbooks dealing with programming in C++ beginners are applicable but they must not be older than 15 years. The slides used in lectures (http://www.tud.ttu.ee/im/Viktor.Leppikson/) cover all the topics. VME0500 MAGISTRISEMINAR, TEADUSTÖÖ M ERENDUSES 6.00 EAP 4 2 - 2 - 0 A Eesmärk: - Anda üliõpilastele teadmisi teaduslikest ja rakenduslikest uurimustest ja nende läbiviimisest - Selgitada magistritöö koostamise ja vormistamise nõudeid - Õpetada tudengeid kasutama merendusalaste teadusartiklite otsimismeetodeid andmebaasidest - Arendada üli õpilase seisukohtade esitamist ja nende argumenteeritud kaitsmist Õpiväljund: Aine lä binud üliõpilane: - Teab lõputööle kehtestatud ülesehituse ja ülik ooli poolt ette antud vormistamise nõudeid - Oskab püstitada uurimiseesmärke ning tunneb erinevaid uurimismeetodeid - Teab peamisi suundasid merendusvaldkonna teadustegevuses - Oskab hinnata enda esinemise ja esitlemise oskust - Oskab otsida ja analüüsida teadusartikleid - Kasutades olemasolevaid teadmisi oskab koostada enda magistritöö Õppeaine sisu: Tudeng teab, mis on teaduse mõ iste ja põhitunnused, teaduse olemus ja funktsioonid. Üliõpilane oskab hinnata andmekogumise ja -analüüsimise meetodeid ning t eab peamisi merendusalast kirjandust levitavaid andmebaase. Toetudes teaduseetikale esitleb õppetöö käigus enda magistritöö arengut ning valmistub selle avalikuks kaitsmiseks. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Mitteeristav hindamine Iseseisev töö: Kirjandus: Lembit Õ unapuu; Kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimisviis sotsiaalteaduses; Tartu Ülikool 2014 ICS0002 SISSEJUHATUS KÜBERTURBESSE 6.00 EAP 4 2 - 2 - 0 E Eesmärk: Aine eesmärk on tutvustada küberturbe baasmõisteid, olemust ja peamisi tehnikaid, samuti nende kasutatavust praktikas turbe erinevates stsenaariumides. Õpiväljund: Üliõ pilane: - on kursis peamiste küberturbe mõistete ja nende sisuga; - tunneb põhilisi küberturbe tehnikaid ja oskab neid kasutada tüü psituatsioonides; - on kursis tüüpse kurivara käitumismustritega; - on kursis krüptograafia pakutavate meetoditega kü berturbes ja oskab neid kasutada krüpteerimisel ja signeerimisel, samuti on kursis avaliku võtme taristu põhimõtetega; - suudab testida paroolide turvalis ust, kasutades sõnastikründeid ja vikerkaaretabeleid; - on kursis andmebaaside turbe ja võrguturbe tüü pvahenditega; - suudab rakendada küberhügieeni parimaid tavasid; - on baastasemel kursis küberturbe eetilise ja õigusliku poolega. Õppeaine sisu: Kübertur be olemus ja põhimõisted - varad, riskid, ohud, nõrkused, turvameetmed. Erinevad turbe ja jäärriski hindamise metoodikad, turbe ülesande lahendamine. Krüptotehnilised meetodid küberturbes, erinevad krüptoalgoritmid ja nende kasutusvaldkonnad. Autentimine ja autoriseerimine, paroolide turve. E-allkirja (digiallkirja) vahendid, avaliku võtme taristu. Turvaline programmeerimine, andmebaaside turve, võ rguturve. Veebirakenduste turve, OWASP. Küberhügieen. Turbe eetiline ja õiguslik pool, isikuandmete kaitse. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Iseseisev töö: Teemakohane ettekanne seminaril (mida võib erandkorras asendada uurimistöö). Kirjandus: - Edward Griffor. Handbook of System Safety and Security.Elsevier, 2016; - Micki Krause Nozaki, and Harold F. Tipton. Information Security Management Handbook, 6th Edition, CRC Press, 2016; - Ross Anderson. Security engineering. http://www.cl.cam.ac.uk/~rja14/book.html; - H. Mägi, L. Vitsut. Infosõda: visioonid ja tegelikkus. Tallinn, EE, 2008; - T. Beltier, J. Beltier, J. Blackley. Information Security Fundamentals. Auerbach, 2004. ITI8730 ANDMEKAEVE 6.00 EAP 4 2 - 2 - 0 E Eesmärk: Tutvustada andmekaevandamise ning võrgustike analüüsi põhimõisteid ja meetodeid Õpiväljund: Üliõ pilane: Tunneb andmekaevandamise põhimõisteid: atribuut, tunnus, kauguse ja sarnasuse funktsioon jne. Tunneb andmekaevandamise põhiü lesandeid : Klasterdamine, klassifitseerimine, võõrväärtuste analüüs ja assotsiatiivsete mustrite analüüs. Tunneb kõ igi põhiülesannete matemaatilisi aluseid. Oskab andmekaevandamise probleeme formaalselt püstitada. Oskab valida andmekaevandamise probleemi lahendamiseks sobiva meetodi. Tunneb andmekaevandamise põhimeetodite algoritme ja oskab neid implementeerida. Oskab tulemusi interpreteerida. Õppeaine sisu: Õppetöö on korraldatud loengute ja harjutustundide vormis. Loengute jooksul käsitletakse andmekaevandamise teoreetilised aspekte, nende matemaatilisi ja algoritmilisi aluseid. Harjutustundides on t ähelepanu all põhimeetodite ja algoritmide programmerimine _R_ keeles. Andmekaevandamise põhimõ isted ja probleemid: Kauguse ja sarnasuse funktsioon, klasterdamine, klassifitseerimine, võõrväärtuste analüüs ja assotsiatiivsete mustrite analüü s on kaetud aine esimeses osas. Aine teine osa on pühendatud mõistete ja meetodite adapteerimisele tüüpü lesannete lahendamiseks: ruumiandmede kavandamine, graafiandmete kaevandamine ja sotsiaalvõrugustike analüüs, andmevoogude kaevandamine. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Iseseisev töö: Kirjandus: Course webpage: https://courses.cs.ttu.ee/pages/Data_Mining_(ITI8730) Title Data Mining: The Textbook Author Charu C. Aggarwal Edition illustrated Publisher Springer International Publishing, 2015 ISBN 3319141414, 9783319141411 Merenduse digitaliseerimine (eri õpe / peaeriala) VME0510 NAVIGATSIOONI RISKIDE JUHTIMINE 6.00 EAP 4 2 - 2 - 0 H Eesmärk: Anda terviklik ülevaade digitaalse transformatsiooni komponentidest ning optimeerimise- ja riskijuhtimise põhimõtetest laevanduses Õpiväljund: .Aine lä binud üliõpilane: - Teab ja hindab uusi merendusvaldkonna digitaliseerimise suundumusi, võimalusi ja väljakutseid - Hindab digitaliseerimise ja süsteemide integratsiooni vajadust ja riske - Hindab, haldab ja juhib kaugjuhitavate ja autonoomsete laevandus-; laeva - ja sadamaoperatsioonide riske - Tunneb kaasaegsed otsustustoesüsteeme ning nende rakendusi ohuolukordades ja laevade opereerimisel - Tunneb ja kasutab juhtimis- ja kontrollkeskuseid pardal ja kaldal - Oskab hinnata targa laeva ja digitaalse kaksiku kasutamise võimalusi navigeerimisel Õppeaine sisu: .Kursuse kä igus arutletakse kuidas tehnoloogia ja laevandustööstus kulude, ökonoomsuse ja üldiste ressursside optimeerimisel suhtlevad - Merendus 4.0: praktikad, vä ljakutsed ja võimalused - Riskide vähendamine, ohutuse ja turvalisuse suurendamine - Ühendus ja ühenduvus kaldalt laevani - Laevastiku haldamine laevanduskontorist - Tehisintellekt ja digitaalne kaksik Eeldusaine(d): Hindamisviis: Iseseisev töö: Kirjandus: . VME0260 LAEVA MERESÕIDUOMADUSED JA LAE VA JUHTIMISE OPTIMEERIMINE 6.00 EAP 4 2 - 0 - 2 E Eesmärk: Luua üliõpilasele võimalused teadmiste omandamiseks laeva meresõiduomadustest ning võ imalustest parendada laeva meresõidu- ja ekspluatatsiooniomadusi (juhitavus, manööverdusvõime, ökonoomsus jm). Õpiväljund: Õppeaine lä binu oskab hinnata laevade sõiduomadusi erinevates tingimustes ning teha optimaalseid valikuid toetudes laevakere kuju ja mõõtmete suhetele. Omab hinnangute andmiseks piisavas mahus teadmisi laeva ekspluatatsioonilise suutlikkuse kujundamise võimalustest, veetakistusest, masinavõ imsusest, rooli ehitusest tulenevatest käsitusomadustest (kiirus, manööverdusvõime, kütusekulu, käitumine madalvees jt); omab infot kä iturite ja juhtimisvahendite optimeerimise võimalustest. Õppeaine sisu: Laeva liikumistakistus sü gavas ja madalas vees ning veetakistuse liigid; veetakistuse arvutamine teoreetiliste ja eksperimentaalsete meetodite abil. Laeva käiturid ja propulsiivsed omadused. Laeva õõtsuvus ja kä ikuvus vaikses vees ning lainetusel. Laeva juhitavus. Laeva meresõiduomadused eritingimustes (jääs, tormilisel merel, hoovuste mõ jul). Laevakere tugevuse ja vastupidavuse küsimused. Laeva sõidu- ja manööverdamiskatsete korraldamine. Teadmiste omandamine võ imalustest parandada laeva mere- ja ekspluatatsiooniomadusi (juhitavust, manööverdusvõimet, ökonoomsust jm). Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav Iseseisev töö: Kirjandus: . VME0410 VEETEEDE JA LAEVANDUSE OHUTUS NING RISKIDE HALDAMINE MERENDUSES 6.00 EAP 4 2 - 0 - 2 H Eesmärk: Õppeaine eesmärk on: - võimaldada üliõ pilastel omandada teadmisi navigatsiooni riskide hindamise meetoditest, nende rakendatavusest ning riskide leevendamise meetmetest; - anda teadmisi ohutuse juhtimise teoreetilistest alustest, ohutuse ja turvalisuse juhtimise tä napäevasest siseriiklikust ja rahvusvahelisest seadusandlusest ning praktikast laevadel ja laevafirmades; - anda ü levaate rahvusvahelistest kvaliteedi juhtimise standarditest; - anda üliõpilastele teadmisi riskide haldamisest sadamates, laevandusfirmades laev adel ja meritsi kaubaveol rakendades kindlustust, planeerimist ja seadusandlust. Õpiväljund: Aine lä binud üliõpilane: - hindab merenduses esinevate riskide iseloomu, ohuastet ja riskide maandamise või malusi, kasutades kindlustust, planeerimist ja kehtivat seadusandlust; - kasutab IALA poolt aktsepteeritud meetodeid navigatsiooni riskide analüüsiks ja hindamiseks ning nende maandamiseks; - oskab kasutada merenduses ohutuse juhtimise teoreetilisi aluseid ja luua ohutu juhtimise süsteemi (SMS) seoseid kvaliteedijuhtimise süsteemidega; - kirjeldab, kuidas juurutada ISM ja ISPS süsteeme laevadel ning laevandusfirmades, juhindudes nende koodeksite põhimõtetest; - rakendab oma töö s Pariisi MoU ja rahvusvahelise standardi ISO 9002 põhimõtteid. Õppeaine sisu: IALA poolt aktsepteeritud meetodid navigatsiooniriskide hindamiseks. Navigatsiooniriskide leevendamise meetmed. Ohutuse juhtimise teoreetilised ja seadusandlikud alused ning nende kasutamine merenduses. IS M ja ISPS koodeksid, Pariisi MOU, ISO 9002. Laevanduses esinevate riskide iseloomustus ja riskide hindamine. Laevandusfirmades, meritsi kaubaveol, sadamas ja laevadel esinevate riskide iseloomustus, põhjused ja analü üs. Riskide maandamise meetodid. Eeldusaine(d): Hindamisviis: eristav hindamine Iseseisev töö: Kirjandus: Õppematerjalidele viitab õppej õud loengus. VME0490 JÄTKUSUUTLIK MERENDUS 6.00 EAP 4 2 - 2 - 0 E Eesmärk: Anda teadmised merendusvaldkonna protsesside ja teenuste jätkusuutlikuks planeerimiseks. Täiustada ja süvendada üliõpilaste arusaamist majanduslike ja keskkonnaprobleemide seostest ning nende vaheliste konfliktide lahendamise võimalustest. Arendada rühmatöö ja juhtimise oskusi. Õpiväljund: Kirjeldab peamisi merenduse keskkonnakait se probleeme merenduses Eestis ja maailmas; Kirjeldab rohelise energia allikaid ja nende rakendusviise merenduses Analüüsib merenduse protsesse ja nende jä tkusuutlikust Planeerib jätkusuutlikke merenduse protsesse; Tegutseb eetiliselt keerulistes oluko rdades, on teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest, võimalustest, piirangutest ja ühiskondlikust rollist ning oskab anda põhjendatud hinnanguid merenduse eriala puudutavates kü simustes Õppeaine sisu: . Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Kirjandus: . VME0390 SISSEJUHATUS ARVUTISÜ STEEMIDESSE MERENDUSSPETSIALISTIDELE 6.00 EAP 4 1.5 - 2 - 0.5 H Eesmärk: Õppeaine eesmärk on: - mõista arvutisüsteemide algoritmilisi aluseid üldotstarbelise programmeerimiskeele valdamise kaudu (selle kursuse jaoks Python); - saada esmane programmeerimiskogemus juhendatud grupiprogrammeerimise projekti kaudu meretehnoloogia valdkonna teemal; - omandada arusaam töö stuskeskkonnas kasutatavatest arvutisüsteemidest ja eelkõige asjade interneti süsteemidest; - arendada teadlikkust kü berjulgeoleku riskidest tööstuskeskkonnas ja eelkõige merenduses. Õpiväljund: Aine lä binud üliõpilane: - koostab meretehnoloogia teemadel lihtsamaid arvutiprogramme Python programmeerimiskeeles, sh rakendades grupiprogrammeerimise meetodeid ja võ tteid; - identifitseerib meretööstuslikus kontekstis kasutatavate arvutisüsteemide struktuuri ja ülesehitust ning kirjeldab neid; - hindab kü berjulgeolekuriskide olemust ja ohuastet ning leiab parimaid viise nende riskide maandamiseks. Õppeaine sisu: Arvutisüsteemide keskne roll ühiskondades. Digitaalse revolutsiooni mõju kõikidele ühiskonna valdkondadele, sh merendusvaldkonnale. Arvutisüsteemidest teadlikkuse tä htsus merendusspetsialistide jaoks nii oma ametialase tegevuse kontekstis kui ka digitaalsete ja arvutisüsteemide muudetud ü hiskonna kodanikena. Digitaalse transformatsiooni poolt avanevate uute erialaste tegevuste mõistmine. Eeldusaine(d): Hindamisviis: eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: - Python Crash Course, 2nd Edition: A Hands-On, Project-Based Introduction to Programming - How Computers Really Work: A Hands-On Guide to the Inner Workings of the Machine VME0450 ANDMETEADUS JA MASINÕ PE NING NENDE RAKENDUS MERENDUSES 6.00 EAP 4 1.5 - 2 - 0.5 E Eesmärk: Õppeaine eesmärk on: - luua üliõpilasele tingimused baasteadmiste omandamiseks andmete ja kvantitatiivsete meetodite mõ just meretegevuse planeerimisel ja juhtimisel; - anda üliõpilasele vajalikud teadmised lihtsa masinõppe /statistilise e nnustava modelleerimise rakendamisest merenduses ettetulevatele äri- ja operatiivtegevuse stsenaariumidele; - võimaldada üliõpilasel omandada oskusi lihtsate andmet öötlusvoogude juurutamiseks, mis realiseeruvad läbi masinõppe ja andmekaeve; - anda üliõpila sele võimalus osaleda juhendatud andmeteaduse projektis merendusalase stsenaariumi alusel; - võimaldada üliõ pilasel saada teadlikuks andmeturbe probleemidest ja eriti merendusalase andmetöötlusega seotud GDPR eeskirjadest. Õpiväljund: Aine lä binud üliõpilane: - rakendab merenduses andmekeskse äritegevuse põhimõtteid; - rakendab konkreetsele juhtumile lihtsaid masinõppe/statistilisi mudeleid; - kasutab olemasolevaid tööriistu andmevoogude juurutamiseks merenduses; - on võ imeline suhtlema IT-ekspertidega andmekaitse ja GDPR-i järgimise osas. Õppeaine sisu: Baasteadmised masinõ ppest, andmekaevandamisest ja andmeteadusest kui põhitööriistadest äri- ja juhtimisrakendustel merenduses. Masinõ ppe ja statistiliste mudelite lihtsad rakendused. Juhendatud andmeteaduse projekt merendusalase stsenaariumi alusel. Andmeturve merenduses ja GDPR eeskirjad. Eeldusaine(d): Hindamisviis: eristav hindamine Iseseisev töö: Kirjandus: - Machine Learning Bookcamp: Build a Portfolio of Real-life Projects - Data science to machine learning and the use of big data in Data analytics