dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Põhja Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Põhja Ringkonnaprokuratuur · 30. mai 2022
Viit
PRP-15/22/3261
Registreeritud
30. mai 2022
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
PRP-15/2022
Vastutaja
Kaidi Kahu (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Kolmas osakond (alaealised,lähisuhted))

Failid

  • 📎Oportuniteet 21231502172.pdf145 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 26.05.2022, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kaidi Kahu Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 21231502172 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2; § 120 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxx (xxxxxxxxxxxx) Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on käesolev kriminaalasi, milles Xxxx Xxxx on 19.10.2021 esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 ja KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Nimelt 21.08.2021 kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata õhtusel ajal Xxx xxx , lõi Xxx Xxxx enda poja elukaaslast Xxxx Xxxx ühel korral rusikaga rindkeresse, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu. Samuti ähvardas Xxx Xxxx 03.09.2021 kella 15:45 ajal Xxxx xxx aadressil Xxx xxxxx, Xxx Xxxx, haarates klaasist purgi ning öeldes kannatanule „ma löön sul sellega näo segi“. Seejärel võttis Xxxx Xxxx purgi seest metallist ora ning liikus sellega kannatanu suunas, öeldes kannatanule, et üks kord kannatanu veel lendab sealt majast. Kannatanul õnnestus ora Xxx Xxxx käest maha lüüa. Seejärel haaras Xxxx Xxxx kööginoa ning suunas selle kannatanu poole, öeldes samal ajal „ükskord ma veel sinust lahti saan“. Seejärel, samal kuupäeval, samal aadressil, umbes kella 18:00 ajal ütles Xxxx Xxxx kannatanu Xxxx Xxxx ja oma pojale Xxxx Xxxx, et mürgitab nad ära ja käis vaatamas, kust mürki saab. Kannatanu Xxx Xxxx tundis ähvardustest reaalset ohtu enda elule ja tervisele, kuna Xxxx Xxxx oli tema suhtes varasemalt tarvitanud füüsilist vägivalda. Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepannud isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis abiprokurör järeldusele, et käesolev kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada KrMS § 202 alusel järgmistel motiividel. KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna kohustuse määratud tähtajaks. Kohustusteks võib olla muu hulgas mistahes asjakohase kohustuse täitmine. Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et Xxx Xxxxx on toime pannud teise isiku valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes KarS § 121 lg 2 p 2 kohaselt, samuti tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise KarS § 120 lg 1 kohaselt. Tegemist on teise astme kuritegudega, mille eest on võimalik karistada kas rahalise karistuse või vangistusega. Eeltoodu viitab, et seadusandja ei ole kahtlustatavale süüks pandavate tegude ohtlikkust hinnanud sedavõrd kõrgeks, et nende toimepanemise eest peaks karistusena ette nägema ilmtingimata vangistuse. Lisaks sisaldab KarS § 121 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivne külg kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervisekahjustuse tekitamisega kaasneb üldjuhul ka valuaisting, mistõttu on valu tekitav kehaline väärkohtlemine nimetatud alternatiividest leebem tegevus kui tervisekahjustuse põhjustamine. Kriminaalasjas tuvastatu kohaselt piirdus Xxxx Xxxxx tegevus kannatanule füüsilise valu tekitamisega ning muid tervisekahjustusi ta kannatanule ei põhjustanud. Samuti ei esine Xxxx Xxxx käitumises KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Xxxx Xxxxx näol on tegemist pensionäriga, kes on varasemalt väärteo- ja kriminaalkorras karistamata, puuduvad nii kehtivad kui kehtetud karistused ja tema karistusregister on laitmatu. Samuti ei ole tema suhtes varasemalt menetluses olnud mitte ühtegi teist kriminaalasja. Sellest võib järeldada, et kuni käesoleva kriminaalmenetluse alustamiseni on isik käitunud igati seaduskuulekalt. Ka kriminaalasja materjalidest nähtub, et Xxx Xxxx käitumise näol ei ole tegemist talle pikema aja vältel omaseks saanud süstemaatilise vägivaldse käitumismustriga, vaid tegemist on Xxx Xxxx ja tema poja elukaaslase Xxx Xxxx vahel tekkinud konfliktse vastasseisuga, kus on ilmnenud Xxx Xxxx puudulikud probleemilahendamise oskused, ja mida võimendab alkoholi liigtarvitamise probleem. Abiprokurör suhtles telefoni teel kannatanu Xxx Xxxx, kes kinnitas, et nad on Xxx Xxxx suhelnud ja jõudnud kokkulepeteni, kuidas ühises majapidamises selliselt toimetada, et tulevikus selliseid konflikte enam ei esineks. Xxx Xxxx käitumises puudub avalik menetlushuvi. Isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamist ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega. Prokurör on seisukohal, et üld- ega eripreventiivsetest eesmärkidest ja ultima ratio põhimõttest lähtuvalt ei ole kahtlustatava avalik kriminaalkorras karistamine vältimatult vajalik. Selleks, et motiveerida Xxx Xxxx õiguskuulekalt käituma, on prokuröri hinnangul käesolevas kriminaalmenetluses karistusotsuse tegemisest tõhusam kahtlustatava põhjalik hoiatamine ning temal esineva riskikäitumise sisuline analüüsimine spetsialistide toetusel. Kriminaalasjas menetluskulusid tekkinud ega tsiviilhagi esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustus, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks Xxx Xxxx suhtes avaliku menetlushuvi puudumisel KrMS § 202 sätteid kohaldades. Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21231502172 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Xxx Xxxx (elukoht Xxxx Xxxxxx) on kohustatud KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel läbima põhjaliku riskikäitumist analüüsiva ja riske maandava vestluse Põhja Ringkonnaprokuratuuri Alaealiste ja lähisuhtevägivalla kuritegude osakonna konsultandi Liset Rohuga, tehes seejuures vestluse läbiviijaga igakülgset aktiivset koostööd. Konsultant esitab vestluse toimumise järel prokurörile aruande vestlusel käsitletud teemade kohta koos hinnanguga isiku koostöövalmidusele. Nimetatud vestlus on 26.05.2022s, s.o käesoleva määruse koostamise päeval Põhja Ringkonnaprokuratuuris (Lubja 4, Tallinn) läbi viidud, isiku koostöövalmidus on hinnatud positiivseks ning kohustus on määruse koostamise päeva seisuga seega täidetud. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: kööginuga „Fiskars“ ja klaasist purk koos metallist oraga on tagastatud kannatanule Xxxx Xxxx. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: puuduvad. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanule Xxxx Xxxx. Kahtlustatavale on määrus kätte antud. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris (Lubja 4, Tallinn). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Mulle on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemust ja kriminaalmenetluse lõpetamise alust. Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustusega nõus. Xxxx Xxxxx, 26.05.2022 Kaidi Kahu, 26.05.2022
Allikas: Põhja Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →