dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Määruse Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 25. oktoober 2022
Viit
2-1/2022/6555
Registreeritud
25. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/2022
Vastutaja
Kristjan Lepp (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎2-120226555 25.10.2022 Väljaminev kiri.asice713 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium 25.10.2022 nr 2-1/2022/6555 Määruse nr 50 „Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord" muutmine Lugupeetud ministrid Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse 13. septembri 2017. a määruse nr 50 "Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord" muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri. Kristjan Lepp 639 7602 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 19.09.2022 MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 13. septembri 2017. a Määruse nr 50 „Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord" muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel. Majandus- ja taristuministri 13. septembri 2017. a määruses nr 50 „Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa biometaani tarbimise ja tootmise hoogustamisele ning toetada tegevusi, mis aitavad panustada vedelkütuse seaduse § 21 seatud kohustuste täitmiseks.“; 2) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Abikõlblik on lõpptarbijale transpordikütusena võrku antud või füüsiliselt tarnitud ja päritolutunnistusega tõendatud biometaani koguse tootmise maksumus megavatt-tunni kohta.“; 3) paragrahvis 7 asendatakse tekstiosa „31. detsember 2023“ tekstiosaga „30. juuni 2024“; 4) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 6 lõike 1 punktis 1“ tekstiosaga „§ 6 lõikes 1“; 5) paragrahvi 8 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Paragrahvis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks antav toetus energiaühiku kohta ei tohi ületada toodetud energia tasandatud kulude ja sama energialiigi turuhinna vahet (edaspidi kasumlikkuse piirmäär). Kasumlikkuse piirmäär arvestatakse süsteemihalduri poolt välja töötatud metoodika põhjal, mis on avaldatud süsteemihalduri veebilehel.“; 7) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ministeeriumi või süsteemihalduri veebilehel“ tekstiosaga „süsteemihalduri juures e-kirja teel aadressil [email protected]“; 8) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotleja esitab digitaalallkirjastatud maksetaotluse energiamajanduse korralduse seaduse § 3210 lõikes 1 nimetatud päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi kaudu.“. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes 29.08.2022 Majandus- ja taristuministri 13. septembri 2017. a määruse nr 50 „Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine 1. Sissejuhatus Majandus- ja taristuministri „Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ jõustus 2017. aasta septembris. Biometaani toetust on 2022. aasta seisuga välja makstud 25,27 miljonit eurot ning biometaanituru arendamiseks ettenähtud vahendeid on veel 11,8 miljonit eurot. Määrusega adresseeritakse vajalikke muutusi, et säiliks biometaani tootmiseks vajalik investeerimiskindlus ning lisandunud tootmisvõimsused on suunatud biokütuste laialdasemale kasutuselevõttu transpordis. Määruse elluviimisel panustatakse energiakorralduse seaduses toodud taastuvenergia eesmärgi täitmisele, mille kohaselt aastaks 2030 peab moodustama taastuvenergia vähemalt 42 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Energiakorralduse seaduse kohaselt peab maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia moodustama vähemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris tarbitud energiast aastaks 2030, mille saavutamisesse käesoleva määruse pikendamine panustab. Kehtivas määruses seatud eesmärgid on aegunud ning parandusettepanekutega viiakse seatud eesmärk kooskõlla vedelkütuste seaduse § 21 seatud eesmärgiga1, milleks on saavutada tarbimisse lubatud biokütuse või lõpptarbimisse antud biometaani või elektrienergia koguenergia osakaal kaalutud keskmise väärtusena kalendriaasta lõpuks vähemalt 7,5%. Eelnõu on välja töötanud, keeletoimetuse teinud ning seletuskirja koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (tel: 625 6347, e-post: [email protected]) ja sama osakonna nõunik Kristjan Lepp (tel: 639 7602, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Järgnevalt on toodud muudatuste selgitused muudetud paragrahvide lõikes Paragrahv 2 Paragrahv käsitleb toetuse andmise eesmärki. Eesmärgi kaasajastamine osutub vajalikuks, kuna senine eesmärk on aegunud ning ei ole korrektne. Uus eesmärgi sõnastus on seotud vedelkütuste seaduse paragrahvis 21 toodud eesmärgiga, milleks on saavutada tarbimisse lubatud biokütuse või lõpptarbimisse antud biometaani või elektrienergia koguenergia osakaal kaalutud keskmise väärtusena kalendriaasta lõpuks vähemalt 7,5%. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/118052022016? Paragrahv 6 Paragrahv käsitleb kulude abikõlblikkust. Sõnastus täpsustab digitaalse raporteerimise korra läbi päritolutunnistuste kasutamist ja lisab täpsustuse, kindlustamaks toodetud biometaani kasutamist määruses seatud eesmärgil. Määruse eesmärgist tulenevalt on vajalik konkreetsem ja täpsem suunamine biometaani kasutamiseks transpordis. Paragrahv 7 Paragrahvi muutmise eesmärk on eelarveliste vahendite sihtotstarbelise kasutamise võimaldamine, toetuse andmise eesmärgi täitmiseks. Abikõlblikkuse perioodi pikendamine võimaldab tekitada gaasiturul vajaliku stabiilse investeerimiskindluse volatiilse ja ettearvamatu gaasituru olukorras. Paragrahv 8 Paragrahvi täiendamise vajalikkus lõike 4 osas on pakkuda selged juhised kuidas arvutada antava toetuse vastavust grupierandi määrusele, mille kohaselt ei tohi antav toetus energiaühiku kohta ületada toodetud energia tasandatud kulude ja sama energialiigi turuhinna vahet. Lõiget on täiendatud viitega metoodikale, mida käesoleva määruse raames arvesse tuleb võtta. Täpsustatakse sõnastusi vastavalt teistele muudatustele. Paragrahv 10 Paragrahvi täiendamine vajalikkus tuleneb praktilisest tegevusest tulenevalt. Toetustega tegeleb süsteemihaldur, mitte ministeerium. Taotlejaks registreerimine toimub süsteemihaldurile e-kirja saatmise teel. E-kiri tuleb saata aadressile [email protected]. Taotleja registreerimise korra muutuse kaudu väheneb segadus, kelle poole tuleb pöörduda ning on selgemalt määratud, kes saabutavate registreerimiste eest vastutab. Paragrahv 11 Vähendamaks bürokraatiat ning lihtsustamaks toetuste väljamaksete haldamist on lõike 1 muutmine vajalik. Süsteemihalduri poolt loodud elektrooniline andmebaas võimaldab igakuiselt esitada vajalikke ülevaateid päritolutunnistuste kasutamise kohta, mille kaudu on võimalik hinnata määruses seatud eesmärgi täitmist biometaani kasutamise osas transpordis. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesolev eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 EL-i aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78). Lisaks on käesolev eelnõu kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega 2017/1084, millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 sadama- ja lennujaamataristule antava abi, kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antavast abist teavitamise künnise, spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antava abi ja äärepoolseimaid piirkondi käsitlevate regionaalse tegevusabi kavade osas ning millega muudetakse määrust (EL) nr 702/2014 abikõlblike kulude arvutamise osas (ELT L 156, 20.6.2017, lk 1—18). 4. Määruse mõjud Alates käesoleva määruse kehtestamisest on Eestis kumulatiivselt toodetud ja transpordis kasutatud 353,8 GWh biometaani. Käesoleva määruse muudatustega on võimalik vähendada toetuste väljamaksetega seotud bürokraatiat ning täpsustatud on antud meetme fookusvaldkonda, milleks on transport. Perioodi pikenemine võimaldab uutel biometaani tootmisüksuste investoritel saada vajalik investeerimiskindlus. Määruse mõjuks on transpordivaldkonna biokütuste osakaalu suurenemine vastavalt seatud eesmärgile (7,5%). Keskkonnahoid ja kliima Transpordisektoris konkureerivad surumaagaas ja biometaan vedelkütustega ja asendavad neid. Seetõttu paraneb toetusmeetmete mõjul välisõhu kvaliteet ja keskkond, sest väheneb transpordisektorist õhku paisatavate saasteainete hulk. Rasketranspordis on diisli asendamine biometaaniga eriti oluline just linnalises ja linnalähedases keskkonnas. Regionaalareng Määruse raames toetatav tegevus soodustab regionaalset arengut mitmel põhjusel. Biometaani tootmiseks tehakse investeeringuid eelkõige maapiirkondades, kus paikneb tootmiseks vajalik ressurss. Tankimistaristu toetamine ja kütuste kättesaadavuse parandamine mõjub üldiselt tarbijaskonnale hästi, kuna suurendab biometaani ja maagaasi kasutamist väljaspool tõmbekeskusi. Riigi julgeolek Riigi energeetiline sõltumatus suureneb läbi kodumaise energiatootmise. Olulised mõjud majandusele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste korraldusele puuduvad 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele täiendavaid kulutusi, tulusid ega ka tegevusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldkorras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Määrus esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile läbi eelnõude infosüsteemi EIS.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel