Eesti seisukohad ringmajanduse paketi kohta

-864235 -144145 0 0 delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Riigikantselei [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 25.10.2022 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 24.1-1/2022/6554-1 delta_docName \* MERGEFORMAT Eesti seisukohad ringmajanduse paketi kohta Esitame Eesti seisukohad ringmajanduse paketi kohta Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2022. a istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Riina Sikkut delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja taristuminister Lisad: 1 ) s eletuskiri Eesti seisukohtadest ringmajanduse paketi kohta ; 2) p rotokolliline otsus ; 3 ) k aasamistabel ; 4 ) k aasatud huvigruppide nimekiri . delta_ownerName \* MERGEFORMAT Ketli Lindus delta_ownerPhone \* MERGEFORMAT 639 7610 delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT [email protected] SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ringmajanduspaketi kohta, mis hõlmab: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega kehtestatakse kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/125/EÜ ; Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele kestlike toodete normiks muutmise kohta ; Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele : ELi kestliku ja ringse tekstiili strateegia ; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused, muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 305/2011 . Sissejuhatus 30.03.2022 avalikustas Euroopa Komisjon ( edaspidi Komisjon) ringmajanduse paketi, millega soovitakse muuta kestlikud tooted uueks normiks ning edendada Euroopa sõltumatust eksporditavatest ressurssidest. Paketti kuuluvad neli omavahel seotud algatust – ökodisaini direktiivi muutmine kestlike toodete määruseks, E uroopa Liidu ( edaspidi EL) tekstiilistrateegia 2030 , ehitustoodete määruse uuendamine ning tarbijate võimestamise ettepanek . Käesolevad seisukohad käsitlevad esimest kolme. Tarbijate võimestamise ettepaneku kohta on koostatud eraldiseisvad seisukohad, kuivõrd selle algatuse arutelud EL nõukogus on teistest ajaliselt ees . Kestlike toodete määrus ja teatis Kestlike toodete teatises on välja pakutud kestlikke tooteid käsitlevate omavahel seotud algatuste pakett, mille eesmärk on uue lähenemisviisi juurutamine toodete kavandamisele, valmistamisele ja kasutamisele . EL on juba kehtestanud minimaalsed keskkonnanõuded teatavatele toodetele ja sektoritele, nagu energiamõjuga tooted, pakendid ja kemikaalid. Need nõuded on aidanud märkimisväärselt vähendada ELi keskkonna- ja kliimajalajälge, sh energiatarbimist. N äiteks tähendab kehtivate ELi ökodisaini - ja energiamärgistuseeskirjade kumulatiivne mõju, et nende kohaldamisalasse kuuluvad tooted kasutavad aastas 10 % vähem energiat , mis vähendab sõltuvust fossiilkütustest, sealhulgas ka neist, mis pärinevad Venemaalt. Kehtivad eeskirjad hõlmavad siiski vaid piiratud osa ELis turustatavatest kaupadest ning ei soodusta süstemaatiliselt ringlust ega puuduta paljusid viise, millega tooted mõjutavad kliimat ja keskkonda kogu nende olelusringi jooksul. Samuti on olemas suur potentsiaal vähendada energiamõjuga toodete energiatarbimist. Seepärast on teatises esitatud paketi keskmes kestlike toodete ökodisaini määruse ettepanek , mis on ajendatud Euroopa rohelise kokkuleppe raames seatud keskkonna-, kliima- ja elurikkuse eesmärkidest. Seadusandliku algatuse eesmärk on muuta tooted kliimaneutraalseks, ressursitõhusaks ja ringmajanduseks sobivaks, vähendada jäätmeid ning tagada, et kestlikkusest saaks järk-järgult tootepoliitika norm. Ringsete ja kestlike toodete saavutamiseks on plaanis eelkõige viis peamist tegevust: Täiendades ökodisaini nõudeid ning tehes tooted keskkonnahoidlikumaks, ringsemaks ja energiatõhusamaks ; Esitades toodete keskkonnaalase kestlikkuse infot tarbijatele ja tarneahela osalisetele tänu digitaalsetele tootepassidele ; Vältides müümata tarbekaupade hävitamist ; Edendades jätkusuutlikke ärimudeleid ; Seades kohustuslikud nõuded keskkonnahoidlikele riigihangetele . Ökodisaini direktiiv 2009/125/EÜ, mis varasemalt keskendus energiaintensiivsete toodete energiatõhususe reguleerimisele, muudetakse Komisjoni ettepanekuga määruseks , mis katab edaspidi kõiki EL turul olevaid füüsilisi toote i d (välja arvatud toit, sööt ja meditsiiniseadmed) . Ringmajanduse tegevuskavas määratletud kestliku tootepoliitika seadusandliku algatuse prioriteetsed tooted on eelkõige elektroonika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia , tekstiilitooted, mööbel ja suure keskkonnamõjuga vahetooted nagu teras, tsement ja kemikaalid. Täiendavad tooterühmad tuvastatakse nende keskkonnamõju ja ringlussevõtu potentsiaali alusel. Ökodisaini määruse eelnõu p eamine eesmärk on edendada toodete kestlikkust nende disaini etapis. Algatuse abil soovitakse pikenda da toodete eluiga, vähenda da toodete süsiniku- ja keskkonnajalajälge, taga da toodete parem vastavus kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse eesmärkidega ning vä hendada jäätmete teket . Ühtlasi on eesmärgiks edenda da materjali uuesti kasutamist ning selleks tehakse ettepanek sea da toodetele ringse materjali sisalduse miinimumnõuded . Lisaks peaks aita ma eelnõu alusel plaanitav ELi digitaalne tootepass tarbijatel ja tarneahela osalistel teha targemaid valikud ning tõhustada turujärel e valvet . Kestlike toodete normiks muutmise teatise toetamiseks on ringmajanduse paketi osana komisjon avaldanud ka sihipärased valdkondlikud algatused – ELi kestliku ja ringse tekstiili strateegia ning ehitustoodete määruse läbivaatamine, et käsitleda neid kaht keskkonnale ja kliimale olulist mõju avaldavat esmatähtsat tooterühma. Vastavad algatused on samuti käesolevasse seletuskirja hõlmatud. Eesti toetab kestlike toodete normiks muutmist, sest see annab võimaluse edendada ja disainida kestlikke tooteid . Läbi eelnevalt kirjeldatud viie peamise tegevuse luuakse võimalused nii tootjatele kui ka tarbijatele , et teha keskkonnateadlikumaid otsuseid ja valikuid . Olulisel kohal on Eesti jaoks dig itaalse tootepassi loomine selliselt, et kasutegurid on olemas nii ettevõtja kui ka tarbija jaoks. Tegu peab olema kergesti käsitletava , kasuliku ja rakendatava tööriistaga. Euroopa Liidu tekstiilistrateegia Euroopa rohelises kokkuleppes , ringmajanduse tegevuskavas ja 2020. aasta tööstusstrateegias määrati tekstiilisektor prioriteetse sektorina, kus EL saab sillutada teed CO 2 -neutraalsele ringmajandusele, ning neis teatati kavatsusest võtta vastu ELi tekstiilistrateegia. Eelnimetatud dokumentide kohaselt on tekstiilisektor kestlikumale ringmajandusele üleminekul võtmetähtsusega, kuna sel on suur ringmajanduse potentsiaal. ELi taastekavas kirjeldati ka COVID-19 pandeemia mõju ELi tekstiilivaldkonna ökosüsteemile, tuues välja selle taastumise vajadused, võttes arvesse praeguseid ja eeldatavaid puudusi nii nõudluse kui ka pakkumise poolel. Kestlike tekstiiltoodete strateegia eesmärk on tagada, et tekstiilitööstus taastub COVID-19 kriisist kestlikul ja konkurentsivõimelisel viisil, kohaldades tootmise, toodete, tarbimise, jäätmekäitluse ja ringlussevõetud tooraine suhtes ringmajanduse põhimõtteid. Sellega toetatakse investeeringuid, teadusuuringuid ja innovatsiooni. Eesti toetab Euroopa Liidu tekstiilistrateegia t , mis seab aastaks 2030 eesmärgi kujundada konkurentsivõimeline, vastupidav ja innovaatiline tekstiilisektor. Selleks plaanitakse turule lasta ainult kestlikke , parandatavaid ja ringlussevõetavaid tekstiilitooteid, suurendada kiudude ringset kasutust, ohtlikke ainete vältimist toodetes ning tagada sotsiaalselt õiglaselt toodetud tooted. Lisaks suurendatakse kõrgekvaliteetse tekstiili kasutamist, mis pikendab toodete eluiga. Korduskasutuse ja parandamise teenused on tulevikus laialt kättesaadavad ning ringsed tekstiilitooted muutuvad normiks vastupidiselt praegusele äraviskamise harjumusele. Täpsed nõuded tekstiilitoodetele seatakse ökodisaini nõuetega. Samas on Eesti jaoks oluline, et nõuded ei oleks koormavad Eesti väikese ja keskmise suurusega tekstiiliet t evõte tele. Tekstiilisektori rohepöörde eesmärkide saavutamine ei peaks käima jõuliselt õigusaktide muutmise kaudu, mis toob kaasa olukorra, et nõudeid ei ole võimalik praktikas täita. Tekstiilistrateegiast ei selgu, kas ja millistel puhkudel plaanitakse mikro-, väikese- ja keskmise suurusega ettevõttele (VKE-d) kehtestada erandeid. Ehitustoodete määrus 2019. aasta lõpus esitas Euroopa Komisjon teatise Euroopa roheline kokkulepe , milles on määratletud EL eesmärk saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa, kus aastaks 2050 on saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav majanduskasv. Kehtiva ehitustoodete (edaspidi CPR ) määruse läbivaatus on üks Euroopa rohelise kokkuleppe alla kuuluvatest algatustest. See peaks tagama, et ehitiste olelusringi kõik etapid (projekteerimine, ehitamine, kasutamine ja lammutamine) vastavad ringmajanduse vajadustele, luuakse paremad eeldused hoonefondi digiteerimiseks ja suurendatakse vastupanuvõimet kliimamuutuste suhtes. Hetkel kehtiv CPR määrus võeti vastu 2011. aastal ning jõustus 2013. aasta juulis. Määrusega asendati 1988. aastal vastu võetud ehitustoodete direktiiv i , mille sätteid peeti ebaefektiivseks turutõrgete kõrvaldamisel. Kehtiva CPR määruse eesmärgiks on ehitustoodete ühtse turu tõrgeteta toimimise tagamine EL tasandil ühtlustatud tehniliste kirjelduste abil. Ühtlustatud tehniline kirjeldus sisaldub valdavalt standardites, mis on ühise tehnilise keele toimivuse eelduseks. Kui ehitustoodete toimivust on hinnatud samade põhimõtete alusel ning hindamise tulemused esitatakse kokkulepitud viisil, siis puudub vajadus liikmesriikidel ehitustoodete turule lubamiseks eraldi nõudeid kehtestada. Standardite järgimine on kohustuslik juhul, kui nende viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT). Ühtlustatud standarditega hõlmatud toodetele, mis on läbinud standarditel põhineva vastavushindamise tuleb kinnitada CE-märgis, mis tõendab nende vastavust toimivusdeklaratsioonile. Toimivusdeklaratsioonis esitatakse teave ehitustoote toimivuse kohta – see on standard dokument, mis peab sisaldama ei rohkem ega vähem kui toote eelmääratletud omadusi. CE-märgis näitab, et ehitustoode vastab deklareeritud toimivusele ja et seda on hinnatud Euroopa standardi kohaselt või tootele on väljastatud Euroopa tehniline hinnang. Kui vastav tootegrupp on ühtlustatud standarditega kaetud, siis peab selle toote toimivus olema hinnatud ja ilma CE-märgiseta ei ole toodet EL lubatud turustada. N eed tooted, mille kohta puuduvad harmoneeritud tootestandardid või Euroopa tehnilised hinnangud, jäävad riigisiseste normide poolt kaetuks. Siseturu toimivuse tagamiseks ei ole ELi liikmesriikidel lubatud nõuda täiendavaid märgiseid, sertifikaate ega katseid, mida saaks käsitleda turule juurdepääsu takistusena. Kehtivas CPR-s ei ole sätestatud ehitustoodetele esitatavaid tootenõudeid , samuti ei ole käsitletud ehituses kasutatavate 3D printimise käigus valminud toodetega seonduvaid küsimusi ja ehitusmaterjalide ringmajanduse sh kordu s kasutuse ja ümbertööt a misega seonduvaid küsimusi. CPR määruse regulatsiooni toimivuse hindamisel on Komisjoni algatusel põhjalikult analüüsitud kehtiva määruse toimivust ning tuvastatud järgmised probleemid: a) ehitustoodete ühtne turg ei toimi, põhjuseks eelkõige standardite ebapiisav kvaliteet; b) CPR määruse rakendamisega on probleeme liikmesriigi ( edaspidi LR ) tasandil; c) regulatsiooni õiguslik raamistik on liiga keeruline ja soovitud regulatsiooni lihtsusta mist ei ole saavutatud; d) keskkonnaga seonduvad kaugemad eesmärgid nagu rohepööre ja digitaliseerimine ei ole saavutatud, samuti on probleeme tooteohutusega. Komisjoni poolt tellitud hindamise lõpparuandes välja toodud vajadus parandada ebakõlasid ja kattuvusi teiste EL õigusaktidega, selgitada CE-märgise tähendust ehitustoodetele ning käsitleda teabe kordamist CE-märgise ja toimivusdeklaratsiooni vahel. Leiti ka, et üleüldine protsess – komisjoni standardiseerimisetaotlus, millele järgneb Euroopa standardiorganisatsioonide poolt standardite välja töötamine ja pärast seda delegeeritud aktid – on liiga aeglane. Probleemina toodi ka välja, et CPR ei käsitle piisavalt keskkonnaalaseid ja turvalisusega seotud aspekte ning innovatsiooni. Komisjon on teinud ettepanku kehtestada uus CPR määruse redaktsioon ning esitanud selle ringmajanduse paketi raames liikmesriikidele tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks. E esti saab põhimõtteliselt uut CPR määruse ettepanekut toetada, kuid mitmete reservatsioonidega. Suurimad mured ettepaneku puhul on protsesside ning otsustusõiguse liigne delegeerimine Euroopa Komisjonile (volituste andmine delegeeritud akti või rakendusakti andmiseks), ehitustoodete keskkonnamõjude arvestamise põhimõtete kehtestamisel on meie jaoks oluline, et arvestataks ka liikmesriikide piirkondlike klimaatiliste ja majanduslike oludega ning üldiselt soovime, et nende uute meetmetega kaasneks võimalikult väike halduskoormus ettevõtjatele. Soovime, et turujärelevalve korraldus jääks siiski liikmesriikide vastutusalasse mitte Komisjoni. Me ei toeta EL tasandil kaebuste infosüsteemi kasutusele võtmist. Leiame, et see ei tõsta turujärelevalve kvaliteeti ning suureneb pigem halduskoormus ning tekitab kodanikele ja liikmesriikidele rohkem arusaamatust. Koostajad Seletuskirja koostasid koostöös Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunikud Kristi Loit ( [email protected] ), Mihkel Krusberg ( [email protected] ) ja Krista Kupits ([email protected]), keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Hannela Artus ( [email protected] ), keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais ([email protected] ) ja välissuhete osakonna peaspetsialist Eliise Merila ( [email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste ([email protected]) , kestliku arengu nõunik Jekaterina Iljina ([email protected]), tööstusohutuse nõunik Merike Ring ( merike.ring @mkm.ee ) , toote ohutuse ja tarbijakaitse nõunik Risto Jõgi (risto.jogi @mkm.ee ) ning EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik ud Ketli Lindus ( [email protected] ) ja Evelin Tõnisson ([email protected]) . Valdkonna eest vastutavad asekantslerid Kaupo Heinma (Keskkonnaministeerium), Ivo Jaanisoo ja S ille Kraam (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium). Sisu ja võrdlev analüüs Kestlike toodete määrus ja teatis Kestlike toodete normiks muutmise teatisega hõlmatud ettepanekud kestlikele toodetele, tekstiilile ja eh itus toodetele on keskse tähtsusega Euroopa rohelise kokkuleppe jaoks. Need aitavad märkimisväärselt kaasa Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisele, eelkõige kliimaneutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks, kasutatava materjali ringluse määra kahekordistamisele 2030. aastaks ja Euroopa Liidu kõrgete energiatõhusus e eesmärkide saavutamisele. Samuti aitavad need ettepanekud täita digikümnendi algatuse 2030. aasta ning uue tööstusstrateegia, Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava ja uue Euroopa Bauhausi eesmärke. Kirjeldatud ettepanekutega käib komisjon välja vahendid, mille abil liikuda ELis ringmajanduse suunas, mis oleks energia- ja ressursisõltumatu, vastupidavam väliste šokkide suhtes ning looduse ja inimeste tervisega arvestav. Ettepanekud tuginevad ELi kehtivatele ökodisaini normidele, mis on osutunud edukaks ja on märkimisväärselt vähendanud ELi energiatarbimist ja aidanud tarbijatel oluliselt säästa. Ainuüksi 2021. aastal säästsid tarbijad tänu kehtivatele ökodisaininõuetele 120 miljardit eurot . Õigusnormid on toonud kaasa ka kohaldamisalasse kuuluva te too dete 10% - lise energiakasutuse vähe nemise aastas . Teatises välja toodud k estlike toodete määrusega luuakse raamistik konkreetsetele tootekategooriatele ökodisaininõuete kehtestamiseks, et oluliselt parandada nende ringlust, energiatõhusust ja muid keskkonnasäästlikkusaspekte. See tugineb ökodisainidirektiivi tõendatud tulemuslikkusele energiamõjuga toodete vallas ning võimaldab kehtestada ökodisaini ja teabe miinimumnõuded peaaegu kõigile ELi turule lastava füüsilise kauba kategooriatele. Tooterühmadele, millel on piisavalt ühiseid omadusi, peab kom is jon võimalikuks kehtestada horisontaalsed eeskirjad. Määruse eelnõus on 71 artiklit ja 8 lisa ning plaanis on esitada veel vähemalt 30 delegeeritud akti aastani 2030 nõuete kehtestamiseks erinevatele tootegruppidele ning keskmiselt üks rakendusakt aastas alates 2024. aastast, kui see on vajalik, et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks. Eelnõu on jaotatud 14 jaotisse. Määruse põhimeetmed on : Täiendada ökodisaini nõudeid , muutes tooted keskkonnahoidlikumaks, ringsemaks ja energiatõhusamaks: Kuna tootedisainist sõltub kuni 80% toote olelusringi keskkonnamõjust , laiendatakse kestlike toodete määruse ettepanekuga ökodisainiraamistiku kohaldamisala, et see hõlmaks võimalikult paljusid tooteid. Ökodisaini direktiiv i laiendatakse edaspidi kõiki dele Euroopa Liidu turul oleva tele too detele (välja arvatud toit, sööt ja meditsiiniseadmed). Lisaks energiatõhususele seatakse nõuded toote kestvus ele , korduskasutus ele , parandam isele , ohtlike ainete sisaldus e määrale , ressursitõhusus ele , ringmaterjali sisaldus ele , taastoo t mi sele ja ringlussevõt ule , süsiniku- ja keskkonnajalajäl jele . Täpsemad tootegruppide nõuded seatakse vastavates delegeeritud aktides, kus esimene ökodisaini fookuse tööplaan avaldatakse Komisjoni poolt 2022 lõpus. Lisaks jätkatakse kuni käesoleva määruse vastuvõtmiseni juba ökodisaini ja energiamärgise tööplaani 2022-2024 . Algatuse tulemusel pikendatakse toodete eluiga, vähendatakse toodete süsiniku- ja keskkonnajalajälge, tagatakse toodete vastavus kliimaneutraalsuse ja ringmajandusega, välditakse jäätmete teket ja edendatakse materjali uuesti kasutamist ning seatakse miinimumnõuded ringse materjali sisaldusele. Ökodisaini direktiiviga on siiani reguleeritud energiamahukaid tooteid tootegruppide kaupa ja energia tõhususe tunnuseid ( nt energiamärgis elektroonikatoodetel ) . Aja jooksul on teatud toodetele lisatud üksikuid täiendavaid nõudeid nagu ohtlike ainete lubatud sisaldus toote materjalides ( leegiaeglustid veekeetjate plastosades) . Toodete keskkonnaalase jätkusuutlikkuse info edastamine läbi digitaalsete tootepasside tarbijatele ja tarneahela osalisetele: Tarbijale ja tarneahela osalistele edastatakse toote kohta käiv info läbi digitaalse tootepassi. Selles kajastatakse minimaalselt toote kestvus, korduskasutus, parandamine, ohtlike ainete sisaldus, ressursitõhusus, ringmaterjali sisaldus, taastoo t mine ja ringlussevõtt, süsiniku- ja keskkonnajalajäl je info . Peamine eesmärk on läbi digitaalse tootepassi aidata tarbijatel ja tarneahela osalistel teha targemaid valikud , sh on olulisel kohal tõhustada , tugevdada ja lihtsustada turujärel e valve t ja eeskirjade jõustumist , nt kontrolle või auditeid . D igitaalne tootepass suurendab läbipaistvust nii tarneahela ettevõtete kui ka üldsuse jaoks ning suurendab teabe edastamise tõhusust. T ootepassi kasutuselevõtu ideed toetab üldiselt nõudluse suurenemine kestlike toodete järele. Tulevik k u vaat avalt loodetakse, et digitaalne tootepass saab olema hea tööriist turu-analüüsiks, mida saab kasutada kohustuste läbivaatamiseks ja täiustamiseks. Digitaalne tootepass hõlbustab vajalikule teabele ligipääsu ja seeläbi suureneb tarbijate keskkonnateadlikkus. Samuti võimaldab see mitmetel teenusepakkujatel arendada välja erinevaid rakendusi ja teenuseid, mis parandavad tarbijate võimet tooteid võrrelda. Digitaalne tootepass teeb asja- ja ajakohase tooteteabe digitaalselt kättesaadavaks ka turujärelevalveasutustele ja tolliasutustele, hõlbustades vastavuse kontrollimist ja parandades liikmesriikide jõustamistoimingute tõhusust. Komisjoni mõjuhinnangus on v älja on toodud, et antud ambitsioon saab olla edukas siis, kui Euroopa Komisjoni kui ka liikmesriikide ressursse suurendatakse v astavale tasemele . Tootepass on paindlik ja turupõhine ning areneb kooskõlas ärimudelite, turgude ja innovatsiooniga. Vajalik on, et see põhine ks detsentraliseeritud andmesüsteemil, mille loovad ja haldavad ettevõtjad. Jõustamise ja järelevalve eesmärgil võib aga osutuda vajalikuks, et riiklikel pädevatel asutustel ja komisjonil oleks otsene juurdepääs kõikidele turule lastud või kasutusele võetud toodetega seotud andmekandjate ja kordumatute identifikaatorite kirjeldustele. Vältid a müümata tarbekaupade hävitamist: Müümata tarbekaupade hävitamine ettevõtjate poolt on muutumas kõikjal laialt levinud keskkonnaprobleemiks, seda eelkõige veebimüügi kiire kasvu tõttu. See tähendab väärtuslike majandusressursside ka du , kuna kaupu toodetakse, transporditakse ja seejärel hävitatakse, ilma et neid sihtotstarbeliselt kasutataks e . Seetõttu on vaja lik vältida tarbijatele mõeldud müümata toodete hävitamist . See vähendab toodete keskkonnamõju, vä ltides jäätmeteket ja toodete ületootmist . Näiteks on Eesti tänases rõivaste hulgi-ja jaemüügis müümata jäänud toodete hävitamine väga harvaesinev praktika. Laialt l evinud on järk-järgult suuremate allahindluste tegemine, mille tulemusena ostavad Eesti tarbijad ära praktiliselt kõik turule pandud tooted . Tuginedes näitele võime eeldada, et Eesti kontekstis ei ole probleeme ostmata jäänud too dete hävit amisega , kuniks säilib luba neid allahindlusega müüa. Turg ise reguleerib seda ning varasemalt ei ole riigi poolt sekkutud ehk hävitamise üle otsustavad müüjad enamasti otsuse majanduslik k u poolt hinnates . Määratakse läbipaistvuskohustus ettevõtjale, et tõkestada m üümata tarbekaupade hävitami st, nõudes neilt teabe avaldamist müümata jäänud t oodete arvu kohta ja kasutuselt kõrvaldatud too d ete kohta aastas. Ettevõtja toob välja tooteliigi või -kategooria, kasutuselt kõrvaldamise põhjused ja jäätmekäitlustoimingu d . Parimaks tavaks tuleb pidada, et antud teave on avalikult kättesaadav väljaspool finantsaruannet. Selleks , et vältida müümata tarbekaupade hävitamist, kui selliste toodete hävitamine on valdav, tuleb keelata selliste toodete hävitami ne . Arvestades toodete hulka, mis võidakse hävitada, ilma et neid kunagi m üü akse või kasutata kse , on vaja kehtestada vastavad nõuded. Antud nõuet ei kohaldata väike- ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes. Delegeeritud õigusaktides tuleb keeldu kohaldada konkreetsete le tooterühmade le , mis määratakse kindlaks komisjoni hinnangu põhjal selle kohta, mil määral selliseid tooteid tegelikkuses hävitatakse, võttes arvesse ettevõtjate poolt kättesaadavaks tehtud teavet. Antud kohustuse proportsionaalsuse tagamiseks p eab kaaluma konkreetseid erandeid, mille alusel võib siiski lubada müümata tarbekaupade hävitamist, näiteks tervise- ja ohutusprobleeme silmas pidades. Eden dada kestlikke ärimudeleid: Eesmärk on muuta Euroopa Liit õiglaseks ja jõukaks ühiskonnaks, kus on kaasaegne, konkurentsivõimeline, kliimaneutraalne ja ringmajandus likel põhimõtetel toimiv majandus . Selle k s seatakse eesmär giks saada 2050. aastaks esime seks kliimaneutraal seks mandriosa ks . Toodetel on rohelises üleminekus keskne roll. P raegused tootmisprotsessid ja tarbimisharjumused jäävad liiga lineaarseks ja sõltuvad uute materjalide läbilaskevõimest, mida kaevandatakse, kaubeldakse ja töödel d akse ning lõpuks kõrvaldatakse jäätmete või heitmetena . Olemas on tungiv vajadus minna üle ringmajanduse mudelile. Ringmajanduse mudelile ülemineku kiirendamiseks on koostatud tulevikku suunatud tegevuskava, mille eesmärk on muuta reguleeriv raamistik kestliku tuleviku jaoks sobivaks. Oluline on, et k õik Euroopa Liidu turule lastud tooted muutuksid üha kestlikumaks . Eelkõige on oluline edendada tootedisain i ja integreerida see kestlikkusega kogu toote olelusringi vältel . Ettevõtjatel ja kodanikel on raske teha kestlikke valikuid seoses toodetega, kuna hetkel puudub asjakohane teave ja taskukohased võimalused , mis t oob kaasa piiratud nõudluse sekundaarsete materjalide järele ja takistu sed kestliku ärimudeli kasutuselevõtul. Sead a kohustuslikud nõuded keskkonnahoidlikele riigihangetele: Riigihanked moodustavad 14% liidu SKTst . Kliimaneutraalsuse saavutamise, energia- ja ressursitõhususe parandamise ning rahvatervist ja bioloogilist mitmekesisust kaitsvale ringmajandusele ülemineku eesmärgi saavutamiseks tuleb viia avaliku sektori hanked vastavusse konkreetsete roheliste riigihangete kriteeriumide või eesmärkidega. Kohustuslikud kriteeriumid või eesmärgid tagavad nõudlus e paremate toodete j ärgi . Kriteeriumid pe avad olema läbipaistvad, objektiivsed ja mittediskrimineerivad. Euroopa Liidu tasandil on v ajalik uuendada kohustuslike riigihangete kriteeriumite koostamise protsessi. Nõuded riigihankelepingutele, mille sõlmivad avaliku või võrgustiku sektori hankijad , hõlmavad kohustuslik k e tehnilis i kirjeldus i , valikukriteerium e , lepingu sõlmimise kriteerium e , lepingu täitmise klausle id või eesmärke. Eestis muutus alates 01.01.2022 riigihangetes kohustuslikuks keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas - mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber. 2023. aastal muutuvad Eestis kohustuslikuks veel kolm kategooriat: maanteetranspordi 1. kategooria sõidukid (sh sõiduautod, väikesed tarbesõidukid ja L-kategooria sõidukid), teevalgustus ja foorid ja kujutise reprodutseerimise seadmed. ELi tekstiilistrateegia Tekstiili- ja rõivatööstus on Euroopa kontekstis oluline tööstusharu, paljudes ELi riikides on see sektor oluline tööandja ning majanduse edendaja. Euroopa tekstiili- ja rõivatööstuse sektoris on ühtekokku 160 000 ettevõtet, kus on hõivatud 1,5 miljonit inimest ning mille aastane käive on 162 miljardit eurot. Eestis on esinduslikud andmed 2018 . aasta kohta - rõivaid ja tekstiile (nii uusi kui ka kasu tatu i d ) tarbiti Euroopa Liidu tekstiilistrateegia seab aastaks 2030 eesmärgi kujundada konkurentsivõimeline, vastupidav ja innovaatiline tekstiilisektor. Euroopa uu t tegevusmust ri t , kestlikku ja ringset tekstiili toetavad põhimeetmed on: Kohustuslike ökodisaininõuete kehtestamine : töötatakse välja siduvad tootespetsiifilised ökodisaininõuded 2024 . aastaks . Nõuete osana ja lähtudes mõjuhinnangust kohaldamisala kindlaksmääramiseks, kehtestab komisjon kohustuslikud keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriumid ning nõuded, milles käsitletakse liikmesriikide stiimuleid tekstiiltoodete jaoks. Töötatakse välja ohutuks ja keskkonna hoidlikuks kavandatud kemikaalide ja materjalide kriteeriumid, mis aitavad võimalikult suures ulatuses asendada ja muul viisil minimeerida ELi s turule lastud tekstiiltoodetes probleemsed ained . Toetame määruse ettepanekus sisalduvat komisjoni mõtet, et ökodisaininõuded kehtestatakse tooterühmade lõikes, mitte ei kehtestata kõikidele toodetele universaalseid nõudeid. Müümata või tagastatud tekstiili hävitamise lõpetamine : komisjon teeb kestlike toodete ökodisaini määruse alusel ettepaneku kehtestada läbipaistvuskohustused, mille kohaselt peavad suurettevõtjad tegema üldsusele teatavaks, milline on nende kõrvaldatavate ja hävitatavate toodete, sh tekstiiltoodete arv ning kuidas neid edasi käideldakse, st kas valmistatakse ette korduskasutuseks, võetakse ringlusse, põletatakse või lad e statakse prügilatesse. Kui komisjon saab selleks kavandatud määruse alusel volitused, kehtestab ta spetsiaalsest mõju hindamisest lähtudes ka müümata toodete, sh vajaduse korral müümata või tagastatud tekstiiltoodete hävitamise keelud Eesti tänases rõivaste hulgi- ja jaemüügis on müümata jäänud toodete hävitamine väga harvaesinev praktika. Seetõttu ei ole Eesti kontekstis probleemne keeld ostmata jäänud tooteid hävitada, kuniks säilib luba neid allahindlusega müüa. Mikroplastireostuse vähendamine : 2022 . aasta teisel poolel esitatakse mikroplasti tahtmatut keskkonda sattumist käsitleva komisjoni algatus. Teabenõuete ja digitaalse tootepassi kehtestamine : komisjon kehtestab uue kestlike toodete ökodisaini määruse kohaste meetmete hulgas tekstiili digitaalse tootepassi, mis põhineb ringluse ja muude oluliste keskkonnaaspektidega seotud kohustuslikel teabenõuetel. Keskkonnahoidlikud väited tõeliselt kestliku tekstiili toetamiseks : Tarbijate mõjuvõimu suurendamist rohepöörde elluviimisel käsitlev algatus, millega komisjon soovib muuta ebaausate kaubandustavade direktiivi ja tarbija õiguste direktiivi 2011/83/EL, toob kaasa uued nõuded tekstiilitoodetele. Komisjon vaatab läbi ka tekstiiltoodete ja jalatsite ELi ökomärgise kriteeriumid, et toetada ökomärgise kasutuselevõttu nendes tootekategooriates. Laiendatud tootjavastutus ning tekstiilijäätmete korduskasutuse ja ringlussevõtu edendamine : Komisjon teeb jäätmete raamdirektiivi eelseisva läbivaatamise raames 2023. aastal ettepaneku, mis käsitleb ühtseid ELi laiendatud tootjavastutuse eeskirju tekstiili kohta koos keskkonnahoidlikkust arvestava te tasude kohandamisega. Leiame, et tekstiilistrateegia ettepanekute puhul, näiteks uute kohustuslike tootespetsiifiliste ökodisaininõuete välja töötamine, toote disaininõuded, märgistamine ja mikroplasti reostuse vähendamine, on oluline kaasata tekstiilisektori ettevõtteid ja spetsialiste. Nimelt on vaja kõiki tekstiilisektori eripärasid arvesse võtta ja ei tohi sektori muutmisele läheneda liiga üldiselt, sest vastasel juhul võivad ettevõtete kulud kohustuste täitmisele olla ebamõistlikult suured ning see võib rikkuda ka nende konkurentsivõimet. Strateegia üheks osaks on ka h omse tööstussektori kujundami se, edasiminekut võimaldavate tingimuste loomi se meetmed: Tulevase tekstiiliökosüsteemi üleminekujuhiste loomine : Strateegiaga avaldavad komisjoni talitused tekstiiliökosüsteemi üleminekujuhiste koosloome stsenaariumid . Rõivaste ületootmise ja -tarbimise suundumuse ümberpööramine: kiirmood moest välja : Lisaks võtab komisjon hiljuti vastuvõetud ELi sotsiaalmajanduse tegevuskava alusel vastu suunised selle kohta, kuidas toetada ringmajandusele üleminekut ning sotsiaalsete ettevõtete ja muude osalejate, sh tavaettevõtete vahel ringmajandusega seotud partnerlusi, käsitledes eelkõige tekstiiltoodete ko r duskasutamise ja parandamisega kaasnevaid võimalusi. Komisjon koostab suunised selle kohta, kuidas edendada ringmajanduse ärimudeleid . Ausa konkurentsi ja nõuetele vastavuse tagamine hästitoimival siseturul : Intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu võitlemiseks loob komisjon 2023. aastaks ELi võltsimisvastaste meetmete paketi, milles nähakse ette õiguste omajate, nii internetis kui mujal tegutsevate vahendajate ning õiguskaitseasutuste, nt tolli, politsei ja turujärelevalveasutuste ühismeetmete , koostöö ja teabevahetuse põhimõtted. Teadusuuringute, innovatsiooni ja investeeringute toetamine : Komisjon töötab välja ühist ringlusalast tööstustehnoloogia tegevuskava, et ühtlustada rakendusuuringuid ja tööstusinnovatsiooni, sh tekstiili ringlussevõtu vallas Rohe- ja digipöördeks vajalike oskuste arendamine : ELi oskuste pakti alusel aitas komisjon luua tekstiiliökosüsteemis ulatusliku partnerluse, mille kaudu edendatakse oskuste täiendamist, ümberõpet ning rohe- ja digioskuste omandamist ja ülekandmist, sh erialateadmised olelusringi hindamise ja väärtusahela hindamise kohta. Strateegia alla kuulu vad veel ü leilmse kestlike tekstiiltoodete väärtusahela loomi se meetmed : Hoolsuskohustus keskkonnaalase ja sotsiaalse õigluse toetamiseks : Ettevõtete kestlikkusega seotud hoolsuskohustuse direktiivi ettepanekuga kehtestatakse suurettevõtjatele horisontaalne hoolsuskohustus, mille kohaselt nad peavad nii enda tegevusest kui ka enda üleilmsetest väärtusahelatest inimõigustele, sh töötaja õigustele, ja keskkonnale tuleneva ja tuleneda võiva kahjuliku mõju kindlaks tegema, ära hoidma, seda leevendama, selle lõpetama ja selle eest vastutuse võtma. Komisjon valmistab ette ka uut seadusandlikku algatust, millega keelatakse ELi turule lasta sunniviisilise töö, sh laste sunniviisilise töö abil valmistatud tooteid. Tekstiilijäätmete ekspordiga seotud probleemide lahendamine : Komisjon kaalub ettepanekuga ette nähtud volituste alusel ELi tasandi erikriteeriumide väljatöötamist selleks, et eristada jäätmeid ja teatavaid kasutatud tekstiiltooteid . Ehitustoodete määrus Komisjoni ettepaneku kohaselt on CPR läbivaatamisel peamisteks eesmärkideks: 1) tagada hästi toimiv ehitustoodete ühtne turg ning 2) aidata saavutada rohe- ja digipöörde eesmärgid, eeskätt nüüdisaegne, ressursitõhus ja konkurentsivõimeline majandus ; 3) täpsustada kohaldamisala , lisa des sellesse korduskasutatavad ja 3D-printimise teel saadud ehitustooted ning val mislahendusena pakutavad elamud. Komisjonile antakse õigus: a) võtta vastu delegeeritud õigusaktidega tehnilisi kirjeldusi juhtudel, mil standardisüsteemis ei õnnestu standardeid välja töötada õigel ajal ega piisava kvaliteediga ning määrata kindlaks tootenõudeid. Komisjon võtab suurema rolli ja asendab standardid delegeeritud õigusaktidega, see võib tähendada ettevõtjate jaoks keerulisemat süsteemi ja liikmesriikide jaoks vähenenud kaasarääkimise võimalust protsessis. Tuleb arvestada, et New Approach , mis 1980-ndatel EL õigusesse toodi, seadis tehniliste tingimuste määramise standardite tasemele. EL õigusakt peab olema eesmärgipõhine, millele vastavad tehnilised tingimused peavad turuosalised omavahel kokku leppima. See annab teoreetiliselt turule paindlikkuse tootearenduseks ning väldib vajadust EL õigusakte pidevalt muuta, kuigi ehitustoodete valdkonnas ei ole standardimine olnud praktikas piisavalt paindlik. Jätkuvalt oleme veendumusel, et keskenduda tuleb standardimise probleemi lahendamisele, sest alternatiiv tehnilised tingimused EL õiguses sätestada ei taga muutuvas keskkonnas vajalikku paindlikkust innovatsiooniks. b) kehtestada ehitustoodete keskkonna-, funktsionaalsed ja ohutusnõuded. Muudetakse kohaldamisala, mis hõlmab ehitustooteid, näiteks lisatakse 3D-printimisega seotud tooteid ja teenuseid ning proovitakse vältida kattuvust, näiteks joogiveedirektiivi ning sisustatakse keskkonnaalaseid nõudeid. Mitmed nõuete ettepanekud on Eesti tootjatele ja ametiasutustele uued, seega kasvab ulatuslikult nõuetele vastavuse tõendamise ja järelevalve koormus. c) luua nn ühtlustatud ala, muutes selgemaks liikmesriikide ülesannete jaotuse ning võttes kasutusele mehhanismid, mille abil koguda ja vahetada teavet liikmesriikide regulatiivsete vajaduste või meetmete kohta ning neid vajadusi täita, et saavutada ühtse turu eesmärgid. Meetme eesmärk on kaotada ära võimalikud turubarjäärid ning näha ette mehhanisme seoses tervise, ohutuse ja keskkonnakaitse küsimustes. See toob kaasa täiendava halduskoormuse, sest ühtlustatud ala nõudeid on tõenäoliselt rohkem võrreldes Eestis kehtivate nõuetega. Lisaks tuleb läbi töötada Eesti kehtivate nõuete süsteem, et tunnistada kehtetuks ühtlustatud alaga vastuolus olev regulatsioon. d) kehtestada tootjatele uus kohustus esitada lisaks toimivusdeklaratsioonile ka vastavusdeklaratsioon (mis tõendab toote nõuetele vastavust) ning esitada võimalusel teavet elektroonilisel kujul. Meetmega tekib lisakohustus mis võib suuremat mõju omada väikeettevõtjatele. Lisanduvad ülesanded riiklikule järelevalvele, sest lisaks vormilisele kontrollile tuleb enam hakata kontrollima ka sisu (sh katsed, uuringud jms). e) esitada loetelu üldistest kestlikkuse nõuetest (mis määratakse kindlaks tooteperede kaupa komisjoni õigusaktides/harmoneeritud standardites). Komisjon teeb ettepaneku horisontaalsete tootepõhiste nõuete kehtestamiseks, sh keskkonnanõuded, mis hõlmavad toodete pikaealisust, kasvuhoonegaaside heitme vähendamist, võimalikult suurt ringlussevõetavate materjalide sisaldust, ohutute ja keskkonnasäästlike ainete valikud, energiakasutust ja -tõhusust, ressursitõhusust, andmeid korduskasutuse võimaluste kohta, uuendatavust, parandatavust, hooldus- ja renoveerimisvõimalust, taastatavust ning erinevate materjalide või ainete eraldatavust demonteerimisel. Mitmed neist nõuetest on Eesti tootjatele ja ametiasutustele uued, seega kasvab ulatuslikult nõuetele vastavuse tõendamise ja järelevalve koormus. f) kehtestada mikroettevõtjatele lihtsustamissätted ja vabastused ning täiendatakse olemasolevaid nõudeid. Toetame algatusi ja põhimõtet, et mikroettevõtjatel peaks olema võimalik kasutada lihtsustatud menetlust, näiteks tõendamiskoormuse leevendamine. g) tugevdada turujärelevalveasutuste volitusi seoses nõuete täitmise tagamisega. Turujärelevalvel peavad olema vajalikud meetmed töötulemuste tagamiseks. Euroopa Komisjon teeb ettepanekud määrata kindlaks turujärelevalveasutuste tehtavate kontrollide ja ehitustoodetega tegelevate turujärelevalvetöötajate miinimumarv, võimalus turujärelevalveasutustel nõuda sisse kontrollimise ja katsetamise kulud ettevõtjatelt ning kohustus esitada Komisjonile igal aastal aruanne oma tegevuse kohta. Nn tugevdatud volituste rakendamine eeldab arvestatavas mahus lisavahendeid riigieelarvest. Samuti muutub järelevalvetegevus koormavaks ja raskesti ettenähtavaks ettevõtjatele, kuivõrd nendelt võidakse järelevalvemenetlustes (kas pisteliselt) kulusid sisse nõuda. h ) laiendada ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktide rolli ettevõtjate toetamisel. Meetmega tuleb suurem teabejagamine ning toetus ettevõtjatele näiteks koolituste korraldamine. See tähendab lisakohustusi riigieelarvest, et tagada vastava personali ja koolitusressursi olemasolu. Näiteks ei ole tänaste ressursside juures võimalik tagada komisjoni pakutud nõuet hoida palgal vähemalt üht täistööajale taandatud töötajat kontaktpunkti rollis. i) luua uus komisjoni kaebuste portaal, kus füüsilised või juriidilised isikud saavad esitada kaebusi või teateid määruse võimalike rikkumiste kohta. Leiame, et kaebuste portaali loomisel suureneb halduskoormus ning kodaniku jaoks võib loodav süsteem osutuda keeruliseks. j ) viia määrus vastavusse kestlike toodete ökodisaini määrusega seoses kliimaalase ja keskkonnakestlikkusega ning digitaalse tootepassi nõuetega. Kõik EL õigusaktid peaksid olema omavahel kooskõlas ning pooldame kollisiooni normide loomist või vastuolude likvideerimist. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Kestlike toodete määruse ettepanek ja tekstiili strateegia vasta vad subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele, mille õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, millele tuginetakse siseturu rajamisele ja toimimisele suunatud meetmete puhul. Käesoleva algatusega on probleemid seotud peamiselt siseturuga, mille abil soovitakse võrdsustada tingimusi ettevõtjate jaoks, kes rakendavad oma tegevuses kestlikumaid lähenemisviise. Hetkel puudub terviklik kestlike toodete nõuete kogum, mis tagaks, et kõik turule lastavad tooted oleksid kestlikumad. Riigid rakendavad kohalikul tasandil erinevaid lähenemisviise ning kehtivate ökodisaininormide rakendamine on ebapiisav ja -ühtlane. Mitmed välja toodud tegevused on riigipiiride ülesed, millega ei saa tegeleda riigid üksikult ja iseseisvalt. E uroopa Liidu tasandil rakendatavad meetmed on vajalikud probleemi lahendamiseks senisest sidusamal ja tõhusamal viisil. T erviklike siseturu õigusnormide puudumine jätab hetkel liiga suure valiku vabaduse , mis kahjusta b siseturu toimimist, sest see või b põhjustada erinevaid takistusi, killustatust ja vastuolulisi lähenemisviise. Erinevate keskkonna kestlikkusele esitatavate nõuete puhul võib juhtuda, et ühes liikmesriigis kestlikuks peetav toode teises liikmesriigis selleks ei kvalifitseeru. O luline on kehtestada ühtlustatud õigusnormid, et saavutada kõiki liikmesriike hõlmav kestlike toodete ja hästitoimiv siseturg . Vajalik on tagada võrdsed tingimused siseturul tegutsevatele ettevõtjatele läbi tootenõu ete ja kohust use anda kasutajatele usaldusväärset teavet toote kohta. Liikmesriigid üksi ei s aa kehtestada suure ulatusega meetmeid, ilma et ei tekiks er inevusi ettevõtjatele esitatavates nõuetes, toodete vaba liikumise takistus i , regulatiiv se koormus e suurenemist ja ettevõtjate le ülemäärase id kulu sid . I ndividuaalse te meetmete rakendamisel , nt erinevad tootjavastutuse süsteemid tekstiilitoodetele, on oht, et tekivad konkureerivad süsteemid . Selline teguviis killustab turgu. Antud juhul saab ainult E uroopa Liidu tasandi l kehtestada ühtlustatud tootenõuded ja kestlikkuse aspekte käsitleva teabe esitamise nõuded, mida kohaldatakse kogu E uroopa Liidus, tagades kaupade vaba liikumise ning tarbijate varustamise asjakohase ja usaldusväärse teabega toodete kestlikkuse ja ringlusega seotud omaduste kohta , mis tahes liikmesriigis, kus neid tooteid ostetakse. Nõuete kehtestamine E uroopa Liidu tasandil annab selget lisaväärtust, kuna seeläbi luuakse ühtlustatud ja hästi toimiv ning võrdsete tingimustega siseturg . Seeläbi on suuremad stiimulid tööstusele toodete ja tavade arendamiseks. Määrusega kehtestatakse otsesed nõuded kõigile ettevõtjatele, seeläbi pakkudes vajalikku õiguskindlust ja võimalusi täielikult integreeritud turu toimimise tagamiseks kogu ELis. Määrusega tagatakse ka, et kohustusi rakendatakse samaaegselt ja ühtemoodi kõigis 27 liikmesriigis. Komisjon jätkab sarnaselt ökodisaini direktiivi puhul kasutatavat lähenemisviisi rakendusmeetmete väljaandmisele, mille puhul tuginetakse mõjuhinnangutele. Nõustume Komisjoni hinnanguga, et p roportsionaalsus on võimalik tagada iga nõuete kogumi majandusliku ja keskkonnamõju analüüsimise teel ning et t egu on proportsionaalsuse tagamiseks paindliku raamistikuga, mis ei sea nõuetele kriteeriumeid ega sihttasemeid, välja arvatud juhul, kui need on eelneva hindamise alusel põhjendatud. Proportsionaalsuse tagamiseks tuleb iga üksikut nõuet põhjendada, enne kui seda kohaldatakse mis tahes tooterühma suhtes. Tooterühmade m ääratletud tasandil on võimalik mõju põhjalikult hinnata. Leiame, et s ee võimaldab arvesse võtta toodete omadustest, tootmisprotsessidest ja turuolukorrast sõltuvate nõuete, sihttasemete või kriteeriumide kehtestamise lisaväärtust ja proportsionaalsust. Ehitustoodete määruse osas nõustume Komisjoni poolt ettepanekus esitatud subsidiaarsuse analüüsiga, mille kohaselt on ehitustoodete valdkonna reguleerimine otsekohalduva määrusega vajalik paremini toimiva EL siseturu tagamiseks tõhusaim viis. Kui ehitustoodete valdkonnas puuduks kogu EL hõlmavat ühtlustatud standarditel põhinev regulatsioon, võivad liikmesriigid kehtestada erinevaid tootenõudeid ehitiste ohutuse, tervise- või keskkonnakaitse või muudel eesmärkidel, millest tingituna võib eri riikides toodetavate ja turustatavate ehitustoodete toimivus olla kasutajate jaoks erinev ning liikmesriigid võivad piirata kaupade vaba liikumist. CPR määrusega kehtestatakse kogu EL jaoks ehitustoodete nõuded, mis põhinevad Euroopa ühtlustatud standardites esitatud lahendustel. Võttes arvesse standardimistegevuse kõrget taset EL-s , tuleb mis tahes muudatused tulevase ehitustoodete regulatsiooni kohaldamisalas või nõuetes teha EL tasandil, et vältida turumoonutusi, toodete vaba liikumise tõkestamist ning inimeste tervise ja heaolu kahjustamist. ELi tasandi meetmete lisaväärtuseks on ühtse siseturu (ja digitaalse ühtse turu) tõhusam areng, tööstuse valdkonna parem õiguskindlus ja võrdsed võimalused ning kõrgem usaldustase ehitustoodete kasutajate seas. Ühtlasi aitab see kaasa väikeettevõtete võimalustele konkureerida suurettevõtetega, sest siseturul kehtivad ettevõtetele ühesugused nõuded ja kõigil on turul tegutsemiseks võrdsed võimalused. Nõustume Komisjoni seisukohaga, et CPR määruse eesmärke, nimelt ehitustoodete vaba ringlust siseturul ning inimeste tervise, ohutuse ja keskkonna kaitset, ei suuda liikmesriigid üksi tegutsedes piisavalt saavutada. Liikmesriigid on ehitustoodete puhul kehtestanud inimeste tervise, ohutuse ja keskkonna kaitse eesmärkidel erinevaid nõudeid, mis piiravad ehitustoodete vaba liikumist. Ühisturu eesmärke on paremini võimalik saavutada liidu tasandil, kehtestades ühtlustatud raamistiku ehitustoodete toimivuse hindamiseks. CPR määruse uue redaktsiooni menetluse käigus vajab põhjalikku analüüsi eelkõige üksikute kavandatavate meetmete osas proportsionaalsuse põhimõtete järgimine, konkreetse meetme hindamisel tuleb põhjalikult kaaluda, kas niivõrd ulatusliku regulatsiooni kehtestamisega ei sekkuta liikmesriikide pädevusse kehtestada nõudeid rahvatervise, ohutuse ja keskkonna kaitse eesmärgil ning kas kavandatavad meetmed on kooskõlas EL aluslepingutega. Leiame, et täiendavat analüüsi vajavad Komisjoni seisukohad, et liikmesriikide asutuste ja valdkonnas tegutsevate ettevõtete halduskoormus oluliselt ei suurene. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Mõju elus- ja looduskeskkonnale Mõju on Eesti elus- ja looduskeskkonnale positiivne. Inimeste harjumuste muutumise ja ringmajanduse arendamise ning kestlike toodete normiks muutumise kaudu luuakse ressursside kasutamisest täiendavat väärtust, tekib vähem jäätmeid, samuti väheneb jäätmetekke vältimise, jäätmete ringlusse suunamise ning ressursitõhususe suurendamise kaudu surve looduskeskkonnale , sh aitab see kaasa ka looduslike elupaikade kaitsele ja taastamisele, kuna esmase toorme vajadus väheneb. Läbi ringmajanduse suurendamise vähendame mõju kliimale, keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele läbi saastavate toodete turult eemaldamise. Pikendades ja tõhustades toodete kasutusaega suureneb ka kestlik ressursside tootmine ja tarbimine. Lisaks on hinnatud, et kestlike toodete ulatuse laienemine uutele aspektidele, lisaks varasemale energiatõhususele, ning määruse ulatuse täielik toimimine (mis võib võtta 20-30 aastat) tooks kaasa ka üleilmse kasvuhoonegaaside heite vähenemise umbes 117 Mt CO 2 võrra . Lisaks on Komisjon hinnanud, et määruse kehtestamine aitab kaasa ka ’saastaja maksab’ põhimõtte rakendumisele, mill el on positiivne mõju nii keskkonnale kui ka riigile maksude laekumisel . CPR määrusel ja tekstiili strateegial on oluline roll EL roheleppe ja keskkonna hoid likkuse eesmärkide saavutamisel ning hoonete energia- ja ressursitõhususe parandamisel, samuti ehitustoodete kestlikkusega seotud küsimuste lahendamisel. Hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamise ettepanekus rõhutati vajadust arvutada alates 2030. aastast kõigi uute hoonete puhul globaalse soojendamise potentsiaal, et saada teavet hoonete ja ehitusmaterjalide olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta. Praegu kehtivate ehitustoodete toimivuse hindamiseks kasutatavate ühtlustatud meetodite hulgas on küll mõningad keskkonnamõjuga (nt saaste hindamine) seotud meetodid, ent loodusvarade säästva kasutamisega seotud meetodeid kehtestatud ei ole. Peale selle ei ole ehitustoodete määruse alusel võimalik kehtestada ehitustoodete keskkonna-, funktsionaalseid ega ohutusnõudeid – seega puudub võimalus käsitleda muid kui toimivusega seotud küsimusi. Selleks et edendada vähese CO 2 heitega ja CO 2 säilitavate ehitustoodetega seotud stiimuleid ja nõudlust nende järele, on aga vaja sidusat ja läbipaistvat teavet ehitustoodete kliimanäitajate, keskkonnatoime ja kestlikkuse kohta, samuti võimalust reguleerida selliseid tootepõhiseid omadusi nagu vastupidavus või parandatavus . Ehitustoodete ring s use edendamine aitab tugevdada ka ELi toimetulekuvõimet ehitusmaterjalide kättesaadavuse valdkonnas. Ehitustoodete kestlikkusele tähelepanu pöörates aidatakse kaasa kliimaeesmärkide täitmisse nagu näiteks Euroopa Liidu poolt püstitatud energiatõhususe kui ka taastuvenergia eesmärgid. Määrusega kehtestatakse ühtlustatud raamistik, et hinnata ehitustoodete keskkonnatoimet ja esitada selle kohta teavet. Tootjatele nähakse ette keskkonnakohustused, sealhulgas kohustus deklareerida kohustuslikud kestlikkusega seotud näitajad, globaalse soojendamise potentsiaal ning toimivusega seotud nõutavad näitajad või ringlusse võetud materjalide miinimumsisaldus. Keskkonnatoime kohta info omamine võimaldab ehitusturu osalistel, finantsasutustel ja tarbijatel teha kaalutletud otsus, et ehitamise käigus kasutatakse vähem keskkonda kahjustavaid ehitustooteid. Määrusega sätestatakse võimalused kasutada ehituses taastatud tooteid (kordu s kasutus ja ümbertöötlemine), mis loob paremad võimalused ringmajandusele ning ehitustoodete keskkonna- ja CO2 jalajälje vähendamiseks. Mõju majandusele Ringmajandusele üleminek annab võimaluse muuta majandus jätkusuutlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Ühtsed nõuded EL siseturul muudavad konkurentsi läbipaistvamaks. Samas eeldab see põhjalikku tootmis- ja tarbimisharjumuste muutumist terves ühiskonnas. S ee annab ettevõtlusele häid võimalusi, teisalt nõuab pingutusi muutustega kohanemiseks (nt planeeritav digitaalne tootepass, mille rakendamine võib kaasa tuua suuri ühekordseid kulutusi ning täiendavat tööjõu vajadust ) . Tarbija jaok s võib antud algatus tuua kaasa hinnatõusu igapäevases elus ning vajaduse muuta oma tarbimisharjumusi (nt kiirmoe ostu vähenemine) . Igapäevaselt jõuavad tarbija kasutusse kestlikumad tooted, millel on pikem eluiga ja mida on võimalik parandada. Sellega säästavad ta r bijad ressursse ja saavad teha keskkonna hoidlik emaid valikuid . Määruse toimimisel on ka ettevõtjatel võimalik säästa ressursse läbi tootmise ressursitõhususe suurenemise, mis omakorda võib tähendada kulude säästmist, vähenenud riske tarnahelas ning väiksemat ökoloogilist jalajälge, uusi innovatsiooni - ja turuvõimalusi, mis säästavad ELi ettevõtetele vähemalt 600 miljardit eurot . Kestlike toodete määrus annab häid võimalusi, et suurendada jätkusuutlikust, kuid antud ambitsioon suurendab haldus- ja finantskoormust, sest vaja on täiendavat ressurssi, pädevust ning investeeringuid. Liigne täiendav koormus võib Eesti ja EL ettevõtted viia ebasoodsasse konkurentsipositsiooni võrreldes ülejäänud maailmaga. Lisaks on riikides erinevad klimaatilised tingimused, mistõttu tuleb arvesse võtta riiklikke ja regionaalseid eripärasid. Mõningate ettevõtete konkurentsivõime võib esialgu väheneda , kuna ei suudeta oma tootmist kiiresti kaasajastada vastavalt määruse nõuetele , mis nõuab ka algses faasis suuri investeeringuid . Samuti võib tekkida olukord, kus ettevõtted, kes ei suuda kohaneda, peavad tegevuse lõpetama ning seega võivad kaduda ka töökohad. Samas looks kestlikud tooted ELi turu l võrdsed tingimused. Märkimisväärselt kasvab vajadus teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusteks ning investeeringuteks, kuna muutuste saavutamiseks ning elluviimiseks on vaja välja töötada ja rakendada uudseid lahendusi. Erinevate l ahenduste kiire turule toomine annab Eesti ettevõtjatele võimaluse saavutada nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil konkurentsieelist. On tõenäoline, et vähene b ka toorme impordivajadus ja tõuseb ringlusesse võetud materjali turg . T äiend avad nõuded kestlike toodete osas või vad Eesti ettevõtted üldisemalt viia ebasoodsasse konkurentsipositsiooni võrreldes ülejäänud maailma omadega. Eestile on iseloomulik majandusstruktuur, kus tegutsevad suured välisomandis olevad ettevõtted, kellel on oma teadus- ja arendustegevuse võimalused, ning kohalikud väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE - d), kes jäävad tootlikkuses ning uurimis- ja arendustegevuses maha, ja tööturg, kus on teatud sektorites pigem madalamad palgad ja madalama väärtusega töökohad ning ettevõtted teevad omavahel vähe koostööd. Ringmajandusele üleminekul on oluline, kas ettevõtted on võimelised tegelema teadus- ja arendustegevusega, looma innovaatilisi tooteid ja teenuseid, et lahendada kohalikke sotsiaalmajanduslikke probleeme, rakendama uuenduslikke ärimudeleid, looma kõrget kvalifikatsiooni eeldavaid töökohti ja suurendama tootlikkust. Ringmajanduse põhimõtete kohaldamine kogu ELi majanduses võib suurendada aastaks 2030 ELi SKPd veel 0,5% ja tänu sellele luuakse hinnanguliselt ligikaudu 700 000 uut töökohta . Lisaks on hinnatud, et uue lähenemisega, kus keskendutakse toodete parandamisele , l uuakse 10 000 tonn i jäätmete kohta 404 töökohta. Kui sama suur kogus jäätmeid ladestatakse või põleta takse , l ooks see vaid 2 töökohta ning ümbertöötlemine 115 töökohta. T uleb rõhutada, et kestlike toodete meetmete ettevalmistamisel koostab Komisjon ka mõjuhinnangu, võttes arvesse hõlmatud tooteid nin g täpsemaid nõudeid, mis määruse alusel neile kehtestatakse. Meetme te mõjuhinnangud kaaluvad järgmist: vaadeldavat probleemi ; erinevaid tegutsemisvõimalusi (st võimalikke kestlikkuse nõudeid); majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju, mis kaasneb kestlikkusnõuetega , sh ka kulu VKEdele . Viimane aitab hinnata ka kulutõhususe alust meetmete kehtestamiseks ning et kulude ülekaalu korral kaaluks keskkonnakasu need üle. Meetmepõhised mõjuhinnangud annavad tulevikus täpsema ülevaate kaasnevatest mõjud est tootegruppidele kestlike toodete nõuete sätestamisel, seega on hetkel kõiki kulusid ja kasusid raske hinnata. Seni kehtinud ökodisaini direktiivi raames tehtud analüüsi põhjal saab aga öelda, et tõenäoliselt on üleilmsed majanduslikud kasud suuremad kui kulud ning iga kestlike toodete meede, mis toob kaasa rohkem kulusid kui tulusid, läheb käiku ainult sellisel juhul kui keskkonnamõju kasud õigustavad s elle meetme kehtestamist. Kuna ka tekstiilistrateegiaga kavandatakse sarnaseid muudatusi, mis kestlike toodete määrusega , sh tootepass, tootjavastutuse suurendamine, e-kaubanduse järelevalve ja parandusvõimaluste suurendamine, siis on ka sellega seoses oodata ettevõtete halduskoormuse ja kohustuste suurenemist . Kuna ei ole teada, mil määral tootepassi kasutamine kohustuslikuks muutub, siis on keeruline hinnata ka täiendavat koormust ettevõttele. Tootjavastutuse suurendamine paneb ettevõtjaid oma toote tarneahelaid täpsemalt üle vaatama ning sellega seoses võivad tekkida ühekordsed kulud disainimise, tooraine hankimise ja tootmise auditeerimise ja kulude hindamisega. Kuid pikemas perspektiivis võivad ettevõtete majanduskulusid vähendada. Samuti on lisakulu ettevõtjatele toodete ohutustestide tegemine mikroplastide ja kemikaalide suhtes. Aga ka toodete täiendav märgistamine ning tagastatud toodete kogumine koos nõuetele vastava ringlusesse võtmisega vajavad investeeringuid , mille mahtu analüüsideta hinnata ei oska. Lisaks sellele peavad tekstiilitoodete tootjad peavad võtma vastutuse nende poolt turule lastud toodetest tekkivate jäätmete eest, sh rahastama ja korraldama tekstiilijäätmetest tekkinud jäätmete kogumist, töötlemist, aruandluse esitamist ning tarbijate teavitamist toote olelusringi lõpuga seotud aspektide kohta. Tekstiilijäätmete osas esineb mitmeid lahendamata küsimusi seoses tootjavastutuse nõuetega, näiteks tuleb analüüsida, kuidas korraldada efektiivne tekstiilijäätmete kogumine, sh e-poodides müüdud kauba kogumine ning parandamine. Täiendavad kulud võivad jäätmekäitlejatele, kohalikele omavalitsustele ja tootjatele kaasneda ka hajaasutuses tekstiilide kokku kogumisega. Täna ei ole sel g e, mis saab kokku kogutud tekstiilidest Eesti hajaasustuse tingimustes edasi. Eriti mõeldes rõivaste parandusele . On oluline, et üksikuid tekstiilitooteid ei peaks transportima parandusse väga kaugelt , sest vastasel korral muutub transpordi jalajälg keskkonnale koormavamaks kui mõne võivaeseme või voodipesu ümbertöötlus. Lisaks tuleb arvestada, et õmblustöökodasid ja muid parandamist pakkuvaid asutusi ei pruugi piisat a koheselt kõigile toodetele ja paranduse tagamiseks läheb vaja üleminekuaega. Nõuetele vastavate ja keskkonnahoidlike ehitustoodete kasutamine ehitamisel on määrava tähendusega valminud ehitiste toimivuse, ohutuse ja keskkonnamõjude käsitlemisel. Ühtlustatud standarditel põhinevate ehitustoodete kasutamine annab kindluse, et kasutatavad sertifitseeritud ehitustooted vastavad deklareeritud toimivusele ning on kasutamisel ohutud. Uued toote nõuded tagavad, et ehitustoodete kavandamine ja tootmine võimaldab need muuta vastupidavamaks ning hõlbusta b nende korduskasutamist olelusringis. Ehitustoodetele täiendavate nõuete kehtestamisel tuleb tagada, et turul on tagatud piisav ehitusmaterjalide kättesaadavus ning turuosalistele tagatakse võrdsed konkurentsitingimused. Ettepaneku Lisa 1 C osas punktis 2 on sätestatud võimalus kehtestada tootepõhised keskkonnanõuded. Keskkonnanõuete kehtestamine ühtlustatud tehnilise kirjeldusega on vajalik, et tagada ehitustoodete keskkonnajalajälje hindamine ja võrreldavus, kuid eelnõu menetluse käigus vajab täpsustamist, millise mõjuga nõudeid on kavas ühtsete tehniliste kirjeldustega kehtestada. Turujärelevalve tugevdamine on oluline, et ehitustoodete tootmisprotsessi käigus oleks tagatud nõuetele vastavate toodete valmistamine ning turule lastud ehitustoodete kontrolliga eemaldatakse ringlusest nõuetele mittevastavad ehitustooted. Määruses sätestatud põhimõtete jõustumine annab Eestis tegusevatele ehitusmaterjalide tootjatele kindluse, et ühtlustatud standarditel põhineva hindamisprotsessi läbinud tooted vastavad kehtestatud nõuetele ning neid on võimalik kõikides liikmesriikides piiranguteta turustada. CPR määruse ettepaneku eesmärk on lihtsustada ja harmoneerida olemasolevaid reegleid, mille abil peaks Komisjoni hinnangul vähenema halduskoormus. Sellegipoolest võib vastupidiselt Komisjoni hinnangule prognoosida halduskoormuse suurenemist nii ehitustooteid valmistavatele ettevõtetele, kui ka turujärelevalveasutustele. Ettepaneku kohaselt soovitakse riigi tasandil määrusega kehtestada minimaalne kontrollide arv ja nõuded turujärelevalvet läbi viivatele asutustele, mis Eesti oludes tähendab halduskoormuse suurenemist järelevalveasutusele. Ettevõtjatele lisandub kohustus koostada ehitustoodete kohta vastavusdeklaratsioon ja läbi viia tootepõhistele keskkonnanõuetele vastavuse hindamine ning vastavate arvutuste tellimine. Mõju regionaalarengule Ringmajanduse muutuse saavutamisel on oluline roll täita kohalikul ja regionaalsel tasandil, sest on vaja edendada kogukondlike lahendus i . Eraldi tähelepanu vajavad Eestis mahajäänud piirkonnad, kus tuleb edendada uusi lahendusi arvestades vastava piirkonna eripäradega , sh Ida-Viru ja Kagu-Eesti , ning vältida inimeste lahkumist nendest piirkondadest . Vaja on suurendada koostööd erinevate osapoolte vahel – riik, omavalitsus, ettevõtted, elanikud. Kestlike toodete puhul toob toodete parandamisega tegelevate inimeste oodatav kasv kaasa ka positiivseid mõjusid regionaalarengule, kuna pakub uusi töökohti ka väikeste elanike arvuga piirkondades. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele ning riigirahandusele Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele avaldub mõju läbi töötajate vajaduse olla kursis ringmajanduse ja jäätmehoolduse korraldamisega , korraldada kogukondlike lahenduste toimimist , nt korduskasutuskeskused, jäätmete liigiti kogumine, üritustel jäätmetekke vältimine, elanike harimine. Vaja on riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste teadlikkuse tõusu, mis omakorda toob kaasa koolitusvajaduse ning täiendavate ressursside vajaduse. Seetõttu on vajalik planeerida Eestis rohkem avaliku sektori koolitamist ringmajanduse ja kestlike toodete teemadel . Olulisel kohal on täiend a va tööjõu vajadus. Ringmajanduse paketiga seatud algatused või vad kaasa tuua erinevate ringmajanduse tööriistade kasutamise kasvu, nt EL ökomärgis ja EMAS keskkonnajuhtimissüsteem, mis tähendab pädeva asutuse ( Keskkonnaagentuur ) suurenevat ressursivajadust tööjõu osas . Ühtlasi toob k estlike toodete määrus kaasa vajaduse üle vaadata järelevalve korraldus ja vastutus ning näha ette täiendavad ametikohad mitmesse turujärelevalveasutusse. Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt kaasneb täiendavate ökodisaini nõuete järelevalvega vajadus luua iga liikmesriigi kohta juurde vähemalt 4 täistööajaga kohta turujärelevalveasutustes ja 2 ameti kohta tollis . Täienda v ate töö kohtade orienteeruv palgakulu on vähemalt ca 1 80 000 EUR aastas. Sellele lisandub täiendav koolitu s - ja büroo kulu ning toodete testimise kulu , mille ulatust on keeruline hinnata, kuna see kujuneb tulevikus kehtestatavate nõuete olemuse ja tootegruppide põhjal. Viimane kulu või ks eelduslikult olla suurusjärgus 5 0 000 EUR aastas , hõlmates lisaks toote nõuetele kontrollimisele ka koolitus- ja bürookulusid . Üleüldiselt on vajalik tõsta valdkondlikku pädevust ja spetsialistide arvu, sh valdkondlikud eksperdid Keskkonnaministeeriumi s ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ( edaspidi MKM) . Määruse tõhusaks rakendamiseks on vaja vähemalt üks täiendav ameti koht Keskkonnaministeeriumis, kes koordineeri b Eesti positsioone ja tuvastab meie ettevõtjate huve EL tasandil ning hiljem määruse rakendamist Eestis . Orienteeruv lisakulu riigieelarvele on 6 0 000 eurot aastas (sisaldab palka, lähetusi, haldus- ja töökoha kulusid) . Kestlike toodete määrus hoogustab ringmajanduse ärimudeli kasutusele võttu ning seeläbi tagab ka täiend ava maksutulu riigieelarvesse. Ehitustoodete määruse ettepaneku jõustumisel suurenevad kulutused riigieelarvele, kuna märkimisväärselt tuleb suurendada MKMi koordineerivat ja TTJA turujärelevalve võimekust, luua juurde vähemalt 5 töökohta (1 MKM-i ja 4 TTJA- le ) ning tagada töötajate koolitus, et tagada määrusega ettenähtud tasemel järelevalvetoimingute teostamine ja EL tasandil infosüsteemi kaudu aruandluse esitamine. Orienteeruv lisakulu riigieelarvele MKM- ile 60 000 (sisaldab palka, lähetused ja haldus kulu sid ning töökoha kulusid) ja TTJA- le 240 000 (sisaldab palka ja testimiskulusid) eurot aastas. Tekstiilistrateegiaga kavandatakse sarnaseid muudatusi nagu kestlike t oo dete määrusega üldiselt sh tootepass, tootjavastutuse suuren d amine, e-kaubanduse järel e valve ja parandusvõimaluste suurendamine . Tekstiilistrateegia hoogustab ringmajanduse ärimudeli kasutusele võttu ning seeläbi tagab ka täiendava maksutulu riigieelarvesse , kuid seoses nendega kasvad ka halduskoormus riigiasutustele ( nt tootepassi koordinatsioon , parandusvõimaluste loomine omavalitsuse haldusalal ) Ringmajanduse paketiga riigiasutustele kaasnevaid täiendavaid kulusid menetletakse üldistel alustel riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessides. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele Eesti saab innovaatilise riigina kasu lõigata uute tehnoloogiate, sh digitaalsete, väljaarendamisest ja seeläbi tugevdada oma kuvandit, välissuhtlust , ettevõtlust ning aidata kaasa kestliku arengu eesmärkide täitmisele. Toorme ja jäätmete kaubandus muutub, kuna suurendatakse juba Euroopas oleva toorme teisest kasutust ning luuakse jäätmete ümbertöötlusvõimsusi Eestis ja laiemalt E uroopa Liidus suurendades isevarustatuse taset ning läbi selle ka laiemat julgeolekut. Rohetehnoloogiate ekspordi võimalused Eesti ettevõtetele arengumaadesse kasvavad veelgi. Digitaalse tootepassi osas on vajalik tagada sisestatud info turvalisus ning vähendada pettuste võimalusi , andes võimaluse meie IT sektoril oma potentsiaali kasutada. Riigi julgeoleku vaates on oluline, et tagatud oleks julgeoleku t tagavate ehitiste püstitamiseks vajalike ehitusmaterjalide kättesaadavus. CPR määrus otsest mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ei avalda. Sellegipoolest tuleb tagada, et liigsete piirangutega ei kahjustataks ehitustoodete kättesaadavust, ning ei kahjustataks EL-s tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõimet. Mõju tervise- ja sotsiaalvaldkonnale Ringmajanduse paketil üldiselt on positiivne mõju tervisele. Paketiga kehtestatakse meetmed, mille kaudu tuleb luua keskkonnahoidlikum tootmine ja toote disain. Ühe meetmena käsitletakse ka probleemseid aineid ning nende tootmises ja toodetes kasutamise vähendamist. Probleemsete ainete kasutamise vähendamise kaudu alandatakse vähki tekitavate, mutageensete, viljakus t kahandavate , keskkon d a pikaajaliselt püsivalt kahjustavate , inimese immuunsüsteemile mürgiste ja muude toodete kestlikkust takistavate ainete sisaldust toodetes. Ringmajanduse paketi kaudu vähendatakse oluliselt tervisele ohtlike ainete kasutust. CPR ettepaneku kohaselt täpsustatakse ehitistele esitatavaid nõudeid, mille põhjal hinnatakse ehitustoodete toimivust ja mis omakorda loovad eelduse ohutute ja tervisekaitse nõuetele vastavate ehitustoodete valmistamiseks. Kestlikumad tooted on väiksema mõjuga inimeste tervisele. Sotsiaalvaldkondlikust vaatest on väga oluline tarbija teadlikkuse tõstmine ja info jagamine toodete kestlikkuse kohta. Info jagamisel tuleb kindlasti arvestada erinevate sihtrühmadega, et neile oleks teave lihtsasti kättesaadav ja mõistetav. Näiteks vanemaealised, kellele ainult digilahenduste kasutamine võib piirata teabe kättesaadavust. Samuti erinevate puudeliikidega inimesed, sh psüühilise erivajadusega inimesed, kellele on asjakohane infot esitada lihtsustatud keeles. Riskina saab selles valdkonnas välja tuua mõju majanduslike toimetulekuprobleemidega (st vaesuses või vaesusriskis) inimestele, sest kestlike toodete tootmine võib tähendada hinnatõusu, kuid samas pikeneb toodete kasutusiga. Müümata toodete hävitamise keeluga tuleks need tooted muuta kättesaadavamaks just toimetulekuprobleemidega inimestele. Eesti seisukohad ja –nende põhjendused Kestlike toodete määrus Toetame kestlike toodete määruse üldist eesmärk i muuta kestlikud tooted Euroopa Liidus normiks läbi toote eluea pikendamise, korduskasutuse, parandamise, ressursitõhu su se, ringmaterjali sisalduse, taastootmise ja ringlussevõtu suurendamise ning ohtlike ainete sisalduse , süsiniku- ja keskkonnajalajälje vähendamise. Selgitus: Euroopa Komisjoni eesmärk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega kehtestatakse kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik ja tunnistatakse kehtetuks ökodisaini direktiiv 2009/125/EÜ, on vähendada kõikide toodete, välja arvatud toit, sööt ja meditsiiniseadmed, ebaefektiivset r essursi kasutust, olelusringi vältel tekkivat negatiivset keskkonnamõju ja seeläbi parandada siseturu toimimist. Käesoleva algatuse kohaselt aidatakse kaasa ka Euroopa Liidu üldiste kliima-, keskkonna- ja energiaeesmärkide saavutamisele ning toetatakse samal ajal majanduskasvu, töökohtade loomist ja sotsiaalset kaasatust. Kui varem reguleeriti tooteid läbi tarbijakaitse, siis esmakordselt keskendutakse toodete tootmisele , mis peaks aitama saavutada mõistlikumat tarbimist . Kestlike toodete määruses on välja toodud nii majanduse, keskkonna kui ka sotsiaalsed aspekti d . Planeeritavate kestlikkus e nõuete rakendamine on keerukas, sest hõlmatud on paljud erineva d osapooled. R ingmajanduse sidustamine kõigis valdkondades on täna kestlikkuse tõstmiseks vajalik , kuna toodete kvaliteet on ebaühtlane ning meid ähvardab ressurssi de nappus uute toodete tegemiseks . Ringmajandus pakub mitmeid võimalusi, kuidas toodete keskkonnahoidlikust suurendada ning kaasa aidata jätkusuutliku keskkonna loomisele. Antud määrus e e es märgid ei ole seotud mitte ainult keskkonnakaitse ga , vaid eeldavad ka kiiret majandus- ja sotsiaal set arengu t, sh tarbija keskkonnateadlikkuse tõstmist . E esmärkide saavutamiseks tuleb luua erinevate osapoolte võimalustega arvestav õiguslik ja majanduslik keskkond. V ähendada tuleb nii tootmise kui ka tarbimise jalajälge ja suurendada materjalide ringkasutuse määra . Kestlike toodete määrus e eldab ettevõtetelt võimekust teha mahukaid investeeringuid uute tehnoloogiliste lahenduste ja ärimudelite juurutamiseks. Ettevõtted vajavad mõistlikku üleminekuperioodi , muutusi teha aitavaid tööriistu ja pikaajalist kindlust ringmajandust suunava poliitikaraamistikuga, et jõuda teha vajalikke ettevalmistusi. Oluline on edendada koostööd erinevate huvirühmade vahel : ettevõtjad, poliitikakujundajad, ühiskond. Läbirääkimistel vajab ka tähelepanu kohaldamisala laiendamise temaatika teenustele, kus eelistaksime, et määruse ettepaneku kohaldamisala hõlmaks ka tarkvara/pilveteenuste ökodisaini nõudeid. V ideo ja mängu de pilve- ja voogesitusteenus ed ( on- demand video ja cloud gaming ) on märkimisväärselt suurendanud veebiliiklust. Selliste teenuste tarbimise kasv võib negatiivselt konkureerida seotud sektorite energiatõhususe kasvuga. L eiame, et tootepõhis te kestlikkuse nõuete väljatöötamisel tuleb arvesse võtta nende täi t mise keerukust ja sellega seotud investeeringute vajadust . Vajalik on ette näha piisav üleminekuaeg vastavalt tootegrupile ja kus võimalik , leevendada uute nõuetega seotud halduskoormus e kasvu . L i i kmesrii gi d peavad olema aktiivselt kaasatud nõuete väljatöötamisse. Selgitus: Ökodisaini määrusega kavandatakse luua raam istik hindamaks , mida peetakse kestlikeks toodeteks ja millistel alustel . Prioriteetseteks tootegruppideks peetakse elektroonika t , IKT d , tekstiilitoote i d, mööb lit ja suure keskkonnamõjuga vahetoote i d, nagu teras, tsement ja kemikaalid . Täpsemad tootespetsiifilised nõuded kestlike toodete tingimuste täitmiseks kavandatakse määruse ettepaneku kohaselt välja t öötada ning kehtestada delegeeritud aktidega, mille sisu või mõju ulatus ei ole teada. Aastatel 2024-2030 on Komisjonil kavas avaldada üle 30 . delegeeritud akti . ELis toodetele juba kehtestatud nõuete regulatsioon on keeruline, sest palju on horisontaalseid nõudeid ja palju on ka juba kehtivaid erinõudeid . Oluline on, et ökodisaini määruse alusel välja tööta ta vate s kestlikkuse nõudeid rakendatavat es aktides luuakse seosed juba olemasolevate nõuetega, kaasatakse tootegrupi põhiselt asjassepuutuvaid huvigruppe piisavalt ning nõuete seadmisel hinnatakse realistlikult ka nende rakendamisvõimekust ELis. Aktide välja töötamisel on oluline kaasata l iikmesriikide ekspert e ning tagada kogu protsessi läbipaistvus nii palju kui võimalik. Lisaks on Komisjon lubanud VKEdele teatavaid erisusi lihtsustamaks nende toodete kestlikumaks muutmist. Nõuete täitmise võimalikkusega praktikas näeme vajadust pikendada planeeritavate delegeeritud aktide tagasiside tähtaega 2+2 kuult näiteks 3+3 kuule või läbirääkimistel toetada lahendust, mis võimaldaks jõuda kõigi planeeritud delegeeritud aktide sisu läbi töötada, kaasata arvamuse koostamisse ka Eesti huvigruppe ning läbida vajalikud riigisisesed menetlusprotsessid võimalike seisukoh tade kinnitamiseks. Kuna delegeeritud akte on planeeritud avaldada väga suurel hulgal, annaks pikem tagasisidestamise aeg võimaluse ka sisulisemalt hinnata aktide mõju. Kestlike toodete määruse rakendamisega on reaalne h alduskoormus e kasv u tõus, sh ka suureneb tööjõu vajadus. Antud a lgatu s suurendab erinevate ringmajanduse tööriistade kasutusele võttu ning seeläbi on vaja lik suurendada pädeva asutuse ehk Keskkonnaagentuur i ressursivajadust tööjõu osas. Samuti on üle vaadata järelevalve korraldus ja vastutus ning luua täiendavad ametikohad erinevatesse turujärelevalveasutusse. Va jalik on tõsta valdkondlikku pädevust ja spetsialistide arvu, sh valdkondlikud eksperdid . Ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda peab oluliseks ühesuguste ökodisaininõuete kehtestamist Euroopa Liidu siseturul müüdavatele toodetele, et siseturul tegutsevatele ettevõtjatele oleksid võrdsed tingimused ja tagatud konkurentsivõime. On oluline, et kestlike toodete määruse turujärelevalve reeglid lähtuks niipalju kui võimalik senistest ELis kokkulepitud ühtsetest turujärelevalve ja toodete vastavuse tagamise reeglitest. Eelistame, et liikmesriigile jääks võimalus otsustada parima rakendusviisi ja järelevalve meetodi üle, kuid riikliku järelevalve puhul eelistame lahendusi, mis vähendaks oluliselt riigivalitsemise koormust. Liikmesriikidele tuleb nõuete jõustamisel tagada piisav tugi ja teaduspõhised juhised efektiivse järelevalve tagamiseks. Selgitus: ELi turujärelevalve määrusega loodi ühtne turujärelevalve raamistik toodete nõuete osas, mis on ELi määrustega kehtestatud. Ühtsete ELi reeglite alusel on lihtsam toimetada nii ettevõtjatel, tarbijatel kui ka turujärelevalveasutustel. Plaanitavad toote nõuded seoses kestlikkusega oleksid edaspidi osa ELi ühtlustatud toodete nõuetest, mistõttu ka järelevalve korraldus peaks lähtuma samadest alustest niipalju kui võimalik . Eeltoodust tulenevalt l eiame, et kestlike toodete määrusega kavandatavad järelevalve ga seotud nõuded loovad kohati põhjendamatult erisusi võrreldes teiste analoogsete olukordadega EL nõuete järelevalve s ning on nii mõneski aspektis liialt ettekirjutavad . S iin kohal võib esile tuua liikmesriikide kohustus t luua võimalus piirata veebimüüki üksnes mittevastavuse korral , kuigi teiste EL nõuete korral tuleb lisaks ära näidata mittevastavusest tulenev “suur oht”. Seega olukordades, kus toote etikett eksib mistahes kestlike toodete ökodisaininõuete vastu, võib veebiplatvormilt nõuda müügi piiramist või hoiatuste kuvamist, aga kui samal etiketil eksitakse mingi muu infokohustusega, siis peab turujärelevalveasutus hindama eksimusest tulenevat suurt ohtu. Selline erinev kohtlemine on küsitav. Samuti võimalda b ettepanek KOMil ette kirjutada LRi teavitava asutuse töötajate miinimumarv u ning turujärelevalveasutuste minimaalsed kontrollide arvud ja viisid . Leiame, et olukorras, kus LR-ide teavitavate asutuste ressursid on piiratud, ei ole kohane anda KOM-ile õigust EL tasemel otsustada asutuste töötajate ja rahaliste vahendite kasutuse üle. LR i teavitav asutus on eraldi haldusüksus, kes otsustab oma töötajate ning rahaliste vahendite kasutuse üle iseseisvalt ja proportsionaalselt, arvestades asutusele pandud kohustuste hulka. Sama kehtib ka turujärelevalveasutuste ressursikasutuse kohta. Iga le turujärelevalveasutusele peab jääma võimalus otsustada ise, millised on tema järelevalve esmatähtsad valdkonnad, kuhu oma järelevalveteravik suunata ning mis on minimaalsed kontrolltasemed seoses seatud prioriteetidega. Samas võiks aga olla Komisjonile võimalik teha vastavasisulisi soovitusi eelnevalt välja töötatud teaduspõhise metoodika järgi. Kuivõrd plaanitavad muudatused on laiaulatuslikud, siis soovime , et ettepanekusse lisataks e täiendavad meetmed, mis tagavad LRide toetamis t nõuete jõustamisel . Heaks näiteks on ELi poolt rahastatud rahvusvahelised projektid (nt EEPLIANT ) , H orizon 2020 raam istik ). Muuhulgas oleks oluline, et Komisjon töötaks välja kõiki tooteid ja nendele kehtestatud nõudeid hõlmava teaduspõhise ja läbipaistva metoodika järelevalve kontrollide arvude ja viiside tuvastamiseks vastavalt näiteks turujärelevalveasutuste ressurssidele, konkreetse turu suurusele ning tootegrupi riskitasemele. Riikliku järelevalve suurendamise asemel oleks vajalik kaaluda erinevaid alternatiivseid lähenemisi, mis ei suurendaks oluliselt riigivalitsemise koormust. Üheks võimaluseks on suure keskkonnamõjuga ja prioriteetsete toodete standardiseerimine antud määruse raames ning seeläbi ettevõtete eneseregulatsiooni suurendamine. Sedasi on võimalik tagada tugevam turusisene enesekontroll ettevõtete poolt. Hetkel on standardid käesoleva määruse prioriteetsete toodete osas nõrgad või puuduvad ja ei kata piisavalt antud valdkonda, et alternatiivset lähenemist rakendada. Peame oluliseks, et nii kestlike toodete kui ehitustoodete eelnõude menetluste käigus ei rõhutataks karistuse haldusõiguslikku iseloomu. Sanktsioonid tuleks ette näha üksnes juriidiliste isikute raskemate rikkumiste korral ning tagada maksimaalne paindlikkus sanktsioonimäära, -liigi ja menetluse osas. Selgitus: Eelistame, et turujärelevalves kohalduvad karistusmäärad ja kriteeriumid mittevastavuste korral on selgelt ja üheselt mõistetavad nii ettevõtjale kui ka järelevalveasutustele. Parim ja läbipaistva i m variant on , kui liikmesriik ise määrab või integreerib karistusmäärad juba olemasolevasse liikmesriigi karistussüstee mi . Ka Justiitsministeerium leiab, et praegusel kujul on kestlike toodete määruse ettepaneku karistuste säte on üldjoontes sobilik ning sellest detailsemaks see minna ei tohi, sh karistusmäärad, menetluse liik jmt , mis kehtib ka ehitustoodete määruse ettepaneku juures . Selles osas tuleb anda pädevus ja paindlikkus liikmesriikidele. Leiame, et mitte iga rikkumise eest ei pea olema ette nähtud karistus ( ultima ratio põhimõte, s.t et iga rikkumine ei pea olema kohustuslikus korras karistatav ). Seetõttu võiks ka õigusakt id öelda, et karistused on üksnes tõsisemate (või konkreetsete) rikkumiste eest. Kuna tegemist on ELi ühisturuga , siis toetame karistuste ühiste kriteeriumite loomist, et vältida olukorda, kus osades liidu riikides kohaldataks määrust leebemalt, mis tekitaks ebavõrdse konkur entsi olukorra turul . Samuti lihtsustavad ühised karistuste määramise alused järelevalveasutuste tööd karistuste määramisel. Ehitustoodete määruse nõuete rikkumisel rahaliste karistuste miinimumide määramisel tuleb võtta arvesse liikmesriikide keskmiste rahaliste karistuste määrasid. Kestlike toodete määruse e ttepaneku art 68 sõnastab karistuste kehtestamise nõude, tuues esile, et karistuste määramisel tuleb arvesse võtta mittevastavuse ulatust ning mittevastavate toodete arvu. See on erisus võrreldes ELi turujärelevalvemääruse art-ga 41 (karistused). Arvestades, et toote nõuete raamistik peaks olema võimalikult lihtne ja ühtne, jääb arusaamatuks, miks kestlike toodete ökodisaininõuete rikkumise korral tuleb kindlasti arvesse võtta mittevastavuse ulatust ja mittevastavate toodete arvu, aga nt tervise ja elu ohustamise eesmärgil kehtestatud nõuete rikkumiste korral mitte. Oleme seisukohal, et üldnõue, mille kohaselt karistused peavad olema proportsionaalsed, katab juba sisus mittevastavuse ulatuse ning mittevastavusega seotud toodete arvuga arvestamise, mistõttu sellise erisuse nimetamine võrreldes ELi turujärelevalve määrusega ei ole soovitav ning tekitab üksnes asjatut segadust toodete turujärelevalves. Toetame toodete ühtse te märgistus- ja teab e nõuete loomist EL tasemel . T arbijale antav teave peab olema äratuntav , selgesti arusaadav ning kergesti kättesaadav . Selgitus: Eelistame, et kõikide uute märgis tus- ja teabenõuete jaoks erinevate tootegruppide puhul oleks ettenähtud ühine kujunduse standar d , mis toeta b kiiret ja lihtsat äratundmist tarbijate poolt. Ettepaneku järgi täpsustatakse märgiste kujundust, kaasa arvatud nende nähtavust ja loetavust, delegeeritud õigusaktides (art 14). T ulevased õigusaktid katavad väga erinevaid tootegruppe, sh nt tekstiilitooteid, mistõttu võivad erinevad märgised nõuda erinevaid lähenemisi asjakohaste kriteeriumite osas. Juba praegu on tekkinud sarnane olukord energiamärgistuste puhul. Leiame, et kõikide uute märgiste jaoks tootegruppide üleselt peaks olema ettenähtud ühine kujundus, mis lähtub kriteeriumitest , nt ressurs itõhusus , mis on samaaegselt asjakohased erinevate tootegruppide jaoks. Selline kujundus peaks olema reguleeritud juba ettepanekus. Ettepanek näeb ette hulgaliselt uute kriteeriumide kehtestamist, mistõttu võib tekkida oht, et märgistel soovitakse avaldada liiga palju infot. See tekitaks tarbijate jaoks segadust ning informatsioonilist ülekoormatust, mis võib põhjustada ettepaneku eesmärgiga võrreldes vastupidis e tulemus e . Vähendamaks tarbijate koormamist liigse info rmatsioonig a ning suurendamaks märgise efektiivsust, peaks märgisel ole ma vaid kriitilise tähtsusega informatsioon. Ü lejäänud informatsioon võiks olla kättesaadav digitaalse tootepassi abil. Toetame Euroopa Liidu ülese ühtse digitaalse tootepassi ja vastava registri loomist . Tootepassi puhul tuleb tagada, et esitatav teave on kergesti ligipääsetav erinevatele turuosalistele, arvestab tootegruppide eripärasid ja osapoolte õiguseid ning ei koorma tarbijaid ja tarneahela osalisi üleliigse informatsiooniga . Leiame, et digitaalse tootepassi loomisel tuleb nii palju kui võimalik kasutada selliseid tooteid puudutavaid andmeid, mida juba ko gutakse Euroopa üleselt . Selgitus: Eesti on üks digitaalse tootepassi idee autoritest ja seda ideed hoidnud olulisena alatest 2017. aasta Eesti E uroopa L iidu Nõukogu e esis tumise st . Aktiivselt on panustatud 2018 . aasta Bulgaaria Euroopa Liidu Nõukogu eestistumise ajal Nõukogu järelduste koostamisse ja fookust hoitud elektroonilise või digitaalse tootepassi lahenduse väljatöötamisel läbivalt kõikides järgnevates ringmajandusega seonduvates Komisjoni algatustes. Eesti jaoks on ol uline olnud suurenda da tarneahelate läbipaistvust , taga des nii tarbijate kui jä ä tmekäitlejate parema informeeritus e toote koostisest ja omadustest . K valiteetsed andmed peavad olema kä ttesaadavad kõigile olelusringi osapooltele ning andmeid peab saama jälgida kogu väärtusahela ulatuses. Seeläbi on tarbijatel võimalik teha teadlikke ostuotsuseid ning paremini on võimalik edendada materjalide ringlust toodete olelusringi lõpus. Kestlike toodete määrusega ehitatakse r aamistik , milliseid andmeid ja kuidas erinevatel tootegruppidel digitaalse tootepassi abil kuvatakse. Selle raamistiku loomisel on oluline jälgida, et säiliksid Eesti jaoks siiani olulised olnud põhimõtted , kuid andmete kuvamisel on arves tatud ka ettevõtete ärisaladuse ja intellektuaalse omandi kaitse küsimustega . E ttepanek ja ka tekstiilistrateegia algatused reguleeri vad palju sid erinevaid tootegruppe. Igas tootegrupis võib tootepassi jaoks asjakohane olla erinev informatsioon. Tootegrupiti võivad juba kehtida erievad märgitus - või muud teabe edastamise nõuded, mistõttu tuleks tootepassi nõuete väljatöötamisel ka arvesse võtta kas ja kuidas juba olemasolevaid nõudeid mõistlikult int egreerida. Lisaks aitaks võimalikult paremal moel erinevate tootegruppide omapärade arvestamine kaasa ka ärisaladuse lekkimise ohu vältimisele. Eelneva tõttu eelistame, kui tootepassi nõuded kehtestatakse eelkõige sektori- ja/või tootepõhiselt. Samas on ringmajanduse põhimõtete edendamiseks vajalik, et teatud nõuded on kehtestatud kõikidele toodetele ühtsetel alustel, mis saadavad tooteid tarneahelas kogu olelu s rin g i väl tel eelkõige mõeldes jäätmekäitlejate peale . Sellised nõuded võiksid olla näiteks kohustus märkida toodete eeldatav (minimaal ne ) eluiga , märgis toodete parandatavuse kohta , materjalide koostisainete loetelu jmt . Lisaks vajavad võimalust tutvuda tootepassi teabega erinevad sidusrühmad (ostjad, parandusteenuste pakkujad, jäätmekäitlejad, turujärelevalveasutused) erinevatel hetketel ostuotsuse tegemise, kasutamise, parandamise, ringlussevõtu või turujärelevalve jaoks. Seetõttu võiks ettepanek kirjeldada tootepassi vormi, mis tagaks, et tootepassis sisalduv info on lihtsa lt kättesaadav kõikidele turuosalistele toote olelusringi igal etapil. Praktikas eeldab tootepassi kasutamine, et andmekandja on korraga ligipääsetav erinevates kohtades nii toote, pakendi, toote ga kaasas käiva dokumentatsiooni kui ka veebi kaudu. M õistlik oleks kaaluda sellise tooteidentifikaatori kasutamist, mida saab lisada näiteks toote enda peale või selle pakendile, dokumentatsiooni või e-poes antud kirjeldusesse. Sellisel juhul oleks identifikaator viiteks tarnija veebisaidil andmebaasis salvestatud konkreetsele tootepassile. Tootepassi põhimõtete väljatöötamisel peame oluliseks ka seda, et arvesse võetakse E Li s juba olemasolevat praktikat ja tehnilisi lahendusi toote andmete kogumisel. Näiteks jõustus 5. jaanuaril 2021 toote tarnijatele jäätmete raamdirektiivi muudatustega ellu kutsutud kohustus esitada Euroopa Kemikaaliametile teavet kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piirangute määruse ehk REACH-määruse artikkel 57 kriteeriumitele vastavate väga ohtlike ainete kohta. Euroopa Kemikaaliamet lõi selle kohustuse täitmiseks Euroopa ülese andmebaasi – SCIP andmebaas . ELis on juba tööta v andmebaas, mis kogub tarneahelas andmeid tootes sisalduvate väga ohtlike ainete kohta. REACH-määruse kohased väga ohtlikud ained on üks komponent kestlike toodete määruse ettepanek us pakutud probleemsete ainete mõistest , mistõttu tuleks SCIP andmebaasiga loodud kogemust ja tehnilist lahendust asjakohaselt ära kasutada nii palju kui võimalik, et vältida lisakoormust ettevõtetele, kes samades tootegruppides ühte komponenti kestlike too d ete määrusega nõutavatest andmetest Euroopa tasandil juba esitavad. Kui tootegruppide põhiselt tuvastatakse sellist tüüpi Euroopa üleselt kogutavaid ja esitatavaid andmeid veelgi, siis tuleks sarnaselt analüüsida, kas neid on võimalik hõlmata ka digitaalsesse tootepassi. Igal juhul tuleb tagada, et digitaalse tootepassiga avalikustatav teave on asjakohane ning kasutatakse eelkõige standardiseeritud terminoloogiat, tagamaks info vahetamise võimalust ja efektiivsust ka praktikas. EL tasemel ühtsete nõuete ja praktika seadmine on aluseks edukale kestlike toodete turu tekkimisele ja annab vastavaid tooteid pakkuvatele ettevõtetele selgemad turueelised. Lisaks saab digitaalse tootepassi arendamine pakkuda võimalusi lahenduste arendamiseks Eesti IT sektorile , andes täiendavat majanduslikku potentsiaali meie majandusele. 1.7 Leiame, et tagada tuleb E uroopa L iidu siseturgu puudutavate E uroopa L iidu õigusaktide ülene mõistete ühtsus . Toetame eneseregulatsioonimeetmeid vaid tingimusel, kui see võimaldab saavutada ettepaneku eesmärke kiiremini või efektiivsemalt. Selgitus: eesmärk on tagada horisontaalsete EL õigusaktide ülene mõistet e ühtsus ning kasuta ma peaks olemasoleva te õigusaktide mõisteid nii palju kui võimalik. Seega võimalusel tuleks üle tuua kõik asjakohased mõisted ja seda kujul, millisena nad on olemas juba kehtivates õigusaktides. Ühtlasi tuleb tagada, et pakutud mõisted on piisavalt lahti kirjutatud ja selged . Mõistete juures on taasesita t ud mitmeid ELi turujärelevalve määruses toodud olulisi mõisteid , kuid ei ole taasesitatud „turujärelevalve“ mõistet ennast , kuigi terve lt üks ettepaneku eraldiseisev p eatükk käsitleb turujärelevalvet ja sellega seonduvaid tegevusi. Selgust vajab ka uue turuosalise ( „ edasimüüja “ ) sissetoomine, kuivõrd sisu näib kattuvat täna turujärelevalve regulatsioonis kasut atava „ turustaja “ mõistega. Lisaks ELi turujärelevalve määruses käsitletule, kohaldub k estlike toodete määrus horisontaalselt toodetele ja tootegruppidele, millele kehtivad nõuded ka muudes EL õigusaktides. Näiteks viiakse kestlike toodete määrusega EL õiguses se uus mõiste "probleemsed ained", mis oma elementides viitab kehtivatele horisontaalsetele aineid käsitlevatele EL määrustele , REACH-määrus ja CLP-määrus . REACH- ja CLP-määrustes käsitletakse toodet kui " article ", kuid toode (ese) on sama, mis kestlike toodete määruses " product ". Mõistete rakendamise teeb keerukamaks asjaolu, et seisukohtade punktis 1.6 käsitletud SCIP andmebaas hõlmab endas mõistete komplekti " Substances of Concern In articles as such or in complex objects (Products) ". Seega on EL terminoloogias kasutusel mõisted, mis osaliselt hakkavad olema sisustatud kestlike toodete määruses, kuid osaliselt ei ole õigusakti tasandil sisustatud. Küll aga on ettevõtetel kohustus andmeid esitada. P eame oluliseks, et kestlike toodete määruse rakendamiseks töötatakse välja juhised, kuidas erinevates õigusaktides kasutatavaid erinevaid mõisteid samale tootele (esemele) omavahel koostoimes rakendada, et turujärelevalve asutusel oleks võimalikult selge kontrollida kõiki tootele kehtivaid nõudeid. Kriteeriumid, millele e ttepaneku ga seatavad ökodisaininõuded peavad vastama , ei ole praktilise rakendamise vaatenurgast piisavalt selged, on subjektiivsed ning tugevalt kontekstist sõltuvad . Seda omapära võidakse sätestatud kriteeriumite puhul kasutada selleks, et viivitada või takistada delegeeritud õigusaktide väljatöötamist. Näiteks käsitletakse kriteeriumina taskukohasusele kaasnevat märkimisväärset negatiivset mõju, kuid pakutud sõnastusest ei tulene, kuidas see kindlaks tehakse ning kas mõeldud olid ka hankimise ja kasutamise kogukulud või ostuhind. Uute toodete hinnatõus seoses lisanduvate nõuetega võib samuti olla oluline tõu g e toodete heaperemehelikumaks kasutamiseks, hooldamiseks ja parandamiseks. Must-valge lähenemise asemel peaksime leidma tasakaalu tarbijate käitumise muutmise ja turu mõjutamise vahel. Kriteerium vajab selgitamist ka selleks, et seda ei saaks kasutada kui vabandust nõuete rakendamise vältimiseks. Samamoodi on problemaatiline nõ u ete mõju ebaproportsionaalsus e kindlaks tegemine veel ühe ökodisaininõuete kriteeriumi puhul . Kui hinnata ettepanekus käsitletud ökodisaininõudeid ja toodete prioriseerimis protsessi omavahel koosmõjus, ei selgu, kuidas seatakse tooterühmade puhul prioriteete ehk mis järjekorras hakatakse välja töötama tulevasi ökodisaini õigusakte. Toodete prioriseerimist käsitlev a rtikkel võiks olla detailsem ning nimetada olulisimaid tootegruppe, mis vajavad kiiremat reageerimist juba praegu olemasolevate andmete alusel. Kiirema tulemuse ning KOM tööplaanide suurema läbipaistvuse saavutamiseks võiks keskenduda näiteks lõpptarbimistoodetele . Ettepanekus sätestatud v õimalus reguleerida mõningaid tooteid nn eneseregulatsioonimeetmetega peab olema sõnastatud viisil, mis ei võimalda mitmesugust tõlgendamist ning peaks jääma vaid tingimusel, kui see tõesti võimaldab saavutada ettepaneku eesmärke kiiremini või efektiivsemalt. Selle asemel, et sätestada nö miinimumnõuded, peaksid vabatahtlikud kokkulepped sätestama vaid põhjalikult kontrollitud, teaduspõhiseid, sektori ühisarvamusel kujundatud , keskmisest paremaid, rangemaid printsiipe, mille puhul on tagatud kõrge osalus sektori poolt. Üldjuhul on v abatahtlikud kokkulepped on osutunud ebatõhusaks valikuks nii kehtiva ökodisaini raamistiku kui ka kestlikkusega seoses laiemalt ja on sageli põhjustanud progressi edasi lükkamist. Nendele on iseloomulik kehv turuhõlmavus, nõuete endi nõrkus ja viivitused uute tehnoloogiate rakendamisel. Toetame eesmärki vältida tarbijale müümata toodete hävitamis t ja vastavate aruandluskohu s tuste loomist , et vähendada väärtuslikke majandusressursside kadu ja keskkonnamõju ning tõstes tarbijate teadlikkust nende osas . Samuti on oluline suurendad a läbipaistvust tarbekaupade hävitamise osas muutes need kättesaadavamaks kehvemas majanduslikus seisus olevate tarbijate jaoks . Selgitus: Nõustume, et m üümata toodete hävitamine ettevõtjate poolt on muutumas kõikjal laialt levinud keskkonnaprobleemiks . Seetõttu on vajalik vältida tarbijatele mõeldud müümata toodete hävitamist . Läbi selle on võimalik vähendada to odete keskkonnamõju, vältides jäätmeteket ja toodete ületootmist . Oluline on luua ettevõtjale täpsed nõuded ja kriteeriumid . Üheks võimalikuks lahenduseks on määruse eelnõus välja toodud läbipaistvuskohustus, mille eesmärk on n õud a ettevõtjalt teabe avaldamist müümata jäänud toodete arvu kohta ja kasutuselt kõrvaldatud tootete kohta aastas. Siinkohal on vajalikud selged nõuded minimaalsete andmete avalikustamise kohta. Selgeks on vaja saada, kus andmed avalikustatakse – kas see jääb ettevõtja kohustuseks või on vajalik luua riiklik andmebaas. Samuti on vajalik selgus järelevalve nõu ete osas - kas järelevalvet teostatakse . Kui jah, siis kes? Muutes müügilt eemaldatavad tooted kättesaadavamaks kehvemas majanduslikus seisus olevate tarbijate jaoks, antakse toodetele uus eluring ning kasutatud ressursid ei välju tarbimisahel ast. Sedasi on toote eluiga pikem ning maksimaalselt kasutatud. Huvigrupid on välja toonud, et müümata jäänud toodete hävitamine on väga harvaesinev praktika. Laialt levinud on järk-järgult suuremate allahindluste tegemine, mille tulemusena ostavad Eesti tarbijad ära praktiliselt kõik turule pandud tooted. Seetõttu ei ole Eesti kontekstis probleemne keeld ostmata jäänud tooteid hävitada, kuniks säilib luba neid allahindlusega müüa. ELi tekstiilistrateegia Eesti toetab kestlike tekstiiltoodete strateegia eesmärke . Strateegia rakendamisel tuleb arvestada tekstiili väärtusahela kõikide etappidega ja riiklike eripäradega , soodustada innovaatilisi lahendusi , sama l ajal vältida Eesti muutumist kasutatud tekstiili sihtkohaks. Selgitus: Oluline o n toetada ja rakendada ringmajanduse mudeleid tekstiilisektoris , mida omakorda toetab arukas materjalide kasutus ja disain, tootmine ning turustamine, kogumine, korduskasutamine ja materjalide ringlussevõtt. Uute algatuste loomisel tuleb lähtuda turul toimuvast ning algatused ei tohiks piirata praegu hästi toimivaid praktikaid . Samas rõhutame, et uute algatustega tuleb analüüsida ka olemasolevate meetmete toimimist ja täitmist ning koosmõju uute meetmetega leides võimalusi kulude vähendamiseks. Lisaks strateegia eesmärkidele on vaja siirdumist teadmuspõhisele majandusele, et arvestada tekstiili väärtusahela kõikide etappidega, mis toetaks uusi innovaatilisi lahendusi, ning rohkem kaasata tekstiilitööstusettevõtete teadus- ja arendustegevuse ülikoolide juures tegutsevaid kompetentsikeskuseid. Näiteks on Eesti Kunsti a kadeemia väga palju panustanud tekstiilivaldkonna aren d amisesse ning osalenud ka vastavate õppetööriistade väljatöötamises ja Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku disaini ja materjalide labor ( DiMa ) . DiMa-s läbiviidavate materjalide arenduses on erilise tähelepanu all tehnoloogiad, mis tõhustavad materjalide, tooraine ja jäätmete ringlussevõttu . Tekstiilijäätmed on suur probleem kogu EL-s , mille ümbertöötluse võimalused on hetkel piiratud. Eestis pannakse turule aastas 19 530 tonni rõivaid ja tekstiile (1 4 , 8 kg/in). Sama l ajal imporditakse aastas sisse ca 10 000 tonni kasutatud rõivaid ja tekstiile korduskasutuse ja eeldatavasti ringlussevõtu eesmärgil, mis tähendab et oleme üks Euroopa teisese tekstiili sihtkohtadest. Kahjuks lõpetab 68% tekstiilijäätmetest olmejäätmete põletamise või ladestamisena , kuna Eestil ei ole piisavalt suurt käitlusvõimekust. Eesti ei saa muutuda kasutatud tekstiili sihtkohaks . Hetkel puuduvad ka head ümbertöötlusvõimalused nii Eestis kui ka naaberriikides. Tekstiilijäätmete transportimine kaugele ei ole aga mõistlik lahendus. Siiani ei ole tehtud piisavalt investeeringuid tekstiili ümbertöötlemise aren d amiseks ning vähesed ringmajanduse põhimõtteid järgivad ettevõtjad (nt Aus Design, Stella Soomlais, Reverse Resources , K ira ) ei suuda kata kogu sektori vajadust . Sellest lähtuvalt on vaja täiendavaid investeeringud tekstiiliümbertöötlemise võimekuse tõstmisesse ja tekstiili ringluse edendamise arendamisesse nii Eestis kui ka Euroopas. L eiame, et l aiendatud tootjavastutus tekstiili sektoris , sh tekstiili korduskasutuse ja jäätmete ringlussevõtu edendamine peaks arvestama sektori erisusi . Tekstiilitoodete tootjad peavad võtma vastutuse nende poolt turule lastud toodetest tekkivate jäätmete eest, sh rahastama ja korraldama tekstiilijäätmetest tekkinud jäätmete kogumist, töötlemist, aruandluse esitamist ning tarbijate teavitamist toote olelusringi lõpuga seotud aspektide kohta. Nii sise - kui ka välisturu toimimiseks peaksid tootjavastutuse nõuded olema kõikides liikmesriikides ühtsed. Selgitus: Nii tekstiilistrateegias kui ka sellega seonduvalt muudetavates õigusaktides peab analüüsima põhjalikult muudatuste mõju ja proportsionaalsust VKE- dele . Tekstiilistrateegia ei tohiks piirata ettevõtete konkurentsivõimet, vaid aitama sellele kaasa. Tekstiilijäätmete osas esineb mitmeid lahendamata küsimusi seoses tootjavastutuse nõuetega, näiteks tuleb analüüsida, kuidas korraldada efektiivne tekstiilijäätmete kogumine, sh e-poodides müüdud kauba kogumine ning parandamine . Tuleb rakendada saastaja maksab printsiipe ning nõustume, et selle eest peavad vastutama tootjad . Ühetaoline tootjavastutus tagaks selle, et ühtsel turul ei piirata ettevõtjate konkurentsivõimet. Leiame, et tekstiilistrateegia ettepanekute puhul on oluline kaasata tekstiilisektori ettevõtteid ja spetsialiste. Näiteks uute kohustuslike tootespetsiifiliste ökodisaininõuete välja töötamine, toote disaininõuded, märgistamine ja mikroplasti reostuse vähendamine on teemad, kus ettevõtted saavad jagada võimalusi ja kitsaskohti. Tekstiilisektor on väga spetsiifiline tööstusharu ning just seetõttu on vaja kõiki tekstiilisektori eripärasid arvesse võtta ja ei tohi sektori muutmisele läheneda liiga üldiselt, sest vastasel juhul võivad ettevõtete kulud kohustuste täitmisele olla ebamõistlikult suured ning see võib rikkuda ka nende konkurentsi võimet, seda eriti VKEde puhul. Ehitustoodete määrus Eesti toetab kehtiva määruse peamiste põhimõtete säilimist, eelkõige ühtne tehniline keel ning ühtlustatud standarditel ja Euroopa hindamisdokumentidel põhinev ehitustoodete toimivuse hindamise süsteem, samuti võimalikult väike halduskoormus ettevõtjatele. Oluline on kiirendada standardite kaasajastamise ja uute harmoneeritud standardite välja töötamise protsessi ning ühtlustada nende kehtivus Euroopa Komisjoni ja Euroopa standardiorganisatsioonide andmebaasides. Selgitus: Leiame, et kehtivas ehitustoodete määruses (CPR) sätestatud põhiprintsiibid on jätkuvalt asjakohased, kuid nende rakendamine vajab selgitamist ning ühtlustamist, mitte määruse eelnõus sätestatud ehitustoodete toimivuse hindamise põhiprintsiipide muutmist. Olemasolev standarditel ning Euroopa hindamisdokumentidel põhinev ehitustoodete põhiomaduste määramine ja toote nõuetele vastavuse tõendamise süsteem tuleb säilitada, kuna see on paindlik ning kiire viis muutuvatele turuvajadustele reageerimiseks, sh innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtmise võimaldamiseks. Ehitustoodete ühtsed eeskirjad on oluliseks eelduseks kaupade vaba liikumise toimimiseks ehitustoodete valdkonnas. CPR määruses sätestatud ühtse tehnilise keele kasutamine võimaldab paindlikult arvestada tehnoloogia ja teaduse arengutega ning seeläbi pakkuda turunõudlusele vastavaid ehitustooteid. Õigusruumi stabiilsus on eelduseks ka innovatsioonile, sh digiinnovatsioonile. Alternatiivina harmoneeritud standarditel põhineva ehitustoodete toimivuse hindamise meetodile on ehitustoodete toimivust võimalik tõendada Euroopa Tehniliste Hindamisasutuste Organisatsiooni poolt välja töötatud Euroopa hindamisdokumentide alusel. Tehnilise hindamise asutustel on õigus väljastada Euroopa hindamisdokumentide alusel Euroopa tehnilisi hinnanguid (ETA). Tegemist on ettevõtetele väga kuluka võimalusega oma toodete toimivuse tõendamiseks, mis tähendab, et väike- ja keskmise suurusega ettevõtted ei pruugi omada võimekust hindamist läbida ja seetõttu peaksid olulisemad valdkonnad olema kaetud harmoneeritud standarditega. Ehitustoodete valdkonnas on uute standardite väljatöötamise protsess takerdunud, mis on vähendanud EL ehitustoodete turu efektiivsust ja takistab ühisturu sujuvat toimimist. Kehtivad standardid on koostatud valdavalt ehitustoodete kehtivuse kaotanud direktiivi alusel antud mandaadi kohaselt ning ei pruugi enam vastata tänapäeva nõuetele. Harmoneeritud standardite uuendatud versioonid on standardiorganisatsioonide poolt välja töötatud, kuid Komisjon ei ole mitmeid uusi või täiendatud standardeid heaks kiitnud ja Euroopa Liidu Teatajas avaldanud. Seega standardite kaasajastamine ja uute harmoneeritud standardite väljatöötamine ja rakendamine on takerdunud Komisjoni ja standardiorganisatsioonide vaheliste vastuolude tõttu. Ehitustoodetega tegelevate ettevõtete jaoks on suureks probleemiks standardite väljatöötamise venimine, standardite harmoneerimine ja komisjoni poolt ametlikus väljaandes avaldamine. Samuti on probleemiks erinevad standardite kehtivusperioodid, mis määratud K omisjoni ja standardiorganisatsiooni poolt. Selguse huvides peaks standardite kehtivus K omisjoni ja standardiorganisatsioonide andmebaasides olema ühtlustatud. Esialgse CE-märgise väljastamise võimaldamine ei muuda olukorda paremaks, sest tekib ebaselgust toimivusdeklaratsiooni koostamisel arvestatavate standardite kehtivuses ja nõuete asjakohasuses. Eelistatud oleks standardite väljatöötamise taotluste kiirem ja sisulisem menetlemine ja koostatud standardite harmoneerimine ja avaldamine. Pooldame lähenemist, et esmajärjekorras keskendutakse Euroopa Komisjoni esitatud põhinõuetele vastavate standardite koostamisele ja administratiivsete küsimuste lahendamisele ning Euroopa Komisjonile volituste andmine delegeeritud akti või rakendusakti andmiseks peab jääma üksikjuhtumite põhiseks va ruvõimaluseks vaid juhtudel, kui põhinõuete täitmine laiemalt on ohus või standardit ei saa kokku lepitud aja jooksul koostada. Selgitus: Eelnõuga antakse Euroopa Komisjonile laialdased volitused delegeeritud- ja rakendusaktide väljaandmiseks. Näiteks antakse Euroopa Komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada tootepõhised tehnilised sätted ja nõuded ning neid muuta, määrata kindlaks kohaldatavad hindamis- ja tõendamissüsteemid; muuta toimivusdeklaratsiooni ja vastavusdeklaratsiooni näidist; kehtestada lisakohustused tootjatele; vaadata läbi Euroopa hindamisdokumentide koostamise menetlusnormid ja neid täiendada; kehtestada miinimumnõuded turujärelevalveasutustele; luua ehitustoodete kohta liidu andmebaas või süsteem; kehtestada keskkonnahoidlike riigihangete nõuded ja määrata kindlaks miinimumkaristused – kokku üle 19 eri lii g i delegeeritud akte. Näiteks on kaheldav, kas delegeeritud õigusakti väljaandmine tooteperekondade või -kategooriate oluliste omaduste sätestamiseks on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 290 tuleneva Komisjon i kaalutlusõiguse piiranguga. Samuti kasutatakse rakendusakte, et täiendada turuosaliste kohu s tusi, sätestada Euroopa tehnilise hinnangu vorming, sätestada töökorralduslikud nõuded ametiasutustele, välja anda otsuseid siseriiklike meetmete põhjendatuse kohta, hallata ning anda ligipääs infosüsteemidele ja andmebaasidele, korraldada koolitusi turujärelevalveasutustele ning määrata kindlaks, kas teatav kaup või kaubakategooria kuulub ehitustoote- või kauba alla. Riigisisestele meetmele rakendusaktiga loa andmisel kasutatakse kontrollimenetlust ehk liikmesriikide esindajatest koosnev komitee teeb otsus e rakendusmääruse toetuseks kvalifitseeritud häälteenamuse alusel, kuid tervise, ohutuse või keskkonnakaitsega seotud ja nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel juhtudel kiireloomulist kontrollimenetlust (rakendusakt jõustub kuni kuueks kuuks enne komiteega konsulteerimist). Samuti kohaldatakse kontrollimenetlust turuosalise kohustuste täiendamisel, Euroopa tehnilise hinnangu vormingu kehtestamisel, ametiasutustele nõuete sätestamisel ning toodete õigusliku staatuse määramisel. Muudel juhtudel on kasutusel nõuandev menetlus ehk liikmesriikide esindajatest koosneva komiteega konsulteeritakse kuid negatiivse otsuse puhul on Komisjonil õig us rakendusakt siiski avaldada. Samas ei ole ehitustoodete määruse ga antud liikmesriikidele õigust kontrollimenetluses rakenduseelnõu vastuvõtmist takistada kui komitee arvamust ei ole esitanud. See võib olla oluline näiteks turujärelevalveasutuste kohustuste (sh töötajate miinimumarvu) sätestamisel, sest omab olulist mõju iga liikmesriigi eelarvele. Seetõttu e elnõu läbirääkimistel tuleb arvestada iga rakendusakti sisuga ning vastavalt rakendusakti võimalikule mõjule tagada kõige kohasem menetlus, et tagada turuosaliste ja turujärelevalveasutuste õiguste adekvaatne kaitse ning õiguskindlus. Lisa selgituse jaoks vaata seisukoht 3.1. Toetame loodusvarade keskkonnahoidliku kasutuse ja ringmajanduse põhimõtetega arvestamist ehitustoodete toimivuse ja keskkonnamõju hindamisel ning ehitustoodete turule laskmisel. Määruse alusel kehtestatavad ehitustoodete keskkonnamõjude arvestamise põhimõtted peaksid arvestama liikmesriikide piirkondlike klimaatiliste ja majanduslike oludega ning oleksid järgitavad ka väik e se - ja keskmise suurusega ettevõtetele . Selgitus: CPR ei sisalda ehitustoote keskkonnaaspektide hindamise ja sellest teavitamise ühtlustatud meetodit ega ka konkreetseid eeskirju ehitustoodete kohta, mida on kasutatud või ümbertöödeldud (st mingil viisil muudetud, nt toodete puhastamise, kahjustatud osade äralõikamise või uue katte pealekandmise teel). Võttes arvesse ELi ambitsioonikaid keskkonna- ja ringmajanduse eesmärke, on oluline analüüsida ja käsitleda ehitustoodete kestlikkuse küsimusi ning nende keskkonnajalajälge. Võimalike meetmete arendamise käigus tuleb põhjalikult analüüsida ehitustoodete valmistamisega kaasnevat keskkonnamõju ning hinnata ehituses kasutatud materjalide ringmajanduse võimalusi. Oluline on suurendada ehitusmaterjalide ringlussevõttu . Ringmajanduses on mõistlik kasutada neid ehitustooteid, mille pikaajalised omadused on teada ja mille omadusi on võimalik tõendada vastava tootestandardi alusel. Selleks oleks vaja vastavasisuliste tooterühmade põhiste standardite väljatöötamise kiirendamist. Ehitamisel ja renoveerimisel tuleb eelistada keskkonna hoidlikke ning minimaalse kliimamõjuga materjale ja praktikaid, näiteks kasutada kohalikku ja taastuvat ressursi. Täiendavate nõuete kaalumisel on oluline analüüsida põhjalikult võimaliku meetme mõjusid ja , et avaliku sektori ega erasektori jaoks ei suureneks oluliselt halduskoormus ning -kulu. Riikidele ei tohiks tekkida ka turueelist seoses erinevate klimaatiliste ja majanduslike olude tõttu. Komisjoni hinnangul on ehitustoodete valmistamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine jõukohane üksnes vähestele teadusasutustele. ELi ühtse turu toimimiseks tuleb tagada, et ehitustoote keskkonnamõjude hindamine ja ehitustoodete keskkonnadeklaratsioonide koostamine on võrdsetel alustel kättesaadav kõikidele liikmesriikide ettevõtetele sh väikestele ja keskmistele ettevõtetele, olenemata nende asukohast. Eelistame, et liikmesriigile jääks võimalus otsustada parima rakendusviisi ja järelevalve meetodi üle . Regulatsiooni parema toimimise tagamiseks on otstarbekas tõhustada ja võimaluse korral lihtsustada liikmesriikide järelevalveasutuste vahelist koostööd . Me ei toeta EL tasandil kaebuste infosüsteemi kasutusele võtmi st. Leiame, et vastav süsteem ei ole põhjendatud järelevalve kvaliteedi tõstmiseks ning suurendab halduskoormust ja segadust liikmesriikide kodanike seas. Selgitus: Järelevalve kontrollide arv sõltub nii liikmesriigi kui ka selle turu suurusest, mis Eesti puhul on väga väike. Turujärelevalve valdkonnas võib näiteks tuua mitmeid teisi valdkondasid, kus on samamoodi kõrgendatud oht ja risk, kuid sellegipoolest ei ole nendes valdkondades järelevalve kontrolle ja inimressursse Komisjoni poolt reguleeritud, sest seda valdkonda reguleeriv õigus peab Euroopa Liidus jääma iga liikmesriigi enda otsustada. Eestis teostab turujärelevalveasutus järelevalvet vastavalt ohuprognoosile, mille koostamise kohustus tuleneb riigisisesest õigusaktist (korrakaitseseadusest) ning mida koostatakse iga-aastaselt. Ohuprognoos põhineb mh valdkondade, turu suuruse ja turujärelevalve tulemuste analüüsil. Komisjon soovib antud ettepanekuga reguleerida mitte ainult teostatava järelevalve mahtu, vaid ka selle metoodikat. Selline lähenemine ei jäta liikmesriigile võimalusi ise hinnata oma turgu ning selles toimuvat. Samas võiks aga olla Komisjonile võimalik teha vastavasisulisi soovitusi eelnevalt välja töötatud teaduspõhise metoodika järgi. Määruse eelnõus on välja toodud, et Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse määrust, sätestades kontrollide miinimumarvu, mida iga liikmesriigi turujärelevalveasutused peavad tegema konkreetsete toodete puhul, mis on hõlmatud ühtlustatud tehniliste kirjeldustega või seoses erinõuetega. Delegeeritud õigusaktides võib vajaduse korral täpsustada nõutavate kontrollide olemust ja kasutatavaid meetodeid. Komisjonil on samuti õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse määrust, kehtestades liikmesriikide poolt käesoleva määrusega hõlmatud toodete turujärelevalve jaoks kasutatavad minimaalsed inimressursid. CPR määrusest tulenevate ülesannete täitmisega seotud inimeste arv ja nende rahastamine tuleb jätta liikmesriikide otsustada. Eelnõu kohaselt loob Komisjon süsteemi, mis võimaldab igal füüsilisel või juriidilisel isikul esitada kaebusi või aruandeid, mis on seotud määruse võimalike rikkumistega. Kui Komisjon peab kaebust või aruannet asjakohaseks ja põhjendatuks, määrab ta selle turujärelevalveasutusele, et see võtaks järelmeetmeid asjaomase füüsilise või juriidilise isikuga kooskõlas määrusega (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta . Praegusel hetkel on Eestis riigisisesel tasemel võimalik kaebust esitada nii era - kui ka juriidilisel isikul. Muuhulgas on igas liikmesriigis olemas ka EL tarbija nõustamiskeskus ehk ECC võrgustik (Eestis TTJA juures tegutsev keskus), mille kaudu saab samuti kaebust esitada. ECC-keskused lahendavad kaebusi, mis puudutavad teises EL liikmesriigis asuvaid kauplejaid ehk piiriüleste tehingutega seotud Euroopa Liidu siseseid tarbija ja kaupleja vahelisi vaidlusi. Kõige kiirem ja efektiivsem viis inimese kaebust lahendada on lahendada seda temale kõige lähemal asuva asutuse kaudu (lisaks on inimesel võimalik pöörduda ka Euroopa Kohtu poole). Eeltoodud põhjustel ei ole soovitava eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne EL tasandil täiendava infosüsteemi loomine, selle kasutusse võtmine suurendab halduskoormust ja menetluse kestust. Kaebuse esitaja jaoks võib loodav süsteem minna keerulisemaks ja selle tulemusel võib kaebus esitamata jääda. Leiame, et kui Komisjon hakkab ise kaebusi hindama ning seejärel liikmesriikidele tähendab see liigset sekkumist Komisjoni poolt. Lisaks kui kaebus esitatakse otse Komisjonile (kes omakorda edastab selle liikmesriigile), siis on tegemist dubleeriva süsteemiga ning isikutel tegelikult efektiivsem ja kiirem oma kaebus esitada otse liikmesriigi ametkonnale. Sellise süsteemi arendamine, haldamine ja kasutajatele tutvustamine on väga suuremahuline projekt, mis vajab olulisel määral ressursse (algatuseks vähemalt mitukümmend miljonit eurot) . Leiame, et digitaalne ehitustoote pass peaks olema seotud ehitise digitaalse logiraamatuga (Euroopa Liidu kontseptsioon , millele Eestis vastab ehitisregister) ja soodustama ehitise infomudeli (BIM) kasutust sektoris. Selleks teeme ettepaneku ühtlustada Euroopa Liidu tasandil ehitiste klassifitseerimise nõuded ja võtta õigusaktis aluseks avatud harmoniseeritud standarditel baseeruv rahvusvaheline ehitiste klassifikatsioonisüsteem Construction Classification International (CCI). Selgitus: Komisjoni selgituste kohaselt on CPR määruse läbivaatamise üheks peamiseks eesmärgiks rohe- ja digipöörde eesmärkide saavutamisele kaasa aitamine. Digitaliseerimise probleemina on välja toodud, et puuduvad konkreetsed sätted teabe digitaalkujul esitamise kohta ja seetõttu ei ole võimalik töödelda usaldusväärset tooteteavet alates tootmisest kuni ehitisse paigaldamise ja lammutamiseni. Digitaliseerimisel on määrav roll hoonete digitaalsete logiraamatute, raamistiku Level (s) või muude selliste töövahendite kontekstis, mis on ette nähtud hoonete kestlikkuse hindamiseks ja aruandluseks. Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleb tagada toimivad teabevood, et kogu tarneahelas oleks kättesaadav sidus ja läbipaistev teave ehitustoodete toimivuse kohta. See omakorda aitab suurendada läbipaistvust ja tõhusust teabe edastamisel. Digitaalne juurdepääs igakülgsele teabele ehitustoodete kohta aitaks edendada digipööret kogu ehitussektoris ning tagaks digiajastule vastava raamistiku. Usaldusväärse ja püsiva teabe kättesaadavus tähendaks ühtlasi seda, et kui mõne ettevõtja või muu osaleja toode ei vasta nõuetele, on võimalik probleemi levikut takistada. Määruse ettepaneku kohaselt aitab digitehnoloogia kasutuselevõtt märkimisväärselt kaasa ka renoveerimislaine eesmärkide , sealhulgas energiatõhususe, olelusringi hindamise ja hoonefondi seire saavutamisele. Sellele vastavalt peaks K omisjonil olema õigus võtta vastu rakendusakte, et kasutada uusi võimalusi digipöörde soodustamiseks. Ettepaneku alusel antakse Komisjonile õigus täiendada määrust delegeeritud õigusaktiga, millega luuakse liidu tasandil ehitustoodete andmebaas või süsteem, mis põhineb kavandatava kestlike toodete ökodisaini määruse regulatsioonis ettenähtud digitaalsel tootepassil. EL tasandil ühtse ehitustoodete andmebaasi regulatsiooni kehtestamine on põhjendatud ja vajalik, kuid oleme seisukohal, et üleminekuperioodil infosüsteemi andmete esitamine peaks olema vabatahtlik ning infosüsteemi peab olema avatud juurdepääsuga ning seda peab olema võimalik liidestada olemasolevate süsteemidega, mis toetavad ehitusvaldkonna digitaliseerimist, (sh infrastruktuuri ja ehitusinfo modelleerimist andmesõnastikega, nt buildingSMART Data Dictionary ) ja ehituse ühtse klassifitseerimissüsteemidega – nt Construction Classification International (CCI)). Nimetatud harmoneeritud Euroopa ja rahvusvahelistel standarditel põhinev klassifitseerimissüsteem toetab CPR eesmärkide saavutamist ehitusvaldkonnas laiemalt ning tagab standarditel põhineva ühtse tehniline keele kasutamise mh ehitise kui ka infrastruktuuri infomudeli koostamisel ja kasutamisel. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Ringmajanduse pakett saadeti arvamuse saamiseks lisas 1 loetletud organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on toodud seletuskirja lisas 2 esitatud vastavustabelis. Paketi seisukohad koostati koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Sisendit küsiti ja seisukohad kooskõlastati Maaeluministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Siseministeeriumiga. EELNÕU ....... VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja ..… oktoober 2022 nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu ringmajanduse paketi kestlike toodete määruse eelnõu, kestlike toodete normiks muutmise teatise, tekstiilistrateegia ja ehitustoodete määruse eelnõu kohta Kiita heaks järgmised keskkonnaministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu ringmajanduse paketi eelnõude kohta : Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega kehtestatakse kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/125/EÜ; Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele kestlike toodete normiks muutmise kohta; Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: ELi kestliku ja ringse tekstiili strateegia; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused, muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 305/2011. Kestlike toodete määrus: Toetame kestlike toodete määruse üldist eesmärki muuta kestlikud tooted Euroopa Liidus normiks läbi toote eluea pikendamise, korduskasutuse, parandamise, ressursitõhususe, ringmaterjali sisalduse, taastootmise ja ringlussevõtu suurendamise ning ohtlike ainete sisalduse, süsiniku- ja keskkonnajalajälje vähendamise. Leiame, et tootepõhiste kestlikkuse nõuete väljatöötamisel tuleb arvesse võtta nende täitmise keerukust ja sellega seotud investeeringute vajadust. Vajalik on ette näha piisav üleminekuaeg vastavalt tootegrupile ja kus võimalik, leevendada uute nõuetega seotud halduskoormuse kasvu. Liikmesriigid peavad olema aktiivselt kaasatud nõuete väljatöötamisse. On oluline, et kestlike toodete määruse turujärelevalve reeglid lähtuks niipalju kui võimalik senistest ELis kokkulepitud ühtsetest turujärelevalve ja toodete vastavuse tagamise reeglitest. Eelistame, et liikmesriigile jääks võimalus otsustada parima rakendusviisi ja järelevalve meetodi üle, kuid riikliku järelevalve puhul eelistame lahendusi, mis vähendaks oluliselt riigivalitsemise koormust. Liikmesriikidele tuleb nõuete jõustamisel tagada piisav tugi ja t eaduspõhised juhised efektiivse järelevalve tagamiseks. Peame oluliseks, et nii kestlike toodete kui ehitustoodete eelnõude menetluste käigus ei rõhutataks karistuse haldusõiguslikku iseloomu. Sanktsioonid tuleks ette näha üksnes juriidiliste isikute raskemate rikkumiste korral ning tagada maksimaalne paindlikkus sanktsioonimäära, -liigi ja menetluse osas. Toetame toodete ühtsete märgistus- ja teabenõuete loomist EL tasemel. Tarbijale antav teave peab olema äratuntav, selgesti arusaadav ning kergesti kättesaadav. Toetame Euroopa Liidu ülese ühtse digitaalse tootepassi ja vastava registri loomist. Tootepassi puhul tuleb tagada, et esitatav teave on kergesti ligipääsetav erinevatele turuosalistele, arvestab tootegruppide eripärasid ja osapoolte õiguseid ning ei koorma tarbijaid ja tarneahela osalisi üleliigse informatsiooniga. Leiame, et digitaalse tootepassi loomisel tuleb nii palju kui võimalik kasutada selliseid tooteid puudutavaid andmeid, mida juba kogutakse Euroopa üleselt. Leiame, et tagada tuleb Euroopa Liidu siseturgu puudutavate Euroopa Liidu õigusaktide ülene mõistete ühtsus. Toetame eneseregulatsioonimeetmeid vaid tingimusel, kui see võimaldab saavutada ettepaneku eesmärke kiiremini või efektiivsemalt. Toetame eesmärki vältida tarbijale müümata toodete hävitamist ja vastavate aruandluskohustuste loomist, et vähendada väärtuslikke majandusressursside kadu ja keskkonnamõju ning tõstes tarbijate teadlikkust nende osas. Samuti on oluline suurendada läbipaistvust tarbekaupade hävitamise osas muutes need kättesaadavamaks kehvemas majanduslikus seisus olevate tarbijate jaoks. Tekstiilistrateegia: Eesti toetab kestlike tekstiiltoodete strateegia eesmärke. Strateegia rakendamisel tuleb arvestada tekstiili väärtusahela kõikide etappidega ja riiklike eripäradega, soodustada innovaatilisi lahendusi, samalajal vältida Eesti muutumist kasutatud tekstiili sihtkohaks. Leiame, et laiendatud tootjavastutus tekstiili sektoris, sh tekstiili korduskasutuse ja jäätmete ringlussevõtu edendamine peaks arvestama sektori erisusi. Tekstiilitoodete tootjad peavad võtma vastutuse nende poolt turule lastud toodetest tekkivate jäätmete eest, sh rahastama ja korraldama tekstiilijäätmetest tekkinud jäätmete kogumist, töötlemist, aruandluse esitamist ning tarbijate teavitamist toote olelusringi lõpuga seotud aspektide kohta. Nii sise - kui ka välisturu toimimiseks peaksid tootjavastutuse nõuded olema kõikides liikmesriikides ühtsed. Ehitustoodete määrus: Eesti toetab kehtiva määruse peamiste põhimõtete säilimist, eelkõige ühtne tehniline keel ning ühtlustatud standarditel ja Euroopa hindamisdokumentidel põhinev ehitustoodete toimivuse hindamise süsteem, samuti võimalikult väike halduskoormus ettevõtjatele. Oluline on kiirendada standardite kaasajastamise ja uute harmoneeritud standardite välja töötamise protsessi ning ühtlustada nende kehtivus Euroopa Komisjoni ja Euroopa standardiorganisatsioonide andmebaasides. Pooldame lähenemist, et esmajärjekorras keskendutakse Euroopa Komisjoni esitatud põhinõuetele vastavate standardite koostamisele ja administratiivsete küsimuste lahendamisele ning Euroopa Komisjonile volituste andmine delegeeritud akti või rakendusakti andmiseks peab jääma üksikjuhtumite põhiseks va ruvõimaluseks vaid juhtudel, kui põhinõuete täitmine laiemalt on ohus või standardit ei saa kokku lepitud aja jooksul koostada. Toetame loodusvarade keskkonnahoidliku kasutuse ja ringmajanduse põhimõtetega arvestamist ehitustoodete toimivuse ja keskkonnamõju hindamisel ning ehitustoodete turule laskmisel. Määruse alusel kehtestatavad ehitustoodete keskkonnamõjude arvestamise põhimõtted peaksid arvestama liikmesriikide piirkondlike klimaatiliste ja majanduslike oludega ning oleksid järgitavad ka väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Eelistame, et liikmesriigile jääks võimalus otsustada parima rakendusviisi ja järelevalve meetodi üle. Regulatsiooni parema toimimise tagamiseks on otstarbekas tõhustada ja võimaluse korral lihtsustada liikmesriikide järelevalveasutuste vahelist koostööd. Me ei toeta EL tasandil kaebuste infosüsteemi kasutusele võtmist. Leiame, et vastav süsteem ei ole põhjendatud järelevalve kvaliteedi tõstmiseks ning suurendab halduskoormust ja segadust liikmesriikide kodanike seas. Leiame, et digitaalne ehitustoote pass peaks olema seotud ehitise digitaalse logiraamatuga (Euroopa Liidu kontseptsioon, millele Eestis vastab ehitisregister) ja soodustama ehitise infomudeli (BIM) kasutust sektoris. Selleks teeme ettepaneku ühtlustada Euroopa Liidu tasandil ehitiste klassifitseerimise nõuded ja võtta õigusaktis aluseks avatud harmoniseeritud standarditel baseeruv rahvusvaheline ehitiste klassifikatsioonisüsteem Construction Classification International (CCI). 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär Lisa 3. Märkuste tabel: Euroopa Komisjoni ringmajanduse paketi kohta Nr Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar 1. Eesti Kaubandus- Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Tööstuskoda Keskkonnaministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Liidu kestliku ja ringse tekstiili strateegia (edaspidi: tekstiilistrateegia) kohta. Järgnevalt esitame oma kommentaarid tekstiilistrateegia osas. 1. Toetame tekstiilistrateegia eesmärke saavutada rohelisem elukeskkond ja ringmajandus tekstiilisektoris, kuid leiame, et rohepöörde eesmärkide saavutamine ei Võtsime arvesse ning peaks käima liiga jõuliselt õigusaktide muutmise kaudu, mis toob kaasa olukorra, et esitasime seisukohana nõudeid ei ole võimalik praktikas täita. Samuti ei tohiks plaanid olla liiga üldised ja ebamäärased. Praegusel juhul tekitab tekstiilistrateegia eesmärkide täidetavuse osas muret asjaolu, et tekstiilistrateegia on vaid üldsõnaline loetelu ambitsioonikatest sammudest ning suure hulga seadusandlike meetmete, kohustuste ja delegeeritud õigusaktide muutmise plaan, mitte konkreetsete meetmete ja õigusaktide muutmise ettepanek. Seega jääb hetkel arusaamatuks, millised muudatused on kavas teha 16 seadusandliku algatusega ning millistele ettevõtetele tekstiilistrateegias välja pakutud üldised muudatuste plaanid kohalduma hakkavad. Siinkohal rõhutame, et kõik tulevased seadusandlikud algatused peavad olema realistlikud, proportsionaalsed ja praktikas täidetavad. 2. Tekstiilistrateegiast ei selgu, kas ja millistel puhkudel plaanitakse mikro-, väikese- ja keskmise suurusega ettevõttele (VKE-d) kehtestada erandeid. Arvestades Võtsime arvesse ning eelpool nimetatud ettevõtete eripära, oleme seisukohal, et nii tekstiilistrateegias kui ka esitasime seisukohana sellega seonduvalt muudetavates õigusaktides peab analüüsima põhjalikult muudatuste mõju ja proportsionaalsust VKE-dele. 3. Leiame, et tekstiilistrateegia ettepanekute puhul, näiteks uute kohustuslike tootespetsiifiliste ökodisaininõuete välja töötamine, toote disaininõuded, märgistamine Võtsime arvesse osaliselt ja mikroplasti reostuse vähendamine, on oluline kaasata tekstiilisektori ettevõtteid ja esitasime seisukohana spetsialiste. Nimelt on vaja kõiki tekstiilisektori eripärasid arvesse võtta ja ei tohi kogu kestlike toodete sektori muutmisele läheneda liiga üldiselt, sest vastasel juhul võivad ettevõtete kulud algatuse sees. Ukraina kohustuste täitmisele olla ebamõistlikult suured ning see võib rikkuda ka nende teemat seisukohtades konkurentsivõimet. Samuti tuleb arvestada Ukraina sõjaga kaasnevat maailma välja ei toonud majanduslikku olukorda, mis raskendab sektori tegevust ja mille tõttu on keeruline ettevõtetel teha täiendavaid investeeringuid. 4. Kohustuslike ökodisaininõuete kehtestamise ja kiirmoe kaotamise plaani osas tunneme muret, kuidas täpsemalt motiveerida tekstiiltoodete tellijaid odava hinna Võtsime küsimused eelistamise asemel tellima tootjatelt pikemaajalisemad ja vastupidavamad tooted. teadmiseks ning esitame Lisaks tekib küsimus, kas rõivaste ületootmise- ja tarbimise ümberpööramise puhul ei need murekohtadena peaks lisaks rõivastele ka kodutekstiili kiirmoega tegelema? Samuti näeme vajadust Komisjonile arvestada tekstiilimaterjalile nõuete loomise puhul eriotstarbeliste materjalidega nagu tulekindlad tekstiilid, st loodavad nõuded tekstiilile nende pikemaajalisuse saavutamiseks peavad lähtuma ka tekstiili otstarbest. 5. Kaubanduskoja hinnangul on vaja täiendavalt analüüsida, kuidas tagada Arvestasime osaliselt tekstiilijäätmete innovatiivne ja ajakohane kogumine ning toodete parandamise ning võtsime küsimused võimalused kõigis liikmesriikides ja ka maapiirkondades. Hetkel ei ole Eestis vajalikku teadmiseks. jäätmete kogumise süsteemi ega piisavalt parandamise võimalusi. Lisaks ei ole selge, kas plaanitav müümata või tagastatud tekstiiljäätmete hävitamise keeld kehtib kogu tervikliku toote või ka toote osade kohta. Näiteks kasutatud voodi tagastamisel koos madratsiga, saab uuesti ringlusesse võtta kõik voodi ja madratsi osad, välja arvatud madratsi pealmine kate, mis tuleks hävitada. Arvestasime 6. Laiendatud tootjavastutus ning tekstiilijäätmete korduskasutuse ja seisukohtade koostamisel ringlussevõtu edendamine peaks arvestama nii sektori erisusi, kuid tootjavastutuse reeglid peaksid olema kõigis liikmesriikides ühetaolised. Ühetaoline tootjavastutus tagaks selle, et ühtsel turul ei piirata ettevõtjate konkurentsivõimet. Arvestasime ning esitame 7. Kaubanduskoja hinnangul on vaja põhjalikult analüüsida, kuidas toetada analüüsivajaduse rahaliselt sektori ettevõtteid kõigi tekstiilistrateegia plaanide ellu viimisel. Näiteks toob Komisjonile mikroplasti vähendamise plaan toodete eelpesuga spetsiaalsete pesumasina filtrite kasutamisega kaasa täiendavad kulutused ja investeeringud. Samuti on lisakulu ettevõtjatele toodete ohutustestide tegemine mikroplastide ja kemikaalide suhtes. Aga ka toodete täiendav märgistamine ning tagastatud toodete kogumine koos nõuetele vastava ringlusesse võtmisega vajavad investeeringuid. Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja seisukohti ja ettepanekuid arvesse võtta. ------------------ Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Keskkonnaministeeriumit ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Komisjoni määruse ettepaneku kohta, millega kehtestatakse kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/125/EÜ. Järgnevalt esitame oma seisukohad kestlike toodete määruse ettepaneku kohta. Kestlike toodete määruse ettepanek näeb ette üldise raamistiku ökodisaininõuete kehtestamiseks ning selle alusel on Euroopa Komisjonil õigus määruse täiendamiseks vastu võtta delegeeritud õigusakte. Kuna hetkel ei ole teada, kas ja millise sisuga delegeeritud õigusakte plaanib komisjon vastu võtta, siis jääb ka kestlike toodete määruse ettepanek mõnevõrra ebaselgeks ning selle kohta on keeruline anda konkreetset tagasisidet. Arvestatud, Peame väga oluliseks, et Euroopa Liidu siseturul kehtiksid müüdavatele toodetele seisukohtades toodi välja, ühesugused ökodisaininõuded. Kindlasti tuleb vältida olukorda, kus iga liikmesriik et eelistame nõuete kehtestab erinevad ökodisaininõuded, mis tooks kaasa siseturu killustatuse. Selline seadmist rakendusaktide lahendus ei oleks Eesti ettevõtjate ega ka tarbijate huvides. Eeltoodud põhjustel kaudu. toetame Euroopa Komisjoni lähenemist, mille kohaselt kehtestatakse kestlike toodete ökodisaininõuete regulatsioon määrusega, mitte direktiivi(de)ga. Toetame ka põhimõtet, et kui Euroopa Komisjon on võtnud vastu asjakohased delegeeritud õigusaktid, siis ei tohiks liikmesriikidel olla enam lubatud kehtestada siseriiklikke ökodisaininõudeid, sest see kahjustaks siseturu toimimist. Lisaks peame vajalikuks, et õigusaktide jõustumisega kaasneks ka tõhus järelevalve liikmesriikide poolt. Kaubanduskoja hinnangul peaks kestlike toodete määrus kohalduma üksnes nendele toodetele, mis lastakse turule Euroopa Liidus. See aitab tagada ausa konkurentsi ELi siseturul. Näiteks kui Hiina ettevõte laseb Euroopa Liidus turule oma tooted, siis peaksid määruse sätted kohalduma ka nendele toodetele. Samas ei tohiks määrust kohaldada toodetele, mida ei lasta Euroopa Liidus turule, vaid viiakse EL-st Arvestatud seisukoha kolmandatesse riikidesse. Näiteks kui Eesti ettevõte toodab tooteid ja müüb need punktis 1.2. Hiinasse, siis selliste toodete osas ei peaks kehtima kestlike toodete määrus kohustuslikus korras, sest see võib vähendada ELi ettevõtjate konkurentsivõimet väljaspool ELi. Meie arusaamise kohaselt võtab kestlike toodete määruse ettepanek eelnevalt nimetatud põhimõtteid arvesse. Samas kui oleme ettepaneku sõnastusest valesti aru saanud, siis palume lisada Eesti seisukohtadesse eelnevalt nimetatud põhimõtted ning teha vastav ettepanek määruse sõnastuse muutmiseks. Kaubanduskoja hinnangul esineb risk, et delegeeritud õigusaktid hakkavad sisaldama Arvestatud, meetmeid, mis ei ole ettevõtjate jaoks proportsionaalsed, sest toovad kaasa täiendava seisukohtades toodi välja, kulu või halduskoormuse ning nõude kehtestamisest saadav kasu ei ületa tekkinud et eelistame nõuete kulusid. Samas peame positiivseks, et määruse ettepanekus sisaldub mitmeid sätteid, seadmist rakendusaktide mis aitavad seda riski maandada. Näiteks on määruse ettepaneku artikkel 5 lõike 5 kaudu. punktides d ja f kirjas, et ökodisaininõudel peab puuduma ebaproportsionaalne negatiivne mõju majandustegevuses osalejate ja vähemalt VKEde konkurentsivõimele ning tootjatele või muudele majandustegevuses osalejatele ei tohi tekkida ebaproportsionaalset halduskoormust. Ettevõtjatele ebaproportsionaalse halduskoormuse tekitamise vältimise kohustus on olemas ka näiteks artikkel 31 lg 2 punktis c. Kaubanduskoda toetab määruse ettepaneku artiklis 5 sisalduvat komisjoni mõtet, et ökodisaininõuded kehtestatakse tooterühmade lõikes, mitte ei kehtestata kõikidele toodetele universaalseid nõudeid. Peame positiivseks, et ökodisaininõuded kehtestatakse konkreetsele tooterühmale, lähtudes mõjuanalüüsi tulemustest. Selline lähenemine võimaldab arvesse võtta näiteks tehnoloogia arengut ning loobuda nõuete kehtestamisest, millega kaasneb ebaproportsionaalne negatiivne mõju näiteks tootjatele. Juhime tähelepanu sellele, et teatud juhtudel võivad erinevad ökodisaininõuded minna omavahel vastuollu. Näiteks ringlussevõtu võimaluse nõue võib minna vastuollu vastupidavuse ja parandatavuse nõudega. Seetõttu peame mõistlikuks, et delegeeritud õigusakt ei sisaldaks kõiki ökodisaininõudeid konkreetse tooterühma kohta, vaid üksnes neid, mis on kestlikkuse seisukohalt kõige olulisemad. Kaubanduskoda üldiselt toetab tootepassi loomise kontseptsiooni. Samas soovime Arvestatud. rõhutada, et selle protsessi käigus tuleb tagada konfidentsiaalsete andmete ja intellektuaalomandi kaitse. Mõistlik oleks määruse ettepanekus selgelt sätestada, et ärisaladust ja intellektuaalomandiga seotud teavet ei pea avalikustama tootepassis. ------------------- Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja Ehitustoodete määrus: Osaliselt arvestatud. Kommunikatsiooniministeeriumi võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Sõnastuse lihtsustamist Komisjoni ehitustoodete määruse muutmise ettepaneku (edaspidi: Ettepanek) osas, saab mainida vastavas millega komisjon soovib ühtlustada ehitustoodete turgu Euroopa Liidu tasandil senisest töögrupis artiklite veelgi enam ning hoida ära erinevate siseriiklike standardite kehtestamist kommenteerimise ehitustoodetele. protsessi käigus. Sama käib ka erinevate ELi Oleme Ettepanekuga tutvunud ning esitame oma seisukohad järgnevalt. õigusaktidele viitamise 1. Kaubanduskoda on saanud ehitustoodete valdkonnas tegutsevatelt ettevõtjatelt kohta. Oleme tagasisidet, et Ettepaneku sisust on mõneti keeruline aru saada. Seejuures on seisukohtades välja Ettepaneku sissejuhatavas osas toodud kehtiva määruse keerukus välja ühe toonud mure probleemina, mida soovitakse Ettepanekuga lahendada. halduskoormuse Näiteks on toodud Ettepanekus välja erinevad standardid, mis võivad olla nii suurenemise üle. kohustuslikud kui ka vabatahtlikud (Ettepaneku artikkel 3 p 47). Seejärel on ettevõtjatel Rõhutame vajadust vaja mõista, millised neist standarditest üldse kehtivad, kuna selles osas levitavad ühtlustada standardite Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ja Euroopa Komisjon kohati vastukäivat kehtivust Euroopa informatsiooni ning teisalt on seda informatsiooni ka keeruline mõista. Komisjoni ja EL Kaubanduskoda teeb ettepaneku kaaluda Ettepanekus läbivalt sõnastuse muutmist standardiorganisatsioonid selliselt, et Ettepaneku sisu oleks valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele võimalikult e andmebaasides. lihtsalt ja üheselt mõistetav. 2. Ühe probleemina on ehitusvaldkonna ettevõtjad välja toonud, et ehitustoodetele seatavad nõuded on kirjeldatud väga üldiselt, mis jätab nõuete mõistmiseks väga laia kaalutlusruumi. Kaubanduskoja hinnangul tuleks kõigi nõuete puhul üle vaadata, kas neid ei oleks võimalik sõnastada konkreetsemalt. See tagaks lisaks paremale arusaadavusele ka parema nõuetest kinnipidamise. Näiteks on Ettepaneku artikli 22 lõikes 2 punktis e toodud tootja kohustustena välja, et tooted peavad olema projekteeritud nii, et neid on võimalik hõlpsasti parandada, remontida ja uuendada, välja arvatud juhul, kui sellise projekteerimise tõttu ei vasta toode muudele käesoleva määruse nõuetele või muule liidu õigusele või kui paranduse, remondi või uuendusega kaasneb risk inimeste ohutusele või keskkonnale. Esiteks on sellise sõnastuse korral ettevõtja jaoks keeruline mõista sätte sisu, kuna raske on määratleda, mida tähendavad mõisted nagu hõlpsasti parandatav, remonditav või uuendatav. Samuti tekitab viide muule liidu õigusele ettevõtjates segadust, justkui peaksid nad hakkama otsima, millised õigusaktid ehitustoodete osas veel kehtivad. See otsimine tekitab aga täiendavat halduskoormust.  Kaubanduskoda teeb ettepaneku koondada võimalikult paljud ehitustoodete kohta kehtivad nõuded Ettepanekusse. Juhul, kui kõiki ehitustoodetele kehtivaid nõudeid ei ole võimalik Ettepanekusse koondada, teeb Kaubanduskoda ettepaneku viidata Ettepanekus konkreetsetele Euroopa Liidu õigusaktidele, mida on silmas peetud. 3. Kaubanduskoja hinnangul võiks komisjon kaaluda nõuete koondamist ehitustoodetele selliselt, et nende täitmine ei eeldaks nii paljude erinevate dokumentide (kohustuslik standard, vabatahtlik standard, toimivusdeklaratsioon, vastavusdeklaratsioon jne) esitamist. Kogu dokumentatsioon võiks olla koondatud ühte dokumenti. See vähendab ka valdkonnas tegutsevate ettevõtjate halduskoormust. Kuivõrd üheks Ettepaneku eesmärgiks on seatud ehitustoodetele seatavate nõuete ja ka dokumentatsiooni ühtlustamine, ei ole Kaubanduskoja jaoks arusaadav, miks on Ettepaneku kohaselt endiselt vaja esitada niivõrd suurel hulgal erinevaid dokumente. Näiteks tuleb Ettepaneku artikli 9 kohaselt tootjal esitada enne toote turule laskmist toimivusdeklaratsioon, millega tootja kinnitab, et toode vastab tehnilisele kirjeldusele. Toimivusdeklaratsioon peab omakorda olema kooskõlas Euroopa hindamisdokumendi ja Euroopa tehnilise hinnanguga. Samas tuleb tootjal esitada ka vastavusdeklaratsioon, millega tootja võtab vastutuse toote vastavuse eest tootenõuetele ning kannab kooskõlas lepingulist ja lepinguvälist vastutust käsitleva siseriikliku õigusega vastutust toote tootenõuetele vastavuse ees. Kaubanduskoja hinnangul tuleks kriitiliselt üle vaadata, millised toimingud ja dokumendid oleks võimalik üksteisega ühildada, et vähendada valdkonnas tegutsevate ettevõtjate halduskoormust. 2. Keskkonnainvesteeringut Kommentaarid lisatud failides: Võtsime e Keskus tekstiilistrateegia osas tekstiil_cellar_9d2e47 kestlikud_tooted_cella d1-b0f3-11ec-83e1-01aa75ed71a1.0002.01_DOC_1 kestlikud_tooted_cella r_bb8539b7-b1b5-11ec-9d96-01aa75ed71a1.0015.01_DOC_1 r_bb8539b7-b1b5-11ec-9d96-01aa75ed71a1.0015.01_DOC_2 (1).doc (1).doc (1).doc küsimused ja ettepanekud arvesse ning võimalusel esitame Komisjonile. Kestlike toodete osas teadmiseks võetud. 3. Eesti Kaupmeeste Liit Kaupmeeste Liit tänab Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võimaluse eest anda tagasisidet Eesti seisukohtade kujundamiseks EL ringmajanduse paketti. Toetame nii Euroopa Komisjoni ringmajanduse paketi algatusi kui Eesti kavandatavaid algseid seisukohti, mida tutvustati turuosalistele 14.06.2022 infoseminaril. Toome järgnevalt kestlike toodete määruse ja tekstiilistrateegia kohta välja soovitused, mida silmas pidada EL tasandi läbirääkimistel ja hilisemas siseriiklikus õigusloomes. 1. Ökodisaini direktiivi muutmine kestlike toodete määruseks Kestlike toodete määruse puhul juhime tähelepanu digitaalsete tootepasside süsteemi Arvestatud ja toimima panekule. Eestis on juba aastaid olnud teemaks toodetega kaasas käiva seisukohtades välja mitmesuguse info edastamise keskkondade loomine ja sellega seoses andmete toodud. valideerimise, omamise ja standardiseerimise küsimused. Need ei ole leidnud ühest lahendust ja turul on erinevaid pakkujaid ja lähenemisi. Mitme lahenduse kasutamine ja ülal pidamine on märgatav kulu, eriti kui tooteid müüakse erinevates riikides ja andmete sisu ja vorm riigiti ja ettevõtteti/ andmeedastuse keskkonniti erinevad. Seetõttu teeme soovituse luua toodete ühtne Euroopa digipasside keskkond, kuhu tootjate ja maaletoojate poolt andmeid esitatakse ja kus need jaemüüjate ja tarbijate usaldusväärsuse loomiseks EL vastavate järelevalveasutuste poolt valideeritakse. Igal ettevõttel, igal sektoril või igal riigil oma keskkonda arendada, samade toodete andmeid uuendada ja valideerida ja andmeesituse standardeid kokku leppida oleks liiga kulukas ja ühisturu vaates ebaefektiivne. Kui keskkond on EL-ülene, tuleks kokku leppida ka see, kellele andmed selles kuuluvad, kes saab andmeid parandada ja uuendada, millistel tingimustel võib andmeid ühtsest baasist pärida/saada. Kas see on tasu eest, kes maksab (andmete esitaja või nende küsija) ja kellele. Kui andmebaas luua, tasuks see luua kihilisena, kus detailsem andmekiht on olemas ettevõtetevahelise info liigutamiseks (s.h. tootepakendi mõõtmed, tehnilised andmed) ning pealmine kiht oleks lihtsustatud kujul kättesaadav tarbijatele. Tarbijaid saab õige tooteni juhatada kasutajaliidese abil ja näiteks EAN koodi või QR koodi abil. Arvestades seda, et tulevikus saab iga tootega kaasas käima märkimisväärne hulk informatsiooni (tõenäoliselt 100+ andmevälja), võib olla paslik standardiseeritud infot kajastada ka toote pakendil. Kui see plaan tekib, tuleks standardiseeritud märgistuse süsteem luua samuti EL üleselt. Vastasel korral peab pakenditel dubleerima erinevate riikide nõudeid. Selliste väikeste turgude jaoks nagu Eesti on see kahjulik kuna meie mahud on nii väikesed, et suured tootjad ei ole huvitatud oma pakenditele Eesti-spetsiifilise märgistuse lisamisest. See tekitab vajaduse siseriiklikuks pakendite ülekleepimiseks, mis on raiskav, keskkonda kahjustav ja ebapraktiline lähenemine. Kahjuks on selline praktika täna vajalik näiteks Pandipakendi süsteemis, aga pikas plaanis ja suuremale hulgale toodetele ei tohiks ülekleepimise lahendusi laiendada. Seetõttu on väikeste turgude jaoks nagu Eesti, hädavajalik ühisturu standardite toetamine ja siseriiklike standardite vältimine. 2. EL tekstiilistrateegia 2030 Euroopa Liidu tekstiilistrateegia on ambitsioonikas ja revolutsiooniline mõtteviisi muudatus, mis vajab olulist käitumise muutust nii turuosalistelt kui tarbijatelt. Suurim Võtsime arvesse ning keerukus võrreldes mitmete teiste algatustega seisneb tehnoloogiate mahajäämuses ja kasutasime seisukohtade ebapiisavuses võrreldes eesmärkidega. Seetõttu on tekstiilistrateegia puhul väga koostamisel oluline, et kohustused ja tehnoloogiate teke liiguksid edasi ühe sammuga. On suur oht, et riigid asuvad tekstiile märgatava kuluga kokku korjama ilma selleta, et oleks välja töötatud tehnoloogiad tekstiilikiudude ümbertöötlemiseks. Nagu on täna juhtunud plastpakenditega, mida korjatakse eraldi voogudes ja siis põletatakse koos olmejäätmetega, sest teatud tüüpi plasti ümbertöötluseks (kõik komposiitplastid) veel tehnoloogia puudub. Plastpakendiga tehtud vigu tasuks tekstiili tootjavastutussüsteemide loomisel arvestada ja neid mitte korrata. Probleemid on sarnased kuna tekstiilides on samamoodi nagu pakendites levinud nn. komposiitkiud, kus sisaldub ka plasti. Eesti tänases rõivaste hulgi-ja jaemüügis on müümata jäänud toodete hävitamine väga Võtsime teadmiseks harvaesinev praktika. Laialt levinud on järk-järgult suuremate allahindluste tegemine, mille tulemusena ostavad Eesti tarbijad ära praktiliselt kõik turule pandud tooted. Seetõttu ei ole Eesti kontekstis probleemne keeld ostmata jäänud tooteid hävitada, kuniks säilib luba neid allahindlusega müüa. Tekstiilide tagasivõtu kastide paigutamine rõivapoodidesse ei ole suures plaanis Võtsime teadmiseks ning murekoht. Seda saab teha analoogselt tänase patareide või elektroonika tagasivõtuga. arvestasime seiskohtade Küll aga tuleb mõelda läbi see, mis saab kokku kogutud tekstiilidest Eesti hajaasustuse loomisel tingimustes edasi. Eriti mõeldes rõivaste parandusele. On oluline, et üksikuid tekstiilitooteid ei peaks transportima parandusse väga kaugelt, sest vastasel korral muutub transpordi jalajälg keskkonnale koormavamaks kui mõne võivaeseme või voodipesu ümbertöötlus. Lisaks tuleb arvestada, et õmblustöökodasid ja muid parandamist pakkuvaid asutusi ei pruugi piisata koheselt kõigile toodetele ja paranduse tagamiseks läheb vaja üleminekuaega. Juhime tähelepanu, et vastavate oskustega spetsialiste ei ole Eestis täna piisavalt ja neid ei koolitata kutseõppes piisavalt juurde kuna noored ei soovi rätsepaks ja kingsepaks ja elektroonika parandajaks õppida. Seetõttu on isegi olukorras, kus paranduspunkte luuakse üle riigi rohkelt juurde, oht, et neid ei suudeta oskustöölistega mehitada ja tuleb luua mõned üksikud paranduspunktid, kuhu koondada kogu riigi parandamist vajavad tooted. Mõned spetsiifilised tooted tuleb saata parandamiseks välismaale, nagu täna tehakse nt. mobiiltelefonidega. Täna on jätkusuutlikkuse sildi all müüdavad rõivad premium ja keskmises segmendis keskmiselt 20% kallimad kui tavalised rõivad. Samas ei tähenda tänane jätkusuutlikkus Võtsime teadmiseks nii kõrge taseme eesmärke, kui on sisse seatud tekstiilistrateegias. Seega on kindel, et tekstiilid muutuvad uusi eesmärke seades märkimisväärselt kallimaks ja tavalisele tarbijale muutub tekstiilitoodete ostmine kulukaks väljaminekuks. Tarbijatele tuleb selgitada ja teha teavitustööd selle kohta, miks nende ostujõud oluliselt väheneb. Oluline on tekstiilile laiendatud tootjavastutuse põhimõtteid paika pannes pidada silmas õppetunde tänase taaskasutusorganisatsioonide süsteemi kogemusest. Võtsime teadmiseks Loetleme mõned õppetunnid ja kaalutluskohad. 1. Tekstiilitoodete taaskasutusorganisatsioon(id) peaks kuuluma tootjatele ja maaletoojatele, mitte jäätmekäitlejatele või kohalikele omavalitsustele. See on tootjatele ainuke viis oma kulusid kontrollida. 2. Läbi mõelda, kas Eesti soovib ühte tekstiili taaskasutusorganisatsiooni (monopol) või mitut (konkurents). Monopol, nagu seda on Pandipakend, on kuluefektiivsem, konkurents samas võib hoida ettevõtetele kulud madalamad pikas vaates.  3. Nõuded tekstiili tagasikogumise võrgustikule. Kas on lubatud avalikud tekstiilikonteinerid. Kas konteiner peab olema ka kaupluses, kus tekstiili üldiselt ei müüda, aga mõni toode (nt sukapüksid, sokid) on müügil. Kas on lubatud kauplustes kogumise asemel kogumine muudes asukohtades- kohtkogumine ja/või avalik võrk. Kuidas mõõdetakse seda, kas ettevõte on kokku kogunud sihtmäära ulatuses tekstiili? (Kas peab olema sama tüüpi? Kas kaalu alusel või tüki alusel? Kui detailne peab olema aruandlus?) 4. Tuleb leida logistiliselt otstarbekas ja tarbijasõbralik lahendus tekstiilide parandamiseks. Kui mõnda toodet müüakse näiteks e-poes või Eestis vaid ühes kaupluses, siis kui palju peab olema Eestis parandustöökodasid, kus seda konkreetset toodet osatakse parandada. Kas piisab ühest? Kas võib parandada välismaal- eriti kui toode on ostetud läbi Amazoni või muu kolmanda riigi platvormi ja tootja asub väljaspool EL? Kas antud toote jaemüüjad peavad parandaja määrama või on see toote tootja või tema Eesti esindaja kohustus? Toetame ohtlike ainete piirmäärade kehtestamist tekstiilitoodetes. Võtsime teadmiseks, kuid seisukohta ei Tekstiilide müügil erinevate reeglite kehtestamisega tasub olla ettevaatlik, kui neid koostanud, sest veel ei reegleid tuletatakse mõnes riigis või mõnes ettevõttes kasutusel oleva vabatahtliku või ole piisavalt infot projektipõhise algatuse pealt. Näiteks on Suurbritannias paaris rõivapoes komme müüa potensiaalsete teatud määras taaskasutatud rõivaid või parandatud rõivaid lisaks tavasortimendile. piirmäärade Sellist tüüpi algatusi ei tasu teha kohustuslikuks kuna need ei arvesta konkreetse kehtestamisel. brändi tarbijate, ostujõu ja piirkondlike eripäradega. Samuti on neid raske kehtestada e-poodidele ja mahte on koormav või võimatu kontrollida. Põhimõtet mitte muuta mõne ettevõtte vabatahtlikke algatusi kohustuslikuks kõigis liikmesriikides Arvestasime kõigile ettevõtetele võiks olla läbiv. seisukohtade koostamisel Toodete kvaliteedi määramise teema on hetkel ebaselge. Juhime kvaliteedi kontekstis tähelepanu ka ühele ebakõlale. Üldiselt plastkiudu sisaldavad tekstiilid on vastupidavamad, aga samas neid ei saa tänaste tehnoloogiatega ümber töödelda. Võtsime teadmiseks Ümbertöödeldavad tekstiilid aga kuluvad, eriti pesus, kiiremini. Tekstiilide pikaealisus ja ringlussevõetavus on omavahel pöördvõrdelises seoses. Seega kuidas määratakse tekstiilitoodete kvaliteet, mille alusel ja kelle poolt? Kas olulisemaks peab pidama ümbertöödeldavust või pikka vastupidavust? Vastupidavust annavad sageli samad ained, mis tekitavad mikroplasti.  3. Ehitustoodete määrus Ehitustoodete määrus: Ehitustoodete määruse kohta me hetkel kommentaare esitada ei oska, kuna tutvustus Arvestame palutuga. on olnud küllaltki üldsõnaline. Palume meid siiski kaasata ka selle määruse edasistesse aruteludesse, kuna meie Liitu kuuluvad mitmed ehitusmaterjale maale toovad ja müüvad kaupluseketid. 4. Terviseamet Terviseamet toetab määruste rakendamist ja tootepassi põhimõtet. Tootepass saab Võtsime teadmiseks olema oluline vahend, mis võimaldab proaktiivselt teha teabe SVHC ainete esinemisest toodetes kättesaadavaks kõigile tarneahelas osalejatele ja tarbijale. Tänu tootepassiregistrile saame paremat ülevaadet Euroopa Liidu turule lastud toodetest. Õigusaktide eelnõudes pole mainitud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist. Biotsiidi toimeaineid võib kasutada toodete, sh ehitusmaterjalide ja tekstiili tootmisel (v.t tooteliigid 10 ja 7). 5. Justiitsministeerium Kestlikud tooted: Karistused Praegusel kujul karistuste säte on üldjoontes sobilik ning sellest detailsemaks see minna Arvestatud ei tohi (karistusmäärad, menetluse liik jmt). Selles osas tuleb anda pädevus ja paindlikkus liikmesriikidele. Küll aga võiks läbi rääkida ka selle nimel, et mitte iga rikkumise eest ei pea olema ette nähtud karistus (ultima ratio). Seetõttu võiks ka õigusakt öelda, et karistused on üksnes tõsisemate (või konkreetsete) rikkumiste eest. See nõue näib olevat mingil moel täidetud art-s 90 (kuigi seal on ikkagi kohustus kõikidel juhtudel karistus ette näha, lihtsalt on välja toodud "especially" juhud), kuid mitte art-s 68. Intellektuaalomand IOT teemadega on kõnealusel ringmajanduse paketil vähe puutumust, seega JuM Võetud teadmiseks arvamuse koostamisse keeruline panustada. Algatuses KOM (2022) 141 (tekstiilistrateegia) on nt pistelisi viiteid intellektuaalse omandi valdkonnale (p 3.3, mis puudutab KOM poolt aastaks 2023 võltsimisvastaste meetmete paketi loomist), kuid praeguses menetlusetapis ja üldistusastmes ei ole selles küsimuses konkreetse arvamuse kujundamine võimalik. Viidatud on ka ebaausatele kaubandustavade (p 2.5.),  kuid see temaatika puudutab ringmajanduse paketis direktiivi 2005/29/EÜ muutmist, mis käsitleb tarbijakaitse valdkonda ning on Eestis üle võetud tarbijakaitseseadusesse. Äriühingute kestliku hoolsuskohustuse direktiiv Algatustes COM (2022) 140 (teatis kestlike toodete normiks muutmise kohta) ja COM (2022)141 (tekstiilistrateegia) on viidatud kestlikkusalase hoolsuskohustuse Võetud teadmiseks direktiivile üksnes kontekstis, kus tuuakse välja meetmeid, mida eri valdkondades kestlikkuse ja ringse lähenemise toetamiseks kavandatakse või juba on rakendatud. Sisulist sisendit meil praeguse seisuga millegi osas täpsemalt anda ei ole. 6. Keskkonnaagentuur Keskkonnaagentuur toetab ringmajanduse paketi määruse algatusi (ELi kestlike ja ringse tekstiili strateegia, kestlike toodete ökodisaininõuete ja ehitustoodete määrus) ning tagamaks parim võimalik rakendamine toome välja järgmised täpsustamist vajavad tähelepanekud ja ettepanekud: 1. Kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik 1.1. Teeme ettepaneku enne tootegruppide nõuete jõustumist (mis kattuvad EL Arvestatud ökomärgisega) läbi viia vastav mõjuanalüüs välja selgitamaks kas ja kui suurel määral mõjutab antud ettepanek Eestis ELi ökomärgiste taotluste võimalikku kasvu ning mida on vaja teha selleks, et nõudlus ja pakkumine saaks olla tasakaalus. Pädeva asutuse töö (menetlused) on reglementeeritud ning kui on vajadus süsteeme tõhustada või haldusvõimekust tõsta, on oluline, et need tegevused saaksid aegsasti planeeritud ja ellu viidud, tagamaks, et taotluste potentsiaalse kasvu tõttu toimed ei kannataks ning menetlustoimingud ei läheks üle tähtaja. 1.2. Määruse artikkel 34 järgi vastavad ELi ökomärgisega tooted ökodisaininõuetele ning ökodisaini jaoks on loodud oma reglementatsioon, seega palume täpsustada, kas Arvestatud selle muudatuse valguses on vajadust laiendada KAURi võimalike (haldus)ülesannete portfelli. 1.3. Raamistikuga kohaldatakse ökodisainil põhinevat lähenemisviisi väga paljude toodete suhtes. Siiski täpsemad toodetele esitatavad nõuded ei ole hetkel teada, mistõttu ei saa hinnata kattuvust ELi ökomärgise nõuetega. Samas on üheks määruse aspektiks Võetud teadmiseks ringlussevõetud materjali sisaldus toodetes. Juhime tähelepanu, et ELi ökomärgise kõigis tootegruppides ei ole ringlussevõetud materjali sisalduse miinimumnõuet, seega vajab täpsustamist, kas sellisel juhul tehakse ELi ökomärgise kriteeriumites paralleelselt parandused, et ökodisaini nõuded ei oleks rangemad ELi ökomärgise nõuetest. 1.4. Kestliku ökodisaini nõuete kriteeriumid peavad olema piisavalt ranged, et määrus täidaks oma eesmärki. Meie analüüsi kohaselt on siiski ringmajanduse paketis ökodisaini nõuded teatud kriteeriumite osas rangemad. Samas meie hinnangul ei tohiks Võetud teadmiseks ökodisaini nõuded olla rangemad kui seda on ökomärgise kriteeriumid. ELi ökomärgist peetakse ELs silmapaistvate keskkonnahoidlike omadustega toodete märgiseks ning on oluline säilitada märgise usaldusväärsus ja staatus. Muul juhul on küsitav, kas märgis täidab oma eesmärki. 1.5. Artikkel 34 järgi vastavad ELi ökomärgisega tooted ökodisaininõuetele, kuid turujärelevalvega seotud artiklid 59-65 räägivad vaid ökodisaini määruse järelevalvest ja kaitsemeetmete menetlusest, seega palume täpsustada kas turujärelevalve tõhustamine kaasab ka ELi ökomärgist ning kas meetmed näevad ette ka nende ELi Võetud teadmiseks ökomärgise tootegruppide, mis kattuvad ökodisaini nõuetega, järelevalve tõhustamist ja kaitsemeetmete rakendamist? 1.6. Palume täpsustada, kelle ülesanne on koostada siseriiklik turujärelevalve tegevuskava (artikkel 59) ning kuidas on ettenähtud kava avalikustamine? Tagamaks ökomärgise nõuete kohase rakendamise, palume meid kaasata tegevuskava koostamisse. 1.7. Teeme ettepaneku, et turujärelevalve tegevuskavas arvestaks ka ELi ökomärgisega mahus, mis on käesoleva määruse mõistes asjakohane. Täpsustuseks selgitame et, Eestis ei ole ELi ökomärgise järelevalve kava ja tänane praktika on, et rikkumised avastatakse reeglina juhuvaatlustega või ökomärgise menetlustoimingute käigus pädeva asutuse poolt. Rikkumisest teavitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Võetud teadmiseks Ametit, kes siis, juhul kui on oht inimese tervisele, algatab vastavad menetlustoimingud. Tagamaks aga ökomärgise kasutamisele kehtestatud nõuete jälgimise täitmise on meie hinnangul oluline luua õiguslikud alused ja raamistikud, et turujärelevalve saaks riiklikult toimuma senisest tõhusamalt ja koordineeritumalt (nt riskijuhtimise põhimõtete alusel kord kvartalis). Selline lähenemine tagab, et ökomärgise võimalikku väärkasutust tuvastatakse aegsasti ning samuti annaks see sisendeid tõhustamaks pädeva asutuse teenuse juhtimise- ja kontrollsüsteeme. 1.8. Ökodisaininõuete vastavuse hindamiseks ja –kontrollimiseks palume kaaluda ühe võimaliku lahendusena Keskkonnaministeeriumi haldusalas vastava tervikteenuse ja - Võetud teadmiseks – süsteemide loomist. Tervikteenuse loomine tagab, et nii ökomärgise kui ka ökodisaini KeM haldusalas vastava osas toimuvad protsessid ühtsetel alustel ning tagatud on läbipaistvus ja nõuetekohane tervikteenuse loomine struktureeritud süsteem, mille alusel on olemas tervikpilt turul toimuvast, peamistest sobituks KeA alla, sest kitsaskohtadest ning on minimeeritud tekkida võiv halduskoormus, kuna asutus on seal on olemas seotud ja kaasatud algusetappidest peale (ökodisaininõuete kontroll, märgise tervikteenuse pakkumise väljastamine). võimekus (lubade väljastamine ja 2. Tekstiili strateegia järelevalve) 2.1. Antud algatusega soovib komisjon muuta ebaausate kaubandustavade direktiivi ja tarbija õiguste direktiivi 2011/83/EL mis näeb ette, et üldised keskkonnaväited, nagu „roheline“, „keskkonnahoidlik“ või „keskkonnale kasulik“, on lubatud vaid siis, kui Võtsime teadmiseks ning need põhinevad keskkonnatoime tunnustatud tipptasemel, lähtudes eelkõige ELi kasutame töögruppides ökomärgise, I tüübi ökomärgiste või väitega seotud konkreetsetest ELi õigusaktidest. aruteludeks Teeme ettepaneku keelata keskkonnaväide „keskkonnale kasulik“. Isegi juhul, kui termin on mõnes määruses mõistena defineeritud (millal on toode keskkonnale kasulik), on see eksitav kuna ELi ökomärgise kriteeriumid on küll keskkonnahoidlikud kui seadusega sätestatud nõuded, kuid ei saa väita, et ELi ökomärgise kriteeriumid toovad keskkonnale kasu. Kokkuvõtlikult leiame, et algatused omavad suurt mõju ja potentsiaali inimeste igapäeva tarbimiskäitumise muutmisele, ärimudelites kui ka tootmisprotsessides. Samuti luuakse algatustega head võimalused vastavate poliitikainstrumentide loomiseks, mis omakorda soodustavad paremat elukeskkonda ja aitavad kujundada tarbimisharjumusi, mis oleks keskkonnale vähem mõju omavad. Oluliseks edasiminekuks saab lugeda keskkonnahoidlike tarbimise vastutuse nihkumist tarbijalt ka tootjale. Keskkonnaagentuuri poolt oleme valmis aktiivselt panustama ja kaasa mõtlema parima võimaliku tervikteenuse loomiseks riigitasandil, sh kuidas paremini tagada ökodisaini korraldamist ja õkomärgise andmist kuni tagamaks parim võimalik turujärelevalve. 7. Maaeluministeerium Soovime ehitustoodete määruse kohta välja tuua, et algatuses sätestatud eesmärgid Ehitustoodete määrus: tuleks saavutada tõhusalt ning seejuures ettevõtjaid liigselt koormamata. Arvestatud. Seisukohtades oleme Määruses on välja toodud lisanduvad nõuded ettevõtjatele (näiteks tuleb tootjatel välja toonud oluliste esitada lisaks toimivusdeklaratsioon, komisjon kehtestab oma õigusaktidega üldised aspektidena kestlikkuse nõuded, liikmesriigid peavad kehtestama normid mittevastavuse korral halduskoormuse ning kohalduvate karistuste osas), mis võivad kaasa tuua asjaajamise keerukust, riikide piirkondlike lisakontrolle ning ehitustoodete tootjate konsolideerimise. Selle tulemusena kallinevad eripäradega arvestamise. ehitustooted ja –hinnad, mis omakorda võib muute ehitustegevuse vähem Mõjuhinnang eelarvele kättesaadavaks ja kulukaks keskmise sissetulekuga inimestele (sh maapiirkonna on antud. elanikele). Mõjuhinnangus võiks olla välja toodud ka mõju liikmesriikide eelarvele ja kogu ehitussektorile. Positiivsena saab välja tuua, et mikroettevõtjatele on sätestatud lihtsustatud nõuded. Samas võiks jätkata lihtsustatud nõuete rakendamist ka VKE-dele. Muid ettepanekuid Maaeluministeeriumil ringmajanduse paketi kohta ei ole. 8. Haridus- ja Seisukoht: Toetame ringmajanduse arendamiseks hädavajalikesse oskustesse Ehitustoodete määrus: Teadusministeerium investeerimist oskuste tegevuskava kaudu, sest ringmajandusele edukas üleminek Arvestame. Ehitiste eeldab töötajate täiend- ja ümberõpet ning muudatusi töötajate väljaõppes. süsinikujalajälje arvestamine võimaldab Ringmajanduse peaeesmärk on säilitada toodete ja materjalide väärtus võimalikult eluringi laiemat käsitlust kaua, asendades lineaarse majandusmudeli (tooda-kasuta-hülga) ringse ja soosib sageli majandusmudeliga. Üleminek ringmajandusele toob kaasa muutusi ja töökohtade olemasoleva säilitamist kadumise vanades tarneahelates. Eesti peab olema valmis näiteks selleks, et tekstiili- uuele. Kasutame ja rõivatööstus (v.a. nö butiik-tootmine) sellisel kujul kaob ning alles jääb heal juhul argumenti töörühmades. tootearendus, tarneahela juhtimine, turundus ja müük. Uusi töökohti peaks tekkima materjalide taaskasutuse ja ringlussevõtu valdkonnas, aga ka IKT-sektoris, mis panustab muu hulgas ressursikasutuse jälgimise digilahendustesse. Ringmajandusele üleminek eeldab muutusi tööjõu hariduslikus ettevalmistuses ning täiend- ja ümberõppes, koos sellega peavad muutuma ka õpetajate ja õppejõudude Teadmiseks võetud oskused. Ringmajanduse edendamiseks on keeruline välja tuua üht kindlat oskuste kogumit või nõutavat haridustaset, sest töö tegemiseks on vaja nii traditsioonilisi (nt käsitsi töötamine) kui ka uuemaid ringmajanduse keskseid (nt mooduldisain, materjalide kombineerimise analüüs) oskusi. Valdkondade üleseks koostööks ja teenusmajanduse arendamiseks on olulised sh nn pehmed oskused. Seega on vajalik koolitada mitmekesiste oskutega töötajaid nii haridustasemete kui ka oskuste mõttes. Ringmajanduse kesksed tegevusalad eeldavad tihti varasemat töökogemust ning töökohapõhist õpet, mistõttu tuleb tõhustada era- ja avaliku sektori koostööd kutsehariduse sidumisel ettevõtlusega ning praktikakohtade, õpilaborite jm arendamist. Teaduse osas meil täiendavaid kommentaare ei ole. Toetame tekstiilistrateegias välja toodud suundumusi. Lisaks toodud välja asjakohane HTMi 2020. aastal antud sisend ringmajanduse teatise juures: Haridus- ja Teadusministeeriumi sisend Vabariigi Valitsuse seisukohtade koostamiseks Euroopa Komisjoni ringmajanduse tegevuskava teatise kohta (COM(2020) 98 final) hariduse ning teaduse ja innovatsiooni vaatest Ptk 5. Ringmajanduse toimimise edendamine inimeste, piirkondade ja linnade hüvanguks Seisukoht: Leiame, et oskuste tegevuskava ja oskuste pakti väljatoomine ringmajanduse tegevuskavas on asjakohane ja vajalik, et tagada edukas üleminek ringmajandusele kogu ühiskonnas. Samuti toetame investeeringuid Euroopa Sotsiaalfond+ kaudu haridus- ja koolitussüsteemidesse ning elukestvasse õppesse ja sotsiaalsesse innovatsiooni investeerimist, mis aitavad ringmajandusele Teadmiseks võetud üleminekut kiirendada. Põhjendus: Ringmajanduse tegevuskavaga soovitakse liikuda säästvama ja kestlikuma majandusmudeli poole, kus ressursitarbimine arvestab planeedi võimalustega ning kus oluline koht on taas- ja korduskasutamisel. Edukas üleminek ringmajandusele eeldab, et oskuste arendamisse panustaksid kõik seotud osapooled (tööandjad, tööstus, ettevõtted, avalik ja erasektor, sotsiaalpartnerid, üksikisikud), mistõttu on oskuste tegevuskava ajakohastamine ja kavandatav oskuste pakt ringmajanduse tegevuskava kontekstis asjakohased sammud. Ptk 6.3. Ülemineku kiirendamine teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise abil Seisukoht: Nõustume, et teadusuuringutel ja innovatsioonil on oluline roll ringmajandusele ülemineku kiirendamisel, kuid leiame, et ka teaduse ja innovatsiooni kontekstis on otstarbekas määrata selgemalt kindlaks konkreetselt ringmajandust toetavad sammud. Näiteks soovime, et tegevuskavas oleks välja Teadmiseks võetud toodud ka raamprogrammi „Euroopa horisont“ missioonid kui võimalikud ringmajandusele ülemineku ja selle eesmärkide saavutamise vahendid. Selgitus: Ringmajanduse tegevuskava eesmärgid on tihedalt seotud Euroopa rohelise kokkuleppe raames seatud kliimaneutraalsuse eesmärkidega. Omakorda on kliimaeesmärkidega seotud ka „Euroopa horisondi“ neli missioonivaldkonda – kliimamuutustega kohanemine ja sotsiaalne muutus; kliimaneutraalsed ja arukad linnad; terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed; ning mullastiku tervis ja toit – mille raames kavandatavad konkreetsemad missioonid võivad olla otsesemalt seotud ringmajanduse tegevuskava eesmärkidega. Ptk 2. Kestliku tootepoliitika raamistik Seisukoht: Leiame, et tegevuskava tuleb täiendada teenusekeskse lähenemisega ning tegeleda tuleb ka teenuste jälje vähendamisega. Selgitus: Teatises keskendutakse füüsilistele toodetele ning nende jälje vähendamisele. Võetud teadmiseks Samavõrra tuleks tähelepanu pöörata ka teenustele, sh e-teenustele, mis võivad samuti olla väga raiskavad. Seisukoht: Leiame, et tegevuskavas ei tooda piisavalt esile ettepanekuid, mis on seotud tarbimisharjumuste muutumisega. Samuti tuleb rohkem tähelepanu Võetud teadmiseks pöörata kestlikkust propageerivale disainile (emotionally durable design) ning kestliku arengu kultuurilisele mõõtmele. Selgitus: Ringmajanduse toimimiseks peavad oluliselt muutuma ka tarbimisharjumused. Näiteks selleks, et saaks toimuda majandustegevus, mis võimaldab ajutiselt ilma omandiõigust üle andmata jagada ressursse, peab ühiskondlikul tasandil muutuma arusaam omandiõigusest ning tekkima jagamist võimaldav ja soodustav infrastruktuur (every product is a service waiting to happen). Ära tuleks kasutada disain(er)i oskust luua lahendusi, mis loovad emotsionaalse sideme tarbijaga, kellel tekib sisemine motivatsioon tootest võimalikult kaua kinni hoida, mitte vahetada seda uue vastu. Heaks näiteks on ka juba kasutuses olevate esemete kasuliku eluea pikendamine konserveerimise ja restaureerimise kaudu, mis vähendab oluliselt jäätmete teket. Samuti on kestliku arengu seisukohast oluline toetada rohkem neid majandusharusid, mis kasutavad sisendina kultuuri(pärandit), nt tuues olemasoleva pärandi (hooned, kunstiteosed jms) uue funktsiooni kaudu uuesti käibesse. Muutes kultuuriväärtused digitaalsete vahendite kaudu suurele hulgale kultuuritarbijatele kättesaadavaks, minimeerime aga vajadust füüsiliseks kokkupuuteks hapra pärandiga ning vähendame globaalse massiturismi negatiivset mõju keskkonnale. Seisukoht: Selleks, et olemasolevaid ressursse võimalikult kaua ringluses hoida, tuleb kasvatada (tööstus)ettevõtete investeeringuid innovatsiooni, eriti Võetud teadmiseks tooteinnovatsiooni. Selgitus: Nende ettevõtete hulk, kes panustavad tööstussümbioosi või kinnisesse tootmistsüklisse, ressursitõhususse ja jäätmevähendusse ei ole vaatamata olemasolevatele toetusmeetmetele oluliselt kasvanud. Seetõttu peaks tegevuskava lisaks tehnoloogia- ja teadmussiirdele endas hõlmata ka innovatsiooni toetavaid taristu- , regionaal- ja maksupoliitikaid. Oluline on ka siirdumine teadmispõhisele majandusele ning vajadus kaasata nt tekstiilitööstusettevõtete TA-tegevustesse rohkem ülikoolide juures tegutsevaid kompetentsikeskusi ja teadlasi. Ptk 3. Peamiste toodete väärtusahelad Seisukoht: Peame oluliseks rõhutada, et kestlik hoonestatud keskkonna strateegia algab olemasoleva keskkonna säilitamisest, mitte uue loomisest. Lisaks tuleks ehitiste energiakulu ja süsinikujalajälje arvutamisel lähtuda kogu ehitise elukaarest. Selgitus: Muinsuskaitsel ja restaureerimisel on võtmeroll ajalooliselt väljakujunenud keskkonna väärtustamisel, säilitamisel ning nutikal, sh minimaalse keskkonnamõjuga arendamisel väärtusliku elu- ja kultuurikeskkonnana. Ehitise energiakulu ja süsinikujälje arvutustest ei tohiks välja jätta ehitusmaterjali tootmist ja olemasoleva lammutamise ja jäätmetega tegelemise energiakulu ja süsinikujälge. Võttes aluseks ehitise kogu elukaare on enamasti säästlikum juba olemasoleva hoone korrastamine, ehkki selle energiatõhusus on võrreldes uue hoonega madalam. 9. APPLiA APPLiA Recommendations on ESPR - toodud failis: Võetud teadmiseks, 2022-06-09 APPLiA Recommendations on ESPR.pdf osaliselt arvestatud 10. Eesti Puitmajaliit MKM küsimus: Uue määruse ettepaneku kohaselt käsitletakse määruse tähenduses Ehitustoodete määrus: ehitustootena ka kuni 180 m2 ehitusaluse pinnaga ühekordsetele ja kuni 100 m2 Arvestame siseriiklike ehitusaluse pinnaga kahekordsetele ühepereelamutele (prefabricated one-family nõuete kehtestamisel. houses). See tähendab, et nimetatud tingimustele vastavatele ehitistele tuleb koostada ühtlustatud tootestandardid ja standardiga kaetud elamute ja vastavushindamine ning toimivusdeklaratsiooni koostamine peab toimuma vastavalt standardi nõuetele. Eelnõu kohaselt on liikmesriikidel võimalik nende nõuete täitmisest loobuda. Palun tagasisidet, kas Eesti Puitmajaliit toetab CPR uues eelnõus väljapakutud lähenemist või on eelistatud olukord, kus elementmajade tootmisele ei kohaldata CPR regulatsiooni. Vastus: Pean õigeks, et: Member States may decide not to apply this Regulation for the houses referred to in point (g) by notification to the Commission. Enamiku majatootjate seisukohast on see aga nagunii vaid teoreetiline variant. Reeglina on tootevalik oluliselt suurem, mistõttu on ETA olemasolu kindlasti vajalik. Kui see on juba olemas, siis on kontrolli all ka väiksemad hooned. Samas, kui ka näiteks Eestis ei ole see nõutav, kuid tootja soovib oma väikese hoone välja viia, siis sihtturu riik võib ikkagi nõuda, et tarnitav hoone oleks vastavuses ETA või mõne sellekohase standardiga. Oma riigis võiks aga vabadusaste olla suurem ning sellest nõudest loobutud. 11. Tarbijakaitse ja Tehnilise Ehitustoodete määruse (305/2011) muutmise ettepaneku tagasiside Ehitustoodete määrus: Järelevalve Amet (TTJA) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastas Tarbijakaitse ja Tehnilise Arvestatud seisukohtades Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) tagasiside ja ettepanekute esitamiseks Euroopa ja võtame aluseks Komisjoni poolt algatatud ehitustoodete määruse 305/2011 (edaspidi määrus) täielikult töögruppide aruteludel uuendatud sisu eelnõu, millega soovitakse aastast 2011 kehtinud määrust uuendada ning kaasajastada ja tugevdada õigusnorme. Järgnevalt edastab TTJA määruse kohta omapoolsed tähelepanekud ning kommentaarid. 1. Miinimumnõuded järelevalveasutusele ja lisanduvad ülesanded Arvestatud seisukohtade Määruse eelnõu lk 92 artikkel 73 (mh lk 11, 15, 29 – P 78) kohaselt on Komisjonil koostamisel õigus võtta kooskõlas artikliga 87 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse määrust, sätestades kontrollide miinimumarvu, mida iga liikmesriigi turujärelevalveasutused peavad tegema konkreetsete toodete puhul, mis on hõlmatud ühtlustatud tehniliste kirjeldustega või seoses erinõuetega. Delegeeritud õigusaktides võib vajaduse korral täpsustada nõutavate kontrollide olemust ja kasutatavaid meetodeid. Komisjonil on samuti õigus võtta kooskõlas artikliga 87 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse määrust, kehtestades liikmesriikide poolt käesoleva määrusega hõlmatud toodete turujärelevalve jaoks kasutatavad minimaalsed inimressursid. Antud artikli rakendatavate miinimumide põhjenduseks on toodud järelevalve kontrollide tõhusa läbiviimise vajaduse määruse jõustamiseks. TTJA ei saa nõustuda Komisjoni poolse ettepanekuga sätestada eelpool nimetatud miinimumid nii järelevalve kontrollide arvu kui ka inimressursi osas. Järelevalve kontrollide arv sõltub nii liikmesriigi kui ka selle turu suurusest, mis Eesti puhul on väga väike. Samuti on turujärelevalve ehitustoodete valdkonnas TTJA pädevuses, kuhu koonduvad ka mitmed teised valdkonnad, mille üle järelevalvet teostatakse ning tihti ühe ja sama isiku poolt. Ehitustooted on kindlasti oma riskidega valdkond, kuid ei saa öelda, et see valdkond oleks ohtlikum kui mõni teine reguleeritud valdkond (nt kemikaalide valdkond). Näiteks võib tuua mootorsõidukite raammääruse 2018/858, mille vastuvõtmisele eelnes sarnane Komisjoni poolne ettepanek nagu antud hetkel ehitustoodete valdkonnas (Komisjon soovis samuti reguleerida teostatavate kontrollide arvu jms). Mootorsõidukite raammääruse 2018/858 vastuvõtmisega aga selliseid miinimume sätestada ei suudetud, kuivõrd liikmesriikide vastumeelsus oli niivõrd suur, mille tagajärjel pidi Komisjon loobuma sellistest ettepanekutest. Turujärelevalve valdkonnas võib näiteks tuua mitmeid teisi valdkondasid, kus on samamoodi kõrgendatud oht ja risk, kuid sellegipoolest ei ole nendes valdkondades järelevalve kontrolle ja inimressursse Komisjoni poolt reguleeritud, sest selle sugune õigus peab Euroopa Liidus jääma iga liikmesriigi enda otsustada. Eestis teostab turujärelevalveasutus järelevalvet vastavalt ohuprognoosile, mille koostamise kohustus tuleneb siseriiklikkust õigusaktist (korrakaitseseadusest) ning mida koostatakse iga-aastaselt. Ohuprognoos põhineb mh valdkondade, turu suuruse ja turujärelevalve tulemuste analüüsil. Komisjon soovib antud ettepanekuga reguleerida mitte ainult teostatava järelevalve mahtu, vaid ka selle metoodikat. Selline lähenemine ei jäta liikmesriigile just väga palju võimalust ise hinnata oma turgu ning selles toimuvat. Selline lähenemine ei ole kindlasti ka ettevõtjasõbralik lähenemine. Tõhusa järelevalve teostamisel peab looma kontakti ning suhtlust ka ettevõtjatega, kuid seades niivõrd ranged piirangud (miinimumnõuded) ei anna turujärelevalveasutusele see just erilist võimalust ettevõtjatega kahepoolse suhtluskanali avamiseks ning võimalike lahenduste leidmiseks valdkonna parendamiseks/arendamiseks. Määruse eelnõu lk 96 artikkel 79 (mh lk 15, 30 – P 81) kohaselt toetavad liikmesriigid ettevõtjaid ehitustoodete kontaktpunktide kaudu. Liikmesriigid määravad ja peavad üleval oma territooriumil vähemalt ühe ehitustoodete kontaktpunkti ning tagavad, et nende ehitustoodete kontaktpunktidel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavad volitused ja piisavad ressursid ning vähemalt üks täistööajaga ekvivalent liikmesriigi kohta. Antud sätte sõnastust lugedes jääb mulje, et Komisjon ei ole arvestanud liikmesriigi ja selle turu suurusega ning asjaolu, et mõnes liikmesriigis on üks asutus mitme valdkonna kontaktpunkt (ning tihti on kontaktpunkti ülesannete täitjaks üks töötaja). Eesti turgu ja suurust arvestades ei ole mõistlik määrata üks täistööajaga kontaktpunkt (ainult ehitustoodete valdkonnas). Määruse eelnõu lk 78 artikkel 49 punkt 6 kohaselt peab teavitaval asutusel olema oma Arvestatud seisukohtade ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisav arv pädevaid töötajaid ja piisav koostamisel rahastamine. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega sätestatakse täistööajaga ekvivalentide minimaalne arv, mida peetakse piisavaks teavitatud asutuste nõuetekohaseks järelevalveks, vajaduse korral seoses konkreetsete vastavushindamis ülesannetega. Sarnaselt eelnevatele kirjeldatud punktidele (miinimumnõuetest) on ka siinkohal TTJA arvamusel, et Komisjon peab arvesse võtma liikmesriigi ja selle turu suurust. Määruse eelnõu lk 33 P 98 kohaselt määruse järgimise kõrge taseme tagamiseks Arvestatud seisukohtade peaksid liikmesriigid kehtestama reeglid rikkumiste korral kohaldatavate karistuste koostamisel kohta ja tagama nende reeglite jõustamise. Ettenähtud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Nende eesmärkide ja ühtlustatud karistuste tagamiseks tuleks Komisjonile anda õigus kehtestada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu võetud õigusaktidega karistuste miinimumsumma. Trahvide miinimumsumma määramisel tuleb arvesse võtta konkreetse liikmesriigi õigusruumis kehtivate trahvide miinimumide keskmisega. Komisjoni poolt määratud miinimum võib olla liikmesriigi teistes valdkondades olevate trahvide keskmisest suurem, mis tekitab antud liikmesriigis aga vastuolu ning rahulolematust valdkonna ettevõtjate seas. Sellise situatsiooni tekitamine on ebavõrdne ettevõtjate kohtlemine võrreldes teistes valdkondades olevate ettevõtetega ning selliselt viiakse liikmesriigis olev õigusruum tasakaalust välja. akkujate, maaklerite, veebiturgude, veebimüüjate kohustus, Võetud teadmiseks veebipoodides ja veebiotsingumootorites Määruse eelnõu lk 64 artikkel 27 p 2a kohaselt täitmisteenuse pakkuja, veebimüüja või maakler kuvab klientidele nähtaval viisil, enne kui nad on müügilepinguga seotud, sealhulgas kaugmüügi puhul, teabe, mis märgistatakse vastavalt käesolevale määrusele või ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele. Antud sättest ei selgu, milline artiklis 27 viidatud märgistus olema hakkab. Kas tegemist on täiesti uue märgistuse nõudega? Kas seda tuleb käsitleda uue nõude ja kohustusena ettevõtja suhtes? kohta Arvestatud seisukohtade Määruse eelnõu lk 50 artikkel 12 p 3 kohaselt kehtestavad liikmesriigid nõuded koostamisel demonteerijatele ja väljastatavale sertifikaadile. Mida sellise muudatusega parendada soovitakse ning mis on sellise ettepaneku eesmärk? Millisel kujul näeb Komisjon ette selliste protseduuride läbiviimise ja korraldamise (kas kutsetunnistuste süsteemi kaudu)? Kui selliseks protseduuriks on mõeldud rakendada kutsetunnistuste süsteemi, siis ka siinkohal kasvab halduskoormus, inimressursi ja rahastuse vajadus. Kas antud sätte puhul ei oleks alternatiivina mõeldav toote kasutusvaldkonna ülevaatamine ja hindamine või juba olemasoleva toote toimivusdeklaratsiooni uuesti koostamine sama asutuse poolt, kes selle välja andis? Määruse eelnõu lk 22 punkt 25 kohaselt ringmajanduse tegevuskava põhielementi, ringmajandust saab edendada kohustuslike tagatisraha-tagastussüsteemide ja Arvestatud osaliselt kasutamata toodete tagasivõtmise kohustusega. Seetõttu tuleks liikmesriikidel lubada seisukohtade koostamisel selliseid meetmeid võtta. Sellise süsteemi loomine eeldab ka selle haldamist ning ka pideva järelevalve teostamist, mis omakorda suurendab halduskoormust. Mida konkreetsemalt on mõeldud tagatisraha-tagastussüsteemi puhul? Kas kasutamata toodete tagasivõtmise kohustus rakenduks ettevõtjale juhul kui inimene on soetanud ehitustooteid, millest osa on alles jäänud ning inimene otsustab selle tagastada? Punktis 1 kirjeldatud kõiki sätete kohaseid ülesandeid täidab TTJA. Eelnõud lugedes on näha, et tööülesandeid tuleb juurde ning seetõttu on oluline teada, mitu töökohta ametile tuleb ning kes neid rahastama hakkab. Mitmed uued muudatused eeldavad ka täiendavat järelevalvet ning järelevalves kasutatavate vahendite arendamist, mis kõik aga eeldavad rahalisi vahendeid. Kas Komisjon on ettenäinud kas ja kuidas toimub selliste muudatuste rahastamine? 2. Täiendavad süsteemid ja andmebaasid Ehitustoodete andmebaas või süsteem Määruse eelnõu lk 95 artikkel 78 kohaselt on Komisjonil õigus täiendada määrust delegeeritud õigusaktiga vastavalt artiklile 87, luues liidu ehitustoodete andmebaasi või süsteemi, mis tugineb võimalikult suurel määral määrusega kehtestatud digitaaltoote passile. Mis on sellise andmebaasi/süsteemi loomise eesmärk ning mis probleemi püütakse sellise andmebaasi loomisega lahendada? Kas nimetatud andmebaas/süsteem oleks kohustuslik kõikidele tootjatele? Milliseid dokumente sellesse andmebaasi peaks tootja kohustuslikus vormis esitama? Antud koormuse tõusuga tootjale võib tõsta ka ehitustoodete hinnad, mis on viimaste aastate jooksul olnud tõusutrendis ning langust näha ei ole. Kas sellise andmebaasi kasutuselevõtt ja kasutamine on läbianalüüsitud ning hinnatud on kõikide osapoolte kulud ja koormused? Kes teostab järelevalvet selle üle kui tootja ei sisesta vajalikke ja/või nõutud dokumente toote kohta andmebaasi ning mis on sellise kohustuse rikkumise või mittetäitmise meetmed ning karistusnormid? Määruse eelnõu lk 94 artikkel 77 (sh lk 15) kohaselt Komisjon loob ja haldab teabe- ja kommunikatsioonisüsteemi teabe kogumiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks Arvestatud seisukohtade struktureeritud kujul küsimustes, mis on seotud määruses või selle alusel sätestatud koostamisel reeglite tõlgendamise või kohaldamisega, eesmärgiga nende reeglite ühtlustatud kohaldamise tagamine. Komisjon võib rakendusotsusega anda juurdepääsu kolmandate riikide ametiasutustele, kes kohaldavad määrust vabatahtlikult või kellel on määrusega sarnased ehitustoodete reguleerivad süsteemid. Mis eesmärki selline süsteem täitma hakkaks ning milliseid otsuseid sinna sisestama hakatakse (palume detailsemat kirjeldust)? Kas süsteemi hakatakse sisestama liikmesriikide poolt juba vastuvõetud otsuseid või eelotsuseid (juhul kui eelotsuseid menetluse raames, siis see venitab menetlusaega liiga pikaks)? Millist teabe- ja kommunikatsioonisüsteemi on siinkohal mõeldud? Kas selle tarbeks luuakse täiesti uus süsteem või plaanitakse kasutada ICSMS süsteemi, mis on juba paljudel liikmesriikidel kasutusele võetud? Kui plaanitakse luua täiesti uus süsteem, siis millistel kaalutlustel ja põhjustel on ICSMS süsteem kõrvale jäetud? Kas selline mitme süsteemi pidamine, haldamine ja rahastamine on õigustatud? Sellisel hulgal süsteemide kasutamine ja haldamine on suure halduskoormusega ka ametiasutustele. Ilma süsteemide integreerimisvõimaluseta juba olemasolevatesse süsteemidesse tekitab uute süsteemide kasutamise nõue liigset halduskoormust ning ei pruugi täita oma eesmärki. Määruse lk 89 artikkel 68 kohaselt loob Komisjon süsteemi, mis võimaldab igal füüsilisel või juriidilisel isikul jagada (esitada) kaebusi või aruandeid, mis on seotud määruse võimalike rikkumistega. Kui Komisjon peab kaebust või aruannet Arvestatud seisukohtade asjakohaseks ja põhjendatuks, määrab ta selle turujärelevalveasutusele, et see võtaks koostamisel järelmeetmeid asjaomase füüsilise või juriidilise isikuga kooskõlas määruse (EÜ) nr EL) 2019/1020. Praegusel hetkel on TTJA-le võimalik kaebust esitada nii era kui ka juriidilisel isikul. Muuhulgas on igas liikmesriigis olemas ka EL tarbija nõustamiskeskus ehk ECC võrgustik (Eestis TTJA juures tegutsev keskus), mille kaudu saab samuti kaebust esitada. ECC-keskused lahendavad kaebusi, mis puudutavad teises EL liikmesriigis asuvaid kauplejaid ehk piiriüleste tehingutega seotud Euroopa Liidu siseseid tarbija ja kaupleja vahelisi vaidlusi. Kõige kiirem ja efektiivsem viis inimese kaebust lahendada on lahendada seda temale kõige lähemal asuva asutuse kaudu (lisaks on inimesel võimalik pöörduda ka Euroopa Kohtu poole). Antud sätte puhul ei näe me vajadust veel ühe lisasüsteemi loomiseks, et suurendada bürokraatiat ja halduskoormust. Lisaks ei ole hästi aru saada, kas kaebus esitatakse alguses Komisjonile, kes hindab selle asjakohasust ning edastab liikmesriigile lahendamiseks või milliselt on mõeldud seda süsteemi/protseduuri lahendada? Kui seda on mõeldud lahendada selliselt, et kaebus laekub alguses Komisjonile (kes omakorda edastab selle liikmesriigile), siis tekib kahtlus, kas isikud hakkavad üldse sellist süsteemi kasutama kui nad teavad, et neil on tegelikult efektiivsem ja kiirem oma kaebus esitada otse liikmesriigi ametkonnale. Sellise süsteemi inimestele tutvustamine (reklaamimine), loomine, haldamine jms on väga suuremahuline projekt, mis vajab lisaks inimressursile ka rahalisi vahendeid. Selle asemel, et luua veel ühte Komisjoni juures olevat süsteemi, mida tavakodanik ei pruugi kunagi kasutamagi hakata, võiks sellele kuluvad vahendid rakendada mõne muu vajaliku protsessi toetamiseks või arendamiseks. - ja muu kaugmüük Määruse eelnõu lk 69 artikkel 32 punkt 2 (mh lk 26 P 57) kohaselt määravad liikmesriigid ühe tsentraliseeritud turujärelevalveasutuse, kes vastutab väljaspool liitu asuvate ettevõtjate poolt nende territooriumil internetis ja muude kaugmüügimeetodite kaudu klientidele pakutavate toodete tuvastamise eest. Võetud teadmiseks Määruse 2019/1020 lk 7 punkt 41 kohaselt Eelkõige digitaalses keskkonnas peaks turujärelevalveasutustel olema võimalik kõrvaldada kiiresti ja tulemuslikult nõuetele mittevastavus, eelkõige juhul, kui toodet müüv ettevõtja varjab oma isikut või muudab õigusaktide täitmise tagamise vältimiseks oma asukohta liidu piires või asub tegutsema kolmandas riigis. Kui nõuetele mittevastavusest tekib lõppkasutajatele tõsise ja korvamatu kahju risk, siis peaks turujärelevalveasutustel olema võimalik võtta meetmeid, kui see on põhjendatud ja proportsionaalne ning kui kõnealuse kahju vältimiseks või leevendamiseks pole muid võimalusi, sealhulgas nõuda vajaduse korral sisu eemaldamist veebiliidesest või hoiatuse kuvamist. Kui seda nõudmist ei täideta, peaks asjaomasel asutusel olema õigus nõuda infoühiskonna teenuse osutajatelt, et nad piiraksid veebiliidesesse pääsemist. Neid meetmeid tuleks võtta vastavalt direktiivis 2000/31/EÜ (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) sätestatud põhimõtetele. Kas määrus 2019/1020 ei kata käesoleva määruse artiklis 32 punktis 2 sätestatud vajadust? Juhul kui ei kata, siis kuidas konkreetsemalt näeb Komisjon ette liikmesriigi poolt selliste kolmandates riikides asuvate ettevõtete menetlusi ja vastu võetavate meetmete rakendamist (kui ettevõte ei ole koostööaldis, ettevõttega ei saa kontakti jne)? Milliseid meetmeid liikmesriik sellisel juhul rakendada saaks? Sellise nõude esitamine tõstab liikmesriigi halduskoormust ning tekib täiendav vajadus inimressursi järgi. Lisaks, kui soovitakse järelevalvet tõhustada nt luues tehisintellekt, mis võiks koormuseid vähendada, siis kes ja millistest vahenditest aitaks sellise intellekti loomisega kaasnevaid kulusid katta? Samuti tähendaks sellise nõude sätestamine ka võimalike (uute) süsteemide loomist/arendamist või olemasolevate süsteemide liidestamist, mis omakorda eeldab samuti rahaliste vahendite olemasolu. Punktis 2 kirjeldatud nõudeid ja nendest tulenevaid ülesandeid peaks täitma enamuses TTJA (olles kontaktpunkt, teavitav asutus ja/või pädev turujärelevalveasutus). Kui palju on mõeldud inimressursi suurenemisele ning rahaliste vahenditele nendes punktides? Täiendavalt soovime lisada, et uue määruse rakendamise ajaks on vaja ressursse, et koolitada ja teavitada tootjaid ning muid osapooli, millega kaasneb samuti ka rahaline kulu. Uue määruse eelnõu sõnastusega lisandub ehitustoodete valdkonda väga palju bürokraatiat erinevate nõuete kujul, mis aga ei ole lõpuni selged, kuna nõuete süsteeme pole veel loodud. Pole selgelt aru saada, kas Komisjon on analüüsinud kõikide osapoolte (haldus)koormust, inimressursi tõusu ja rahaliste vahendite vajadust. Määruse eelnõu lehekülje 11 punkti 4 kohaselt on näha, et Komisjon on enda inimressursse analüüsinud (personalivajaduse suurenemine 7 täistööaja ekvivalendini) ning määruse lisadega esitanud ka sellekohase arvutuskäigu inimressursile kuluvate rahaliste vahendite kohta. TTJA mõistab rohepöördega kaasnevate vajalike meetodite väljatöötamise vajadust ning eesmärke, kuid kindlasti on võimalik neid saavutada ka vähema bürokraatiaga sh vähema arvu süsteemide jt nõuete rakendamisega. Samuti jääb arusaamatuks, milliseid probleeme sellise määruse eelnõuga lahendada soovitakse. Palume selgitust, milliseid probleeme on Komisjon antud valdkonna järelevalves tuvastanud, kuidas sellisele järeldusele on jõutud ning kas on kaalutud alternatiivseid lahendusi. TTJA ei poolda ega toeta niivõrd rohkete ja erinevate süsteemide kasutuselevõttu, mis pigem lisavad osapooltele halduskoormust juurde, kuid saadav kasu on küsitav. Lisaks  on TTJA arvamusel, et liikmesriigil peab jääma õigus oma õigusruumis ja turujärelevalve valdkonnas ise võtta vastu otsuseid vajalike ressursside, kontrolli mahtude jms osas. Komisjoni roll peab olema koordineeriv, mitte aga ülemäära reguleeriv, mis ei jäta liikmesriigile õigust oma õigusruumis ja vastavalt oma turule toimetada. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 67 lõigu 1 kohaselt Liit moodustab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja -traditsioone. Antud määruse eelnõu aga ei arvesta liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ning ka turumajandust. 12. Eesti Ehitusmaterjalide Ehitustoodete määrus CPR muutmine Ehitustoodete määrus: Tootjate Liit Mul on praegu keeruline aru saada, kuidas see dokument lihtsustab väike- ja keskmiste Arvestatud ettevõtete majandamist. Lihtne oleks aru saada siis, kui põhimõtted on selged ja lihtsad. seisukohtades. Täpsemalt Kui tootja peab otsima erinevaid dokumente (määrus, kohustuslik standard, vabatahtlik sõnastuse ja viidete osas standard) ja erinevaid nõudeid (vastavusdeklaratsioon, toimivusdeklaratsioon) jms, siis toome probleemikohad on asjaajamine muutunud keerulisemaks. Uus lisandunud tõendamissüsteem ja uus välja vastavas töögrupis. ehitise „põhiomadus“ ei tee teemat kergemini mõistetavamaks. Digitaalsus ei peaks olema õigusakti nõue ühele osapoolele (tootjale), vaid see peaks praegu olema asjade suunatud normaalne areng (nagu BIM) ja seda peavad üheaegselt rakendama mitmed osapooled (tootja, kaupleja, ehitaja, projekteerija jne). On ebaproportsionaalne – ühest küljest väga täpsed määratlused (kas või ’ehitustoote’ või ’ehitise’ või ’ettevõtja’ kohta) ja teisalt väga üldised nõuded – „täidab hästi kasutusotstarvet“, peab olema uuendatav, parandatav, energiatõhus jne. Praegu on vaja uusi mandaate (standardimisülesandeid) ja näiteks CPR-i oluline omadus 3 on seni sisustamata – need ei ole standardimispuudujäägid, millele muutuste vajaduses Komisjon osutab, vaid nendega peaks Komisjon ise tegelema. Need teemad vajaksid kiiret lahendamist. Kui soovitakse standarditega ise (Komisjon) tegelema hakata, siis peab arvestama, et praegu on standardite koostamisega seotud sajad, kui mitte tuhanded inimesed. Kas nüüd peaks töö enda peale võtma Ehituse Alaline Komitee ühiskondlikus korras?  Kuna ehitustooted on ääretult erinevad (näiteks on osad tooted rohkem projekti- kui standardipõhised), siis on keeruline kirjeldada täpseid nõudeid kõigi kohta üht moodi. Praegu läheme kaugemale Uue lähenemisviisi (New Approach) põhimõtetest, et õigusaktis on ainult oluline (olulised nõuded) ja põhiline tehniline materjal tuleneb standardist. Praegu soovitakse mõned omadused muuta „olulisemaks“ (s.t tulevad otse määrusesse sisse) kui teised „olulised omadused“. Kas tõesti on võimalik, et toode vastab keskkonnanõuetele, aga ei vasta mehaanika või tuleohutuse nõuetele? Seega pole vaja ka luua justkui erineva olulisuse kaaluga nõuete rühmasid. See ei ole küll otseselt CPR-i teema vist, aga oluline teema küll – ainult dateeritud standardite lubamine. Sellega kaob üldine põhimõte (standardimisel), et kehtib viimasena valminud standardi versioon, v.a juhul, kui tegemist ei ole dateeritud viitega. See tähendab, et näiteks iga katsestandardi või horisontaalstandardi muudatuse puhul tuleb igakordselt muuta ka tootestandardit – süsteem läheb väga jäigaks ja ebamugavaks. Tootja jaoks oleks lihtsam, kui kõik toote kohta vajalik tuuakse standardis, mitte et seda infot peab erinevatest kohtadest kokku otsima ning peab toote vastavust ka erinevatele asutustele tõendama hakkama. Väike- ja keskmist tootjat ei tohi bürokraatiarägastikku ära uputada, vaid nõuded peavad olema ka väiketootja jaoks mõistetavad ja mõistlikult täidetavad. Üks detail, mis peaks olema kergesti mõistetav – milline on standardi kehtiv versioon. Meil on täna Standardiorganisatsiooni kodulehel olev info ja Euroopa Komisjoni info erinev, s.t on tükk tegemist ja pusimist, enne kui saab aru, mis tegelikult õige on. See tähendab, et meil on palju teemasid, mis tuleb selgeks saada või tulemuseni jõuda. Enne kui uusi teemasid välja mõtlema hakata. 13. Tallinna Ehitustoodete määrus: Lisas „V“ esitatud AVCP kolmanda „3“ ja neljanda „4“ Hetkel ei arvestata – see Sertifitseerimisasutus OÜ tõendamissüsteemi tootja kohustused on puudlikud. Need peavad sisaldama teiste info on vajalik Brüsseli tõendamissüsteemiga (1+, 1, 2+). Puudu on „further testing of samples taken at the töögrupis kui on manufacturing plant in accordance with the prescribed test plan;“ artiklite/lisade kommenteerimine. 14. Sotsiaalministeerium Toetame paketis toodud algatusi ning leiame, et need aitavad igati Võtame teadmiseks - see keskkonnasäästlikkusele ja mõistlikule tarbimisele kaasa. Peame ökodisaininõuete info on vajalik Brüsseli raamistikku kindlasti vajalikuks, kuid ilmselgelt on see praktikas kallis meede. Samuti töögrupis kui on peame väga vajalikuks tarbijate teadlikkuse tõstmist ja info jagamist toodete artiklite/lisade keskkonnasäästlikkuse kohta. Info jagamisel tuleb kindlasti arvestada erinevate kommenteerimine sihtrühmadega, et neile oleks teave lihtsasti kättesaadav ja mõistetav. Näiteks vanemaealised, kellele ainult digilahenduste kasutamine võib piirata teabe kättesaadavust. Samuti erinevate puudeliikidega inimesed, sh psüühilise erivajadusega inimesed, kellele on infot asjakohane esitada lihtsustatud keeles. Mõnede algatustega oleme ka Sotsiaalministeeriumis algust teinud. Näiteks toiduabi riigihankes oleme näinud ette keskkonnasäästlike toodete kasutamist. Arvestatud sisend digilahenduste ja riski Teeme ettepaneku tuua seletuskirjas riskina välja on mõju majanduslike osas toimetulekuprobleemidega (st vaesuses või vaesusriskis) inimestele. Näiteks toiduabi toimetulekuprobleemideg vaatest - kui EL aitab oma vahenditega toiduabi soetada ja abivajajaid toetada, siis a inimestele. Toiduabi selliste reeglite kehtestamine tõstab kõvasti hinda ja süüa saab neile osta vähem ja kommentaare hetkel nemad ka ise endale osta vähem. See on kindlasti probleem, millega arvestada tuleb. kohaseks ei pea, kuna Kindlasti tuleks juba varakult arvestada võimalike lahendustega. Näiteks seada kestlike toodete määrus riikidele tingimuseks, et toiduabiks eraldatavad vahendid peavad suurenema proportsionaalselt nende hindade vahega, mille toob kaasa jätkusuutlik ja nn toitu ei hõlma. rohetootmine. Kui otsustate selle riski seletuskirja lisada, siis oleme hea meelega valmis andmete osas kaasa mõtlema ja vaatama, millised meil olemasolevad andmed toiduabi kohta aitaksid olukorda kõige paremini ilmestada.  Lisa 4: Ringmajanduse huvigrupid Asutus E-post Arenguseire Keskus [email protected] Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti Liit [email protected] Autoettevõtete Liit [email protected] Autolammutuste Liit [email protected] Balti Keskkonnafoorum [email protected] Edelaraudtee [email protected] Eesti Aiandusliit [email protected] Eesti Arstide Liit [email protected] Eesti Asfaldiliit [email protected] Eesti Biogaasi Assotsiatsioon [email protected] Eesti Biokütuste Ühing [email protected] Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit [email protected] Eesti Ehitusettevõtjate Liit [email protected] Eesti Elektritööstuse Liit [email protected]; [email protected] Eesti Elektroonikatööstuse Liit [email protected] Eesti Energia [email protected] Eesti Gaas [email protected] Eesti Gaasiliit [email protected] Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit [email protected] Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing [email protected] Eesti Ringmajandusettevõtete Liit [email protected] Eesti Kaitsetööstuse Liit [email protected] Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit [email protected] Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected] Eesti Kaupmeeste Liit [email protected] Eesti Keemiatööstuse Liit [email protected] Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon [email protected] Eesti Keskkonnauuringute Keskus [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] Eesti Korteriühistute Liit [email protected] Eesti Külmaliit [email protected] Eesti Lennuakadeemia [email protected] Eesti Lihaveisekasvatajate Selts [email protected] Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected] Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon [email protected] Eesti Looduskaitse Selts [email protected] Eesti Loomaarstide Ühing [email protected] Eesti Maaülikool [email protected] Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus [email protected] Eesti Masinatööstuse Liit [email protected] Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit [email protected] Eesti Metsaselts [email protected] Eesti Mäetööstuse Liit [email protected] Eesti Mööblitootjate Liit [email protected] Eesti Pandipakend [email protected] Eesti Plastitööstuse Liit [email protected] Eesti Piimaliit [email protected] Eesti Proviisorite Koda [email protected] Eesti Puitmajaliit [email protected] Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda [email protected] Eesti Põllumeeste Keskliit [email protected] Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon [email protected] Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit [email protected] Eesti Seakasvatajate Liit [email protected] Eesti Soojustehnikainseneride Selts [email protected] Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon [email protected] Eesti Taastuvenergia Koda [email protected] Eesti Taimekasvatuse Liit [email protected] Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing [email protected] Eesti Teadusagentuur [email protected] Eesti Toiduainetööstuse Liit [email protected] Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit [email protected] Eesti Turbaliit [email protected] Eesti Tuuletehnoloogia Liit [email protected] Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon [email protected] Eesti Väikeloomaarstide Selts [email protected] Eesti Vee-ettevõtete Liit [email protected] Eesti Õliühing [email protected] Eestimaa Looduse Fond [email protected] Eestimaa Talupidajate Keskliit [email protected] Elron [email protected] Erametsaliit [email protected] Estonian Aviation Cluster MTÜ [email protected] Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) [email protected] Fortum Eesti AS [email protected] Graanul Invest AS [email protected] Harjumaa Ühistranspordikeskus [email protected] Keskkonnaõiguste Keskus [email protected] Kiviõli Keemiatööstus [email protected] [email protected], [email protected], Kunda Nordic Tsement [email protected] Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon [email protected] MTÜ EES-Ringlus [email protected] MTÜ Eesti Elektroonikaromu [email protected] MTÜ Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon [email protected] MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing [email protected] MTÜ Eesti Pakendiringlus [email protected] MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon [email protected] MTÜ Linnalabor [email protected] OÜ Tootjavastutusorganisatsioon [email protected] PRIA [email protected] Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus [email protected] Ravimitootjate Liit [email protected] SA KredEx [email protected] SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus [email protected] Skeleton Technologies [email protected] Starfeld OÜ [email protected] Taastuvenergia Klubi [email protected] Tallinna Tehnikakõrgkool [email protected] Tallinna Tehnikaülikool [email protected] Tallinna Ülikool [email protected]; [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Tartu Regiooni Energiaagentuur [email protected] Tartu Ülikool [email protected] Teaduste Akadeemia [email protected] Teede Infokeskus [email protected] Teede Tehnokeskus AS [email protected] Terviseamet [email protected] Viru Keemia Grupp [email protected] World Energy Coucil Eesti [email protected] Eesti Rooma Klubi [email protected] Harjumaa Omavalitsuste Liit [email protected] Hiiumaa Omavalitsuste Liit [email protected] Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit [email protected] Järvamaa Omavalitsuste Liit [email protected] Läänemaa Omavalitsuste Liit [email protected] Lääne-Viru Omavalitsuste Liit [email protected] Põlvamaa Omavalitsuste Liit [email protected] Pärnumaa Omavalitsuste Liit [email protected] Raplamaa Omavalitsuste Liit [email protected] Tartumaa Omavalitsuste Liit [email protected] Valgamaa Omavalitsuste Liit [email protected] Viljandimaa Omavalitsuste Liit [email protected] Võrumaa Omavalitsuste Liit [email protected] SA Raplamaa Omavalitsuste Arengufond [email protected] Eesti Sadamate Liit [email protected] Eesti Laevaomanike Liit [email protected] Eesti Tööandjate Keskliit [email protected] Eesti Ametiühingute Keskliit [email protected] Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu [email protected] Põllumajandusuuringute Keskus [email protected] Õpetajate Ühenduste Koostöökoda [email protected] Koolijuhtide Ühendus [email protected] Eesti Täiskasvanud Koolitajate Assotsiatsioon Andras [email protected] Eesti Üliõpilaskondade Liit [email protected] Eesti Noorteühenduste Liit [email protected] Eesti Noore Teaduste Akadeemia [email protected] Vähiuuringute keskus [email protected] Tartu Observatoorium [email protected] Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut (KBFI) [email protected] Cybernetica AS [email protected] Tervisearengu Instituut [email protected] Eesti Kunstiakadeemia [email protected] Sisekaitseakadeemia [email protected] Eesti Rahva Muuseum [email protected] Meretööstuse Liit [email protected] Skeleton Technologies [email protected] Guardtime OÜ [email protected] Robotex [email protected] PRAXIS [email protected] Tartu Ülikooli Grandikeskus [email protected], [email protected] Erametsakeskus SA [email protected] Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit [email protected] Eesti Kalaliit [email protected] Eesti Kaugpüüdjate Liit [email protected] Eesti Külaliikumise Kodukant [email protected] Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit [email protected] Eesti Mahepõllumajanduse Koostöökogu [email protected] Eesti Vesiviljelejate Liit [email protected] Kalanduse Teabekeskus [email protected] Kalurite Liit [email protected] Liivi Lahe Kalanduskogu [email protected] Läänemaa Rannakalanduse Selts [email protected] Maaelu Edendamise Sihtasutus [email protected] MTÜ Eesti Noortalunikud [email protected] MTÜ Eesti Seemneliit [email protected] MTÜ Maaturism [email protected] Tartu Biotehnoloogia Park [email protected] Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus [email protected] Eesti Linnukasvatajate Selts [email protected] Eesti Hobusekasvatajate Selts [email protected] Pärandkoosluste Kaitse Ühing [email protected] Eesti Maaparandajate Selts [email protected] Eesti Tõuloomakasvatuse Liit [email protected] Eesti Mesinike Liit [email protected] Eesti Kutseliste Mesinike Ühing [email protected] Eesti Loomaarstide Ühing [email protected] Eesti Mesinduse Koostöökogu [email protected] Eesti Taimekasvatuse Instituut [email protected] Põllumajandusamet [email protected] Veterinaar- ja Toiduamet [email protected] Digitaalehituse klaster [email protected] Eesti Arhitektide Liit [email protected] Eesti Ehitusinseneride Liit [email protected] Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit [email protected] Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit [email protected] Eesti Geodeetide Ühing [email protected] Eesti Inseneride Liit [email protected]; [email protected] Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing [email protected] Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit [email protected] Eesti Kinnisvarafirmade Liit [email protected] Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda [email protected] Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühing [email protected] Eesti Maastikuarhitektide Liit [email protected] Eesti Omanike Keskliit [email protected] Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon [email protected] Eesti Jäätmekäitlejate Liit [email protected] Eesti Sisearhitektide Liit [email protected] Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus [email protected] Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooniinseneride Selts [email protected] Ehituskeskus [email protected] EKA Arhitektuuriteaduskond [email protected] Keskkonnainvesteeringute Keskus [email protected] Kutsekoda [email protected] Transpordiamet [email protected] MTÜ Meie Kalamaja [email protected] Päästeamet [email protected] Eesti Konkurentsiamet [email protected] Itemada OÜ [email protected]; [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Keskkonnaagentuur [email protected]