Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 22231700003

KRIMINAALMENETLUSE Kuupäev LÕPETAMISE PÕHISTATUD MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 09.05.2022, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Arno Tuisk Kriminaalasja number: 22231700003 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1 Kahtlustatava nimi: XXXXXX XXXX (ik xxxxxxxxxxx) Kuriteo toimepanemise aeg: 01.01.2022 Kriminaalasjas nr 22231700003 alustati 01.01.2022 menetlus karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 tunnustel selle kohta, et Xxxxxx Xxxx 01.01.2022 kella 02:00 paiku öösel aadressil Merirahu 63, Tallinnas asuvas eramus lõi kannatanut Xxxxxx Xxxxx-t vähemalt ühel korral rusikaga näkku, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja järgmisi tervisekahjustusi – ninaluude murru, turse ja pindmisi marrastusi. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg-st 1 tulenevalt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus lõpetaks kriminaalmenetluse, kui menetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 7 kohaselt võib KrMS § 202 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui menetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Prokurör, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja kuna kahtlustatava süü pole suur. KarS § 121 lg 1 on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Niisiis, nimetatud kuriteo eest karistusseadustiku eriosa karistusena vangistuse alammäära ette ei näe. KrMS § 202 lg-te 1 ja 7 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid preventsioone. Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning 1 seadusandja poolt sätestatud karistust. Kriminaalmenetluse lõpetamise eelduseks oleva süü suuruse hindamisel tuleb prokuröril arvestada süü suurust mõjutavate asjaoludena samu asjaolusid, mis omaksid tähendust ka isikule võimaliku karistuse mõistmisel – see tähendab ka KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid. Olukorras, kus kriminaalasjas esinevad isiku karistust kergendavad asjaolud, on isiku süü eelduslikult väiksem. Kahtlemata ei ole isiku süü suur kriminaalasjas, kus arvestades süü suurust mõjutavate asjaoludena kergendavaid (KarS § 57) ja raskendavaid (KarS § 58) asjaolusid, on kergendavad asjaolud ilmselges ülekaalus. Kahtlustatavana ülekuulamisel on Xxxxxx Xxxx väljendanud oma puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti on Xxxxxx Xxxx väljendanud oma puhtsüdamlikku kahetsust ka kriminaalmenetluse väliselt kannatanule saadetud häälsõnumites, mille salvestis on lisatud kriminaalasja materjalide hulka. Samuti on Xxxxxx Xxxx hüvitanud täies ulatuses kannatanule oma tegevusega põhjustatud mittevaralise kahju. Kohtueelse menetluse käigus esitas kannatanu lepingulise esindaja, vandeadvokaat Kristiina Lee, vahendusel tsiviilhagi kannatanule kehalise väärkohtlemisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 3820 eurot. Samuti esitatud tsiviilhagis nõudis kannatanu kahtlustatavalt menetluskulude (lepingulise esindaja tasu) hüvitamist kogusummas 2376 eurot. Seega nõudis kannatanu kahtlustatavalt tsiviilhagis kokku 6196 euro hüvitamist. Xxxxxx Xxxx on kannatanu poolt kohtueelse kriminaalmenetluse raames esitatud tsiviilhagi täies ulatuses hüvitanus, kandes 06.05.2022 nimetatud summa, 6196 eurot, üle kannatanu arvelduskontole ning esitas prokurörile kahju ja menetluskulude hüvitamist tõendavad maksekorraldused, mis lisati kriminaalasja materjalide hulka. Kirjeldatud kaalutlustest lähtuvalt leiab prokurör, et Xxxxxx Xxxx-i süü ei ole suur – kriminaalasjas puuduvad asjaolud, mis oleksid käsitletavad Xxxxxx Xxxx-i süüd raskendavatena (s.o puuduvad karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 tähenduses). Samas esinevad kriminaalasjas mitmed Xxxxxx Xxxx-i süüd kergendavad asjaolud – kuriteo toimepanemise puhtsüdamlik kahetsemine ja kannatanutele tekitatud kahju ja kriminaalmenetluse kulude vabatahtlik hüvitamine täies ulatuses kohtueelse menetluse käigus. Samuti puudub prokuröri hinnangul käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi, mis takistaks kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega s.o üld- ja eripreventiivsete kaalutlustega. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1- 2/22/1 punktides 3.2 ja 3.3. Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis 3.3.2 avaliku menetlushuvi juhuks, kui KarS § 121 järgi menetletavas kriminaalasjas nõuavad kriminaalmenetluse jätkamist kannatanu huvid. Käesolevas kriminaalasjas see nii ei ole, kuivõrd kahtlustatava kriminaalõiguslik karistamine KarS § 121 lg-s 1 sätestatud sanktsiooni raames ei saa oma olemuselt olla kannatanu huve tagav. Inimese kriminaalõiguslik karistamine ei ole kannatanu õiguskaitsevahend, vaid üks 2 võimalikest ning oma olemuselt kõige äärmuslikum riigipoolsetest reageeringutest kahtlustatavale/süüdistatavale inkrimineeritavas kuriteos sisalduvale teoebaõigusele. Kannatanu huviks on aga eelkõige just sellises kahtlustatava/süüdistatava käitumises sisalduva teoebaõigusega rikutud kannatanu hüveolukorra heastamine ja/või taastamine, mis väljendub oma olemuselt eelkõige kannatanule tekitatud kahju hüvitamises ning mida kahtlustatav Xxxxxx Xxxx on käesoleva kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus ka täies ulatuses teinud. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavalt tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. Prokurör on seisukohal, et ka eripreventiivsetest kaalutlustest johtuvalt ei ole käesolevas kriminaalasjas menetluse lõpetamist takistava asjaoluna avalikku menetlushuvi võimalik sedastada. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olev kuritegu on ühe-episoodiline ega võimalda teha järeldust, et kahtlustatava eluviis oleks kuritegelik ja eeldaks inimese kriminaalkorras karistamist. Xxxxxx Xxxx-il puuduvad kehtivad karistused – nii kriminaalkaristused kui ka väärteokaristused. Käesolevas asjas oli kriminaalmenetlus alustatud 01.01.2022 ehk käesolevaks ajahetkeks enam kui neli kuud tagasi. Xxxxxx Xxxx on teadlik tema suhtes käimasolevast kriminaalmenetlusest ning pole tänaseni uusi kuritegusid ega väärtegusid toime pannud. Seetõttu leiab prokurör, et Xxxxxx Xxxx-i kriminaalkorras karistamine ei ole ka eripreventiivsetest kaalutlustes lähtuvalt vajalik. Ka alates 01.01.2022 käimasolev kriminaalmenetlus on iseenesest avaldanud Xxxxxx Xxxx-ile piisavalt mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, suunates isiku õiguskuulekale käitumisele ning uute kuritegude toimepanemisest hoidumisele. Prokuröri hinnangul puudub alus arvata, et Xxxxxx Xxxx-i suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine ning kriminaalkorras karistamata jätmine tingiks tulevikus isiku poolt uute kuritegude toimepanemist. Niisiis, puutuvalt menetluse lõpetamisel Xxxxxx Xxxx-ile KrMS § 202 lg-s 2 sätestatud kohustuse määramisse, märgib prokurör, et käesoleval juhul leiduvad alused eelviidatud Riigi peaprokuröri juhise punktis 2.4 sätestatust kõrvale kaldumiseks. Käimasolev kriminaalmenetlus on käesolevaks hetkeks Xxxxxx Xxxx-i piisavalt mõjutanud positiivse eripreventsiooni tähenduses ja suunanud teda õiguskuulekale käitumisele. See peegeldub ka asjaolust, et Xxxxxx Xxxx-il puuduvad jätkuvalt kehtivad kriminaalkaristused ja väärteokaristused. Xxxxxx Xxxx on kohtueelse menetluse käigus vabatahtlikult hüvitanud kannatanule nii tekitatud mittevaralise kahju kui ka menetluskulud kogusummas 6196 eurot, kandes nimetatud summa 06.05.2022 kannatanu arvelduskontole ning esitades ülekannet tõendavad maksekorraldused prokurörile. Niisiis on Xxxxxx Xxxx kohtueelse menetluse käigus täitnud vabatahtlikult KrMS § 202 lg 2 p-s 1 nimetatud kohustuse, mis olnuks igal juhul kriminaalmenetluse antud alusel lõpetamise vältimatuks eelduseks. Seetõttu ei ole prokuröri hinnangul otstarbekas ka Xxxxxx Xxxx-i täiendavaks positiivse eripreventsiooni tähenduses mõjutamiseks temale lisaks KrMS § 202 lg 2 p-s 1 nimetatud kohustustele täiendavalt KrMS § 202 lg 2 p-s 2 või 3 nimetatud lisakohustust määrata. Seetõttu asub prokurör seisukohale, et Xxxxxx Xxxx-i suhtes tuleb menetlus lõpetada ilma KrMS § 202 lg 2 p 2 ja 3 alusel täiendavaid kohustusi määramata. 3 Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 ja lg-st 7 ning §-st 206 prokurör Arno Tuisk määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22231700003 menetlus Xxxxxx Xxxx-i suhtes ning menetlus kriminaalasjas tervikuna. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Xxxxxx Xxxx on käesoleva määruse allkirjastamise hetkeks täitnud KrMS § 202 lg 2 p-s 1 nimetatud kohustused – s.o hüvitanud kannatanule kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju ja menetluskulud kogusummas 6196 eurot. Käesolevaga jätab prokurör KrMS § 202 lg-s 2 nimetatud täiendavad kohustused kahtlustatava Xxxxxx Xxxx-i suhtes määramata. 3. Tõkend: tõkendit ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud asjad: 1 DVD plaat Häirekeskusesse tehtud kõne salvestisega ning 1 CD Xxxxxx Xxxx-i häälsõnumite salvestisega – säilitada vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaalasja toimikus. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei kogutud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: kohtueelses menetluses tekkinud kannatanu menetluskuluks (lepingulise esindaja tasu) on 2376 eurot. Xxxxxx Xxxx on menetluskulu nimetatud summas hüvitanud 06.05.2022 KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata edastada kahtlustatavale Xxxxxx Xxxx-ile, lepingulisele kaitsjale Indrek Põder-ile, kannatanu lepingulisele esindajale Kristiina Lee-le. 8. Kannatanul on õigus tutvuda vastavalt KarS § 206 lg 3 kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris Lubja 4, Tallinn. 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lg 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Arno Tuisk prokurör 4