Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 18.05.2022, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Kaspar Urmas Oja Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 22231700390 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3; § 120 lg 1; 136 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxxx Xxxxx xxxxxxxxxxxxxx KrMS § 202 lg 7 järgi võib Prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada ja kahtlustatavale kohustused määrata, kui I. kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, II. kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur III. ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju IV. ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse tasuda kulud ja V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Käesoleval juhul on kriminaalmenetluse esemeks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ehk korduv kehaline väärkohtlemine lähisuhtes ning § 136 lg 1. Selliste tegude toimepanemise eest karistatakse viidatud sätete järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur kuritegude puhul, kus süüd kergendavad asjaolud on sisulises ülekaalus. Süü suuruse hindamisel tuleb antud juhul arvesse võtta, et seadusandja ei ole inkrimineeritavate tegude eest ette näinud vangistuse alammäära. Kannatanu on selgitanud, et ta ei oma kahtlustatava suhtes enam pretensioone, ei soovi kriminaalmenetlust, vaid leppimist. Pooled on tänaseks leppinud, oma abielu lahutanud ning on valmistamas ette lahku kolimist. Mingeid uusi konflikte pole poolte vahel kannatanu kinnitusel (25.04 vestlus prokuröriga) olnud. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku tekitatud kahju ka hüvitada (III), menetluskulusid ei tekkinud (IV). Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V). Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna temal puuduvad igasugused kehtivad kriminaal- ning väärteokaristused, sh pole teda kordagi varasemalt kriminaalkorras karistatud. Seega puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema poolt. Piisavat eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul isikule asetatud kohustus. Sellisele seisukohale jõudis prokurör mh kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel kahtlustatavaga vahetult suheldes ning lähtuvalt asjaolust, et pärast kriminaalmenetluse esemeks olnud episoode ei ole kahtlustatava ja kannatanu vahel rohkem konflikte olnud, suhtlemine on normaalne ja rahulik. Puudub igasugune alus arvata, et kahtlustatav kui varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, kellel arutlusalusele intsidendile järgnevalt pole uusi konflikte olnud, paneb toime uusi kuritegusid. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub mh seetõttu, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna isik peeti kahtlustatavana kinni, ta kuulati üle, tema suhtes rakendatakse käesolevalt kohustusi. Riik on niisiis isiku käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud. Samuti on isik vabatahtlikult võtnud eripreventiivsed ning teatavas mõttes karistusliku mõjuga kohustused. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas negatiivseid signaale. Kui isik ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et selline vajadus puudub. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ja lg 7 ja 206 (menetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur), prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22231700390 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kahtlustatava kohustus KrMS § 202 lg 2 järgi on a) hüvitada süüteoga tekitatud kahju summas 500 eurot kannatanule Xxxx Xxxx (Swedbank, xxxxxxxxxxxxxxxxxxx). b) võtta nõustamisaja broneerimiseks ühendust vägivallast loobumise tugiliiniga numbril 6606077, osaleda nõustamistel nõustaja ette nähtud mahus (mitte vähem kui 3 korda) ning vajaduse ilmnemisel läbida nõustaja poolt suunatud sotsiaalprogramm. Kahju hüvitamise tähtajaks määrata 1 kuu alates kriminaalmenetluse lõpetamisest s.o 18.06.2022 (k.a), nõustamistel käimiseks 12 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest s.o 18.05.2023; 3. Tõkendid jt kriminaalmenetluse tagamise vahendid: puuduvad. 4. Asitõendid: DVD jäetakse toimiku materjalide juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja DNA-registris sisalduvad andmed: puuduvad 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad 7. Käesoleva määruse koopia saata: kannatanule; teadmiseks DELTA kaudu [email protected] nõustajale Roman Krõlov. 8. Anda luba kriminaalasja materjalidega tutvumiseks määruse p-s 2 toodud programmi korraldajal (KrMS § 214 lg 1 ja § 2032 lg 6) 9. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, siis sellest asjaolust ning kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teavitatakse Haigekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.  10. Kannatanul on õigus 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse saamisest a) tutvuda toimikuga (KrMS § 206 lg 3) b) taotleda põhistatud määruse saamist (KrMS § 206 lg 11). Menetleja koostab põhistatud määruse 15 päeva jooksul alates selle taotluse saamisest. Kannatanul on seejärel 10 päeva jooksul alates põhistatud määruse saamisest õigus esitada kaebus Riigiprokuratuurile ja vaidlustada menetluse lõpetamine (KrMS § 207 lg 3). c) taotleda määruse sisust arusaamiseks selle tõlkimist keelde, mida ta valdab, kui tema kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt.1 Kaspar Urmas Oja prokurör Kui isik ei täida talle KrMS § 202 alusel pandud kohustusi tähtaegselt, siis prokurör uuendab kriminaalmenetluse. Kinnitan, et olen nõus kriminaalasja lõpetamisega, olen nõus minule asetatud kohustusega, mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia kätte saanud. Nimi: Allkiri: Kuupäev: 1 Если потерпевший, являющийся физическим лицом, не владеет эстонским языком, то он может, для понимания содержания текста постановления о прекращении уголовного производства, в течение десяти дней подать ходатайство о переводе его на родной язык потерпевшего или на язык, которым он владеет.