Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 25.05.2022, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Evelin Ansip-Kukk Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 21230200079 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxxxxxxx Xxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) Kohtueelses menetluses on Xxxxxxxxx Xxxxxxxxle esitatud kahtlustus KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimelt Xxxxxxxxx Xxxxxxxx juhtis 22.12.2020 kella 17.38 paiku Tallinnas Marja tänaval sõiduautot Hyundai Getz registreerimismärgiga xxxxxx ning sooritades vasakpööret Marja tänavalt Mustamäe teele, sõitis otsa jalakäijale Xxxx Xxxxxx Xxxxile, kes ületas reguleeritud ülekäigurada Marja tn poolt Mustamäe tee 39 maja suunas. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai Xxxx Xxxxxx Xxxx tervisekahjustused, mis põhjustavad tervisehäire kestusega üle 4 kuu. Liiklusõnnetus toimus ning nimetatud tagajärg sai võimalikuks, kuna Xxxxxxxxx Xxxxxxxx rikkus järgmisi liiklusseadusest (LS) tulenevaid nõudeid: § 14 lg 2 (iga liikleja peab olema liikluses ettevaatlik), LS § 16 lg 1 (hoiduma kõigest, mis võib kahjustada inimesi, vara), § 17 lg 1 (peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest), § 17 lg 5 p 2 (peab andma teed jalakäijale, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab), § 18 lg 1 (tee andmise kohustuse korral sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust), § 35 lg 1 (ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat), § 35 lg 4 (reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma piisavalt väikse kiirusega, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud ülekäigurajale; vajaduse korral jääma seisma, et võimaldada jalakäijal sõidutee ületada), § 58 lg 2 (foori lubava tule süttimisel peab andma teed veel sõiduteel olevale jalakäijale). Xxxxxxxxx Xxxxxxxx poolt kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana antud ütluste kohaselt soovis ta teha Marja tänavalt Mustamäe teele vasakpööret. Fooris süttis roheline tuli ning tema ees seisnud sõiduk hakkas liikuma, tehes samuti vasakpöörde. Samuti hakkas X. Xxxxxxxx liikuma, ülekäigurajale lähenedes ta seal jalakäijaid ei näinud. Pärast õnnetust osutas kannatanule kohe abi, palus kutsuda kiirabi ja aitas kannatanu oma autosse istuma. X. Xxxxxxxxl on väga kahju, et selline õnnetust aset leidis ning kannatanu õnnetuse tagajärjel viga sai. Kannatanu Xxxx Xxxxxx Xxxxi poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et ta liikus Marja tn poolt Mustamäe tee poole. Ületas esimese suunavööndi ja ootas ohutussaarel rohelise tule süttimist, et edasi liikuda. Foori rohelise tule süttides alustas teeületust. Olles teise sõidurea keskel märkas Marja tänavalt vasakpööret sooritavat sõidukit, mille kiirus oli suur ning ta sai aru, et sõiduk ei plaani talle teed anda. Ta oli sunnitud teise sõidurea keskel seisma jääma. Kui sõiduk oli esimeses reas temast möödunud, siis jätkas tee ületamist. Olles jõudnud 1(4) esimese rea keskele tundis lööki vastu paremat jalga ning kukkus. Ta ei märganud, et temast möödunud autost tagapool oli veel üks auto. Kannatanu Xxxx Xxxxxx Xxxx ei ole käesolevas kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitanud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et õnnetus toimus pimedal ajal, kuid valgustatud + kujulisel ristmikul. Prokurör on seisukohal, et Xxxxxxxxx Xxxxxxxx süü eelpool märgitud kuriteo toimepanemisel on tõendamist leidnud. Samuti on X. Xxxxxxxx oma süüd tunnistanud. Materjalidest nähtuvalt oli õnnetuse põhjuseks asjaolu, et X. Xxxxxxxx ei olnud manöövrit sooritades piisavalt hoolikas ega veendunud selles, et ülekäigurajale sõites ei sea ta ohtu jalakäijat. Käesoleval juhul on tegu toime pandud ettevaatamatusest ehk X. Xxxxxxxx ei ole jalakäijat tahtlikult ohtu seadnud, kuid hoolika käitumise korral oleks ta saanud õnnetuse ära hoida. Prokuröri hinnangul on X. Xxxxxxxx saanud aru oma eksimusest ja teinud omad järeldused. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et tegemist on teise astme kuriteoga ja X. Xxxxxxxx on oma tegu kahetsenud, puuduvad raskendavad asjaolud, siis on prokurör seisukohal, et X. Xxxxxxxx süü antud kuriteos ei ole suur. X. Xxxxxxxxt ei ole karistatud enne antud kuriteo toimepanemist ega ka peale seda kuritegude eest, samuti puuduvad X. Xxxxxxxxl kehtivad väärteokaristused. Seega ei ole X. Xxxxxxxx puhul tegemist isikuga, kes süsteemselt rikuks õiguskorda. Arvestades eeltoodut on antud juhul võimalik saavutada KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Karistuse eesmärgid on saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustatavale määratava rahalise kohustuse suuruseks võib määrata 400 eurot. Samuti tuleb kahtlustataval tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 429,60 eurot (isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus summas 84 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu summas 345,60 eurot). Kahtlustatav on avaldanud nõusolekut nimetatud rahaliste kohustuste tasumiseks kuue kuu jooksul. X. Xxxxxxxxle on selgitatud, et kriminaaltoimik jääb kuni kohustuste täitmiseni prokuratuuri ja kui ta ei täida käesoleva määrusega talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse ning kriminaalasi saadetakse kohtusse. Vastavalt KrMS § 202 võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui asjas puudub avalik menetlushuvi ja isiku süü ei ole suur. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 võib juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, kriminaalmenetlus lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuriteo on teise astme kuritegu, mille eest näeb karistusseadustik karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Tulenevalt eeltoodust on Xxxxxxxxx Xxxxxxxx suhtes võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi, pannes talle kohustusteks maksta riigituludesse 400 eurot, tasuda kriminaalmenetluse kulud 429,60 eurot. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, ringkonnaprokurör 2(4) määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21230200079 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 2.1. Xxxxxxxxx Xxxxxxxxl maksta 400 eurot riigituludesse. Tähtajaks määrata: 25.11.2022. 2.2. Xxxxxxxxx Xxxxxxxx on kohustatud tasuma kriminaalmenetluse kulud: - Isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 21E-xxxxxxx) maksumus summas 84 eurot. - Riigi õigusabi kulud summas 345,60 eurot. Tähtajaks määrata: 25.11.2022. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud asjad või konfiskeerimisele kuuluvad objektid või salvestised: - Teabesalvestis (fotod) CD plaadil – juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta kriminaalasja materjalide juurde. - Teabesalvestis (Häirekeskuse kõne) CD plaadil – juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmed puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavatele Xxxxxxxxx Xxxxxxxxle ja tema kaitsjale Alar Neilandile ning kannatanule Xxxx Xxxxxx Xxxxxle. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris, Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Evelin Ansip-Kukk ringkonnaprokurör Olen kohustustega nõus: Xxxxxxxxx Xxxxxxxx kahtlustatav Alar Neiland kaitsja 3(4)