Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistatud määrus Koostamise kuupäev ja koht: 24.05.2022, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Laura Liisa Mölder Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 20231600351 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 7, 8 Kahtlustatava nimi: Xxxxx Xxxx (xxxxxxxxxxx) Kriminaalasjas nr 20231600351 alustati menetlust 10.02.2020 KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 tunnustel selles, et Xxxxx Xxxx grupis koos Xxxxx Xxxxxe ja Xxxx Xxxxxxiga tungis 18.01.2020 öösel vastu 19.01.2020 ukse avamise teel Tallinnas aadressil Maleva 1 keldrikorrusel asuvasse SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse järelteenuse ruumidesse, kust nad võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2 Samsung QB55R televiisorit maksumusega 924 €/tk, s.o kogumaksumusega 1848 eurot. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal on kinnitust leidnud kuriteo toimepanemine Xxxxx Xxxxx poolt grupis kahtlustatavate Xxxxx Xxxxxe ja Xxxx Xxxxxxiga. Olles aga analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, Xxxxx Xxxxx isikut ja tema käitumisviisi, süü suurust ning kuriteo raskusastet, leiab prokurör, et kriminaalasjas esinevad KrMS §-s 202 sätestatud alused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja kuna isiku süü pole suur. Karistusregistri andmetel ei ole Xxxxx Xxxxu kriminaalkorras karistatud ning tal on üks kehtiv väärteokaristus teiseliigilise süüteo eest. Samuti ei ole tema suhtes käimas pooleliolevaid teisi kriminaalmenetlusi. Seega võib kindlusega väita, et (varavastaste) kuritegude toimepanemine ei ole muutunud isiku elustiiliks ning antud kuriteo puhul oli tegemist ühekordse mõtlematu teoga. Isiku süü hindamisel tuleb arvesse võtta, et ta on ise süü ülestunnistamisele ilmunud, oma tegu tunnistanud ning selgitanud, et kuriteo toimepanemine ei olnud ette planeeritud ja ta puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. Lisaks on Xxxxx Xxxx vabatahtlikult koos kahtlustatava Xxxx Xxxxxxiga hüvitanud kannatanule kahju täies ulatuses. Süü ülestunnistamisele ilmumist, toimepandu puhtsüdamlikku kahetsemist ning kahju vabatahtlikku hüvitamist saab pidada KarS § 57 alusel kergendavateks asjaoludeks. Xxxxx Xxxxx käitumises puuduvad ka KarS §-s 58 sätestatud raskendavad asjaolud. Eeltoodut arvesse võttes leiab prokurör, et kahtlustatava süü ei ole antud kuriteoepisoodi puhul suur. Kriminaalasjas nr 20231600351 puudub avalik menetlushuvi, mis on üheks eelduseks menetluse lõpetamisele KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete kaalutlustega. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavalt tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. Eelnevalt juba väljatoodust nähtub, et isikut ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, samuti ei ole tema suhtes menetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud ega käimas pooleliolevaid kriminaalmenetlusi. Tema poolt toimepandud kuriteo puhul oli tegemist ühekordse teoaktiga, mille keelatusest on isik aru saanud. Nimetatud asjaolude põhjal ei ole võimalik möönda, et kuritegude toimepanemine oleks kujunenud Xxxxx Xxxxx elustiiliks või käitumismustriks. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Eeltoodud asjaolusid Xxxxx Xxxxx puhul tuvastatud ei ole ning temale etteheidetav tegu ei ole olemuselt selline, mis riivab ulatuslikult ja intensiivselt üldsuse õiglustunnet ja puudutab laiemat õigussubjektide ringi. Antud juhul ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida Xxxxx Xxxxx poolt kuritegude toimepanemise jätkamise. Avalik menetlushuvi võib ka ajas väheneda. Seoses sellega märgib prokurör, et kahtlustatavale etteheidetava teo toimepanemisest on möödunud üle kahe aasta ning Xxxxx Xxxx ei ole jätkanud kuritegude toimepanemist ning tema suhtes ei ole prokuratuuri andmetel hetkel ühtegi uut kriminaalmenetlust. Seega kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid, isiku varasemat ja ka teo toimepanemise järgset käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata. Puutuvalt menetluse lõpetamisel Xxxxx Xxxxxle kohustuse määramisse, märgib prokurör, et Xxxxx Xxxx on hüvitanud kannatanule tsiviilhagi. Võttes arvesse erandlikke asjaolusid ei ole isikule KrMS § 202 lg-s 2 märgitud teiste lisakohustuste panemine vajalik. Nimelt on kuriteost möödunud üle kahe aasta ning isik on ise kaasa aidanud kuriteo avastamisele ja menetluse läbiviimisele. Samuti on ta vabatahtlikult hüvitanud kannatanule kahju. Lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, on kahtlustatava käitumises olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, kuid selle hukkamõistu väljendamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20231600351 menetlus osaliselt, s.t lõpetada menetlus Xxxxx Xxxx suhtes. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: ei määratud. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: kehtivaid tõkendeid ei ole. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei kogutud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale Xxxxx Xxxx; kannatanule SA Viljandi Haigla. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 2 (3) 9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Laura Liisa Mölder abiprokurör 3 (3)