Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 06.05.2022, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Evelin Ansip-Kukk Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 21230200185 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxxxxxxxx Xxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) Kohtueelses menetluses on Xxxxxxxxxx Xxxxxxxxxle esitatud kahtlustus KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimelt Xxxxxxxxxx Xxxxxxxxx juhtis 06.02.2021 kella 11.32 paiku Tallinnas Pärnamäe teel sõiduautot Lexus CT200H registreerimismärgiga XXXXXX ning liikudes Viimsi suunas sõitis Pärnamäe tee 36/1 maja juures reguleerimata ülekäigurajal otsa, tema suhtes paremalt vasakule, teed ületanud jalakäijale Xxxxxx Xxxxxile. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai Xxxxxx Xxxxx tervisekahjustused, mis põhjustavad tervisehäire kestusega üle 4 kuu. Liiklusõnnetus toimus ning nimetatud tagajärg sai võimalikuks, kuna Xxxxxxxxxx Xxxxxxxxx rikkus järgmisi liiklusseadusest (LS) tulenevaid nõudeid: LS § 14 lg 2 (iga liikleja peab olema liikluses ettevaatlik), LS § 16 lg 1 (hoiduma kõigest, mis võib kahjustada inimesi, vara), § 17 lg 1 (peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest), § 17 lg 5 p 21 (peab andma teed ülekäigurada ületavale jalakäijale), § 18 lg 1 (tee andmise kohustuse korral sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust), § 35 lg 1 (ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat), § 35 lg 4 (reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma piisavalt väikse kiirusega, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud ülekäigurajale. Vajaduse korral jääma seisma, et võimaldada jalakäijal sõidutee ületada). Xxxxxxxxxx Xxxxxxxxx on kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna selgitanud, et liikus kiirusel 50 km/h, kui märkas eesolevat reguleerimata ülekäigurada. Kahtlustatav nägi, et ülekäiguraja kõrval asuvalt kalmistult väljus meesterahvas, kes liikus ülekäiguraja suunas. Kahtlustatav sai aru, et meesterahvas soovib teed ületada. Kahtlustatav ei oska selgitada, kui kaugel ta ülekäigurajast oli, kuid vahemaa oli piisav selleks, et tavatingimustes sõiduk enne ülekäigurada seisma jätta. Mittemiski ei viidanud sellele, et tee võib olla libe. Kahtlustatav hakkas enne ülekäigurada pidurdama, kuid auto lohises edasi ning sõitis teed ületanud meesterahvale otsa. Kahtlustatav püüdis pärast õnnetust kannatanuga ühendust saada, viis talle Mustamäe haiglasse korvi puuviljade, küpsiste ja muude asjadega, samuti jättis kannatanule haiglasse vabanduskirja ning enda kontaktid. Kahtlustataval on kahju, et selline intsident aset leidis. Kannatanu Xxxxxx Xxxxxi poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et kalmistult väljudes tuli ülekäigurajani jalutada kusagil 20-30 meetrit. Ülekäigurajale liikudes nägi sellele lähenevat sõiduautot Lexus. Antud sõiduk oli 1(4) piisavalt kaugel, et sõidukil oleks olnud võimalus enne ülekäigurada seisma jääda, mistõttu otsustas ta asuda teed ületama. Pärast ülekäigurajale astumist sai kannatanu aru, et sõiduki juht seisma ei jää ning kokkupõrge temaga on vältimatu. Kannatanu hüppas viimasel hetkel ülesse, et ei jääks auto alla. Kokkupõrke tagajärjel paiskus ta sõiduki esiklaasi ning kukkus sõiduki taha maha. Õnnetuse tagajärjel sai raskelt viga tema põlv, kuhu paigaldati metallkonstruktsioonid ning teda ootab tulevikus ees täiendav operatsioon. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et õnnetuse toimumise ajal oli õnnetuse kohas sõidutee libe ning lubatud suurim kiirus 50 km/h. Liiklusõnnetus toimus valgel ajal ja sirgel teelõigul. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelilt nähtuvalt oli õnnetuse ajal sõidutee ääres rohkelt lund, mida on näha ka sõiduteel. Kannatanu Xxxxxx Xxxxxi esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov on esitanud tsiviilhagi, milles kannatanu taotleb seoses toimunud liiklusõnnetusega mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot. Eeltoodust nähtuvalt oli õnnetuse põhjuseks asjaolu, et kahtlustatav ei olnud reguleerimata ülekäigurajale lähenedes piisavalt ettevaatlik ja tähelepanelik, ega valinud talvistele oludele vastavat sõidukiirust, mis võimaldanuks tal anda teed ülekäigurada ületama asunud jalakäijale. Menetluse käigus ei ole tuvastatud, et kahtlustatav oleks ületanud õnnetuse paigas lubatud suurimat sõidukiirust, kuid samas jättis ta märkamata, et teekate on libe, mis märgatavalt pikendab sõiduki pidurdusteekonda. Seega hinnates menetluse käigus kogutud tõendeid nende kogumis asub prokurör seisukohale, et kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu tuleb kvalifitseerida ümber KarS § 423 lg 1 järgi. Ettevaatamatusdelikti koosseisus tulevad subjektiivsete tunnustena kõne alla kergemeelsus ja hooletus. Kergemeelsuse puhul näeb isik ette tagajärje saabumist, kuid loodab seda vältida. Hooletuse puhul isik ei näe ette kaasnevat tagajärge, kuigi oleks võinud ja pidanud seda ette nägema. Ehk hoolikama ja kohusetundlikuma suhtumise korral oleks kahtlustatav pidanud tähelepanelikumalt veenduma, et teekate ei ole libe ja tema poolt valitud sõidukiirusega on tal võimalik jalakäijat ohtu seadmata enne ülekäigurada seisma jääda. Kohtueelse menetluse käigus kogutud teabe põhjal võib asuda seisukohale, et kriminaalmenetluse võib lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kui isiku süü ei ole suur. Kahtlustatava süü talle etteheidetava kuriteo toimepanemises ei ole suur, kuivõrd kuritegu pandi toime ettevaatamatusest. Menetlushuvi vähendab ka asjaolu, et kahtlustatav on nõus hüvitama kannatanu poolt esitatud mittevaralise kahju nõude. Kahtlustatav Xxxxxxxxxx Xxxxxxxxxt ei ole karistatud enne antud kuriteo toimepanemist ega ka peale seda kuritegude eest. Samuti ei ole kahtlustataval kehtivaid väärteokaristusi. Seega ei ole kahtlustatava puhul tegemist isikuga, kes ei peaks kinni ühiskonnas kehtestatud reeglitest või kellele oleks omane liigsete riskide võtmine. Küll aga kahtlustatav polnud ülekäigurajale lähenedes piisavalt hoolikas kaasliikleja suhtes ega veendunud selles, et ülekäigurajale sõites ei sea ta ohtu jalakäijat. Arvestades eeltoodut ja olles kahtlustatavaga prokuratuuris vestelnud on prokurör jõudnud veendumusele, et kahtlustatav on oma teoebaõigust mõistnud ning käesoleval juhul puudub vajadus isiku kriminaalkorras karistamiseks. Karistuse eesmärgid on saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustatavale määratava rahalise kohustuse suuruseks võib määrata 800 eurot. Samuti tuleb kahtlustataval tasuda 2(4) kriminaalmenetluse kulud summas 84 eurot ning kannatanu poolt esitatud mittevaralise kahju nõue summas 5000 eurot. Kahtlustatav on avaldanud nõusolekut rahaliste kohustuste tasumiseks kuue kuu jooksul. Xxxxxxxxxx Xxxxxxxxxle on selgitatud, et kriminaaltoimik jääb kuni kohustuste täitmiseni prokuratuuri ja kui ta ei täida käesoleva määrusega talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse ning kriminaalasi saadetakse kohtusse. Vastavalt KrMS § 202 võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui asjas puudub avalik menetlushuvi ja isiku süü ei ole suur. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 võib juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, kriminaalmenetlus lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuriteo on teise astme kuritegu, mille eest näeb karistusseadustik karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Tulenevalt eeltoodust on Xxxxxxxxxx Xxxxxxxxx suhtes võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi, pannes talle kohustusteks maksta riigituludesse 800 eurot, tasuda kriminaalmenetluse kulud 84 eurot ja hüvitada kannatanu mittevaralise kahju nõue summas 5000 eurot. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21230200185 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 2.1. Xxxxxxxxxx Xxxxxxxxxl maksta 800 eurot riigituludesse. Tähtajaks määrata: 06.11.2022. 2.2. Xxxxxxxxxx Xxxxxxxxx on kohustatud tasuma kriminaalmenetluse kulud: - Isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 21E-xxxxxxx) maksumus summas 84 eurot. Tähtajaks määrata: 06.11.2022. 2.3. Xxxxxxxxxx Xxxxxxxxx on kohustatud hüvitama kannatanule Xxxxxx Xxxxxile mittevaralise kahju katteks 5000 eurot, mis tuleb tasuda kannatanu pangakontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx (SEB Pank). Tähtajaks määrata: 06.11.2022. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud asjad või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: - Teabesalvestis (fotod) CD plaadil – juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmed puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavatele Xxxxxxxxxx Xxxxxxxxxle ja tema kaitsjale Jevgeni Tverdohlebovile ning kannatanule Xxxxxx Xxxxxile ja tema esindajale Vladimir Sadekovile. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris, Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda 3(4) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Ansip-Kukk ringkonnaprokurör Olen kohustustega nõus: (allkirjastatud digitaalselt) Xxxxxxxxxx Xxxxxxxxx kahtlustatav (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Tverdohlebov kaitsja 4(4)