Haldus- ja ringkonnakohtute arvamus halduskohtumenetluse tõhustamiseks seoses RePowerEU direktiivi eelnõuga

Justiitsministeerium Teie 08.09.2022 nr 13-2/6303 [email protected] Meie 12.10.2022 nr 12.1/22/134-2 Haldus- ja ringkonnakohtute arvamus halduskohtumenetluse tõhustamiseks seoses RePowerEU direktiivi eelnõuga Justiitsministeerium on seoses RePowerEU direktiivi eelnõuga andnud haldus- ja ringkonnakohtutele ning Riigikohtule võimaluse avaldada arvamust küsimustes, mis kokkuvõtvalt peaksid andma vastuse, kuidas saaksime tagada, et taastuvenergeetika ehitiste loamenetluse ja planeeringutega seotud kohtumenetlused oleksid Eesti halduskohtutes võimalikult kiired. Oleme osalenud arutelus Riigikohtu halduskolleegiumi esindajatega ning tutvunud Riigikohtu koostatud ettepanekutega halduskohtumenetluse tõhustamiseks RePowerEU direktiivi eelnõu kontekstis. Nõustume Riigikohtu halduskolleegiumi ettepanekutega, mille tausta ja aluseks olnud kaalutlusi on dokumendis ka põhjalikult selgitatud. Muu hulgas on Riigikohtu ettepanekutes juhitud tähelepanu vajadusele analüüsida RePowerEU direktiiviga hõlmatud vaidluste eeliskorras lahendamise ning direktiiviga seatud tõhusa ja tempoka kohtumenetluse eesmärgi järgimiseks läbi kõikide kohtuastmete ka täiendava personali kaasamist ning seejuures uute kohtunikukohtade loomist nii haldus- kui ka ringkonnakohtutesse. Kokkuvõtvalt saame öelda, et kohtute koormus haldusasjades on viimastel aastatel jätkuvalt suurenenud, eriti Tallinna kohtutes. Lisaks asjade arvu tõusule on märgatav ka nende keerukuse kasv, mis omakorda tähendab asjade lahendamiseks vajaliku aja- ja töömahu suurenemist. Samas on vähenenud haldusasju lahendavate kohtunike arv Tartu Halduskohtus kahe ja Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumis ühe kohtuniku võrra. Eeltoodut ilmestab käesolevale arvamusele lisatud „Halduskohtute ja ringkonnakohtute halduskolleegiumite analüüs aastatel 2019–2021“, millest ilmneb, et juba praegu on halduskohtutes ja ringkonnakohtute halduskolleegiumites tervikuna asjade jääk suurenenud ja menetlusajad pikenenud. Analüüsis on eraldi tähelepanu pööratud keskkonna- ning planeerimise ja ehituse asjade arvule ning lahendamise jõudlusele aastatel 2019–2021. On ilmne, et nende valdkondade asjade arvu märgatav kasv on negatiivselt mõjutanud nii lahendamise jõudlust kui ka menetlusaja pikkust. RePowerEU direktiiviga hõlmatud kohtuasjade prioriteetsena käsitlemisel satuks ohtu paljude teiste ajatundlike vaidluste, mille eeliskorras lahendamist kehtiv õigus ei nõua, kiire ja tõhus lahendamine, kui halduskohtud ja ringkonnakohtute halduskolleegiumid peavad jätkama asjade menetlemist senise kohtunike arvuga. RePowerEU direktiiviga pannakse halduskohtusüsteemile ülesanne lahendada kiiresti ning asjatundlikult direktiiviga hõlmatud valdkonna vaidlused. Selleks, et suuta seda ülesannet täita, kaotamata samas haldus- ja ringkonnakohtute võimekust järgida ülejäänud haldusasjade lahendamisel seaduses sätestatud tähtaegu või mõistliku menetlusaja nõuet, peame vältimatult vajalikuks luua vähemalt ühe täiendava kohtunikukoha nii mõlemasse halduskohtusse kui ka mõlemasse ringkonnakohtusse halduskolleegiumite tugevdamiseks. Lugupidamisega, (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe Tartu Halduskohtu esimees Oliver Kask Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi esimees Kaupo Kruusvee Tallinna Halduskohtu esimees Villem Lapimaa Tallinna Ringkonnakohtu esimees Tiina Pappel Tartu Ringkonnakohtu esimees Tanel Saar Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumi esimees Lisa: Halduskohtute ja ringkonnakohtute halduskolleegiumite analüüs aastatel 2019– 2021  Halduskohtute ja ringkonnakohtute halduskolleegiumite analüüs aastatel 2019–2021 Taust: Justiitsministeerium soovib, et seoses RePowerEU direktiiviga menetleksid halduskohtud ja ringkonnakohtute halduskolleegiumid edaspidi kiiremini keskkonnaasju (nt tuulikuparkidega seotud vaidlused) ning planeerimise ja ehituse asju (nt elektrienergia projektidega seotud vaidlused). Järgneb ülevaade halduskohtute ning ringkonnakohtute halduskolleegiumite näitajatest viimasel kolmel aastal. Analüüs on tehtud kohtute menetlusstatistika andmetega. 1) Kohtunike ametikohtade arv kohtutes; 2) Sisse tulnud asjade arvu dünaamika haldus- ja ringkonnakohtutes; 3) Kohtuniku ametikoha koormus ajahinnanguna halduskohtus; 4) Saabunud asjade arv ühe kohtuniku ametikoha kohta halduskolleegiumites; 5) Jõudluse dünaamika halduskohtutes ja ringkonnakohtutes; 6) Keskmise menetlusaja dünaamika halduskohtutes ja ringkonnakohtutes kõigi kohtuasjade osas tervikuna; 7) Keskmise menetlusaja dünaamika halduskohtutes ja ringkonnakohtutes ehitus- ja planeeringuasjades ning keskkonnaasjades. Halduskohtud Viimase kolme aasta jooksul on vähenenud halduskohtunike arv kahe võrra Tartu Halduskohtus (Tabel 1), Tallinna Halduskohtu kohtunike arv on püsinud muutumatuna. Siiski ei ole kohtutes kõik ametikohad alati täidetud. See mõjutab asjade lahendamiseks kuluvat aega ja kohtunike koormust. Tabel 1. Kohtunike ametikohtade arv halduskohtutes aastatel 2019–2021 2019 2020 2021 Tallinna Halduskohus 17 17 17 Tartu Halduskohus 10 9 8 KOKKU 27 26 25 Halduskohtutesse saabunud asjade arv on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud Tallinna Halduskohtus (Joonis 1). 2021. ja 2020. aasta võrdluses suurenes Tallinna Halduskohtusse saabunud asjade hulk 20% ja 2021. ning 2019. aasta võrdluses 40% võrra. Tartu Halduskohtusse saabunud asjade arv on viimastel aastatel kõikunud +/- 5% piires. Asjade lahendamise jõudlus halduskohtutes on viimastel aastatel veidi vähenenud. Tallinna Halduskohtu jõudluse vähenemine võib olla seotud saabunud asjade hulga suurenemisega. Tartu Halduskohtu jõudluse vähenemine võib olla seotud kohtunike ametikohtade vähenemisega. 1 Joonis 1. Halduskohtutesse saabunud asjade arv ning lahendamise jõudlus (%) aastatel 2019–2021 Vaadeldes eraldi halduskohtutesse saabunud keskkonnaõiguse ning planeerimise ja ehituse asju, võib kolme aasta võrdluses märgata nende hulga suurenemist (Joonis 2). Tallinna Halduskohtus on aastatel 2019–2021 keskkonnaõiguse asjade arv suurenenud enam kui kaks korda ning planeerimise ja ehitusega seotud asjade arv 15% võrra. Tartu Halduskohtus on sama ajaga keskkonnaõiguse asjade hulk suurenenud kaks korda ning planeerimise ja ehitusega seotud asjade arv 11% võrra. Saabunud asjade arvu märgatav kasv mõjutab kohtu jõudlust nende asjade lahendamisel. Nii Tallinna kui ka Tartu Halduskohtus on keskkonnaõiguse asjade suurenenud hulk vähendanud nende asjade lahendamise jõudlust. Väiksemad muutused planeerimise ja ehitusega seotud asjade arvus nii suurt mõju asjade lahendamise jõudlusele pole avaldanud. Joonis 2. Halduskohtutesse saabunud keskkonna- ning planeerimise ja ehituse asjade arv ning nende lahendamise jõudlus aastatel 2019–2021 Lisaks asjade lahendamise jõudlusele on oluline näitaja ka asjade lahendamiseks kuluv keskmine aeg päevades. Kõigi kohtusse saabunud asjade lahendamise keskmine aeg on viimastel aastatel Tallinna Halduskohtus vähenenud 14 päeva ehk 11% võrra, Tartu Halduskohtus pikenenud 26 päeva ehk 24% võrra (Joonis 3). Vaadeldes eraldi keskkonnaõiguse ning planeerimise ja ehitusega seotud asjade lahendamiseks kuluvat keskmist aega, siis see on enamikel aastatel üldist keskmist menetlusaega olulisel määral ületanud. 2 Joonis 3. Asjade lahendamiseks kulunud keskmine aeg päevades halduskohtutes aastatel 2019–2021 Kohtusse saabuvad asjad ei ole oma mahult ega keerukuselt võrdsed, mistõttu kasutatakse töökoormusmetoodikas asjade arvu asemel kohtunike koormuste hindamisel ja võrdlemisel asjadele määratud koormuspunkte ning ajahinnanguid. Vastavalt Justiitsministeeriumi kokkuvõttele on halduskohtutes töötavate kohtunike koormus viimastel aastatel järjest suurenenud ning ületas aastal 2021 kokkuleppelist normkoormust, milleks on 1600 tundi aastas (Joonis 4). Joonis 4. Halduskohtu kohtuniku ametikoha koormus ajahinnanguna (tundides) aastatel 2019–2021 Allikas: Justiitsministeeriumi kokkuvõte TKM_2021.a_kõik kohtud Ringkonnakohtute halduskolleegiumid Ringkonnakohtute halduskolleegiumite kohtuniku ametikohtade arv on vaadeldaval perioodil vähenenud ühe koha võrra Tartu Ringkonnakohtus (Tabel 1). Tabel 2. Kohtunike ametikohtade arv ringkonnakohtute halduskolleegiumites aastatel 2019–2021 2019 2020 2021 Tallinna RK halduskolleegium 7 7 7 Tartu RK halduskolleegium 5 5 4 KOKKU 12 12 11 3 Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumisse saabunud asjade arv on kahe aasta võrdluses suurenenud 335 asja ehk 57% võrra, Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumisse on sama perioodi võrdluses saabunud 37 ehk 7% võrra rohkem asju (Joonis 5). Joonis 5. Ringkonnakohtu halduskolleegiumisse saabunud asjade arv aastatel 2019–2021 Kohtunike koormusest annab parema pildi saabunud asjade arv ühe kohtuniku ametikoha kohta (Joonis 6). Jooniselt on näha, et mõlema ringkonnakohtu halduskolleegiumis on saabunud asjade arv ühe kohtuniku ametikoha kohta viimastel aastatel kasvanud (sh mõlema menetluse tüübi puhul). Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumis on ühe kohtuniku koormus aastas kasvanud 48 menetluse ehk 57% võrra. Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumis on ühe kohtuniku koormus aastas kasvanud 36 menetluse ehk 34% võrra. Joonis 6. Ringkonnakohtu halduskolleegiumisse saabunud asjade arv ühe kohtuniku ametikoha kohta aastatel 2019–2021 Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi jõudlus asjade lahendamisel on aastatel 2020 ja 2021 vähenenud (Joonis 7). Selle üheks põhjuseks on saabunud asjade suurem hulk. Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumi jõudlus aastal 2020 ületas täisjõudluse, kuid ühe kohtuniku koha vähenemise tõttu 2021. aastal jõudlus vähenes. 4 Joonis 7. Ringkonnakohtu halduskolleegiumi jõudlus asjade lahendamisel aastatel 2019–2021 Eelneval joonisel 5 on näha kohtutesse saabunud asjade jaotus menetluse tüübi järgi. See on oluline, sest lahendamiseks kuluv aeg nende puhul on erinev. Apellatsioonmenetluste lahendamiseks kulub enamasti kauem aega kui määruskaebuste lahendamiseks (Joonis 8). Joonis 8. Keskmine menetlusaeg päevades asjade lahendamisel ringkonnakohtu halduskolleegiumis aastatel 2019–2021 Vaadeldes eraldi halduskolleegiumitesse saabunud keskkonnaõiguse ning planeerimise ja ehituse asju, võib kolme aasta võrdluses märgata nende hulga suurenemist peamiselt Tallinna Ringkonnakohtus (Joonis 9). Seal on aastatel 2019–2021 keskkonnaõiguse asjade arv suurenenud peaaegu kaks korda ning planeerimise ja ehitusega seotud asjade arv 18% võrra. Tartu Ringkonnakohtus on sama ajaga keskkonnaõiguse asjade hulk vähenenud ning planeerimise ja ehitusega seotud asjade arv suurenenud nelja asja ehk 17% võrra. Tallinna Ringkonnakohtus on keskkonnaõiguse asjade suurenenud hulk vähendanud lahendamise jõudlust nii keskkonna- kui ka planeerimise ja ehitusega seotud asjade puhul. Tartu Ringkonnakohtus võib jõudluse vähenemine planeerimise ja ehitusega seotud asjade puhul olla seotud kohtuniku koha vähendamisega halduskolleegiumis aastal 2021. 5 Joonis 9. Halduskolleegiumisse saabunud keskkonna- ning planeerimise ja ehituse asjade arv, nende lahendamise jõudlus aastatel 2019–2021 Kohtunike koormust nende asjade lahendamisel ilmestab ka lahendamiseks kulunud keskmine aeg (Joonis 10). Võrreldes kõigi haldusasjade lahendamiseks kuluva keskmise ajaga (Joonis 8) kulub mõlemas halduskolleegiumis keskkonna ning planeerimise asjade lahendamiseks enamasti rohkem aega. Joonis 10. Keskmine menetlusaeg päevades vastavalt menetluse tüübile ja asja liigile aastatel 2019– 2021 Koostaja: kohtute analüütik Aivi Themas 6