Kiri

Saatja: "Pronksi Neli Korteriühistu" <[email protected]> Saaja: "MKM info" <[email protected]> Teema: FW: ELi struktuurivahendite perioodi 2021-2027 vahenditest rahastatava korterelamute rekonstrueerimistoetuse eelnõu Kuupäev: 2022-10-30 07:59 From: KÜ Pronksi tn 4 &lt;[email protected]&gt; Date: Saturday, 29. October 2022 at 16:21 To: Ivo Jaanisoo &lt;[email protected]&gt; Cc: Triin Reinsalu &lt;[email protected]&gt; Subject: FW: ELi struktuurivahendite perioodi 2021-2027 vahenditest rahastatava korterelamute rekonstrueerimistoetuse eelnõu Tere Lähetan käesoleva e-kirja manuses selgitustega parandus-, muudatus- ja täiendusettepanekud „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimuste eelnõu“ tööversioonile (MKM 30.09.2022 MEMO) ning ETTEPANEKUTEGA määruse eelnõu edasise menetlusprotsessi osas. Olen valmis dialoogiks – osalema aruteludes! Määruse eelnõu tööversiooniga (selle terviklikul kujul koos lisadega) peatset tutvumisvõimalust ootama jäädes Olgem Hoitud! Parimate soovidega Anti Kalamees KÜ Pronksi 4 juhatuse esimees M: 50 23 958 E: [email protected] Saatja: Ivo Jaanisoo &lt;[email protected]&gt; Saatmisaeg: reede, 30. september 2022 23:38 Adressaat: undisclosed-recipients: Teema: ELi struktuurivahendite perioodi 2021-2027 vahenditest rahastatava korterelamute rekonstrueerimistoetuse eelnõu Austatud partnerid! Täname Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutuse poolt kõiki, kes panustasid korterelamute rekonstrueerimistoetuse ettevalmistusse. Kevadel läbi viidud kohtumised ja jooksvad konsultatsioonid (üle 140 ettepaneku) aitasid meil lahendada mitmeid olulisi küsimusi. Järgneval paaril aastal on valdkonnas tagatud stabiilne hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale vastav rahastus. Toetuste ja laenuraha kättesaadavuse parandamise kõrval arendame rekonstrueerimisvaldkonda ka uute teadmistega (teadus- ja arendusprogramm LIFE IP BuildEST). Energiasäästmine on jätkuvalt kõige kiirem ja odavam viis energiakriisiga toimetulekuks. See aitab vähendada küttearveid, säästa kliimat ja panustada sõltumatusesse idanaabri energiakandjatest. Lisaks annab hoonete rekonstrueerimine hindamatu võimaluse moderniseerida oma elukeskkonda. ELi struktuurivahendite perioodi 2021-2027 vahenditest rahastatava korterelamu rekonstrueerimistoetuse tingimuste eelnõu on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis väljatöötamisel ning lisatakse lähinädalatel eelnõude infosüsteemi (EIS) avalikuks konsultatsiooniks ja kooskõlastamiseks. Manusest leiate eelnõu eelülevaate, mis sisaldab abikõlblike kulude loendit ja peamisi tingimusi. Tegemist ei ole lõpliku eelnõu versiooniga ning see võib kooskõlastamise käigus muutuda. Siiski võite seda ülevaadet paralleelselt ametlikule eelnõule kommenteerida, kuivõrd neid samu ettepanekuid kasutame ka ametliku eelnõu täiendamisel. Põhjalikumat analüüsi vajavad täiendusettepanekud viime põhjendatud juhul tingimustesse umbes aasta pärast. Palun esitage oma konkreetselt sõnastatud ja selgitatud parandus- või muudatusettepanekud hiljemalt kuu aja pärast 31. oktoobril 2022. a vastates käesolevale kirjale. Lugupidamisega Ivo Jaanisoo ehituse asekantsler 56 493 393 | [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn ETTEPANEKUD KORTERELAMUTE REKONSTRUEERIMISTOETUSE TINGIMUSTE AJAKOHASTAMISEKS. MEMO Teema: Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimuste eelnõu (tööversioon) Koostaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kuupäev: 30.09.2022 Väljavõtted --- 1. Olulised tingimused --- Probleemne tingimus • Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Mis on need põhjused, miks MKM on 30.09.2022 MEMOS esitatud eelnõu tööversiooni selle tingimuse varasemal (muutmatul) kujul sisse jätnud? Neid põhjuseid ei ole kirjalikult huvigruppidele teada antud. Oletatavasti on see seotud ettevõtlusele suunatud riigiabi reeglitega. St toetuse andmist soovitakse piirata nendele korteriühistutele, mille liikmetest korterelamu eriomandi omanikud tegelevad korterite ja/või hoones asuvate mitteeluruumide väljaüürimise või nendes ruumides muude äriliste tegevustega. Tegelik olukord: Ühes ja samas korterelamus pakuvad oma kortereid väljaüürimiseks nii juriidilisest isikust korteriomanikud kui ka füüsilisest isikust korteriomanikud. Juriidiliste isikute omandis olevate korterite arvu on MKM-l väga lihtne kontrollida e-Kinnistusraamatu andmete alusel. Kui suur on korterelamus füüsiliste isikute omandis olevate nende korterite arv, milliseid kasutatakse üüriteenuste pakkumiseks, on aga mingil kindlal ajahetkel nii praktiliselt kui ka juriidiliselt võimatu kindlaks teha, kuna see pilt võib ühes keskmise suurusega korterelamus lausa iganädalaselt muutuda. Seega %-lse piirangu olemasolul MEMOs esitatud kujul on tegemist eluruumide omanike suhtes ebavõrdsete tingimuste loomisega. Eriti nende korteriomanike suhtes, kes elavad ise samas korteris, aga tegelikult ka oma eluruumides üüriteenuseid pakkuvate omanike suhtes, sõltumata nende omandi juriidilisest staatusest. On teada, et nõudlus igas hinnaklassis üürikorterite järele on aasta-aastalt kasvanud. Seda eriti näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus, ... Edasiüürimise eesmärgil ostetakse kortereid kokku ka renoveerimist vajavates majades, eriti kesklinnades ja turismipiirkondades. Nendes majades püsielanikena elavatel füüsilisest isikust korteriomanikel ei ole mingitki võimalust seda protsessi peatada! Järeldused: Rekonstrueerimistoetuse tingimustes säilitatav korteriomandite (eriomandite) üldine 80%/20%-suhtenõue on ebaõiglane ja diskrimineeriv rekonstrueerimist vajavate korterelamute füüsilisest isikust (eriti püsielanikest) korteriomanike suhtes! Reaalselt ei ole võimalik igal ajahetkel juriidiliselt korrektselt kontrollida, kes korteriomanikest elab ise samas korteris, kes aga pakub oma korteris üüriteenust (kasvõi ühte tuba). MKM toetuse põhieesmärk on parandada amortiseerunud korterelamutes eelkõige eluruumide (st korterite) energiatõhusust, seetõttu on mõistlik rakendada võimalikke piiranguid rekonstrueerimist vajava korterelamu eriomandite sihtotstarbelise struktuuri alusel, st hinnates korterelamu koosseisu kuuluvate eriomandite - eluruumide (st korterite) ja mitteeluruumide (kohvikud, ilusalongid, bürood jm äriettevõtted/asutused) %-lset suhet - seda on toetustaotluse avalduse hindamisel menetlejal võimalik väga kiirelt ja õiguspäraselt igal ajahetkel e-Kinnistusraamatus üle kontrollida. ETTEPANEK 01: Sõnastada MEMO-s välja toodud vastav Oluline tingimus ümber alljärgnevalt: • Ühes korterelamus asuvate eriomandite koguarvust vähemalt 80 (75,...60...?) protsenti peavad sihtotstarbeliselt olema kasutatavad eluruumidena. 1/5 2. Toetuse osakaal Probleemne tingimus • Tervikliku rekonstrueerimise (energiatõhususarvu klass C1) toetusmäärad on järgnevad. Tallinnas ja Tartus ning nimetatutega külgnevates valdades on toetuse osakaal 30%. --- Mis on need põhjused, miks MKM on 30.09.2022 MEMOS esitatud eelnõu tööversiooni selle tingimuse varasemal (muutmatul) kujul sisse jätnud? Neid põhjuseid ei ole kirjalikult huvigruppidele teada antud. Toetuse osakaalu suuruse asustusüksuse põhise jaotuse õigsust on varasemalt selgitatud järgnevalt: "Tallinna ja Tartu linna erisus põhineb eelkõige majanduslikul kaalutlusel. Vastavalt elanike sissetulekute statistikale elavad Tallinnas ja Tartu linnas keskmisest jõukamad inimesed – Tallinnas on sissetulek 113% ja Tartumaal 100% Eesti keskmisest. Ühtlasi on Maa-Ameti 2018. aasta andmetel kinnisvaratehingute aktiivsuselt Tartumaa Harjumaa järel teisel kohal. Harju maakonnas toimus 2018. aastal 55,1% kõikidest korterite ostu-müügitehingutest. Tehinguaktiivsuselt järgnes Tartu maakond 12,1%. Seega võib eeldada, et sealsete elanike investeerimisvõimekus terviklike rekonstrueerimise projektidesse on suurim ning eeldatakse ka valmisolekut ette võtta terviklikumat rekonstrueerimist, mis on pikas perspektiivis tasuvam ja täidab ka paremini meetme eesmärke". Tegelik olukord: Eespool esiletoodud statistikas kajastuvad nn "harju keskmised näitajad", milliste suuruste arvutamisel on arvesse on võetud sissetulekud nii nendel inimestel, kes saavad keskmisest palju suuremat palka ja kelledest rõhuv enamus elab juba kaasaegsetes kõrge turuväärtusega elamutes, millised EI VAJA lähikümnenditel rekonstrueerimist (seega ka mitte riigi poolset toetust selleks), aga ka nendel inimestel, kes teenivad miinimumpalka (nt lihttöölised, pensionärid) ja keda arvuliselt on kordades rohkem kui keskmiselt jõukamaid inimesi ning kelledest suurem osa elab vanades, tervikrekonstrueerimist vajavates korterelamutes. Kui võtta aluseks inimeste keskmine sissetulek ja kinnisvara väärtus, et võrrelda neid piirkonniti, siis tuleks rekonstrueerimistoetuse subjektide/objektidena VALIMISSE võtta VAID rekonstrueerimist vajavad (enne 2000. aastat kasutusse võetud) korterelamud, nende turuväärtus ja AINULT nendes hoonetes elavate inimeste sissetulekud/maksevõime. Üldjuhul rekonstrueerimist vajavas korterelamus elavad korteriomanikud, kellel on õnnestunud koguda piisavalt vahendeid oma elamistingimuste oluliseks parandamiseks, EI HAKKA OOTAMA, millal senises korterelamus rekonstrueerimisprotsess ükskord pihta hakkab ja lõpule jõuab, VAID ostavad UUE KORTERI UUES MAJAS niipea, kui see vähegi võimalikuks osutub. Ja tervikliku rekonstrueerimise otsus ja selle realiseeritavus sõltub lõplikult ikkagi "kõige nõrgemast lülist ahelas" - kõige väiksema sissetulekuga korteriomanike (sh pensionäride, üksikvanemate, paljulapseliste perede jne) maksevõimest ja nende osakaalust korteriomanike struktuuris. Tabel 1. Pensionäride osakaal Tallinna kesklinna korterelamus Korteriomanike struktuur (e-Kinnistusraamatu andmetel) seisuga 01.05.2022 Elamu Füüsilisi isikuid (FI), sh Korterelamu asukoht kasutusele pensionäre Juriidilisi isikuid omandeid FI KOKKU võtu aasta Jaotus tööealisi Korteri- (JI) Kompassi asum, Arvuliselt 39 13 19 32 7 1959 Kesklinna LO, Tallinn Protsentuaalselt 100,00% 33,33% 48,72% 82,05% 17,95% Arvuliselt 100 26 74 100 0 Mustamäe LO, Tallinn 1967 Protsentuaalselt 100,00% 26,00% 74,00% 100,00% 0,00% Arvuliselt 90 38 51 89 1 Mustamäe LO, Tallinn 1967 Protsentuaalselt 100,00% 42,22% 56,67% 98,89% 1,11% Arvuliselt 72 29 43 72 0 Mustamäe LO, Tallinn 1972 Protsentuaalselt 100,00% 40,28% 59,72% 100,00% 0,00% Arvuliselt 72 35 37 72 0 Mustamäe LO, Tallinn 1972 Protsentuaalselt 100,00% 48,61% 51,39% 100,00% 0,00% 2/5 Tabel 2. Pensionäride elamis- ja rekonstrueerimiskulude hinnanguline võrdlev analüüs Elukoht Pensioni Toit Igakuised Korterelamu hinnangulised Senise rekt. suurus kommunaal- rekonstrueerimiskulud (1m2 toetuse määr kulud elamispinna arvestuses) asustusüksusele Vändra Tallinna Odavam kui Tallinnas, Üldjuhul Väiksemad kui Tallinnas 50% alev pensionäriga Üldjuhul võimalused oma aias väiksemad ~samas suurusjärgus lisa (aiasaadusi) kasvatada kui Tallinnas Tallinn Vändra Kallim kui Vändras. Üldjuhul Suuremad kui Vändras 30% pensionäriga Aiasaaduste kasvatamise suuremad ~samas suurusjärgus võimalused puuduvad kui Vändras Ülaltoodud näited (Tabel 1 ja 2) peaks selgelt tõestama, et Tallinna kesklinnas elavatel pensionäridel on Vändra alevis elavates pensionäridest suuremad igapäevased elamiskulud. Vaatamata sellele tuleks neil nende kodu- korterelamu rekonstrueerimise korral KredEx poolt heakskiidetud ehitusprojekti ja senikehtiva määruse tingimuste alusel nende Vändra eakaaslastest vähemalt 20% (tegelikkuses tunduvalt rohkem) rekonstrueerimiskulusid kanda. Järeldused: Senirakendatud meetme tingimustes toetuse maksimaalse osakaalu sõltuvusse seadmine asustusüksuse KÕIGI elanike keskmise sissetuleku suurusest ja KOGU ELAMUFONDI kinnisvara turuväärtusest ei vähenda, pigem suurendab piirkondlikku/asumipõhist ebavõrdsust ning võimendab nii sotsiaalmajanduslikku kui ka ruumilist segregatsiooni ja gentrifikatsiooni negatiivseid mõjusid, getostumisega seonduvaid trende! Rekonstrueerimistoetuse senine Tallinna ja Tartu piirkonnale ette nähtud 20% võrra väiksem määr on põhjendamatu, ebaõiglane ja diskrimineeriv Tallinna ja Tartu nii pensionäride kui ka teiste madala sissetulekuga elanike suhtes! ETTEPANEK 02: • Piirkondlikku/asumipõhise ebavõrdsuse, sotsiaalmajanduslikku ja ruumilise segregatsiooni ning gentrifikatsiooni negatiivsete mõjude vähendamiseks loobuda MKM 30.09.2022 MEMOS fikseeritud tingimusest, mille kohaselt toetuse osakaal on sõltuvusse viidud asustusüksuse elanike keskmise sissetuleku suurusest ja kinnisvara turuväärtusest. 3. Toetatavad tööd Probleemne tingimus 1) fassaadi rekonstrueerimine, soojustamine, sealhulgas tehases eelnevalt valmistatud välisseina elementide paigaldamine, ning rekonstrueerimise, soojustamise ja paigaldamisega kaasnevad tööd. Hoone laiendamisega seotud tööd ei ole lubatud; Mis on need põhjused, miks MKM on 30.09.2022 MEMOS esitatud eelnõu tööversiooni selle tingimuse varasemal (muutmatul) kujul sisse jätnud? Neid põhjuseid ei ole kirjalikult huvigruppidele teada antud. Varasemad selgitused senikehtiva määruse juurde on olnud järgmised: "Kui te soovite laieneda pööningule siis tuleb need tööd teha eraldi, kas enne toetusega tehtavaid töid või pärast seda, kui toetusega tehtavad tööd on tehtud ja välja makstud". Nende seisukohtade toetuseks on esitatud järgnevad põhjendused: "Korraga töid tehes on keeruline auditeerida, mis on juurdeehituse kulu (ei kuulu toetuse alla) ning mis on sisekliima ja energiatõhususe parandamisega seotud tööd". Tänasel päeval, kui rekonstrueerimistoetuse rakendusüksusel on kõik võimalused nõuda toetuse taotlejalt kehtiva Ehitusseadustiku nõuete kohaselt koostatud kvaliteetset Ehitusprojekti, sh Ehitusprojekti seletuskirja lisana Töömahtude loendit, mille ülesehituses on järgitud standardi EVS 885:2005 liigendust ning kui kogu ehitusprotsess, sh nii projekteerimine kui ka ehitustöödega seotud dokumentatsioon liigub üha kiiremini täielikuma digitaliseerituse suunas, on võimalik nõuda, et nii Ehitusprojektis, selle Seletuskirja Töömahtude loendis kui ka ehitusprotsessi kajastavas dokumentatsioonis oleksid abikõlbulikud ja mitteabikõlbulikud tööd eraldi välja toodud, sh eraldi alajaotustena "hoone mahtu muutvad tööd". Järeldus 3.1: Tänapäeval on kogu ehitusprotsessi läbipaistvus ja kontrollitavus võimalik tagada suhteliselt väikese halduskoormusega - aja- ja tööjõukuluga. Sealhulgas on võimalik veenduda, et "hoone mahtu muutvate tööde" mahud ei oleks lisatud abikõlbulike tööde mahtude aruandesse. 3/5 Järeldus 3.2: Rõhutada tuleb ka seda, et soovitus - "Kui te soovite laieneda pööningule siis tuleb need tööd teha eraldi, kas enne toetusega tehtavaid töid või pärast seda, kui toetusega tehtavad tööd on tehtud ja välja makstud" - on otseses VASTUOLUS elamufondi rekonstrueerimisprogrammi üldfilosoofiaga, sh LIFE IP-projekti üheks katusteemaks oleva ehituse ressursitõhususe nõudega - seni antud soovitus jaotada ehitustööd samal objektil kahte etappi on ebamõistlik nii ehitustehniliselt, majanduslikult kui ka keskkonnahoiu seisukohalt. See tähendab ehitusmaterjalide mahtude, lammutusjääkide ja ehituskulude summaarset suurenemist (esimeses etapis valminud ehitisest tuleb teise etapi käigus osa paratamatult lammutada ja hiljem uuesti taastada), ligi 2 korda pikem ehitusperiood pikendab samaväärselt ka rekonstrueeritava maja elanikele tekkivate ebamugavuste perioodi; märkimisväärselt suureneb pikemaksveniva ehitusperioodi ja topelttööde tõttu ehitusprotsessist põhjustatud ökoloogiline jalajälg... ETTEPANEK 03: Sõnastada MEMO-s välja toodud vastav Oluline tingimus ümber alljärgnevalt: 1) fassaadi rekonstrueerimine, soojustamine, sealhulgas tehases eelnevalt valmistatud välisseina elementide paigaldamine, ning rekonstrueerimise, soojustamise ja paigaldamisega kaasnevad tööd. Hoone laiendamisega seotud tööd ei ole abikõlbulikud. ETTEPANEK 04: Täiendada rekonstrueerimistoetuse eelnõud alljärgneva alapunktiga: • Hoone mahtu muutvad (väikesemahulised kuni 33%-lise laiendusega seotud) tööde teostamine samaaegselt olemasoleva hoone terviklike rekonstrueerimistöödega on lubatud, kui ehitusprojektis esitatud standardi EVS 885:2005 liigenduse alusel koostatud töömahtude loendis on need tööd kui mitteabikõlbulikud eraldi ja kontrollitavalt välja toodud ning ehitustööde käigus tööde vastuvõtmisel abikõlbulikud ja mitteabikõlbulikud tööd standardi EVS 885:2005 liigenduse alusel eraldi ja kontrollitavalt ka akteeritud. ETTEPANEK 05: Toetatavate tööde loetelus on hoone üldkasutatavatel pindadel asuva elektrisüsteemi asendamise või rekonstrueerimisega seotud tööd (p13). Tavamõistes tähendab elektrisüsteem = tugevvoolusüsteem. On täiesti loogiline ja mõistetav, et toetuse andmise eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma, et terviklikult ei rekonstrueeritaks ka nõrkvoolusüsteeme (kütte- ja ventilatsiooni/kliimaseadmete, liftide, ... automaatika, ats jm turvasüsteemid, andmeside). Täiendada rekonstrueerimistoetuse eelnõus toetatavate tööde loetelu alljärgneva alapunktiga: x) hoone üldkasutatavatel pindadel asuva nõrkvoolusüsteemi (andmeside, seadmete automaatika ats/turvasüsteemid) asendamine või rekonstrueerimine ja sellega kaasnevad tööd; ETTEPANEK 06: Toetatavad tööd - ajakohastamist vajav sõnastus: 17) prügimaja ehitamine või rekonstrueerimine; Igale poole prügimajad ei mahu ja ei sobi. Küll aga esteetilisemad jäätmete süvamahutid. Ajakohastada selle töödeliigi sõnastust alljärgnevalt: 17) jäätmekäitlustaristu (prügimaja, jäätmete süvamahutid) ehitamine või rekonstrueerimine; KOKKUVÕTTEKS Ülaltoodud ettepanekute puhul EI OLE TEGEMIST üksikobjekti ERIVAJADUSTE rahuldamise sooviga, vaid toetuse põhitingimustest VÄGA SUURE OSA (Tallinna, Tartu, ...) korteriomanike suhtes DISKRIMINEERIVATE ja EBAÕIGLASTE PIIRANGUTE MAHAVÕTMISE taotlusega! Eesmärk on saavutada, et kõikides rekonstrueerimist vajavates korterelamutes elavatel püsielanikest korteriomanikel oleks KredEx korterelamute toetusi võimalik taotleda ÜHESUGUSTEL TINGIMUSTEL, sõltumata sellest, • kus korterelamu asub, • kes on tema naaberkorteri omanik või • milliseid täiendavaid finantseerimisvõimalusi (lisaks KredEx võimalikule toetusele ja pangalaenule) on korteriühistul vajadus ja võimalik rakendada! 4/5  XXX Regionaalse tasakaalu teemasid käsitledes on oht, et regioonide võrdlemisel "jäädakse kinni" "makrotasandile" - võrreldakse endiselt eelkõige maapiirkondi omavahel ja (suur)linnadega "harju keskmiste näitajate" tasandil (vt ka eespool p 1), aga unustatakse ära, et näiteks ka pealinna (ja/või Tartu) mitte ainult eri linnaosade vaid ka eri asumite vahel ei toimu mitte elamistingimuste võrdsustumine, vaid võib täheldada sotsiaalmajandusliku ja ruumilise segregatsiooni ning gentrifikatsiooni negatiivsete mõjude kasvu, getostumisega seonduvaid trende! Segregatsiooni ja gentrifikatsiooni negatiivsete mõjude vähendamisele AITAKS kindlasti KAASA olemasolevate elupiirkondade tihendamine nendes asumites, kus on juba välja kujunenud (ajalooline) infrastruktuur, on olemas elamutevahelised kommunaal/tehnosüsteemide taristud, tänavatevõrgustik, toimiv liikluskorraldus. Olemasolevate elupiirkondade tihendamine on täies vastavuses elamufondi rekonstrueerimisprogrammi, Teadusarendusprogramm LIFE IP BuildEST üldfilosoofia ja EESMÄRKIDEGA, aitaks oluliselt kaasa ökoloogilise jalajälje vähenemisele. Seega on aja nõue, et fookusesse oleks KOHESELT võetud ka alljärgnevad eesmärgid: • Tihendada olemasolevat elupiirkonda, kasutades olemasolevat infrastruktuuri, sh rajades olemasoleva korterelamu väikesemahulise laiendamise käigus (nt kas pööningu-, sokli- või keldrikorrusele): o uusi kortereid; o teenindusruume teenindusettevõtetele, stuudio- ja näituseruume loomeettevõtetele, mini- bürooruume mikroettevõtetele; o klubi- ja suhtlusruume lähikogukonna elanikele. • Võimaldada olemasoleva korterelamu kogumis rekonstrueerimist riikliku toetusega ja väikesemahulist laiendamist erakapitali kaasabil tervikliku ehitusprojekti alusel samaaegse ehitusprotsessi käigus, luues seeläbi eeldused korterelamu senistele omanikele rekonstrueerimiskuludega seotud ebamõistliku maksekoormuse vältimiseks ja (mitte ainult ehitusprotsessiga kaasneva) ökoloogilise jalajälje vähenemisele. • Vähendada olemasolevates elupiirkondades kinnisvaraarendusega kaasneda võiva sotsiaalmajandusliku ja ruumilise segregatsiooni ning gentrifikatsiooni negatiivset mõju. XXX MKM-i poolt 30.09.2022 väljasaadetud kaaskirjaga laekus sihtrühmadele vaid eelnõu MEMO-kujuline tööversioon. Et uue määruse KUI TERVIKU eelnõu esimese versiooni arutelu saaks toimuda võimalikult konstruktiivselt, et kiirelt aru saada määruse igast tekstiosast, et vältida vääritimõistmist, oleks enesestmõistetav, et UUE MÄÄRUSE TERVIKEELNÕUGA KOOS saadetaks kõigile HUVI- ja SIHTRÜHMADELE asap välja ka: • määruse SELETUSKIRJA esimene versioon; • REKONSTRUEERIMISTOETUSE TAOTLUSVORMI esimene versioon; • TOETUSE SAAJA REKONSTRUEERIMISHANGETE TINGIMUSTE esimene versioon. Ja seda ENNE, kui MKM MINISTRI kaaskirjaga saadetaks see EELNÕU teistele ministeeriumidele kiir- kooskõlastusringile! Anti Kalamees KÜ Pronksi 4 juhatuse esimees M: 50 23 958, E: [email protected] Tallinnas, 29.10.2022 5/5