Tartu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalikustamine - Kaitseministeerium

Failid

Tartu_Linnavalitsus_Kiri_20200630_UP-18-003.bdoc13819 KB

Sisu (failidest)

TARTU LINNA ÜLDPLANEERING 2040+ (EELNÕU) Tartu Linnavalitsus TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 2 1. Üldosa .................................................................................................................................. 5 1.1. Üldplaneeringu koostamise vajadus ....................................................................................... 5 1.2. Üldplaneeringu ülesehitus ja sidusus teiste planeeringutega................................................. 5 2. Ruumilise arengu põhimõtted, rahvastiku paiknemine .......................................................... 6 2.1. Ruumilise arengu põhimõtted ................................................................................................. 6 2.2. Rahvastiku arvu ja paiknemise dünaamika ........................................................................... 10 2.3. Avalik ruum ja avalikud väärtused. Selle arendamise ja kujundamise põhimõtted ............. 13 3. Maa-alade üldised kasutamis- ja ehitustingimused .............................................................. 15 3.1. Maakasutuse üldtingimused ja maakasutuse juhtotstarbed ................................................ 15 3.2. Hoonestus.............................................................................................................................. 25 3.3. Arhitektuurivõistluse koostamise alad, juhud ja kord........................................................... 27 4. Asustuse arengualad ........................................................................................................... 28 4.1. Asustuse arengualade põhimõtted ja suundumused............................................................ 29 4.2. Mõisted asustuse arengut suunavate tingimuste seadmiseks.............................................. 29 4.3. Asustuse arengu suunamine üldplaneeringuga .................................................................... 31 5. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .................................................... 31 6. Üldised ehitustingimused asustusüksustes ja asumites ........................................................ 33 6.1. Annelinn ................................................................................................................................ 33 6.2. Haage küla ............................................................................................................................. 35 6.3. Ihaste ..................................................................................................................................... 35 6.4. Ilmatsalu alevik ...................................................................................................................... 37 6.5. Ilmatsalu küla ........................................................................................................................ 37 6.6. Jaamamõisa ........................................................................................................................... 37 6.7. Jalaka ..................................................................................................................................... 37 6.8. Kandiküla ............................................................................................................................... 38 6.9. Kardla küla ............................................................................................................................. 38 6.10. Karlova ................................................................................................................................... 38 6.11. Kastani-Filosoofi .................................................................................................................... 40 6.12. Kruusamäe ............................................................................................................................. 41 6.13. Maarjamõisa .......................................................................................................................... 41 6.14. Märja alevik ........................................................................................................................... 42 6.15. Pihva küla .............................................................................................................................. 42 6.16. Raadi ...................................................................................................................................... 42 6.17. Rahinge küla .......................................................................................................................... 43 6.18. Riiamäe .................................................................................................................................. 43 6.19. Ropkamõisa ........................................................................................................................... 44 6.20. Ropka tööstuse ...................................................................................................................... 45 6.21. Ränilinn .................................................................................................................................. 45 6.22. Rõhu küla ............................................................................................................................... 46 6.23. Sadama .................................................................................................................................. 46 6.24. Supilinn .................................................................................................................................. 47 6.25. Tammelinn............................................................................................................................. 47 6.26. Toometaguse ......................................................................................................................... 49 6.27. Tähtvere ................................................................................................................................ 49 2 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 3 6.28. Tähtvere küla ......................................................................................................................... 50 6.29. Tüki küla ................................................................................................................................ 50 6.30. Ujula-Kvissentali .................................................................................................................... 50 6.31. Uueturu ................................................................................................................................. 51 6.32. Vaksali.................................................................................................................................... 52 6.33. Vanalinna ............................................................................................................................... 53 6.34. Variku .................................................................................................................................... 53 6.35. Veeriku .................................................................................................................................. 54 6.36. Veeriku tööstuse ................................................................................................................... 55 6.37. Vorbuse küla .......................................................................................................................... 55 6.38. Ülejõe .................................................................................................................................... 55 7. Miljööväärtuslikud alad ...................................................................................................... 56 7.1. Tartu arheoloogilise kultuurikihi piirkond ............................................................................. 56 7.2. Filosoofi tänava miljööväärtuslik ala ..................................................................................... 56 7.3. Jaama ja Puiestee tänava miljööväärtuslik ala ...................................................................... 56 7.4. Karlova miljööväärtuslik ala .................................................................................................. 57 7.5. Kasarmu tn ajalooliste sõjaväehoonete miljööväärtuslik ala ................................................ 58 7.6. Kastani tänava miljööväärtuslik ala ....................................................................................... 59 7.7. Lennukiangaarid .................................................................................................................... 59 7.8. Maarjamõisa miljööväärtuslik ala ......................................................................................... 60 7.9. Peetri ja Ujula tänava miljööväärtuslik ala ............................................................................ 60 7.10. Supilinna miljööväärtuslik ala ................................................................................................ 61 7.11. Tamme mõisa eluhoone ........................................................................................................ 62 7.12. Tamme mõisa kõrts ............................................................................................................... 62 7.13. Tammelinna miljööväärtuslik ala .......................................................................................... 63 7.14. Toometaguse miljööväärtuslik ala ........................................................................................ 64 7.15. Tähtvere miljööväärtuslik ala ................................................................................................ 65 7.16. Kahekorruselised kuurid ........................................................................................................ 66 8. Väärtuslikud põllumajandusmaad ....................................................................................... 66 9. Väärtuslikud maastikud....................................................................................................... 68 9.1. Maakonnaplaneeringu kohased väärtuslikud maastikud ..................................................... 68 9.2. Rahinge-Ilmatsalu väärtusliku maastiku üldised kaitse- ja kasutustingimused .................... 68 9.3. Kardla-Vorbuse väärtusliku maastiku üldised kaitse- ja kasutustingimused ........................ 69 9.4. Soovitused maastikuhoolduskava koostamiseks Kardla-Vorbuse ja Rahinge-Ilmatsalu väärtuslikele maastikele .................................................................................................................... 69 10. Transpordivõrgustik ............................................................................................................ 70 10.1. Üldosa .................................................................................................................................... 70 10.2. Tänava- ja teedevõrk ............................................................................................................. 72 10.3. Sillad ja tunnelid .................................................................................................................... 75 10.4. Kergliiklus .............................................................................................................................. 76 10.5. Ühistransport......................................................................................................................... 78 10.6. Raudteetransport .................................................................................................................. 79 10.7. Sadamad ja veeliiklus ............................................................................................................ 80 Parkimine........................................................................................................................................... 81 3 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 4 10.8. Tulevikutranspordi lahendused ............................................................................................. 84 11. Rohestruktuur ja puhkealad ................................................................................................ 85 11.1. Üldosa .................................................................................................................................... 85 11.2. Linna- ning lähialade rohe- ja puhkealade arendamise ruumiline kontseptsioon ................ 86 11.3. Rohe- ja puhkealade struktuur ja selle toimimist tagavad tingimused hajaasustusaladel ... 88 11.4. Rohe- ja puhkealade struktuur ja selle toimimise tingimused linnalises keskkonnas .......... 89 11.5. Nõuded haljastusele hoonestatavatel kruntidel ................................................................... 92 11.6. Rohevõrgustik kesklinnas ...................................................................................................... 94 11.7. Toomemägi ............................................................................................................................ 96 11.8. Vabaõhu spordi- ja mänguväljakud ..................................................................................... 106 11.9. Koerte jalutusalad ............................................................................................................... 107 11.10. Linnaaiandus........................................................................................................................ 108 11.11. Krundi roheväärtus (KRV) .................................................................................................... 109 12. Haridusasutused ................................................................................................................ 110 12.1. Alusharidus (koolieelsed lasteasutused) ............................................................................. 110 12.2. Põhiharidus ja gümnaasiumid ............................................................................................. 111 12.3. Hariduslike erivajadustega laste haridus............................................................................. 113 12.4. Kutseharidus ........................................................................................................................ 113 12.5. Kõrgharidus ......................................................................................................................... 113 13. Spordiasutused ja –rajatised .............................................................................................. 116 13.1. Tervisesport ......................................................................................................................... 116 13.2. Staadionid............................................................................................................................ 117 13.3. Spordiasutused ja rajatised ................................................................................................. 118 14. Kultuuriasutused................................................................................................................ 120 14.1. Senises kasutuses olevad säilitatavad kultuuriasutuste maad............................................ 120 14.2. Täiendavalt reserveeritavad kultuuriasutuste maad .......................................................... 122 15. Sotsiaalne taristu ............................................................................................................... 122 15.1. Tervishoiuasutused ............................................................................................................. 122 15.2. Hoolekandeasutused ........................................................................................................... 123 16. Looduskaitse...................................................................................................................... 123 17. Maardlad ........................................................................................................................... 125 18. Veekogud ja nende kaldad ................................................................................................. 126 18.1. Emajõe kallaste üldised ehitus- ja kasutustingimused ........................................................ 126 18.2. Emajõe kallaste avaliku kasutuse tagamine ........................................................................ 130 18.3. Emajõe üleujutusohust lähtuvad maakasutus- ja ehitustingimused .................................. 134 18.4. Tartu linna teiste veekogude kallaste üldised maakasutus- ja ehitustingimused ............... 136 18.5. Ettepanekud veekogude kalda ehituskeeluvööndi suurendamiseks ja vähendamiseks..... 137 4 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 5 1. Üldosa 1.1. Üldplaneeringu koostamise vajadus Hea elu- ja majanduskeskkonna loomise ning kestmise oluliseks eelduseks on kvaliteetse ja toimiva üldplaneeringu olemasolu ning eesmärgipärane koostöö kavandatu elluviimiseks. Üldplaneeringul on suur roll maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel, olles aluseks vajalike investeeringute ja ehitust ettevalmistavate detailplaneeringute koostamisele ning linna arengule tervikuna. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §141 lõike 11 kohaselt algatab haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu uue üldplaneeringu koostamise ühe aasta jooksul valimistulemuste väljakuulutamise päevast arvates ning kehtestab dokumendi kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates. Tartu Linnavolikogu algatas 13.09.2018 otsusega nr 93 Tartu linna üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegiline hindamise. Uue üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsetes piirides ruumiliseks tervikuks, kujundada linna arengu ruumilised põhimõtted ning kaasajastada planeerimislahendust. Tartu linnavolikogu 14.09.2017. a otsusega nr 494 kehtestatud Tartu linna praegu kehtivas üldplaneeringus on maakasutus planeeritud paindlikuna põhimõttel, et detailplaneeringute koostamisel oleks üldplaneeringu muutmise vajadus minimaalne ja muudatusettepanek võetakse menetlusse üksnes erandjuhtudel. Ka uue üldplaneeringu koostamisel lähtutakse samast põhimõttest. Üldplaneeringuga on antud teistele linna ja endise Tähtvere valla strateegilistele dokumentidele tuginev ning linnalist ja maalist asustust siduv ja vastastikku toetav terviklik ruumiline visioon linna prioriteetide, investeeringute jaotuse, maa omandamise ja võõrandamise vajaduse, ühiskondlike objektide realiseerimise, tehnilise taristu väljaehitamise, avaliku ruumi arendamise kavade ja muu seesuguse kohta. Tähtustades linna ja endise Tähtvere valla ruumilist sidumist on dokumendi koostamisel läbi vaadatud maalised piirkonnad, puhkealad ja tiheasustusalad ning esitatud tingimused ruumiliseks arenguks. 1.2. Üldplaneeringu ülesehitus ja sidusus teiste planeeringutega Üldplaneering koosneb andmekihtidest, seletuskirjast ja lisadest. Kõik andmekihtidel kajastatu, seletuskirjas ja lisades fikseeritu on kehtestatava planeeringu kui haldusakti osad. Üldplaneering ei sisalda olemasoleva olukorra analüüsi ega muid planeeringulahenduse väljatöötamiseks kasutatud materjale, kuna need ei sea tingimusi linna ruumiliseks arenguks ja seega neid ka ei kehtestata. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud maakonnaplaneeringu nõudeid ning tehtud koostööd maavalitsusega, et Tartu ruumilise arengu suundumused, maakasutuse tingimused ja muu planeeringuga kehtestatav oleks kooskõlas maakonnaplaneeringuga. Enne üldplaneeringu koostamist kehtestatud detailplaneeringud jäävad kehtima. Kehtiva detailplaneeringuga kaetud alal on krundi ehitusõiguse määramise ja katastriüksuse sihtotstarbe määramise aluseks detailplaneering. Kehtiva detailplaneeringu puudumise korral võib katastriüksuse sihtotstarbe määrata üldplaneeringu alusel. Üldplaneeringuga kehtestatud nõudeid kohaldatakse ka varasemate detailplaneeringute realiseerimisel, välja arvatud juhul, kui detailplaneering näeb ette teisiti. Kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavad, hetkel koostatavad detailplaneeringud võivad muuta koostatava uue üldplaneeringu lahendust. 5 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 6 Pärast üldplaneeringu kehtestamist on seaduse alusel antud õigusakt üldplaneeringu suhtes ülimuslik. Nimetatuga kaasnevaid muudatusi (näiteks kaitse-eeskirja muutmisest tulenevad muudatused) maakasutuses ei kanta üldplaneeringusse, kuid nendega arvestatakse järgmiste planeeringute koostamisel, projekteerimisel ja maakorralduslikel toimingutel. Üldplaneeringus on linna haldusterritooriumi täpsemalt käsitletud asumitena – väiksemate funktsionaal-territoriaalsete asustusüksustena, mille kohta antakse suunad maakasutusele ja ehitustegevusele. 2. Ruumilise arengu põhimõtted, rahvastiku paiknemine 2.1. Ruumilise arengu põhimõtted Ruumilise arengu visioon tugineb linna arengustrateegiale „Tartu 2030”. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt toimub uue Tartu linna arengustrateegia „Visioon 2040“ koostamine, mille tulemusi vastastikku arvestatakse mõlema dokumendi edasisel koostamisel. „Visioon 2040“ koostamise eesmärk on Tartu linna strateegiadokumendi koostamine arvestades Targa Tartu strateegia projekti, Tartu kultuuristrateegiat Tartu 2030, Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimise kontseptsiooni Arts of Survival (Tartu 2024), Tartu Energia 2030+ ehk Tartu uut energia- ja kliimakava projekti ja kehtiva arengustrateegia aktuaalsete eesmärkidega. Kesklinna puhul on ruumilise arengu visiooni aluseks ka kesklinna arengustrateegia. Strateegia määratleb põhilised ruumistruktuuri mõjutavad arengutingimused ja suundumused, piiritleb linna üldkeskuse majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu suunad ning sellest tuleneva võimaliku ehitusmahu. Samuti annavad strateegia üldsuunad aluse koordineerida kesklinnas kavandatavaid tegevusi riigi, kohaliku omavalitsuse, kodanikuühenduste, kesklinna kultuuri- ja teenindusasutuste ning kohalike elanike vahel. Tuginedes kultuurilisele, hariduslikule ja ajaloolisele rollile Eesti arengus, toimib Tartu Eestis loova, tasakaalustava ja intellektuaalse jõuna. Tartu aitab Eesti muutumisele kaasa mitte ainult rahvusvaheliselt tuntud intellektuaalse keskusena, vaid ka kui riigi kõige olulisem nn teisene linn – vastukaal senisele tsentraliseerimisele ja tagatis riigi avatumale tulevikule. Üldplaneeringuga on määratud linna ruumilise arengu põhimõtted, mille kohaselt toimub linna ruumiline planeerimine linnasüdamest lähtuvate erineva juhtfunktsiooniga maa-alade sektoriaalse arendamise kaudu, kus arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna suundumuste ja vajadustega. Lisaks kompaktse linnaruumi kujundamisele nähakse ette maalise asustuse arengut ja elanikele puhkealade tagamist linna territooriumil asuvate haljasalade ja puhkemetsade baasil. Kõikide eri funktsioonidega alade arendamisel tuleb muu hulgas kaaluda turvalisuse küsimusi. Eri funktsiooniga maa-alade arendamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: Linna üldkeskus – kesklinn Üldplaneeringu eesmärk on kujundada Tartu kesklinnas välja sümbioos ajaloolisest ülikoolilinnast, nüüdisaegsest rahvusvahelisi tarku töökohti koondavast ärikeskusest ning linna- ja piirkonnakeskusest, mis kokku annab tulemuseks senisest palju tihedamalt hoonestatud ning aktiivsema inimtegevusega linnasüdame. Planeeringu alusel kujunev kesklinn on praegusest tunduvalt mitmekultuurilisem ja 6 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 7 dünaamilisem. Avalikus linnaruumis seatakse eesmärgiks atraktiivsus ja arhitektuurne kvaliteet. Lisaks tugevdatakse üldplaneeringuga traditsioonilisi linnakeskuse funktsioone: kaubanduse, vabaaja-, söögi- ja pidutsemiskoha ning riigihalduse ja kohaliku omavalitsemise funktsioone. Kesklinn kui tartlaste ja linnastu elanike põhiline tarbimispaik tugevneb kavandatud uute tarbimisvõimaluste lisandumisel veelgi. See on selgete ajarütmidega kesklinn oma igapäevase ja -nädalase tarbimisrutiiniga, millesse toovad vaheldust suuri inimhulki koondavad traditsioonilised laadad ja festivalid. Eesmärk on anda üha rohkematele eri soovide ja vajadustega linlastele ning laiemalt kogu Lõuna-Eesti piirkonna elanikele põhjust tulla Tartu kesklinna, et nende vajadusi siin parimal moel rahuldada. Kesklinna aitab linnakeskusena arendada ka töökohtade ning gümnaasiumi- ja huviharidusteenuste suurenev koondumine keskusesse. Kesklinn on rahvusvahelistuv, ajaloolist linnaruumi arvestav, visuaalselt, ruumiliselt ja funktsionaalselt sidus ning tihe ülikoolilinna süda ja piirkonnakeskus. Kesklinn on koht, mis on suurema osa ööpäevast elav, üha jalakäijasõbralikum, inimmõõtmeline, linnaelanikule, üliõpilasele ja külastajale mõeldud aasta läbi toimiv atraktiivne avalik ruum, kus on rohkelt võimalusi elada, õppida, tarku töökohti luua, vaba aega veeta, poodelda ja asju ajada. Kesklinn ja eriti vanalinn on endiselt Tartu Ülikooli asupaik ning pakub üliõpilastele ja ülikooli töötajatele head õpi- ja töökeskkonda. Kesklinnas paiknevad ülikoolidega seotud teadmispõhised töökohad. Nüüdisaegne kesklinn peab olema kõiki kaasav elu- ja töökeskkond, kus oleks meeldiv aega veeta igal ajal ning igas kohas. Seetõttu paneb üldplaneering suure rõhu kesklinna avaliku ruumi arendamisse, kus linnaruumi kvaliteetseks elukeskkonnaks kujundamisel mängib olulist rolli ka tänavahaljastuse rikastamine. Kesklinn on rahvusvahelise tähtsusega esmalt ülikoolilinna keskusena, aga ka aktiivse ja alternatiivse kultuurielu toimumiskohana. Tartu kesklinnas ei ole eesmärk arendada massiturismi. Kesklinna koondatakse linna- ja riigiasutused, muudes linnaosades võivad olla vaid nende harukontorid; võetakse suund, kus elanikele teenuseid osutavate ettevõtete (nt võrguettevõtted) harukontorid paikneksid ka kesklinnas. Kesklinnas areneb teadmistepõhine ettevõtlus ja luuakse tarku töökohti. Kesklinn pakub avalike keskusfunktsioonide kõrval võimalusterohket head elukeskkonda, võimaldades ehitada segafunktsioonidega kortermaju. Hoonete rekonstrueerimisel eelistatakse kõrgematel korrustel eluaseme funktsioone. Kesklinnas on senisest enam pikaajalise kasutusega majutuspindu, mida saab pakkuda ülikoolide ja nende baasil tekkivate ettevõtetega seotud inimestele. Kesklinnas, eriti vanalinnas paiknevad käsitööl põhinevad traditsioonilised väikeettevõtted (poed, galeriid, töökojad), milles pakutavat valmistatakse vähemalt osaliselt kohapeal. Nii nagu Tartu siseturg jääb ka avaturg kesklinna. Kesklinna peamiseks rohekoridoriks jääb Emajõgi koos kaldaaladega, kus on prioriteediks puhke- ja virgestustegevused ning kesklinna tuulekoridori säilitamine. Et edendada elanikele ja külastajatele pakutavaid puhkamisvõimalusi, parandatakse sidet Emajõe-äärsete pargialadega. 7 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 8 Kesklinna lasteaiad ja koolid on elanike elukoha läheduses, siin paiknevad gümnaasiumid on kesklinna üks visiitkaarte. Kesklinn kujuneb ruumiliselt terviklikuks ja sidusaks, ühendades nii vanalinna, Ülejõe kui ka Riia-Turu tn piirkonda kujuneva uuskeskuse. Selleks on vaja, et kultuuri-, teenindus-, vabaaja- ja majutusasutused, aga ka eluasemed paikneksid ühtlaselt kogu kesklinnas. Et tagada atraktiivne ja sidus jalakäijatele mõeldud avatud linnaruum, ei ole lubatud lisada monofunktsionaalseid büroo- või kaubandushooneid ega kvartaleid. Uute hoonete mahud peavad sobituma kesklinna ruumi ning nende esimesed korrused peavad avanema tänava poole ja olema aktiivse, avalikku teenust osutavate ruumidega. Tänavaruumi paremaks sidumiseks kaupluste ja teenindusasutustega on vaja rohkem tähelepanu pöörata tänavadisainile ja liikluskorraldusele. Emajõele rajatav taristu loob tingimused turismi elavnemiseks ja puhkevõimaluste laienemiseks Tartu linnas ning teistes Emajõega seotud omavalitsustes. Jõeliikluse taastamine ja huvireiside elavnemine muudavad kättesaadavaks/külastatavaks piirkonna vaatamisväärsused. See loob piirkonnas eeldused lisatöökohtade ja -ettevõtete tekkeks ja elukeskkonna väärtustamiseks ning soodustab investeeringuid piirkonda. Muu hulgas toetavad uued sildumisvõimalused kava arendada linnakeskuses välikohvikute, sh restoranlaevade tegutsemise tingimusi Emajõel. Kesklinn on rattateedega väga hästi ühendatud Maarjamõisa linnaosas olevate Tartu Ülikooli ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi hoonetega, piki Emajõe kallast Tähtvere Eesti Maaülikooli kompleksiga, piki Tähe tänavat Tartu Kõrgema Kunstikooliga, raudteejaama ning linnast väljuvate põhiliste transpordimagistraalidega. Avaturu toimimine kesklinnas vajab uut kontseptsiooni: keskendumist hooajalise aianduse ja põllumajanduse, kalanduse jms kauplemispindade arengule, paremat haakumist linnaruumiga ning osalust avatud linnaruumi kujundamisel. Avaturg kesklinnas jääb olemasolevas mahus Sadama asumisse. Maalise asustuse ala Üldplaneeringuga seatakse eesmärgiks väärtuslike maastike ja põllumajandusmaade ning metsamaade säilitamist, andes samas võimalused hajaasustuse põhimõtetest lähtuva asustuse arenguks. Elamumaad Eesmärgiks on looduskeskkonna taluvuse ja ressursside säästva kasutamise arvestamine ning inimese tervise ja heaolu tagamine nii uute elamupiirkondade määramisel, olemasoleva elamumaa tihendamisel hoonestuslaadi ja arhitektuuristiili arvestavate korter- ja väikeelamute ehitamisega. Samuti seatakse eesmärgiks tiheasustusealade arengut endises Tähtvere vallas linnalise hoonestuse põhimõttel ja maalise asustuse aladel hajaasustuse põhimõtete kinnipidamist. Linnas (asustusüksus Tartu) soositakse aiamajade piirkondade ümberkujundamist elamupiirkondadeks koos vajaliku infrastruktuuri rajamisega. Uute elamualade detailplaneeringute koostamisel on vajalik hoonete ehitamise sidumine tehnovõrkude ja tänavate ehitamisega. 8 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 9 Ettevõtluse alad Põhimõtteks on keskkonnasäästliku väikeettevõtluse arenguks sobivate maa-alade reserveerimine seni hoonestamata aladel elanikkonna paiksuse suurendamisest ja liikluskoormuse vähendamisest lähtudes; teaduspõhise tootmistegevuse areng Maarjamõisa asumis Tartu Ülikooli maadel, maa-alade planeerimine äri- ja büroohoonetele kesklinnas; maa-alade planeerimine lokaalsetele teeninduskeskustele ning ülelinnalise regionaalse tähtsusega logistilistele keskustele. Maapiirkonnas soositakse põllumajandusliku tootmise ja suure materjalimahukuse ning transpordivoogusid kaasa toovate ettevõtete arengut. Eesmärgiga pakkuda kohapealseid teenuseid soositakse planeerimislahendusega võimalusi Haagel, Vorbusel, Rahinges ja Ilmatsalus kohaliku jaekaubanduskeskuse arendamiseks. Tööstusmaad Eesmärgiks seatakse olemasolevate tööstuspiirkondade tihendamise soodustamist, reserveeritakse innovaatilisele uusettevõtlusele maa-alad, oluliseks peetakse Maarjamõisa teadus- ja tehnoloogialinnaku arendamist aga ka olemasolevate tootmisalade tihendamist. Maapiirkonnas soositakse põllumajandusliku tootmise ja suurt materjalimahukust ning transpordivoogusid kaasa toovate ettevõtete arengut. Selleks reserveeritakse eelkõige suurem maa-ala Vorbuse külas. Ühiskondlike hoonete maad Eesmärgiks on maa-alade krundipõhine reserveerimine regiooni- ja riigiasutustele ning linna haridus-, kultuuri-, spordi- ja sotsiaalsfääri arendamiseks. Ülikoolide, teiste kõrgemate õppeasutuste ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi maade puhul – maa-alade reserveerimine kõrgkoolide territoriaalsete arengukavade elluviimiseks; kliinikumi väljaarendamine Maarjamõisa linnaosas. Oluliseks peetakse Ilmatsalu alevikus haridusasutuste maa säilitamist senistes piirides ja ühikondlike hoonete maa reserveerimist Haage tiheasustusalal. Puhke- ja virgestusalad Proportsionaalselt hoonestusalade kasvule on oluline territooriumi reserveerimine puhkealade, tervisespordikeskuste jaoks; Emajõe-äärse rohelise koridori väljakujundamine ja jõe avamine linnale – puhkealade väljaarendamine Annelinna kanali ääres, Raadi asumis ja Emajõe luhal; hoonestatud alade suhtes kompensatsioonialade ühtse võrgustiku loomine, mis hõlmab haljasalasid, parke ja veekogude kaitsevööndeid. Eesmärgiks seatakse katkematu terviseraja ja matkaraja ja puhkekohtade kujundamine Emajõe kallastel. Samuti on planeeritud linnalähedased puhke-eeldustega metsad säilitada ja arendada puhkealadena. Liiklusmaad Prioriteediks on kergliikluse ja jalgsi käimise ning ühistranspordi arengu jõuline suunamine üldplaneeringuga; ohutuse tagamine liikluses; ühistranspordi optimaalne ja sujuv liikumine; transiitliikluse suunamine linna äärealadele; kergliiklusteede võrgustiku jätkuv väljaarendamine ning jalakäigusildade kavandamine Emajõele ja raudtee ületuseks; liikluse suunamine magistraaltänavatele; kesklinna läbiva transiitliikluse ja raudtee maa-ala vähendamine Riia ja Näituse tn vahelisel alal; jõetranspordi ja -liikluse elavdamine. 9 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 10 2.2. Rahvastiku arvu ja paiknemise dünaamika Üldplaneeringu koostamise raames on valminud tööd „Tartu linna rahvastikuprognoos aastani 2035” ja „Tartu elamuprognoos 2035”, mille sisuks on linna arengudokumentide, kehtivate planeeringute ja varasemate uuringute lisaanalüüsi alusel ettepanekute tegemine linnaregiooni, linna ja linnaasumite elanike arvu kavandamiseks aastani 2035+. „Tartu linna rahvastikuprognoos aastani 2035” käsitleb kahte stsenaariumit: baas-stsenaariumit ja rändestsenaariumit. Baas-stsenaarium väljendab Tartu linna sisemist rahvastiku taastootmise võimet ega arvesta rännet, eeldades üliõpilaste elama jäämist Tartusse. See mõjutab positiivselt sündimust ning tõstab Tartu rahvaarvu 97 500 inimeselt ligi 103 000-ni 2035. aastal. Rändestsenaariumis eeldati väljarände peatamist ning rändesaldo muutumist positiivseks (+100 inimest aastas). Samuti eeldati tudengirände püsimist tänases liikumises. Selle stsenaariumi järgi püsib Tartu rahvaarv 2035.a ettevaates stabiilsena ning ajutine rahvastikukasv 2020ndatel taandub 98 300 inimeseni. Rändestsenaariumi puhul ei toimu ulatuslikku rahvastiku vananemist, mis võib kerkida ülikoolilinna probleemiks baas-stsenaariumi kohaselt. Asumite arvestuses muutub elanikkond rändestsenaariumis suuremal määral, rahvastiku kasv kandub rohkem linna äärealade madalhoonestusega piirkondadesse ja kesklinna, elanikkond väheneb suurkorterelamutega asumites. Tartu linna rahvastiku suurendamine sõltub Tartu kui Lõuna-Eesti regionaalse keskuse tugevdamisest, Tartu konkurentsipositsiooni parandamisest võrreldes Tallinnaga ja rahvusvaheliselt ning üliõpilaskonna kinnistamisest Tartusse, pakkudes siin lisaks üldiselt tunnustatud linnakvaliteedile uusi elu- ja töökohti. Linnapiirkonna siseselt määrab Tartu linna elamuarengut ennekõike eeslinnastumine. Perede elama asumine eeslinna vähendab leibkondade keskmist suurust kõigis linnaasumites, kiirendab muuhulgas rahvastiku vananemist ning põhjustab peatselt elamufondi ülejääki Tartu linnas. Tartu linna elamuarengu põhiküsimusteks on, kuidas: 1) konkureerida elamuturul eeslinnaarendustega ja tuua korteriturg linna tagasi; 2) uuendada vananevad paneelelamurajoonid. Kehtestatud planeeringutest on ellu viidud üle kolmandiku, kusjuures praegune reserv 5000 eluruumi võimaldaks uut kodu 10 000 elanikule. Selle planeeringuvaru realiseerimine praegustes ehitusmahtudes ja turutingimustes tähendaks 15 aastat, mis vastab üldjoontes elamuprognoosi uusehitusmahtudele. Kokku saab mahutada üldplaneeringu arendamata ja hoonestamata elamumaale 15 600 eluruumi, millest 2035 säiliks varuna 10 400. Arvestades rahvastiku- ja elamuprognoosi on üldplaneeringus linnas tervikuna elamumaid piisavalt ja isegi suure varuga. Elamumaade puudujääk 2035 perspektiivis puudutab tihedalt hoonestatud Kesklinna ja selle lähiseid asumeid, kuid siin pakub täiendavaid lahendusi elamukruntide taaskasutus, amortiseerunud elamute lammutamine ja laiendavad arendused. Tartut koos eeslinnavaldadega tuleb käsitleda tervikliku elamuturuna, mis on suhteliselt väike (230 miljonit eurot aastas) ja tundlik − uute korterite pakkumised küllastavad kiiresti elamuturu, eramuehitus ja -turg on juba languses. Poole elamuturu mahust hõlmab jätkuvalt linna korteriturg, kuid see segment annab oma turuosa ära eeslinna uuskorteritele ja ridaelamutele. Elamuturu geograafiat mõjutab üha enam korterite taskukohasus, mis tihedas konkurentsis räägib (kesk)linna kahjuks. 2014–17 suundumuseks on uute üürikorterite ja asustamata korterite osakaalu suurenemine. Tartu elamuprognoosi 2035 kohaselt on optimaalne Tartu linnapiirkonna elamuturu maht 650 uut eluruumi aastas, mis teeb 2035. aasta perspektiivis ligi 12 000 täiendavat eluruumi. Linnastsenaariumi 10 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 11 kohaselt võiksid elamuarendus püsida linna ja eeslinna vahel enam-vähem tasakaalus, 300 +350 uut eluruumi aastas. 2015–17 elamuarengud väljendavad siiski eeslinnastsenaariumi, mille kohaselt valmib keskmiselt 250 uut linnakodu ja 400 uut eeslinnakodu aastas. Eeldades leibkonna keskmise suuruse püsimist Tartu linnas 2-l inimesel, rajataks linnastsenaariumi realiseerumisel Tartu linna 5200 uut kodu 10 400-le inimesele, eeslinnastsenaariumi kohaselt aga 4500 uut kodu 9000-le elanikule. Linna uuselamuarenduse mahud sõltuvad teataval määral ka renoveerimistest, kuivõrd miljööväärtuslike asumite renoveeritud väikekorterelamud vastavad uue eluruumi kvaliteedile. Renoveeritud väikeelamukorterite arv on viimasel paaril aastal piirdunud 40-50-ga ehk seitsmendikuga uute eluruumide koguarvust. Elamuarengutüübilt jagunevad asumid kasvavateks, uuenevateks ja kestlikeks. Tõenäosuslikum on elamuarendus Kesklinnale lähemas jalakäiguvööndis või vastupidi linnaserva suurematel elamuala planeeringutel, kusjuures servalinna arendused on tugevas konkurentsis eeslinnaarendustega. Mõlemas stsenaariumis on linnaarengu võtmeks kesklinn koos jalakäiguvööndiga, kuid eeslinnastsenaariumi kohaselt jätkub linnast massiivsem elamuareng linnaga sidusas eeslinnavööndis. Linnastsenaariumi eduteguriteks on linnauuenduse kiirenemine viimastel aastatel Ülejõel ja teistes Kesklinna ja sellega külgnevates asumites – Karlovas, Supilinnas, Tähtveres, Kastani-Filosoofis, Riiamäel. Teiselt poolt jätkub elamuareng seni hoonestamata elamumaadel servalinnas – Uus- Tammelinnas (Savi tn), Jaamamõisas (Ladva tn), Kruusamäel (Kummeli), Kvissentalis ja Maarjamõisas. Elamuarenduse avangut senisest suuremates mahtudes on oodata Raadil, Tartu linna põhja- ja kirdesektoris, aga ka Annelinna ja Ihaste vahelisel hoonestamata alal ning linna edelapiiril Ränilinnas. Tabel 1. Rahvastiku ja elamufondi lähte- ja prognoosarvud asustusüksuste ja asumite lõikes 11 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 12 Asustusüksused ja Tartu linna asumid Rahvastik Elamufond Rahvastiku- Rahvastikum Elamu- Eluruumide Elamumaa Rahva- Eluruumid Elamu- prognoos uutus 2012- prognoos muutus reserv 2035, arv 2011 2017 arengu tüüp 2035 35 2035 2018-35 eluruume Ees-Annelinna 4470 3350 -1120 2410 2410 - Kestlik * Ees-Karlova 5920 7020 1100 3330 3680 350 Uuenev 400 Haage küla** 282 Ilmatsalu alevik** 331 Ilmatsalu küla** 63 Jaamamõisa 3400 4300 900 1850 2150 300 Uuenev 750 Kandiküla** 92 Kardla küla** 70 Kastani-Filosoofi 970 690 -280 600 640 40 Uuenev * Kesk-Annelinna 21640 17710 -3930 10280 10680 400 Uuenev 2260 Kesk-Tammelinna 2220 1980 -240 820 820 - Kestlik * Kruusamäe 3610 3690 80 1700 1800 100 Uuenev * Maarjamõisa 1460 1660 210 450 550 100 Kasvav 40 Märja alevik** 494 Pihva küla** 66 Raadi 970 1080 110 530 780 250 Kasvav 610 Rahinge küla** 385 Riiamäe 3120 3290 170 1660 1910 250 Uuenev 480 Ropka-Jalaka 2440 2090 -350 880 880 - Kestlik * Ropkamõisa 2640 2370 -270 1320 1320 - Kestlik 150 Ropka-Tööstusr. 3250 3070 -180 1180 1330 150 Uuenev 100 Ränilinna 1680 1310 -360 850 1000 150 Uuenev 1230 Rõhu küla** 176 Supilinna 1930 2490 560 1100 1400 300 Kasvav 330 Taga-Annelinna 940 1660 720 460 710 250 Kasvav 2500 Taga-Karlova 3710 4480 770 1800 2100 300 Uuenev 180 Toometaguse 1300 1320 10 790 790 - Kestlik * Tähtvere 3430 3150 -290 1300 1340 40 Uuenev * Tähtvere küla** 141 Tüki küla** 258 Ujula-Kvissentali 1760 2800 1040 760 1410 650 Kasvav 490 Uus-Kesklinn 1640 1670 40 1130 1170 100 Uuenev * Uus-Ihaste 1350 1600 250 370 410 40 Kasvav * Uus-Tammelinna 2780 2860 80 1280 1480 200 Uuenev 120 Vaksali 2580 2610 30 1400 1440 40 Uuenev 150 Vana-Ihaste 1340 2050 710 380 530 150 Kasvav 100 Vanalinna 940 950 10 500 500 - Kestlik 130 12 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 13 Vana-Tammelinna 1710 1300 -410 780 780 - Kestlik * Variku 1770 1740 -30 660 660 - Kestlik * Veeriku 5230 5140 -90 2380 2420 40 Uuenev * Vorbuse küla** 212 Ülejõe 7350 8830 1490 3480 4480 1000 Kasvav * - eluruumide muutus kuni 20 eluruumi, prognoosvea piires * reserv alla 40 eluruumi või puudub ** muud andmed antakse põhilahendusega. Rahvaarv 2011 – 2011. aasta rahvaloenduse andmed ning täpsustused statistikaametist ja rahvastikuregistrist. Rahvastikuprognoos 2035 – prognoosiarv 2035. aastaks rändestsenaariumi järgi. Tartu ja asumite rahvaarv juhul, võttes arvesse rände tagamaa muu Eesti ja välismaaga. Rahvastiku muutus 2012–35– rahvaarvu 2011 ja üldplaneeringu 2035 elluviimise vahe. Eluruumid 2017 – eluruumide arv Tartus 2017. aastal, aluseks 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse andmed ning 2000–2017 valminud uuselamud ehitusregistrist. Elamuprognoos 2035– eluruumide arv linnastsenaariumi kohaselt aastaks 2035 järgmistel eeldustel: (1) uuselamuarenduse eelduseks on vaba elamumaa varu (realiseerimata detail- ja üldplaneeringud) (2) Tartu linna rahvastikuprognoosi rändestsenaariumi elanike arv (3) eluruumide vajaduse hindamisel leibkonna suuruse vähenemine 0,1 võrra (4) asumite elamufondi uuenemise trend 2000.–2017. aastal, sh 2014-17 muutused (uuenemismäära protsent, aga ka trendide murdumisi või muutust planeeringulisel ja asumi elukaare alusel – eeldused: Kesklinna jalakäiguvööndi atraktiivsus, Uus-Ihaste ja Veeriku ei jätka kiiret kasvu 2000–2011 trendis). Elamuruumide muutus 2018–35– eluruumide arvu 2017 ja üldplaneeringu 2035 elluviimise vahe. Elamumaa reserv 2035 – üldplaneeringu arendamata elamumaa jääk 2035 (eluruumides) linnastsenaariumi realiseerimisel. 2.3. Avalik ruum ja avalikud väärtused. Selle arendamise ja kujundamise põhimõtted Üldplaneeringuga seatakse eesmärgiks tasakaalustatult privaatsete aladega piisava hulga avalikult kasutatavate sidusate alade ehk avaliku ruumi olemasolu. Avaliku ruumi reserveerimise eesmärk on tagada elanikele ja linna külastajatele puhkamiseks, kultuuri- ja sporditegevuseks vajalike maa-alade olemasolu. Avalik ruum linna üldplaneeringu mõistes on ala, mis on olenemata selle omandivormist igaühele kas kogu ööpäeva või kokku lepitud aegadel kõigile kasutatav. 13 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 14 Avaliku ruumi kuuluvad muu hulgas matkarajad, metsad metsaseaduses sätestatud tingimustel, rohealad, tänavaruum, traditsioonilised väljakujunenud avalikult kasutatavad õuealad, kõnniteed, jalgteed ja ühendused läbi erakruntide, avalikkusele suunatud hoonete rohe- ja parkimisalad, avalikkusele mõeldud hoonete üldkasutatavad ruumid, kallasrajad ja nendele juurdepääsud. Avaliku ruumi arendamisel ja hoonestuse kasutusfunktsioonide määramisel arvestatakse erinevate üritustega, muu hulgas nii laatade ja muude vabaõhu-, spordi- kui ka akadeemiliste üritustega nagu näiteks teaduskonverentside, tudengipäevade, teadusnädala korraldamise vajadusega ning seltside ja korporatsioonide traditsioonidega. Kui üldplaneeringuga on maakasutuse juhtotstarbe tõttu määratud territooriumi osa avalik kasutus, tuleb saavutada sellekohane kokkulepe saavutada enne detailplaneeringu kehtestamist, ehitusloa väljastamist või maakorralduslike toimingute tegemist linna poolt. Aladel, kus hoonetevaheline ruum on kõigile vabalt kasutatav puhke-, liikumis-, meelelahutus- vms üldkasutatava alana, samuti vabaplaneeringuga korterelamumaal või kui krundi maakatastrisse kantud sihtotstarve on üldkasutatav maa, on piirdeaedade püstitamine keelatud. Kesklinnas on olenemata maaomandist esmatähtis territooriumi maksimaalse avaliku ja sidusa kasutuse tagamine ning selle atraktiivsuse parandamine. Selleks seatakse üldplaneeringuga suunad edasisele detailplaneerimisele, kruntide moodustamisele või nende piiride muutmisele ja kasutustotstarvete, projekteerimistingimuste või üldiste arhitektuurinõuete ja ehitustingimuste määramisele ja tänavadisaini kujundamisele. Kvaliteetse avaliku ruumi saavutamiseks tuleb tagada visuaalselt võimalikult puhas ruum. Avaliku ruumi kujundamisel peab muu hulgas järgima tööd „Juhised Tartu kesklinna, vanalinna ja miljööalade piirkonnas tänava inventari valimiseks”. Kesklinnas kehtib põhimõte, et sõiduteedel peab olema tagatud vähim vajaminev ruum autoliikluse ja tänavahoolduse korraldamiseks ning ülejäänud ala kuulub jalakäijatele ja väljaspool Vanalinna asumit ka haljastusele. Väljaspool Vanalinna asumit tuleb kesklinna tänavad täiendavalt haljastada. Vanalinnas peab kasutama haljastuse alternatiivseid lahendusi (lillekastid akendel, sissepääse markeerivad konteinerhaljastuse elemendid jne), et parandada ruumi visuaalset kvaliteeti. Parklad peavad olema visuaalselt eraldatud haljastusega. Tänavatelt näha olevad parklad peavad olema haljastusega liigendatud vähemalt iga kümne parkimiskoha järel. Kesklinnas jagatakse tänavad aktiivsuse järgi I, II ja III klassi. Aktiivsusklass tuleneb jalakäijate kasutuse ja avalikult kasutatavate asutuste hulgast: I klass on aktiivne tänav, mille kujundamine kõiki kaasavaks avalikuks ruumiks on esmatähtis. I klassi tänaval peab olema tunduvalt rohkem panustatud istumisvõimalustesse, taskuparkide või muude puhkekohtade lahendustesse. I klassi tänavate ääres tuleb uushoonete ja juurdeehitiste kavandamisel alati kaaluda arhitektuurivõistluste korraldamist ning hoonestuskavade koostamist. Sellised tänavad on Raekoja plats, Küüni tn, Riia tn, Rüütli tn, Vabaduse pst, Aleksandri tn, Turu tn, Ülikooli tn, Küütri tn, Raatuse tn ning jalakäijate tänavad Sadama asumis avaturu piirkonnas ja Emajõe kaldal. Vabaduse puiesteel, Riia tänav lõigus Turu–Kalevi tänav ning Uueturu platsil on eesmärgiks andmekihis Transpordivõrgustik näidatud ala piires saavutada ühtselt kujundatud ja terviklikult toimiv linnaruum. 14 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 15 Kontseptsiooni väljatöötamisel kaaluda tänava kasutamist vahemikus Uueturu tänav – Raekoja plats ainult jalakäijatele mõeldud alana nädalavahetustel (reede kl 20 kuni pühapäev kl 20) ajavahemikul 1. aprillist kuni 1. oktoobrini. II klass on poolaktiivne tänav, kus paikneb samuti palju asutusi, kuid mida ei kasutata nii palju kui I klassi tänavat. Oluline osa on samuti piisaval hulgal puhkekohtadel. II klassi tänava ääres tuleb uushoonete ja juurdeehitiste kavandamisel alati kaaluda arhitektuurivõistluste korraldamist ja hoonestuskavade koostamist. Sellised tänavad on Gildi tn, Kompanii tn, Vanemuise tn, Jaani tn, Lai tn, Jakobi tn, Lutsu tn, Soola tn, Narva mnt, Fortuuna tn, Roosi tn, Vene tn, Pepleri tn, J. Kuperjanovi tn, Veski tn, Poe tn, Kitsas tn. III klass on väheaktiivne tänav, kus domineerib elamufunktsioon väheste asutustega. III klassi tänaval on samuti oluline tagada puhkekohad, eelistatuna avalike hoonete või rendipindade juures. Võimaluse korral tuleb rajada tänava äärde taskuparke. Sellesse klassi kuuluvad planeeringuala ülejäänud tänavad. Vanalinna territooriumile on vaja püstitada avalikke tualette. Tualettide täpsed asukohad määratakse iga kord eraldi. Vanalinna asumis, I aktiivsusklassi tänavate naabruses tuleb arvestada linnaruumi aktiivse kasutamisega hilisõhtul ja puhkepäevadel. Ajaveetmiskohtade koondumine Vanalinna aitab tagada linnasüdame toimimise, mistõttu on lubatavad seaduse ja teiste õigusaktidega lubatud elukeskkonna häiringud, mis tulenevad inimeste kogunemisest ning ürituste korraldamisest. Üldplaneering seab eesmärgiks avalike väärtuste arvestamise linna kõigi komponentide ruumilisel arendamisel. Avalikud väärtused üldplaneeringu mõistes on linnaruumi kui elukeskkonna elemendid, mis kannavad üldisi esteetilisi, kultuuriloolisi ning elanike tervise parandamist, puhkamist jms puudutavaid väärtusi. Üldplaneering seab avalike väärtuste arvestamise ehitustegevusel ning maakorralduslikel toimingutel. Avalikud väärtused on näiteks tänavadisain, vaated hoonestusele ja maastikule tänavaruumist, turvalisus, puhas elukeskkond, haljastus jne. 3. Maa-alade üldised kasutamis- ja ehitustingimused 3.1. Maakasutuse üldtingimused ja maakasutuse juhtotstarbed Linna ruumilise arengu suunamise peamiseks vahendiks on maakasutuse ja ehitustingimuste määramine. Üldplaneeringuga antakse territooriumile valdav kasutusotstarve/otstarbed, mis määravad selle tulevase kasutamise põhisuuna. Monofunktsionaalse kasutusotstarbega territooriumile võib vähesel määral lisaks ette näha muid valdava funktsiooni toimimist toetava kasutusega tegevusi (näiteks teatrikohvik, raamatukogude kohvikud, müügipunkt bussijaamas jne). Üldplaneeringuga territooriumile määratud valdava otstarbe kõrval peab arvestama ka avalikku huvi, sh krundile kavandatud kõnniteed, avalikud parklad, haljastus jms. 15 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 16 Üldplaneeringuga määratud valdav kasutusotstarve/otstarbed on aluseks detailplaneeringute koostamisele, projekteerimistingimuste, üldiste ehitustingimuste, sh arhitektuurinõuete, ehitus- ja kasutuslubade väljastamisel kasutusotstarvete määramisele ning krundi otstarbe muutmisele juhul, kui muutmisega ei kaasne ehitustegevust. Üldplaneeringus sätestatud üldistele maakasutus- ja ehitustingimustele peavad vastama ka ehitised, mille kohta ei ole nõutav ehitusteatis või ehitusluba. Kui krundi praegune otstarve ei ole sama, mis on planeeritud valdav kasutusotstarve, on lubatud see funktsioon säilitada seni, kuni ei taotleta ehitamist või detailplaneerimist õigusaktides sätestatud tähenduses. Määratletud piirkonnaks loetakse üldplaneeringu mõistes on maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil kujutatud, kindlat maakasutuslikku tähendust omava värviga katkematult kaetud ala. Määratud maakasutuse valdav kasutusotstarve/otstarbed tähendab, et kogu tegevus määratletud piirkonnas on allutatud otstarbest tulenevatele eesmärkidele ja tingimustele, kuid piirkonnas on võimalikud ka määratud valdava otstarbega haakuvad ja seda toetavad otstarbed. Krundi suurus, kuju ja juurdepääs peab toetama ja võimaldama krundi maakasutuse kohast kasutamist. Väljakujunenud krundistruktuuriga piirkondades jälgitakse uute kruntide moodustamisel olemasoleva struktuuri põhimõtteid. Kruntide moodustamisel tuleb määrata krundile lihtne ja selge kuju, vältides kiilusid, ribasid ja pikki kitsaid juurdepääse. Tavaliselt peab krundile olema tagatud otsene juurdepääs tänavalt, s.t krundi piiril peab olema ühisosa tänava piiriga. Krundi tänavapoolne piir peab olema mõistliku pikkusega, arvestades väljakujunenud struktuuri. Võimalikud toetavad otstarbed on loetletud iga valdava otstarbe liigi kirjelduse juures. Toetava otstarbe lubamine piirkonda ja selle osakaal juhtotstarbest on kohaliku omavalitsuse igakordne kaalutlusotsus, kui juhtotstarbe liigi või alaliigi kirjelduse juures ei ole märgitud teisiti. Juhtotstarvet toetav otstarve võib olla kasutustotstarbe osakaal krundist või ka iseseisev krunt üldplaneeringus kujutatud juhtiva otstarbega ala sees. Toetav otstarve on lubatud, kui:  see ei too kaasa olulisi mõjusid juhtotstarbe kohasele keskkonnale (müra, tolm, vibratsioon, lõhn, autoliikluse märgatav kasv jms);  toetava otstarbe kohane hoonestus arvestab piirkonna hoonestuslaadiga;  krundil on võimalik lahendada toetava otstarbega kaasnev parkimisvajadus ja normikohane haljastus. Üldplaneeringuga ettenähtust erineva ehk toetava funktsiooni kavandamisel tuleb planeerimisel lähtuda juhtfunktsiooni kohastest tingimustest. Piirkonda jäävate, kuid seda teenindavate teede, tänavate, liiklusrajatiste ja tehnorajatiste/hoonete maa-ala sihtotstarve on samuti juhtotstarvet toetav otstarve ning selle määramine või säilitamine ei ole maakasutuse juhtotstarbe muutmine. Linna üldkeskuse maa-ala (V) Planeeringus määratud üldkeskuse maa-ala on linna keskuse ala, kus kontsentreeritult võivad asuda ärihoonete, ühiskondlike hoonete, kõrgharidushoonete, korterelamute jms keskusesse sobiva otstarbega hooned. Keskuse alal peavad hoone esimesel korrusel olema avalikkusele suunatud otstarbega ruumid. Vanalinnas märkimisväärset toitlustuskohtade pinna kasvu ei kavandata. Pigem on oluline olemasolevate kohtade majanduslik tugevnemine (sh ruumiline laienemine, sisehoovide 16 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 17 katmine jms) ning mõnede toitlustuskohtade asendumine muude funktsioonidega, sh vanalinna mitmekesisust suurendavate kaupluste ja teenindusasutustega. Samas jääb see asumiks, kus valdav on siiski toitlustusteenust pakkuva kasuliku pinna osakaal. Tartu kui targa majanduse rahvusvahelise kompetentsikeskuse kujundamiseks soositakse kesklinnas selliste büroohoonete arendamist, mis on seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ettevõtluse, teadus-arendustegevuse või teadmismahuka majandustegevusega ning mis muu hulgas eeldab vastava arengu suunamist siia linna muudest piirkondadest. Arvestades soovi kujundada Tartu kesklinnast ärikeskus ja targa majanduse töökohtade koondumiskoht, kaalutakse väljaspool kesklinna suuremahulise bürookinnisvara arendamise soovi korral taotlust iga kord eraldi, hinnates ka sotsiaal-majanduslikke mõjusid. Et tagada turismimajandusega seotud vanalinna (väike)kaupluste konkurentsivõime võrdluses kesklinna kaubanduskeskustega, antakse võimalus kvartali sees laiendada kauplusi ja liita need söögiasutustega ühtseks tervikuks, muuta siseõued aasta ringi soojadeks ruumideks ning paigaldada tänavaküte. Vanalinnas soositakse selliste käsitööl põhinevate traditsiooniliste ettevõtete (poed, galeriid, töökojad) paiknemist, milles pakutavat valmistatakse vähemalt osaliselt kohapeal. Et suurendada kesklinna kaubanduse konkurentsivõimet on planeeringuga määratud väikekaupluste ja teenindusasutustega jalakäijate ja jalakäijate eelistusega tänavad. Välikohvikutele luuakse paremad tegutsemistingimused Emajõe ääres ja selle kaldaparkides. Nende tingimuste osaks on tehniline taristu, haljastus ja maastikukujundus, vaated, müratõkked ning restoranlaevade sildumiskohad. Vanalinna hotellide konkurentsivõime suurendamiseks tagatakse majutusasutusi teenindavale transpordile (taksod, turismibussid) eritingimused vanalinna sissesõidul ja peatumisel. Lillede müügikohad rajatakse väljakute arendamisel, eelistatult praeguses asukohas Uueturu väljaku väljaehitamisel, Promenaadi platsil Küüni tänava promenaadi ääres. Väikeelamu maa-ala (EV) Planeeringus määratud väikeelamumaa on üksikelamu, kahe korteriga elamu, ridaelamu maa ja muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega (nt mänguväljakud, kohalikud väikepoed, lastehoid, kodusarnased hoolekandeasutused kuni 10-le isikule, garaažid jne) maa-ala. Väikeelamu maa-alal on lubatud erandina kolme ja enama korteriga elamu ehitamine juhul, kui hoone sobitub piirkonna hoonestuslaadiga ning täidetud on üldplaneeringuga määratud nõuded parkimise ja haljastuse kohta. Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks: - enam kui 2 ha suuruse väikeelamu maa-ala,mis jagatakse elamukruntideks detailplaneeringu koostamise käigus, tuleb vähemalt 10% planeeritavast maast kavandada piirkonda teenindavaks üldmaaks (üldmaa alla ei kuulu piirkonda teenindavad teed ja tänavamaa), kuhu on õigus pääseda kõigil piirkonna elanikel. Üldmaa on vajalik inimeste, eriti laste, sotsiaalseks suhtluseks ja tervislike eluviiside harrastamiseks. Üldmaa edaspidine omand ja hooldamine ja/või sellele seatavad kitsendused tuleb kokku leppida detailplaneeringu koostamise käigus enne detailplaneeringu kehtestamist. 17 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 18 Juhtotstarvet toetavad otstarbed on piirkonda teenindav kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, spordihoone, haridus-, kultuuri-, kogunemis-, lasteasutuse ja puhkerajatise maa. Toetava otstarbe kohane tegevus ei tohi avaldada kõrvalolevatele aladele ülemäärast negatiivset mõju ega halvendada elutingimusi. Toetavaid otstarbeid on täpsustatud peatükis 4. Krundi jaotamisel, piiride muutmisel või liitmisel lähtutakse olemasolevast ümbritsevast krundistruktuurist ja hoonestuslaadist. Seni hoonestamata uushoonestusalade kruntideks jaotamise põhimõtted määratakse detailplaneeringuga. Abihooneid ei tohi ehitada krundi tänavaäärsele piirile, v.a juhul, kui see on põhjendatud ajaloolise krundi hoonestuslaadiga. Lubatud on toetav otstarve krundi hoonestuse brutopinnast kuni 50% ulatuses juhul, kui kehtiv detailplaneering või ptk 4 toodud tingimused ei näe ette teisiti. Hoonestusjoone määramisel tuleb järgida väljakujunenud tänavapoolset ehitusjoont ja hoonestusstruktuuri. Kui juba hoonestatud krundil on täisehitusprotsent suurem, võib kohalik omavalitsus põhjendatud vajaduse korral lubada väikesemahuliste juurdeehituste kavandamist (tuulekoda, pesuruum jms) suurusega u 20 m². Üldjuhul on krunte lubatud piirata piiretega. Krundi piirete kavandamisel tuleb lähtuda naaberkinnistute piiretest. Piirded peavad üldiselt asuma krundi piiril, välja arvatud juhul, kui naaberkruntide omanikud lepivad kokku teisiti. Väikseim lubatud haljastuse osakaal krundi pinnast on 30%. Korterelamu maa-ala (EK ja EK*) Üldplaneeringus määratud korterelamumaa on kolme ja enama korteriga, ühise sissepääsu ja trepikojaga elamu, ühiselamu, kodusarnase hoolekandeasutuse kuni 10-le isikule jms püsivamat laadi elamiseks mõeldud hoone ja muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega (piirkonda teenindav kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, spordi-, haridus-, kultuuri-, kogunemishoone, garaaži ja puhkerajatiste maa-ala. Toetava otstarbe kohane tegevus ei tohi avaldada kõrvalolevatele aladele ülemäärast negatiivset mõju ega halvendada elutingimusi. Tärniga (EK*) on tähistatud maa-ala, kus hoone esimesel korrusel on kohustuslik kavandada kaubandus- ja teenindusettevõtte ruumid, järgmised korrused on mõeldud eluruumiseks, lubatud ei ole majutusasutused ja bürood. Senistel elamumaadel seatakse eesmärgiks läbi viia hoonestuse ja seda toetava taristu renoveerimised, arvestades energiatõhususe ja kliimakohanemisega; Nõukogude võimu perioodi korterelamutega hoonestatud elamumaadel arvestada renoveerimisel hoonete grupi terviklikkusega. Lubatud on toetav otstarve krundi hoonestuse brutopinnast kuni 25% ulatuses. Lubatud on krundi suurim täisehitusprotsent määratakse igakordse kaalutlusotsusega arvestades ümbritsevat keskkonda, krundistruktuuri jms. 18 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 19 Kui juba hoonestatud krundil on täisehituse protsent suurem, võib kohalik omavalitsus põhjendatud vajaduse korral lubada väikesemahuliste juurdeehitiste kavandamist (tuulekoda, pesuruum jms). Korterite kavandamisel (nii uute korterelamute planeerimisel kui ka olemasolevate ümberehitamisel) lähtutakse põhimõttest, kus üldjuhul peab korteri kohta olema vähemalt 100 m² krundi pinda; vähemalt 70 m², kui parkimine on lahendatud hoone mahus või maa-alusena väljaspool hoonestusala (edaspidi koormusindeks). Miljööväärtuslikel aladel peab korteri kohta olema vähemalt 120–150 m² krundi pinda korteri kohta. Erandina on Tammelinna ja Tähtvere miljööväärtuslikel aladel määratud koormusindeksiks 400m². Eelnimetatud pindala täpsustatakse planeeringualal olevate ning planeeritud ja/või selle naabruses asuvate ja planeeritud hoonete vastavate näitajate analüüsil. Kesklinnas täpsustatakse lubatud korterite arv, lähtudes krundi asukoha ja selle lähipiirkonna eripärast. Koormusindeksi määramine on vajalik, et tagada maja elanikele piisav ala vabaõhupuhkuseks ja autodele parkimiseks. Peale eelnimetatu tagab suurem koormusindeks miljööväärtuslikul alal piirkonnale iseloomuliku asustustiheduse ja hoonestuslaadi. Hoone mahus on vaja lahendada abiruumid jalgrataste, lapsekärude, kelkude jms hoidmiseks. Üldjuhul tuleb kavandada korterelamu krundile laste mänguväljak. Olemasolevate korterelamute ja korterelamugruppide hoovialade rekonstrueerimisel ning uute ehitamisel on võimalik ka ühise mänguväljaku kavandamine (nt Fortuuna kvartal). Uusi kortereid kavandatakse kesklinna üldjuhul multifunktsionaalsete hoonete osana, kõrgematel korrustel. Nõudluse suurendamiseks on vaja arvestada eluruumide planeerimisel lokaalseid asendieeliseid: vaadete avatus Emajõele, parkidele ja väljakutele. Üldplaneering võimaldab igakordse kaalutlusotsusena pööningukorruse ehitamist korteriteks ning korterelamu ehitamist või olemasoleva hoone ümberehitamist korterelamuks ilma parkimiskoha vajaduse nõudeta. Maalise asustuse ala Maalise asustuse maa-ala on väljapoole Tartu linna asustusüksust ja tiheasustusalasid, suuremaid tootmisalasid, säilitatavaid metsaalasis ning puhke- ja virgestusalasid sh. puhkemetsi jääv maa-ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Ala hõlmab endas nii metsa- kui põllumaid aga ka teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppidega. Maalise asustusega maa-alal kehtivad lisaks allpool toodud nõuetele väärtusliku põllumajandusmaa (ptk ), rohevõrgustiku (ptk), väärtusliku maastiku (ptk) lisatingimused. Hoonestamise põhimõtted on toodud ptk. Hoonestus. Maakasutustingimused maalise asustusega maa-alal (nimekiri täpsustatakse põhilahendusega): - kahjuliku mõjuga põllumajanduse tootmishoonete kavandamisel arvestada Tootmismaa peatükis toodud tingimusi; - väärtuslikud põllumajandusmaad tuleb säilitada põllumajanduslikuks tootmiseks ja nendele tuleb tagada juurdepääs, v.a keskkonnaregistris arvel oleva maardla alal, kui alale on maapõueseaduse alusel antud kaevandamisluba; - tuleb hoida korras maaparandussüsteem; - tuleb vältida väärtusliku põllumajandusmaa metsastamist ja metsastumist ning keelata sellelt huumuskihi koorimine, v.a maavara kaevandamise eesmärgil; 19 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 20 - põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajanduslikest reostusallikatest pärineva reostuse ennetamiseks ja piiramiseks tuleb järgida õigusaktidega kehtestatud mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõudeid; - aktiivsest kasutusest väljaspool olevaid põllupeenrad tuleb niita kord aastas sügisel või üle kahe aasta; - põllumajanduslike massiivide vahele on soovitav jätta metsatukad. Äritänavad Tartu linna äritänavad asuvad kesklinnas (I klassi tänavad) ja väljaspool kesklinna Raatuse tn, Võru tn (kuni Aardla tänavani), J. Kuperjanovi tn, Tähe tn (kuni Eha tänavani), Narva mnt (kuni Puiestee tänavani), Kalda tee. Äritänavate maa-ala on maa-ala, kus aktiivse linnalise keskkonna toimimise eesmärgil on tänavaga piirnevatel kruntidel lubatud elamu-, kaubandus-, teenindusasutuste, büroo, ühiskondlike hoonete ja vaba aja veetmise asutuste otstarbega hooned. Uute äriotstarbega hoonete ehitamisel või olemasolevate laiendamisel tuleb esimese korruse tasandil kujundada kõnniteedele avanevad ruumid. Äritänavate soovitatav lahendus on kaupluste, teenindusasutuste ja toitlustuskohtade vaheldumine. Olenemata maa-alal asuva või kavandatava hoone juhtotstarbest peab hoone esimesel korrusel eelistatult olema kaubandus-teenindusettevõte või muu avalikkusele mõeldud funktsiooniga asutus, erand on lubatud vaid juhul, kui seda ei võimalda olemasoleva hoone ruumilahendus. Äritänaval asuvate ühiskondlike ja ärihoonete krunte ei piirata. Erandiks on krundil paikneva hoone kasutusotstarbest (lasteaed, kaupluse või teenindushoone hoov jmt), kuritegevuse riskide vähendamisest, õigusaktidest tulenevatest nõuetest ning piirkonna väljakujunenud piirdelahendustest tulenev krundi piiramise vajadus. Äritänavatel asuvate hoonete juures tuleb üldjuhul tagada standardikohane (sh jalgrataste) parkimisvõimalus hoonestusega samal krundil. Erandiks on juhud, kus juba väljakujunenud väärtuslik hoonestus ei võimalda krundile mõistlikku juurdepääsu parkimiseks või krundile kavandatav parkimislahendus vähendab ala või üksikobjekti eripära ja väärtust. Ärihoone maa-ala (Ä ja Ä*) Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, büroo- või majutushoone ja ärieesmärgil kasutatava meelelahutus-, haridus-, sotsiaalhoolekande-, teadus-, tervishoiu-, puhke- või spordihoone, kesklinna sobiva tootmisettevõtte, näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtte hoone või nendeks otstarveteks eraldatud ruumide maa-ala. Kaubandus- ja teenindushoone ning selle juurdepääsude kavandamisel või rekonstrueerimisel tuleb tagada liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused, turvaline juurdepääs mööda jalg- ja jalgrattateid lähematelt elamualadelt, ühistranspordipeatustest ning parklatest. Üldjuhul tuleb tagada standardikohane parkimisvõimalus hoonestusega samal krundil. Linn võib vajaduse korral ja põhjendatud juhul kaalutlusotsustusega parkimisnõuet muuta, arvestades ehituslikku lahendust, krundi eripära ning võimalusi. Uute hoonete kavandamisel, aga ka olemasolevate hoonete laiendamisel, rekonstrueerimisel või puhkerajatiste korrastamisel tuleb ette näha jalgratastele katusega kaetud hoiualad. Kaubanduse ja vabaajakeskuse kavandamisel või ümberehitamisel tuleb 20 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 21 koostada töö „Erinevate liiklemisviiside võrdlev analüüs ja parkimise nõudluse väljaselgitamine”. Hoonete kavandamisel, aga ka olemasolevate hoonete laiendamisel, rekonstrueerimisel või puhkerajatiste korrastamisel ette näha jalgrataste hoiuvõimalus. Ä*- ärihoone maa-ala tärniga –ärihoone maa-ala, millest kuni 40% ulatuses võib olla korterelamumaa ja ühiselamumaa. Maa-alale ei ole lubatud kavandada majutushooneid. Muus osas kehtivad ärihoone maa-ala kohta toodud üldtingimused. Ettevõtluse maa-ala (ÄV) Ettevõtluse maa-ala on äri- ja tööstushoonestusega piirkond. Piirkonnas kehtivad tulenevalt krundi sihtotstarbest ärihoone või vastavalt tootmishoone maa-ala tingimused. Tootmishoone maa-ala (T) Tootmishoone maa-ala on tööstus-, põllumajandus- või kalamajandushoone või hoonete kompleksi maa-ala. Juhtotstarvet toetavad otstarbed on teenindus- ja toitlustushoone, kontorihoone, tankla maa-ala. Taastuvenergeetikast on juttu eraldi peatükis, mis koostatakse põhilahenduse juurde. Tingimused detailplaneeringu koostamiseks (DP) või projekteerimistingimuste (PT) väljastamiseks: - juhul, kui kavandatav tegevus võib endaga kaasa tuua ehitisest või krundilt väljuvat kahjulikku mõju (müra, vibratsioon, ebameeldiv lõhn jms), tuleb anda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) või keskonnamõjude hindamise (KMH) eelhinnang, mis määrab: - KSH või KMH läbiviimise vajalikkuse; - võimalikud lisauuringud edasiste otsuste tegemiseks; - leevendusmeetmed (haljastuse puhverriba, kuja häiringute mõju vähendamiseks jne) kavandatava tegevuse elluviimiseks; - juhul, kui kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik rakendada leevendusmeetmeid kuid kahjulik mõju ei välju arendatavalt krundilt, kaalutakse naabrite või avalikkuse kaasamise vajalikkust igakordselt lähtuvalt kavandatava tegevuse võimalikust õiguste riivest; - juhul, kui kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik rakendada leevendusmeetmeid, mille mõju/kuja ulatub naabermaaüksustele, tuleb: - määrata kuja vahemikus 10…300 meetrit sõltuvalt tootmise iseloomust ning fikseerida see kas servituudina kinnistusraamatus või detailplaneeringu, mille koostamisel kaasatakse kujaga piiratavaid maaomanikke, kehtestamisega; - kui tootmismaa piirneb elamu-, majutus või ühiskondliku hoone maaga, tuleb krundi elamu- või sotsiaalmaa poolsesse külge kavandada mitmerindeline haljastus (võimalusel laiusega 30- 50 m) – oluline on, et haljastus kaitseks võimaliku negatiivse keskkonnamõju eest. - krundi kõrghaljastuse osakaal peab olema minimaalselt 10 %. Ühiskondliku hoone maa-ala (ÜH) Ühiskondliku hoone maa-ala on riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse, muuseumi- ja raamatukoguhoone, lauluväljaku, kultus- ja tavandihoone, ja kasumi saamise eesmärgita büroo- ja administratiivhoone, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande-, meelelahutus-, puhke- ja spordihoone, 21 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 22 loomade varjupaiga maa-ala. Juhtotstarvet toetavad otstarbed on kaubandus- ja teenindusasutuse maa ning haljasmaa. Hoone ja selle juurdepääsude kavandamisel või rekonstrueerimisel tuleb tagada liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused, turvaline juurdepääs mööda jalg- ja jalgrattateid lähematelt elamualadelt, ühistranspordipeatustest ning parklatest. Planeeringuga sätestatakse, et iga kord tuleb kesklinnale iseloomulike kultuuri- ja vabaajaasutuste rajamist äärelinnade kaubanduskeskustesse kaaluda, arvestades kesklinna ruumilise arengu põhimõtteid. Üldplaneeringuga sätestatakse, et kõikide büroohoonete, aga ka kaubanduse ja vabaajakeskuse juhtotstarbega maa-aladel lubatakse arendada valitsus- ja ametiasutuste poolt kasutatavaid pindu. Kõrgharidusasutuse maa-ala (ÜHK) Kõrgharidusasutuse maa-ala on kõrgharidusasutuse õppe-, teadus- ja haldushoone või rajatise maa- ala. Juhtotstarvet toetavad otstarbed on puhke- ja spordirajatise, kaubandus- ja teenindusasutuse maa ning haljasmaa. Tartu Ülikooli IT-keskuse krundile on lisaks lubatud kuni 30% büroohoone maa funktsiooni. Krundile Ravila tn 14a // 14b // W. Ostwaldi tn 1 on muid funktsioone lubatud kuni 50%. Hoone ning selle juurdepääsude kavandamisel või rekonstrueerimisel tuleb tagada liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused, turvaline juurdepääs mööda jalg- ja jalgrattateid lähematelt elamualadelt, ühistranspordipeatustest ning parklatest. Haridusasutuse maa-ala (ÜHP) Haridusasutuse maa-ala on riigi või munitsipaalomandis oleva koolieelse lasteasutuse hoone ja põhikooli või kutseõppeasutuse või gümnaasiumi õppehoone maa-ala. Juhtotstarvet toetavad otstarbed on puhke- ja spordirajatise maa ja haljasmaa. Haridusasutuse hoone ümbrus peab olema haljastatud ja heakorrastatud. Väikseim lubatud haljastuse osakaal krundi pinnast on 20%. Kohalik omavalitsus võib vajaduse korral ja põhjendatud juhul kaalutlusotsustusega haljastuse osakaalu vähendada, arvestades ehituslikku ja krundi eripära ning võimalusi. Uute hoonete kavandamisel, aga ka olemasolevate hoonete laiendamisel, rekonstrueerimisel või puhkerajatiste korrastamisel tuleb ette näha jalgratastele katusega kaetud hoiualad. Puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala (PV) Puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala on maa-ala, mille piires on võimalik püstitada rajatisi, nagu seikluspark, laste mänguväljak, laululava, botaanikaaed, terviserajad, velodroom, väliujula, vabaõhu tenniseväljak, golfiväljak, liuväli, staadion, spordi otstarbeline sildumisala, kogunemiskoht (iseseisev jaanikuplats, kiigeplats, hiiekoht jne). Juhtotsarvet toetavad otstarbed on kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga teenindus- ja toitlustushoone maa-ala, parkimisrajatise maa-ala, juhul, kui detailplaneering ei näe ette teisiti. Detailplaneeringut koostamata on lubatud toetav otstarve krundi hoonestuse brutopinnast kuni 10% ulatuses. Krundi täisehituse protsent ja hoonete suurim lubatud kõrgus määratakse detailplaneeringu või projekteerimistingimustega, arvestades ümbritsevat keskkonda, krundistruktuuri, asukohta jms. 22 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 23 Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks: - maa-ala konkreetne kasutus tuleb täpsustada projekteerimistingimuste taotluses või detailplaneeringu algatamise staadiumis, millest lähtuvalt tuleb lahendada parkimine vastavalt kehtivale parkimisnormile; - eriotstarbelise puhke- ja spordirajatise kavandamisel tuleb juhul, kui maa arendamine võib endaga kaasa tuua hoonest või krundilt väljuvat negatiivset keskkonnamõju, detailplaneeringuga samaaegselt teostada keskkonnamõju strateegiline hindamine või projekti koostamisega paralleelselt keskkonnamõju hindamine. Krundi suurima ehitisealuse pinna määramisel tuleb arvestada olemasoleva kõrghaljastuse võimalikult maksimaalse säilitamise vajadusega. Piirete küsimus lahendatakse igal üksikjuhul eraldi. Riigi- ja sisekaitselise hoone ja rajatise maa-alad (RR ja RS) Riigikaitselise hoone või rajatise, sisekaitselise hoone maa. Supelranna maa-ala (SR) Supelranna maa-ala on avalikult kasutatav piirkond veekogu ääres inimeste puhkamiseks ja suplemise võimaldamiseks koos selleks vajalike rajatistega. Alale rakenduvad kõik supelrannale (supluskohale) esitatud nõuded. Supelranna maa-alale võib ehitada randa teenindavat hoonet (toitlustus, pood, vetelpääste ruumid, riietevahetus jne) vajadusel koos ehituskeeluvööndi vähendamisega konkreetses asukohas; supelranda teenindavat rajatist nagu spordi- ja mänguvahendid ning -platsid, pingid, vetelpääste vaatlustornid, hüppetornid, teisaldatavate tualettide alused, talisuplejate soojakud, liumäed, piknikupaviljonid, terrassid, riietevahetuskabiinid, välisvalgustus jms., teenindavad parklad ja juurdepääsuteed veekogule. Kalmistu maa-ala (HK) Kalmistu maa-ala on kalmistu ja kalmistu territooriumil asuva, matmisega seotud hoone, nagu kabeli, krematooriumi majapidamise abihoone, parkla jms maa-ala. Maa-ala kasutus- ja ehitustingimused vt ptk . Veekogude maa-ala Veekogude maa-ala on looduslik ja tehisveekogu, selle osa alune või kaldajoonega külgnev maa. Veekogu kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise maa-ala kasutus- ja ehitustingimused vt ptk. Kaitsemets Kaitsemets on asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud mets. Puhkemets Puhkemets on metsamaa kõlvikuna maakatastrisse kantud maa-ala, mis on metsaseaduse eesmärke silmas pidades üldplaneeringuga määratud elanike sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldamiseks puhke- ja virgestusala eriliigiks. Metsa korraldamisel tuleb lähtuda planeeringuga seatud eesmärgist. 23 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 24 Mets Mets on väljaspool puhke- ja kaitsemetsa metsamaa kõlvikuna maakatastrisse kantud maa-ala, mille otstarve kuulub säilitamisele. Metsamaal on lubatud üksikelamu püstitamine rohevõrgustiku ptk. toodud tingimustel. Jalg- ja rattaeelistusega tänava maa-ala (LJ) Jalg- ja rattaeelistusega tänava maa-ala on jalakäijatele ja ratturitele mõeldud tänav ja väljak, kus lubatud on asutusi ja ettevõtteid teenindava transpordi juurdepääs linna poolt määratud aegadel. Tee ja tänava maa- ala (LT) Tee ja tänava maa- ala on tee või tänav koos selle koosseisu kuuluva kõnnitee ja rattatee, haljastuse, parkla, puhke- ja teenindusobjekti, ühissõiduki peatumiseks jms. ette nähtud maa-ala. Linnaväljak (LV) Linnaväljaku maa- ala on jalakäijatele ja ratturitele mõeldud esinduslikult kujundatud väljak, kus on võimalik läbi viia vabaõhuüritusi. Parkimisehitise maa-ala (LP) Parkimisehitise maa- ala on sõidukite, jalgrataste vms parkimise ehitise(sh. avaparkla, korrusparkla, parkimishoone, garaaži) maa-ala. Reisiterminal (LB) Reisiterminal on raudteejaama, bussijaama jm reisijate teenindamiseks kavandatud hoone maa-ala. Raudtee maa-ala (LR) Raudtee maa- ala on raudtee ja seda teenindavate hoonete ja rajatiste maa-ala. Sadama maa-ala (LS) Sadama maa- ala on sadamateenuse osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse tagamiseks kavandatud maa-ala ja veekogu akvatoorium või kanal Linnaaianduse maa-ala (AM) Linnaaianduse maa-ala on pikaajaliseks kasutamiseks kavandatud aiandusega tegelemise maa-ala (maa-alade kujundamise ja kasutamise põhimõtted, vt asjakohane peatükk). Roheala (H) Roheala on peamiselt puhkamiseks ja virgestuseks mõeldud, loodusliku maa, pargi, parkmetsa või muu vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala, kuhu on lubatud väiksemahuliste puhkeotstarbeliste ehitiste, sh kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga ajutise iseloomuga puhkeala teenindavate hoonete püstitamine juhul, kui üldplaneeringus pole sätestatud teisiti. Rohealadel asuvad metsad tuleb säilitada, alasid ei piirata, tagada tuleb juurdepääs hooldustehnikale. 24 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 25 Tehnoehitise maa-ala (OT) Tehnoehitise maa-ala on kanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitise, vee tootmise ja jaotamise ehitise, gaasi või biogaasi tootmise ja jaotamise ehitise, soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise ja sideehitise maa-ala. Maakasutuse andmekihis ei ole tehnotaristu ehitise alust maad piirkonnana kantud, kui objekt on piirkondliku tähtsusega, üldplaneeringu mõistes vähese ruumilise mõjuga või mõne tootmisüksuse osa. Tehnoehitiste (alajaamad, pumplad, puhastid) ehitamisel, sh rekonstrueerimisel, tuleb tagada Tartule sobilik linnaruumi kvaliteet – maapealsed ehitised peavad sobima ümbritsevasse kvartalisse. Vajaduse korral tuleb kasutada välisviimistluses standardlahendustest erinevaid materjale, ehitiste asukoht tuleb valida ehitusjoonte ja kaitsealuste objektide ja alade suhtes sobiv jne. Maapealsed tehnoehitised peavad sulanduma keskkonda või taotluslikult erinema. Detailplaneeringu koostamisel ja projekteerimisel võib täpsustada üldplaneeringus esitatud tehnovõrgulahendusi. Maa-alade üldised kasutamis- ja ehitustingimused on toodud andmekihil Maakasutus. 3.2. Hoonestus Uushoone, juurdeehitise või ümberehitise puhul tuleb tagada parim võimalik arhitektuurne lahendus ja keskkonda sobivus, mis vääristaks linna ning suurendaks linna arhitektuuripärandit. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava, energiatõhususe ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi. Ehitis peab olema teostuselt heatasemeline, kõrge arhitektuurse tasemega ning linnaruumi rikastav, sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda. Olemasolevate hoonete laiendamisel või kruntide uushoonestamisel tuleb hoone kõrguse määramisel arvestada naaberhoonete hoonestuslaadi. Tingimus kehtib üldprintsiibina, aga eelkõige aladel ja juhtudel, kus üldplaneeringus ei ole hoone kõrgust määratud. Kesklinnas ei ole üldpõhimõttena madalamate kui kolmekorruseliste ja kõrgemate kui kuuekorruseliste hoonete ehitamine lubatud. Kuna olulisemate ja suuremat analüüsimist eeldavate alade puhul korraldatakse planeeringuvõistlused, on võimalik, et sellistes piirkondades tekivad võistluse kaudu ka kõrgemad hooneosad. Kõrgemad hooneosad on lubatud kuni 10% ulatuses hoone(stuse) ehitisealusest pinnast ega tohi ületada enam kui kaks korrust üldplaneeringuga lubatud hoonestuse üldisest kõrguspiirangust. Juhul kui planeeringuga nähakse ette katkematu tänavaäärne hoonefront, tuleb hoonete avatäidete kavandamisel sellega ka arvestada. Järgnevate tasandite planeeringutes ja projekteerimisel, samuti hoonete rekonstrueerimisel, tuleb määratleda, kas planeeringuala või hoone asub kõrge müratasemega piirkonnas, ning selle järgi näha ette asjakohased müra leevendavad meetmed. 25 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 26 Kesklinna hoonetes peab esimesel korrusel olema tagatud aktiivne front tänava aktiivsusklassi järgi. Uute hoonete ehitamisel ja olemasolevate hoonete laiendamisel tuleb tänavaäärsel krundil hoone põhimaht paigutada planeeritud tänava äärde. Hoone vundament, pandused ja räästad võivad ulatuda tänava maa-alale juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud piiriülest ehitamist lubav asjaõigus. Hoonestus peab arvestama kõikide kasutajagruppidega. Uushooned peavad vastama ja olemasolevaid hooneid tuleb võimaluse korral kohandada universaaldisaini printsiipidele. Põhihooned peavad olema „näoga” tänava poole: 3.2.7.1. tänava poole peavad avanema aknad, uksed. Sissepääsud hoonetesse peavad olema otse tänavalt või tänavalt kergesti ligipääsetavad ja hästi nähtavad 3.2.7.2. akendeta seinad ei ole tänava ääres lubatud 3.2.7.3. teenindavad funktsioonid (prügisorteerimine ja kaubalaadimise hoovid) peavad olema lahendatud kvartali sees ning tänavalt mittenähtavas kohas. Kaubalaadimine võib toimuda otse tänavalt selleks ettenähtud kellaaegadel, kui on tagatud sobilik arhitektuur ning laadimise jaoks ei ole vaja rajada tänavale sobimatuid lahendusi 3.2.7.4. parkimismajade esimese korruse tänavaäärses osas kesklinnas peab olema avalikkusele mõeldud ärifunktsioon. Üldplaneering seab eesmärgiks kasutada võimalikult energiasäästlikke materjale ja ehitusmeetmeid. Eriti soovitatakse uute avalike ja hariduslike hoonete rajamisel kasutada kohalikke ehitusmaterjale, eelkõige puitu kui tänapäevast ja jätkusuutlikku toorainet. Puitehitiste, sh kortermajade ehitamine võib olla mitu korda keskkonnasäästlikum võrreldes tavapäraste energiamahukate materjalidega. Hoonestuse rajamisel tuleb pidada silmas nii otseseid kui kaudseid energiatõhususe lahendusi ning taastuvenergia rakendamise potentsiaali, sh passiivset päikeseenergia kasutamist. Krundile pinnase juurde toomine või eemaldamine ulatuses, mis muudab naaberkrundil sademevee valgumise tingimusi või põhjustab varinguohtu, on keelatud. Süsinikuheitmete vähendamiseks tuleb ehitamisel kasutada säästlikke töövõtteid ja lahendusi. Vanade majade lammutamisel või renoveerimisel tuleb arvestada sellega, et juunis-juulis võivad nendes olla nahkhiirte poegimiskolooniad ja tööde tegemiseks tuleb ette näha leevendavad meetmed. Lisaks tuleb ehitustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel näha ette leevendavad meetmed ka nahkhiirte talvitumispaikades keldrites, sh kesklinna piirkonnas. Arvestada tuleb, et osad nahkhiired talvituvad ka hoonete maapealsetes konstruktsioonides. Emajõe lammil hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada üleujutusriskidega (vt. Ptk. Veekogud ja kaldad). Hoonete planeerimisel ja projekteerimisel tuleb muu hulgas arvestada loomuliku valgustuse tagamisega elu- ja bürooruumides. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks, tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks. 26 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 27 Hoonete kõrguspiirang antakse üldplaneeringus korruselisusena. Korruse arvestuslikuks keskmiseks kõrguseks elamul ja büroopinnal on 3,2 m, kaubanduspinnal 3,5–4 m. Hoonete välispinnale kavandatavad tehnoseadmed (õhksoojuspumbad, metallkorstnad, päikesepaneelid, konditsioneerid, satelliidiantennid jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei tekitaks kolmandatele isikutele ülemääraseid negatiivseid mõjutusi. Üldjuhul tuleb tehnoseade paigaldada avalikust tänavaruumist mittevaadeldavasse asukohta. Hoonete püstitamisel või laiendamisel peavad seadmed olema integreeritud hoone arhitektuursesse lahendusse. Maa-alade kasutamis- ja ehitustingimusi Tartu vanalinna muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis ning miljööväärtuslikel aladel käsitletakse eraldi peatükis. Elamute kavandamisel peab krundi haljastatav osa üldjuhul olema suurem, kui kõvakattega ala. Hoonete alune maapealne pind ei kuulu kõvakattega ega haljastatava ala sisse. Eesmärgiga säilitada Tartu linnaruumi arhitektuurset ja ajaloolist mitmekesisust tuleb ümberehitamisel ja laiendamisel arvestada hoonete algupärase arhitektuurikeelega. Hoonete teenindamiseks kavandatavad trepid ja pandused ei tohi reeglina asuda tänavamaal. Samuti ei tohi väravad avaneda tänavamaale, selliselt, et see takistab pikisuunalist liiklust (sh kergliiklust). Lubatud ei ole plankaedade kavandamine. Üldplaneering seab eesmärgiks olemasolevate garaaži gruppide kasutuse asendamine uute funktsioonidega (väikeettevõtlus, elufunktsioonid jms.). 3.3. Arhitektuurivõistluse koostamise alad, juhud ja kord Linna territooriumil tuleb kaaluda arhitektuuri-/planeeringuvõistluse korraldamist või muu võistlus- või ühistegevuse vormi kasutamise vajadust: suuremate arenduste puhul (enama kui kolme hoone kogum) alates seitsmekorruselisest hoonest suuremate ühiskondlike hoonete (spordihooned, kirikud, koolid jm) puhul. Täiendavalt tuleb kaaluda võistluse korraldamist või muu ühistegevuse vormi kasutamist olukordades, kus: esineb oluline avalik huvi; arendatav ala paikneb äärmiselt nähtavas ja linnaruumiliselt olulises kohas (nt linna „väravas” või peatänavate ristmikul paiknev hoonestus) hoone eristub märgatavalt ümbritsevast väljakujunenud keskkonnast. Avalike haljasalade rekonstrueerimisel ja uute rajamisel tuleb projekteerimise eel korraldada väliruumi kujundusalane/maastikuarhitektuurne konkurss. Kesklinnas on ruumiliselt ja arhitektuurselt parima lahenduse saamiseks uute hoonete või olemasolevate hoonete laiendamise planeerimiseks või projekteerimiseks kohustuslik kas kogu planeeringuala või krundi ulatuses iga kord kaaluda avaliku arhitektuuri-/planeeringuvõistluse 27 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 28 korraldamise või muu võistluse- või ühistegevuse vormi kasutamise (nt kutsutud võistlus, töötoad vms) vajadust. Arhitektuurivõistluse või muu võistlus- või ühistegevuse vormi vajadust tuleb iga kord põhjendada. Et tagada parim võimalik linnaehituslik tervik, tuleb kesklinnas järgnevatel aladel korraldada avalikud arhitektuurikonkursid enne detailplaneeringuid: Uueturu haljasalale ette nähtud hoonestus Soola 5 krunt ja lähiala (avaturg) Turu 18 katlamaja krunt Holmi park (krundid Narva mnt 2, Narva mnt 2a, Narva mnt 2c, Narva mnt 2e, Narva mnt 2f). Märja alevikus seatakse üldplaneeringuga nõue arhitektuurivõistluse läbiviimiseks aleviku keskväljaku kujundamiseks. Arhitektuurivõistlus – võistlus, mille eesmärk on leida ehitisele parim võimalik arhitektuurne lahendus, millega minna edasi projekteerimisprotsessis. Planeeringuvõistlus – võistlus, mis korraldatakse enne või peale detailplaneeringu algatamist, et leida alale parim lahendus teedevõrgustiku, hoonete mahtude ja paiknemise ning haljastuse puhul. Arhitektuuri/planeeringuvõistluse korraldamine otsustatakse iga kord projekteerimistingimuste või detailplaneeringu menetluse käigus. Kui detailplaneering või projekteerimistingimused on kehtestatud enne üldplaneeringut, kaalutakse võistluse korraldamise vajadust enne ehitusloa menetlust. 4. Asustuse arengualad Kõige lihtsamas ruumilises vaates jaguneb Tartu linna haldusterritoorium linnaks ja maaks. Linn koosneb 17 linnaaosast ja maa on haldusreformi järel Tartu linna koosseisu arvatud endine Tähtvere vald, täpsemalt selle kaks alevikku ja 10 küla. Külad omakorda jaotuvad tihedamalt ja hajusamalt asustatud piirkondadeks. Üldplaneeringu üks peamisi ülesandeid on määrata suundumused asustuse arenguks. Tartu linna arengusuundumused on kokku lepitud üsna hiljuti, 2017. aastal kehtestatud Tartu linna üldplaneeringuga ja uus üldplaneering teeb suundumustes pigem väiksemahulisi korrektiive. Samas maal tuleb 2006. aastal kehtestatud Tähtvere valla üldplaneeringuga seatud ruumilise arengu suundumusi põhjalikumalt hinnata ja kujundada uuem ruumipilt, mis ühelt poolt arvestab linna poolt seatavaid arengueesmärke ning teisalt Tartu linnapiirkonna eluasemenõudluse prognoose ja riigi poolt seatud suuniseid. Tartumaa maakonnaplaneering (kehtestatud 2019) sätestab suunised tihendada olemasolevaid tiheasumeid ning neid laiendada vaid külgnevatena, hoides ära juhusliku paigutusega uusasustuse tekke. Linna lähialade taristu arendamisel tuleb tugineda olemasolevale võrgustikule ning võimalusele, et uued linnalähedased arendusalad on valmis taristuga liituma. Üldplaneeringu eelnõuga on antud planeeringulahendus kompaktse asustuse arengualade, olemuselt mitmete uusasumite määramiseks linna lähivööndis. 28 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 29 4.1. Asustuse arengualade põhimõtted ja suundumused Asustuse arengualade määramisel on lähtutud järgnevatest põhimõtetest ja suundumustest: Tartu maakonnaplaneeringu põhimõtted asustuse suunamisel linnapiirkonnas, mille kohaselt ruumikvaliteedi kiiremaks saavutamiseks soovitatakse piiritleda alad, kus asustuse arendamisel saab tugineda juba rajatud ruumistruktuurile, kus on piisav elanike arv ja asustustihedus ning on olemas eeldused ühtse tehnilise ja sotsiaalse taristu kujundamiseks. kogu linna haldusterritooriumil olevad kitsendused ja keskkonnatingimused (sh ehitustegevuse piiramine suurte üleujutusaladega siseveekogu kallastel), mis oluliselt piiravad võimalike uushoonestusalade planeerimist. linnale teadaolev suur nõudlus eramukruntide osas. Eesmärgiga arendada Tartu linnalist osa tiheda ja kompaktsena, on planeerimisega oluliselt piiratud eramute ehitamise võimalusi. Asustuse arengualad on seotud kolme suurema maanteekoridoriga ning on kavandatud järgnevalt: Kandiküla - Rahinge - Ilmatsalu suunal, kus olemas vajalik taristu, aga ka Ilmatsalu kool ja lasteaed ning väljakujunenud keskusala Märja - Haage suunal, kus olemas hea ühendus linnaga ja juba olemasolev tihehoonestusala, jalgrattateed ja puhkealad Tähtvere - Vorbuse suunal, seob ruumiliselt olemasoleva tihehoonestusega Vorbuse küla linnaga ja võimaldab elanike arvu kasvades arendada välja kohalik ettevõtluskeskkond. 4.2. Mõisted asustuse arengut suunavate tingimuste seadmiseks Planeerimisseadus seab üldplaneeringu üheks ülesandeks määrata tiheasustusega alad maareformi seaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses. Lisaks planeerimisseaduses nimetatud kahele seadusele on mõiste tiheasustusega ala (ka tiheasustusala) kasutusel kümnetes eri valdkondi reguleerivates seadustes ja määrustes, kus see mõiste tähendab linna, alevit, alevikku ja küla selgelt piiritletavat (olemasolevat) kompaktse asustusega ala. Samas on üksikuid õigusakte, kus tiheasustusega aladeks nimetatakse üldplaneeringuga määratavaid kompaktse asustusega alasid, mille ehitusõigus realiseerub alles millalgi tulevikus. Seadusandlusesse on jõudnud ka mõiste uus planeeritav ala, milleks loetakse väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatavat seni hoonestamata uut (müratundlikku) ala. Tartumaa maakonnaplaneeringus kasutatakse mõistet tiheasum, mis on olemasoleva kompaktse asustusega territooriumi osa koos kompaktse asustuse arenguks kavandatava piiritletud maa-alaga, kus ruumiline areng toimub linliku struktuuriga alale omase ruumikasutusega. Tiheasum on eelistatud ala uute hoonete kavandamiseks. Mõiste kasutuselevõtt tuleneb vajadusest eristuda terminist tiheasustusega ala maareformi- ja looduskaitseseaduse tähenduses, viimaste määramine on üldplaneeringu ülesanne. Kõik tiheasustusalad ei pruugi vastata tiheasumi kriteeriumitele. Looduskaitseseaduse (LKS) kohaselt on tiheasustusala linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega ala ning uue tiheasustusala moodustamine ja olemasoleva 29 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 30 tiheasustusala laiendamine ranna ja kalda piiranguvööndis vastavalt LKS §-le 41 lubatav ainult üldplaneeringuga. Eelneva tõttu ei kasutata üldplaneeringus mõistet tiheasustusega ala ruumilise arengu suunamise kontekstis, vaid seotuna kahe seadusega – looduskaitseseadusega ja maareformi seadusega. Asustuse suunamise kirjeldamiseks kasutatakse mõistet kompaktse asustuse arenguala. Kompaktse asustuse arengualad Üldplaneering käsitleb kompaktse asustuse arengualadena (edaspidi arengualad) neid alasid, mis sobituvad maalisse keskkonda ruumiliselt ja funktsionaalselt ja millel on tulevikku suunatuna head arenguvõimalused ja eeldused kujuneda tiheasustusega alaks (maareformi seaduse tähenduses) selle parimas mõttes. Asumi arengu tulemusel kujunev tiheasustusega ala on kompaktse ja linnalise ruumilahendusega, turvaline, kogukondlikke väärtusi kandva hoonestatud elukeskkonna loomiseks piiritletud ala, mida iseloomustavad tihe, korrapärane krundistruktuur, ühtsed arhitektuurinõuded, ühtne tänavavõrk, integreeritud tehnovarustuse lahendus, kohaliku tähtsusega teenindusasutuste, avalike haljasalade ja rajatiste (n. sorteeritud jäätmete kogumispunktid, mänguväljakud) olemasolu Tiheasustusega alad maareformi seaduse tähenduses Tiheasustusega alad on olemasolevad kompaktse asustusega alad Tartu linna maalises piirkonnas. Nendeks on kaks alevikku - Ilmatsalu ja Märja, külade olemasolevad kompaktse asustusega keskused Haagel, Kandikülas, Pihva, Rahinge, Rõhu, Tähtvere, Tüki ja Vorbuse külades ning detailplaneeringute alusel moodustatud ja väljakujunenud (varustatud planeeringu kohase taristuga ning enam kui 50% kruntide ulatuses hoonestatud) kompaktse asustusega alad. Tiheasustusega alade piire ei määrata. tiheasustusega ala piire on võimalik vastavalt asustuse arengule ja topograafiliste ruumiandmete muutustele täpsustada ilma selleks üldplaneeringu lahendust muutmata. Tiheasustusega alad looduskaitseseaduse tähenduses Üldplaneering väärtustab looduslikke jõekaldaid, kus on olemas kõik eeldused linnalähedaseks puhkuseks ja sportimiseks. Eelneva tõttu on jõega vahetult külgnevatel, puhketegevuseks sobivatel maadel lubatud maakasutust muuta ja/või sinna ehitada üksnes avalikes huvides. Jõe kaldaaladele hoonete ehitamise või maakasutuse tingimuste seadmisel arvestatakse nii kaldaalale ulatuvaid looduskaitselisi piiranguid, sealhulgas kalda ehituskeeluvööndi ulatust kui ka Emajõest kui korduva üleujutusega veekogu üleujutusohust lähtuvaid piiranguid. Eelnev tähendab, et looduslike ja maastikuliste tingimuste tõttu ulatuvad Emajõe kaldast lähtuvad tegevuspiirangud kohati mitmete sadade meetrite kaugusele jõe kaldajoonest. Emajõe kalda piiranguvööndisse ei kavandata üldplaneeringuga looduskaitseseaduse § 41 mõistes uusi tiheasustusalasid ja ei laiendata olemasolevaid, milleks on Tähtvere valla üldplaneeringuga laiendatud Vorbuse küla Jõerahu tänava, Ööbiku tee ja Piibu tee väikeelamute piirkondade tiheasustusega alad. Üldplaneering teeb ettepaneku laiendada tiheasustusalasid (LKS mõistes) Tartu linna maalises piirkonnas asuvate veekogude kalda piiranguvööndis järgnevalt: 4.2.3.1. Rahinge küla tiheasustusala laiendamine Rahinge paisjärve kaldal 4.2.3.2. Tüki küla tiheasustusala laiendamine Ilmatsalu jõe, Tüki paisjärve ja Ilmatsalu paisjärve kaldal 4.2.3.3. Haage ja Pihva külade tiheasustusalade laiendamine Haage paisjärve, Ilmatsalu jõe ja Kikkaoja kaldal. 30 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 31 4.3. Asustuse arengu suunamine üldplaneeringuga Tartu linna maalise piirkonna kompaktse asustuse arengualad on ulatuslikud maa-alad (andmekihis ümbritsetud punase katkendjoonega, leppemärk „asustuse arengu ala“), mille koosseisus on olemasolevad kompaktse asustusega alad ehk tiheasustusega alad maareformi seaduse tähenduses (alevikud, külakeskused) ja asustuse arengualad (maa-alad väljaspool alevikke ja külakeskusi). Arengualad jagunevad oma suunitluselt väikeelamumaa (EV), tootmismaa (T) ja ettevõtluse maa (ÄV) juhtotstarbega arengualadeks. Maalise piirkonna asustuse arengus on valdavaks suunaks uued väikeelamutega hoonestatavad piirkonnad, mis enamasti paiknevad olemasolevate asumite ehk külakeskuste ja alevike naabruses. Teiste hulgas erandlik on asustuse arengukoridor piki Vorbuse-Kardla riigimaanteed, kus Tartu linna eraldab lähimast kompaktsest ja integreeritud tehnovarustusega asumist Vorbuse külas ligikaudu kolm kilomeetrit. Tootmise suunitlusega suurem arenguala on kavandatud Vorbuse lautade ja Tiksoja puidutööstuse ning logistikakeskuse vahelisele alale ning ettevõtluse suunaga (väiketootmise, logistika, laomajanduse) maa-ala Ravila tööstuspargiga ja Ravila tn pikendusega külgnevale maa-alale (nn Tammevardi piirkond). Asustuse arengualade määramise eesmärk on läbi mõelda ja kujundada piirkondadele uued terviklikud linnaruumilised lahendused ja tagada alade laiapõhjaline ja tasakaalustatud arendus. Terviklahenduste koostamist korraldab kohalik omavalitsus lähtuvalt arengualadele seatud tingimustest koostöös maaomanike ja teiste asjast huvitatud pooltega. Tervikliku lahenduse saamiseks tuleb konkreetset arenguala (nt Tüki-Ilmatsalu piirkonna arenguala, Kandiküla arenguala, Haage-Pihva arenguala, Ravila piirkonna ettevõtluse maa-ala jt) planeerida piirkonnas ühekorraga, tervikuna. Erandina, omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel, on võimalik arenguala piirides mitme väiksema järjestikuse (detail)planeeringu koostamine, kui see ei ole vastuolus asustuse arengu eesmärkidega. Asustuse arengualad on toodud andmekihil Asustuse arengu alad. 5. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud Detailplaneeringu koostamise eesmärk on läbi avaliku planeerimisprotsessi luua läbimõeldud ja toimiv kvaliteetne ruum. Ühelt poolt on see pädev ruumiloome ja teisalt õiguslikult reguleeritud protsess, mis peab tagama erinevate huvide tasakaalustatuse. Planeerimisseadusest tulenevalt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus juhtudel kui soovitakse püstitada ehitusloakohustuslikku hoonet, laiendada olemasolevat hoonet rohkem kui kolmandiku ulatuses või kui plaanitakse olulise avaliku huviga rajatist nt staadionit, laululava, golfiväljakut jmt. Tartu linna haldusterritooriumil on neiks asustusüksusteks Tartu linn, sh Emajõgi linnaga külgnevas lõigus, ning Märja ja Ilmatsalu alevikud. Lisaks seadusega määratud aladele on omavalitsusel võimalik üldplaneeringuga määrata detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud. 31 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 32 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade määramine Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladeks (andmekihis leppemärk „üldplaneeringuga määratav detailplaneeringu kohustus“) kompaktse asustuse arengualad Tartu linna maalises piirkonnas. Detailplaneeringu kohustus neil aladel on otseselt seotud kompaktse asustuse arengusuundumustega, milleks on kvaliteetse linliku krundistruktuuriga ruumilise terviku loomine läbi avaliku planeerimisprotsessi. Detailplaneeringu koostamine on seega kohustuslik nii olemasolevatel kompaktse asustusega aladel kui ka asustuse arengualadel väljaspool alevikke ja külakeskusi. Sõltuvalt planeeritava ala asukohast, kas on tegu kompaktse asustusega alaga või asustuse uue arengualaga, võivad erineda ka detailplaneeringu eesmärgid ja ülesanded. Olemasolevate asulate, toimivate külakeskuste puhul on detailplaneeringu koostamise esmane ülesanne siduda maa-asulad arengualade ruumilisse tervikusse. Teine ja sama oluline ülesanne on hoida asumites alles nende kohalikud väärtused: tasakaalustatud ja piirkondlikku elamisviisi toetav segahoonestusega maakasutus, ühine avalik ruum (sh traditsiooniline potipõllundus), tehniline taristu, turvaline tänavatevõrk ja eeldused kohalike teenindusasutuste tekkeks. Põllu- või heinamaadele uusasumite kavandamisel on loomingulist vabadust ja võimalusi ühtse ruumilise terviku sh hea avaliku ruumi kujundamiseks rohkesti, kuna neil aladel puudub seda piirav olemasolev krundistruktuur ning väljakujunenud tänavatevõrk. Neil aladel, lähtuvalt planeeritava ala suurusest ja asukoha atraktiivsusest tuleb kaaluda planeeringukonkursi korraldamist. Detailplaneeringute koostamine uusasumite moodustamiseks toimub lähtudes arengualadele seatud üldistest eesmärkidest ja üldplaneeringuga seatud maakasutus- ja ehitustingimustest. Linnast kaugemate asumite naabrusse, nagu Rõhu, Haage, samuti Ilmatsalu-Tüki piirkond, on oluline multifunktsionaalsete või segahoonestusega alade kavandamine, et vähendada igapäevaseid sundliikumisi. Tervikliku lahenduse saamiseks tuleb konkreetset arenguala (nt Tüki-Ilmatsalu piirkonna arenguala, Kandiküla arenguala, Haage-Pihva arenguala, Ravila piirkonna ettevõtluse maa-ala jt) planeerida piirkonnas korraga, tervikuna. Erandina, linna kaalutlusotsuse alusel, on võimalik arenguala piirides mitme väiksema järjestikuse (detail)planeeringu koostamine, kui see ei ole vastuolus asustuse arengu eesmärkidega. Üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega aladele kohalduvad planeerimisseaduse § 125 lg 1 tulenevad detailplaneeringu koostamise kohustusega aladele seatud lisatingimused. Detailplaneeringu koostamise kohustusega juhtude määramine Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringu koostamise kohustus väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid juhtudel kui:  plaanitakse loakohustuslikke ehitisi, mis on kas olulise avaliku huviga ja/või mida soovitakse rajada avalikes huvides. Detailplaneeringu kohustusega juhtudeks ei loeta kõrgema astme planeeringutega määratud ja varasemalt kavandatud ehitisi sh Tartumaa maakonnaplaneeringuga ja käesoleva üldplaneeringuga kavandatud teid, tehnovõrke ja –rajatisi, sealhulgas avalikkusele suunatud puhkekohti ja -rajatisi. Detailplaneering 32 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 33 algatatakse kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusena juhtudel, kui kavandatav ei ole vastuolus üldplaneeringuga maa-alale määratud maakasutuse juhtotstarbega.  kavandatakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe või toetavate otstarvete muutmist. Detailplaneering algatatakse kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusena juhtudel, kui juhtotstarbe muutmine toetab piirkondlikku arengut ning on kooskõlas üldplaneeringus seatud peamiste arengusuundadega.  kavandatakse jõesadamat. Koostamisel ja kehtestatud detailplaneeringud väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid Ehitiste ja tegevuste kavandamist kas koostamisel või kehtestatud detailplaneeringute alusel käsitletakse detailplaneeringu koostamise kohustusega juhtudena väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid kui:  kehtestatud on detailplaneering, mis on kooskõlas üldplaneeringus seatud peamiste arengusuundadega, kuid mida ei ole asutud ellu viima või on ellu viidud osaliselt  koostamisel on detailplaneering, o millega plaanitakse ehitisi või tegevusi/maakasutust, mis vastavad üldplaneeringuga maa-alale määratud juhtotstarbele või juhtotstarvet toetavale otstarbele o millega kavandatakse tegevust/tegevusluba, mille vastu on teada või on eeldada olulist avalikku huvi o mis on kooskõlas üldplaneeringuga määratud peamiste arengusuundadega o millega kavandatakse tegevust, mis toetab piirkondlikku arengut. Kui koostamisel olev detailplaneering ei vasta eelnimetatud tingimustele, on kohalikul omavalitsusel õigus detailplaneeringu koostamine kaalutlusotsuse alusel lõpetada ja üldplaneeringuga vastuolus olevaid tegevuslube mitte väljastada. 6. Üldised ehitustingimused asustusüksustes ja asumites Linna asumid on iseseisvat identiteeti ja keskkonda kujutavad erinevad piirkonnad linnas. Asumid on tinglikud ja kasutatavad planeeringu eesmärkide saavutamisel. Peatüki eesmärgiks on asumite linnaehitusliku olemuse ja sellest tulenevate ehitusreeglite määratlemine. 6.1. Annelinn Ees-Annelinn Ees-Annelinnas elas 2011. aasta rahvaloenduse järgi 4468 elanikku. Rahvastikuprognoosi rändestsenaariumi järgi väheneb asumi rahvastik 2035. aastaks ligi 1000 inimese võrra. Vaadeldavatel aastatel on kõige arvukam 20-29-aastaste vanuserühm. Ülejäänud vanusegruppide elanike arv jääb 2035. aasta prognoosi järgi pigem alla 200 inimese. 33 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 34 Ees-Annelinn 700 600 500 Elanike arv 400 300 200 100 0 80+ 0-4 5-9 45-49 75-79 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 2011 Rände stsenaarium 2035 Ees- Annelinna asum koosneb viiest arhitektuuriüksusest: EA1-EA5. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. Kesk-Annelinn Kesk-Annelinna elanike arv 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli 21 644. Rändestsenaarium prognoosib elanike arvu vähenemist 2035. aastaks ligikaudu 3900 elaniku võrra. Kesk-Annelinnas on kõige rohkem just 20-24-aastaseid. Arvukamad grupid on ka lapsed vanuses 0-4 ja tööealised vanuses 25-39. Kui keskmiselt väheneb elanike arv vanusegruppide lõikes ligi 250 inimese võrra, siis 20-29-aastaste noorte vanusegrupis prognoositakse 2035. aastaks elanikke umbes 700 võrra vähem, kui neid 2011. rahvaloenduse järgi oli. Kesk-Annelinn 2500 2000 Elanike arv 1500 1000 500 0 80+ 5-9 0-4 30-34 10-14 15-19 20-24 25-29 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 2011 Rände stsenaarium 2035 34 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 35 Kesk- Annalinna asum koosneb kaheteistkümnest arhitektuuriüksusest: KA1-KA12. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. Taga-Annelinn Taga-Annelinna elanike arv 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli 936. Rändestsenaarium prognoosib elanike arvu kasvu 700 inimese võrra. Taga-Annelinna iseloomustab vanuseline mitmekesisus. See tähendab, et asumis elab hulgaliselt nii lapsi vanuses 0-4, kooliealisi vanuses 15-19, tööealisi vanuses 20-34 kui ka keskealisi vanuses 45-59. Kõige rohkem on just tööealisi vanuses 20-34. See võib olla ka põhjendus, miks lapsi selles piirkonnas arvukalt on. Taga-Annelinn 250 200 Elanike arv 150 100 50 0 80+ 0-4 5-9 45-49 75-79 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 50-54 55-59 60-64 65-69 2011 Rände stsenaarium 2035 70-74 Taga Annalinna asum koosneb viiest arhitektuuriüksusest: TA1-TA5. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.2. Haage küla Haage küla koosneb kuuest arhitektuuriüksusest: HAG1-HAG6. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.3. Ihaste Uus-Ihaste ja Vana-Ihaste asumid Uus-Ihastes elas 2011. aasta rahvaloenduse järgi 1350 elanikku ning Vana-Ihastes 1340 elanikku. Ihaste linnaosas domineerivad tööealised vanuses 20-64 aastat, kes moodustavad 61% kogu Ihaste elanikkonnast. Prognoosi kohaselt on rändesaldo Ihastes positiivne, see tähendab, et pigem inimesed kolivad sinna, kui sealt välja. See võib olla seotud ka inimeste jõukuse kasvuga ning elutsükliga. Paneelelamutest ühepereelamutesse kolimist seostatakse just perekonna laienemisega ja kõrgema sissetulekuga. 35 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 36 Rändestsenaariumi järgi peaks 2035. aastaks kasvama nii Uus-Ihaste kui ka Vana-Ihaste elanike arv. Uus-Ihastes kasvab see 250 inimese võrra ning Vana-Ihastes veelgi rohkem - 710 inimese võrra. Uus- Ihaste puhul on kõige arvukamad vanuserühmad 15-24 ja 40-49 ning Vana-Ihastes kasvab enam just 35-44-aastaste vanuserühm. Rändestsenaarium näitab tööealise elanikkonna arvukuse suurenemist ning ka laste arv mõlemas piirkonnas kasvab. Uus-Ihaste 200 180 160 140 Elanike arv 120 100 80 60 40 20 0 80+ 0-4 5-9 45-49 75-79 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 2011 Rände stsenaarium 2035 Uus- Ihaste asum koosneb kuuest arhitektuuriüksusest: UI1-UI6. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. Vana-Ihaste 250 200 Elanike arv 150 100 50 0 80+ 0-4 5-9 45-49 75-79 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 2011 Rände stsenaarium 2035 Vana- Ihaste asum koosneb kuuest arhitektuuriüksusest: VI1-VI6. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 36 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 37 6.4. Ilmatsalu alevik Ilmatsalu alevik koosneb kaheksast arhitektuuriüksusest: ILM1-ILM8. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.5. Ilmatsalu küla Ilmatsalu küla koosneb kolmest arhitektuuriüksusest: IMT1-IMT3 Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.6. Jaamamõisa Jaamamõisas oli 2011. aasta rahvaloenduse järgi 3400 elanikku. Elanike arv 2035. aastaks on rändestsenaariumi järgi ligi 4300. See on ligi 900 inimest rohkem kui 2011. aastal. Rändestsenaariumi järgi on Jaamamõisa asumis kõige enam alla 5-aastaseid lapsi ja noori vanuses 20-34. Vähem on Jaamamõisas elanikke vanuses 50+. Jaamamõisa 500 450 400 350 Ealnike arv 300 250 200 150 100 50 0 80+ 0-4 5-9 45-49 75-79 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 2011 Rände stsenaarium 2035 Jaamamõisa asum koosneb kaheksast arhitektuuriüksusest: J1-J8. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.7. Jalaka Jalaka asumis oli 2011. aasta rahvaloenduse järgi 2439 elanikku. Rändestsenaariumi prognoosi järgi elanike arv väheneb 2035. aastaks 353 inimese võrra. Kõige arvukamad vanusegrupid on lapsed vanuses 0-4, noored vanuses 15-24 ja keskealised vanuses 35-54. Väljatoodud vanusgruppides prognoositakse ka kõige suuremat vähenemist. 37 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 38 Jalaka 250 200 Elanike arv 150 100 50 0 80+ 0-4 5-9 45-49 75-79 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 2011 Rände stsenaarium 2035 Jalaka asum koosneb viiest arhitektuuriüksusest: JAL1-JAL5. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.8. Kandiküla Kandiküla koosneb kolmest arhitektuuriüksusest: KAN1-KAN3. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.9. Kardla küla Kardla küla koosneb kahest arhitektuuriüksusest: KAR1 ja KAR2. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.10. Karlova Ees-Karlova Karlova arendamise põhiprintsiibid: Liikumine. Karlova linnaruumi arendamine lähtub hea linna terviklikust ideest: kõik on kodu lähedal ja liikumine on kõigi jaoks turvaline. Linnaruum ja hoonestus. Karlova on oma asukoha ja olemasolevate struktuuride (tänavate-kvartalite võrk, krundistruktuur, hoonestustihedus ja hoonestus, taristu) poolest väärtuslik ning kuulub säilitamisele. Rohealad. Väärtustada ja säilitada tuleb Karlovale iseloomulik elukeskkond, õuede, aedade rohealaga. Samuti tuleb säilitada ja arendada rohe- ja puhkealade terviklikkust ja hästi toimivat võrgustikku. Siinse elukeskkonna parendamise eesmärgil pole vaja liialt suuri sekkumisi. Hoovide ja aiaruumi väärtused:  Hoov/aed on kui sotsiaalruum, kus on võimalus tarbeaianduseks, pesu kuivatamiseks, haljastuseks, mängualaks, vaba aja veetmiseks. Hoovis ka pargitakse aga samas säilitatakse lastele ka põnevat ja metsikud alad. 38 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 39 Hoovis võib ka parkida, aga seejuures kehtib põhimõte, et miljööd mängualad, lastele on vaja ka põnevat ja metsikut ala; tänavakunsti jm loomingu soodustamine ja võimaldamine jms. Tänavaruumi väärtused:  Turvaline liikuvus- ja liikumisvõimalus kõigile transpordiliikidele, vanusegruppidele jne, mis omakorda toidab KÕIK KODU LÄHEDAL ideed.  Kujundada tänavaruumi, eelistades esiteks jalakäijat ja teiseks kergliiklejat, luues mõlemale soodsad ja ohutud tingimused.  Tänav on ka sotsiaalruum, tänavakunstiruum, kõrvaltänavail ka mänguruum.  Tänaval on ka ökoloogiline väärtus (sh tänavahaljastus). Ees-Karlovas oli 2011. aasta rahvaloenduse järgi 5922 elanikku. Rändestsenaarium prognoosib 2035. aastaks selles asumis rahvastiku kasvu ligi 1100 inimese võrra. Kasv toimub peamiselt noorte arvelt, vanuses 20-29. Prognoos näitab, et Ees-Karlova on väga jätkusuulik piirkond, sest domineerib pigem nooremaealine elanikkond. Ees-Karlova 1000 900 800 700 Elanike arv 600 500 400 300 200 100 0 80+ 5-9 0-4 30-34 10-14 15-19 20-24 25-29 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 2011 Rände stsenaarium 2035 Ees-Karlova asum koosneb kaheksast arhitektuuriüksusest: EK1-EK8. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. Taga-Karlova Taga-Karlova elanike arv oli 2011. aasta rahvaloenduse järgi 3707. Rändestsenaarium prognoosib 2035. aastaks selles asumis rahvastikku tõusu 800 inimese võrra. Enamus Taga-Karlova elanikest on tööealised noored vanuses 20-29. Lisaks sellele võib välja tuua ka lapsed vanuses 0-4 ja tööealised vanuses 30-44 – ka neid on keskmisest rohkem. Vanemaealisi elanikke selle piirkonnas nii märkimisväärselt pole. 39 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 40 Taga-Karlova 700 600 500 Elanike arv 400 300 200 100 0 80+ 0-4 5-9 45-49 75-79 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 2011 Rände stsenaarium 2035 Taga-Karlova asum koosneb üheksast arhitektuuriüksusest: TK1-TK9. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.11. Kastani-Filosoofi Kastani-Filosoofi asumi elanike arv 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli 973 inimest. Rändestsenaarium näitab asumi elanike arvu olulist vähenemist 2035. aastaks. Elanikkond väheneb 280 inimese võrra. Arvukamalt on esindatud 20-34-aastaste vanusegrupp. Lisaks on 0-4- ja 40-49-aastaseid mõnevõrra rohkem kui vanemaealisi. Prognoosi kohaselt väheneb elanike arv 2035. aastaks just kõige arvukamate vanusegruppide arvelt. Vaatamata vähenemisele on siiski näha, et Kastani-Filosoofi asumit iseloomustab noorem elanikkond. Kastani-Filosoofi 160 140 120 100 Elanike arv 80 60 40 20 0 80+ 0-4 5-9 45-49 75-79 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 2011 Rände stsenaarium 2035 40 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 41 Kastani-Filosoofi asum koosneb kuuest arhitektuuriüksusest: KF1-KF6. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.12. Kruusamäe Kruusamäe asumi elanike arv 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli 3611. Rändestsenaariumi kohaselt prognoositakse 2035. aastaks Kruusamäe elanike arvu suurenemist 80 inimese võrra. Arvukamalt on esindatud 15 -29-aastaste noorte, alla 5aastaste laste ja 45-59-aastaste vanusegrupid. Kruusamäe 350 300 250 Elanike arv 200 150 100 50 0 80+ 0-4 5-9 45-49 75-79 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 2011 Rände stsenaarium 2035 Kruusamäe asum koosneb kuuest arhitektuuriüksusest: KR1-KR6. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.13. Maarjamõisa Maarjamõisa elanike arv oli 2011. aasta rahvaloenduse järgi 1455. Rändestsenaarium prognoosib elanike arvu vähenemist 2035. aastaks 84 inimese võrra. Prognoosi kohaselt elab Maarjamõisas kõige enam just 20-24-aastaseid. Suhteliselt vähe on aga elanikke vanusegruppides 55+. 41 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 42 Maarjamõisa 350 300 250 Elanike arv 200 150 100 50 0 80+ 0-4 5-9 45-49 75-79 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 2011 Rände stsenaarium 2035 Maarjamõisa asum koosneb üheteistkümnest arhitektuuriüksusest: M1-M11. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.14. Märja alevik Märja alevik koosneb viiest arhitektuuriüksusest: MÄR1-MÄR5. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.15. Pihva küla Pihva küla koosneb kolmest arhitektuuriüksusest: PIH1-PIH3. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.16. Raadi Raadi asumi elanike arv 2011. aasta rahvaloenduse järgi on 967. Rändestsenaariumi kohaselt prognoositakse 2035. aastaks Raadi elanike arvu suurenemist 120 inimese võrra. Arvukamalt on Raadil esindatud lapsed vanuses 0-4 ja tööealised vanuses 20-45. Raadi elanikkond moodustub peamiselt noortest peredest. Rändestsenaarium prognoosib, et elanike arv kasvab just 20-39-aastaste noorte arvelt. 42 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 43 Raadi 140 120 100 Elanike arv 80 60 40 20 0 80+ 0-4 5-9 45-49 75-79 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 2011 Rände stsenaarium 2035 Raadi asum koosneb kümnest arhitektuuriüksusest: RD1-RD10. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.17. Rahinge küla Rahinge küla koosneb seitsmest arhitektuuriüksusest: RAH1-RAH7. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.18. Riiamäe Piirkond on välja kujunenud väga erinevatel ajaperioodidel ja seepärast on sealne hoonestus äärmiselt mitmekesine. Enamikus hoonetes tegutsevad eri ettevõtted ja asutused, mistõttu liigub piirkonnas iga päev hulk inimesi. Sinna on koondunud võrdlemisi palju laste ja noortega seonduvaid asutusi: lasteaiad, koolid, muuseumid, ülikooli hooned ja ühiselamud. Seetõttu on oluline arendada sealne avalik ruum turvalisemaks ja meeldivamaks ning arvestada väljakute ja parkide korrastamisel eri kasutajate vajadusi. Tähtis on rikastada tänavaruumi haljastusega ja kasutada nüüdisaegseid liiklust rahustavaid meetmeid. Asumi arengusuunaks jääb erinevate võimalike funktsioonidega hoonete kasutus ja hoonestuse tihendamine. Antakse võimalus Vanemuise teatri poolt kavandatud juurdeehituseks. Vanemuise teatri parkimisprobleemid lahendatakse osaliselt Kalevi tn 1 krundil asuva kohtuhoone parkimisplatsi ühiskasutuse abil. 43 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 44 Riiamäe 800 700 600 500 Elanike arv 400 300 200 100 0 80+ 0-4 5-9 45-49 75-79 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 2011 Rände stsenaarium 2035 Riiamäe asum koosneb seitsmeteistkümnest arhitektuuriüksusest: R1-R17. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.19. Ropkamõisa Ropkamõisa elanike arv 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli 2639. Rändestsenaarium prognoosib 2035. aastaks elanike arvu vähenemist 267 inimese võrra. Arvukamalt on esindatud lapsed vanuses 0-4, noored vanuses 20-24 ning 40-44-aastased tööealised. Keskmisest vähem on elanikke vanuses 5-14. Ropkamõisa asum on huvitav selle poolest, et vanusegruppide arvukuse erinevus on suurem, kui mõne teise asumi puhul. Ropkamõisa 300 250 200 Elanike arv 150 100 50 0 80+ 0-4 5-9 45-49 75-79 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 2011 Rände stsenaarium 2035 44 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 45 Ropkamõisa asum koosneb viiest arhitektuuriüksusest: RM1-RM5. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.20. Ropka tööstuse Ropka tööstuse elanike arv 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli 3247. Rände stsenaarium prognoosib 2035. aastaks elanike arvu vähenemist selles asumis 175 inimese võrra. Kõige arvukamalt on selles asumis esindatud 20-29-aastased noored. Alla 15-aastaste laste ning eakate, vanuses 60+ osakaal on suhteliselt väike. Ropka tööstuse 450 400 350 300 Elanike arv 250 200 150 100 50 0 80+ 0-4 5-9 45-49 75-79 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 2011 Rände stsenaarium 2035 Ropka-Tööstuse asum koosneb üheksast arhitektuuriüksusest: RT1-RT9. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.21. Ränilinn Ränilinna asumi elanike arv 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli 1678. Rändestsenaarium prognoosib elanike arvu kahanemist 360 inimese võrra. Arvukamalt on selles asumis esindatud lapsed vanuses 0- 4, noored vanuses 15- 19 ja tööealised vanuses 20-34 ning vanemaealised vanuses 60-69. 45 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 46 Ränilinna 160 140 120 Elanike arv 100 80 60 40 20 0 80+ 0-4 5-9 45-49 75-79 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 2011 Rände stsenaarium 2035 Ränililinna asum koosneb seitsmest arhitektuuriüksusest: RL1-RL7. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.22. Rõhu küla Rõhu küla koosneb viiest arhitektuuriüksusest: RÕH1-RÕH5. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.23. Sadama Sadama asumis asub suur osa Tartu kesklinna kaubandus-, haridus- ja meelelahutuspindadest. Lisaks on seal kaks suuremat hotelli, avaturg ja Sadamateater. Sadama asumist soovitakse kujundada terviklik nüüdisaegne töö-, elu- ja kultuurikeskkond. Edasises arenduses on oluline panna rõhku hoonestuse funktsioonide mitmekesisusele, avaliku ruumi parendamisele ning paremate ühenduste loomisele naaberasumite ja kallasrajaga. Suur osa Sadama asumi territooriumist on kõvakatendite ja parkimise all. Planeering sätestab vajaduse vähendada maapealset pikaajalist parkimist ning liigendada ja eraldada parkimisplatsid haljastusega. Asumi alleed on vaja säilitada või korrastada ning võimalust mööda tuleb tänavahaljastust lisada. Sadama asumis leiavad koha rahvusvaheliste ettevõtete kontorid ning ülikoolidest ja teistest teadusasutustest välja kasvanud targa majanduse ettevõtted. Avaturu ja jõesadama piirkonna linnaruum kujundatakse suuremas mahus täielikult ümber. Turu jalakäijate silla jätkuna rajatakse esinduslik väljak. Jõesadama piirkonna üheks funktsiooniks jääb Tartu Reisisadam. Avaliku ruumi tagamiseks määratakse üldplaneeringuga tingimus, et vähemalt 20% sealse asumi kruntide pindalast peab olema avalikus kasutuses. Emajõe Ärikeskuse kompleksile antakse võimalus laieneda Tasku osas kogu krundi mahus olemasoleva kõrgusega hoonestuseks, mille mahus paikneb ka maaliinibussijaam. Aura Keskust laiendatakse suurema juurdeehitisega (basseinid), mis suurendab Kaluri promenaadi väärtust. Võidu sillast Sõpruse sillani rajatakse esinduslik Emajõe kaldapromenaad koos kaldakindlustusega. Sadama asum koosneb neljast arhitektuuriüksusest: S1-S4. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 46 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 47 6.24. Supilinn Supilinna elanike arv 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli 1925. Rändestsenaarium prognoosib Supilinna elanike arvu olulist kasvu 2035. aastaks. See on 560 inimest rohkem kui 2011. aasta rahvaloendusel. Supilinna vanuselist koosseisu analüüsides võib järeldada, et see asum on eelistatud just noorte poolt. Arvukamalt on siin esindatud noored vanuses 20-29 ning lapsed vanuses 0-4. 60-aastased ja vanemad moodustavad vaid veidi üle 10% Supilinna elanikest. Supilinn 350 300 250 Elanike arv 200 150 100 50 0 80+ 0-4 5-9 45-49 75-79 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 2011 Rände stsenaarium 2035 Supilinna asum koosneb kahest arhitektuuriüksusest: SU1 ja SU2. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.25. Tammelinn Vana- ja Uus-Tammelinn Vana-Tammelinnas oli 2011. aasta rahvaloenduse järgi 1708 elanikku. Rändestsenaarium prognoosib Vana-Tammelinnas 2035. aastaks rahvaarvu vähenemist ligi 400 inimese võrra. Kõige domineerivamaks vanusegrupiks on selles asumis 20-24aastased noored. 47 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 48 Vana-Tammelinna 200 180 160 140 Elanike arv 120 100 80 60 40 20 0 0-4 5-9 80+ 45-49 75-79 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 2011 Rände stsenaarium 2035 Vana-Tammelinna asum koosneb viiest arhitektuuriüksusest: VTM1-VTM5. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. Uus-Tammelinna elanike arv 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli 2777 ja rändestsenaariumi järgi suureneb see ligi 80 inimese võrra. Piirkonnas domineerivad nooremad vanusegrupid (0-4, 15-29, 35- 49), moodustades 49% kogu Uus-Tammelinna rahvastikust. Kuna arvukalt on selles piirkonnas just noori peresid, siis see muudab piirkonna ka jätkusuutlikuks. Uus-Tammelinna 250 200 Elanike arv 150 100 50 0 80+ 0-4 5-9 45-49 75-79 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 2011 Rände stsenaarium 2035 Uus Tammelinna asum koosneb seitsmest arhitektuuriüksusest: UTM1-UTM7. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 48 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 49 6.26. Toometaguse Piirkonda on koondunud märkimisväärne osa Tartu usu- ja tudengielust. Kirikutest on selles asumis Kolgata baptisti, Maarja, metodisti ja roomakatoliku kirik. Piirkonnas on ka mitu korporatsiooni hoonet: Sakala, Ugala, Fraternitas Liviensis, üliõpilasselts Liivika. Piirkond on küllaltki oluline vaikne ala, kus käiakse palju jalutamas, lisaks on see otseühenduses Toomemäe pargiga. Piirkonna jalutuskultuuri arvestades on vaja suurendada tänaval kõndimise mugavust ja turvalisust ning meeldivust, sealjuures liigendada tänavaäärset parkimist haljastusega. Kõnniteed peavad moodustama katkematud liikumisvõimalused terve asumi piires ja tagama hea ühenduse ka naaberasumitega. Tähtis on lahendada piirkonna ristmike ületamine turvaliselt kõikidele liiklejatele. Oluline on muuta Pepleri ja J. Kuperjanovi tänava ristmiku lähiala koos Pepleri lasteaia rajamisega meeldivamaks ning turvalisemaks. Kõige olulisem hoonestuse kasutus on Toometaguse asumis endiselt ühiskondlike hoonete funktsioon. Hoonestuse mahtude mõttes on kavandatud ruumiline areng tagasihoidlik. Ka muu poolest on taotlused konservatiivsed: hoonete rekonstrueerimine, üldise miljööväärtuse taastamine ja suurendamine. Asumi kvaliteeti parandab Maarja kiriku taastamine ja selle kõrvale lasteaia rajamine. Toometaguse 250 200 Elanike arv 150 100 50 0 80+ 0-4 5-9 45-49 75-79 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 2011 Rände stsenaarium 2035 Toometaguse asum koosneb seitsmest arhitektuuriüksusest: T1-T7. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.27. Tähtvere Tähtvere asumis oli elanike arv 2011. aasta rahvaloenduse järgi 3430. Rändestsenaarium prognoosib elanike arvu vähenemist ligi 290 inimese võrra. Tähtvere asumit iseloomustab noorte suur osakaal. Kolmandiku Tähtvere elanikkonnast moodustavad noored vanuses 15-29. 49 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 50 Tähtvere 700 600 500 Elanike arv 400 300 200 100 0 80+ 0-4 5-9 45-49 75-79 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 2011 Rände stsenaarium 2035 Tähtvere asum koosneb kaheksateistkümnest arhitektuuriüksusest: TH1-TH18. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.28. Tähtvere küla Tähtvere küla koosneb kuuest arhitektuuriüksusest: TÄH1-TÄH6. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.29. Tüki küla Tüki küla koosneb neljast arhitektuuriüksusest: TÜK1-TÜK4. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.30. Ujula-Kvissentali Ujula-Kvissentali elanike arv 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli 1764. Rändestsenaarium prognoosib 2035. aastaks elanike arvu kasvu selles piirkonnas 1036 elaniku võrra. Kõige arvukamad vanusegrupid on lapsed vanuses 0-9 ning tööealised vanuses 20-44. Seda piirkonda iseloomustab noorte perede suhteliselt suur osakaal. Noorte arv vanuses 20-29 kasvab prognoosi järgi 2035. aastaks pisut enam kui 200 inimese võrra. Eeltoodust tulenevalt on laste osakaal suhteliselt kõrge ja kasvab prognoosi järgi veelgi. 50 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 51 Ujula-Kvissentali 350 300 250 Elanike arv 200 150 100 50 0 80+ 0-4 5-9 45-49 75-79 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 2011 Rände stsenaarium 2035 Ujula-Kvissentali asum koosneb kaheksateistkümnest arhitektuuriüksusest: UKV1-UKV18. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.31. Uueturu Uueturu asumis oli 2011. aasta rahvaloenduse järgi 1635 elanikku. Rändestsenaariumi prognoosi järgi elanike arv suureneb 2035. aastaks 40 inimese võrra. Kõige arvukamad vanusegrupid on noored vanuses 20-24 ja 15-19 aastaseid, 25-29aastaseid ning 0-4aastaseid. Rände stenaariumi prognoos on väga sarnane 2011. aasta rahvaloendusega. Uueturu 350 300 250 Elanike arv 200 150 100 50 0 80+ 0-4 5-9 15-19 10-14 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 2011 Rände stsenaarium 2035 51 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 52 Uueturu koos Sadama asumiga moodustavad Tartu moodsa ärikeskuse. Uueturu asumis paikneb mitu kaubakeskust ning mõnel määral büroopindu ja kortereid. Uueturu asum moodustab olulise vahelüli Sadama ja Vanalinna asumi (n-ö uue ja vana Tartu) vahel. Lisaks asub alal kesklinna suurim mänguväljak ja Tartu suurim jalakäijate tänav. Piirkonna arendamisel on oluline selle elujõulisust veelgi suurendada, laiendades ala rendi- ja büroopindade hulka ning suurendades tihendamise kaudu keskuse aktiivsust ja turvalisust. Tähtis on tagada head jalakäijate ühendused Emajõe kallasraja ja naaberasumitega. Olulisemaks funktsiooniks jääb asumis kaubandus Uueturu asumi hoonestuses on tähtsal kohal ka büroo- ja haldushooned ning vabaajaasutused. Suur maht on parkimishoonetel, kuid erinevalt teistest asumitest puuduvad täielikult teadus- ja haridusasutused. Olulisemaid arendusi oli vana kaubamaja kvartali lõpuni väljaarendamine mitmefunktsioonilise teenindus-, kaubandus- ja vabaajahoonestusena. Arenduse üks osa on linnaliinibussipeatuste hästi toimiv lahendus. Aleksandri tänava algus keskuse kõrval rekonstrueeriti kuni Soola tänavani jalakäijate tänavana, millel peab paiknema ka kõrghaljastus. Raekoja platsi ja turuhoone vahel vähendatakse sõiduradu, laiendatakse Emajõe kaldapealset ala ja rekonstrueeritakse kaldapromenaad. Turuhoone kõrval luuakse variandina kauplemisvõimalused avaturu laiendusena. Uueturu asum koosneb kuuest arhitektuuriüksusest: U1-U6. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.32. Vaksali Vaksali asumi elanike arv 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli 2579. Rändestsenaariumi põhjal olulisi muutusi Vaksali elanike arvus ei prognoosita (lisandub 30 inimest). Kõige enam on selles asumis noori vanuses 20-24, ent oma arvukuses tulevad esile ka lapsed vanuses 0-4 ning tööealised vanuses 25-34. Kokku moodustavad need vanusegrupid poole Vaksali asumi elanikkonnast. Sellest võib järeldada, et tegemist on suhteliselt jätkusuutliku asumiga. Vaksali 400 350 300 250 Elanike arv 200 150 100 50 0 80+ 0-4 5-9 45-49 75-79 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 2011 Rände stsenaarium 2035 Vaksali asum koosneb kuuest arhitektuuriüksusest: VK1-VK6. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 52 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 53 6.33. Vanalinna Vanalinna asumis oli 2011. aasta rahvaloenduse järgi 935 elanikku. Rändestsenaariumi prognoosi järgi elanike arv suureneb 2035. aastaks 13 inimese võrra. Kõige arvukamad vanusegrupid on noored vanuses 15-29 aastaseid. Rände stenaariumi prognoos on väga sarnane 2011. aasta rahvaloendusega. Vanalinna 180 160 140 120 Elanike arv 100 80 60 40 20 0 80+ 0-4 5-9 45-49 75-79 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 2011 Rände stsenaarium 2035 Vanalinna ajaloolistes tänavafrontides taashoonestatakse olulisemad tühimikud segafunktsiooniga hoonetega, lähtudes naaberhoonete mahust ja muinsuskaitse eritingimustest. Hoonete alumisel korrusel nähakse ette kaubanduspinnad või ruumid elanikele mõeldud teenuste osutajatele. Vanalinn ja Toomemägi seotakse N. Pirogovi platsilt lähtuva trepistikuga. Vanalinna asum koosneb kuueteistkümnest arhitektuuriüksusest: V1-V16. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.34. Variku Variku asumis oli 2011. aasta rahvaloenduse järgi 1770 elanikku. Rändestsenaariumi järgi kahaneb 2035. aastaks rahvaarv 30 inimese võrra. Arvukamad vanusegrupid on 0-4, 20-24 ja 35-44, mis tähendab, et piirkonnas on elujõuline rahvastik. 53 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 54 Variku 160 140 120 100 Elanike arv 80 60 40 20 0 80+ 0-4 5-9 45-49 75-79 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 2011 Rände stsenaarium 2035 Variku asum koosneb viiest arhitektuuriüksusest: VA1-VA5. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.35. Veeriku Veeriku asumi elanike arv 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli 5228. Rändestsenaarium prognoosib 2035. aastaks rahvaarvu vähenemist 90 inimese võrra. Selles piirkonnas on kõige enam just lapsi vanuses 0-4 ning noori vanuses 20-29, mis viitab sellele, et siin on soodne elukeskkond noortele peredele. Veeriku 600 500 400 Elanike arv 300 200 100 0 80+ 0-4 5-9 45-49 75-79 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 2011 Rände stsenaarium 2035 Veeriku asum koosneb üheksast arhitektuuriüksusest: VE1-VE9. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 54 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 55 6.36. Veeriku tööstuse Veeriku-Tööstuse asum koosneb viiest arhitektuuriüksusest: VT1-VT5. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.37. Vorbuse küla Vorbuse küla koosneb kaheksast arhitektuuriüksusest: VOR1-VOR8. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 6.38. Ülejõe Ülejõe asumis on linnaruumi muudatuste keskne taotlus suurendada Emajõe parem- ja vasakkalda sidusust, viia kesklinlik linnaruum Emajõe vasakkaldale ning arendada sildade ümbrust. Ülejõe 2000 1800 1600 1400 Elanike arv 1200 1000 800 600 400 200 0 80+ 5-9 0-4 30-34 10-14 15-19 20-24 25-29 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 2011 Rände stsenaarium 2035 Ülejõe asum koosneb viieteistkümnest arhitektuuriüksusest: Ü1-Ü15. Arhitektuuriüksuste maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 55 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 56 7. Miljööväärtuslikud alad 7.1. Tartu arheoloogilise kultuurikihi piirkond Hõlmab vanalinna muinsuskaitseala ja kulgeb sellest väljaspool piki Pepleri, Riia, Lille, Päeva tänava pikenduse, Kalevi, Soola, Turu, Riia tänavat ning Emajõe ääres Fr. Tuglase ja Rebase tänavate vahel (10 m veepiirist kummalgi pool jõge) ja Ülejõel Kivi, Jaama, Sauna tänavate vahelisel alal ning Tähtvere mõisa tuumikalal vastavalt plaanile. Tartu arheoloogilise kultuurkihi piirkonna suurus on määratud arvestades aegade jooksul kujunenud linnaruumi laienemist ning tekkinud ühendusteid. Arheoloogilise väärtusega kultuurkiht pole tekkinud ja säilinud igal pool ühtlaselt nagu vanalinnas. Selle olemasolu tuvastatakse kaevetööde jälgimisega. Arheoloogilise kultuurkihi piirkonna kaitse eesmärk ja nõuded on antud andmekihil Arheoloogilise kultuurkihi piirkond. 7.2. Filosoofi tänava miljööväärtuslik ala Tähtvere mõisa maadele jäänud Filosoofi tänav on tänavana nähtav 1876. aasta linnaplaanil. Krunte hakati välja jagama 1880. aastatel. Esimesed majad ehitati 1880. aastate keskel ja teisel poolel, ehitamine jätkus 1890. aastatel ja 20. sajandi I kümnendi algul. Filosoofi tänava majade seas oli nii kööktubadega maju kui ka suurte (3‒7-toaliste) korteritega maju. Levinud on tänavaäärse maja taga asuv hoovimaja. Filosoofi tänava krundid on pärast II maailmasõda palju muutunud, algseid krunte on vähe. Valdav on tänavaäärne hoonestus, üksikud majad järgivad 1882. aasta ehitusmääruses lubatud 4,3 meetrist või suuremat tagasiastet. Filosoofi tänava miljööväärtuslikku ala iseloomustav majatüüp on kahekorruseline rõhtlaudisega puitmaja. Maja põhimahu laius on keskmiselt 11 m. Mitmel majal on esifassaadi akendealune pind kaetud püstlaudisega. Enamlevinud on viilkatus, mille kalle on 30‒40 kraadi. Piirkonnale iseloomulik ajalooline piire on tänavaäärne kõrge (1,5–2 m) plank või lippaed. Miljööväärtusliku ala kaitse eesmärk, ehitus- ja kasutustingimused on koondatud Miljöö teema alla, andmekihtidele „Miljööväärtuslik ala“ ning „Miljööalade hooned“. 7.3. Jaama ja Puiestee tänava miljööväärtuslik ala Ala vanimad tänavad on Kivi, Roosi ja Mäe tänav, mis suundusid kesklinnast linnapiiri poole, ja 1870. aastateni Tartu linna idapoolseimaks asustatud tänavaks/teeks olnud Jaama tänav. Puiestee tänav on alleena tähistatud juba 1870. aastate kaartidel, kuid maju hakati sinna ehitama mõnevõrra hiljem. Piirkonna kõige uuem tänav on Kingu tänav, mis hoonestati 1930. aastatel. 19. sajandi I poolel oli see elu- ja suvituspiirkond, kus olid valdavalt ühele perele elamiseks kuulunud ühekorruselised majad. Olukord muutus 19. sajandi lõpupoole, mil linna siirdus hulgaliselt eestlasi, kes vajasid eluaset. Seetõttu ehitati paljud ühekorruselised majad 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kahekorruselisteks üürimajadeks. Jaama ja Puiestee tänava miljööväärtusliku alade majade enamuse 56 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 57 stilistika jääb 19. sajandi II poole ja 20. sajandi I poole vahelisse aega, mis omakorda jaguneb kaheks selgelt eristuvaks grupiks: vanema grupi moodustavad 19. sajandi II poolest kuni 1930. aastateni ehitatu ja noorema grupi 1930. aastatel püstitatu (Kingu tänav; Roosi tänav alates Puiestee tänava nurgalt; kohati Puiestee tänav). Ajalooline krundistruktuur (enne 1927), mille osaks olid pikad kitsad u 1000‒2000 m² krundid, sekka üksikud suured mitme tuhande ruutmeetri suurused krundid, on tänaseni säilinud vähem kui poole ulatuses. Rohkem on pikki kitsaid krunte säilinud Kivi ja Mäe tänava paremal küljel ning Jaama tänaval. Piirkonna suurem kruntide jagamine toimus kahe maailmasõja vahelisel ajal, kui rajati Kingu tänav ja selle äärde krundid, ning moodustati väiksemad krundid Roosi ja Puiestee tänava ristmiku ümbruses. Ka praegu asub piirkonnas suuri kinnistuid, kuid nende piirid on muutunud. Suure krundina on säilinud nt Jaama 14 (piirid muutunud), mis oli pikalt Vanemuise Seltsi kodu ja on tänapäeval Tartu linnamuuseumi käsutuses. Hooned paiknevad peamiselt tänavajoonel, 1930. aastatel hoonestatud kruntidel ka mõnemeetrise tagasiastega või krundi sügavuses. Tänavaäärse maja puhul esineb vahel tänavaäärsest majast mõne meetri kaugusel hoovimaja, kuid hoovimajad ei ole Jaama- Puiestee tänava piirkonnas väga levinud. Abihooned paiknevad kas mõne meetri kaugusel maja taga paralleelselt tänavaga või kinnistu piiril risti tänavaga. Piirkonnas on levinud ühe- ja kahekorruselised majad, leidub ka üksikuid kolmekorruselisi maju. Peamine viimistlusmaterjal on rõhtne puitlaudis, 1920.‒1930. aastatel ehitatud majadel (peamiselt Kingu, Roosi ja Puiestee tänaval) hele krohv. Majadel, mille krunt maja taga tõuseb, esineb tänava pool kõrge sokkel. Enamlevinud on viilkatus, ühekorruselistel majadel on katusekalle tavaliselt 35‒45 kraadi, kahekorruseliste majade katuse kalle on tavaliselt 30‒40 kraadi. Seejuures võib langeva krundiga ühekorruselistel majadel olla hoovi poole kaks korrust, sellisel juhul on katuse kalle hooviküljel väiksem. 1930. aastatel ehitatud majadel on valdav 20‒30-kraadise kaldega kelpkatus, esineb ka mansardkatust ja kõrget viilkatust. Uuke esineb vähe, kuid mitmel põhiosas ühekorruselisel majal on sümmeetriliselt maja keskel ilma räästata 2‒3 akna laiune ärklikorrus. Piirkonnale iseloomulik ajalooline piire on tänavaäärne kõrge (1,5–2 m) plank või lippaed, 1930. aastate eesaiaga majade puhul madalam lippaed. Miljööväärtusliku ala kaitse eesmärk, ehitus- ja kasutustingimused on koondatud Miljöö teema alla, andmekihtidele „Miljööväärtuslik ala“ ning „Miljööalade hooned“. 7.4. Karlova miljööväärtuslik ala Ala vanem osa on ajalooliselt Tartu linna koosseisu kuulunud Tartu 2. linnaosa ehk All-Karlova, mis algselt hõlmas Kalevi ja Aleksandri tänava piirkonna linnamüürist Rebase tänavani. Ees-Karlova hõlmas Karlova mõisa maid Väike-Tähe, Päeva ja Pargi tänaval ja piki Kalevi tänavat kulgenud 1916. aasta eelse linnapiiri ning Kalevi, Saekoja, Tähe ja Võru tänavate vahelisel alal 20. sajandi kahel esimesel kümnendil kerkinud linnaosa. Ees-Karlova liideti Tartu linnaga 1916. aastal. Karlova miljööväärtusliku ala vanima asustusega tänav on Kalevi tänav, mida varem nimetati Karlova tänavaks ja kuni Karlova mõisa asutamiseni 1794. aastal Aleviküla teeks. Sellel tänaval asusid majad juba hiljemalt 18. sajandi teisel poolel, aga ilmselt juba varemgi. Praeguse Kalevi tänava algusosa (Lille tänavast Pargi tänavani) vanemad majad pärinevad 18. sajandi lõpust ja on kantud 1811. aasta kaardile. See on Karlova miljööväärtusliku ala kõige vanem osa, mis erineb arhitektuuriliselt ülejäänud piirkonnast. Kalevi tänava algusosa kõige vanemaid ühekorruselisi vana-balti tüüpi maju iseloomustab 57 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 58 kõrge poolkelp-, viil- või mansardkatus. See on Lutsu-Jaani tänava majade kõrval teine 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse puitmajade piirkond, mis on majade vanuse ja tüübi tõttu üks Tartu väärtuslikumaid. Ka All-Karlova ajaloolisel Aleksandri tänaval oli enne II maailmasõda palju 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi I poolel ehitatud maju, mis tänaseks on hävinud või ümber ehitatud. Tänapäeval pärinevad Aleksandri tänava majad enamikus 19. sajandi lõpukümnenditest ja 20. sajandi algusest. Piirkonna vanim maja on 19. sajandi I poolel ehitatud Lina 8 (algselt mantelkorstnaga). Vanemad majad on ka Aleksandri 43 ja Lina 7 esimene korrus (1901. aasta ümberehituse järgselt sai 20. sajandi algusele omase ilme). Peale elamute asuvad alal Tartu Karlova Kool ja endine nakkushaigla kompleks. Põhiosa Ees-Karlova tänavatest ja hoonestusest kujunes 20. sajandi algul umbes kümne aasta jooksul enne I maailmasõda, mil endistele Karlova mõisa põldudele kerkis puitasum, mille elanikkonna enamiku moodustasid eestlased. Esimene plaan, mille 1905. aastal valmistas maamõõtja L. Jacobsenn, jättis Tähe tänavast mõisa keskuse poole jääva ala mõisale (Tähe, Päeva/Väike-Tähe, Võru ja Sõbra tänavate vaheline ala). Piirkonna peatänav pidi olema Kesk tänav, tollasel plaanil Vladimiri prospektiks nimetatud. Kesk tänavaga ristuvad tänavad olid nummerdatud liinidena: Pargi tänav kandis Esimese, Eha tänav Teise, Õnne tänav Kolmanda, Kuu tänav Neljanda, Vaba tänav Viienda ja Sõbra tänav Kuuenda liini nime. Järgmine, 1909. aastal L. Jakobsenni koostatud plaan laiendas elamualasid itta Aleksandri tänavani ja lõunasse Ropka mõisa maadel asunud Tehase tänavani. 1909. aasta kaardil kannab osa Karlova miljööalale jäävaid tänavaid juba praeguseid nimesid, kuid Linda tänav kannab Valeeria, Salme tänav Vladimiri, Koidu tänav Jekateriina, Päeva tänav Päikese, Eha tänav Jelisaveeta tänava nime. Esimesed majad Karlova mõisamaadest eraldatud kruntidele ehitati 1902. aastal. Peamine ehitustegevus Ees-Karlovas toimus 1904–1914, millest omakorda intensiivsem aeg olid aastad 1910– 1914. All-Karlovas on ehitusaegseid krunte säilinud vähe, Ees-Karlovas palju. Majad paiknevad tänavajoonel või u 4-meetrise tagasiastega. Hoovimajad on tänavaäärsest majast väiksemad. Mitteeluhoonetest abihooned paiknevad tänavaäärse maja taga tänavaga paralleelselt või krundi piiril risti tänavaga. Krundi tagumise osa moodustab tarbeaed. Karlova miljööväärtuslikku ala iseloomustavad kahekorruselised rõhtlaudisega puithooned, mis on dekoreeritud puitpitsi jt ehisdetailidega. Paljudel majadel on või on olnud dekoratiivne torn. Mitmetel majadel on akendealune püstlaudadest vöö. Palju on suuri maju, millel on nii tänava kui ka hoovi pool kaks trepikoda. Elamu põhimahu keskmine laius on 11 m. Kahekorruselistele majadele on iseloomulik 25‒40 kraadise kaldega viilkatus. Üksikud majad, peamiselt Aleksandri tänava lõpuosas ja hoovimajad, on ühekorruselised. Nendele majadele on iseloomulik 35‒40-kraadise kaldega viilkatus. Piirkonnale iseloomulik ajalooline piire on tänavaäärne kõrge (1,5–2 m) plank või lippaed, Tähe tänaval majaesine madal sepis- või muust materjalist piire. Ees-Karlovale on omased puuderead tänavate ääres. Miljööväärtusliku ala kaitse eesmärk, ehitus- ja kasutustingimused on koondatud Miljöö teema alla, andmekihtidele „Miljööväärtuslik ala“ ning „Miljööalade hooned“. 7.5. Kasarmu tn ajalooliste sõjaväehoonete miljööväärtuslik ala Kasarmu tn ajalooliste sõjaväehoonete miljööväärtuslik ala (tall, Jänese tn 23 ja kirik, Peetri tn 92) Sõjaväeosa ehitati välja põhiosas tsaariajal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul, hooneid lisandus 1930. aastatel ja nõukogude ajal. Punasest tellisest hobusetall on ehitatud 1905. aasta paiku. Ilmselt samal ajal on rajatud ka krohvitud neogooti stiilis kirik (hiljem kasutusel apteegina ja apteekri elamuna) ja välimaneež. Nimetatud hooned on ainukesed, mis on säilinud Puiestee ja Kasarmu tänava vahelisel alal 58 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 59 asunud sõjaväeosast, mis rajati tsaariajal, oli 1930. aastatel Eesti Vabariigi ratsarügemendi ning kuni 1990. aastateni nõukogude sõjaväe asukoht. Tall ja kirik on iseloomulikud, kuid vähesäilinud näited 20. sajandi alguse militaarkompleksi hoonetüüpidest ja arhitektuurikeelest. Miljööväärtusliku ala kaitse eesmärk, ehitus- ja kasutustingimused on koondatud Miljöö teema alla, andmekihtidele „Miljööväärtuslik ala“ ning „Miljööalade hooned“. 7.6. Kastani tänava miljööväärtuslik ala Kastani tänava miljööväärtuslik ala Riia ja Võru tänava vahel oli 19. sajandi I poolel Tähtvere mõisa põllumaa. 1877. aasta kaardil on tänav olemas. Varem hoonestati tänava kesklinnapoolne külg, kuhu esimesed majad kerkisid 1888. aastal. Enamus kesklinna poolseid paarisnumbriga maju valmis 1890. aastatel. Suur osa tänava selle poole maju olid ühekorruselised elamud, milles kööktoad või kööktoa ja ühe toaga korterid. Neil majadel puudus tihti toona ja puudub praegugi esiuks. Osa maju ehitati hiljem kahekorruseliseks. Tänava teisel küljel on valdavalt kahekorruselised väikeste üürikorteritega majad, kus majas kümmekond kööktuba või kahetoalist (kööktuba ja tuba) korterit. Üksikutes majades olid suuremad korterid, kus köögile lisandus 2‒4 tuba. Kastani tänava kesklinnast kaugemale jääva tänavakülje majad on ehitatud enamasti 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku, majade valdav ehitusaasta on 1902. Piirkonnas erandlik on tapamaja direktori villa Kastani 183 ja tänava lõpus 1930. aastatel ehitatud Kastani 169, 171 ja 173. Kastani tänava selles osas elas valdavalt vaesem elanikkond, eelkõige eestlased. Tänava kesklinna poolsel küljel on kõiki krunte kvartali sügavuses kärbitud, ka raudteepoolsel tänavaküljel on krunte tükeldatud, kuid suur osa krunte on säilinud algsel kujul. Alale on iseloomulik majade paiknemine tänavajoonel. Levinud on tänavaäärse maja taga asuvad hoovimajad. Abihooned paiknevad kas mõne meetri kaugusel maja taga paralleelselt tänavaga või kinnistu piiril. Piirkonda iseloomustavad 1- ja 2-korruselised rõhtlaudisega puithooned. Maja põhimahu keskmine laius on 10 m, otsaga tänava poole olevatel majadel 8 m. Iseloomulik on viilkatus, mis 1-korruselistel majadel on 40‒45 kraadi ja 2-korruselistel majadel 30‒40 kraadi. Piirkonnale iseloomulik ajalooline piire on tänavaäärne kõrge (1,5–2 m) plank või lippaed. Miljööväärtusliku ala kaitse eesmärk, ehitus- ja kasutustingimused on koondatud Miljöö teema alla, andmekihtidele „Miljööväärtuslik ala“ ning „Miljööalade hooned“. 7.7. Lennukiangaarid Lennukiangaarid (Roosi tn 83) kuulusid lennuvälja hoonete ja maandumisradade kompleksi, millest enamik jääb tänapäeval Tartu valla territooriumile. Esimeste puidust angaaride kohta on märkmed 1919. aastast, kui Eesti iseseisvumisel kolis Raadile lennurügemendi 2. eskadrill ning Raadile toimetati kaks Tallinna lennusadama puust angaari. Need kaks puidust angaari on märgitud 1927. aasta Tartu linna plaanile. Arvatavasti ehitati praeguseni säilinud lõunapoolne raudbetoonist lennukiangaar 1930. aastate alguses. Angaar on ehitatud raudbetoonsõrestikul ning sõrestikuvaheline müüri osa on laotud betoonplokkidest. Põhjapoolne angaar ehitati 1935-1936 (ins August Komendant). Selle põhimaht koosneb kesksest kõrgest raudbetoonist hallist ja kahel küljel paiknevatest madalamatest tiibehitistest. Angaar on ehitatud raudbetoonsõrestikul ning sõrestikuvaheline müüri osa on laotud betoonõõneskividest, kaarjal katusel on katuseaknad. Uuema angaari raudbetoonkonstruktsioonis on innovaatilise ehitustehnilise võttena kasutatud (vähemalt osaliselt) eelpingestamist, mistõttu on tegemist ühega esimestest pingbetoonkontsruktsioonidest Eestis. Lennukiangaarid on väheesinevad 59 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 60 näited maailmasõdade vahelisest militaararhitektuurist, põhjapoolne angaar on ühtlasi üks esimesi eelpingestatud betoonkonstruktsiooni näiteid Eestis. Miljööväärtusliku ala kaitse eesmärk, ehitus- ja kasutustingimused on koondatud Miljöö teema alla, andmekihtidele „Miljööväärtuslik ala“ ning „Miljööalade hooned“. 7.8. Maarjamõisa miljööväärtuslik ala Maarjamõisa miljööväärtuslik ala (N. Lunini tn 12). Maarjamõis on üks Tartu linna ringina ümbritsenud ja Emajõe paremal kaldal omavahel teega ühendatud mõisatest (Tähtvere-Maarjamõisa-Tamme- Piiskopi-Ropka mõis). Enne linnaga liitmist 1923. a. kuulus Maarjamõis (sks. Marienhof ) Nõo kihelkonda. Mõisa ajalugu on vähe uuritud. Teateid mõisa kohta on alates 17. sajandist. Ühtedel andmetel oli tegemist iseseisva mõisaga, mis 18. sajandi keskel riigistati. Teistel andmetel eraldati Maarjamõis Tähtverest 1730. aastail. 1816. aastal koosnes mõisakeskus kaheksast hoonest, mida ümbritsesid tiigid ja kraavid. Maarjamõis oli tüüpiline riigi majandusmõis, mille planeeringus peahoone ei domineeri. Aastail 1912‒1915 ehitati mõisa põllule kaks haiglahoonet. Mõis varustas haiglat piima- , põllu- ja aiasaadustega. Mõisa järgi nimetatakse TÜ Kliinikumi haiglaid Maarjamõisa haiglateks. Peahoone tagaküljel olnud ait-kuivati ning mõisa karjakastelli kohale rajatud küünid ja kuurid on hävinud või põhjalikult ümber ehitatud. Säilinud on üks mõisa tiik. Miljööalale jäävad 19. sajandi II poolel ehitatud peahoone ja tall. Mõisa peahoone on ühekorruseline uusklassitsistlik puidust ehitis, mille algne ruumilahendus ja välisilme on valdavalt säilinud algupärasena. Hästi säilinud algupäraga puidust mõisahoone on väheesinev mõisahoone näide 19. sajandist, mil mõisahooned ehitati enamasti kivist. Tall on mõisakompleksi paljudest abihoonetest säilinud iseloomulik abihoone. Miljööväärtusliku ala kaitse eesmärk, ehitus- ja kasutustingimused on koondatud Miljöö teema alla, andmekihtidele „Miljööväärtuslik ala“ ning „Miljööalade hooned“. 7.9. Peetri ja Ujula tänava miljööväärtuslik ala Ala vanim tänav on Staadioni tänav, mis on osa ajaloolisest Tartust Tallinnasse viinud teest. Vanem tänav on ka Ujula tänav. 1811. aasta kaardil on Ujula tänava algus ja tagapool suured kinnistud, millel asusid üksikud majad praeguse Ujula tänava põhjapoolsel küljel. 1880. aastaks on olemas kõik Peetri- Ujula piirkonna tänavad. Piirkonna hoonestamisele aitas kaasa surnuaia rajamine Raadile 1773. aastal. See linnasüdamest kaugemal asuv piirkond oli koduks vaesemale elanikkonnale. Miljööväärtusliku ala tänaseni säilinud vanemad majad asuvad Liiva tänaval ja Puiestee tänavast põhjas – Peetri, Kalmistu ja Risti tänaval. Need ehitati 1880. aastatel ja 1890. aastate esimesel poolel tillukeste ühekorruseliste elamutena, millel tihti puudus tänavapoolne esiuks. Suur osa Puiestee tänavast põhja poole jäävaid maju on tänaseni säilinud ühekorruselisena. Paljude majade viimistlus on viimase poolesaja aasta jooksul niivõrd rikutud, et algse ilme taastamiseks tuleks kogu maja praegune viimistlus eemaldada ja algse koopiaga asendada. Osal majadest on muudetud ka aknaavasid. Eriti halb on Kalmistu tänava äärsete majade ilme. Peetri-Ujula miljööväärtusliku ala krundid on ajalooliselt (enne 1927) olnud erineva suuruse ja kujuga. Kui Ujula tänava jõe poolse külje krundid olid pikad, ulatudes jõeni, kruntide suurus oli 1500‒3000 m², siis paljud Kalmistu ja Peetri tänavate vahelised krundid olid juba 1927. aastaks keskmiselt 400‒800 m² suurused. Mujal jäi kruntide keskmine suurus 800‒2000 m² vahele. Tänaseks on krundid oluliselt muutunud, enam-vähem 1927. aasta kujul on säilinud Risti ja Maarjaturu tänava krundid. 60 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 61 Piirkonnale on iseloomulik hoonete asumine kinnistu tänavajoonel, vahel asub peahoone taga hoovis teine elumaja, kuid hoovimajad ei ole Peetri-Ujula tänavate miljööväärtuslikul alal väga levinud. Abihooned paiknevad kas mõne meetri kaugusel maja taga paralleelselt tänavaga või risti tänavaga kinnistu piiril. Suure tõusuga kinnistutel (Ujula tänava jõest kaugem külg), on aedlinlik iseloom, maja asub aia sügavuses. Üksikutes kohtades (nt Staadioni tänava paaritute numbritega külg) asub peahoone vastavalt 1882. aasta ehitusmääruses lubatule 4,3 või rohkem meetrit tänavast eemal. Puiestee tänavast põhja jäävale alale on iseloomulik, et tavapäraste küljega tänavajoonel asuvate majade kõrval on palju ühekorruselisi maju, mis asuvad otsaga tänava poole. Peetri-Ujula miljööväärtusliku ala majad on tavapäraselt 1- või 2-korruselised. Vanemad majad Liiva tänava jõepoolses otsas ja Puiestee tänavast põhjas – Peetri, Kalmistu, Maarjaturu ja Risti tänaval – on üldjuhul kaetud rõhtlaudisega. Majade põhimahu keskmine laius on 10 m. Majad on viilkatusega, mille kalle on ühekorruselistel majadel keskmiselt 35‒45 kraadi ja kahekorruselistel majadel keskmiselt 25‒ 40 kraadi. Ühekorruseliste majade esiküljel on levinud uuk. 1940.‒1960. aastatel ehitatud Staadioni ja Ujula tänava majadele on iseloomulik hele krohv. Staadioni tänava majasid iseloomustab kõrge viil- või kelpkatus, mille kalle on reeglina 40‒45 kraadi. Ujula tänava aia sügavuses asuvaid maju iseloomustab kaks ristuvat viilkatuse mahtu, millest vähemalt üks on kõrge, ligi 45-kraadise kaldega. Piirkonnale iseloomulik ajalooline piire on tänavaäärne kõrge (1,5–2 m) plank või lippaed, 1930. aastate eesaiaga majade puhul madalam lippaed. Miljööväärtusliku ala kaitse eesmärk, ehitus- ja kasutustingimused on koondatud Miljöö teema alla, andmekihtidele „Miljööväärtuslik ala“ ning „Miljööalade hooned“. 7.10. Supilinna miljööväärtuslik ala Supilinna nimetus võeti kasutusele alles 20. sajandil, kuid linnaosa ise on üks vanemaid Tartus. Kuni 19. sajandi II pooleni oli ala suures osas kasutusel aia- ja karjamaa, kus juba 18. sajandil asus ka üksikuid maju. Valdav osa hoonestusest pärineb siiski 19. saj teisest poolest ja 20. saj alguskümnenditest. Supilinna hoonestamine algas vanimate tänavate – Tähtvere, Emajõe, Kroonuaia ja Oa tänava äärsete kruntide hoonestamisega. 19. saj algul rajatavatele uutele tänavatele (Herne, Kartuli, Marja ja täispikkuses Meloni) ehitati maju kõigepealt Meloni tänavale, Herne tn lõppu ja Kartuli tänavale, seejärel Herne tn algusesse ning viimaks Marja tänavale. Allika tänava säilinud vanemad hooned pärinevad 20. saj esimesest kümnendist. 19. saj esimese poole hoonestust iseloomustab ühe täiskorrusega maht, mis paikneb tänava ääres esi- või otsafassaadiga, majal on rõhtne laudis, kõrge viilkatus ning võrdlemisi väiksed aknad. Alates 19. saj teisest poolest kuni 1920. aastate keskpaigani püstitati Supilinnas peale ühekorruseliste majade ka palju kahekorruselisi keskse trepikoja ja kõrge või keskmise viilkatusega üürimaju. Sellise hoonestusviisi kõige ühtlasemaks näiteks on 20. sajandi algul hoonestatud Lepiku tn. Alates 1920. aastate teisest poolest hakati püstitama modernistlikke kahekorruselisi madala kelp- või mansardkatusega krohvitud korterelamuid. Oma sõnumilt ja vormikeelelt eristuvad need selgelt eelnenud ehitustraditsioonist. Enamasti paiknevad need üksikult traditsioonilise hoonestuse vahel, erandiks on Tähtvere tn algus, kus sellised majad on järjestikku. Eespool nimetatud 19. saj ühekorruselise hoonestusega haakuvad hästi hilisemad, peamiselt kuni 1950. aastate lõpuni ehitatud ühekorruselised rõhtsa laudise ja viilkatusega puiteramud. Tegemist on lihtsa, põhjamaise, väiksemahulise hoonetüübiga, mis on tihti paigutatud tänavast veidi kaugemale, kas eesaia taha või krundi keskele. Alates 1960. aastatest levima hakanud krohvitud või silikaatviimistlusega eramutel on vastupidi 1950. aastateni püstitatud eramajadele hulk modernistlikke detaile: väike katusekalle, rõhtsad aknad ning väike ümaraken sissepääsu juures. Seega on Supilinna majad ehitatud pika aja vältel ja seetõttu eriilmelised, kõige enam iseloomustab piirkonda 1−2 korruseline puitlaudisega viilkatusega hoone. 61 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 62 Supilinna krundid on aja jooksul muutunud, kuni 19. sajandi teise pooleni oli tegemist peamiselt üksikute suurte kruntidega, 19. sajandi teisel poolel toimunud kruntide jagamise tulemusel moodustus 20. sajandi alguseks välja eripärane ja tänaseni suures osas säilinud kruntide kuju ja kvartalite ülesehitus, mida iseloomustavad pikad ja kitsad krundid (näha 1927. aasta kaardil). Kõige ilmekamatel juhtudel võib krundi tänavaäärne kitsas külg olla isegi ligi 8 korda lühem kui krundi sügavusse ulatuv pikem külg. Krundid olid erineva suurusega, valdavad olid suured krundid pindalaga 1000‒3500 m². Hooned paiknevad peamiselt tänavajoonel, pärast II maailmasõda hoonestatud kruntidel ka mõnemeetrise tagasiastega. Tänavaäärse maja puhul võib sellest mõne meetri kaugusel asuda väiksem hoovimaja. Abihooned paiknevad kas mõne meetri kaugusel maja taga paralleelselt tänavaga või kinnistu piiril risti tänavaga. Krundi tagaosas on hoonestamata tarbe- või puhkeaed. Piirkonnas on levinud ühe- ja kahekorruselised majad, leidub ka üksikuid kolmekorruselisi maju. Maja põhimahu keskmine laius on 10 m. Peamine viimistlusmaterjal on rõhtne puitlaudis, 1920.‒1930. aastatel ja pärast sõda ehitatud majadel ka hele krohv. Enamlevinud on viilkatus, 20. sajandil ehitatud krohvitud majadel ka kelp- ja mansardkatus. Viilkatuste valdav katusekalle on 30‒40 kraadi, hilisematel kelpkatustega majadel 20‒30 kraadi. Mitmel põhiosas ühekorruselisel majal on sümmeetriliselt maja keskel ilma räästata 2‒3 akna laiune ärklikorrus. Pärast II maailmasõda ehitatud viilkatusega majadel on levinud uuk maja esiküljel. Piirkonnale iseloomulik ajalooline piire on tänavaäärne kõrge (1,5–2 m) plank või lippaed, eesaiaga majade puhul madalam lippaed. 19. saj lõpust kuni II maailmasõjani oli enamik tänavaid kaetud munakivisillutisega. Emajõega paralleelsetel tänavatel oli kõnnitee sõiduteest eraldatud, kõnnitee katteks kasutati klombitud munakivi, graniidist astmeplaate või klinkertellist. Põiktänavatel on kõnniteed olnud välja ehitamata. Nõukogude perioodil said tänavad uued katted, munakivisillutis asendati kas asfaldi (Tähtvere, Herne, Emajõe tn) või kruusakattega (kõik põiktänavad ja Oa tn). Uued katted rajati suures osas vana sillutise peale. Ajaloolised munakivisillutised Tähtvere, Herne, Kartuli, Lepiku ja Marja tn ning Meloni ja Piiri tn ülaosas (kuni Herne tänavani) eemaldati osaliselt alles 2002–2005 kommunikatsioonide uuendamisel. Miljööväärtusliku ala kaitse eesmärk, ehitus- ja kasutustingimused on koondatud Miljöö teema alla, andmekihtidele „Miljööväärtuslik ala“ ning „Miljööalade hooned“. 7.11. Tamme mõisa eluhoone Tamme mõisa eluhoone (Suur-Kaar 54). Tamme mõis oli Tähtvere mõisa karjamõis. Elumaja on ehitatud tõenäoliselt 19. sajandi II poolel või 20. sajandi algul. Iseloomulik arhitektuurne element on puitsammastele toetuv läbi kahe korruse ulatuv lodžataoline varjualune. Arhitektuurse väärtuse kõrval on oluline hoone ajalooline väärtus asustus- ja majandusajaloo seisukohalt. Miljööväärtusliku ala kaitse eesmärk, ehitus- ja kasutustingimused on koondatud Miljöö teema alla, andmekihtidele „Miljööväärtuslik ala“ ning „Miljööalade hooned“. 7.12. Tamme mõisa kõrts Tamme mõisa kõrts (Riia 93). 19. sajandi I poolel ehitatud kõrts ja võõrastemaja oli 19. sajandil tudengite populaarne väljasõidukoht. Aastatel 1857-1869 töötas seal suveteater. Kõrts on osaliselt 62 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 63 ümber ehitatud, kuid siiski kunagiste linlaste elu peegeldava hoonena ajalooliselt ja arhitektuuriliselt väärtuslik. Miljööväärtusliku ala kaitse eesmärk, ehitus- ja kasutustingimused on koondatud Miljöö teema alla, andmekihtidele „Miljööväärtuslik ala“ ning „Miljööalade hooned“. 7.13. Tammelinna miljööväärtuslik ala Tammelinn on üks esimesi moodsa aedlinna printsiibil planeeritud aedlinnu Eestis. Tamme mõisamaadele sai ruumikitsikuses linn laieneda tänu Asutava Kogu 1919. aasta mõisamaade riigistamise otsusele. Planeeringut asus koostama tolleaegne linnaarhitekt Arved Eichhorn. Tema surma järel (1922) teostas planeeringu arhitekt Edgar Johan Kuusik. Planeering valmis 1923. aastal. Kindlustamaks Tammelinnale aedlinnalikku iseloomu kehtestas Tartu linnavolikogu 1932. aastal määruse (Tartu Tamme, Ropka ja Tähtvere linnaosade ehituste erimäärused. RT 1932, nr 59), mis sätestas ehitamisele üksikasjalised nõuded. Linnaosa vanim tänav on Riia tänav, mis on ajalooline Tartut Riiaga ühendav maantee. Tammelinna planeeringut iseloomustab Tamme staadionilt algav tsentraalse teljena jooksev ja tollase linnapiirini kulgenud Tamme puiestee, mida lõikab kolm kaarjat tänavat (Väike, Kesk ja Suur kaar). Kaarjad tänavad olid 20. sajandi aedlinnaidee iseloomulik element, mis Tammelinna puhul on seatud raudtee ja raudtee äärse Raudtee tänavaga vastupidisesse kaarde. Tammelinna planeeringut iseloomustavad suured rikkalikult haljastatud krundid ja väike hoonestustihedus. Tammelinna miljööväärtusliku ala kruntide algne suurus ja kuju on hästi säilinud. Majad paiknevad veidi eemal tänavast, määruse kohaselt 5,35 m tänavast, olles tänavast eraldatud iluaiaga. Lisaks ühepereelamutele nähti Riia tänava ja Tamme puiestee vahelisel alal ette ka korterelamuid. Tegelikult ehitati korterelamuid ka mujale, kandes välimuselt enamasti siiski ühepereelamu iseloomu (kahekorruseline elamu ühe korteriga kummalgi korrusel), kuid oli ka keskse trepikoja ning rohkema korteritega elamuid. Vältimaks väikeste majade ja korterite ehitamist pidid ühekorruselised elamud olema põhipinnaga 65‒150 m2, kahekorruselised põhipinnaga mitte alla 80 m2 ning korterid mitte alla 45 m2. Kuigi Tammelinna planeeringu eesmärk oli abihoonetest (kuurid, loomapidamishooned) risustamata villalik aedlinn, ehitati juba alguskümnenditel ka abihooneid. 1932. aasta määrus lubab ehitada krundile ühe abihoone, mis asub tänavast vähemalt 12 m eemal. Määruse kohaselt võib abihoone olla ainult ühekorruseline ega tohi ületada ⅔ elamu ehitusalusest pinnast. Abihoone ehitamine krundi piirile ja sellest tuleneva tulemüüri ehitamine oli lubatud ainult siis, kui naabrid ehitavad kõrvalhooned ühel ajal ning ühe ja sama laiuse ja kõrgusega. Määrusest tulenevalt on Tammelinnale iseloomulik, et abihooned paiknevad vahetult maja taga või ulatub osa abihoonest maja kõrvale, suurem osa maja taha. Abihoone asub harva päris krundi piiril. Enamasti paikneb kõrvalhoone otsaga tänava poole, harvem tänavaga paralleelselt. Suure krundi tagumine osa on ilma ehitisteta. Tammelinna miljööväärtusliku ala majad on ehitatud valdavalt 1920.‒1930. aastatel. Vanemad majad esindavad stiililt juugendit ja heimatstiili. Seda leidub rohkem ja esinduslikumal kujul Elva tänaval, Väike kaarel ja Tamme puiesteel. 1930. aastatel tuli ajastule iseloomulikult kasutusele funktsionalism, mida leidub rohkem Tamme puiesteel ja Väike kaarel. Sõjajärgsete majade seas domineerib esimestel kümnenditel kõrge viilkatusega traditsionalism, hiljem madala kelpkatuse või lamekatusega modernism. Majad on 1‒3-korruselised, millest ülemine korrus on katusealune ärklikorrus. Elamu põhimahu laius on keskmiselt 10 m. Hooned on viimistletud kas krohviga või laudisega. Puudub valitsev katusetüüp, 63 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 64 enamlevinud on kelp-, viil- ja mansardkatus. Vastavalt määrusele pidi plekiga kaetavate katuste kalle olema alla 20 kraadi ja kiviga kaetavate kalle üle 45 kraadi. Keelatud oli tõrvapapp katusekatte materjalina ja muu musta värvi katus oli lubatud ainult siis, kui selle kalle oli alla 20°. Seega eelistas määrus kivikatust, soovides vältida agulile iseloomulikku ilmet. Tammelinna miljööväärtuslikule alale annavad iseloomu ja eripära kõrged katused, mille kalle võib olla ka üle 50 kraadi, jäädes keskmiselt 45‒50 kraadi vahele. Paljud majad ja katused on keerulise konfiguratsiooniga. Omaette grupi moodustavad funktsionalismist lähtuvad 1930. aastatel ja pärast II maailmasõda ehitatud majad, millel on enamasti madal kelpkatus, mille kalle on 15‒25 kraadi. Võrdselt esineb kivi- ja valtsplekk-katust. Määruse kohaselt tuli krundi ja tänava vahele püstitada 1‒1,25 m kõrgune piire või hekk, keelatud oli plank ja okastraadist piire. Miljööväärtusliku ala kaitse eesmärk, ehitus- ja kasutustingimused on koondatud Miljöö teema alla, andmekihtidele „Miljööväärtuslik ala“ ning „Miljööalade hooned“. 7.14. Toometaguse miljööväärtuslik ala Ala maa oli 19. sajandi II pooleni Tähtvere mõisale kuuluv põllumaa. Veski tänava piirkonda hakkas Tähtvere mõis elamukrunte müüma 1860.‒1870. aastatel. Järgmisel kümnendil laienes elamukruntide müümine J. Kuperjanovi tänavale ja Kastani tänava lõigule, mis jääb J. Kuperjanovi ja Riia tänava vahele. Viimasena eraldati 20. sajandi esimesel kümnendil mõisamaast Kastani tänava alguse ja Kooli tänava piirkonna krundid. Kui Veski tänaval oli majade ehitamine ajaliselt veel hajutatud, siis mujal võttis linnaline areng buumi mõõtmed. J. Kuperjanovi tänavast Riia tänava poole jäävad majad ehitati valdavalt 1880. aastate teisel poolel ja 1890. aastate alguses, J. Kuperjanovi tänavast Näituse tänava poole jäävad majad 20. sajandi esimesel kümnendil. Piirkonna vanimad majad on Veski 37 ja 57, Kastani 10, 20, 22 ja 29a, mis on ehitatud enne 1877. aastat. Omaette grupi moodustavad 1930. aastatel ehitatud elamud A. Haava, J. Tõnissoni ja Kooli tänava piirkonna lõunapoolses osas, sest sellel alal asus 1901‒1934 Eesti Põllumeeste Seltsi näituste plats, mis 1934. aastal kolis üle raudtee Veerikule. See piirkond hoonestati elamutega valdavalt 1930. aastate teisel poolel. Üldlevinud arvamus, et Toometaguse arengule andis hoo sisse raudtee ja vaksalihoone ehitamine, ei ole küll vale, kuid ületähtsustatud, sest 1880.‒1890. aastatel ehitati aktiivselt maju ka Ülejõel, kuhu raudteed ei tulnud. Pigem võis tollases kontekstis edumeelne transpordiviis mõjutada elanikkonna koosseisu, muutes piirkonna rikkamale rahvale atraktiivseks. Kastani tänava Riia tänava poole jäävale vanemale osale oli Iseloomulik ehitada tänava äärde kahe suure korteriga (3−6-toalised korterid) kahekorruseline üürimaja ja selle taha hoovi ühe- või kahekorruseline elamu. Kastani tänava alguse majad olid samuti suurte korteritega (3‒6-toalised), kuid tänavaäärsetes majades polnud kortereid kaks, vaid enamasti neli. Ka hoovimaju ei kavandatud enam väikestena ja tänavaäärsest majast tagasihoidlikumana, vaid needki olid peaaegu sama esinduslikud kahekorruselised suurte korteritega majad. Sama muster kehtib ka Kooli tänava kohta, kus mitmel puhul esitati projekt, mis nägi üheaegselt ette nii tänavaäärse maja kui ka peaaegu sama suure kahekorruselise hoovimaja ehitamise. Erinevus Kooli ja Kastani tänava majade vahel seisneb esinduslikkuses. Kooli tänavale kavandati suurte korteritega majade kõrval ka 1‒2-toaliste korteritega maju. 1930. aastatel endisele näituseplatile (A. Haava - J. Tõnissoni – Kooli kvartal) ehitatud majade seas oli nii keskklassi üürimaju kui ka väikseid eramuid. Peale elumajade asub Toometaguse miljööväärtuslikul alal mitu ühiskondlikku hoonet: endine korporatsioon “Neobaltia” konvendihoone Kastani 1 (arh. R. v. Engelhardt, 1902, praegu Tartu Saksa Kultuuri Instituut), EÜS-i maja J. Tõnissoni 1 (ins G. Hellat, 1901‒1902), korporatsioon “Sakala” hoone Veski 69 (arh. A. Lindgren, 1910‒1911) ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium (ins Georg Hellat võidutöö alusel, 1914‒1915, praegu Miina Härma Gümnaasium). 64 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 65 Ajaloolised krundid (enne 1927) on suures osas säilinud. Majad asetsevad tänavajoonel või vastavalt 1882. aasta ehitusmääruses lubatule 4,3 meetrise tagasiastega. J. Kuperjanovi tänaval asuvad kõik majad tagasiastega. Nii tekib vaksali poole suundudes majesteetlik vaade vaksalihoonele. Ajalooliselt on J. Kuperjanovi tänava majade ees krundi piiril olnud madal piire nagu on tänapäeval taastatud J. Kuperjanovi 44 maja ees. Kui enamikku miljööalasid iseloomustab abihoonete paiknemine tänavaga paralleelselt tänavaäärse hoone taga, siis Toometagusel on see vähelevinud. Toometaguse miljööväärtuslikul alal on väga levinud abihoonete asumine krundi piiril, sest kesklinna lähedase, krundi hinna ja rikkama elanikkonna tõttu on piirkonna hoonestustihedus suur ning vajadust ja võimalust aiamaa pidamiseks ei ole. Toometagusele on iseloomulik kahekorruseliste kuuride rohkus. Toometaguse miljööväärtuslikku ala iseloomustavad kahekorruselised puitlaudisega puitmajad ja vähemal määral kahekorruselised krohvitud või tellisest kivihooned. Majade põhimahu laius on keskmiselt 12 m, otsaga tänava poole olevatel majadel 8 m. Majad on rikkaliku dekooriga, eriti Kastani tänava alguses Näituse ja J. Kuperjanovi tänava vahelisel lõigul. Valdavalt on majadel viilkatus, mille kõrgus võib olla väga erinev, kuid suuremal osal on katus madal, jäädes 20‒30 kraadi vahele. Omaette grupi moodustavad endise näituseväljaku alale jäävad pärast 1930. aastat ehitatud majad, mis on 1‒2korruselised krohvitud hooned. Puudub valitsev katusetüüp, esineb erineva kõrgusega viil- , kelp-, mansard- ja lamekatust. Piirkonnale iseloomulik ajalooline piire on tänavaäärne kõrge (1,5–2 m) plank või lippaed, J. Kuperjanovi tänaval maja ees madal sepis- või muust materjalist piire. Uhkematele majadele iseloomulikult on ka piirded esinduslikumad ja uhkemad kui mujal. 1930. aastatest pärinevate eesaiaga majade puhul madalam lippaed. Miljööväärtusliku ala kaitse eesmärk, ehitus- ja kasutustingimused on koondatud Miljöö teema alla, andmekihtidele „Miljööväärtuslik ala“ ning „Miljööalade hooned“. 7.15. Tähtvere miljööväärtuslik ala Tähtvere linnaehituslik kaitseala kehtestati 1996. Tähtvere planeeringu koostas linnaarhitekt Arnold Matteus 1929. Planeering lähtus 19. sajandi lõpus Lääne-Euroopas populaarsest eesaiaga avarate kruntide, väikeste linnaväljakute-haljakute ja romantilisust loova kaartänavaga aedlinnaideest. Linnaosa peatänavateks kavandati tammedega ääristatud Taara pst ja sellega ristuv J. Hurda tänav. Tähtvere algses planeeringus oli osa tänavaid kavandatud eesaiaga majadega, osa tänavaid tänavaäärsete majadega. Tänasel miljööväärtuslikul alal on enamik maju eesaiaga, ainult Taara pst äärsed majad ja osal Vikerkaare tänavaga ristuvate tänavate nurkades on tänavaäärsed majad. Taara pst ja C. R. Jakobsoni tänava ristumiskohta oli ette nähtud kinnisel viisil hoonestatav linnaväljakuga ärikeskus. Aedlinnaliku iseloomu kindlustamiseks kehtestas Tartu linnavolikogu 1932 ehitamisele üksikasjalised nõuded (Tartu Tamme, Ropka ja Tähtvere linnaosade ehituste erimäärused. RT 1932, nr 59). Tähtvere kavandati villade ja suurte korteritega majade piirkonnana, tegelikkuses kujunes villade osakaal väikeseks, valdavalt ehitati 2‒4 korteriga elamuid. Tähtvere planeeringut iseloomustavad suured rikkalikult haljastatud krundid ja väike hoonestustihedus. Nõukogude perioodil toimunud kruntide jagamine puudutas miljööväärtusliku ala krunte vähesel määral. Kruntide algne suurus ja kuju on hästi säilinud. Tähtvere miljööväärtusliku ala hooned on ehitatud peamiselt 1930. aastatel. Osa maju, peamiselt J. Hurda tänaval (Taara puiesteelt raudtee poole jäävas lõigus), Vikerkaare tänaval (C. R. Jakobsoni ja L. 65 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 66 Koidula vahelises lõigus), aga üksikud majad ka L. Koidula ja Fr. R. Kreutzwaldi tänaval, on ehitatud 1940.‒1950. aastatel. Pärast sõda jätkati sealt, kus enne sõda jäi pooleli, seepärast on piirkond arhitektuurselt ühtne. Tähtvere majade arhitektuurseks eeskujuks on rahvusvaheline funktsionalism, mida iseloomustab kivi, betoon, asümmeetrilised mahud, heledad dekoorita (krohvi)pinnad, parapetiga lamekatus ja laiad aknad. Ehitusoskuslikel ja finantsilistel põhjustel kujunes Eestis ja Tähtveres sellest oma funktsionalismi versioon. Erinevalt rahvusvahelisest funktsionalismist ehitati Tähtvere majad peamiselt puitsõrestikehitistena või palkkonstruktsioonina. Kiviehitisi on vähe. Lamekatust on vähe, esinevad üle ulatuva räästaga madal kelpkatus ja kõrge kelpkatus. Nii mõnelgi majal leidub ekspressionistlikke, heimatlikke või barokseid dekoorielemente. Elamu põhimahu laius on keskmiselt 12 m. Majadele on iseloomulik sile või vähese dekooriga krohvipind, kaheks kuni neljaks püstosaks jaotatud aknad, mille laius on kolmeks või neljaks jaotatud akna puhul suurem kui kõrgus. Tähtvere miljööväärtusliku ala majad on 2-korruselised kelpkatusega hooned. Vastavalt määrusele pidi plekiga kaetava katuse kalle olema alla 20 kraadi ja kiviga kaetava katuse kalle üle 45 kraadi. Reaalselt jääb katusekalle 5–35 kraadi vahele. Katusekiviga on kaetud kõrged katused, kuid plekk-katuseid on ka üle 20-kraadise kaldega katuste puhul. Määruses nimetatud üle 45-kraadise kaldega majad alal puuduvad. Vältimaks agulimiljöö teket oli kõrvalhoone ehitamine keelatud. Krundi tagumise osa moodustab tarbe- või puhkeaed. Määruse kohaselt tuli krundi ja tänava vahele püstitada 1‒1,25 m kõrgune piire või hekk, keelatud oli plank ja okastraadist piire. Miljööväärtusliku ala kaitse eesmärk, ehitus- ja kasutustingimused on koondatud Miljöö teema alla, andmekihtidele „Miljööväärtuslik ala“ ning „Miljööalade hooned“. 7.16. Kahekorruselised kuurid Kahekorruselised kuurid on Tartule iseloomulik abihoone tüüp, mida üksikute näidete näol on olemas ka mujal Eestis, kuid laia levikuga on kahekorruselised kuurid olnud ainult Tartus. Kahekorruselised kuurid asuvad reeglina kas tänavaäärse maja taga sellega paralleelselt või risti krundi piiril. Kuuri teise korruse uste ees on piirdega käik ehk galerii ehk rõdu, kuhu pääseb välise trepi kaudu. Esimese ja teise korruse ustega sein võib asuda ühel joonel, sellisel juhul moodustab käigu põrand esimese korruse kohale varjualuse, kuid teine korrus võib olla ka tagasiastega. Enamasti asuvad kuurid nii esimesel kui ka teisel korrusel, üksikutel juhtudel võib esimesel korrusel olla kuuride asemel või kuuride kõrval ka tall, garaaž, varjualune, kivist pesuköök vm funktsiooniga ruum. Kahekorruselised kuurid on puitkonstruktsiooniga ehitised, mis kaetud servamata laudadega, üksikjuhtudel ka profileeritud laudadega. Krundi piiril olevatel kuuridel võib olla tellisest tulemüür, kuuri koosseisus olevad pesuköögid ja garaažid ehitati samuti kivist. Enamlevinud on madala kaldega pultkatus või viilkatus, mis ajalooliselt oli kaetud tõrvapapiga, valtsplekiga või kiviga. 8. Väärtuslikud põllumajandusmaad Väärtusliku põllumajandusmaa määramise ning sellele kaitse- ja kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on tagada kõrge mullaviljakusega maade säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada maid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Keskmisest kõrgema boniteediga põllumajandusmaa on piiratud ja taastumatu ressurss, mida tuleb säilitada toidu tootmiseks ja 66 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 67 toidujulgeoleku tagamiseks. Väärtuslik põllumajandusmaa jaotub haritavaks maaks (põllumaa), püsirohumaaks ja püsikultuuride all olevaks maaks. Väärtuslikuks põllumajandusmaaks on määratud põllumajandusmaad, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem kui 41 hindepunkti (Eesti keskmine kaalutud boniteet) ning mis ei jää üldplaneeringuga määratud asustuse arengualale, tiheasustusalale (olemasolevale kompaktse hoonestusega alale) või millele ei ole kehtestatud detailplaneeringut. Väärtuslik põllumajandusmaa tuleb üldjuhul säilitada põllumajanduslikuks tegevuseks ja hoida harimiskõlblikuna, vältida tuleb selle metsastamist ja metsastumist. Väärtuslikul põllumajandusmaal on ehitustegevus üldjuhul keelatud. Väärtuslikule põllumajandusmaale võib maa põllumajanduslikul otstarbel kasutamiseks või põllumajandusloomade pidamiseks ehitada uue hoone või rajatise (edaspidi põllumajandusehitis), kui on täidetud kõik järgmised tingimused:  põllumajandusehitise ehitamine muule maale on oluliselt ebaotstarbekam  põllumajandusehitis ehitatakse võimalikult lähedale väärtusliku põllumajandusmaaga piirnevale teele või ühte kompleksi olemasoleva ehitisega  põllumajandusehitis ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist  säilib väärtusliku põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus. Väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada uue elamu ja selle teenindamiseks vajaliku uue hoone või rajatise (edaspidi koos elamu), kui on täidetud kõik järgmised tingimused:  elamu ehitatakse väärtusliku põllumajandusmaa massiivi servaalal paiknevale kuni 0,5 hektari suurusele põllusopile  elamu ehitamine muule maale on oluliselt ebaotstarbekam  elamu ehitamine ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist  säilib väärtusliku põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus. Väärtuslikul põllumajandusmaal paiknevat olemasolevat ehitist võib laiendada väärtuslikule põllumajandusmaale, kui on täidetud vähemalt järgmised tingimused:  laiendatav hoonete ja õuemaa alune ala on kuni 0,5 hektarit  ehitise laiendamine muule maale on oluliselt ebaotstarbekam  ehitise laiendamine ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist  ehitise laiendamise tulemusena säilivad väärtusliku põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus. Väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamise vajaduse korral võib kaalutlusotsusena kõrvale kalduda asumit kirjeldavas arhitektuuriüksuses määratud hoonete vahelise minimaalse vahemaa nõudest, kui see tagab põllumassivi tervikliku säilimise. Väärtuslkud põllumajandusmaad on toodud andmekihis Väärtuslikud põllumajandusmaad. 67 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 68 9. Väärtuslikud maastikud 9.1. Maakonnaplaneeringu kohased väärtuslikud maastikud Maakonnaplaneeringu kohased väärtuslikud maastikud on Emajõe luhaalad (R7), Tartu Toomemägi ja selle ümbrus (R8), Kardla-Vorbuse (M5) ja Rahinge-Ilmatsalu (K2) väärtuslikud maastikud. Üldplaneering täpsustab Tartumaa maakonnaplaneeringus esitatud väärtuslike maastike kaitse- ja kasutustingimusi neis maastikukategooriates, mis vajavad enim kaitset. Hästikaitstud Toomemägi ja selle ümbrus on maastikuliselt väärtuselt kõrgeimal kohal olles linna sümbol ja maamärk. Toomemäe park ehk Toomemägi (koos Kassitoomega) on ajalooline kõrge kultuuriväärtusega objekt, mis ühtlasi omab looduskaitselist väärtust. Toomemäele liigirikkale pargile on koostatud muinsuskaitse eritingimused pargi heakorrastamiseks, kus üheks olulisemaks aspektiks vaadete avamine ja suunamine, seda nii pargi eri osade vahel kui ka pargist välja linnavaadetele. Emajõe luhaala väärtuslikust maastikust jääb linna territooriumile napp ala Ilmatsalu jõe ja Emajõe ühinemiskohal. Ala on osa Alam-Pedja looduskaitsealast ja Natura 2000 loodusalast. Rahinge-Ilmatsalu kohaliku tähtsusega väärtuslik maastik on tähelepanuväärne tänu mitmetele paisjärvedele, avatud maastikele ja väikestele metsatukkadele. Maastiku liigendatus metsatukkadega on oluline ka rohevõrgustiku toimimise seisukohast. Algselt maaparanduslikel eesmärkidel rajatud paisjärved on olulised maastikuilmestajad ja aktiivse puhkuse kohad. Paisjärved on valdavalt avalikult kasutatavad ja paisutamiseks antud vee erikasutuslubade omanik on Tartu linn. Piirkonnas Säilitamist väärib ka piirkonna maamärk – Ilmatsalu tellisetehase korsten. Väärtuslikuna vajavad säilitamist Tartust Ilmatsallu suunduva riigimaantee äärne kaseallee ning kohalikest punastest tellistest kunagise Tüki vesiveski hoone. Maastikukaitse täna katmata vajadusi silmas pidades tõstab üldplaneering enim esile Kardla- Vorbuse maakondliku tasandi väärtuslikku maastikku. Kõrget hinnet väärib suhteliselt hästi säilinud talumaastik Vorbuse ja Kardla külades, sealsed muistsed asulakohad, Vorbuse mõisapark. Vorbuse on põline mõisaaegne tüüpiline hajaküla, mille väärtus seisneb avatud vaadetega väärtuslikes põllumaades ja üksikutes suurte kruntidega talukohtades. Kardla- Vorbuse tee välisringilt avanevad looduslikku ja esteetilist elamust pakkuvad avatud vaated Emajõe orulammile ja hooldatud põllumajandusmaastikule. Piirkonnas on hulgaliselt põliseid talukohti ja algupäraseid hooneid (nt Kivisäki talu, Marguse talu, Soomeküla-Johani talu, Vanaaseme tellisetehase hoone). 9.2. Rahinge-Ilmatsalu väärtusliku maastiku üldised kaitse- ja kasutustingimused Üldplaneeringuga määratakse Rahinge-Ilmatsalu väärtusliku maastiku üldised kaitse- ja kasutustingimused järgmiselt: väärtustada hooldatud põllumajandusmaastikku Ilmatsalu paisjärve kaldale uushoonestuse kavandamisel tuleb arvestada, et järve kaldal säiliksid avatud vaatekoridorid ja järve kallaste avalik kasutus 68 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 69 väärtustada Ilmatsalu, Rahinge ja Tüki paisjärvi. Järvede kinnikasvamise vältimiseks tuleb neid regulaarselt hooldada - niita, vajadusel süvendada ja eemaldada põhjamuda. 9.3. Kardla-Vorbuse väärtusliku maastiku üldised kaitse- ja kasutustingimused Üldplaneeringuga määratakse Kardla-Vorbuse väärtusliku maastiku üldised kaitse- ja kasutustingimused järgmiselt: säilitada väljakujunenud hajaküla talumaastik ja miljöö Vorbuse ja Kardla külades ning jätta avatuks vaated Emajõe orule. hajakülas Vorbuse-Kardla teest jõe poole säilitada ja avada vaated Emajõele, vajadusel eemaldada selleks otstarbeks võsa. Säilitada avatud vaated põldudele, metsadele ja talukohtadele. Väärtuslikud põllumajandusmaad väärivad säilitamist. hajapiirkonna talukohtade õuealade ümber säilitada kõrghaljastus, uushoonestuse õuealade ümber kavandada haljastus ja soovitavalt hekid, kasutada kohalikke taimeliike. suurte sillutatud platside, müratõkkevallide, päikeseparkide jmt väärtuslikku maastikku sobimatute tehisobjektide rajamine ei ole lubatud. uute asumite planeerimisel ja alale hoonestuse või haljastuse kavandamisel tuleb tagada, et säiliksid kõrgelthinnatud maastiku avatus ja vaadeldavus. Vältida piirkonda sobimatut krundistruktuuri ja hoonestust. vältida avatud maastikule tänapäevaste tihedalt hoonestatud uusasumite moodustamist. Kui uusasumeid neile aladele siiski kavandatakse, tohib neid rajada hoonete gruppidena, mitte lausaliselt. Uusasumi planeerimise suunised antakse põhilahendusega. juhul, kui väärtuslikul maastikul soovitakse kaevandada maavaravaru, siis tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning võimalusel säilitada ala väärtused maksimaalselt. Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastada selliselt, et korrastatud ala sobituks väärtusliku maastikuga 9.4. Soovitused maastikuhoolduskava koostamiseks Kardla-Vorbuse ja Rahinge- Ilmatsalu väärtuslikele maastikele Väärtuslikule maastikule on soovitatav koostada maastikuhoolduskava, mille alusel on kava koostajal õigus väärtuslike maastike piire ning nende kaitse- ja kasutustingimusi täpsutada. Hoolduskavad on aluseks väärtuslike maastike säilimisele ja taastamisele. Nende põhjal kavandatakse hoolduseks vajalikke meetmeid, samuti on need aluseks arendus- ja majandustegevuse korraldamisel väärtuslikel maastikel. Olenevalt väärtusliku maastiku iseloomust tuleks hoolduskavas käsitleda järgmisi teemasid:  väärtust loovate objektide (hooned, väikeobjektid, poollooduslikud kooslused) korrastamine, lagunevate ehitiste likvideerimine, konserveerimine või ohutust tagades teadlikult lagunevana hoidmine 69 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 70  parema vaadeldavuse võimaldamiseks hoida vaated avatuna ja avada uusi vaateid, vajadusel ehitada vaatekohtadesse vaateplatvorme  säilitada väärtuslike maastike omapära maa sihtotstarbe muutmisel, samuti olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel Väärtuslikud maastikud on toodud andmekihis Väärtuslikud maastikud. 10. Transpordivõrgustik 10.1. Üldosa Üldplaneeringu eesmärk on ohutu ja hästi toimiva tänava- ning teedevõrgu määramine. Tänavavõrgu määramisel on lähtutud eesmärgist vähendada linnasisest liiklust ühendusteguri vähendamisega. Ühendustegur leitakse piki tänavaid mõõdetud teekonna pikkuse ja nn linnulennulise kauguse suhtena. Ühendusteguri võib määrata kahe punkti, mingi ala või terve linna tänavate- ja teedevõrgu kohta. Täiendavate Emajõe ja raudtee ületustega ning sidusa magistraaltänavate võrgustikuga suunatakse Tartuga mitte seotud transiitliiklus välimist ringteed pidi linnast mööda. Ühendustegurite vähendamine loob lühemate marsruutidega võimalused sõiduautoliikluse asemel valida jalgsi, rattaga või ühistranspordiga liikumise. Tänavataristu ümberehitamisel tuleb arvestada tuleviku transpordilahendustega. Suuremaks väljakutseks on autonoomsete sõidukite lisandumine liiklusesse. 4. ja 5. taseme autonoomsusega sõidukid esitavad uued nõuded tänavadisainile. Tulevikutransport on valdavalt elektrimootoriga sõiduk (tõukeratas, tasakaaluliikur, ratas, auto, kaubik, buss jms) ja elektritaristu, parklate, teenindusjaamade, elamute jms kavandamisel peab olema valmisolek elektrilaadimispunktide rajamiseks. Üldplaneeringuga kavandatu tagab lühemate liikumisteede ning ökoloogiliselt puhtamate liikumisviiside ja sõidukite kasutusele võtuga Euroopa Liidu eesmärki transpordist tuleneva CO2, müra ja õhusaaste vähendamiseks. Kõik see tagab meeldivama elukeskkonna ja Tartu linna konkurentsivõime tõusu. Määratud on kergliiklusteede põhi- ja tugivõrk. Liiklusskeemi eelnõul on üldplaneeringu täpsusastmega näidatud planeeritavate maanteelõikude, tänavate, teede, raudteede, sildade ja avalike parklate asukohad ning ristlõiked erinevatele teeliikidele. Tartu linnas planeeringute ja projektide koostamisel on linnal õigus nõuda lähtumist Eesti Standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad” ning majandus- ja taristuministri määrusest „Tee projekteerimise normid“. Hoonestuse kavandamisel tuleb muu hulgas koostada liikluse tekke ja parkimise nõudluse uuring koos erinevate liikumisviisidega juurde pääsetavuse võrdleva analüüsiga. Analüüsi tulemusest ja kinnistu ühendustegurist erinevate ühiskondlike, äri-, puhke-, transpordiobjektidele ja teedevõrgustikule on võimalik Standardiga EVS 843:2016 määratud parkimisnormatiivist väiksema arvu parkimiskohtade rajamine. Tänavate ja teede ehitamine ja kasutamine ning liiklemisega seonduv tegevus peab olema ohutu. Tänava ja teede taristu kasutamine ei tohi põhjustada ohtu inimese ega looma elule ja tervisele, varale või keskkonnale. 70 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 71 Tänava ja tee ristlõike määramisel arvestatakse kõikide liiklejatüüpide vajadustega. Erinevate liiklejatüüpide teede kavandamisel tuleb lähtuda ohutusest ja tee-ehituslikest nõuetest autonoomsetele sõidukitele. Tänavavõrgu planeerimisel ja tänavate projekteerimisel tuleb lähtuda liiklejate hierarhiast:  lapsed, vanurid, puuetega inimesed,  teised jalakäijad,  jalgratturid,  ühistransport,  avarii- ja hooldusteenistus,  muu motoriseeritud liiklus. Üldplaneeringu eesmärgiks on vähendada eelkõige kergliiklejate ühendustegurit. Taristu (teed, tehnovõrgud) kavandamisel tuleb arvestada üleujutusriskidega. Tänavate ja teede arendamisel lähtutakse reaalsest liikumisnõudluse muutustest tulenevalt ruumilistest arengutest. Tänavavõrgu planeerimisel on arvestatud maakasutusega ja selle mõjuga liiklusnõudlusele. Olulise ruumilise mõjuga objektide asukohavalik peab soodustama liikumist ühistranspordiga, jalgsi ja jalgrattaga, kuid tagatud peab olema ka juurdepääsemine mootorsõidukitega. Tänavaruumi laiusgabariidi planeerimisel peab muu hulgas arvestama ka tehnovõrkude ja haljastuse paigaldamisega tänavaruumi. Tänavate ja teede ümberehitamisel tuleb rajada kergliiklejatele sõiduteest eraldatud kergliiklusteed. Asulas peab kergliiklejal olema võimalik liigelda mõlemal teepoolel. Esimeseks oluliseks osaks liikluse ümbersuunamiseks oli Tartu idapoolse ringtee osa koos Ihaste sillaga valmimine. Liikluse linnast ümbersuunamise järgmise olulisemaks objektiks on Tartu põhjapoolse ringtee väljaehitamine koos Emajõge ületava sillaga (Jõhvi-Tartu-Valga maantee ühendamine Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa maanteega). Nende liiklusobjektide realiseerimine võimaldab suunata raskeveokite liiklust linnast mööda ning vähendada liikluse koondumisest tingitud negatiivseid keskkonnamõjusid Tartu linnas. Arvestades üldplaneeringu täpsusastet ja üldistuse taset, ei kuva üldplaneeringu transpordivõrgustiku andekihis kvartalisiseseid juurdepääsusid. Avalikud juurdepääsud tuleb säilitada. Kui ilmneb, et juurdepääsud kaotavad avaliku huvi, siis võib need huvitatud naaberkinnistu omanikele rendile anda või võõrandada. Teema- või detailplaneeringutega määratud kogujateed ja juurdepääsud tuleb teede ümberehitamisel ning maa-ala arendamisel välja ehitada. Eelprojekteeritud ja/või teema- ja detailplaneeringuga kavandatud liiklusobjektid on esitatud transpordivõrgustiku andmekihil. 71 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 72 10.2. Tänava- ja teedevõrk Tänava- ja teedevõrgu arendamise peamine eesmärk on elanike liikumisvajaduse ja sellest tuleneva transpordikasutuse toimimiseks vajalike tingimuste tagamine. Eesmärgiks on kõikide liikumisviiside ühendusteguri vähendamine, ohutuse tagamine, liiklussujuvuse parandamine ning transpordist tulenevate negatiivsete mõjude leevendamine. Tänavavõrgu arendamine peab toimuma ühtse tervikuna ja olema kooskõlas linnaruumi arendamisega. Toimiv transpordisüsteem peab tagama lähtuvalt liikumisvajadusest ohutu, keskkonnasäästliku, sujuva ja lühema lahenduse. Tartu linna tänavatele ja teedele rajatakse turvalised liiklemisruumid kõikidele liiklejatüüpidele. Planeeringute ja projektide koostamisel tuleb parameetrite määramisel ühena lähteandmetest arvestada tänava liiki. Üldplaneeringus kajastuvad magistraaltänavate kategoorias põhimagistraaltänavad (rahuldavad peale linnaliikluse vajaduste ka linna läbiva liikluse vajadusi) ja jaotusmagistraaltänavad (on kavandatud linnaosadevahelise liiklusvajaduse rahuldamiseks). Tartu linnaga mitte seotud liiklus suunatakse Tartust mööda välimise ringtee abil. Tartu linna välimise ringtee moodustavad põhimagistraalid: Tartu linna läänepoolne ringtee, Tartu linna idapoolne ringtee, Jõhvi-Tartu-Valga maantee, sild üle Emajõe, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee. Linnapiiril kulgevate tänavate ja linnast välja suunduvate tänavate planeerimine ja ehitamine toimub koostöös naaberomavalitsustega ja Maanteeametiga. Uute põhi- ja jaotustänavate lõikude või olemasolevate põhi- ja jaotustänavate ümberehitamise kavandamisel tuleb rakendada sobivaid müra ja vibratsiooni leevendavaid meetmeid, mis realiseeritakse teede ehitamisega samal ajal. Uute sildade ja viaduktide kavandamisel tuleb tagada ülegabariidiliste vedude juurde- ja möödapääs sillast või viaduktist. Detailplaneeringute kehtestamine naaberomavalitsuses, kus liiklusühendus on kavandatud linna tänavate kaudu, eeldab tänavate väljaehitamise ja kasutamise lepingu sõlmimist valla ja linna vahel. Linna poolt lepingu sõlmimise eelduseks on sujuva liikluse prognoositud jätkumine peale detailplaneeringute realiseerimist. Krundile kavandatud hoone ehitusloa väljastamise eelduseks on nõuetekohase juurdepääsu rajamine. Üldplaneeringuga määratakse erinevate teede ja tänavate liikidele tee- ja tänavamaa minimaalsed laiused. Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ning teehoiu korraldamiseks. Teemaale peavad mahtuma nii tee kui sellega seotud elemendid (kergliiklusteed, parklad, bussipeatused, tehnovõrgud, veeviimarid jne). Teemaa minimaalsed laiused on toodud tüüpristlõigetel. Täpset teemaa piiri liiklusskeemil määrata ei ole võimalik, kuna teemaa piiri arvestatakse äärmise sõiduraja välimisest servast, mis omakorda selgub alles projekteerimises käigus. Tänavamaa minimaalsed piirid sätestatakse standardiga EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Maanteede teemaa minimaalset piiri õigusaktidega ei määratleta. 72 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 73 Kõigil avalikult kasutatavatel teedel ja tänavatel määratakse Ehitusseadustiku alusel tee kaitsevöönd. Kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee ehk Euroopa teedevõrgu maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast põhimagistraaltänavatel 15 meetrit ja ülejäänud tänavatel 10 meetrit. Vajaduse korral võib detailplaneeringu koostamisel kaitsevööndit laiendada kuni 50 meetrini. Riigi põhimaanteedele nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa ja nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga on määratud kaitsevöönd koostatud maantee rekonstrueerimisprojektide alusel. Riigimaantee kaitsevööndis detailplaneeringute koostamisel tuleb taotleda teeomanikult lähteseisukohad/tehnilised tingimused. Detailplaneeringu kohustuseta ehitustegevuse kavandamisel riigimaantee kaitsevööndis on vajalik teeomaniku kooskõlastus. Ohtlike veoste veotee võib läbida asula, puhketsooni, looduskaitseala või kulgeda kultuuri-, õppe-, eelkooli- ja raviasutuste, suurte tööstusettevõtete ning kultuurimälestiste läheduses ainult siis, kui vedu ei ole teisiti võimalik. Ohtlike veoste vedu Tartu linnas ei ole lubatud hommikusel ja õhtusel tipptunnil. Magistraaltänavad Tartu linna üldplaneeringus on magistraaltänavatest põhimagistraaltänavad ja jaotusmagistraaltänavad. Tänavavõrgustiku planeerimisel on järgitud seda, et magistraaltänavate võrgustik moodustaks tervikliku ja katkematu süsteemi. Oluline on magistraaltänavate ristumisel ristmike läbilaskvuse ja liiklusohutuse tagamine. Magistraaltänavate ristmikel peavad olema tagatud kõik manöövrid. Kuni magistraaltänavate võrgustiku väljaehitamiseni tuleb jälgida, et magistraaltänavate vahele jäänud juurdepääsuteedel, millest on tänu soodsatele ühendustele kujunenud funktsioonilt magistraaltänavad, oleks rakendatud liikluse ohutust suurendavaid ja keskkonnamõjusid leevendavaid meetmeid. Kui nende juurdepääsuteede tehniline lahendus ei vasta magistraaltänava funktsioonile, tuleb tänaval rakendada liikluse rahustamise meetmeid. Põhi- ja jaotusmagistraaltänavate planeerimisel ning liikluskorralduse kavandamise põhimõtted on järgmised:  lähtuvalt magistraaltänavate funktsioonist tuleb neil tagada kiire ja sujuv ühendus,  magistraaltänavatel tuleb ristmikud kavandada, kas: eritasandilisena, kanaliseeritult foorjuhitavana või ringristmikuna,  kergliiklejate ülekäigukohtadel tuleb üldjuhul rajada tee keskele ohutussaared, vajaduse korral ülekäigurajad reguleerida foorjuhitavana või rajada eritasandiline jalakäijate ületuskoht,  olulisematel ristmikel peavad olema lisarajad vasakpööretel. Kui vasakpöörderadu ei ole võimalik rajada, siis võivad vasakpöörded olla keelatud. Vasakpöörde keeld võib olla kellaajaline,  põhimagistraaltänavatel on üldiselt parkimine keelatud, 73 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 74  alati tuleb kaaluda põhimagistraaltänavatele ja põhitänavale suubuva krundi väljasõidu vajalikkust ja alternatiivseid võimalusi,  suure liikluskoormuse tõttu on põhimagistraaltänavatel sageli suhteliselt kõrge müra- ja õhusaaste tase. Seetõttu tuleb põhimagistraaltänavad planeerida hoonetest piisavalt kaugele või kasutada müratõrjemeetmeid. Põhimagistraaltänavat ei planeerita üldjuhul läbi elamupiirkonna,  jaotusmagistraaltänavatel võib erandkorras liikluse rahustamise võtteid kasutada juhul, kui tänava ääres asuvad ühiskondlikud suure kasutusega ehitised (näiteks raamatukogu, haigla, polikliinik, spordiehitised jt) või lasteasutused (koolid, lasteaiad jt),  põhimagistraaltänavatel liikluse rahustamist üldiselt ei kasutata. Samuti ei ole soovitatav ühiskondlike ehitiste ja lasteasutuste juurdepääsude kavandamine põhimagistraaltänavate äärde,  olemasolevas linnastruktuuris on tänavakoridoride laiused määratud olemasolevate krundipiiridega. Planeeritavate põhimagistraaltänavate koridori laius on minimaalselt 37 meetrit, jaotusmagistraaltänavate koridori laius on minimaalselt 27 meetrit. Juurdepääsutänavad Juurdepääsutänavad jagunevad kohalikeks jaotustänavateks, kõrvaltänavateks ja kvartalisisesteks tänavateks. Juurdepääsutänavate funktsiooniks on tagada ühendus magistraaltänavatelt valdustele. Neil toimuv liiklus on seotud kohaliku piirkonnaga ning läbivat liiklust üldiselt ei ole. Juurdepääsutänavate planeerimisel ja liikluskorralduse kavandamisel peavad olema täidetud järgnevad põhimõtted:  kohalikud jaotustänavad ühendavad kõrvaltänavaid ja kvartalisiseseid tänavaid magistraaltänavatega. Kohalikel jaotustänavatel kulgevad ühissõidukite liinid,  kõrvaltänavate ja kvartalisiseste tänavate kavandamisel tuleb kasutada liikluse rahustamise võtteid,  tuleb vältida pikki sirgeid tänavalõike,  kvartalisisestel tänavatel võib kasutada jagatud tänavaruumi põhimõtet, kus jalakäijad ja jalgratturid liiguvad autoga ühisel teeosal, kui on täidetud järgmised liiklejate ohutust tagavad nõuded:  tänaval puudub läbisõiduvõimalus, tänav on tupik- või lingtänav,  tänaval puudub sõidukite parkimise võimalus. Sõidukite parkimine on lahendatud tänavaga külgnevatel kinnistutel, tänaval on rakendatud liiklust rahustavaid meetmeid. Teed väljaspool tiheasulat Tartu linna territooriumit läbivad kaks suure liiklussagedusega maanteed: Tallinn–Tartu–Võru– Luhamaa ja Tartu–Viljandi–Kilingi–Nõmme maantee. Nimetatud maanteedelt on uute mahasõitude rajamine keelatud, kasutada tuleb olemasolevaid või varem planeeritud mahasõite. Tartu–Viljandi–Kilingi–Nõmme maantee äärde kavandatud elamupiirkondade väljaehitamisel tuleb liiklusohu vähendamiseks rajada Haage–Pihva lõigus kogujatee (on detailplaneeringutega määratud). Olemasolevate ja planeeritavate asumite teenindamiseks tuleb planeerida kogujateed, kui see osutub vajalikuks liiklusohutuse seisukohast. Maanteede ümberehitamisel tuleb varem planeeritud kogujateed rajada või koostatakse maantee ümber ehitamise käigus uus piirkonna teedevõrgustiku 74 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 75 skeem, mis ehitatakse välja koos maanteega. Maanteede ümberehitamisel tuleb rajada maanteest eraldiseisev (haljasribaga eraldatud) kergliiklustee koos kergliiklejate ohutute teeületuskohtadega. Piirkonna kohalike teede võrk on hästi väljakujunenud. Kohalike maanteede ja tänavate kasutus peab olema avalik. Uute teede ja tänavate asukohad, juurdepääsud alale ning ehitustingimused määratakse detailplaneeringutega. Detailplaneeringu koosseisus koostatakse liiklusskeem, mis lahendab teedevõrgu kuni V klassi teeni. Kohalike teede kaitsevööndi laiuseks on 10 meetrit välimise sõiduraja välisservast. Ohutu liikluse huvides tuleb rajada kergliiklusteed, mis ühendavad Tartu linna erinevaid tiheasulaid ning külakeskuseid ja puhkepiirkondi. Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Tartu linna lähialade ja linna vahelised territoriaalsed seosed“ näeb ette jalgrattamarsruuti, mis saab alguse Eurovelo marsruudist Jõhvi–Tartu–Valga maanteelt, kulgeb mööda Külitse–Haage maanteed, suundub põhja suunas Haage–Rahinge, Rähni–Rahinge ja Tiksoja–Vorbuse maanteed mööda ja suundub siis Vorbuse–Kardla teed mööda taas Tartu linna. Riigi kõrvalmaanteede kaasajastamiseks tuleb need lähiajal ümber ehitada kruuskattega teedest kõvakattega teedeks. Kergliiklejatele (jala ja rattaga) peavad olema läbitavad ka kõik olemasolevad ja planeeritavad matkarajad. 10.3. Sillad ja tunnelid Geograafilise asukoha tõttu on sillad Tartu linna jaoks äärmiselt olulised. Tartu asub Emajõe ääres Võrtsjärve ja Peipsi järve vahelisel alal. Lisaks järvedele ja jõele mõjutavad teede asukohtade kujundamist Laeva soo ja Emajõe suursoo. Tartu linna jagab kaheks Emajõgi koos allavoolul asuvate lammialadega. Praegu on Tartusse rajatud üle Emajõe seitse silda. Sildadest viis on autosillad ja kaks kergliiklejate sillad. Emajõe sillad on allavoolu lugedes järgmised: Kroonuaia sild (1996), Vabadussild (2009), Kaarsild (1959), Võidu sild (1957), Turusild (2003), Sõpruse sild (1981) ja Ihaste sild (2015). Raudteeliikluse eraldamiseks muust liiklusest on Tartusse rajatud Riia tn, Variku ja Postimaja liiklussõlme raudteeviaduktid. Toomemäel on jalakäijatele 1816. aastal rajatud Inglisild ja 1913. aastal rajatud Kuradisild. Väljaspool Tartut on Emajõel kolm autosilda (Rannu–Jõesuu sild, Kärevere sild, Luunja sild), üks praamiga (Kavastu parv) Emajõe ületamise võimalus ja üks raudteesild (Jänese raudteesild). Üldplaneeringuga määratakse järgmiste sildade, tunnelite ja raudteeviaduktide rajamise vajadus:  Tartu põhjapoolse ümbersõidu sild. Sild on osa Tartu linna põhjapoolse ümbersõidu projektist. Töö eesmärgiks on kahe riigimaantee (Jõhvi – Tartu – Valga maantee ühendamine Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maanteega) ühendamine. Tartu linna põhjapoolse ümbersõidu rajamise järgselt ei ole Narva mnt ja Riia tn riigimaantee (Jõhvi–Tartu–Valga maantee) osad. Tööde teostaja on Maanteeamet; 75 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 76  Tuglase kergliiklussild. Sild ühendab Tartu linnas Emajõe vasakkaldal Ujula-Kvissentali ja Kruusamäe linnaosasid ning Emajõe paremkaldal Supilinna, Tähtvere, Veeriku ja Ravila linnaosasid;  Marja ja Lubja tn vaheline kergliiklussild. Sild suundub Supilinna Marja tänava sihilt üle jõe asuvale Lubja tänavale ühendades Supilinna Ujula-Kvissentali asumiga. Silla rajamiseks on läbi viidud arhitektuurivõistlus.  Kesklinna piirkonda kergliiklussild. Sillale ei ole täpset asukohta veel määratud. Võimalikud variandid on: Munga tn pikendusel, Holmi kvartalis või Põik tn pikendusel;  Rebase tn pikendusele kergliiklussild. Sild ühendab Annelinna Ropka linnaosaga;  Ropka – Annelinna ühenduse kergliiklussild. Kergliiklustee võib rajada praeguse tüürite teenindustee peale ja kergliiklussilla rajamine üle Emajõe on võimalik.  Kergliiklustunnelid/sild Vitamiini tn ja raudtee ristumisel. Eritasandiline raudtee ületus kergliiklejatele;  Betooni tn eritasandilise raudteeülesõit. Eritasandilise ülesõidu rajamiseks on koostatud Ühtekuuluvusfondi projekti nr 2002/EE/16/P/PA/009.002 Ohuprobleemide likvideerimine raudtee ja maantee samatasandilisel lõikumisel raames tööprojekt „Betooni tn eritasandiline raudteeületuskoht Tartu linnas“;  Näituse tn eritasandiline raudteeülesõit. Ülesõidukohale on koostatud töö „Näituse tänava liiklustunneli uusehituse ja sellest tuleneva tänavavõrgu rekonstrueerimise eelprojekt“;  Vanemuise ja Lembitu tn sihis eritasandiline raudteeülekäigukoht. Eritasandilise ülekäigukohale on koostatud eskiisprojekt „Tartus, Maarjamõisa ja kesklinna vaheline kergliikluse kahetasandiline raudteeületus“;  Aardla tn eritasandiline raudteeülesõit. Eritasandilise ülesõidu rajamiseks on koostatud Ühtekuuluvusfondi projekti nr 2002/EE/16/P/PA/009.002 Ohuprobleemide likvideerimine raudtee ja maantee samatasandilisel lõikumisel raames eelprojekt „Aardla tn eritasandiline raudteeületuskoht Tartu linnas“. Arvestades kavandatavate sildade olulist rolli ühendusteguri vähenemisega teenuste kättesaadavuse parandamise osas on täiendavate Emajõe ületuskohtade ja nende pikenduste kavandamine pigem soodsa mõjuga, kuna võimaldab paremini siduda Tartu linna Emajõe erinevate kallaste vahel. Arvestades Emajõe kallaste ühendamise vajadust ühelt poolt ja teiselt poolt ühenduskoha asetumist linnaruumis tuleb sildade rajamise projektlahenduste välja töötamisel leida sobiv arhitektuurne, keskkonda rikastav, kaasaegne lahendus, mis võimalikult palju arvestaks ümbritsevat keskkonda ning säilitaks ja minimaalselt riivaks linna rohe- ja puhkealade väärtusi. Tuglase kergliiklussilla rajamiseks tuleb koostada detailplaneering. AS Eesti Raudtee kavandab olemasoleva, üle Emajõe kulgeva Jänese raudteesilla asendamist uue sillaga ning väikese raadiusega kõverate õgvendamist ca 2,2km pikkusel trassil Tartu linnas ja Tartu vallas, tõstmaks rongide liikumiskiiruse kuni 135 km/h. Pärast uue silla ja rööbasteede õgvenduse valmimist jääb olemasolev metallsild raudtee kasutusest välja. Üldplaneeringu koostamise ajal toimuvad läbirääkimised raudtee kasutusest välja jääva silla üleandmiseks Tartu linnale. Vana sild on võimalik ümber ehitada Tartu linna ja Tartu valda ühendavaks kergliiklussillaks. 10.4. Kergliiklus Kergliikluse all mõistetakse üldplaneeringus jalgsi, jalgrattaga vms kergliiklusvahendiga liikumist. Nendel liikumisviisidel on linna suurust arvestades oluline osakaal linlaste igapäevases liikumises. Üldplaneeringuga on määratud rattateede põhivõrk ja tugivõrk. Põhivõrk ühendab äärelinna linnakeskusega ja suuremaid naaberasumite keskusi omavahel (mõeldud pikemate ja kiiremate 76 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 77 ühenduste jaoks) või teenindab kõrvuti asetsevate linnaosade vahelist liiklust. Tugivõrk teenindab asumisisest liiklust ja jalgsi liikumise osa on domineeriv. Kergliiklusteede võrgustiku rajamisel tuleb lähtuda järgmistest nõuetest:  ohutus: liikumine peab olema maksimaalselt ohutu, liikluskorraldus üheselt ja selgelt arusaadav, st võrgustik peab olema rajatud nii, et ühes piirkonnas oleks võimalikult vähe eri põhimõttega lahendusi, et kõik eri liiklejagrupid saaksid aru, kuidas ise käituda ja mida oodata teistelt liiklejatelt;  sidusus: võrgustik peab ühendama kõiki peamisi sihtpunkte, olema loogiline ja pidev;  otsesus: lähte- ja sihtpunktide vaheline teekond peab olema lühim võimalik (mis lähtuvalt konkreetsetest oludest, ei pruugi alati olla sirge). Hästi kavandatud võrgustik peab looma võimaluse jõuda sihtpunkti ilma viivituste ja ootamiseta;  atraktiivsus: liikumine peab olema meeldiv ja huvitav. See sõltub olulisel määral ka linnalise keskkonna kvaliteedist;  mugavus: võrgustik peab olema rajatud nii, et seda oleks mugav kasutada;  kättesaadavus: võrgustikku peavad samaväärselt saama kasutada erineva võimekuse ja vajadustega inimesed, sh nii liikumis- kui nägemispuudega inimesed. Kergliiklusteede võrgustiku projekteerimisel tuleb lähtuda standardikohasest projektkiirusest. Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutus tuleb anda kas detailplaneeringuga või hoone projektiga. Autoliikluse vähendamise eesmärgil seatakse üldplaneeringu üheks peamiseks eesmärgiks nii kõnniteede kui ka kvaliteetsete jalgrattateede ja marsruutide rajamine ja tähistamine. Üldplaneeringuga seatakse kergliikluse arendamiseks järgmised nõuded:  asulas tuleb kergliiklejatel tagada liikumisvõimalused mõlemal teepoolel, väljaspool asulat tuleb vähemalt ühele poole teed rajada teest haljasribaga eraldatud kergliiklustee koos teeületuskohtadega;  kergliiklusteede rajamisel lähtutakse tee-elementide, nende laiusgabariitide ja ehitustöödega hõlmatud tänava- ning teemaa-ala ümberehitamisel tänava ja tee ning kergliiklustee liigist;  tagada eraldatud kõnniteede või jalgteede näol juurdepääs bussipeatustele ning olulistele tõmbekeskustele;  jalakäijate ja jalgratturite liikumisrajad peavad olema võimaluse korral eraldatud;  magistraaltänaval ja kohalikul jaotustänaval tuleb jalakäijad eraldada autoliiklusest;  jalakäigualadel, kus on vaja säilitada autoga juurdepääs hoonetele, tuleb autoliiklusala selgelt eristada;  kvartalisisestel, jalakäijate eelistusega tänavatel võib kasutada jagatud tänavaruumi põhimõtet, kus jalakäijad liiguvad sõidukiga ühisel teeosal, kui on täidetud järgmised nõuded: tänaval puudub läbisõiduvõimalus, tänav on tupik- või lingtänav, tänaval puudub sõidukite parkimise võimalus, sõidukite parkimine on lahendatud tänavaga külgnevatel kinnistutel, tänaval on rakendatud liiklust rahustavaid meetmeid;  tupik- ja lingteedel peab olema tagatud kergliiklejate läbipääsemine naaberkvartalitesse;  kõnniteede rajamisel ja renoveerimisel tuleb võtta arvesse erivajadustega ning puuetega inimeste vajadusi, lapsevankriga liikuvate inimeste vajadusi ja alla 13-aastaste lapsjalgratturite vajadusi. Erivajadusega inimeste liikumist aitavad parandada madaldatud äärekivi, reljeefsed tänavapinnad jms. Jalgrattaga liikuvate laste liikumisvõimalusi ja ohutust aitavad parandada kõnniteede piisav laius ja ristmikel piisav nähtavus. Lapsevankriga liikuvate inimeste liikumisvajadusi aitab parandada piisav kõnniteede laius, arvestades ka kaksikute kärudega; 77 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 78  liiklusohutuse suurendamiseks tagatakse ülekäiguradadel nähtavus. Nähtav ja valgustatud peab olema ka ülekäiguraja lähiala. Ohutuse tagamiseks rakendatakse ülekäiguradadel liiklust rahustavaid meetmeid;  jalgrattahoidikud peavad asuma krundil soovitatavalt varju all;  jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutus tuleb anda kas detailplaneeringuga või hoone projektiga;  linna tõmbekeskustesse ja huvipunktidesse tuleb rajada jalgrattaparklad ning jalgrataste hoiukohad ja jalgrattalaenutuspunktid;  koolide ja teiste haridusasutuste ja laste ja noorte vabaajaveetmise tõmbekeskuste (noortekeskused, spordihooned, pargid, staadionid, mänguväljakud jne) juurde peab pääsema ohutult jalgsi ja jalgratastega. Samuti tuleb rajada kõikide haridusasutuste juurde katusega ning piirdeseintega jalgrattahoiukohad, mis võimaldavad jalgrattaid turvaliselt hoida;  jalgratta- ja jalgsiliiklust aitab soodustada ka üksnes kergliiklusele mõeldud sildade rajamine. Uute sildade rajamisega lüheneb liikumisteekond ning seeläbi kasvab kergliikluse atraktiivsus;  autosildade rajamisel tuleb kergliiklusteed rajada mõlemale silla poolele põhivõrgu nõuetele vastavana. Samuti tuleb lahendada jalgratta- ja jalgteede ühendus sillaga viisil, mis tagab võimalikult kiire ja turvalise liikumise silla ning jalgratta- ja jalgteede vahel;  kõnniteede väljaehitamisel seada prioriteediks lasteasutuste ümbrused (koolid, lasteaiad, huvikoolid, muusikakoolid, raamatukogud, mänguväljakud) ja teised tõmbekeskused, kuhu liiguvad sageli ka lapsed (poed, jõe äär, pargid). Kõnniteede laiuse määramisel arvestada ka jalgrattaliiklusega;  linna tõmbekeskustesse, transpordisõlmedesse ja huvipunktidesse tuleb rajada jalgrattaparklad ning jalgrataste hoiukohad (soovitavalt videovalvega jalgrattaparklad). 10.5. Ühistransport Ühistranspordi peamine eesmärk on luua alternatiiv autokasutusele. Tartu linn on eri arengudokumentides määratlenud ühistranspordi prioriteetse liikumisviisina. Tihe tänavavõrk ning ühistranspordi liinivõrk on heaks eelduseks katva ja konkurentsivõimelise ühistranspordisüsteemi loomiseks ning toimimiseks. Linna peamiste tõmbeobjektide lähedusse bussipeatuste rajamine võimaldab neile ligi pääsemiseks autole alternatiivset transpordiliiki kasutada. Teenuse kättesaadavuse ja kasutatavuse seisukohalt on oluline ühistranspordi liinivõrgu ning sõidugraafikute vastavus elanike vajadustele ja ootustele. Ühistranspordi liikumise täpsus ja bussi asukoha reaalajas saadava informatsiooni kättesaadavus bussireisijale tagavad minimaalse ooteaja bussipeatustes. Bussipeatustes paiknevad elektroonilised reaalaja bussiinfotablood. Tartu linna asustustiheduse ja kavandatud hea katvusega põhitänavate võrgu tõttu on ühistranspordi kasutamise ning selle edasise arendamise väljavaated head, mis omakorda tagab transpordiks kuluva ressursi säästva kasutuse. Teenindusvõrk ja sotsiaalse infrastruktuuri objektide (koolid, lasteaiad, raamatukogud, perearsti- ja päevakeskused) paigutus on rahuldavalt seotud nende teenindamiseks bussiliinide ja bussipeatustega. Ühistranspordivahendite liikluse parandamiseks on vajaduse korral võimalik ka ühistranspordi eelisradade korraldamine magistraaltänavatel. Ühistranspordi atraktiivsuse suurendamiseks on oluline: 78 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 79  tagada elanike mugav ja ohutu juurdepääs ühistranspordi peatustele,  viia ühistranspordi liinivõrk ja sõidugraafik vastavusse elanike vajaduste ja ootustega,  eri transpordiliikide integreeritus ja ümberistumise võimalused,  arvestada liikumispuudega inimeste vajadustega,  tagada bussiootepaviljonide hea seisukord ja heakord peatuses,  suurendada teadlikkust ühistransporditeenuste kättesaadavuse kohta,  Pargi ja Reisi süsteemi (edaspidi P + R) tervikliku arendamise eesmärgil lahendatakse P + R parklad hästi seotult teiste transpordiliinidega. Linna ühistranspordivõrgustiku selgroo moodustavad planeerimisperioodi jooksul endiselt bussiliinid, kuid pikemas perspektiivis võib kaaluda ka alternatiivseid ühistranspordi meetodeid. Teostatud on Tartu linna kergrööbastranspordi teede määramine ning teostatavus- ja tasuvusanalüüs. Tööst selgus, et trammivõrgu rajamine Tartusse on soovitav ja tasuv. Tegemist on positiivse meetmega nii ühistranspordi osakaalu tõstmisel, elanikele paremate liikumisvõimaluste pakkumisel kui ka üldisemalt linna transpordiprobleemide lahendamisel. Finantsmajanduslikult on trammivõrgu rajamine tasuv, kui ehituseks saab Tartu linn kasutada 75–85% ulatuses tagastamatut abi, mis on Euroopa Liidu fondide tavapärane toetuse osakaal, või Eesti riigi toetust. Arvestades Tartu linna väljakujunenud tänavavõrgustikku, on minimaalselt 6m laiuse kahesuunalise trammitee mahutamine olemasolevasse tänavaruumi keeruline. Trammiliinide rajamiseks ja sellega kaasnevate taristute ümberehitamise mahtu arvestades on uue transpordiliigi efektiivsus ebaproportsionaalselt väike, eriti kui arvestada, et praegu teostatakse liinivedu liinibussidega ühes tänavaruumis muu liiklusega. Üldplaneeringus ei reserveerita trammiliinide rajamiseks maad, aga määratakse kiire ja paindliku, tulevikku suunatud ühistranspordi ala. Tuleviku ühistranspordi väljaarendamiseks tuleb koostada vastavad analüüsid ja uuringud. Valmis tuleb olla erinevat tüüpi sõidujagamise teenuste ning isesõitva ühistranspordi arenguks ja võtta seda kui võimalikku täiendust praegusele ühistranspordile. 10.6. Raudteetransport Raudtee maa-ala juhtotstarve on Tartu linna territooriumil transpordimaa. Arvestades raudteetranspordiga seonduvas logistikas toimunud muutusi (Koidula piiripunkti valmimine), taotleb linn planeeringuga raudtee kaubajaama ja teiste haruteede aluse maa-ala vähendamist ja maa-alale linnaruumi sobivama kasutuse leidmist. AS Eesti Raudtee kavandab suurendada reisirongide liikumiskiirust, mistõttu peetakse tähtsaks olemasolevate ning kavandatavate ristumiste kahetasandiliseks muutmist. Liiklusohutuse ja -sujuvuse seisukohalt on oluline ümber ehitada olemasolevad Betooni, Näituse ja Aardla tänava ülesõidud eritasandilisteks. Lisaks on kavas rajada kesklinna Maarjamõisa linnaosaga ühendav eritasandiline raudteeületus. Tartu linnas on kolm raudteepeatust: Tartu rongijaam, Aardla (Tartu–Valga raudteeharul) ja Kirsi (Tartu–Koidula raudteeharul). Arvestades Ravila tööstuspargis toimuvat arendustegevust, Eesti Maaülikooli koondumist F. R. Kreutzwaldi tn piirkonna linnakusse, Tartu Waldorfgümnaasiumi asukohta, F. R. Kreutzwaldi tn 66 79 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 80 detailplaneeringu realiseerimist ning lähipiirkonnas asuvate logistikaettevõtete väljaarendamist, on põhjendatud veel ühe rongipeatuse väljaarendamine Puidu tänava pikenduse ja raudtee ristumiskohas, ligikaudu 2400 m Tartu raudteejaamast. Täiendavate raudteeharude ehitamist võib teha Veeriku tööstuse asumis. 10.7. Sadamad ja veeliiklus Emajõgi on täies pikkuses laevatatav ja seetõttu on Võrtsjärve – Emajõe – Peipsi järve veeteel eeldused kasutamiseks veeturismiks, veepuhkuseks ja harrastuslikuks veesõiduks ning kalapüügiks. Tartu linnas ja lähialal kasvab vajadus avalikult kasutatavate väikesadamate ja sildumisrajatiste järele. Peatükis käsitletakse Emajõe veeliiklust üksnes sadamate kontekstis. Ülejäänud Emajõe veeliiklusega seonduv on esitatud peatükis „Veekogud ja nende kaldad“. Määratud sadamate alad on esitatud andmekihil Veekogud ja kaldad. Emajõe sadamate asukohtade planeerimisel on arvestatud Rahandusministeeriumi tellitud tööga „Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve, Emajõe ning seotud jõgede kalda- ja veealade kasutamise uuring“ (Tartu, 2020). Töös esitatud trendianalüüsist nähtub, et ehkki Peipsi ja Emajõgi on ajalooliselt olnud tiheda laevaliiklusega piirkond, siis on viimasel kolmekümnel aastal liiklustihedus oluliselt kahanenud seoses majanduslike ja poliitiliste asjaoludega – majanduse kokkukukkumine 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses ning tugevate poliitiliste eraldusjoonte tekkimine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvele. Uuringus analüüsitakse kogu Peipsi akvatooriumit ja selle osana Emajõge kui veeteed ning jõe tulevikku suunatud võimalusi kaubavedudeks, reisijateveoks ja turismiks. Töö koostaja hinnangul on viimase aastakümne Peipsi akvatooriumi olulisemad trendid:  uute väikesadamate teke Emajõele seoses majandusliku tõusuga  turismisadamate võrgu areng Euroopa Liidu vahendite toel  kalasadamate rekonstrueerimine samuti Euroopa Liidu vahendeid kaasates  kaubaliikluse kadu, mis veel sajandivahetusel toimis väikeses mahus  lautrite asemele või neile lisaks ulatuslik sildumiskohtade teke. Juhuks, kui kaubavedu peaks Peipsi vesikonnas taastuma, kavandab uuring Tartu linna pikaajalisemate ruumiliste meetmetena vangla taguse jõeäärse maa planeerimist uue kaubasadama ja kuivdoki jaoks. Sadamaregistris on registreeritud järgmised linna territooriumil paiknevad sadamad:  Väike-Turu sadam, Väike-Turu tn 10. Väikesadam, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid  Jõe paadisadam, Turu tn 18a. Väikesadam, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid  Karlova paadisadam, Rebase tn 18. Sadamateenuseid osutatakse vaid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele (väikesadam)  Rebase paadisadam, Rebase tn 27b. Väikesadam, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid  Turusadam, Soola tn 5. Väikesadam, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid. Lisaks registreeritud sadamatele on Emajõele üldplaneeringuga kavandatud järgmised sadamad ja neid teenindavad maa-alad:  Kvissentali paadisadam, Madruse tn 14  Lodjakoja sadam, Ujula tn 98 80 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 81  spordihoone sadam, Kroonuaia silla naabruses  Ropka paadisadam, Ropka tee 29  Tehnika paadisadam, Tehnika tn 6c  Tartu Kaubasadam, Tehnika 16a, Idaringtee T3, Turu tn 56a (kuivdokiga)  Vana-Ihaste paadisadam, Raeremmelga tn 8 ja 15  Väike-Anne kanali paadisadam, Ihaste tee 7b (ühendus Emajõega planeeritava kanali kaudu)  Kärevere Heinasadam, Paremkalda ja Vasakkkalda, Ilmatsalu küla (Kärevere sillast ülesvoolu kavandatav sadam). Üldplaneeringuga nähakse ette võimalused sadamatele teenindushoonete, sadamarajatiste sh kaide, slippide, tanklate, pilsivee äraandmise punktide jms sadamat teenindavate tehnorajatiste ja –võrkude rajamiseks. Üldplaneeringuga kavandatakse sadamatele avalikud juurdepääsud. Parkimine Parkimise korraldamine on transpordiplaneerimise meede, mille abil tagatakse autokasutajate juurdepääs soovitud sihtkohale. Samas mõjutatakse parkimiskorraldusega ka inimeste liikumisharjumusi. Parkimise korraldus ja nõuded parkimisvõimaluste tagamiseks peavad lähtuma kogu piirkonna funktsioonidest ja arengueesmärkidest terviklikult. Kesklinnas on oluline parkimiskoormust reguleerida, rakendades selleks nii ajalisi piiranguid kui ka tasulist parkimiskorraldust, et saavutada parkimiskohtade käive, mis võimaldab vähendada parkimiskohtade summaarset vajadust kesklinnas. Kesklinnas nähakse parkimiskohad ette peamiselt sõiduautodele ning mootor- ja jalgratastele. Raskete sõidukite (veoautod, bussid, autorongid) parkimine lahendatakse iga konkreetse planeeringu või projekti koosseisus, kus see osutub vajalikuks. Nõuded parkimiskohtade arvule tulenevad planeeritava üksuse paiknemisest linnaruumis. Parkimise korraldamise üldpõhimõtted on järgmised:  parkimiskohad tuleb kavandada väljapoole tänavate maa-ala. Hoone või ala parkimisvajadus tuleb tagada krundil. Erandid on võimalikud varem hoonestatud alade olemasoleva parkimiskoormuse lahendamiseks või muudel põhjendatud juhtudel terviklahenduse alusel;  piirkondades, kus autoliiklus ja parkimisnõudlus tekitavad probleeme, on otstarbekas rakendada tasulist parkimiskorraldust;  arvestades Tartu linna tõmbepunktide paiknemist ja sellest tulenevat parkimisnõudlust, on otstarbekas parkimismajad rajada suurema parkimisnõudlusega piirkondadesse;  suurte avaparklate kavandamisel tuleb lähtuda piirkonna parkimisnõudlusest ja kavandatavate hoonete mahust. Suured avaparklad liigendatakse väiksemateks, kuni 20-kohalisteks üksusteks, kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning kõrghaljastust meeldiva miljöö ja varju andva keskkonna loomiseks. Parkimisalade liigendamisel haljastusega arvestatakse, et hilisem hoolduse korraldamine oleks otstarbekalt lihtne; 81 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 82  luuakse ohutu ja mugav liikumisruum kõigile liiklejatele, pidades eraldi silmas jalgsi ja jalgrattaga liiklejate vajadusi. Näiteks suunatakse haljastatud eraldusribade abil jalakäijate liikumist autoparklas, muutes seda ohutumaks ja meeldivamaks. Haljastust rajades tagatakse sõidukijuhile nõutav nähtavus;  sademeveekanalisatsiooni planeerimisel ja projekteerimisel tuleb leida lahendus, lähtudes asukoha võimalustest: aladel, kus puudub sademeveekanalisatsiooni eesvool, tuleb lahendada sademeveeküsimused immutamise, taaskasutamise ja/või äraveoga; sademeveekanalisatsiooni eesvoolu olemasolul tuleb vajaduse korral näha ette viibeaja pikendamine tehniliste vahenditega. Parklate sademeveeosa planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada lahendused õli ja setete osas vastavuses sademevee käitlemise nõuetega ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga;  eelistatud lahendus parklate sademeveekäitluses on sademevete kanaliseerimine, mis võimaldab tagada juba tehtud investeeringute kasutatavuse. Alternatiivse lahendusega sademeveesüsteeme on ilmselt mõistlik rajada nn hübriidsüsteemidena, mis võimaldavad väikese kuni keskmise intensiivsusega sademete puhastamist, imbumist, immutamist või puhverdamist, kuid et vältida liigsuurte mahtude rajamist, oleks võimalik intensiivsete sadude ajal vett suunata ka sadevetekanalisatsiooni;  tähelepanu tuleb pöörata pargi-ja-kõnni- ning pargi-ja-sõida-süsteemi arendamisele. Pargi-ja- sõida-süsteemi arendamiseks tuleb rajada parklad Tartu linna sissesõiduteede äärde ühistranspordipeatuste lähedusse. Parkimise korraldamisel lisanduvad eelnevatele veel täiendavad nõuded vabaplaneeringuga korterelamumaadel:  tagatakse olemasolevate ja kavandatavate parkimisalade ja garaažialade korrashoid vabaplaneeringuga aladel ning nende naaberaladel;  parkimiskohtade loomisel lähtutakse otstarbekast ruumikasutusest, kasutades uute parkimiskohtade rajamiseks eelkõige juba olemasolevat tehiskattega pinda. Juba olemasolevate tehiskattega pindade kasutamine aitab säilitada olemasolevaid väärtuslikke haljasalasid maksimaalsel määral. Samas tuleb tähelepanu pöörata sellele, et parkimiskohtade rajamine ei toimuks mänguväljakute ja palliplatside arvelt;  leitakse parklale võimalikult hea lahendus, tihendades autokohtade paigutust ja kitsendades ridadevahelisi käike. Tänava ääres pargitavad autod ei tohiks tänavapildis domineerida;  parkimiskohtade rajamisel hoonete juurde (olemasolevate parkimisalade laiendamisel või uute rajamisel juhul, kui parkimiskohad puuduvad, arvestatakse kõigi õuele iseloomulike elementide ja funktsioonidega (näiteks laste mänguväljakud, pesukuivatusvõimalus jms) ning lume ladustamisaladega;  samal ajal autode parkimisprobleemiga lahendatakse piirkonnas (eelkõige hoonete juures) jalgrataste ohutu ja mugava igapäevase hoiustamise võimalused;  tagatakse normikohane valgustus; 82 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 83  eelistatakse asukohti, mis võimaldavad teha järelevalvet akendest või möödakäivate inimeste poolt;  parkimise ja liikluskorralduse lahendamisel igas asukohas pööratakse esmajärjekorras tähelepanu ohutusele (arvestades eri liiklejarühmi) ja märgistuse mõistetavusele (vastavalt kehtivatele nõuetele liikluskorraldusvahenditega ning arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt), ligipääsu tagamisele, võimaldamaks ligipääsu hoonetele operatiivsõidukitega (sh päästetehnikale, nagu redelautod, põhiautod, paakautod) või taksoga, samuti sujuva ja loogilise liiklusskeemi võimaldamisele. Vältida tuleb hoovialade piiramist tõkkepuuga või muude füüsiliste liikumist takistavate meetmetega;  hoonetevahelise lisaparkimisala lahendamisel eelistatakse mitme krundi parkimisvajaduse kompleksset käsitlemist. Käsitletava ala suurus ja kruntide arv oleneb piirkonna iseloomust ning konkreetse asukoha parkimisvajaduse võimalikest lahendustest;  kui krundil olemasolevad parkimiskohad puuduvad, võib krundile või selle lähiümbrusesse parkimiskohti rajada 80% ulatuses standardis toodud mahust;  kui piirkonnas on juba väljastatud tingimused lisaparkimiskohtade rajamiseks, tuleb iga kord täiendava parkimismahu arvestamisel arvesse võtta juba laiendatud parkimisala ulatust;  täiendava parkimisvajaduse lahendamist linna põhi- ja jaotustänavate äärde välditakse;  planeeringualale jäävate garaažide puhul soositakse nende aktiivsemat kasutuselevõttu igapäevase parkimisvajaduse rahuldamiseks. Lahendus igas asukohas sõltub kohapealsetest tingimustest. Garaažialad vabaplaneeringuga aladel või nendega funktsionaalselt seotud naaberaladel võib soovi korral muuta avaparklateks. Garaažide likvideerimisel vabaplaneeringuga aladel või nendega funktsionaalselt seotud garaažialadel säilitatakse enamasti parkimisfunktsioon. Kui olemasolevate garaažide juures tehakse renoveerimistöid, arvestatakse materjalide ja värvitoonide puhul piirkonnas valdavaks kujunenud lahendusi;  uute hoonete rajamisel tagatakse parkimine kooskõlas standardis toodud mahuga, juhul kui linnavolikogu või linnavalitsus ei ole määranud teisiti. Olemasolevates elamutes korterite arvu suurendamisel tagatakse parkimiskohad vähemalt 80% ulatuses standardis toodud mahust. Olemasolevate või planeeritud parkimisalade hoonestamisel tuleb need sobivas kauguses samaväärsete parkimisalade rajamise või planeerimisega asendada;  parklad rajatakse üldjuhul kõvakattega. Tagamaks võimalused sadevee ära juhtimiseks, on väiksema koormusega ja ajutise iseloomuga (suviste) parklate (või suuremate parklate puhveralade) puhul murukivide ja teiste vett läbilaskvate pinnakatete rajamine rakendatav;  olemasolevatel ja kavandatavatel kaubanduskeskustel on lubatud ja soovitatav parklates parkimisteenuse osutamine öisel ajal;  Annelinnas võib hoonete läheduses olevaid olemasolevaid parkimisalasid laiendada kuni 30% võrra, Ülejõel 20% võrra ning mujal linnas asuvatel vabaplaneeringulistel aladel 10% võrra. Selline lahendus on leitud, arvestades piirkonna tihedust, krundi- ja hoonestusstruktuuri ja rohealade osakaalu. 83 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 84 10.8. Tulevikutranspordi lahendused Kogu maailm on uue liikumisviiside-teenuste ootuses. Esimene kaasaja suurim muudatus oli hobuste asendamine sõidukitega, mis toimus USA suurlinnades 1900– 1915. Praegusel ajal toimub intensiivne uute liikumisteenuste ja -harjumuste väljatöötamine. Ennustatakse, et kogu maailmas toimub muudatus aastatel 2025 kuni 2037. Isesõitvad sõidukid ja sõidujagamisteenused muudavad traditsioonilise sõidukite omamise põhimõtet. Uue suunana ei oma tiheasulate inimesed enam autosid. Autosid omavad hajaasustuses elavad inimesed, kellele autojagamise teenuse kasutamine on ebamugav liigse ooteaja kulu tõttu. Autotööstuse tulevik on elektriline, isesõitev ja sõltub suuresti sõidujagamisest. Autotootjad, tarnijad ja edasimüüjad peaksid - ja juba praegu - valmistama ette hoopis teistsugust tulevikku kui see, millega nad on viimase poole sajandi jooksul harjunud. Sama kehtib ka tarbijate kohta. Üks enam levinud suundi on, et autod on ja jäävad. Jagatud autonoomsete sõidukite tulekuga väheneb autode arv, aga suureneb oluliselt sõidukite läbisõit. Kuna üha rohkem inimesi hakkab kasutama jagatud autonoomset sõiduteenust, siis sõidukite intensiivsema kasutamise korral on autod pidevalt liikluses. Praegu sõidukid pargivad enamiku ajast, aga autonoomsete sõidukite lisandumisel peatuvad sõidukid remondiks, hoolduseks, akude laadimiseks ja klientide ootamiseks ning pealevõtmiseks/väljalaskmiseks. Ühe sõiduki läbisõit aastas kümnekordistub. Sõidukite eluiga väheneb praeguselt 15 aastalt neljale-viiele aastale, olles selle ajaga läbinud ligikaudu 400 000 km. Selline autode kiire vahetamine/uuendamine loob võimaluse järjest säästvamate ja uuendatud sõidukite tootmise, mis muudab liikluskeskkonna inimeste teenindamisele suunatuks, ohutumaks, säästvamaks ja paremaks. Kui käsitleda isejuhtivusega seonduvaid muutusi tänavavõrgu kasutuses, siis saab esile tuua järgmist. Esiteks on oluline, et isejuhtivad sõidukid suudavad planeerida oma teekonda lühima, kiireima või „parimana“ soovitatud teekonnana sihtpunkti. Seoses tänavavõrgu osade funktsionaalsusega saab seega liiklusvooge suunata just enam magistraalidele, eriti transiitliiklust, ja vältida kohalikel tänavatel mittesoovitavat liiklust. Isejuhtivad sõidukid kasutaksid sel juhul ka vastava funktsiooniga tänavaid vastavalt sellele, milline on nende planeeritud sihtpunkt. Selleks, et isejuhtivad sõidukid kasutaksid tänavaid nende funktsiooni põhiselt, tuleb tänavad kujundada vastavalt nende funktsioonile, see tagaks neil tänavail soovitud kiirusrežiimi ja kasutuse. Seega on oluline tagada magistraalide sujuv ja võimalikult hea ühilduvus nii omavahel kui ka muude tänavatega. Teiseks aspektiks on võimalik isejuhtivate sõidukite liikumise spetsiifikast tulenev läbilaskvuse muutumine. Teatavasti on tänavate ja nende sõlmede läbilaskvuse olulisemaks parameetriks sõidukite pikivahe, mis omakorda tuleneb juhi reageerimisvõimest. Just sellest asjaolust lähtuvalt on ka Liiklusseaduses sätestatud näiteks pikivahe nõue (linnatingimustes 2 sekundit). Isejuhtivuse puhul on aga reaktsiooniaega võimalik olulisel määral vähendada. Sellest tuleneb ka teoreetiline tänavaelementide läbilaskvuse kasv, kuna ühes ajaühikus saab tänava ristlõiget läbida rohkem sõidukeid. Sama efekt toimib näiteks ka fooride lubava tule puhul startimisega, mis võimaldab suurendada foorjuhitavate ristmike läbilaskvust ajaühikus. 84 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 85 Kolmandaks oluliseks positiivseks efektiks võib olla ka liiklusohutuse oluline paranemine. Suure arvu andurite olemasolu sõidukitel võimaldab avastada ja piisavalt vara reageerida võimalikele ohuolukordadele ja neid vältida, sealhulgas „päästes“ ka nn vähemkaitstuid liiklejaid. Hinnates isejuhtivate autode osakaalu kasvu autopargis ja sellega kaasnevaid seoseid taristule, võib prognoosida järgmist. 20 järgmisel aastal ei muutu isejuhtivad sõidukid (tasemel 4 või 5) veel liiklusvoos domineerivaks. Kuid juba aastaks 2040, see on ligikaudu 20 aasta perspektiivis, võivad uute müüdavate autode hulgas isejuhtivad juba domineerida. Kui käsitleda seda momenti just teedevõrgu arengu seisukohast, siis oleks otstarbekas, et teedevõrgu areng oleks teatavas sünkroonis ka isejuhtivuse arenguga, et tagada nende uute tehnoloogiliste võimaluste realiseerimine linna arengu üldiste eesmärkide saavutamiseks. Tänane Eesti autopark on suhteliselt vana ja kuni 2-aastaste autode osakaal pargis moodustab vaid ca 0,7% pargist. Seega ei hakka isejuhtivus olulisel määral mõjutama liikluspilti veel ligikaudu 30 aasta jooksul. Kuid umbes 30 aasta perspektiivis oleks oluline, et enamus olulistest magistraaltänavatest oleks välja ehitatud, see annaks võimaluse realiseerida ka sellega kaasnevaid võimalusi, eelkõige suunata olulisi liiklusvooge just magistraaltänavatele ja vältida tundlikke piirkondi. Mõistagi ei ole isejuhtivus ainus ja isegi mitte peamine asjaolu, mis määrab magistraaltänavavõrgu realiseerimise tähtajad. Kui hinnata Tartu tänavavõrgu toimimist sellele 30 aastale eelneval perioodil, siis oleks selle võrgustiku realiseerimine vajalik juba varem, vähemalt 20-aastases perspektiivis. Transpordivõrgustik on toodud andmekihis Transpordivõrgustik. 11. Rohestruktuur ja puhkealad 11.1. Üldosa Planeeringu üheks ülesandeks on ühtse, katkematu ja hästi toimiva rohe- ja puhkealade võrgustiku arendamine linnas. Võrgustiku põhialuseks on avalikult kasutatavad haljasmaad ning haljasmaad, mis asuvad elamute, sotsiaal-, äri- ja teenindushoonete maal. Rohevõrgustiku säilimine tagab elurikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse, pehmendab kliimamuutustest tingitud mõjusid ning rikastab linnakeskkonda loodusväärtustega. Rohelise võrgustiku toimimine hoiab alal inimestele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnaveeteke, õhu puhastumine jms) ja võimaldab inimestele linliku elulaadi täiendust looduslähedase puhkuse näol. Kuna traditsiooniliste rohealadega sarnaseid funktsioone aitavad täita ka linnaaiad, on üldplaneeringus määratletud linnaaianduse mõiste, paljudele kinnistutele on lisatud juhtotstarve „linnaaianduse maa-ala”, samuti on nimetatud juhtotstarve lisatud mitme maakasutuse juhtotstarvet toetavate otstarvete loendisse. Võrgustiku põhialuseks on avalikult kasutatavad haljasmaad ja alleestruktuurid. Võrgustikku toetava funktsiooniga on haljastus, mis asub elamute, sotsiaal-, äri- ja teenindushoonete maal. Rohelise võrgustiku elementidele seatavate üldtingimuste järgimine tagab rohe- ja puhkealade ülelinnalise võrgustiku toimimise. Üldiste kasutustingimuste määramisel on lähtutud tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõttest. Sellest tulenevalt on rohelist võrgustikku analüüsitud koos teiste infrastruktuuridega ja seatud tingimused, mille järgimisel on võimalik tagada keskkonna tasakaal säästva arengu alusena. 85 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 86 Planeering seab rohelise võrgustiku elementide üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Konkreetsete alade kasutustingimused määratakse kas detailplaneeringute või tööprojektide tasandi ja maakorralduslike toimingute tegemisel. Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jms puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrk jääks toimima. 11.2. Linna- ning lähialade rohe- ja puhkealade arendamise ruumiline kontseptsioon Tartumaa maakonnaplaneeringu andmetel ei ole vaja maakonnas rohelist võrgustikku täiendada ega tihendada ning seega säilib ka linnas võrgustiku põhiosana. Tulenevalt linna üldisest arengust on hinnatud olemasolevate ühenduste toimimist ja uute ühenduste rajamise vajadust. Tartu lähiümbruse hoonestusarendused on valdavalt rajatud endistele põllumajandusmaadele ja seega on jäänud puutumata suuremad kõrghaljastusega alad. Elamuarendused kulgevad loogiliste jätkudena Raadil ja Ihastes/Luunjas. Mõnevõrra teistsugune on olukord Ülenurme vallas, kus elamuarendus piirneb Tartu suurima tööstusrajooniga, kus haljastust napib. Avalikku haljastust napib ka elurajooni sees, kuid selle kompenseerivad ümberasuvad lammi- ja poldrialad ning uuselurajooni liigendatus. Rohekoridorid Ropka tööstusrajoonis Turu, Ringtee, Jalaka ja Tähe tn suunal parandavad sealset mikrokliimat ning leevendavad Ülenurme elurajooni kanduvaid negatiivseid mõjusid. Olulisemateks koridorideks on raudteede maa-alad. Tähtsamad neist Tartu jaamast põhja suunduv osa (suundub läbi tootmis- ja tööstusalade) ja Valga suund (viadukti alune tagab muidu Ringtee poolt ära lõigatud osa ühendatuse). Võrgustiku selgrooks on Emajõgi ning selle kaldapealsed ja lammialad. Emajõe roheline koridor aitab tagada bioloogilise mitmekesisuse ning on põhiliseks ühenduslüliks kesklinna parkide süsteemi ja linnalähiste rohealade vahel Kärevere looduskaitsealast Ropka-Ihaste looduskaitsealani. On tähtis, et Emajõega tekiksid sama tihedad seosed ka teistel linna haljasmaadel. Ühendused rohelise koridoriga peavad olema nii otseselt sellesse jõudvad kui ka kaudsed ühendused, mis ühendavad omavahel väiksemaid rohealasid. Läbi mitme tänavahaljastusest ja väiksematest haljasaladest koosneva koridori ühendatakse aedlinlikud elurajoonid, kalmistud ja suuremad pargid Emajõe koridoriga. Pikad Emajõe poole kulgevad tänavakoridorid on siin tõhusaks abiks. Näiteks Supilinnas on just need tänavad olnud ajalooliselt kõrghaljastatud, mis soodustab lindude ja putukate liikumist veelgi enam. Kesklinna piirkonnas, kus veesõidukite randumise võimaldamiseks ja erosiooni tõkkeks on kasutatud kai tüüpi kaldaehitust, on kaldahaljastus minimaalne ning seda tuleb korvata kaldakindlustusepealse rohekoridoriga. Ka sadamaalad tuleb ääristada haljastusega tagamaks ühendatus. Siinkohal teenib üks asi kahte eesmärki – rohekoridori on võimalik kujundada olukorda ja haljastust arvestav kallasrada. Ihaste, Kvissentali elamurajoonid ja Vorbuse küla on kavandatud mainitud rohekoridori sisse. Koridori terviklikkus peab siiski säilima sel määral, et elamumaad ei tükeldaks ala väga väikesteks tükkideks ning ei kaoks ühendus linna ja lähiala vahel. Otsesed ühendused Emajõe rohekoridoriga on: Annelinn–Ihaste, Annelinn – Emajõe luht, Jaamamõisa – Anne kanal, Raadi mõis – Emajõgi, kesklinna pargid, Kvissentali–Emajõgi, Maarjamõisa– Haage, Tamme staadion (Tammelinn) – Emajõgi, Tammelinn – kesklinna pargid – Emajõgi, Ropka mõisa pargid – Emajõgi, Tammelinn – Emajõe luht. 86 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 87 Säilitatakse olemasolev rohe- ja puhkealade süsteem, tagada vajalikud ühendused elementide vahel, luues uusi või rekonstrueerides vanu haljasmaid või vähemalt tekitades visuaalseid seoseid nende vahel, sest tänu haljasühendustega ühendamisele muutuvad pargid ja puhkealad paremini kättesaadavaks ja lihtsamini kasutatavaks. Täiendades ja toetades rohevõrku uute elementidega ja tagades tekkinud võrgustikule parema hoolduse (alleed ja nende korrastamine jms), muutuvad haljasühendused tugevamaks ja hakkavad veelgi paremini toimima. Tuleb jätkata looduslike rohumaade metsaparkideks kujundamist Annelinna ja Ihaste elamurajoonide vahel, jätkata kallasradade avamist ja korrastamist planeeringutega (läbipääs sadamas Väike-Turu tn 10, kallasrada avaturust kuni Idaringtee valminud sillani, kallasrada Lodjakojast linna piirini) ning kujundada rohkem multifunktsionaalseid rohealasid, mis on erinevatele linnaelanikele suurema kasutusväärtusega. Eesmärk on, et igal elanikul on ligipääs pargile 0,5 km jooksul. Rohelisele võrgustikule seatud ülesannete rohkuse tõttu on keeruline välja tuua vajalikumaid või tähtsamaid. Võrgustiku jõud ja mõte seisnebki paljususes ja ühendatuses. Lähtudes võrgu ühendatuse kitsaskohtadest ja ka puhkeotstarbelisusest, on tähtsaimateks tuumikaladeks Toomemägi koos Kassitoomega, Anne kanali park (Pikk tn 65), Ropkamõisa park (Ropka tee 10 ja Ropka tee 21), Sanatooriumi park (Riia tn167a), Raadi park ja dendropark, Taga-Anne parkmets ning kõik linna kalmistud. Tähtsateks ühenduskoridorideks on Vabaduse puiestik (Vabaduse pst 5), Ülejõe park (Narva mnt 2b), Holmi park (Narva mnt 2a), Tähtvere park, dendropark, Kraamituru kaldapealne (Vabaduse pst, Emajõe, Riia tn ja jalakäijate silla vaheline haljasala), Avaturu kaldapealne (Soola 8b), aga ka näiteks Sõpruse puiestee – Põhja puiestee, Sõbra tn ja Ravila tn alleestruktuurid, samuti liinirajatistealused maad Ropka tööstusrajoonis ja piki Ringteed. Raudteede kaitsevööndid moodustavad omamoodi teise jõekoridori läbi linna. Looduse suhteliselt katkematu kulgemise aladeks on raudteede koridorid, mis rajatise kaitsevööndi tõttu on suhteliselt laiad. Alasid on kasutatud linnaaianduseks, mis on suurendanud nende liigirohkust. Kergliiklusteede rajamise juures tuleb meeles pidada, et need on koridorid, millel liikumisel oleme elusloodusega konkurentsis, ning mõelda põhjusele, miks soovib inimene just seal liigelda. Piki koridori on ühendus hea ja turvaline, risti aga „sildade” vähesuse tõttu halb. Kalmistud oma eriilmelise taimestiku ja miljööga on oluliseks roheelemendiks linnas. Ühtlasi moodustavad kalmistud ka rohelise võrgustiku tugialad, nende piisavalt suur pindala ja otstarve tagavad haljastuse säilimise ja stabiilse looduskoosluse. Linna kalmistud on selgepiiriliselt eraldatud ja nende laienemine on võimalik ainult väga suuri kulutusi tehes, seetõttu ei ole enam otstarbekas linna piires kalmistuid laiendada või neid planeerida. Võrgustikku toetavateks aladeks on aedlinlikud elurajoonid, mis oma rohelusega täidavad mitut rohelisele võrgustikule seatud ülesannet (ühendus, parem mikrokliima, ökoloogiline mitmekesisus, stabiilsem õhu- ja pinnaniiskusrežiim). Sisuliselt toimivad need alad samuti tugialadena. Vormilt aga on eravalduses olevate aedade (eriti olemasolevate) elukorraldust väga raske suunata. Just seetõttu on tähtis, et elanikud väärtustaksid ning oleksid teadlikud üksiku krundi ja asumi rollist. Seatavate tingimustega püütakse, et aedlinlikud elurajoonid ei muutuks haljastus- ja liigivaeseks. Et tagada võrgustiku säilimine, on kandvateks elementideks määratud üldkasutatavad haljasmaad. Tänavahaljastuse abil on rajatud ja kavandatakse mitmeid ühendusi, mis tugevdavad võrgu toimimist. Säilitades põhiolemuselt olemasoleva tänavahaljastuse (haljasalad ei kao ära seal, kus need praegu on, ja kõrghaljastus taasrajatakse selle eluea lõppemisel) ning rajades planeeritava tänavahaljastuse, võib võrgu ühendatust lugeda piisavaks. 87 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 88 11.3. Rohe- ja puhkealade struktuur ja selle toimimist tagavad tingimused hajaasustusaladel Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning majandustegevuse mõju tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem. Rohevõrgustiku üldiste kasutustingimuste määramisega tagatakse võrgustiku toimivus. Rohelise võrgustiku toimimine tugineb suurte looduslike alade (kaitsealad, metsamassiivid, rabad, sood) omavahelisele ühendatusele looduslike ja poollooduslike koridoride abil. Rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks tuleb säilitada rohelist võrgustikku moodustavate maa-alade omavaheline barjäärideta ühendatus. Rohevõrgustiku hulka loetakse ka linna mageveekogud ehk sinivõrgustik – Emajõgi ning väiksemad jõed, samuti järved, ojad, kraavid, kanalid jm. Sinivõrgustiku ökosüsteemid mitmekesistavad rohevõrgustiku funktsioone ning loovad paremat sidusust erinevate alade vahel. Üldplaneeringus täpsustati Tartu maakonnaplaneeringus esitatud rohevõrgustikku. Rohevõrgustiku piiride määramisel arvestati üldplaneeringu täpsusastmega, kõlvikulise koosseisuga, toimunud ja perspektiivsete ruumiliste arengutega ning lisati uusi struktuurielemente. Täpsustamise peamiseks eesmärgiks oli parandada rohevõrgustiku, kui terviku sidusust. Sidususe parandamiseks lisati kohaliku tasandi rohevõrgutiku elemente. Planeeritud rohevõrgustiku struktuur on järgnev:  maakondliku tasandi rohevõrgustik  kohaliku tasandi rohevõrgustik  püsirohumaa. Üldplaneering seab hajaasustuses (väljaspool kompaktselt asustatud alasid) paikneval rohevõrgustikul järgmised maakasutus- ja ehitustingimused:  maakondliku tasandi rohevõrgustikku ehitamisel tuleb elustiku liikumiseks tagada 100 m laiune katkematu ehitiste vaba koridor (vahekaugus nt hoonegruppide, tarastatud õuealade jms vahel). Lubatud on ehitada võrgustiku servaaladele tingimusel, et vähemalt 100 m koridori laius oleks tagatud. Raadamine on lubatud ehitamiseks vajalikus mahus. Hoonestatavate kruntide vähim lubatud suurus on 1 hektar  kohaliku tasandi rohevõrgustikul ei ole lubatud ehitada väljapoole olemasolevat õueala ja laiendada õueala (ehitada uusi piirdeid) olemasolevatest piiretest väljapoole, raadamine ei ole lubatud. Kohaliku tasandi mitte-metsamaa rohevõrgustik peaks olema välja arvatud aktiivsest põllumajandusest, niitmine peaks toimuma kord aastas või kord kahe aasta jooksul  rohevõrgustiku alal ei tohi aiaga piiratav õueala suurus ületada 0,4 ha, et tagada hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine  püsirohumaale ei ole lubatud ehitada, selle maakasutus peab säilima püsirohumaana  veekogu kalda piiranguvööndis olevale rohevõrgustiku alale rajatavad ehitised, s.h paadikanalid ei tohi kalda piiranguvööndis rohevõrgustiku ala katkestada  sadamate, maanteede ja muude suurte taristuobjektide kattumisel rohevõrgustikuga tuleb edasisel planeerimisel/projekteerimisel tagada rohevõrgustiku toimimine.  Puhke- ja virgestusalade asukohtade ning nendest tekkivate kitsenduste määramise eesmärk on tagada Tartu linna suurema puhkeväärtusega alade avalik kasutatavus virgestustegevuseks ning arendada lähipuhkealade võrgustikku, mida saab Tartust külastada jalgsi või jalgrattaga. 88 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 89  Tartu linna maalise piirkonna puhke- ja virgestusaladeks on määratud olemasolevad ja kavandatavad matkarajad ning neid teenindavad puhkekohad, mis asuvad esteetiliselt kaunites paikades suuremate veekogude ääres ja linnalähedases vabaõhupuhkuseks avalikult kasutatavas riigimetsas.  Üldplaneeringus on esitatud puhke- ja virgestusalad ning -koridorid. Puhke- ja virgestusalade rajamiseks ning nende avaliku kasutamise tagamiseks on vajalik teha koostööd riigimetsa esindajatega ning eraomandis kinnistute omanikega ning seada maadele puhkekoridoride ja - kohtade ulatuses sundvaldus.  Puhke- ja virgestuskoridorid peavad võimaldama inimeste liikumist jalgsi, jalgrattaga ja muul sarnasel viisil esteetilises looduslikus või poollooduslikus keskkonnas, sealhulgas metsas, rabas ja veekogude kallastel. Kui koridorides peavad olema tagatud võimalused liikumiseks, siis peatumiseks ja puhkamiseks on koridoridesse kavandatud puhkekohad. Osa Emajõe äärseid puhkekohti on kavandatud koos telkimis- ja parkimisala ning ööbimisvõimalusega. Lisaks Emajõe äärsele puhkekoridorile, Emajõe matkarajale on puhkekoridor ja -kohad koos linnuvaatlustorniga kavandatud Ilmatsalu jõe äärde, puhkekoht ja supelrand Leetsi järve äärde (endine Kärevere karjäär), puhkeala Rahinge paisjärve äärde ja puhkeala Vorbusemäele. Viimane neist kujuneb veekoguga puhkealaks alles pärast Liivaaugu ehitusliiva maardla ammendumist. Haage paisjärve kaldale kavandatud supelrand asub kesklinnast paarikümneminutise jalgrattasõidu kaugusel.  Riigimetsa puhkekohtade (lõkkeasemed, varikatusega lauad-pingid, kuivkäimla, parkla jmt) asukohad on planeeringus märgitud, nende kavandamine riigimetsas on soositud ja võib toimuda ka väljaspool puhkekoridore. Metsa majandamisel puhke- ja virgestuskoridorides ja riigimetsa rajatavates puhkekohtades tuleb arvestada metsa puhkekasutusega, mistõttu neil aladel on lageraie keelatud.  Juhul kui uue taristu asukoht kattub puhke- ja virgestusala või –koridori alaga, tuleb planeerides ja/või projekteerimisel tagada, et uus taristu ei lõikaks puhkekoridoride võrgustikku läbi, vaid see toimiks samaväärsena edasi. 11.4. Rohe- ja puhkealade struktuur ja selle toimimise tingimused linnalises keskkonnas Linna rohe- ja puhkealad, mille sees on ka maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustik jaotuvad looduslikuks maa-alaks, parkmetsa maa-alaks, parkideks, ning puhke-, spordi- ja kultuurirajatiste maa- alaks. Lisaks on üldplaneeringuga määratud rohevõrku toetavad ja täiendavad alad ning elemendid: aiandusmaa ala, linna veekogud ja supelranna maa-ala, tänavahaljastus, rohevõrgu maa, kalmistu maa- ala ning kaitsehaljastuse maa-ala elurajoonide kaitseks. Lisaks täiendavad rohevõrku aedlinlikud elurajoonid. Vertikaalhaljastuse kasutamine rajatiste komponentidena, hoonete välisseintel, piiretel ja müüridel loob pesitsusvõimalusi värvulistele ning pisiloomadele; lisaks peituvad seal päikesevalguse eest nahkhiired. Taimed loovad hoone ümber termilise puhvertsooni, parandavad mikrokliimat, puhastavad õhku ja rikastavad piirkonna bioloogilist mitmekesisust. Taimede valimisel peaks eelistama selliseid, mis pakuvad eri loomarühmadele kõige rohkem toitu ja elupaiku (nt metsviinapuu, lõhnav kuslapuu). Hoone arhitektuurse kavandamise faasis (kõrgete fassaadide haljastamisel) või rajatise projekteerimisel tuleb näha ette ronitaimede kasvatamiseks sobiv toestuslahendus, mida mööda ronitaimed kasvama hakkavad (orvad, võre vms). Hoonete ja rajatiste ehitamisel tuleb looduslike 89 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 90 koosluste kadumise leevendamiseks soodustada haljaskatuste rajamist. Rohealade ja -koridoridega piirnevatel arendusaladel toetavad ning täiendavad haljaskatused koos vertikaalhaljastusega piirkonna rohevõrgustiku toimimist (loovad uusi elu- ja toitumispaiku). Lisaks parandab haljaskatus hoone sisekliimat ja energiasäästlikkust ning toimib müratõkkena linnaruumis. Seetõttu tuleks soosida haljaskatuseid piirkondades, kus on probleeme müra normtasemest kinnipidamisega (nt liiklussõlmed), ning hoonetel, mille kohta kehtivad karmimad müranõuded (haljaskatuste rajamine lasteasutustele aitab vähendada müra levikut hoone sise- ja väliskeskkonnas). Haljaskatus toetab ja suurendab piirkonna elurikkust ning pakub atraktiivset lõõgastuskohta (haljasala) välisruumis. Ökoloogiliselt kõige väärtuslikumad rohealad maa-alad on Emajõe rohekoridoris: Ropka–Ihaste luha looduskaitseala jõe kaldapealsetega Luunja vallani, Anne looduskaitseala ja nende vahele jäävad kaitsealuste liikide kasvukohtade alad, Kardla-Vorbuse tugialad. Looduslikud maa-alad paiknevad suures osas looduskaitse piiranguga territooriumil, kus kehtivad või hakkavad kehtima kaitse-eeskirjad, mis on alade kujundamisel aluseks. Teistel aladel tuleb nende hooldamisel säilitada alade looduslik olemus. Parkmetsa maa-ala on loodusliku metsa- ja/või rohumaa baasil inimese kujundatud üldkasutatav roheala, kuhu on lubatud ehitada väiksemaid puhkeotstarbelisi ehitisi. Parkmetsad on kujunenud ja kujundatud endistest tulundusmetsadest või põllumaadest ning nende puhke- ja haljasaladena kasutamiseks on jätkuvalt suured võimalused. Valik- ja hooldusraietega on võimalik kujundada jooksuradu, puhke- ja treeningplatse. Sellest, et alade hooldus ja kasutus ei ole väga intensiivne, annab aimu asjaolu, et suures osas on parkmetsadest kujunenud kaitsealuste liikide elupaigad või leiukohad. Teadlikumalt ja sihikindlamalt on endisest looduslikust alast kujundatud parkmets Tähtveres dendropargis. Ala kohati juba liiga intensiivset aastaringset kasutust piirab selle pinnaveerežiim. Ala puhkeotstarbeline väärtus on kaalumas üles selle looduslikku väärtust elu- ja pesitsuspaigana. Tagamaks ala vastupanuvõime, tuleb pargis säilitada metsikumaid alasid, hoolikalt läbikaalutult täiendada kõrghaljastust ning korraldada heakorra tagamine (prügi teke on alal suur). Veerežiimi parandamiseks tehtavate tööde käigus ei tohi maapinna tõstmise, langetamise ja kraavitamisega kõrghaljastuse läheduses ohustada puude kasvu. Tähtvere dendropargi kujundamisel tuleb arvestada esimeses järjekorras suusaspordiala jätkuva väljaarendamise prioriteediga. Haljasalad (sh pargid vms) on üldkasutatavad, sihipäraselt kujundatud reljeefi, veestiku ja taimestikuga puhkeala, kuhu võib rajada puhkeotstarbelisi rajatisi. Parkide kujundamisel tuleb lähtuda paiga iseloomust, selle esinduslikkuse tasemest ja puhkeväärtuslikkusest. Muu rohevõrgu toimimiseks ja elanike lühiajaliseks puhkuseks kavandatud maa-ala. Nimetatud maa-alad jagunevad kaheks. Suures osas on need maa-aluste tehno- või liinirajatiste ja nende kaitsevööndite maad, mis toimivad loomuliku haljasalana, akumuleerides sademevett, võimaldades elupaiku väikeloomadele, putukatele, lindudele, tasakaalustades õhuniiskuse režiimi. Maa-aluste rajatiste või õhuliinide tõttu ei ole alad tavaliselt kõrghaljastatud, kuid võivad olla kõrghaljastusega piiratud. Nendel maadel tuleb tagada tavapärane heakord (vajaduse korral niitmine, võsalõikus, prügi eemaldamine) ning võimalusel alade kujundamisel kasutada puude ja põõsaste gruppe. Juhul kui selliste maade otstarbekohane kasutus lõppeb (näiteks puurkaev tamponeeritakse), on soovitatav rohevõrgu seisukohalt uueks kasutuseks kaaluda avaliku haljastuse (koos kõrghaljastusega) või puhkeala loomist. Liigirohkuse suurendamiseks, hoolduskoormuse vähendamiseks ja ilmeka haljastuse saamiseks võib aladel, kus kõrghaljastuse rajamine on vastunäidustatud (hoonete, tehnovõrkude paiknemine), rajada lillemurusid, kõrreliste alasid, kasutada püsikute lausistutust. Ka tänavate haljastatud eraldussaared võivad olla kaetud murust kõrgemate 90 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 91 heintaimede või kõrrelistega, mis ei vaja tihedat niitmist. Lisaks on nimetatud alad ka eraõiguslikel kruntidel väljakujunenud rohealad, millel on rohevõrgu toimimist toetav ning lokaalsel tasandil elanike puhkamisvajadusi ja piirkonna mikrokliimat parandav roll. Nimetatud alade puhul kehtib nõue, et neid ei tohi täiendavalt katta kõvakattega ning kõrghaljastuse säilitamine on prioriteediks. Linnaaianduse maa-ala on pikaajaliseks kasutamiseks kavandatud aiandusega tegelemise maa-ala (maa-alade kujundamise ja kasutamise põhimõtted, vt asjakohane peatükk). Kalmistu maa-ala on kalmistu ja kalmistu territooriumil asuva, matmisega seotud hoone, nagu kabeli, krematooriumi majapidamise abihoone, parkla jms maa-ala. Tartu linna kalmistud on muinsuskaitsealused alad, nende kujundamisel lähtutakse asjaomastest seadustest. Tartu linna kalmistud on: Raadi kalmistud Kalmistu tn 24 (Vana-Jaani, Peetri, Sõjaväe, Uspenski, Maarja, Vana-Juudi kalmistu) Puiestee piirkonna kalmistud (Baptisti ja Vana-Peetri kalmistu – Puiestee 1; Uus-Peetri kalmistu – Muru tn 2A; Uus-Jaani kalmistu – Puiestee 3A) Võru tn 75C kalmistud (Pauluse ja Aleksander Nevski kalmistu) Tuigo kalmistu Haaslava vallas Rahumäe kalmistu Luunja vallas. Koostöös Luunja vallaga kavandatakse Rahumäe kalmistu laiendamist kuni perspektiivse Vahi tänavani Vanausuliste ja Vana-Juudi kalmistud Roosi tn 44, Roosi tn 46A Koostöös Tartu ja Luunja valla omavalitsustega kavandatakse uute kalmistute (k.a väikeloomade kalmistu) maa-alad väljaspool linna piire. Kalmistute ümber nähakse ette vähemalt 50 meetri laiune vöönd, kuhu ei ole lubatud rajada selliseid ehitisi ning kus on keelatud planeerida maakasutust, mis võib põhjustada kalmistul müra, välja arvatud kalmistut teenindavad rajatised. Matmiskohtade reserv arvestusperioodi jooksul on tagatud Tuigo ja Rahumäe kalmistute maa-alal. Sõjaväekalmistul nähakse olemasoleva maa-ala piires ette urnimatuste ala suurendamist. Veekogu on looduslik ja tehisveekogu. Veekogu alana käsitletakse avaliku kasutusrežiimiga veekogusid linnas. Mitmel haljasalal asuvad väiksemad veekogud (Vana-Ihaste, Peetri tn, Tamme kool, Biomeedikumi parkla, Hansa ja Descartesi kooli tiik, dendropargi tiik, oja maaülikooli juures, Tuule tn 7). Et sellised veekogud toimivad kohaliku veerežiimi stabiliseerijatena, siis nende likvideerimine või liialt tehnogeenseks (kallaste kindlustamine suure ulatuses) muutmine lubatud ei ole. Samuti tuleb haljasalade rekonstrueerimisel kaaluda täiendavate veealade kavandamist (näiteks Ropka tee 10 park, Mõisavahe tn 30b, Jaamamõisa uued elamualad, dendropark, Aruküla tee 30, Ujula tn 126, Sõpruse pst 12a). Veekogude rajamine aitab kaasa sademevee lokaalsele käitlemisele, elurikkusele ning rikastab linnapilti. Supelranna maa-ala on üldkasutatava, nõuetekohaselt rajatud supelranna maa-ala, mille piires on võimalik püstitada ranna toimimiseks vajalike ehitisi. Lubatud ei ole supelranna krundi piiride muutmine selle vähendamise eesmärgil, samuti on keelatud supelranna krundi jaotamine. Lubatud ei ole supelranna piirides sildumisalade rajamine või paatide suvine/talvine hoid supluskohas. Randade 91 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 92 laiendamisel tuleb kõigepealt välja selgitada võimalik säilitatav haljastus ning kavandada meetmed selle kaitseks, sest ulatuslikud mullatööd, mis on ranna rajamiseks vajalikud, ei ole kõrghaljastuse suhtes positiivsed. Supelrandade rekonstrueerimisel ja laiendamisel tuleb luua paremad võimalused ranna kasutajate teenindamiseks. Iga ranna läheduses peavad olema ning parklad nii autodele kui ka jalgratastele, tagatud peavad olema ka mugavad ühendusteed kõigile liiklejatele. Aedlinlik elamumaa on suure haljastuse osakaaluga elamumaa. Rohke haljastusega, vähese kõvakattega elamupiirkonnad, mis on rohevõrgustiku toetavad osad. Tänavahaljastus. Üldplaneeringuga seatakse eesmärgiks võimalikult maksimaalse kõrghaljastusega tänavaruumi arendamine. Planeeringus näidatud tänavahaljastustusega tänavatel tuleb see tänavate ümberehitamisel või ehitamisel säilitada, uuendada, taasistutada või rajada. Teistel tänavatel tuleb analoogsete tegevuste puhul detailplaneerimisel projekteerimisel iga kord kaaluda tänavahaljastuse rajamise võimalusi. Puude ja muu haljastuse puhul tuleb arvestada selle liigile omase eluea ja konkreetsest keskkonnast tingitud eluiga pikendavate või lühendavate asjaoludega. Aeg-ajalt tuleb haljastust noorendamiseks tugevasti tagasi lõigata või uuendada. Kui tänavahaljastus hukkub, siis tuleb see võimaluse korral uuendada. Uuendamisel kaaluda ja arvestada eelkirjeldatud asjaoludega (ruumivajadus, head valgus- ja mullatingimused jms). Uuendamisel kaaluda hoolikalt ka taimede liigivalikut ja uuendamise viisi (kogu grupp, üksikpuu, terve allee). 11.5. Nõuded haljastusele hoonestatavatel kruntidel Hoonestatavate kruntide üldised rajamis-, kasutus- ja hooldustingimused ja haljastamise nõuded on liigitatud lähtuvalt maa-ala juhtotstarbest. Detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega antava ehitusõiguse korral tuleb krundi haljastus- ja kasutusvõimalused määrata, arvestades üldplaneeringut. Detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel tuleb igakordselt kaaluda dendroloogilise hindamise vajalikkust. Haljastuse kavandamisel peab looma ka selle kasvuks sobilikud tingimused. Tagatud peab olema liigile omane valgustus- ja ruumivajadus. Kasvupinnase hulk ja istutusala suurus peavad olema piisavad istiku edasise kasvu võimaldamiseks. Erinevad sademevee kogumise ja maasoojuse süsteemid tingivad olukorra, kus kõrghaljastuse rajamine on võimatu, sellega vähenevad kõrghaljastuse rajamise võimalused kruntidel veelgi. Suurendamaks haljastuse osakaalu võimalikkust tuleb kogumissüsteemid paigutada võimaluse korral kõvakattega pindade alla ning maasoojussüsteemide paigaldamisel järgida üldplaneeringut. Krundi haljastuse hulka tuleb lugeda ka mänguväljakud ja jalgtee ning muud välipuhkust võimaldavad rajatised. Ärimaa juhtotstarbega aladel tuleb kruntide hoonestamisel ja juurdeehitamisel eelistada olemasoleva väärtusliku kompaktse haljastuse säilitamist uue haljastuse rajamisele. Tagamaks paremad kasvutingimused tuleb uushaljastus rajada varasemale haljasalale. Kui mõlemad võimalused puuduvad, siis tuleb krundile rajada uus haljastus, mis oleks kooskõlas hoonete arhitektuuri ja krundi kasutusega. Nii külastajate kui ka töötajate seisukohalt on krundisisestele haljasaladele soovitatav rajada puhkeala. Parklad peavad olema liigendatud haljastusega. Kui krundile kavandatakse või rekonstrueeritakse ulatuslikku kõvakattega laoplatsi/teenindusõue, peab halveneva mikrokliima kompenseerimiseks rajama eraldushaljastuse põõsaste või kõrghaljastusega. Võimaluse korral tuleb suuremad laoplatsid liigendada ja vähem kasutatavad alad katta vett läbilaskvate pinnakattematerjalidega. Haljastuse protsent krundi pinnast on antud ptk-s 3. Protsent võib olla väiksem juhul, kui hoonele rajatakse haljaskatus või krundil asuv olemasolev 92 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 93 kõrghaljastatud ala säilitatakse suures mahus. Krundi haljastuseks ei saa lugeda nn jäätmaad, mis tekib näiteks hoone tagaseina ja piirde vahelisele alale. Avalikkusele mõeldud tegevuse korral (kaubandus- ja vabaajakeskused ning teenindusettevõtted) peavad ka välialad olema esinduslikult kujundatud ning võimaldama lühipuhkust (istumisvõimalused). Avalikult kasutatavatel krundiosadel peab olema tagatud nõuded ala ohutusele, prügikäitlusele, valgustatusele ja vaegliiklejatele. Ühiskondlike hoonete maadel on funktsiooni olemuse tõttu hoone toimimise kõrval tähtis pöörata suuremat tähelepanu ka välialadele. Välialad peavad olema kujundatud selliselt, et need võimaldaksid ka mõnusat väljas viibimist (istumist, ootamist, puhkamist, kogunemist). Õppeasutuste välialad peavad võimaldama kehaliselt aktiivset tegevust ning väliõpet õpilastele. Erineva suunitlusega alad tuleb teineteisest eraldada (majandushoovid vs. mänguväljakud). Kõik objektid peavad olema kergesti juurdepääsetavad ka liikumisraskustega inimestele, kõnni- ja kergliiklusteede ühendatus peab olema tagatud kuni lähimate ühistranspordi peatusteni. Samuti peavad krundil olema piisaval arvul jalgrattahoidikuid, soovitatavalt valvatavad/jälgitavad ja katusealused. Kruntide avalikult kasutatavad osad peavad olema nõuetekohaselt valgustatud ja prügiurnidega varustatud. Kogu krundi kujundus ja haljastus peab olema kooskõlas krundi otstarbega. Siinkohal ei kehti öeldu ajalooliste väljakujunenud hoonestuse aladel asuvate hoonete kohta (nt Tartu Ülikooli õppehooned kesklinnas, Mart Reiniku kool, raekoda). Haljastus olgu liigi- ja rinderohke. Aedlinnalaadsed elamumaad on oma aedadega oluliseks rohevõrgu osaks. Alad on ka aktiivsed privaatse linnaaianduse alad, mis soodustavad liigirohkust ja elupaiku. Elamumaad, mis oma olemuselt juba praegu ei ole aedlinlikud, on liigiliselt vaesemad ja peaasjalikult on õuedest kujundatud iluaiad. Suurem on ka kõvakattega pindade osakaal. Linnas on sellisteks aladeks hilisemal ajal rajatud väikeelamualad (Uus-Ihaste, Kvissental). Ka nendel kruntidel on soovitatav suurendada haljastuse mitmekesisust ning säilitada haljastuse osakaalu. Kõrghaljastuse kavandamisel lähtuda krundi ja hoone paiknemisest naabrite, päikese ja tänava suhtes. Põhjakaare krundipiiri ääristamine kuusehekiga võib naabrile tähendada lõunapäikese varjamist. Kruntide eesaedade kujundamisel on soovituslik lähtuda piirkonna miljööst ja üldisest pildist, arvestades hoone stiili. Võimaldamaks kõrghaljastuse rajamist tuleb kinni pidada maasoojussüsteemide regulatsioonist. Kattes kogu krundi pinna küttekontuuriga on puude ja ka põõsaste istutamine hiljem raskendatud. Kruntide lausaldane kõvakattega katmine tingib sademevee ärajuhtimise vajaduse, mis omakorda koormab sademeveesüsteemi. Soovitatav on katustelt lähtuva sademevee taaskasutus krundil. Kruntide eraldamiseks, tänavailme ja elurikkuse rikastamiseks on soovitatav rajada nii vabakujulisi kui ka pöetavaid hekke. Siinjuures tuleb juba heki rajamisel otsustada selle hoolduse viis, sest vabakujuline hekk nõuab rohkem ruumi ning sellisel juhul tuleb hekk istutada sügavamale krundile. Hekk ei tohi hakata piirama liikumist tänavamaal ega nähtavust ristmikel. Korterelamu maa-aladel on õuealadel oluline sotsiaalne funktsioon ning seal peaks tegevust leiduma igale vanusegrupile, lisaks võtab märkimisväärse osa krundi pinnast parkimine ja prügimajandus. Uue hoonestusõiguse kavandamisel peab kortermaja krundile mahtuma haljastus, laste mänguala, prügikonteinerite ala, nii autode kui ka jalgrataste parkimine. Et tagada elamisväärne keskkond, tuleb mängu- ja puhkealad kavandada päikselisematesse õualadele. Parkimine ja prügimajandus kavandada tänavapoolsesse ja/või varjulisemasse külge. Reegel on, et vähemalt üks hoone akendega külg on sõidukite (ka tänav, parkla) vaba. Juba olemasolevate korterelamute rekonstrueerimisel/laiendamisel või alade taashoonestamisel tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast. Krundile saab kavandada ainult nii suure maja, kui selle krunt suudab teenindada, st kõik hoone toimimiseks vajalik, sh haljastus, peab mahtuma krundile. Samad nõuded kehtivad ka kruntide kohta, millel asuvad hooned ehitatakse 93 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 94 korterelamuteks (vanad tööstus- või muu kasutusega hooned). Olemasolevate kortermajade ümbruses parklate laiendamine haljastuse arvelt on lubatud liikluse peatükis toodud tingimustel. Kõik hooned peavad olema kergesti juurdepääsetavad ka liikumisraskustega inimestele ja päästetehnikale, kõnni- ja kergliiklusteede ühendatus peab olema tagatud kuni lähimate ühistranspordi peatusteni. Samuti peavad krundil olema piisaval arvul jalgrattahoidikuid, soovitatavalt katusealused. Krundid peavad olema nõuetekohaselt valgustatud. Parklad peavad olema liigendatud ja/või eraldatud haljastusega. Parklates liiklemine peab olema ohutu ja arusaadav. 11.6. Rohevõrgustik kesklinnas Avalikult kasutatavate parkide, puiesteede, linnaväljakute, sisehoovide, jalgradade jm asukohad Avalikult kasutatavad haljasalad, linnaväljakud ja jalakäijate tänavad on näidatud kardirakenduse andmekihil Maa- ja veealade üldised kasutamistingimused. Traditsioonilistest kõvakattega väljakutest on muinsuskaitsealal säilinud Raekoja plats. Uusrajatistena asuvad avaliku kasutusega platsid Gildi tn 2a krundil ja Jaani tn 5 kiriku esisel. Linnaväljakud paiknevad ka Tartu Ülikooli raamatukogu (W. Struve tn 1) esisel, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse (Riia tn 12) esisel ning perspektiivsena ka Turusilla ümbruses ja Promenaadi–Vallikraavi– Küüni tn ristumisel. Linnaväljakulaadsed platsid on kavandatud Uueturu ja Küüni tn ristmiku piirkonda, Riia tn 11 hoone esisele alale, Vanemuise tn 33 krundile, Sadama tn 1 krundi esisele ning Promenaadi tänaval asuvasse hoovi. Sisehoovid asuvad vanalinnas perimetraalse hoonestusega kvartalites ning on osaliselt täisehitatud või on nende kasutus tagasihoidlik. Erandiks on siinjuures Lutsu, Jaani, Munga ja Jakobi tn kvartal, kus sisehoov on saanud aktiivse ja vanalinna miljööd väärtustava kasutuse. Planeering soosib sisehoovide avalikku kasutuselevõttu ja võimaldab need katta, et pikendada hooajalist kasutusaega. Planeeringuala vabaplaneeringuliste põhimõtete järgi rajatud alal (nt Tiigi tn äärsed elamud, Tiigi, Pepleri, Vanemuise ja Akadeemia tn kvartal) jääb õu ühiskasutusse ega ole piiratud. Kaitse ja kasutamise tingimused (lisaks varemtoodud üldisematele juhistele) Avalikult kasutatavate haljasalade liigirohkus tuleb säilitada ja võimaldada avaraid vaateid. Jõgi tuleb muuta inimestele kättesaadavaks ning jõekaldaid on vaja hoida veekõrguse muutuste ja uhtumise eest. Vaateid tuleb säilitada ulatusliku kõrghaljastuse uuendamisega või tagasilõikamisega kogu muinsuskaitsealal ja selle ümber kaitsevööndis ning madalama või puuduva hoonestusega Emajõe vasakkaldal, eriti lõigus Kaarsild – Võidu sild. Samuti tuleb vaadete säilitamiseks vältida Emajõe vasakkalda poole suunduvate tänavakoridoride kinniehitamist. Tartu linna strateegilise mürakaardi andmetel on Toomemägi, Toomemäe park ja N. Pirogovi park (pindalaga 4,2 + 2,4 ha) kesklinna vaiksed alad. Vaikne ala on avalikus kasutuses olev piirkond, kus müraallikate tekitatud müra ei ületa kehtestatud Lden-väärtust. Vaikse ala funktsiooni täidab ka Vanemuise park. Planeeringus määratud vaiksete alade säilitamiseks ja laiendamiseks tuleb võtta tarvitusele meetmed, mis on esitatud Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskavas. 94 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 95 Uushoonestuse planeerimisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kõrge müratasemega elamualade läheduses peaks leiduma ka (suhteliselt) vaikseid alasid, kus saab puhata. Linnaruumi planeerimisel tuleb hinnata seni vähe aktiivselt kasutatud vaiksete alade (sh Toomemägi) intensiivsema kasutuselevõtu võimalusi ning tagada, et müratasemed puhke- ja virgestusaladel jäävad piisavalt madalaks ka tulevikus. Planeeringuga määratakse, et lühiajaliseks puhkuseks vajaminev haljasala/park ei ole elamust kaugemal kui 300 m, mis on mõistliku lühikese jalakäigu kaugus (3–5 min). Kesklinnas asub kaks suuremat haljasalakompleksi: Toomemägi ja Emajõe-äärne ala. Kuna katkematu haljasalaga pole kahe objekti vahel võimalik ühendust luua, tuleb ühendus tagada kasutajatele ohutute ühendusteedega. Haljasalasid tuleb täiendada erinevate vaba aja veetmise ja sportimisrajatistega, laste mänguväljakutega ning piknikukohtadega. Uute tehnovõrkude paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et uusi tehnovõrke ei paigutataks lähemale kui juba olemasolevad puude kasvu tõkestavad rajatised ning kaevetööde kaugus oleks võraulatusest väljas. Kohtades, kus tehnovõrkude kaitsevööndis asub puu/põõsas, tuleb peale selle raiumist koostöös võrguvaldajaga leida samas kohas või piirkonnas lahendus uue puu/põõsa istutamiseks. Detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel tuleb iga kord kaaluda dendroloogilise hindamise vajalikkust. Tänavahaljastuse rajamisel on oluline analüüsida lahendust ka vaadete seisukohast. Parkidega ääristatud tänavatel tuleb haljastuslahenduse väljatöötamisel arvestada parkide kujundust. Vanalinna kvartalite parkimisvajadus, mis on praegu lahendatud väärtuslikes sisehoovides, tuleb edaspidi lahendada olemasolevate või rajatavate parkimisalade/majade baasil. Sisehoovide kasutus peab olema elanikele mugav ja arvestama hoonetega ning väärtustama vanalinna miljööd. Sisehoovide täisehitamise ja katmise osa on käsitletud arhitektuurinõuetes. Planeeringualal asuvate vabaplaneeringuga alade õuedes ja sisehoovides tuleb peale parkimise säilitada ka teised õue traditsioonilised elemendid, nagu haljastus, pingid, mängukohad, majandusõu. Sisehoovide ühise funktsionaalse kasutuse tõttu ei ole soovitatav takistada või piirata nendes liikumist läbi vabaplaneeringuga alade ja hoovide. Hoovides asuvate garaažigruppide amortiseerumisel on soovitatav teha remont ühise projektlahenduse alusel, arvestades nüüdisaegseid tuleohutus- ja keskkonnanõudeid. Planeeritavate osalise äriotstarbega korterelamute kavandamisel tuleb elanikele tagada võimaluse korral vähemalt poolprivaatsete õuealade olemasolu. Et säilitada linnasiseste haljasalade ühendus Emajõe kaldaaladega, tuleb edasisel planeerimisel tagada olukord, kus kruntidele rajatakse haljastust ja Emajõe-äärseid alasid käsitletakse täiendava boonuspuhkevõimaluse pakkujana. Selliselt on võimalik jõeäärsed alad kujundada ülelinnaliste vajaduste järgi (esindushaljasalad, sportimisvõimalused). Peaaegu täielikult puudub haljastus Sadama asumis. Seetõttu tuleb seal suurt tähelepanu pöörata tänavate ja kallasraja rajamisele. Võimaluse korral peab säilitama olemasolevad kõrghaljastusega alad mahus, kuhu on võimalik ka edaspidi kõrghaljastust rajada. Traditsioonilist haljastust võib täiendada läbimõeldud konteinerhaljastusega. Liikluse isoleerimiseks ja tänava inimlikustamiseks tuleb Turu ja Soola tänava äärsed puuderivid säilitada ning vajaduse korral uuendada. Puude väärtus elustikule suureneb koos vanusega. Võimalust mööda on tarvis säilitada ja istutada kaldaäärseid puid, mis on olulised nahkhiirte elupaigad. 95 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 96 11.7. Toomemägi Toomemäe pargi kaitse- ja kasutustingimused on allutatud selle kaitse-eesmärgile – ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ning arendamise suunamisega. Samuti on vaja säilitada, korrastada, eksponeerida ja järk-järgult parandada Toomemäge kui ajalooliselt ja linnaehituslikult kujunenud tervikut, talle omast haljastust, miljöölisi ja pinnamoe iseärasusi, kõiki seal paiknevaid ehitusajaloolise ja ajaloolise väärtusega ehitisi, monumente, arheoloogilisi ja muid kinnismälestisi ning neile omast keskkonda. Planeering seab eesmärgiks vähendada ajaloolist hoonestust kahjustavate tegurite (autoliiklus, õhusaaste) toimet. Planeering seab eesmärgiks tagada Toomemäe maa-ala ja hoonete maksimaalne avalik kasutamine ning luua võimalused aastaringseks puhke- ja virgestustegevuseks. Tuleb säilitada vanalinnale ja Toomemäele avanevate kaug- ja sisevaadete ning oluliste ehitiste nähtavus ja vaadeldavus. Toomemäelt avanevad ja avatavad vaated on kajastatud joonisel „Peamised Toomemäelt avanevad vaatesuunad”. Joonis 1. Toomemäe kasutuskoormust ei ole võimalik ilma pargi kaitseväärtusi ohustamata kuigivõrd suurendada. Seetõttu kinnitatakse planeeringuga pargi territooriumil ürituste korraldamiseks järgmised põhimõtted ja reeglid: 96 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 97 Lubatud on jalgsi liikumisega seotud tegevused, mis on oma iseloomult hajusad, mitte murupindadel kindlale trajektoorile suunatud. Ei ole lubatud kindla suunaga (sama trajektoori kasutavad) tegevused, nagu mäkketõusu või laskumisega seotud tegevused Toomemäe ega Kassitoome oru nõlvadel, kus puuduvad katendiga teed. Maastikuratastega ja ratsutamisega seotud üritused väljaspool kõvakatendiga teid ei ole kogu pargis lubatud. Murukamara ja selle liigikoosseisu säilitamiseks ei ole lubatud murupindadele paigaldada ürituse tarbeks intensiivse kasutusega rajatisi (WC, müügipaviljonid, stardi- ja finišipaigad, piletikassad, istepingid jms); sellised rajatised tuleb paigutada katendiga või selleks spetsiaalselt ette valmistatud pargialadele. Massiüritusi, mis on seotud kindla pargipiirkonna intensiivse kasutamisega mitme tunni vältel (kontserdid, avalikud koosolekud, etendused jms), on Toomemäel lubatud korraldada sillutatud või spetsiaalse ajutise (kuni kaks päeva) kattega (kunstmuru, mururestid vms) aladel. Kassitoomel on lubatud maist septembrini korraldada avalikkusele mõeldud massiüritusi kusjuures enne selle toimumist hinnatakse murukamara seisundit. Üritust ei lubata korraldada kaitseala valitseja kaalutlusotsuse alusel pärast pikemat põuda, vihmaperioodi või kevadist hilist lumesulamist, kui massiüritus võib hävitada murukamaras heintaimed. Oktoobrist kuni aprillini (sh) on massiüritused lubatud vaid külmunud pinnase ja lumikatte olemasolu korral. Kassitoome ürituste taotlusi menetletakse üldiselt nende laekumise järjekorras, kuid mitme samal ajal laekunud heategevus- või tasuta ürituse taotluse korral langetab Tartu Linnavalitsus lähtuvalt linna huvidest otsuse, millisele üritusele luba anda. Elustiku pesitsusrahu (kakud, laululinnud, nahkhiired) huvides on pürotehnika kasutamine Toomemäe ja Kassitoome üritustel lubatud augustist kuni jaanuarini (sh) ning keelatud veebruarist kuni juulini (sh). Massiüritusteks sobivad piirkonnad Toomemäel on toomkiriku varemed ja nende sillutatud ümbrus (jaotuspiirkond 1: Toomkirik); Laiast tänavast Professorite alleeni ulatuv tasand (jaotuspiirkond 17: uus suveteater), laste mänguplats (jaotuspiirkond 9: hotellitagune), Vana Anatoomikumi esine (jaotuspiirkond 3) ja Pirogovi plats (jaotuspiirkond 22). Toomemäe üldplaneeringuga kaetud maa-ala ehitus- ja kasutustingimuste täpsustamiseks on kaitsealuse pargi ala jaotatud jaotuspiirkondadeks. Jaotuspiirkonna määramise aluseks on ajalooliselt väljakujunenud või planeeringuga kavandatava ühtse poolloodusliku ja arhitektuurse kompleksi maa- ala. Jaotuspiirkonnas kehtestatakse omavahel seostatud üldised ehitus- ja kasutustingimused, mis tagavad pargi kaitse ning eesmärgipärase arengu. 97 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 98 Joonis 2. Toomemäe pargi jaotuspiirkonnad. T-1 „Toomkirik” Maa-ala juhtotstarve. Kõrgharidusasutuste maa-ala, pargi maa-ala. Jaotuspiirkonna maa-ala on avalikult kasutatav. Hoonestus. Säilib Tartu Ülikooli muuseum, Tartu toomkiriku saali varemete ruumis kavandatakse vabaõhukontsertide ja etenduste korraldamise koht (u 200 kohta). Uushoonestust ette ei nähta. Kõrghaljastus. Jaotuspiirkonna põhja- ja idakülje platool likvideeritakse kõrghaljastus, et tagada toomkiriku eksponeeritus ning kõrvaldada ajaloolist hoonestust kahjustavad tegurid (liigniiskus); jalamitel kõrghaljastus säilitatakse. Ülejäänud nõlvadel säilitatakse kõrghaljastuseta ala. Puistu osatähtsus 15%, liituvus 0,8. Väärtuslike kultuur-looduslike koosluste ja pinnavormide säilitamise, eksponeerimise ning kujundamise põhimõtted. Säilitatakse olemasolevad pinnavormid, eksponeerituse tagamiseks likvideeritakse kõrghaljastus jaotuspiirkonna põhjaküljel. Puhkeotstarbega rajatised. Toomkiriku varemete ruumis nähakse ette teisaldatavad pingid ja atribuutika, olemasolevad istumisvõimalused (pingid) põhjanõlval säilitatakse. Nähakse ette kohtvalgustid toomkiriku valgustamiseks. Teed (jalgteed) ja tänavad. Jaotuspiirkonnas tänava maa-ala ette ei nähta, tagatakse teenindava transpordi juurdepääs. Olemasolevate jalgteede asukohad säilitatakse. Vaated. Jaotuspiirkondades 6 ja 7 kõrghaljastusalade rekonstrueerimisega ning jaotuspiirkondades 11 ja 13 bastionidel kõrghaljastuse vähendamisega parendatakse toomkiriku eksponeeritust. 98 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 99 T-2 „Tähetorn” Maa-ala juhtotstarve. Kõrgharidusasutuste maa-ala, pargi maa-ala. Jaotuspiirkonna maa-ala on avalikult kasutatav. Vähendatakse tähetorni olemasolevat teenindusmaad ja liidetakse see üldmaaga. Püssirohukeldri aluse ärimaana käsitletakse keldrialust maad, mitte pargiala. Jaotuspiirkonna pargi maa-ala juhtotstarbega ala on avalikult kasutatav. Hoonestus. Olemasolev hoonestus, sh Petzvali torn, säilitatakse, uushoonestust ette ei nähta. Kõrghaljastus. Tähetorni eksponeerituse tagamiseks likvideeritakse valikuliselt kõrghaljastust jaotuspiirkonna põhja- ja idaküljel. Jaotuspiirkonna ülejäänud üldmaal kõrghaljastus säilitatakse. Platoo nõlvadele nähakse ette põõsastus. Puistu osatähtsus 7,5%, liituvus 0,7. Väärtuslike kultuur-looduslike koosluste ja pinnavormide säilitamise, eksponeerimise ning kujundamise põhimõtted. Säilitatakse olemasolevad pinnavormid, eksponeerituse tagamiseks likvideeritakse valikuliselt kõrghaljastust jaotuspiirkonna põhja- ja idaküljel. Puhkeotstarbega rajatised. W. Struve monument, vaateplatvorm ja olemasolevad istumiskohad (pingid) säilitatakse. Bastioni põhjapoolsele nõlvale taastatava terrasstrepistiku rajamiseks nähakse ette pinnavormide vertikaalplaneerimine jaotuspiirkonna põhjaküljel. Paigaldatakse kohtvalgustid tähetorni illumineerimiseks. Teed (jalgteed) ja tänavad. Jaotuspiirkonnas tänava maa-ala ette ei nähta, tagatakse teenindava transpordi juurdepääs. Olemasolevate jalgteede asukohad säilitatakse. Põhjapoolse bastioni nõlvale kavandatud terrasstrepistiku jaoks nähakse ette kõvakattega jalgtee jalakäijate hajutamiseks. Vaated. Avatakse panoraamvaade vanalinnale. Jaotuspiirkonnas 22 nähakse ette kõrghaljastuse likvideerimine tähetornipoolse nõlva keskosas ja harvendamine tiibadel. T-3 „Anatoomikum” Maa-ala juhtotstarve. Kõrgharidusasutuste maa-ala, pargi maa-ala. Olemasolevat kõrgharidusasutuste maad vähendatakse ja see liidetakse üldmaaga. Anatoomikumi hoonele nähakse ette avalik funktsioon. Jaotuspiirkonna maa- ala on avalikult kasutatav (v.a Tartu Ülikooli õppehoone majandushoov ja elamukrundid). Hoonestus. Kõik hooned säilitatakse. Kõrghaljastus. Olemasolev kõrghaljastus harvendatakse ja renoveeritakse; ajalooline puuderida Tartu Ülikooli õppehoone ees markeeritakse põõsashekiga (parkla varjamiseks). Puistu osatähtsus 15%, liituvus 0,5. Väärtuslike kultuur-looduslike koosluste ja pinnavormide säilitamise, eksponeerimise ning kujundamise põhimõtted. Kõrghaljastus, pinnavormid, monument, ajaloolised keldrid ja anatoomikumi eespark säilitatakse. Nähakse ette vertikaalplaneering koos bastioni rekonstrueerimisega. Puhkeotstarbega rajatised. Anatoomikumi eesõuele nähakse ette loengute, vabaõhukontsertide ja -etenduste korraldamise koht koos teisaldatavate pinkide ning atribuutikaga (200 kohta). Olemasolevad istumiskohad (pingid) säilitatakse. Nähakse ette kohtvalgustid anatoomikumi ja Tartu Ülikooli õppehoone valgustamiseks. Rajatakse trepistik Lossi tänavalt Kuradisilla kliinikupoolsele nõlvale. Teed (jalgteed) ja tänavad. Lossi tn ja Tartu Ülikooli õppehoone esine parkla säilitatakse olemasolevates piirides. Nähakse ette lisajalgtee anatoomikumi ja Tartu Ülikooli õppehoone vahelt, et pääseda ligi Kuradisillale ning selle ajaloolisele nõlvateele. Vaated. Jaotuspiirkonnas 10 nähakse ette kõrghaljastuse valikuline likvideerimine bastioni ülemise vööndi nõlvadel, säilitatakse kõrghaljastus bastioni nõlva alumisel vööndil, jalamil ja Vallikraavi tänavakontuuril. T-4 „Riigikohus“ Maa-ala juhtotstarve. Kõrgharidusasutuste, tänava, parkimisehitise, pargi maa-ala ja elamumaa. Nähakse ette olemasoleva elamumaa maa-ala vähendamine kinnistul Lossi tn 38 liitmine pargi maa-alaga. Jaotuspiirkonna maa-ala, v.a riigikohtu ja elamuhoonete siseõu, on avalikult kasutatav. Hoonestus. Olemasolev hoonestus säilitatakse. 99 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 100 Kõrghaljastus. Olemasolev kõrghaljastus säilitatakse. Puistu osatähtsus 30%, liituvus 0,6. Säilitatakse kõrghaljastus bastioni jalamil ja K. E. von Baeri tänava kontuuril. Väärtuslike kultuur-looduslike koosluste ja pinnavormide säilitamise, eksponeerimise ning kujundamise põhimõtted. Seoses bastioni rekonstrueerimisega ajalooline potern rekonstrueeritakse, nähakse ette vertikaalplaneerimine ja kindlustatakse erosiooni vastu. Monument säilitatakse. Murukate renoveeritakse ja tugevdatakse. Puhkeotstarbega rajatised. Olemasolevad istekohad (pingid) säilitatakse. Teed (jalgteed) ja tänavad. Riigikohtu ja elamu ette rajatakse parklad. Olemasolevad jalgteed säilitatakse, nähakse ette lisajalgtee elamutagusel alal. Vaated. Jaotuspiirkonnas 11 nähakse ette kõrghaljastuse valikuline likvideerimine bastioni nõlvadel. Säilitatakse hoonete eksponeeritus ja avatud vaated pargile. T-5 „Musumägi”/grotigrupp Maa-ala juhtotstarve. Pargi maa-ala. Jaotuspiirkonna maa-ala on avalikult kasutatav. Hoonestus. Hoonestust ette ei nähta. Kõrghaljastus. Säilitatakse olemasolev kõrghaljastus, välja arvatud groti renoveerimisega kaasnevad likvideerimised. Puistu osatähtsus 70%, liituvus 0,6. Väärtuslike kultuur-looduslike koosluste ja pinnavormide säilitamise, eksponeerimise ning kujundamise põhimõtted. Olemasolev looduslik kooslus ja pinnavormid säilitatakse. Puhkeotstarbega rajatised. Nähakse ette asukoht skulptuuri ja vee-elemendi paigutamiseks groti piirkonda. Paigaldatakse kohtvalgustid groti valgustamiseks. Murukate renoveeritakse ja tugevdatakse. Jaotuspiirkonna rekonstrueerimisel tuleb tagada ohvrikivi puutumatus praeguses asukohas. Teed (jalgteed) ja tänavad. Olemasolev jalgteede struktuur säilib. Vaated. Uute vaadete avamist ette ei nähta. T-6 „K. E. von Baeri monument” Maa-ala juhtotstarve. Pargi maa-ala. Jaotuspiirkonna maa-ala on avalikult kasutatav. Hoonestus. Hoonestust ette ei nähta. Kõrghaljastus. Nähakse ette kõrghaljastuse harvendamine. Ajalooline peaallee Inglisilla teljel renoveeritakse. Korrastatakse ja markeeritakse ajalooline alleestruktuur V. Reimani monumendi suunal. Puistu osatähtsus 85%, liituvus 0,7. Väärtuslike kultuur-looduslike koosluste ja pinnavormide säilitamise, eksponeerimise ning kujundamise põhimõtted. Murukate renoveeritakse ja tugevdatakse. Puhkeotstarbega rajatised. Olemasolevad istumiskohad (pingid) säilitatakse. Nähakse ette kohtvalgustid monumentide valgustamiseks. Teed (jalgteed) ja tänavad. Olemasolev jalgteede struktuur säilib. Vaated. Ei nähta ette uute vaadete avamist, tagatakse vaated monumentidele jaotuspiirkondadest 7, 15 ja 16. T-7 „Rotund” Maa-ala juhtotstarve. Pargi maa-ala. Jaotuspiirkonna maa-ala on avalikult kasutatav. Hoonestus. Uushoonestust ette ei nähta, olemasolev kohvik rekonstrueeritakse. Jaotuspiirkonna maa-ala on avalikult kasutatav. Kõrghaljastus. Ajalooline peaallee renoveeritakse. Ajalooline puuderida riigikohtu ees asendatakse. Olemasolevat kõrghaljastust harvendatakse idapoolses ja uusistutust läänepoolses osas. Puistu osatähtsus 70%, liituvus 0,7. 100 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 101 Väärtuslike kultuur-looduslike koosluste ja pinnavormide säilitamise, eksponeerimise ning kujundamise põhimõtted. Olemasolev looduslik kooslus ja pinnavormid säilitatakse. Murukate renoveeritakse idapoolses osas, toomkirikuesise lõunanõlva põõsarühmi tihendatakse. Puhkeotstarbega rajatised. Olemasolevad istumiskohad (pingid) säilitatakse. Nähakse ette monumendi asukoht riigikohtu hoone keskteljel. Paigaldatakse kohtvalgustid rajatava monumendi ja riigikohtu hoone illumineerimiseks. Teed (jalgteed) ja tänavad. Olemasolevad jalgteed säilitatakse. Vaated. Ei nähta ette uute vaadete avamist, tagatakse olemasolevad vaated toomkirikule, riigikohtule, Tartu Ülikooli õppehoonele ja Inglisillale. T-8 „Inglisild ja Püssirohukelder” Maa-ala juhtotstarve. Äri- ja teenindusettevõtte, tänava, pargi maa-ala. Jaotuspiirkonna maa-ala on avalikult kasutatav. Hoonestus. Olemasolev hoonestus säilitatakse. Kõrghaljastus. Säilitatakse olemasolev kõrghaljastus ja ajalooline puudeallee. Kõrghaljastus likvideeritakse uushoonestusalal ja Püssirohukeldri piirkonnas valikuliselt. Kõrghaljastus säilitatakse nõlval ja seda täiendatakse põõsarindega erosiooni tõkestamiseks. Puistu osatähtsus platool 75%, liituvus 0,8. Püssirohukeldri piirkonnas on puistu osatähtsus 15%, liituvus 0,7. Väärtuslike kultuur-looduslike koosluste ja pinnavormide säilitamise, eksponeerimise ning kujundamise põhimõtted. Olemasolev looduslik kooslus ja pinnavormid säilitatakse. Silla nõlvade munakivisillutised säilitatakse ja rekonstrueeritakse. Püssirohukeldri külgalade erosiooni tõkestatakse munakivivööndiga. Nähakse ette trepp restorani Püssirohukelder juurest platoole. Puhkeotstarbega rajatised. Säilitatakse Inglisild rajatisena. Olemasolevad istumiskohad (pingid) säilitatakse. Nähakse ette monumendi asukoht allee peatelje lõppaktsendina. Teed (jalgteed) ja tänavad. Vallikraavi tn säilitatakse olemasolevates piirides. Tartu Ülikooli õppehoone parklale juurdepääsuks säilitatakse tänavalt lähtuv juurdepääs. Olemasolevad jalgteed säilitatakse. Vaated. Ei nähta ette uute vaadete avamist, tagatakse vaated rajatavale monumendile ajaloolise allee peateljel jaotuspiirkondadest 2, 3 ja 6. T-9 „Hotellitagune” Maa-ala juhtotstarve. Pargi maa-ala. Jaotuspiirkonna maa-ala on avalikult kasutatav. Hoonestus. Hoonestust ette ei nähta. Kõrghaljastus. Säilitatakse olemasolev kõrghaljastus, v.a Vallikraavi tn 3/5 hoone krundi nõlval, kus nähakse ette harvendamine. Neemiku harjatee puuderida täiendatakse. Puistu osatähtsus 75%, liituvus 0,8. Väärtuslike kultuur-looduslike koosluste ja pinnavormide säilitamise, eksponeerimise ning kujundamise põhimõtted. Erosiooni vältimiseks nähakse ette Vallikraavi tn nõlvale põõsarinde ja piirde rajamine. Puhkeotstarbega rajatised. Rajatakse ühendussillad-galeriid Toomemäe platoolt Vallikraavi tn 3/5 krundile ja suunaga Kitsas tn 3/5 krundile. Säilitatakse olemasolevad trepistikud, istumiskohad (pingid) ja laste mänguväljak. Teed (jalgteed) ja tänavad. Olemasolevad jalgteed säilitatakse. Vaated. Sanitaarraietega säilitatakse olemasolevad vaated. T-10 „Vallikraavi kurv” Maa-ala juhtotstarve. Pargi, tehnoehitiste, tänava ja parkimisehitiste maa-ala. Jaotuspiirkonna maa-ala on avalikult kasutatav. Hoonestus. Uushoonestust ette ei nähta, likvideeritakse olemasolev abihoone bastioni vaheplatool. 101 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 102 Kõrghaljastus. Nähakse ette kõrghaljastuse likvideerimine bastioni ülemisel nõlvavööndil, likvideeritakse valikuliselt bastioni alumisel nõlvavööndil ja säilitatakse jalamil (Lossi tn tsoonis) ning Vallikraavi tänavakontuuril. Istutatakse puuderida kurtiinvallile. Puistu osatähtsus 50% nõlvadel, mujal jaotuspiirkonnas 70%, liituvus 0,6. Väärtuslike kultuur-looduslike koosluste ja pinnavormide säilitamise, eksponeerimise ning kujundamise põhimõtted. Kõrghaljastuse likvideerimisel tõkestatakse erosioon tehniliste vahenditega (geotekstiilid) ja murukatte rajamisega. Ajaloolised pinnavormid säilitatakse. Endine raveliinikõrgustik ja selle nõlvad korrastatakse. Puhkeotstarbega rajatised. Säilitatakse olemasolev trepistik, nähakse ette trepistiku rajamine Kuradisillale Rahvaste monumendi poolselt nõlvalt. Teed (jalgteed) ja tänavad. Vallikraavi tn säilitatakse olemasolevates piirides. Rekonstrueeritakse ajalooline nõlvatee koos istmetaskutega. Rajatakse trepistik Kuradisillale. Vaated. Jaotuspiirkonnas nähakse ette kõrghaljastuse valikuline likvideerimine bastioni nõlvadel, et avada vaated anatoomikumi peahoonele ja bastioni nõlvadele. T-11 „Bastion“” Maa-ala juhtotstarve. Pargi, tehnoehitiste, tänava ja parkimisehitiste maa-ala. Jaotuspiirkonna maa-ala on avalikult kasutatav. Hoonestus. Hoonestust ette ei nähta. Kõrghaljastus. Nähakse ette kõrghaljastuse likvideerimine bastioni nõlvadel. Kõrghaljastus säilitatakse bastioni vaheplatoodel, jalamil ja K. E. von Baeri tn kontuuril. Istutatakse puuderida kurtiinvallile. Puistu osatähtsus 50%, liituvus 0,8. Väärtuslike kultuur-looduslike koosluste ja pinnavormide säilitamise, eksponeerimise ning kujundamise põhimõtted. Kõrghaljastuse likvideerimisel tõkestatakse erosioon tehniliste vahenditega (geotekstiilid) ja murukatte rajamisega. Ajaloolised pinnavormid säilitatakse. Puhkeotstarbega rajatised. Rekonstrueeritakse olemasolev trepistik, rajatakse trepistik Kuradisillale ja bastioni ninale kuni E. Bergmanni monumendini. Olemasolevad jalgteed säilitatakse. Nähakse ette ühendussild ja trepp rekonstrueeritavale nõlvateele poterni kohal. Teed (jalgteed) ja tänavad. K. E. von Baeri tn säilitatakse olemasolevates piirides. Rekonstrueeritakse vallitee ja ajalooline nõlvatee koos istmetaskutega. Vaated. Jaotuspiirkonnas nähakse ette kõrghaljastuse valikuline likvideerimine bastioni nõlvadel, et avada vaated bastionidele, kurtiinvallile ja toomkirikule. T-12 „Tenniseväljak” Maa-ala juhtotstarve. Puhke-, spordi- ja kultuurirajatise, pargi, tänava maa-ala. Jaotuspiirkonna pargi maa-ala on avalikult kasutatav. Hoonestus. Olemasolevale spordirajatist teenindavale hoonele on lubatud peale ehitada teine korrus. Kaaluda saab talveperioodiks väljakute katmist rajatisega. Rajatise paigutamise tingimused täpsustatakse muinsuskaitse eritingimustega, mis esitatakse detailplaneeringu lisana. Krundi K. E. von Baeri 6 praegusi üldisi ehitus- ja kasutustingimusi võib muuta vaid Keskkonnaameti nõusolekul. Kõrghaljastus. Olemasolev kõrghaljastus säilitatakse. Puistu osatähtsus 20%, liituvus 0,7. Väärtuslike kultuur-looduslike koosluste ja pinnavormide säilitamise, eksponeerimise ning kujundamise põhimõtted. Olemasolev looduslik kooslus ja pinnavormid säilitatakse. Puhkeotstarbega rajatised. Rajatakse tribüünid (u 200 kohta) toomkirikupoolsele nõlvale. Olemasolev trepistik säilitatakse. Teed (jalgteed) ja tänavad. K. E. von Baeri tn säilitatakse olemasolevates piirides. Olemasolevad jalgteed säilitatakse. Vaated. Tagatakse olemasolev vaade toomkirikule. 102 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 103 T-13 „K. E. von Baeri tänava trepid” Maa-ala juhtotstarve. Pargi maa-ala, tänava maa-ala. Jaotuspiirkonna maa-ala on avalikult kasutatav. Hoonestus. Hoonestust ette ei nähta. Kõrghaljastus. Nähakse ette kõrghaljastuse likvideerimine bastioni nõlvadel, säilitatakse kõrghaljastus bastioni vaheplatool, jalamil ja K. E. von Baeri tänava kontuuril. Puistu osatähtsus 60%, liituvus 0,8. Väärtuslike kultuur-looduslike koosluste ja pinnavormide säilitamise, eksponeerimise ning kujundamise põhimõtted. Kõrghaljastuse likvideerimisel tõkestatakse erosioon tehniliste vahenditega (geotekstiilid) ja murukatte rajamisega. Ajaloolised pinnavormid säilitatakse. Puhkeotstarbega rajatised. Säilitatakse olemasolev trepistik. Teed (jalgteed) ja tänavad. K. E. von Baeri tn säilitatakse olemasolevates piirides. Rekonstrueeritakse ajalooline nõlvatee koos istmetaskutega ja juurdepääsutee K. E. von Baeri tänavalt. Olemasolevad jalgteed säilitatakse. Vaated. Jaotuspiirkonnas nähakse ette kõrghaljastuse valikuline likvideerimine bastioni nõlvadel, et avada vaated bastionidele ja toomkirikule. T-14 „Kassitoome” Maa-ala juhtotstarve. Pargi maa-ala, tänava maa-ala. Jaotuspiirkonna maa-ala on avalikult kasutatav. Hoonestus. Hoonestust ette ei nähta. Kõrghaljastus. Likvideeritakse paplid jaotuspiirkonna edelaosas, asemele istutatakse okaspuid. Puistu osatähtsus 40%, liituvus 0,7. Väärtuslike kultuur-looduslike koosluste ja pinnavormide säilitamise, eksponeerimise ning kujundamise põhimõtted. Olemasolev looduslik kooslus ja pinnavormid säilitatakse, nähakse ette Veski tänava poolse nõlva kindlustamine põõsasrindega. Puhkeotstarbega rajatised. Ei nähta ette. Teed (jalgteed) ja tänavad. Oru ja K. E. von Baeri tänavad säilitatakse olemasolevates piirides. Vaated. Tagatakse olemasolevate vaadete säilitamine. T-15 „Morgensterni aed” Maa-ala juhtotstarve. Elamumaa, pargi maa-ala, tänava maa-ala. Jaotuspiirkonna maa-ala, v.a elamumaa, on avalikult kasutatav. Hoonestus. Olemasolev hoonestus säilitatakse. Uushoonestust ja juurdeehitisi olemasolevale hoonele ette ei nähta. Kõrghaljastus. Puistu osatähtsus 60%, liituvus 0,8. Väärtuslike kultuur-looduslike koosluste ja pinnavormide säilitamise, eksponeerimise ning kujundamise põhimõtted. Nähakse ette muldkindlustuse kõrgendiku rekonstrueerimine erosiooni tõkestamiseks ning ajaloolise linnamüüri ja tornide markeerimine ja eksponeerimine. Puhkeotstarbega rajatised. Olemasolev trepistik säilitatakse. Nähakse ette istumiskoht kõrgendikule. Teed (jalgteed) ja tänavad. Jakobi ja Lai tn kuni hooneni Lai tn 1 säilitatakse olemasolevates piirides. Olemasolevad jalgteed säilitatakse. Vaated. Säilitatakse olemasolev vaade Jakobi tänavalt muldkindlustuse kõrgendikule. T-16 „Laia tänava tõus” Maa-ala juhtotstarve. Elamumaa, pargi maa-ala, tänava maa-ala. Jaotuspiirkonna pargi maa-ala on avalikult kasutatav. Hoonestus. Olemasolev hoonestus säilitatakse. Uushoonestust ja juurdeehitisi olemasolevale hoonele ette ei nähta. 103 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 104 Kõrghaljastus. Olemasolev kõrghaljastus harvendatakse. Puistu osatähtsus 40%, liituvus 0,6. Väärtuslike kultuur-looduslike koosluste ja pinnavormide säilitamise, eksponeerimise ning kujundamise põhimõtted. Olemasolev looduslik kooslus ja pinnavormid säilitatakse. Lai tn 1 ja Morgensterni monumendi vaheline ala rekonstrueeritakse puhkealaks. Puhkeotstarbega rajatised. Rajatakse trepistik pääsuks Laialt tn-lt jaotuspiirkonnas 17 asuvale mänguväljakule. Teed (jalgteed) ja tänavad. Lai tn säilitatakse olemasolevates piirides. Vaated. Säilitatakse olemasolevad vaated Laialt tn-lt ning jaotuspiirkondadest 6 ja 17. T-17 „Uus Suveteater” Maa-ala juhtotstarve. Pargi maa-ala. Jaotuspiirkonna maa-ala on avalikult kasutatav. Hoonestus. Hoonestust ette ei nähta. Kõrghaljastus. Nähakse ette kõrghaljastuse valikuline likvideerimine platool ja Jakobi tn poolsel nõlval. Kõrghaljastus säilitatakse jaotuspiirkonna ülejäänud osas. Jakobi tn nõlvale istutatakse põõsarinne. Puistu osatähtsus 40%, liituvus 0,7. Väärtuslike kultuur-looduslike koosluste ja pinnavormide säilitamise, eksponeerimise ning kujundamise põhimõtted. Planeeritud suveteatrile kavandatakse korrastatud juurdepääsud krundi Lai tn 1 naabrusest ja olemasolevatelt trepistikelt. Jaotuspiirkonna 19 poolses osas nähakse ette reljeefi korrastamine vertikaalplaneerimisega. Puhkeotstarbega rajatised. Jaotuspiirkonna platool nähakse ette teisaldatavad pingid ja atribuutika suveteatri korraldamiseks (kuni 500 kohta) ning ajutise suurtelgi püstitamise võimalus. Laste mänguväljak säilitatakse. Vabaõhuürituste toimumispaigas tuleb tagada elektrivõtmise koht. Teed (jalgteed) ja tänavad. Olemasolevad jalgteed säilitatakse, rajatakse uued juurdepääsuteed krundi Lai tn 1 naabrusest. Vaated. Jakobi tn poolsel nõlval avatakse vaated vanalinna vaatesuundadele. T-18 „Jakobi tänava äär” Maa-ala juhtotstarve. Pargi maa-ala, tänava maa-ala. Jaotuspiirkonna maa-ala on avalikult kasutatav. Hoonestus. Hoonestust ette ei nähta. Kõrghaljastus. Olemasolevat kõrghaljastust likvideeritakse valikuliselt. Tugimüüri serv puhastatakse puudest. Nõlvale nähakse ette põõsarinne. Puistu osatähtsus 65%, liituvus 0,7. Väärtuslike kultuur-looduslike koosluste ja pinnavormide säilitamise, eksponeerimise ning kujundamise põhimõtted. Olemasolevad pinnavormid säilitatakse. Korrastatakse tugimüür. Puhkeotstarbega rajatised. Puhkeotstarbega rajatisi ette ei nähta. Olemasolev trepistik säilitatakse. Teed (jalgteed) ja tänavad. Jakobi tn säilitatakse olemasolevates piirides. Olemasolevad jalgteed säilitatakse. Vaated. Põõsarinde rajamisega tõkestatakse otsevaade Jakobi tn-lt Toomemäe pargi alumisele rinnatisele. Tagatakse vaade piki haljasala. T-19 „Jakobi tänava tõus” Maa-ala juhtotstarve. Pargi maa-ala, tänava maa-ala. Jaotuspiirkonna maa-ala on avalikult kasutatav. Hoonestus. Hoonestust ette ei nähta. Kõrghaljastus. Säilitatakse olemasolev kõrghaljastus. Puistu osatähtsus 60%, liituvus 0,7. Väärtuslike kultuur-looduslike koosluste ja pinnavormide säilitamise, eksponeerimise ning kujundamise põhimõtted. Olemasolev looduslik kooslus ja pinnavormid säilitatakse. Puhkeotstarbega rajatised. Nähakse ette monumendi paigutamise võimalus Jakobi tn piirkonda. Monumendi asukoha valikul tuleb arvestada kelgutajate ohutusega. Maa-ala talviseks puhkeotstarbeliseks kasutamiseks rajatakse liumäe lumeastangud / paigaldatakse piirdevõrk Jakobi tn kontuurile. 104 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 105 Teed (jalgteed) ja tänavad. Jakobi tn säilitatakse olemasolevates piirides. Säilitatakse olemasolevad jalgteed. Vaated. Olemasolev vaade Toomemäele säilitatakse. T-20 „Kassitoome mäed” Maa-ala juhtotstarve. Pargi maa-ala, tänava maa-ala. Jaotuspiirkonna maa-ala on avalikult kasutatav. Hoonestus. Hoonestust ette ei nähta. Kõrghaljastus. Olemasolev kõrghaljastus säilitatakse. Nähakse ette põõsarinne Veski tn hoonete ja Toomemäe kontakttsooni. Täiendatakse kõrghaljastust küngastel. Puistu osatähtsus 50%, liituvus 0,6. Väärtuslike kultuur-looduslike koosluste ja pinnavormide säilitamise, eksponeerimise ning kujundamise põhimõtted. Endised raveliinikõrgendikud kindlustatakse erosiooni vastu. Puhkeotstarbega rajatised. Näituse tn tsooni rajatakse laste mängulinnak. Olemasolevad jalgteed säilitatakse. Teed (jalgteed) ja tänavad. K. E. von Baeri ja Näituse tn säilitatakse olemasolevates piirides. Nähakse ette võimalus õgvendada ristmikku muldkindlustuse arvelt. Olemasolevad jalgteed säilitatakse. Vaated. Olemasolevad vaated säilitatakse. T-21 „J. W. F. Hezeli tn tõus” Maa-ala juhtotstarve. Äri- ja teenindusettevõtte, tänava, pargi maa-ala. Jaotuspiirkonna maa-ala on avalikult kasutatav. Hoonestus. Olemasolev hoone on rekonstrueeritav ja laiendatav kehtiva J. Liivi tn 1 krundi detailplaneeringu järgi. Kõrghaljastus. Harvendatakse olemasolevat kõrghaljastust. Puistu osatähtsus 70%, liituvus 0,7. Väärtuslike kultuur-looduslike koosluste ja pinnavormide säilitamise, eksponeerimise ning kujundamise põhimõtted. Olemasolev looduslik kooslus ja pinnavormid säilitatakse. Puhkeotstarbega rajatised. Olemasolevad jalgteed säilitatakse. Teed (jalgteed) ja tänavad. K. E. von Baeri tn, J. Liivi tn ja juurdepääsutee Park Hotelli säilitatakse olemasolevates piirides. Vaated. Ei fikseerita. T-22 „Pirogovi plats” Maa-ala juhtotstarve. Pargi maa-ala, tänava maa-ala. Jaotuspiirkonna maa-ala on avalikult kasutatav. Hoonestus. Hoonestust ette ei nähta. Kõrghaljastus. Säilitatakse tänavaäärsed puuderead ja alumise haljasala puud. Nähakse ette harvendamine monumendi tsoonis. Kõrghaljastus harvendatakse valikuliselt rekonstrueeritava bastioni nõlval ja asendatakse põõsarindega. Puistu osatähtsus 35%, liituvus 0,7. Väärtuslike kultuur-looduslike koosluste ja pinnavormide säilitamise, eksponeerimise ning kujundamise põhimõtted. Erosiooni tõkestamiseks nõlval kasutatakse tehnilisi meetmeid (geotekstiilid) ja põõsastikku. Puhkeotstarbega rajatised. Olemasolevad istumiskohad (pingid) säilitatakse, bastioni nõlvale nähakse ette terrasstrepistik koos istumisvõimalustega. Nähakse ette trepistikku illumineeriv valgustus. Trepistiku projekteerimine ja haljasala rekonstrueerimine lahendatakse kompleksselt. Teed (jalgteed) ja tänavad. Lossi ja Ülikooli tänav säilitatakse olemasolevates piirides, olemasolevad jalgteede põhisuunad säilitatakse, lisandub ühendusvõimalus tähetorni suunas. Vaated. Avatakse panoraamvaade vanalinnale ja tähetornile, valikulise harvendamisega laiendatakse vaateareaali N. Pirogovi monumendi tsoonis ning Raatuse tn sihis. 105 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 106 11.8. Vabaõhu spordi- ja mänguväljakud Vabaõhu spordi- ja mänguväljakute planeerimisel on lähtutud põhimõttest, et igas asumis oleks koht erinevas vanuses ja huvidega inimestele. Olemasolevad suuremad korrastamist vajavad mängualad asuvad koolide (Kivilinna, Tamme kooli, Hansa ja Descartesi kool) juures. Nende alade ajakohastamisel tuleb põhilise sihtrühmana käsitleda põhikooliõpilasi, kuid arvestada tuleb ka sellega, et algselt olid koolide välialad kavandatud teenindama kogu ümbritsevat elamuala. Loodusliku kattega mänguplatsid ei kujuta endast liigilise mitmekesisuse tähenduses erilist väärtust, küll aga tasakaalustavad muruplatsid ja mänguväljakud asfaltpindadest tekkivate sademetevee ja õhuniiskuse probleemidele leevendust. Samas aitavad mänguväljakud, tõmmates enda peale osa aktiivsest välitegevusest, säilitada väärtuslikuma ja liigirohkema taimestikuga haljasalasid. Eraldi funktsiooniga on Emajõe ja Anne kanali vaheline ala, kuhu on kavandatud kämpinguala ja karavaniplats. Kehtivate detailplaneeringutega on kavandatud veel realiseerimata avalikud mängu- ja spordiväljakud: Sälu tn 6, Lammi tn 6, Hauskari tn 21, Klaose tn 10, Aardla tn 97. Suhtelisest vähe on tegeletud täiskasvanute ja eakate vabaõhutreenimise ja aktiivse puhkamise võimaluste loomisega. Ideaalis tuleb kavandatavad mänguväljakud rajada selliselt, et nendel oleks tegevust eri vanuserühmadele. Heaks näiteks on siinkohal poolavaliku kasutusega Tamme staadion. Täiendavalt reserveeritakse alad: Annemõisa 1a (pallimängud, trenažöörid), Kotka tn 11a (väikelaste ala), Õuna tn 27 (kiigeplats, puhkeala pinkidega), Puiestee tn 73b (noortele pallimängu ja turnimisala), Pargi tn 2a (lastele ronila, miniseikluspark koos pinkidega), Jaama tn 14 (väliteatri ala, mida iga päev oleks võimalik kasutada mänguväljakuna), Puiestee tn 130 (mänguala lastele ja noortele, vajalik liiklusest füüsiline eraldamine), Pikk tn 86a (palliplats ja väikelaste mänguväljak), Peetri tn 78 ja 80 (väikelaste mänguväljak ja puhkeala), Ilmatsalu tn 26a (treeningplats ja puhkeala noortele ja eakatele), Anne tn 81a ja 87a (väikelaste mänguväljakud ja eakate puhkeala), Kaunase pst 35a (palliplats, laste mänguväljak), Bajadeeri tn 2 (puhkeala, väikelaste mänguväljak), Kruusavälja tänav T1 haljasala (puhkeplats põrandamale või doominolaudadega vms), Sepakuru tänav T1 haljasala (puhkeala/kogunemiskoht), Nõva tn 17 (laste mänguväljak), Õnne tn 24b (laste mänguväljak), Ravila tn 62a (väikelaste mänguväljak, eakate puhkeala/treeningplats), Timuti tn 7 (väikelaste mänguplats), Võruvälja tänav T1 haljasala (kogunemisala kiikede ja pinkidega), K.A. Hermanni tn 1a (lastemänguväljak). Planeeringuga nähakse ette mänguväljaku rajamine Raudtee tn 114b krundi põhjaossa. Samuti puudub ühise koosolemise võimalus Variku linnaosas. Linnaosas on avalikku ruumi napilt ning olemasolev olukord ühekülgne. Suurema ja mitmekesist tegevust võimaldava mänguväljakuga puhkeala saab rajada Voolu tn 10 krundile. Ala kasutust piirab liinirajatis ja selle kaitsevöönd. Krundile kuhjatud künkale ja selle lähedusse kavandada vaba aja veetmise võimalused linnaosa noortele ja lastele. Ala kavandamise käigus tuleb välja selgitada linnaosa elanike eelistused ning ala kavandada võimalikult mitmele kasutajagrupile ja kogukonna teket soodustavana. Kuna ala on suhteliselt suur, võib kasutus olla erinev (maastikurattarada, palliplats, seiklusrada väiksematele, meditatsiooniplats, istumisnõlv, kiigeplats). Mõisavahe tn 55a krunt on elamutega piiratud praegu kasutuseta haljasala, mille võiks muuta eakatele sobivaks puhke- ja võimlemisalaks. Ümbruskonna majades elab palju vanureid, kelle liikumisvõime on piiratud ning seetõttu on asukoht läheduse tõttu sobilik. Ala on päikseline ja lage, mistõttu tuleb see haljastada, kuid arvestades, et ei piirataks elamute valgustatust. Alale sobib poolkaetud tuulevaikne ala istumiseks, mälu ja tasakaalu treenivate vahenditega virgutusatribuutika ning ehk ka väikelasteala inimpõlvede sidususe tagamiseks. 106 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 107 11.9. Koerte jalutusalad Üldplaneering seab eesmärgiks, et igas asumis on koerte jalutusala. Eeskätt tuleb siin arvestada koertega ning vähemal määral kasside ja närilistega. Ilmtingimata ei ole oluline, et ala oleks spetsiifiline ja ainukasutusega, kuid tagatud peab olema lemmikuomaniku eelistatuse tunne (ala tähistus, inventar). Seni on Tartus määratud üks koht (Pikk tn 65 Anne kanali teise osa ja Emajõe vaheline ala), kus võib koeral vabalt joosta lasta. Juba ainuüksi koerte tõurohkuse tõttu ei ole võimalik vastata kõigile ootustele (nt jooksurada hurtadele), kuid tagatud peab olema koera jooksutamise ja elementaarse treenimise võimalus eri suurusega koertele. Siinkohal tuleb toonitada, et peale üldplaneeringus näidatud kohtade on lubatud rihma otsas oleva koeraga jalutada kõigil avalikel kõnni- ja kergliiklusteedel ning avalikel haljasaladel, kus ei ole seda keelavat märgistust (supelrannad, laste mänguväljakud). Üldplaneeringuga reserveeritakse koerte jalutusaladeks: Pikk tn 65 – olemasolev koerajooksuala, mis on suhteliselt hästi looduslikult piiratud. Võimaldab koerte ujutamist, jooksmist ja mängu. Tähtvere park– väike olemasolev treeningväljak. Ropka tee 10 – reljeefne praegu vähe kasutuses olev ala, tagada eraldatus muust pargi osast. Piiratult võimalik koerte vabalt jooksmine ja treeningala. Kui alale rajada pinna- ja sademevee akumuleerimiseks tiik, oleks võimalik ka ujumine. Sepikoja tn 21 – kitsas ala väiksele piiratud treeningplatsile liinirajatise kaitsevööndis. Mõisavahe tn 73 – Olemasolev treeningväljak. Ala on võimalik liigendada selliselt, et säiliks väärtuslikud taimede kasvukohad. Ravila tn 80j – treeningväljak ja vabajooksuala liinirajatiste kaitsevööndis. Laseri tn 31 – looduslik jooksuala väikese harjutusväljakuga. Tähtvere park– väike treeningväljak. Voolu tn 10 – mitmekesine treeningväljak. Narva mnt 171a – koostöös kaitseala valitsejaga leida võimalused treeningväljaku rajamiseks. Ujula tn 91- piirkonna treeningväljak ja vabajooksuala. Laeva metskond 17 – treeningatraktsioonid koos matkarajaga. Kõigil koerte jalutusaladel peab olema sobilik inventar, piirdeaiad ja jäätmemahutid. Oluline on, et kohe sissepääsu juures oleks selgesti mõistetav info ala kasutuse kohta (soovitatav välja töötada ühtne kujundus kõigile linna aladele). Samuti tuleb n-ö koerakastid panna tihedama kasutusega kergliiklusteede äärde ja avalikele haljasaladele. Alal parkimine ja mootorsõidukiga (v.a hooldus) viibimine on keelatud. Alasid tuleb korrapäraselt niita ning jälgida atraktsioonide korrasolekut. Niitmine ei pea olema ühtlane kogu ala ulatuses, eriti aladel, kus see on väärtuslike taimeliikide tõttu vastunäidustatud. Võimaluse korral säilitada alade olemasolev väärtuslik kõrghaljastus. Turvalisuse ja alade kasutatavuse seisukohalt on oluline, et alad oleks piisavalt valgustatud. 107 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 108 11.10. Linnaaiandus Linnaaiandus on iseenda tarbeks ja/või vabatahtliku tööna kogukonna ning kogukonnaliikmete hüvanguks tehtav mittetulunduslik taimekasvatus, mis toimub linnalises keskkonnas kas linnale kuuluvatel või eraomandis olevatel maa‐aladel. Linnaaiad jagunevad juurdepääsetavuse poolest privaatseteks (nt koduaiad), avalikeks (nt asumi‐ ja kogukonnaaiad) ja poolavalikeks (nt ühistute ja MTÜ‐de hallatavad aiamaad) ning taimekasvatuse funktsioonide poolest iluaedadeks (eesmärk on ruumi kujundamine ja kaunistamine), kogukonnaaedadeks (eesmärk on sotsiaalne lävimine ja ühistegevus) ning toiduaedadeks (eesmärk on toidu kasvatamine, muud eesmärgid kaasnevad sellega). Kuigi sellist terminit seni Tartus planeerimisel kasutatud pole, on linnaaiandusega tegeletud Tartus läbi aegade. Nõukogude ajal kavandati spetsiaalseid aiandusalasid kortermajade elanikele ja ettevõtete töötajaskonnale. Suurimast Tartu aiandusalast Ihastest on saanud arvestatav elurajoon. Ilmatsalu tänava lõpus tegutseb aga siiani linna suurim aiandusala, mis oli algselt mõeldud Tartu elektrijaama töötajatele. Üle linna on palju väikeseid isetekkelisi aiandusalasid elektri õhuliinide all, tänavate reservmaadel, raudtee kaitsevööndis. Linnaaiandusega tegelemiseks leitakse võimalusi ka kortermajade lillepeenardel. Aiandusega on tegeletud nii ühistööna kooperatiivide ja aiandusühistute kujul kui ka eraviisiliselt. Praeguseks on varasemate aiandusalade alused maad reformitud ning nendest on saanud kas era- või munitsipaalmaad või need on jäetud riigi omandisse. Paljudel aladel on rajatud kastmis- ja kuivendussüsteeme ning muidugi ka piirdeid ja varjualuseid. Suures osas just viimati mainitu tõttu ei ole need alad tavamõistes esteetilised ja tunduvad näiliselt korratud. Tegelikkuses valitseb aladel tavaliselt nii külvi-, kastmis- kui ka valvekord. Linnaaianduse arendamine ja aiapidamise võimaluste loomine neile, kellel selleks võimalused puuduvad, on oluline, kuna see pakub linlastele sotsiaalseid väljundeid (liikuvus, sotsiaalne aktiivsus ja eneseteostus, loodusõpe, toidulisa), suurendab linnakeskkonna liigirikkust (pakub elupaiku taimedele, putukatele, lindudele‐loomadele) ning mitmekesistab ruumi tervikuna (toimib osana rohealade võrgustikust, täiendab olemasolevaid ruumifunktsioone). Lisaks loob üldplaneering võimalused uute linnaaedade rajamiseks olenevalt tekkivatest võimalustest. Selleks on mitmete maakasutuse juhtotstarvete toetavate otstarvete kirjelduste juurde lisatud „linnaaianduse maa” ühe võimaliku toetava otstarbena. Vajaduse korral tuleb kehtestada linnaaedade korraldamiseks reguleerivaid määruseid ja ettekirjutusi. Ettepanekud linnaaianduse alade reserveerimiseks Sepikoja tn 20 – endine aiandusala Kannikese tn 10 – toimiv aiandusühistuga ala Ravila tn 49a – toimiv aiandusühistuga ala Ida tn 45 ja Ida tänav T45 – osa toimivast aiandusalast Ihaste tee 6a – Annelinna ja uue korterelamu piirkonna tarbeks kavandatav endine põllumaa, mille kasutus võib olla segu nii tarbe- kui ka iluaiamaadest, alale tuleb tagada juurdepääs Ihaste põik tänavalt ja Ihaste teelt. Mõisavahe tn 69 – endine põllumaa, kavandada iluaiana, säilitades väärtuslikku looduskooslust Laseri tn 7 – endine põllumaa, sobib nii tarbe- kui ka iluaianduseks 108 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 109 aadressil Märja aiamaa, Rahinge küla - aastakümneid kasutuses ja toimiv ala (1,5 ha linna maa) aadressil Märja väike-aiamaa, Rahinge küla - aastakümneid kasutuses ja toimiv ala (0,3 ha linna maa) osa kinnistust aadressil Koolipõllu, Ilmatsalu alevik - aastakümneid kasutuses ja toimiv ala (ca 3 ha riigi maa, vald soovis riigilt omandada, ei nõustutud)aadressil Kapsamaa, Ilmatsalu küla - jäätmaa, aiamaa potentsiaaliga juhuks kui Koolipõllu kasutusõigus peaks muutuma (0,7 ha, moodustatud dp-ga ja saadud valla omandisse; nö varuvariant) aadressil Vorbuse aiamaa - pooleldi kasutuses olev aiamaa (0,9 ha, linna omandis) aadressil Jänese aiamaa - osaliselt kasutuses. (1,7 ha, linna omandis). Enne uute alade kasutusele võtmist tuleb lahendada maa kasutamisega seonduvad küsimused (nt maa rendile taotlemine selle omanikult). Juhul kui alal asub kaitsevööndeid, tuleb järgida nendes tegutsemise korda ning nõutavad tegevused kooskõlastada. Alasid tuleb kasutada heaperemehelikult, tekitamata kahjustusi (pinnareostus). Maa kasutamise eest vastutaval isikul (aiandusühistu) peab ala kasutuse ja hoolduse kohta (sh taimekaitsevahendite ja väetiste kohta) olema kehtestatud kindel reeglistik. Aiandusalade ilme peab olema esteetiline, keelatud on hoonete ja püsirajatiste püstitamine. Piirete paigutus ja tüüp peab ümbritsevasse keskkonda sobituma ning tuleb iga kord täpsustada. Aladel lahendada kastmisvee kogumine ja kasutamine ning vajaduse korral drenaaži- ja pinnavee ärajuhtimine. Kõrghaljastuse likvideerimine toimub siingi linnas kehtiva üldise korra järgi. Haljasjäätmete kompostimine peab toimuma aiandusalal ja lubatud on kompostida ka olmetarbimises tekkivaid biojäätmeid, jäätmete põletamine on keelatud. Aiandusalal ei ole lubatud koduloomade/lindude pidamine, tule tegemine selleks ettevalmistamata kohas, küttepuude ladustamine ja mootorsõidukite parkimine/hooldamine/pesemine. Linnaaianduse levik linnalises keskkonnas on oluline linnaruumi mitmekesistamiseks, kasutusest väljas oleva maa väärtustamiseks ja linnalisele eluviisile lisaväärtuse andmiseks. Üldplaneeringuga kavandatud linnaaianduse maa-alad on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 11.11. Krundi roheväärtus (KRV) Üldplaneeringuga seatakse eesmärgiks pärast selle kehtestamist välja töötada ja juurutada kruntidel seonduvalt ehitustegevusega krundi roheväärtus (KRV). Roheväärtuse meetodi eesmärk on leevendada ehitamise mõjusid, säilitades ja rajades piisavalt haljastust ning parandades allesjääva taimestiku kvaliteeti. Kui linn muutub tihedamaks, siis tõstetakse esile roheliste alade olulisust kliimamuutustega kohanemisel. Roheväärtuse meetod parandab linna eeldusi kliimamuutustega kohanemiseks, tõhustades rohelise taimestiku mõju kruntidel ja säilitades piisavalt rohelust. Üks eesmärke on valmistuda kliimamuutuste tagajärjel üha suurenevaks üleujutuse ohuks. Taimestik leevendab üleujutuse ohtu, seob süsihappegaasi, jahutab tehiskeskkonna kuumasaari ning suurendab linnakeskkonna meeldivust ja kasulikku mõju tervisele. Üldplaneeringuga on soovitatakse KRV meetodi alusel krundile määrata planeeringute ja projektide koostamisel roheväärtuse sihttase. Planeerijal/projekteerijal tuleb erinevate roheliste elementide kombineerimisel saavutada sihttase, arvestades iga elemendi kaalutud punktisummat olenevalt selle ökoloogilisest tähtsusest, toimivusest, maastikust ja hooldusest. Haljastuse minimaalse osakaalu nõude ja roheväärtuse vastuolu korral rakendatakse välja töötatud roheväärtuse regulatsiooni. Roheväärtus arvutatakse haljasala punktisumma ja krundi suhtena. 109 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 110 Rohestruktuur ja puhkealad on toodud andmekihis Rohestruktuur ja puhkealad. 12. Haridusasutused Linna maadel võivad aja jooksul paikneda erinevad linna ülesannete täitmiseks vajalikud asutused, kuid lubatud ei ole muuta maa-ala juhtivat otstarvet. Haridusasutuste maa-alad on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 12.1. Alusharidus (koolieelsed lasteasutused) Senine maakasutus säilitatakse: A. H. Tammsaare tn 10 (Tartu Lasteaed Tähtvere) Aardla tn 138 (Tartu Lasteaed Hellik) Akadeemia tn 2 (Tartu Lasteaed Rõõmupesa) Aleksandri tn 10 (Tartu Lasteaed Sass) Anne tn 67 (Tartu Lasteaed Krõll) Anne tn 69 (Tartu Lasteaed Poku) Anne tn 9 (Tartu Lasteaed Annike) Ida tn 8 (Tartu Lasteaed Lotte) Ilmatsalu tn 24A (Tartu Lasteaed Meelespea) Kalevi tn 52A (Tartu Lasteaed Helika) Kaunase pst 22, Kaunase pst 67 (Tartu Lasteaed Tripsik) Kaunase pst 69 (Tartu Lasteaed Kelluke) Kesk tn 6 (Tartu Lasteaed Karoliine) Kivi tn 44 (Tartu Lasteaed Kivike) Kummeli tn 5 (Tartu Lasteaed Klaabu) Puusepa tn 10 (Tartu Maarjamõisa Lasteaed) Lubja tn 14 (Tartu Lasteaed Sirel) Mõisavahe tn 32 (Tartu Lasteaed Mõmmik) Pargi tee 4 (Tartu Lasteaed Lepatriinu) 110 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 111 Pepleri tn 1, Tiigi tn 25, Õpetaja tn 10 (Tartu Lasteaed Naerumaa) Ploomi tn 1 (Tartu Lasteaed Ploomike) Ravila tn 43 (Tartu Lasteaed Kannike) Ropka tn 34 (Tartu Lasteaed Piilupesa) Ropka tee 25 (Tartu Lasteaed Ristikhein) Sepa tn 18 (Tartu Lasteaed Rukkilill) Sõpruse pst 12 (Tartu Lasteaed Pääsupesa) Tamme pst 43A (Tartu Lasteaed Tõruke) Vanemuise tn 28 (Tartu Lasteaed Midrimaa) Täiendavad maad reserveeritakse: Kulli tn 1 (lasteaed Kulli 1), kehtib DP Oa tn 23 (lasteaed Supilinna), kehtib DP Ihaste tee 18 (lasteaed Ihaste tee 18) Aleksandri tn 32 / Lina 4 / 6 / 8 / 11 (lasteaed Lina kvartal), kehtib DP Ränilinna (lasteaed Ränilinna), kehtib linnaosa ÜP Peetri tn 94 (lasteaed Kasarmu-Peetri), kehtib DP Looga tn 15 (Märja lasteaed), kehtib Õssu maaüksuse DP Ujula-Kvissentali asumi lasteaed-algkool, kehtib DP Saekoja tn (lasteaed rajatavale Rebase-Siili tn uuselamupiirkonnale). 12.2. Põhiharidus ja gümnaasiumid Senine maakasutus säilitatakse: Tähe tn 103 (Tartu Forseliuse Kool) Kroonuaia tn 7 (Tartu Kesklinna Kool) Vanemuise tn 48 ja Riia tn 25 (Tartu Mart Reiniku Kool) Raatuse tn 88a (Tartu Raatuse Kool) 111 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 112 Veeriku tn 41 (Tartu Veeriku Kool) Puiestee tn 126 (Tartu Maarja Kool) Kreutzwaldi tn 64 (Tartu Waldorfgümnaasium) Munga tn 12 (Hugo Treffneri Gümnaasium) Vanemuise tn 35 (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) J. Tõnissoni tn 3 (Miina Härma Gümnaasium) Kaunase pst 68 (Tartu Annelinna Gümnaasium) Anne tn 65 (Tartu Descartes’i Kool) Nooruse tn 9 (Tartu Tamme Gümnaasium). Kaunase pst 71 (Tartu Kivilinna Kool) Kaunase pst 70 (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium) Kooli tee 5 (Ilmatsalu Põhikool) Anne tn 63 (Tartu Hansa Kool) Aianduse tn 4 // Piima tn 1 (Tartu Variku Kool) Tamme pst 24a (Tartu Tamme Kool) Uus tn 54 (Tartu Aleksander Puškini Kool) Nooruse tn 9 (Tartu Täiskasvanute Gümnaasium) Tähe tn 4 (Tartu Erakool) Ööbiku tn 10a (Tartu Kristlik Põhikool) Jakobi tn 41, Oru tn 3 (Tartu Katoliku Hariduskeskus) Veski tn 1/3 (Tartu Rahvusvaheline Kool) Küütri tn 1, Narva mnt 104 (Tartu Luterlik Peetri Kool) Lina tn 2 (Tartu Karlova Kool) Täiendavad maad reserveeritakse või muudetakse, täiendatakse senist maakasutust: Salme tn 1a (piirkonna põhikool) Raja tn 24 (piirkonna põhikool), kehtib DP 112 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 113 Puiestee tn 62 (Raadi-Kruusamäe piirkonna põhikool) Vanemuise tn 33 (Tartu J. Poska Gümnaasiumi laiendus, kui H. Masingu kool ehitatakse uuele maa-alale) Kooli tn 14 krunt (MHG algkooli hoone jaoks). 12.3. Hariduslike erivajadustega laste haridus Senine maakasutus säilitatakse: Munga tn 16 // Vabaduse pst 14 (Tartu Emajõe Kool) Hiie tn 11 (Tartu Hiie Kool) Puiestee tn 126 (Tartu Maarja Kool) Puiestee tn 62 (Tartu Kroonuaia Kool) kuni piirkonna põhikooli arendamiseni krundil. Täiendavad maad reserveeritakse: Kasarmu tn 3 (HEV-kool) Peetri tn 94 (HEV-lasteaed) Ploomi tn 1 (HEV-kool) 12.4. Kutseharidus Senine maakasutus säilitatakse: Kopli tn 1 ja Põllu tn 11 (Tartu Kutsehariduskeskus). 12.5. Kõrgharidus Tartus linnas asub kokku 10 kõrgharidusasutust, sealhulgas kaks ülikooli. Koos Tartu Ülikooli Avatud Ülikooli tudengitega on üliõpilaste arv arvestuslikult 28 000. Kõrgharidusasutustega seotud elanikkond on arvestuslikult 9000 inimest ja moodustab ligikaudu poole linna tööealisest rahvastikust. Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool on lisaks tudengite ja töötajate suurele arvule ka olulised maavaldajad ning linnaruumi kujundajad. Mõlema ülikooli puhul on ruumilise arengu suunaks hoonete ja maa-alade koondumine väljakujunenud kampustesse. Tartu Ülikooli puhul toimub koondumine kesklinna piirkonda ja Maarjamõisa teaduslinnakusse. Eesti Maaülikool näeb oma tegevuspaigana Tähtvere teaduslinnakut. Ülejäänud kõrgkoolide ruumilises paiknemises olulisemaid muudatusi ette näha ei ole, valdavalt nähakse edasist tegevust olemasolevas asukohas. 113 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 114 Üldplaneeringu aluspõhimõtteks on kõrgharidusasutuste väärtustamine Tartu linnas. Ruumilise arengu põhimõtted toetavad juba toimivaid suundumusi suuremate kõrgkoolide arengus ning toovad esile kõrgharidusasutused kui Tartu kesklinna elujõulisuse allika. Kõrgharidusasutuste ruumiline areng on üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel seostatud linna teiste eluvaldkondade tulevikuperspektiividega. Arengusuundi väljendavad alljärgnevad põhimõtted. Üldised põhimõtted 12.5.1.1. Kõrgharidusasutustega seotud hoonestu ja aktiivse õppetegevuse arendamine on tähtis kõikidel planeeringus vastavalt määratud aladel. Eraldi tuleb esile tõsta ülikooli hoonestu senise kasutuse säilitamist Tartu kesklinna piirkonnas (Vanemuise tänavast botaanikaaiani), et tagada väärtusliku linnaruumi aktiivne kasutus ning ülikoolilinnale kohane noorterohkus linnapildis. 12.5.1.2. Ajalooliste ja märgilise tähendusega hooned säilitatakse haridus- ja/või kultuurivaldkonnaga seotud avalikus kasutuses. Ülikoolide ruumiline areng 12.5.2.1. Tartu Ülikooli ruumiline areng koondub kesklinna linnakusse (humaniora ja socialia valdkond) ning Maarjamõisa linnakusse (realia et naturalia ja medicina valdkond). Maarjamõisa teaduslinnaku edasine areng toimub tipptehnoloogilise teaduskeskusena, kus lisaks õppe- ja teadushoonetele ehitatakse ka spordihooneid ja teenindushooneid. Ravila – W. Ostvaldi – Sanatooriumi tänava ja Viljandi mnt-ga piirneva kvartali maakasutus täpsustatakse üldplaneeringu põhilahendusega. 12.5.2.2. Uute üliõpilaselamute või külalismajade ehitamise vajaduse ilmnemisel kaugemas tulevikus kavandatakse need kesklinna, kasutades olemasolevat hoonestust või vähendades proportsionaalselt elamutele reserveeritud alade osakaalu. 12.5.2.3. Eesti Maaülikooli Tähtvere teaduslinnak areneb tervikliku kampusena / õppe- ja teaduskeskusena praegusel maa-alal, oluline on hoonetevaheliste liikumisteede ja avaliku ruumi kvaliteetne väljaarendamine ning mugav ligipääs linnakule kesklinna poolt. 12.5.2.4. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peahoone säilib endises asukohas Riia mnt-l, võimaluse korral laienedes naaberkinnistutele. Täiendav õppetegevusega seotud maa-ala (matkekeskus, tagala jms) arendatakse välja Raatuse tn 110 piirkonnas, mis võimaldab sõjalise õppetehnika liikumisega seotud liiklusvoogude eemalejuhtimist kesklinna piirkonnast ja linna peamistelt liiklussoontelt. Tabel 2. TÜ kruntide sihtotstarbed JRK nr Kinnistu aadress Juhtotstarve Märkus 1. Staadioni tn 21 kõrgharidusasutuse maa-ala (ÜHK) staadion 2. Ujula tn 4 kõrgharidusasutuse maa-ala (ÜHK) teaduskond koondub Ujula tn 4 laiendusse 3. Oa tn 4/6/6A kõrgharidusasutuse maa-ala (ÜHK) botaanikaaed 4. Näituse tn 13a kõrgharidusasutuse maa-ala (ÜHK) Juridicum 5. Näituse tn 20 kõrgharidusasutuse maa-ala (ÜHK) Juridicum 6. Tiigi tn 14 ühiselamu maa-ala (ÜK) JRK nr Kinnistu aadress Juhtotstarve Märkus 114 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 115 7. Kalevi tn 24 kõrgharidusasutuse maa-ala (ÜHK) Üliõpilasmaja 8. Salme tn 1a kõrgharidusasutuse maa-ala (ÜHP) kooli maa-ala 9. Purde tn 27 ühiselamu maa-ala (EÜ) võib minna EK-ks 10. Raja tn 32 roheala (R) 11. Nooruse tn 7 ühiselamu maa-ala (EÜ) 12. Nooruse tn 1 kõrgharidusasutuse maa-ala (ÜHK) 13. Ravila tn 19 kõrgharidusasutuse maa-ala (ÜHK) 14. Ravila tn 14a kõrgharidusasutuse maa-ala (ÜHK) 15. Ravila tn 14b kõrgharidusasutuse maa-ala (ÜHK) 16. Ravila tn 14c kõrgharidusasutuse maa-ala (ÜHK) 17. Riia tn 191 äri ja teenindusettevõtte maa-ala (Ä) Tabel 5. EMÜ-ga seotud maa-alade kavandatud juhtotstarbed üldplaneeringus Ehitiste Maa-ala Maa-ala ÜP-ga määratav Maaüksuse Hoone Maa-ala aadress alune maa täisehituse täisehituse juhtotstarve pindala m² korruselisus m² osakaal % osakaal % haldus- ja õppehoonete Kreutzwaldi tn 1 3 906 33 787 12% 12% 5 maa-ala õppe- ja teadushoonete Kreutzwaldi tn 3 2 845 27 014 11% 11% 3 maa-ala õppe- ja teadushoonete Kreutzwaldi tn 3b 0 18 836 0% 70% 3 maa-ala õppe- ja teadushoonete Kreutzwaldi tn 5 8 355 35 472 24% 30% 3 maa-ala õppe- ja teadushoonete Kreutzwaldi tn 5a 0 7 910 0% 0% 0 maa-ala õppe- ja teadushoonete Kreutzwaldi tn 62 8 154 80 199 10% 30% 2 maa-ala õppe- ja teadushoonete Kreutzwaldi tn 56 12 076 38 436 31% 31% 5 maa-ala Tuglase tn 7 / üliõpilaselamu te maa- 2 255 23 316 10% 10% 16 Kreutzwaldi tn 52 ala äri- ja Kreutzwaldi tn teenindusettevõtete 471 1 052 45% 45% 2 56a maa-ala äri- ja Kreutzwaldi tn teenindusettevõtete 430 1 296 33% 33% 2 56b maa-ala äri- ja Kreutzwaldi tn teenindusettevõtete 549 2 044 27% 27% 2 56c maa-ala äri- ja teenindusettevõtete Kreutzwaldi tn maa-ala 465 1 045 44% 44% 2 56d 115 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 116 Ehitiste Maa-ala Maa-ala ÜP-ga määratav Maaüksuse Hoone Maa-ala aadress alune maa täisehituse täisehituse juhtotstarve pindala m² korruselisus m² osakaal % osakaal % äri- ja Kreutzwaldi tn teenindusettevõtete 721 3 335 22% 22% 2 56e maa-ala äri- ja Kreutzwaldi tn 56f teenindusettevõtete 0 3 513 0% 30% 2 maa-ala äri- ja Kreutzwaldi tn teenindusettevõtete 0 41 311 0% 60% 3 62a maa-ala äri- ja Kreutzwaldi tn 46 teenindusettevõtete 1 670 6 721 25% 25% 3 maa-ala Kokku 41 897 325 287 13% Liikumine ja liikluskorraldus 12.5.3.1. Teaduslinnakuid seovad kesklinnaga läbimõeldud liiklemisteed, kus on eelistatud säästlikud liiklemisviisid. 12.5.3.2. Tartu linna kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamisel lähtutakse kõrgkoolide paigutusest ning tudengite liikumisvajadustest. 12.5.3.3. Tartu Ülikooli Maarjamõisa ja Kesklinna kampuse ühendamiseks luuakse kergliiklejatele mugavad raudtee ületusvõimalused. Ülekäigukoha täpne asukoht ja iseloom lahendatakse detailplaneeringu ja eelprojekti käigus. 12.5.3.4. Eesti Maaülikooli Tähtvere teaduslinnak seotakse tõhusamalt kesklinnaga, arendades välja kergliiklejate vajadustest lähtuvad liiklusskeemid. 13. Spordiasutused ja –rajatised Spordiasutused ja -rajatised võivad asuda erineva maakasutuse juhtotstarbega maa-aladel (nt ÜH, ÜHP, Ä) ning on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 13.1. Tervisesport Linn seab eesmärgiks tervisespordi harrastamiseks soodsate tingimuste loomise kõikides linnaosades. Tervisespordi arendamine linna üldplaneeringu tähenduses on ülelinnalise tähtsusega vabaõhuspordikeskuste, terviseradade ja linnaosade spordi- ja mänguväljakute maa ja projekteerimise aluseks olevate tingimuste fikseerimine. Ülelinnalise tähtsusega vabaõhuspordikeskustena reserveeritakse ja märgitakse üldplaneeringuga järgmised krundid: Herne tn 67 ja F. R. Kreutzwaldi tn 7 (Tähtvere spordipark koos dendropargiga), kus eelistatavad spordialad on suusatamise, jalgrattasõit, rulluisutamine ja tervisejooks. 116 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 117 Muuseumi tee 7 ja 9 (Tartu JK Welco staadion) Muuseumi tee 5 (Tartu Lumepark) Pikk tn 65 (Anne kanali ümbrus), kus eelistatavad spordialad on tervisejooks, rulluisutamine, pallimängud, ujumine, suusatamine. Lammi tee 8, (Annelinna spordipark), kus eelistatavad spordialad on tervisejooks, rulluisutamine, suusatamine, kelgutamine (valgustatud suusarada, kelgumägi, rulluisuteed jms. E. Wiiralti tn 2 ja Sangviini tn 17 (Ihaste terviserada), kus eelistatavad spordialad oleksid suusatamine ja tervisejooks. Riia tn 167a (Raja park), kus eelistatavad spordialad oleksid tervisejooks jms. Tervisespordiradadena reserveeritakse ja märgitakse üldplaneeringus alad järgmiselt: Emajõe kallasrajad kogu linna territooriumi ulatuses Jalakäijate kiir Annelinnas kuni Ihaste linnaosani Tähtvere pargi ring Raudtee tänav (Elva tn – linna piir) Raja pargi ring Veeriku park – Raja tn park Ilmatsalu Roheline Klass Vorbusemäe puhkeala. Linn seab eesmärgiks siduda linna terviserajad maakonna terviseradadega. Peamised suunad on Kvissentali, Rõõmu tee, Kabina, ERM-i, Haaslava. Linn seab eesmärgiks Tartu-Elva kergliiklustee valmimise. 13.2. Staadionid Linn seab eesmärgiks tagada piisava arvu ja kvaliteediga võistlusstaadionite olemasolu ning treeningute ja harrastusspordi võimaluste tagamise kõigis linna asumites või nende läheduses. Ülelinnalise tähtsusega staadionid on: Tamme pst 1 (Tamme staadion) Sepa tn 15a (Sepa staadion) Laulupeo pst 29 ja Laulupeo pst 33 (vabaõhu tenniseväljakud ja Skatepark) 117 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 118 Jänese tn 23 välimaneež (Tartu Ratsakool) Staadioni tn 2 1, Staadioni tn 8a (TÜ staadion) Lammi tee 6, (Lammi staadion) Kaunase pst 68b, Annemõisa 7 (Annelinna staadion ja staadionihoone). Kohaliku tasandi tervisespordi tugikeskusteks arendatakse koolistaadionid ning elurajoonide spordi- ja mänguväljakud. Kohaliku tasandi tervisespordi tugikeskusteks arendatavad koolistaadionid on järgmised: o Tartu Aleksander Puškini Kool (Uus tn 63d) o Miina Härma Gümnaasium (Tõnissoni tn 3) o Tartu Descartes’i Kool (Anne tn 65) o Tartu Forseliuse Kool (Tähe tn 103) o Tartu Hansa Kool (Anne tn 63) o Tartu Karlova Kool (Lina tn 2) o Tartu Kivilinna Kool (Kaunase pst 71) o Tartu Kroonuaia Kool (Puiestee tn 62) o Tartu Kutsehariduskeskus (Kopli tn 1) o Tartu Kutsehariduskeskus (Põllu tn 11) o Tartu Mart Reiniku Kool (Vanemuise tn 48) o Tartu Raatuse Kool (Raatuse tn 88a) o Tartu Variku Kool (Aianduse tn 4) o Tartu Veeriku Kool (Veeriku tn 41) o Tartu Hiie Kool (Hiie tn 11) o TTÜ tagune staadion (Puiestee tn 76/78/80/80a) o Salme perspektiivse kooli staadion (Salme tn 1a). o Märja spordiväljak (kt 83101:003:0807) 13.3. Spordiasutused ja rajatised Ülelinnalise tähtsusega spordihooneteks reserveeritakse üldplaneeringuga järgmised krundid: Ihaste tee 7 (A. Le Coq Sporti spordimaja) Annemõisa tn 1 (Annemõisa spordihall) Roosi tn 89 (Raadi hall universaalsaalina) Ujula tn 4 (Tartu Ülikooli spordihoone) F. R. Kreutzwaldi tn 7 (EMÜ spordihoone) Laulupeo tn 19 (Tähtvere tennisekeskus, Tähtvere tantsukeskus) 118 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 119 Turu tn 10 (Aura veekeskus) Turu tn 8 (Spordihoone) Raba tee 2 (Ilmatsalu spordihoone) Ranna tee 3 (Tartu sõudmis- ja aerutamiskeskus) Ringtee tn 75a (Lõunakeskuse liuväli) Maarjamõisa ülikoolilinnak (universaalhall) Kvissentali tee 5 (Tartu Kalevi veemotokeskus) Betooni tn 9a (Arena tervise- ja spordiklubi) Aianduse tn 4 (Variku spordikeskus) Rahinge järveäärne spordikeskuS Piirkondlikeks sporditegevuse tugikeskusteks arendatakse välja järgmiste koolide saalid: o Hugo Treffneri Gümnaasium (Munga tn 12) o Miina Härma Gümnaasium (Tõnissoni tn 3) o Tartu Aleksander Puškini Kool (Uus tn 54) o Tartu Annelinna Gümnaasium (Kaunase pst 68) o Tartu Descartes’i Kool (Anne tn 65) o Tartu Forseliuse Kool (Tähe tn 103) o Tartu Hansa Kool (Anne tn 63) o Tartu Herbert Masingu Kool (Vanemuise tn 33) o Tartu Karlova Kool (Lina tn 2) o Tartu Kesklinna Kool (Kroonuaia tn 7) o Tartu Kivilinna Kool (Kaunase pst 71) o Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium (Kaunase pst 70) o Tartu Kroonuaia Kool (Puiestee tn 62) o Tartu Kutsehariduskeskus (Kopli tn 1) o Tartu Kutsehariduskeskus (Põllu tn 11) o Tartu Mart Reiniku Kool (Vanemuise tn 48) o Tartu Mart Reiniku Kool (Riia tn 25) o Tartu Raatuse Kool (Raatuse tn 88a) o Tartu Veeriku Kool (Veeriku tn 41) o Tartu Hiie Kool (Hiie tn 11) o Tartu Tamme Kool (Tamme pst 24a) o Tartu Katoliku Hariduskeskus (Oru tn 3) o Salme perspektiivse kooli spordisaal (Salme tn 1a). 119 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 120 Lisaks reserveeritakse piirkondliku tähtsusega spordihallide ehitamiseks järgmised krundid: Ravila tn 80 (Visa hall) Raudtee 114b (Ränilinna hall) F. Tuglase tn 11 (Betooni Hall) Nõlvaku tn 3 (spordihall) Ihaste tee 9, Ihaste tee 9a (spordihallid) Riia tn 195 (ujula). 14. Kultuuriasutused Linna maadel võivad aja jooksul paikneda erinevad linna ülesannete täitmiseks vajalikud asutused, kuid lubatud ei ole muuta maa-ala juhtivat otstarvet. Kultuuriasutused asuvad järgmistel kruntidel või maa- aladel ning kultuuriasutustele reserveeritavad maa-alad on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 14.1. Senises kasutuses olevad säilitatavad kultuuriasutuste maad Tartu O. Lutsu nimeline Linnaraamatukogu: o Keskkogu (Kompanii tn 3/5) o Annelinna harukogu (Kaunase pst 23) o Tammelinna harukogu (Suur kaar 56) o Karlova-Ropka harukogu (Tehase tn 16) o Ilmatsalu harukogu (Kooli tee 5) Tartu Linnamuuseum: o Linnamuuseumi peahoone (Narva mnt 23) o 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum (Jaani tn 16) o KGB kongide muuseum (Riia tn 15b) o Oskar Lutsu majamuuseum (Riia tn 38) o Tartu Laulupeomuuseum (Jaama tn 14) Tartu Ülikooli muuseumid: o Tartu Ülikooli muuseum (Lossi tn 25) o Tartu Ülikooli loodusmuuseum (Vanemuise tn 46) o Tartu Ülikooli kunstimuuseum (Ülikooli tn 18) o Tartu Ülikooli botaanikaaed (Lai tn 38) o Tartu Tähetorn (Lossi tn 40) o Vana anatoomikum (Uppsala tn 10). 120 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 121 Teater Vanemuine: o Vanemuise suur maja (Vanemuise tn 6) o Vanemuise väike maja (Vanemuise tn 45a) o Vanemuise Kontserdimaja (Vanemuise tn 6) Tartu Mänguasjamuuseum ja Teatri Kodu (Lutsu tn 2/4 ja Lutsu tn 8) Tartu Kunstimuuseum (Raekoja plats 18) Eesti Rahva Muuseum (Muuseumi tee 2, Narva mnt 177), sh Postimuuseum Eesti Kirjandusmuuseum (Vanemuise tn 42) Eesti Spordimuuseum (Rüütli tn 15) Tartu Uus Teater, Genialistide Klubi (Lai tn 37) Lodjakoda (Ujula tn 98) Aparaaditehas (Kastani tn 42) Tartu Loomemajanduskeskus (Kalevi tn 13 //15 // 17) Antoniuse õu (Jakobi, Munga, Jaani ja Lutsu tänavate vahelises kvartalis) Ahhaa keskus (Sadama tn 1) Tartu Ülikooli raamatukogu (W. Struve tn 1) Tartu Rahvaülikool (Pepleri tn 4, Vaksali tn 7) Tähtvere Puhkepark, sh Tartu laululava (Laulupeo pst 25) Tiigi Seltsimaja (Tiigi tn 11) Tampere Maja (Jaani tn 4) Tartu I Muusikakool (Tähe tn 5) Tartu II Muusikakool (Kaunase pst 23) Tartu Kirjanike Maja (Vanemuise tn 19) Tartu Kunstimaja (Vanemuise tn 26) Tartu Lastekunstikool (Tiigi tn 61), sh Jakobi galerii (Jakobi tn 52). Noorsooasutuste maad o Tartu Lille Maja (Lille tn 9) o Anne Noortekeskus (Uus tn 56) o Tartu Keskkonnahariduse Keskus / Tartu Loodusmaja (Lille tn 10) 121 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 122 Saksa Kultuuri Instituut (Kastani tn 1) Tartu Ingerisoomlaste Selts (Veski tn 35) MTÜ-de hoone (Pepleri tn 27) MTÜ-de hoone (Jalaka tn 48). 14.2. Täiendavalt reserveeritavad kultuuriasutuste maad Raadi Hall (Raadi asum) Vanemuise tn 1 (Keskpargis raamatukoguhoone/kunstimuuseum) Roosi tn 83 (Lennukiangaarid) Kuperjanovi tn 9 Aardla tn 25k (Tartu Skatehall). Järve tee 8 (Ilmatsalu Huvikeskus) Haage kt 83101:003:0262 (Haage kultuuriasutus) Tellise tee 2 (piirkondliku tähtsusega Ilmatsalu külakeskus). 15. Sotsiaalne taristu Üldplaneeringuga seatakse eesmärgiks tagada linnas vajadusest lähtuvad, kättesaadavad ning kvaliteetsed sotsiaal- ja tervishoiuteenused. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb üldplaneeringuga luua tingimused järgmisteks tegevusteks: tervishoiu- ja sotsiaalteenuste tagamine, sh esmatasandi tervisekeskuste arendamine võimalikult elukoha lähedal. Linna maadel võivad aja jooksul paikneda erinevad linna ülesannete täitmiseks vajalikud asutused, kuid lubatud ei ole muuta maa-ala juhtivat otstarvet. Tervishoiu- ja hoolekandeasutuste maa-alad on toodud maakasutuse üldiste kasutustingimuste andmekihil. 15.1. Tervishoiuasutused Tervishoiuasutused jagunevad järgnevalt: esmatasandi tervisekeskused ja perearstiasutused, kiirabijaamad, SA TÜ Kliinikum. Senises kasutuse olevad, säilitatavad maad: Mõisavahe tn 34b // 34c (esmatasandi tervisekeskus ja perearstiasutus) 122 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 123 Riia tn 18 (kiirabijaam) L. Puusepa tn 1A, L. Puusepa tn 2 // 4 // 6 // 8, N. Lunini tn 6 // 8, Raja tn 31, Riia tn 167 (SA TÜ kliinikum) Täiendavad maad reserveeritakse: Kesklinnas (Raatuse tn 21), esmatasandi tervisekeskus ja perearstiasutus Ülejõe linnaosas (Kvissentali tee 17a), kiirabijaam – ettepanek määrata üldplaneeringuga. 15.2. Hoolekandeasutused Elamumaal võivad paikneda sotsiaalhoolekandeseaduses nimetatud kodulaadsed teenused, nagu näiteks toetatud elamise teenus, kuni kümnele inimesele mõeldud kogukonna elamise teenus. Elamumaal ei saa toetava otstarbena määrata ööpäevaringse erihooldusteenuse pakkumist, sellise teenuse ruumidele seatakse seadusega erinõuded. Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise asukohad määratakse üldplaneeringuga ja käesolevalt reserveeritakse selliseks hoolekandekeskuseks hoonestamata maa-ala Rahinge külas Kulli tee 5, Kulli tee 5c ja Kulli tee 5d kruntidel (kehtiv DP). Senises kasutuse olevad säilitatavad maad: Puiestee tn 13a, Kaunase pst 22, Tiigi tn 25 // 55, Jaama tn 72, Mäe tn 33, Koidu tn 13, Era tn 2, Puiestee tn 126, Vaksali tn 14, Liiva tn 32 //34 // 34a,Veski tn 35, Jaamamõisa tn 38, Lubja tn 7, Nõlvaku tn 12, Rahu tn 8. Täiendavad maad reserveeritakse: Kulli tee 5, Kulli tee 5c, Kulli tee 5d (Rahinge hoolekandeasutus) Nõlvaku tn 10 laiendus (hoolekandeasutus) Tulika tn 1 (sotsiaalkeskus) Ropka tee 21 (Ropka-Karlova sotsiaalkeskus) Lammi tn 17 ja Lammi tn 17a (hoolekandeasutus) Anne 67a (sotsiaalkeskus) 16. Looduskaitse Tartu linna haldusreformi järgsetes piirides on esindatud väga eriilmelised maastikud ja elupaigad koos sealse elustikuga. Tartu linna territooriumil on kokku 770 kaitstavat loodusobjekti, millest enamuse moodustavad kaitsealuste liikide elupaigad/kasvukohad. Haldusterritooriumile jääb 15 kaitseala (sh pargid), 20 kaitstava liigi püsielupaika ja 17 kaitstavat üksikobjekti. Lisaks jäävad planeeringualale 8 Natura 2000 loodus- või linnuala: Kärevere loodusala, Kärevere linnuala, Alam-Pedja loodusala, Alam- Pedja linnuala, Ropka-Ihaste loodusala, Ropka-Ihaste linnuala, Keeri-Karijärve loodusala, Anne loodusala. Tartu linna territooriumil asub Alam-Pedja looduskaitseala, Keeri-Karijärve looduskaitseala, Kärevere looduskaitseala, Ropka-Ihaste looduskaitseala, Anne looduskaitseala ja osaliselt jääb linna piiridesse Raadi looduskaitseala. 123 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 124 Tartu linna kui üldplaneeringu asustusüksusesse jääv Ropka-Ihaste looduskaitseala on Eestis ja Euroopas oluline rändlinnuliikide läbirändeala ning linnustiku elupaikade kaitse ala ja luhaala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja. Natura 2000 alade hulka kuulub linna asustusüksuses Anne loodusala, mis kattub Anne looduskaitseala piiridega. Lisaks on linnas järgmised kaitsealad: Aruküla koopad ja Kalmistu paljand (Tartu devoni paljand) ning kaitsealused pargid: Toomemäe park, Raadi mõisa park, Läänepärnaallee, Riia tänava tammeallee, ebatsuugaallee, A. Kurvitsa selektsiooniaed. Püsielupaigad. Tartu linnas on Aruküla käpaliste püsielupaik, Kalda tee pehme koeratubaka püsielupaik, Hipodroomi tn 4 mägi-piimputke püsielupaik, Ihaste tee mägi-piimputke püsielupaigad, Uus-Ihaste 1 mägi-piimputke püsielupaik, Uus-Ihaste tn 2 mägi-piimputke püsielupaik, Kiigemäe mägi- piimputke püsielupaik ja Männimetsa tee mägi-piimputke püsielupaik. Püsielupaikades, mis on määratletud parkmetsa maa-alana, on lubatud rajada väikesemaid puhkeotstarbelisi ehitisi vaid juhul, kui need ei lähe vastuollu püsielupaikade kaitsekorra ja alade kaitseväärtusega ning kooskõlastades vastavad tegevused eelnevalt Keskkonnaametiga. Aruküla käpaliste püsielupaik on juba moodustatud, ülejäänud on projekteeritavad püsielupaigad. Leevendusmeetmed ja soovitused on seoses püsielupaikadega ühetaolised olenemata püsielupaiga staatusest. I kaitsekatekooria loomaliikide elupaiku Tartu linnas teadaolevalt ei esine. II katekooria loomaliikidest on Tartus enam levinud nahkhiired, kelle elupaiku on registreeritud kogu linna läbivas Emajõe vööndis, Toomemäe-Kassitoome piirkonnas, Tähtvere pargis ja Karlova parkides. II ja III kaitsekatekooria linnuliigi elupaigad paiknevad Ropka-Ihaste luhaniitudel. III kaitsekatekooria kahepaiksed elutsevad Supilinna tiigis, Ropka-Ihaste luhal paiknevates tiikides ning Raadi piirkonna tiikides. Samuti Annelinnas Lammi tee lähistel asuvas tiigis. Ihaste tee äärse korterelamute rajamiseks algatatava detailplaneeringu või muude ehitusdokumentide andmisel tuleb eelnevalt läbi viia kahepaiksete elupaiga- ja rändeteede uuring, mille tulemusel hinnatakse planeeritava mõju kahepaiksete elu- ja kudealadele ja töötatakse välja asjakohased leevendavad või kompenseerivad meetmed. Vee-elupaikadele ja nendega seotud kaitstavatele kala- ja putukaliikidele planeeringuga kavandatav maakasutus ega rajatised pikaajalisi mõjusid kaasa ei too. Tähelepanuväärne on kolme I kaitsekatekooria taimeliigi elupaikade esinemine Tartu linnas. Linna kaguosas Ropka-Ihaste luha ning Annelinna piirkonnas on rohkelt II kaitsekatekooria taimeliikide elupaiku, lisaks Kvissentali piirkonnas. Peamiselt Ropka-Ihaste luha ja Annelinna piirkonnas, vähemal määral ka Jaamamõisa-Raadi ning Ujula-Kvissentali piirkonnas leidub mitme III kaitsekategooria taimeliigi elupaiku – suures osas on elupaigad hõlmatud olemasolevate ja kavandatavate kaitstavate aladega, kuid neid paikneb rohkelt ka väljaspool. Täpsem ülevaade ülejäänud Tartu linna haldusterritooriumi asustusüksustes asuvatest kaitstavatest loodusobjektidest, kaitstavate looduse üksikobjektide nimekiri ja üldplaneeringus kajastatavate loodusobjektide ruumikuju antakse üldplaneeringu põhilahenduse käigus. Leevendusmeetmed ja soovitused kaitstavatel aladel või nende naabruses planeeringu realiseerimiseks kantakse seletuskirja planeeringu ja KSH aruande edasise koostamise käigus. 124 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 125 17. Maardlad Tartu linnas asub viis keskkonnaregistri maardlate nimistusse kantud maardlat ja üks kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldis, milleks on:  Ilmatsalu savimaardla (ehitustellised), kohaliku tähtsusega maardla nr 759 reservvaru alal paiknevad poldertiigid ja mitmete majapidamiste hooned, perspektiivse varu alal on metsamaa.  Vanaaseme savimaardla (ehitustellised), kohaliku tähtsusega maardla nr 760 reservvaru 1. plokile jääb asustuseta haritav maa, 2. plokil on samuti haritav maa koos viie majapidamisega. Maardlat läbivale kohaliku tähtsusega Vorbuse-Kardla maanteele ning kahele kõrgepinge elektriliinile tuleb kaevandamisel jätta vastav kaitsetsoon. 3. plokil on asustuseta valdavalt metsamaa.  Kärevere kruusakarjäär (ehituskruus), kohaliku tähtsusega maardla nr 383. Keskkonnaameti 14.09.2015 korraldusega nr JT 1-15/15/482 on Kärevere kruusakärjääri mäeeraldis tunnistatud korrastatuks. Osa maardla varust on välja kaevandamata. Karjäärist kujundatud veekogu on Keskkonnaregistris arvele võetud tehisjärvena (Leetsi järv), mille veepeegli pindala on 10,8 hektarit.  Sangla turbamaardla (erineva lagunemisastmega turvas), üleriigilise tähtsusega maardla nr 195.  Vorbuse liivamaardla (täiteliiv) kohaliku tähtsusega maardla nr 908, Vorbuse liivakarjääri mäeeraldis pindalaga 6,14 ha. Mäeeraldisele on väljastatud kaevandamisluba, mäeeraldise ja selle teenindusmaa sihtotstarve on mäetööstusmaa. Maardla maa-alale on 2017. a. kehtestatud Vorbusemäe puhkeala detailplaneering, millega maardla-ala perspektiivseks maakasutuseks ja mäeeraldise korrastussuunaks on määratud puhkeala koos puhkeotstarbelise veekoguga. Üldplaneeringuga määratakse Vorbuse liivamaardla maa-alale puhke-, spordi- ja kultuurirajatiste juhotstarve, ent arvestatakse kehtiva kaevandamisloaga, katastriüksusele määratud mäetööstusmaa sihtotstarbega ja kõige sellest tulenevaga. Maavaravarud jaotatakse ühelt poolt kasutamise võimalikkuse alusel aktiivseteks või passiivseteks, teisalt uurituse astme alusel tarbevaruks või reservvaruks või prognoosvaruks. Eelnimetatud maakasutuse kattuvused paiknevad aktiivsel reservvarul. Seejuures loetakse passiivseks neid varusid, mida ei ole lubatud kaevandada keskkonnakaitselistel või mäetehnilistel põhjustel, aktiivseks aga neid varusid, mis on arvele võetud ja mille kaevandamine ei ole välistatud. Aktiivse maavara kaevandamiseks tuleb esitada kaevandamisloa taotlus Keskkonnaametile. Teisalt jaotatakse lisaks eelnevale maavaravarud ka tarbevaruks ja reservvaruks. Seejuures loetakse tarbevaruks geoloogilise uuringuga kindlaks tehtud maavara osa, mida on kaevandamisloa andmiseks piisavalt uuritud ning reservvaruks maavara, mis on piisavalt uuritud, et hinnata selle perspektiivi ja plaanida edasisi uuringuid. Erandkorras võib ka reservvaru kaevandada, kui see asub tarbevaru kõrval või kattub tarbevaruga (asub selle all/vahel/kohal). Üldplaneeringu andmekihis Maardlad märgitud maardlate ja mäeeraldise piirid on pärit keskkonnaregistri maardlate andmebaasist. Üldplaneeringuga ei määrata uusi mäetööstusmaade alasid, millele saaks kaevandamine vajadusel laieneda. Samuti ei määrata maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivaid täiendavaid kitsendusi. Üldplaneeringuga seatakse maardlate ja kaevandamisest mõjutatud alade kaitse- ja kasutustingimused, mille kohaselt tuleb:  maardlate kasutuselevõtul võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohevõrgustiku aladel. 125 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 126  vältida maardlate kasutuselevõttu hoonestatud majapidamistega kinnistutel ning maa- aladel, mis asuvad hoonetele ja õuealale lähemal kui 50 meetrit ja mujal, kus maardla tõttu rakendatavad kitsendused võiksid välistada kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist.  vältida asustuse ja maa muude kasutusviiside, mida kaevandamine võiks häirida, kavandamist üldplaneeringus märgitud maardlate vahetusse lähedusse.  kaevandamise majandusliku otstarbekuse korral kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning vajadusel lisada kaevandamisloale negatiivse mõju leevendustingimused.  kaevandamisloale tingimuste seadmisel, kaevandatud ala korrastamistingimuste andmisel ja korrastamisprojekti koostamisel tuleb tagada väärtusliku põllumajandusmaa ning maastikuliste väärtuste taastamine võimalikult samaväärses seisundis. Elamumaade kattumine maardlaga on vastuolus maapõueseaduse põhimõtetega. Ent kujunenud olukorras paiknevad nii Ilmatsalu savimaardla Ilmatsalu külas, aga ka Vanaaseme savimaardla 2. plokk Vorbuse külas olemasolevatel elamutega hoonestatud aktiivses kasutuses olevatel maadel, kus võimalike karjääride avamisega või laiendamisega killustatakse olemasolevat asustust ja halvendatakse elukeskkonda (muutused maastikus, keskkonnahäringud jms). Sealjuures paikneb Ilmatsalu savimaardla idapoolne kolmandikosa olemasoleval valdavalt korterelamutega hoonestatud elamumaal ja maa-alal, mis on üldplaneeringuga määratud Ilmatsalu ja Tüki külade asustuse arengualaks. Eelnevat arvestades tehakse üldplaneeringuga ettepanek taotleda Ilmatsalu külas elamutega hoonestatud ja üldplaneeringuga asustuse arengualaks määratud maa-alal Ilmatsalu savimaardla aktiivse reservvaru passiivseks varuks määramist. Maardlate maa-alad on toodud andmekihil Maardlad. 18. Veekogud ja nende kaldad Tartu linna suurim ja linna arengut enim mõjutav veekogu on Emajõgi, mille pikkus haldusreformi järgses Tartus ulatub 30 kilomeetrini. Suur-Emajõgi on Tartu ainus laevatatav ja avalik veekogu ning veekogu, mis koos vanajõgedega kuulub kogu ulatuses suurte üleujutusaladega siseveekogude hulka. Eelnimetatud erisuste tõttu käsitletakse üldplaneeringus Emajõge ja jõe kaldaid teistest linna veekogudest eraldi. Veekogude ja nende kallaste kasutamisel tuleb arvestada piirangutega, mis peamiselt lähtuvad looduskaitse-, vee- ja keskkonnaseadustiku üldosa seadusest. Veekogude ja nende kallaste avalikku kasutamist reguleerib keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS). Veekogude kallaste maakasutust ning sinna ehitamist reguleerib looduskaitseseadus (LKS). 18.1. Emajõe kallaste üldised ehitus- ja kasutustingimused Arvestades Tartu linna arengu üldisi suundumusi ja keskkonnatingimusi seab üldplaneering Emajõe kallastele Tartu linnas ja Tartu linna maalises piirkonnas oluliselt erinevad maakasutus- ja ehitustingimused. Tartu linnale (asustusüksus) on läbi pika ajaloo olnud omane asustuse ja aktiivse tegevuse koondumine jõe äärde ning seda arvestades sätestatakse Emajõe kallastele üldplaneeringuga järgmised üldpõhimõtted: 126 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 127 Veekogu osalisel sulgemisel sildumis- või sadamarajatistega tuleb arvestada peale õigusaktides sätestatu ka jõe faarvaatrit ja jõel liikumist erinevat tüüpi veesõidukitega (sh kanuud, süstad, sõudepaadid). Emajõe ühendava rolli suurendamiseks rajatakse jalakäijate sildade otstesse suuremad või väiksemad linnaväljakud, mis on seotud olemasoleva või uushoonestusega. Emajõe kaldapromenaadid arendatakse välja esinduslikuna ja ümbritsevasse linnaruumi arhitektuurilt sobivana. Kaldapromenaadide arendamisel peetakse silmas ka vajadust säilitada Emajõe kallaste rohekoridori potentsiaal, kavandades kallastele mitmekesise rindelisusega haljastust. Emajõe tähtsuse suurenemiseks on vaja kaldaid arendada ka mujal linnas. Selleks nähakse üldplaneeringuga ette kogukonna jõekohvikuid, Lodjakoja aktiivset toimimist, kämpingut Emajõe ja Anne kanali vahelisele alale, rohkeid sildumisalasid ja katkematud terviserajad kogu linna territooriumil. Oluliste vesiehitiste kavandamisel tuleb rakendada meetmeid, et hoida ära võimalik negatiivne mõju vee-elustikule (nt ehitustööde tegemine sobival ajal), ja kaaluda KSH/KMH vajadust. Kaldaalade arendamisel arvestada Emajõe üleujutusriski. Kaldaäärsete ehitiste vundamendi miinimumkõrguse määramisel, samuti tehnorajatiste kavandamisel ja võimalikku reostusohtu põhjustavate arenduste elluviimisel (nt paatide tanklad jne) tuleb lähtuda maksimumveetasemest mis sõltuvalt ala asukohast on Euroopa kõrgussüsteemis (EH2000) 34.18. m abs. Üldplaneeringus näidatud aladele võib kavandada ka üle kaldakinnisasja piiri ja avaliku veekogu (Emajõgi) põhjale toetuvat kaldaga püsivalt ühendatud ehitist. Emajõe kaldarajatiste projekteerimisel tuleb võtta tarvitusele meetmed, mis vähendavad juhusliku vette kukkumise riski (sh füüsilised kaldapiirded) ja parandavad avalikku korda selliselt, et väheneks uppumise risk (valgustus, valvekaamerad jms). Sildumisvõimaluste loomisega peab kaasnema ka kaldaäärse taristu areng. Kesklinnas kujundatakse linna keskseks jõeväljakuks Kaarsilla ja Võidu silla vaheline ala. Koos promenaadide rekonstrueerimisega ehitatakse Emajõe kaldaaladel välja tehniline taristu ürituste korraldamiseks ja toitlustusasutuste tegutsemiseks. Taristu arendamisel peetakse silmas Emajõe kallaste üleujutusriski. Tartu linnas (asustusüksuses) määratakse üldised ehitus- ja kasutustingimused järgmistele Emajõe kalda-ala ehitistele ja neid teenindavatele maa-aladele: Paadisildade alad Paadisild on veesõidukite sildumiseks, kinnitamiseks ja hoidmiseks mõeldud rajatis või rajatiste kompleks linnalises keskkonnas, mis võib olla kas ujuvkai või maapinna suhtes fikseeritud kõrgusega, postidele (vaiadele) toetuva sillatekiga kergehitis. Üldplaneeringuga paadisildadele kavandatud alal ei ole lubatud hoida saunaga ja/või majutuskohaga aluseid. Paadisildade eelistatud asukohad (maa- ja veealad) on kavandatud vastavalt Emajõe kalda- ja veealade kasutamise uuringu ettepanekule. Paadisildu tohib ehitada jõe kalda ehituskeeluvööndisse selleks planeeringut koostamata. 127 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 128 Tartu linnalisse piirkonda on planeeritud järgmised paadisillad (allavoolu liikudes): Kvissentali, Kapteni, Supilinna, SAK (Tartu Sõudmise ja Aerutamise Klubi), TÜ ASK (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi), Ujula Konsumi, Holmi, Kesklinna, Auriku, Ahhaa, Sõbra, Siili ja Ihaste paadisillad. Kaldaga püsivalt ühendatud aluste alad Kaldaga püsivalt ühendatud alus on pikaajaliselt ankurdatud alus, millel pakutavad teenused peavad olema suunatud avalikkusele. Lubatud on navigatsiooniks sobimatute laevade kasutamine, kuid need peavad olema heas, linnaruumi sobivas seisukorras. Aluste pikemaajalist hoidmist on kavandatud peamiselt jõe paremkalda äärde, vastavalt Kartuli ja Marja tänavate vahele, Vabaduse silla ja Kroonuaia silla ning Kroonuaia silla ja Kaarsilla vahele. Aluste hoidmise alaks jõe vasakkaldal on planeeritud Fortuuna tn 10 rohealaga külgnev jõe kaldaala. Paatmajade ja paatsaunade pikaaajalist ankurdamist linna territooriumile üldplaneeringuga ei kavandata. Jõeäärsete puhkekohtade alad Puhkekoht on jõe kaldal asuv avalikkusele suunatud ehitiste kompleks, mis teenindab matkaraja külastajaid, puhkajaid ja veeliiklejaid (sõudepaadid, süstad, kanuud, kaatrid jm väikealused). Puhkekohta on lubatud ehitada: ettevalmistatud lõkkease, puukuur, lauad-pingid, erinevad varjualused, käimla, telkimisplats; sildumiseks ning randumiseks vajalik tehniline taristu (paadikanal, paadisild, slipp vmt); mootorsõidukite parkla ja juurdepääsutee. Jõeäärsed puhkekohad on Emajõe vabaujula puhkekoht ja Vana-Ihaste puhkekoht. Sadamad Sadam on veesõidukite sildumiseks ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala, kus asuvad teenuse osutamiseks vajalikud ehitised. Üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitiste kompleks on vee-ala, aga ka veekogu kalda maa-ala, mille suhtes rakendub looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 2 kohane erand st sadamaehitisi on lubatud ehitada kalda ehituskeeluvööndisse. Tartu linnakeskkonda on kavandatud valdavalt huvisadamad või paadisadamad, mis teenindavad alla 24 meetrise kogupikkusega veesõidukeid. Paadisadamatel ei pruugi kõigil olla teenindushooneid sadama maa-alal. Sel juhul täpsustatakse sadamahoonete paiknemine detailplaneeringu või projekteerimise käigus. Kaubasadama ja kuivdoki jaoks on linnas planeeritud Tartu vangla tagune Idaringteega külgnev umbes 7 hektari suurune maa. Emajõe sadamad linnakeskkonnas on (allavoolu liikudes): Kvissentali paadisadam, Lodjakoda, spordihoone sadam, Turusadam (EE TRU, , Väike-Turu sadam (EE VTR, Väike- Turu tn 10), Jõe paadisadam (EE JEP, Turu tn 18a), Karlova paadisadam (EE KAP, Rebase tn 18), Rebase paadisadam (EE RBS, Rebase tn 27b), Ropka paadisadam, Tehnika paadisadam, Tartu Kaubasadam ja Vana-Ihaste paadisadam. Linnas on 5 väikesadamat, registreeritud aastatel 2010 kuni 2016 ja neist üheski ei osutata tasulisi sadamateenuseid. Ainus Emajõe kaldast kaugemale planeeritud sadam on Väike-Anne kanali paadisadam. Supelranna alad Supelrand on avalikult kasutatav piirkond veekogu ääres puhkamiseks ja suplemiseks koos selleks vajalike rajatistega. 128 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 129 Üldplaneeringus kasutatakse mõistet supelrand lähtuvalt planeerimisseadusest (§75 lg 1 p 7) ja looduskaitseseadusest (§ 38 lg 4 p 3). Üldplaneeringuga supelrannaks määratud maa-alale ja külgnevale veealale tohib kaldakaitse piiranguteta paigaldada või ehitada muuhulgas järgmisi randa teenindavaid rajatisi nagu spordi- ja mänguvahendid ning -platsid, pingid, vetelpääste vaatlustornid, hüppetornid, teisaldatavate tualettide alused, talisuplejate soojakud, liumäed, piknikupaviljonid, terrassid, riietevahetuskabiinid, välisvalgustus jms., teenindavad parklad ja juurdepääsuteed veekogule. Emajõe supelrandadeks Tartu linnas on Linnaujula jõe vasakkaldal ja Vabaujula paremkaldal. Jõeäärsed promenaadid ja terviserajad Tartu linnas tagavad vaba liikumise Emajõe kaldal haljastatud kaldapromenaadid kesklinnas ning kõvakattega jalg- ja rattateed ning terviserajad linna servaaladel. Terviserada on valdavalt looduslikul reljeefil sõelmete jms täitematerjalidega, sildadega ja truupidega läbitavaks kujundatud rada linna (asustusüksuse) territooriumil. Tartu linna maalises piirkonnas seab üldplaneering Emajõe kallastele valdavalt konservatiivsed ja looduskeskkonda säästvad maakasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneering väärtustab looduslikke jõekaldaid, kus on olemas kõik eeldused linnalähedaseks puhkuseks ja sportimiseks. Eelneva tõttu on jõega vahetult külgnevatel, puhketegevuseks sobivatel maadel lubatud maakasutust muuta ja/või sinna ehitada üksnes avalikes huvides. Jõe kaldaaladele hoonete ehitamise või maakasutuse tingimuste seadmisel arvestatakse nii kaldaalale ulatuvaid looduskaitselisi piiranguid, sealhulgas kalda ehituskeeluvööndi ulatust kui ka Emajõest kui korduva üleujutusega veekogu üleujutusohust lähtuvaid piiranguid. Eelnev tähendab, et looduslike ja maastikuliste tingimuste tõttu ulatuvad Emajõe kaldast lähtuvad tegevuspiirangud kohati mitmete sadade meetrite kaugusele jõe kaldajoonest. Emajõe kalda piiranguvööndisse ei kavandata üldplaneeringuga looduskaitseseaduse § 41 mõistes uusi tiheasustusalasid ja ei laiendata olemasolevaid, milleks on Tähtvere valla üldplaneeringuga laiendatud Vorbuse küla Jõerahu tänava, Ööbiku tee ja Piibu tee väikeelamute piirkondade tiheasustusalad. Üldplaneeringuga seatakse linna maalises piirkonnas Emajõe kaldaalale maakasutus- ja ehitustingimused, mis tagavad kaldaala looduslikuna säilimise võimalikult suures ulatuses. Tingimuste määramisel lähtutakse jõelammi tegelikust kaldareljeefist ja maapinna looduslikust kõrgusest, mille muutmine on lubatav üksnes olemasolevatel Jõerahu tänava ja Ööbiku tee tiheasustusaladel Vorbuse külas ja Piibu tiheasustusalal Tähtvere külas. Mujal Emajõe kaldaaladel ei ole maapinna tõstmine lubatud. Uusi hooneid ehitada ja maakasutust muuta on lubatud üksnes neil kaldaaladel, mida üleujutused ei ohusta. Üldplaneeringuga seatakse linna maalises piirkonnas Emajõe kaldaalale maakasutus- ja ehitustingimused, mis hoiavad ja säilitavad jõe kalda väärtuslikku maastikku ja loodusväärtusi laiemalt. Looduslikud üleujutatavad alad on suurvee perioodidel puhvriks, kuhu koguneb vesi, mis ületab jõe sängi lühiajalise vastuvõtuvõime. Kui kalda puhveralad täidetakse maapinna tõstmisega või isoleeritakse jõest, siis võib üleujutatav ala tekkida või üleujutuse esinemise tõenäosus suureneda mõnes teises piirkonnas. Looduslike puhveralade säilitamisega välditakse üleujutusega kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid (sh üleujutusest tingitud kahju inimeste varale) kogu Tartu linna territooriumil. Emajõe kaldaala ehitiste ja neid teenindavate maa-alade üldisi ehitus- ja kasutustingimusi Tartu linna maalises piirkonnas käsitletakse üldplaneeringu seletuskirja järgnevates peatükkides, milleks on 129 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 130 Emajõe kallaste avaliku kasutuse tagamine (Emajõe matkarada, matkaraja sillad, jõeäärsed puhkekohad, juurdepääsud kallasrajale, Kärevere Heinasadam), Emajõe kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine (Emajõega ühenduses olevad paadikanalid) 18.2. Emajõe kallaste avaliku kasutuse tagamine Veekogude kallaste vaba kasutamist reguleerib keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS), mis sätestab kallasraja mõiste. Kallasrada on avalikult kasutatava veekogu ääres olev kaldariba veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kaldariba laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada. Kallasraja võib sulgeda ülekaaluka avaliku huvi korral ja üksnes üldplaneeringuga. KeÜS kohaselt puudub avalikult kasutataval veekogul kallasrada sadamas, joogi- ja tootmisvee veehaarde vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas, enne asjaõigusseaduse jõustumist õiguspäraselt kallasrajale ehitatud ehitisel, hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisel, kalakasvatusehitisel, hüdroelektrijaama vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas. Emajõe kui laevatatava veekogu kallasraja laius on kümme meetrit. Üldplaneering seab eesmärgiks tagada Tartu linnas pidev ja takistusteta liikumisvõimalus kogu Emajõe kalda ulatuses. Üldplaneeringuga määratakse Emajõe kallaste vaba kasutamise tingimused, sealhulgas tingimused kallasraja kasutamiseks ja seal takistamatult liikumise tagamiseks, kallasrajale juurdepääsude tagamiseks ning erandlikel juhtudel kallasraja sulgemise ning suletud kallasrajast möödapääsu tagamiseks. Tartu linnas (asustusüksuses) on Emajõe avalik kasutamine ja vaba liikumine jõe kallastel valdavalt tagatud nii kallasraja vööndis kui ka sellest veidi kaugemal. Jõe kaldapromenaadid, jalg- ja rattarajad, samuti terviserajad ja jõeni viivad juurdepääsutänavad paiknevad valdavalt linna maal ulatudes jõe vasakkaldal Tartu valla piirist kuni Luunja valla piirini ja paremkaldal Tähtvere spordipargist kuni Kambja valla piirini. Jõe kaldal saab liikuda mööda avalikult kasutatavaid linnatänavad või linna omandis kaldapromenaade ja rohealasid, kuid ka üle eraomandis olevate kinnistute, mille osas seab üldplaneering eesmärgiks kaldaala avaliku kasutamise tagamise. Kesklinna piirkonnas on välja ehitatud või kavandatud promenaadid spetsiaalse haljastuse, pinkide, platvormide, piirete, valgustuse ja kohvikutega. Annelinna ja Ropka suunal nähakse ette kõvakattega valgustatud jalg- ja rattateed vastavalt kuni Rebase sillani ja Ropka suunal kuni Ihaste sillani. Supilinna ja Ujula tn piirkonnas on liikumiskoridor lahendatud puiesteena. Mujal leiab kitsas jalgrada ise endale tee valdavalt linna maal paikneva loodusliku haljastuse vahel, kus radade ühendatusele aidatakse kaasa purrete jms. Terviserajad, sh jalg- ja rattarajad paiknevad muuhulgas ka aladel, kus kallasrada puudub (sadamad jm). Peale Tartu Kaubasadama peab kõikidel sadama maa-aladel olema tagatud jalgsi ja rattaga avalik läbipääs tänavana, kaldapromenaadina, jalg- ja rattateena või terviserajana võimalikult kalda läheduses. 130 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 131 Esinduslike promenaadide rajamise juures tuleb tähelepanu suunata ka kaldahaljastusele. Just kesklinnas katkeb haljastus kõrge tehiskalda tõttu täielikult ning on vaja rajada kompenseeriv haljastus. Eriti tähtis on see Uue-Turu ja Ees-Karlova kaldapromenaadide kujundamisel. Rohevõrgu toimimiseks on oluline, et kaldaäärse liikumisala haljastus ei oleks pelgalt muru ja puuderead. Paiguti tuleb säilitada või luua looduslikumaid (põõsa, pilliroo vms) haljassaari, mis annaksid vajadusel korral varju veelindudele. Ropka tee 29 krundil ja Siili tn kruntide juures, kus ala senise kasutuse tõttu terviserada puudub, tuleb see rajada. Oludes, kus see on võimalik (puuduvad looduskaitselised piirangud), tuleb tervise- ja rattarajad kavandada jalgsi ja jalgrattaga aasta ringi läbitavaiks. Lisaks tuleb kavandada astmelisi alasid eri veetasemetele ligipääsuks ja/või eri kõrgusel kulgevaid käiguteid (näiteks laudteedena). Jõe äärde tuleb panna istumiseks pingid ja varjualused, mille juurde kuuluvad kindlasti ka prügiurnid ja jalgrattahoidikud. Radade kasutusvõimalusi tuleb rikastada kultuuriloolise või loodusõpetliku infotahvlitega. Tartu linna maalises piirkonnas nähakse üldplaneeringuga Emajõe paremkaldale paarikümne kilomeetri pikkune matkarada (Emajõe matkarada). Peamiselt jõe kallasraja vööndisse planeeritav puhkerajatiste kompleks koosneb tugevdatud pinnasega jalgteest, matkaraja sildadest ja mitmetest jõeäärsetest puhkekohtadest ning nende juurde kuuluvast teenindusmaast. Avalikke Emajõe supelrandu ei ole Tartu maalisse piirkonda kavandatud. Emajõe matkarada on puhkamise ja virgestuse eesmärgil kavandatud, maastikul kulgev avalikult kasutatav rada, millel võib liikuda jalgsi, suuskadel, jalgrattaga või muul sarnasel viisil. Rajal on keelatud mootoriga sõiduvahendil liiklemine. Matkaraja turvalisuse ja katkematuse tagamiseks on lubatud matkarada kindlustada (katta kruusaga või muul moel rajaalust pinnast tugevdada), raiuda ja eemaldada rajal liikumist takistavat võsa, ehitada purdeid, laudteid ja sildu üle kraavi ja kanali jms. Matkaraja sild on üle oja, harujõe või muu veekogu ehitatud rajatis, mida mööda kulgeb matkarada. Matkaraja silda tohib rajada ka üle maa-ala, mida ei loeta veekoguks (maaparandusehitis, paadikanal, ajutiselt kuiv kraav või muu negatiivne pinnavorm, madal turbane kaldaala, liigniiske pinnas jõe soodialal vms). Üldplaneeringus käsitletakse jõeäärse puhkekohana jõe kaldal asuvat avalikkusele suunatud ehitiste kompleksi, mis teenindab matkaraja külastajaid, puhkajaid ja veeliiklejaid (sõudepaadid, süstad, kanuud, kaatrid jm väikealused). Puhkekohta on lubatud ehitada: ettevalmistatud lõkkease, puukuur, lauad-pingid, erinevad varjualused, käimla, telkimisplats; sildumiseks ning randumiseks vajalik tehniline taristu (paadikanal, paadisild, slipp vmt); mootorsõidukite parkla ja juurdepääsutee. Planeeritavad Emajõe äärsed puhkekohad on (piki jõge allavoolu liikudes): Kärevere, Prosta, Näkiluha, Kraaviääre, Tõnise, Raudteesilla ja Jaanipõllu puhkekoht maalises piirkonnas ning Emajõe vabaujula ja Vana-Ihaste puhkekohad Tartu linnas. Valdavas osas paikneb Emajõe matkarada kallasraja vööndis. Kallasrada võib olla takistatud või raskesti läbitav kas looduslikel või inimtekkelistel põhjustel. Emajõe kallasraja looduslike takistustena saab käsitleda muuhulgas liigniisket või soostunud kaldaala, tugevalt võsastunud ja kaldal kõndimist takistavat võsa, looduslikke ojasid või veega täitunud lohke. Olulisemateks inimtekkelisteks takistusteks, mis ei võimalda kallasrajal liikumist, on maaparanduskraavid, samuti Emajõega ühenduses olevad lühemad või pikemad paadikanalid. Selleks, et Emajõe matkarada oleks puhkelana kasutatav, lepitakse kaldaala maaomanikega kokku matkaraja 131 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 132 ja selle koosseisus olevate puhkekohtade asukohas ning kogu rada teenindava taristu rajamise, hooldamise ja kasutamise tingimustes. Kallasrada läbi lõikavate paadikanalite puhul on kaldakinnisasja omanikul võimalik kaaluda kahte varianti: kas sobivam on kallasrada üldplaneeringuga paadikanali ulatuses sulgeda ja leppida kokku ja määrata kallasraja uus asukoht vahetult ümber kanali või rajada üle paadikanali turvalist liikumist võimaldav sild, mis tagab kallasraja kasutamise selle seaduslikus asukohas. Üldplaneeringuga on kavandatud Tartu linna maalises piirkonnas Emajõe kallasraja sulgemist ja raja viimist vahetult ümber kanali järgmistes asukohtades:  Anna-Marie kinnistul paikneva paadikanali ulatuses Kardla külas  Näkiaasa kinnistul paikneva paadikanali ulatuses Kardla külas  Näki kinnistul paikneva paadikanali ulatuses Kardla külas  Jõeääre tee 6 kinnistul paikneva paadikanali ulatuses Vorbuse külas  Jõeääre tee 5 kinnistul paikneva paadikanali ulatuses Vorbuse külas  Jõeääre tee 3 kinnistul paikneva paadikanali ulatuses Vorbuse külas  Veskioja kinnistul paikneva paadikanali ulatuses Vorbuse külas  Jäneseraja kinnistul paikneva paadikanali ulatuses Vorbuse külas. Paadikanalid, kallasraja sulgemised ja sulgemise tõttu muudetud raja asukohad kajastuvad andekihis Veekogud ja kaldad. Mujal maalises piirkonnas Emajõe kallasrada üldplaneeringu alusel ei sulgeta, vaid liikumine kallasrajal tagatakse üle paadikanali rajatud turvalise väikesilla kaudu. Üldplaneeringuga kavandatakse linna maalises piirkonnas Emajõe kallasrajale mitmeid avalikult kasutatavaid juurdepääse, mis tinglikult jagunevad sõiduteedeks ehk juurdepääsudeks mootorsõidukitele ja jalgteedeks. Jalgteed on looduslikult tugevad või tugevdatud pinnasteed, kus on lubatud liikuda vaid jalgsi, jalgratastega ja muul sellesarnasel viisil. Jalgtee paremaks kasutamiseks on sellele lubatud ehitada väikesildu ja/või truupe. Mootorsõidukite jaoks on juurdepääsud kallasrajale ette nähtud üksnes neis kohtades, kuhu on planeeringuga kavandatud kas slipp või poollooduslik kaldaala, mis on spetsiaalselt kohandatud paatide jm veeliiklusvahendite vette laskmiseks ja veest välja tõmbamiseks või kuhu on kavandatud puhkekoha parkla. Kui parkla on planeeritud puhkekohast ja kaldaalast eemale, siis ei ole lubatud mootorsõidukitega vee ääres parkida ja pikemalt peatuda. Sõidutee kallasrajale on pinnastee, kruusatee vmt tee koos vastavate rajatistega. Tee peab olema vastupidav muutlikele loodusoludele sh üleujutustele. Lisaks mootorsõidukitele peab tee olema kasutatav ka kergliiklejatele ja jalgsi liikujatele. Juurdepääsud Emajõele ja kallasrajale on planeeritud järgmistes asukohtades (allavoolu liikudes):  sõiduteed Kärevere silla piirkonnas riigi ja linna maadel: neist kaks juurdepääsuks jõe paremkaldale ja üks jõe vasakkaldale. Sõiduteed (ligikaudsed pikkused 300 m, 350 m ja 380 m) on ühtlasi planeeritud juurdepääsudeks Kärevere heinasadamale ja Kärevere puhkekohale.  sõidutee linna omandis Prosta tee ja Prosta sildumiskoha kinnistute kaudu kuni Emajõe kaldal asuva Prosta puhkekohani, sõidutee pikkus on ligikaudu 1 km.  jalgtee Näkineitsi tee ja Näkiluha eraomandis kinnistute kaudu kuni Emajõe kaldal asuva Näkiluha puhkekohani, jalgtee pikkus on ligikaudu 500 m. 132 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 133  jalgtee Allikavärava, Pilvepiiri ja Veepiiri eraomandis kinnistute kaudu kuni Emajõe kallasrajani, jalgtee pikkus on umbes 370 m.  jalgtee Näki kraavi läänepoolsel kaldal Sirli, Arvo ja Näkineitsi eraomandis kinnistute kaudu kuni Emajõe kallasrajani, jalgtee pikkus on umbes 260 m.  jalgtee eraomandis Aasanäki kinnistu kaudu kuni Emajõe kallasrajani, jalgtee pikkus on umbes 160 m.  jalgtee eraomandis Aadu kinnistu kaudu kuni Emajõe kallasrajani, jalgtee pikkus on umbes 320 m.  jalgtee Emajõe kallasrajani, mis paikneb eraomandis Väikese- ja Suure-Tulli kinnistutel ja Laeva metskond 67 ja Tullipõllu riigimaadel, jalgtee pikkus on umbes 450 m.  sõidutee Kraaviääre tee T1 ja Kraaviääre tee T2 eraomandis kinnistute ja Kraaviääre tee T3 linna omandis kinnistu kaudu kallasrajani ja Kraaviääre puhkekohani, sõidutee pikkus on ligikaudu 1 km.  jalgtee mööda eraomandis Raali tee kinnistut Emajõe kallasrajani pikkusega umbes 550 m.  sõidutee Säde tee, Säde tee T1 ja Säde tee T3 linna omandis kinnistute ja eraomandis Tõnise kinnistu (reg.osa 322704) kahe lahustüki kaudu kallasrajani ja Tõnise puhkekohani, sõidutee pikkus on ligikaudu 1,2 km.  sõidutee Voore tee T1 ja Voore tee T2 linna omandis kinnistute ja eraomandis Voore kinnistu (reg.osa 1772104) ja Eesti Raudtee omandisTapa-Tartu 419,9-421,6 km kinnistu kaudu kallasrajani ja Raudteesilla puhkekohani, sõidutee pikkus on ligikaudu 1 km. Puhkekoha ja juurdepääsu asukohad täpsustakse raudtee õgvenduse projektiga.  jalgtee kallasrajani eraomandis Jäneseraja kinnistu kaudu, jalgtee pikkus ligikaudu 100 m.  kaks jalgteed kallasrajani kummalgi pool Jõerahu tn 13b kinnistut. Jalgteed moodustavad osa Jõerahu tee T4 eraomandis kinnistust, jalgteede pikkus kokku on ligi 180 m.  jalgtee kallasrajani linna omandis Jänese tee T2 ja Jänese jalgtee kinnistute kaudu, jalgtee pikkus ligikaudu 230 m.  jalgtee kallasrajani linna omandis Kase tee ja riigi omandis Jaanipõllu kinnistute kaudu, jalgtee pikkus ligikaudu 770 m.  jalgtee kallasrajani linna omandis Piibu tee, eraomandis Jõe ja Soosaare kinnistute kaudu, jalgtee pikkus ligikaudu 530 m. Lisaks üldplaneeringuga kavandatule on lubatud teid ja jõeäärset puhkajat (telkijat, kalastajat) teenindavaid parklaid ehitada jõe kaldavööndis ka mujale, kuid kalda ehituskeeluvööndisse on lubatud rajada üksnes avalikult kasutatavaid teid ja parklaid ning üksnes planeeringu alusel. Veekogu kalda piiranguvööndis on mootorsõidukitega sõitmine väljaspool selleks määratud teid reeglina keelatud (LKS § 37 lg 3 p 6). Emajõe kalda piiranguvööndis on mootorsõidukitega sõitmine muuhulgas lubatud maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks ning tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks. Üldplaneeringuga täpsustatakse, et jõe piiranguvööndis korrastus- ja hooldustööde tegemiseks tohib Emajõe matkarajal ja kallasrajani viivatel jalgteedel sõita kergekaaluliste hooldusmasinatega. Maalisse piirkonda on planeeritud üks võimalik koht sadamale - Kärevere heinasadam, mis paikneb Kärevere sillast veidi ülesvoolu. Sadama alaks on planeeritud maa-alad jõe vasak- ja paremkaldal. 133 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 134 18.3. Emajõe üleujutusohust lähtuvad maakasutus- ja ehitustingimused Üldplaneeringuga seatakse eesmärgiks arvestada Emajõest lähtuva üleujutusohuga, sealhulgas kliimamuutustega (veetaseme tõusust ja sademete rohkusest tingitud üleujutuste võimendumine) kaasnevate võimalike riskidega kogu linna haldusterritooriumil ja kavandada ruumilised lahendused riskide maandamiseks. 2018. aastal linna tellimusel valminud töö „Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel“ (Alkranel OÜ, edaspidi töö) kirjeldab viimaste aastakümnete andmetele tuginedes prognoositavaid ilmastiku muutusi (sademeveehulgad, sajuperioodide aeg ja pikkus, äkktulvade sagedus) Tartus aastani 2050+ ja muutuste seoseid jõe veerežiimiga. Töö üheks väljundiks on erineva tõenäosusega esinevaid üleujutusriske (riskialasid) kajastav prognooskaart, kuhu kantud erivärvilised samakõrgusjooned kajastavad (uus)ehitiste rajamiskõrgusi arvestades üleujutuste esinemistõenäosusi (1% - 25% tõenäosuse tsoonid). Töös on jõutud tulemini, mille kohaselt Emajõe lammiala üleujutuse riskidevabaks kõrguseks on õige märkida (uus)hoonestuse põrandapinna 1% kõrgusjoonele vastav kõrgus. 2017. a. kehtestatud Tartu linna üldplaneeringuga on antud soovitus määrata eluhoonete projekteerimisel arvestatavaks kõrgusjooneks üleujutusohuga alal 34 meetrit kogu linna asustusüksuse piires. Uutes halduspiirides Tartu linna Emajõest lähtuva üleujutusohu vältimiseks ei ole ehitusliku nulljoone kinnistamine ühele kindlale absoluutkõrgusele sobiv, sest sellisel juhul jääks arvestamata Emajõe jõe langust tingitud kõrguste erinevus. Arvestades Emajõe languga Tartu linna piires, st ligi 30 km ulatuses alates Kärevere sillast kuni Ihaste luhani, on absoluutkõrguste vahe 1,2 meetrit. Eelnevat arvestades on 1% tõenäosuse kõrgusjooneks Kärevere silla juures 34,7 m ja Ihastes või Tartu vangla piirkonnas 33,5 m. Emajõe üleujutusohuga ala piiri määramisel võetakse aluseks töös monitooritud Emajõe tasemed ja uuringutega täpsustatud üleujutuskaardid. Eelnevast tuleneb, et Emajõe kaldale uute hoonete ehitamisel ja maakasutustingimuste määramisel ei lähtuta lammi-madalsoomuldade leviala kaardist (Emajõe kõrgveepiirist) vaid töös täpsustatud üleujutusohuga ala piirist. Põhjuseks on, et mullastiku leviala kaart erineb uuringutes tuvastatud üleujutuse andmetest, sh harvade üleujutuste andmetest. Vähendamaks Emajõe üleujutustest põhjustatud võimalikke kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele seab üldplaneering tingimuse, et üleujutusohuga ala piiriks on 1% kõrgusjoonele vastav absoluutkõrgus Euroopa kõrgussüsteemis (EH2000), mis Tartu linna piires jääb vahemikku 34,7 m (Kärevere silla piirkond) kuni 33,5 m (Ihaste piirkond). Tartu linnas (asustusüksus) paiknevad üleujutusohuga ala piirist madalamal ja jäävad üleujutuse ohutsooni Supilinna, Kesklinna, Uueturu, Sadama, Ees-Karlova, Taga-Karlova, Ropka Tööstuse, Ujula- Kvissentali, Ülejõe, Ees-Annelinna, Kesk-Annelinna ja Vana-Ihaste asumid. Linnapiirkonnas määratakse Emajõe kalda üleujutusohuga aladele järgmised maakasutus- ja ehitustingimused:  planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste andmisel tuleb arvestada üleujutuse riskipiirkonna olemasoluga ning rakendada ennetavaid, välditavaid ja valmisoleku meetmeid.  Emajõe kallastel tuleb säilitada võimalikult suures ulatuses rohealasid, mis toimivad nii üleujutuse puhveraladena kui kaitsevad kallaste erosiooni eest. 134 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 135  üleujutatavatel aladel tuleb anda planeeringuala ja selle lähiümbruse vertikaalplaneerimise lahendus detailplaneeringu staadiumis. Planeerimisel üleujutusega aladele tuleb hinnata pikemas perspektiivis kaasnevat mõju, sh kumulatiivset mõju, üleujutuste ulatusele.  uusarenduste planeerimisel kinnise sajuveesüsteemiga arvestada 1% veetaseme tõenäosusele juurde vähemalt 0,5 m (sh maapealsed rajatised) ning hoonete null-tasandile vähemalt 0,8 m ehk 0,5 m, millele lisatakse veel 0,3 m (sokli kõrgus), mis teeb kokku 0,8 m. Eelpool kirjeldatu vastab Kvissentali piirkonna üleujutustsoonis abs kõrgusele 34,7 m, tsoonis Piiri tänavast ja Lodjakojast kuni Holmi sillani kõrgusele 34,5 m ning Holmi sillast linna piirini kõrgusele 34,3 m.  kui sajuveesüsteemi projekteerimise/planeerimise kontrollarvutused näitavad, et nimetatud kõrgustega ei ole võimalik toimivat sajuveesüsteemi rajada (nt suur sajuvee vooluhulk), siis tuleb maapinna kõrgust suurendada maapinna täitmise teel või muuta tegevuselahendust / asetust. Samuti tuleb suurendada hoonete sokli kõrgust kui see on vajalik arhitektuursetel või konstruktiivsetel kaalutlustel. Hoone null- tasandi ja maapinna kõrguse madalamaks viimiseks on vajalik kontrollarvutuste koostamine ja/või lahtise sademeveesüsteemi rajamine.  olemasoleva hoonestuse vahele uute hoonete kavandamisel tuleb arvestada üleujutusest tulenevaid riske, aga samuti hoone ruumilist sobivust keskkonda. Linnaruumilistel kaalutlustel võib erandkorras lubada eluhoone korruse põranda madalamat ehituskõrgust, kui üleujutusest lähtuva ohu vastu rakendatakse muid efektiivseid meetmeid.  üleujutusohtu vähendavate leevendusmeetmete rakendamisel (nt maapinna täitmisel vms) ei tohi halvendada kõrvalasuvate alade/kinnistute seisundit (sh veerežiimi).  ojade/kraavide asendamine torustikega ning nende sulgemine lokaalse üleujutuse vältimiseks reeglina ei ole lubatud. Erandina on see lubatav Insener- tehniliste arvutuste põhjal koostatud projektlahenduse alusel.  madalamate ehituskõrguste korral, üleujutuspiirkondades, kui selline valik on vältimatu (olemasolev olukord nt Supilinnas või Ihastes), saab alternatiiviks olla üleujutusvastaste kaitsetammide rajamine, üleujutusvee süsteemide sulgurite paigaldamine ja ülepumpamine. Konkreetsed lahendused antakse vastavate projektidega või tegevuskavadega.  madalamale ehituskõrgusele tohib rajada: Emajõe äärde viivaid tupikteid, mis ei ole juurdepääsuks elamutele, ühiskondlikele- või tootmishoonetele ning laoplatsidele, looduslähedase kattega kergliiklusteid, spordi- ja loodusradu, loodusliku katendiga puhkealasid, samuti neid teenindavad ning vett läbilaskva katendiga parklaid ja ujuvvahendeid teenindavad rajatisi: kaisid, slippe, teenindusplatse. Tartu linna maalises piirkonnas on uusi hooneid lubatud Emajõe kaldaalale püstitada vaid üldplaneeringuga Emajõe 1% tõenäosusega üleujutusohuga ala piirile vastavast maapinna looduslikust absoluutkõrgusest kõrgemale. Eelnev tähendab, et uute hoonete ehitamisel ei ole lubatud maapinda tõsta, vaid ehitamiseks sobliku ala määramisel tuginetakse kaldaala maapinna looduslikele, inimtegevusest mõjutamata kõrgusandmetele. Üldplaneeringus märgitud Emajõe üleujutusohuga ala piirist tulenev ehituskeeld ei laiene:  uute hoonete ehitamisele Vorbuse külas Jõerahu ja Jõekääru tänavate, Ööbiku tee ja Piibu tee piirkondade Emajõe kalda tiheasustusalal. Neis piirkondades on sõltumata Emajõe üleujutusohuga ala piiri asukohast lubatud uusi hooneid ja neid teenindavat taristut ehitada vastavalt kehtestatud planeeringutele, kuid uute hoonete ehitamisel peab maapealse korruse põranda lubatav madalaim ehituskõrgus vastama Emajõe üleujutusohuga ala piiri 1% kõrgusjoone absoluukõrgusele antud 135 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 136 asukohas. Eelnimetatud piirkondades olemasolevate elamute vahele uute hoonete kavandamisel tuleb arvestada üleujutusest tulenevaid riske, kuid ka uute hoonete ruumilist sobivust ümbritsevasse keskkonda. Esteetilistel, ehitustehnilistel ja keskkonnakaalutlustel võib erandkorras lubada eluhoone korruse põranda madalamat ehituskõrgust, kui üleujutusest lähtuva ohu vastu rakendatakse muid efektiivseid meetmeid.  hoonet teenindavatele tehnovõrkudele ja -rajatistele, sh erakinnistut teenindavatele teedele  eluhoone õuealale püstitatavale abihoonetele  planeeringuga kavandatavatele veekogude äärsete puhkealade ehitistele sh Emajõe ja Linnutee matkarajale ja nende puhkekohtadele, looduslähedase kattega kergliiklusteedele, loodusliku katendiga spordi- ja loodusradadele, avalikke puhkekohti teenindavatele vett läbilaskva katendiga sõiduteedele ja parklatele. 18.4. Tartu linna teiste veekogude kallaste üldised maakasutus- ja ehitustingimused Üldplaneeringu üks ülesannetest on määrata linna puhkealad, sealhulgas luua eeldused puhkamiseks ja sportimiseks veekogudel ja nende kallastel. Selleks peavad veekogud ja nende kaldad, aga ka juurdepääsud veekogudele olema avalikult kasutatavad. Lisaks maa-ja veealade vabale kasutusele tuleb üldplaneeringus kokku leppida ja määrata, millistel tingimustel on lubatud veekogusid ja nende kaldaid kasutada ja sinna ehitada. Kuna veekogudesse ja kallastele ehitamisega ja ehitiste hilisema kasutamisega kaasneb veekogudele arvestatav keskkonnamõju, siis soosib üldplaneering veekogude kallastel pigem avalikkusele ehk laiemale kasutajagrupile suunatud tegevusi, vastavaid ehitisi ja maakasutust. Linnal on õigus lähtuvalt seadusest seada üldplaneeringuga kalda kinnisasjale avalik-õiguslikke kitsendusi (seades sundvalduse kas kokkuleppe alusel või ilma), kinnisasi kokkuleppe teel omandada või sundvõõrandada. Avalik-õiguslikud kitsendused võivad hõlmata veekogude äärde planeeritavaid erinevaid puhkeobjekte, avalikke sadamaid, matkaradu kui rajatisi veekogude kallastel liikumiseks ja juurdepääse veekogudele. Lisaks Emajõele on Tartu linna haldusterritooriumil Keskkonnaregistri andmetel 34 suuremat või väiksemat veekogu, millest on puhkeotstarbelises mõttes olulisemad: Anne kanal – tehisjärv, veepeegli pindala 9,4 ha, ei ole avalikult kasutatav, linna omandis Väike-Anne kanal – tehisjärv, veepeegli pindala 5,5 ha, ei ole avalikult kasutatav, linna omandis Haage järv – paisjärv, veepeegli pindala 9 ha, ei ole avalikult kasutatav, linna omandis Rahinge järv – paisjärv, veepeegli pindala 12 ha, avalikult kasutatav, linna omandis Ilmatsalu järv – paisjärv, veepeegli pindala 22,5 ha, avalikult kasutatav osaliselt, linna omandis Leetsi järv – tehisjärv, veepeegli pindala 10,8 ha, suund muuta veekogu avalikult kasutatavaks, järve põhjaosa on riigi omandis lõunaosa eraomandis Jummissaare järv – tehisjärv, veepeegli pindala 1,2 ha, ei ole avalikult kasutatav, linna omandis Raadi järv – looduslik järv, veepeegli pindala 4,5 ha, avalikult kasutatav, riigi omandis Rõhu järv – paisjärv, veepeegli pindala 1,2 ha, ei ole avalikult kasutatav, linna omandis Supilinna tiik – tehisjärv, veepeegli pindala 2,5 ha, ei ole avalikult kasutatav, linna omandis 136 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 137 Ilmatsalu jõgi - tugevasti muudetud veekogu, pikkus koos lisajõgedega 26,2 km, valgala suurus 133,8 km2, osaliselt avalikult kasutatav. Üldplaneeringuga kavandatakse linna haldusterritooriumile lisaks kahte uut veekogu. Ühte neist Vorbuse külla Liivaaugu liivamaardla asemele. Veekogu tekkimise aeg sõltub liivamaardla kasutuselevõtust, selle ammendamisest ja karjääriala korrastamisest. Teine tehisjärv on kavandatud Suurtiikide kinnistule Ilmatsalu külas praeguste amortiseerunud Ilmatsalu kalatiikide asemele. Tartu linnapiirkonna supelrannaks on määratud Anne kanali supelrand. Uus supelrand on planeeritud Raadi järve äärde. Anne kanali supelranna maa on linna omandis, Raadi järve alune maa ja kallas on riigi omandis. Maalise piirkonna supelrannad on planeeritud Rahinge, Ilmatsalu ja Leetsi järvede põhjapoolsele kalda-alale ja Haage järve idapoolsele kaldaosale. Leetsi järv on Kärevere ja Kärevere II kruusakarjääri korrastamisprojekti tulemusel kujundatud laugenõlvaliseks puhkeotstarbeliseks veekoguks, mille põhjakaldale on kavandatud supelrand. Rahinge ja Haage järvede supelrannad on aktiivses hooajalises kasutuses ja seetõttu on ÜP-s tehtud ettepanek munitsipaalomandis supelranna maa-alade laiendamiseks kõrvalasetsevatele kinnistutele. Ilmatsalu paisjärve idakallas on 2,7 hektari ulatuses munitsipaalomandis, supelranna laiendamist seal ei kavandata. Reeglina on juurdepääs supelrandadele määratud munitsipaalomandis teede ja tänavate kaudu. Haage järveni viib jalg- ja jalgrattatee. Kavandatud on jalg- ja jalgrattatee, mis ühendab linna Ilmatsalu ja Rahinge järvede äärsete puhkekohtadega. Leetsi järve supelranna juurdepääs riigimaanteelt on kavandatud avalikku kasutusse määratava eratee kaudu, supelranna maa valitseja on Keskkonnaministeerium. Liivaaugu kinnistule kavandatud tehisjärveni viib linna omandis Vanaaseme tee, järve ja supelranna maa on riigi omandis. Veekogude kaldakaitselised piirangud on esitatud andmekihis Kitsendused taustteabena. Järve või jõe kaldale ehitamisel tuleb arvestada kaldal paikneva metsamaa kõlvikust lähtuva ehituskeeluvööndi erisusega vastavalt looduskaitseseadusele, mille kohaselt laieneb neil aladel kalda ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini. Üldplaneeringuga ei kavandata linna veekogude kallastele looduskaitseseaduse mõistes uusi tiheasustusalasid. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek laiendada olemasolevaid tiheasustusalasid järgmiste Tartu linna maalises piirkonnas asuvate veekogude kalda piiranguvööndis, milleks on:  Rahinge küla tiheasustusala laiendamine Rahinge paisjärve kaldal  Tüki küla tiheasustusala laiendamine Ilmatsalu jõe, Tüki paisjärve ja Ilmatsalu paisjärve kaldal  Haage ja Pihva külade tiheasustusalade laiendamine Haage paisjärve, Ilmatsalu jõe ja Kikkaoja kaldal Üldplaneeringuga tehakse ettepanek määrata avalikult kasutatavateks veekogudeks Haage järv, Leetsi järv ning Ilmatsalu paisjärv ja Ilmatsalu jõgi kogu ulatuses. 18.5. Ettepanekud veekogude kalda ehituskeeluvööndi suurendamiseks ja vähendamiseks Tartu linnas (asustusüksus) tehakse ettepanek Emajõe kallaste ehituskeeluvööndi täpsustamiseks. Ehituskeeluvöönd on täpsustatud kooskõlas looduskaitseseaduse ja selle erisustega, mis kehtivad linna veekogude kohta (keskkonnaregistrisse kantud või seal viidatud veekogudele). Lisaks on arvestatud planeeringute raames vähendatud/suurendatud ehituskeeluvööndit. Ajaliseks verstapostiks määrati 137 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 138 2004. a, võttes aluseks mh asjaolu, et ehituskeeluvööndi seadmise regulatsiooni ajakohastati just sel ajal (nt alluviaalsete muldade temaatika sätestamine jms). Ehituskeeluvööndi piirangut ei kajastata üldplaneeringus linna piires kohtades, mis tulenevad looduskaitseseaduse erisusest, et järve või jõe kaldal metsamaal (metsaseaduse § 3 lg 2 tähenduses) ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini. Metsi Tartu linnas veekogudel kallastel ei paikne, metsamaad (kalmistu, parkmets jms) linna territooriumil maakatastri mõistes ei käsitleta ja sellest tulenevat vööndit ei näidata. Looduskaitseseaduse kohaselt on Tartu linnas asuvate veekogude kallaste piirangu- ja ehituskeeluvöönd ka maaparandussüsteemidel. Ihaste põigu äärest kulgevat kraavi vööndit planeeringus ei kajastata, sest kraavi asemel on sajuveesüsteem ja maaparandussüsteemi eesvoolu kasutusotstarve loeti 2016. aastal Tartu idapoolse ringtee III projekti jooniste alusel Kabina maaparandusehitisel lõppenuks alates Tartu idapoolsest ringteest Emajõeni. Raeremmelga tänava piirkonnas rakendab linn looduskaitseseaduse §38 lg 4 p 1’1 erandit, kus ehituskeeluvööndi ehituspiirangud ei laiene kruntidele, mis jäävad Ranna tee 36 krundist maa poole. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek suurendada ja vähendada Emajõe kalda ehituskeeluvööndit järgmiselt: suurendada Ujula tn 4 krundil kõrgharidusasutuste maa piirini, et tagada rohe- ja puhkeala säilimine ning parem kasutus – u 40 meetrini tavalisest veepiirist vähendada Narva mnt 4 krundil kõrgharidusasutuste maa piirini, kus on varem väljakujunenud ehitusjoon, et võimaldada õppehoone ehitus – u 20 meetrini tavalisest veepiirist vähendada Fortuuna tänaval kavandatud korterelamumaa piirini lõigus Fortuuna tn 11 kuni Fortuuna tn 35 tervikliku uushoonestuse rajamiseks – u 30 meetrini tavalisest veepiirist vähendada Pikk tn 65 krundil Sõpruse silla juurde kämpingu, sh veematkaturismiga seonduva ööbimiskoha ja teenindusasutuse rajamiseks – u 10 meetrini tavalisest veepiirist vähendada Ihaste tee 11 krundil piki idaringteed, kuna alluviaalsete soomuldade ala Salutähe tänava hoonestatud kruntidel ja maa-alal kuni idaringteeni on täidetud ja maa-ala isoleeritud Emajõest suurendada F. R Kreutzwaldi tn 7 krundil Tähtvere dendropargis valdavas osas roheala piirini, et tagada puhkeala säilimine vähendada Tähtvere dendropargi ja linna piiriga külgnevatel elamukruntidel, et võimaldada hoonestamata kruntidele ehitustegevus – u 150 meetrini tavalisest veepiirist vähendada Vabaduse pst ääres Lai tn 38/40 krundil botaanikaaia müürini (u 20 meetrini tavalisest veepiirist) ja Emajõe tänava ääres lõigus Kroonuaia 70/76 krundist kuni Emajõe tn 12 krundini korterelamumaa piiril – u 20 meetrini tavalisest veepiirist vähendada Vabaduse pst ja Magistri tänava vahelisel alal ala täiendavaks hoonestamiseks – u 30 meetrini tavalisest veepiirist vähendada Turu tn 18 krundil täiendavaks hoonestamiseks – u 22 meetrini tavalisest veepiirist 138 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 139 vähendada Tehnika tn 4b, Turu 56a, Ringtee tn T45, Ringtee tn 45 krundil väikeettevõtlus- ja tootmismaani, lähtudes alluviaalsete soomuldade levikualal täisehitatud ja täidetud pinnasega aladest. vähendada Fr. R. Kreutzwaldi tn 9 krundil Emajõe vabaujula puhkekoha ulatuses vähendada Raeremmelga tn 8 krundil Vana-Ihaste puhkekoha ulatuses vähendada Ihaste tee 7b krundil Väike-Anne kanalit Emajõega ühendava paadikanali ulatuses (kanali ca parameetrid ja kirjeldus inseneridelt) Üldplaneeringuga suurendatud ja vähendatud Emajõe kaldaala ehituskeeluvööndi ulatus on esitatud andmekihis Veekogud ja kaldad. Planeeringulahenduse mitterealiseerumisel või muutmisel eeltoodud ehituskeeluvööndite täpsustused ei kehti ning rakendub looduskaitseseadusest tulenev ehituskeeluvööndi ulatus. Kesklinna erisused Emajõe kalda ehituskeeluvööndi täpsustamisel Kalda ehituskeeluvööndi muutmisel kesklinnas on aluseks põhimõte, kus hoonestuse (asustuse) suunamise kaudu elavdada jõe kallaste kasutust ja seeläbi suurendada kallaste turvalisust. Kesklinnas seatakse üldplaneeringuga eesmärgiks suurendada Emajõe kallaste kasutusaktiivsust, säilitada vaba liikumine ja juurdepääs, arendada kallaste piirkonda edasi ja siduda see ülelinnalise Emajõe kallasradade võrguga. Jõe kaldal kujundatakse olulist kasutusaktiivsuse suurenemist Võidu silla ja Kaarsilla vahelisel alal (nn jõeväljaku kujundamine) ning Sadama asumis jõesadama piirkonnas. Alad, kus on taotletud kalda ehituskeeluvööndi vähendamist, piirnevad enamasti poollooduslike tehiskallastega või tehiskallastega. Seetõttu ei kahjusta ehituskeeluvööndi vähendamine olemasolevaid poollooduslikke kooslusi jõe kallastel ega lähe vastuollu muude kalda kaitse eesmärkidega. Alade kasutusintensiivsuse suurenemist soosib jõepiirkonna traditsiooniliselt aktiivne kasutus nii elamis- kui ka puhkepaigana, samuti ettevõtluspiirkonnana. Emajõe kaldad on ajalooliselt olnud asustuse koondumiskohad, mida siiani toetavad kinnisasjade piirid ning olemasolevad teede- ja tehnovõrgud. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada Emajõe kalda ehituskeeluvööndit kesklinnas järgmiselt: Emajõe-äärsete väikeste kohvikute ja toitlustusasutuste rajamiseks: krundil Vabaduse pst 5 (Vabaduse silla juures) – 15 meetrini tavalisest veepiirist krundil Vabaduse pst 1b (Võidu silla juures) – 10 meetrini tavalisest veepiirist krundil Vabaduse pst 1c – 15 meetrini tavalisest veepiirist krundil Narva mnt 2b (Kaarsilla juures) – 20 meetrini tavalisest veepiirist krundil Fortuuna tn 3a (Võidu silla juures) ─ 25 meetrini tavalisest veepiirist krundil Narva mnt 2f – 20–40 meetrini tavalisest veepiirist ühiskondliku otstarbega hoone ehitamiseks Holmi parki krundil Narva mnt 2a – 20 meetrini tavalisest veepiirist, ärihoone ehitamiseks Holmi parki 139 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 140 krundil Narva mnt 2b – 20 meetrini tavalisest veepiirist, õppehoone jaoks Ülejõe parki kruntidel Soola tn 5b, Soola tn 5 ja Soola tn 7 (end. jõesadam) ─ 20–40 meetrini tavalisest veepiirist krundil Turu tn 18 – 20 meetrini tavalisest veepiirist. Lisaks tehakse ettepanek vähendada Emajõe kalda ehituskeeluvööndit Narva mnt 2 krundil joonisel märgitud ulatuses kuni 5 meetrini veepiirist arhitektuurivõistluse võidutööga Emajõgi antud hoone varjualuse ja hoonega seotud treppide-panduste ehitamiseks. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud on antud andmekihis Veekogud ja kaldad kujutatud lahenduse järgi. Planeeringulahenduse mitterealiseerumisel või muutmisel eeltoodud ehituskeeluvööndite täpsustused ei kehti ning rakendub looduskaitseseadusejärgne ehituskeeluvööndi ulatus. Tartu linn esitab täiendavad põhjendused EKV vähendamise vajalikkuse kohta järgnevalt. Narva mnt 4 krundil taotletakse nõusolekut vähendada EKV ulatust kõrgharidusasutuste maa piirini, kus on varem väljakujunenud ehitusjoon, et võimaldada õppehoone ehitus – u 20 meetrini tavalisest veepiirist. EKV vähendamine on põhjendatud, et säilitada ja tõsta Tartu Ülikooli rolli kesklinna arengus. Linn peab oluliseks, et kesklinn oleks jätkuvalt Tartu Ülikooli asupaik ja pakuks üliõpilastele ning ülikooli töötajatele head õpi- ja töökeskkonda. Kesklinna asukoht võimaldab suuremat sünergiat ülikooli õppe- ja teadustegevuse ning teadmismahuka ettevõtluse, eriti IT-sektori ettevõtlusega. Arvestades Tartu Ülikooli taotletavat hoonestuse mahtu, mis tagaks normaalse õppe- ja teadustöö toimumise kesklinnas, on IT-keskus realiseeritav vaid EKVsse taotletud ulatuses oleva ala kaasamisega ehitusalasse. Taotletav hoonestusala jõepoole joon kattub sealse ajaloolise ehitusjoonega, kuna sellel asus Tartu Ülikooli majandusteaduskonna (Economikum) hoone jõepoolne fassaad. Ala, kus taotletakse kalda EKV vähendamist, piirneb poolloodusliku tehiskaldaga. Tegemist on Vabadussilla rajamisel ümberkujundatud (sh kaldakindlustused, jalgteed) kaldalõiguga, kus looduslik kaldataimestik ja kaldakooslused puuduvad. Antud asukohas Vabadussild sisuliselt katkestab piki jõekallast kulgeva rohevõrgustiku ribastruktuuri. Seega ei tekita planeeritud asukohta hoonestuse rajamine linnasiseses rohevõrgustikus uut katkestust, küll aga mõnevõrra tugevdab olemasolevat, kuna kallas korrastatakse ning kuni kõnniteeni ka haljastatakse. Seetõttu ei halvenda ehituskeeluvööndi vähendamine poollooduslikke kooslusi jõe kaldal ega lähe vastuollu muude kalda kaitse eesmärkidega. Fortuuna tänava äärsetel kruntidel taotletakse nõusolekut vähendada EKV ulatust üldplaneeringuga kavandatud korterelamumaa piirini lõigus Fortuuna tn 11 kuni Fortuuna tn 35 tervikliku uushoonestuse rajamiseks – u 30 meetrini tavalisest veepiirist. Taotletav EKV vähendamise ala on tugeva inimmõjuga ja olnud ajalooliselt hoonestatud. Lähtudes linnaehituslikest ja linnaruumi ajaloolise järjepidevuse tagamise eesmärkidest soovib linn järgida kohustuslikku ajaloolist ehitusjoont tänava perimeetril. Vaadeldava alaga külgneb kesklinna piirkonna intensiivse liiklusega tänav, seda piiravad kõnni- ja jalgrattateed. Alast jõe poole jäävad jõe-äärsed kooslused on valdavas ulatuses kujundatud kõrghaljastusega ning murualad. EKV vähendamise ala on jäätmaa. Kuna vähendamisega ei likvideerita olemasolevat inimtekkelist looduskooslust ja ei katkestata piki jõekallast kulgeva rohevõrgustiku ribastruktuuri, ei mõjuta EKV vähendamine negatiivselt looduskoosluste säilitamist. Ehitamine EKVst väljapoole oleks vastuolus kesklinna linnaehituslike printsiipidega. Pikk tn 65 krundil taotletakse nõusolekut vähendada EKV ulatust Sõpruse silla juurde kämpingu rajamiseks – u 10 meetrini tavalisest veepiirist. EKV vähendamine on vajalik, et tagada eelkõige 140 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 141 jõeturismile suunatud kämpingurajatiste ja teenindus-puhkehoone funktsionaalne sidusus sadamarajatisega. Kämpingu valitud asukoht ja EKV vähendamine on vajalik, et pakkuda jõega seonduvatele puhketegevustele turismiteenust ning ööbimisvõimalust telgiga matkajatele ja karavanidega reisijatele kesklinna lähedal. Alal ei asu linna andmetel LKS § 4 lg 1 nimetatud kaitstavaid loodusobjekte ja ei paikne loodusdirektiivi elupaigatüüpe või muid looduskaitselist tähelepanu väärivaid kooslusi. Lähtudes üldplaneeringuga seatud nõudest arvestada jõe üleujutusaladel hoonete ehitamisel kõrgusmärgiga abs ±34,00 on antud alal otstarbekas kasutada postvundamente, mis võimaldab üleujutuse kohal vee vaba liikumist alal. Kehtiva detailplaneeringuga ei nähta kämpingurajatiste ja -hoonete ehitamisel ette kaldajoone muutmist või pinnase tõstmist, säilib enamasti olemasolev looduslik olukord, mis vastab kalda kaitse eesmärkidele. Ihaste tee 11 krundil taotletakse nõusolekut vähendada EKV ulatust piki Idaringteed, kuna alluviaalsete soomuldade ala Salutähe tänava hoonestatud kruntidel ja maa-alal kuni Idaringteeni on täidetud ja maa-ala isoleeritud Emajõest. Selle tõttu muutub alal nii pinnasevee režiim kui ka looduskooslus. Sisuliselt ei ole ala enam seotud jõega ja seetõttu puuduvad sellel ka kalda kaitse ülesanded. EKV vähendamine võimaldab alale leida linnalised funktsioonid. Tähtvere dendropargi ja linna piiriga külgnevatel elamukruntidel taotletakse nõusolekut vähendada EKV ulatust, et võimaldada hoonestamata kruntidele ehitustegevus – u 150 meetrini tavalisest veepiirist. Alal ei asu linna andmetel LKS § 4 lg 1 nimetatud kaitstavaid loodusobjekte ja ei paikne loodusdirektiivi elupaigatüüpe või muid looduskaitselist tähelepanu väärivaid kooslusi. Kuna ka EKV vähendamisel säilib olemasolev looduskooslus jõe ääres suurel määral, ei ole see vastuolus kalda kaitse eesmärkidega. Vabaduse pst ääres Lai tn 38/40 krundil taotletakse nõusolekut vähendada EKV ulatust botaanikaaia müürini (u 20 meetrini tavalisest veepiirist) ja Emajõe tänava ääres lõigus Kroonuaia 70/76 krundist kuni Emajõe tn 12 krundini korterelamumaa piiril – u 20 meetrini tavalisest veepiirist. Taotletav EKV vähendamise ala on tugeva inimmõjuga ja olnud ajalooliselt hoonestatud. Lähtudes linnaehituslikest ja linnaruumi ajaloolise järjepidevuse tagamise eesmärkidest soovib linn järgida kohustuslikku ajaloolist ehitusjoont tänava perimeetril. Vaadeldava alaga külgneb intensiivse liiklusega Emajõe tänav, seda piiravad kõnni- ja jalgrattateed. Antud kaldalõigul looduslikke kooslusi ei ole säilinud – Emajõe ääres asuvad kindlustatud tehiskaldad, kaldale on rajatud intensiivselt hooldatav park. Kuna ehituskeeluvööndi vähendamisega ei likvideerita olemasolevat inimtekkelist looduskooslust ja ei katkestata piki jõekallast kulgeva rohevõrgustiku ribastruktuuri, ei mõjuta EKV vähendamine negatiivselt looduskoosluste säilitamist. Ehitamine EKVst väljapoole oleks vastuolus ajaloolise kesklinna linnaehituslike printsiipidega. Vabaduse pst ja Magistri tänava vahelisel alal taotletakse nõusolekut vähendada EKV ulatust ala täiendavaks hoonestamiseks – u 30 meetrini tavalisest veepiirist. Taotletav vähendamise ala on tugeva inimmõjuga ja olnud ajalooliselt hoonestatud. Lähtudes linnaehituslikest ja linnaruumi ajaloolise järjepidevuse tagamise eesmärgist peab linn vajalikuks järgida kohustuslikku ajaloolist ehitusjoont tänava perimeetril. Taotletav vähendamise ala on tugeva inimmõjuga ja olnud ajalooliselt hoonestatud. Lähtudes linnaehituslikest ja linnaruumi ajaloolise järjepidevuse tagamise eesmärkidest soovib linn järgida kohustuslikku ajaloolist ehitusjoont tänava perimeetril. Vaadeldava alaga külgneb Vabaduse pst, mis on intensiivse liiklusega tänav, seda piiravad kõnni- ja jalgrattateed. Alast jõe poole jäävad jõe-äärsed kooslused on valdavas ulatuses kujundatud kõrghaljastusega ning murualad. EKV vähendamise ala on praegu parkla, mis oma olemuselt on tehnogeense iseloomuga pind. Kuna vähendamisega ei likvideerita olemasolevat inimtekkelist 141 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 142 looduskooslust ja ei katkestata piki jõekallast kulgeva rohevõrgustiku ribastruktuuri, ei mõjuta see negatiivselt looduskoosluste säilitamist. Ehitamine EKVst väljapoole oleks vastuolus kesklinna linnaehituslike printsiipidega. Turu tn 18 krundil taotletakse nõusolekut vähendada EKV ulatust täiendavaks hoonestamiseks – u 22 meetrini tavalisest veepiirist. Tartu endise keskkatlamaja alal on jõe kaldaid omaaegse ehitustegevuse käigus tugevalt ümber kujundatud ja täidetud. Kaldajoonest 10-15 m kaugusel kulgeb omaaegne tööstust teenindav raudtee ning selle taga on juba katlamaja hooned-rajatised. Praeguse tootmismaa asemele planeeritakse korrastatud segahoonestusega keskusala rajamist. EKV vähendamine võimaldab alale rajada uued hooned, mis sobituvad visuaalselt ja funktsionaalselt kesklinna paremini kui tööstushooned. Kavandatud maakasutus suurendab piirkonna aktiivset maakasutust ning üldist turvalisust. Rajatav piirkond seob ala kesklinnaga ühtseks tervikuks ning avab kallasraja avalikuks kasutamiseks. Antud piirkond on juba hetkel hoonestatud või inimtegevusest oluliselt mõjutatud, seega ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta piirkonna looduskooslusi. Turu tn 18 kinnistule on planeeritud ka kergliiklustee rajamine, avalikult kasutatav kaldaala laieneb tootmisterritooriumi arvelt oluliselt. Tartu linn on sõlminud vastavas osas isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ASiga Tartu Keskkatlamaja. Sisuliselt antud piirkonnas sellised kaldaga seotud looduslikud kooslused puuduvad, mida EKV vähendamine võiks kahjustada. Tartu linna üldplaneeringuga on jõeäärne ala, mis jääb väljapoole Turu tn 18 kinnistut, määratletud rohevõrgustiku elemendiks oleva haljasala või haljasmaana. Turu tn 18 kinnist arendamisel, sh ehitustegevusel ja kaldaäärse jalgtee rajamisel, olemasolev puuderivi eeldatavalt likvideeritakse. Vahetult kaldaäärne ala on üldplaneeringus määratletud haljasala juhtotstarbega, seega rohevõrgustiku üldine sidusus eeldatavalt ei vähene. Üldplaneeringus kavandatud hoonestusalad endise keskkatlamaja piirkonnas arvestavad kalda eripäraga. Seega, kuna antud kaldalõigus sisuliselt looduskooslused puuduvad, ei too EKV vähendamine kaasa negatiivset mõju kaldal olevaile looduskooslustele ja kalda kaitse eesmärkidele üldisemalt. Vaadeldaval alal EKVd vähendamata ei ole ala ümbritsevast maakasutusest ja arenguala suurusest lähtuvalt võimalik piirkonna arendamine ning linna soovitud eesmärgi täitmine. Tehnika tn 4b, Turu 56a, Ringtee tn T45, Ringtee tn 45 krundil taotletakse nõusolekut vähendada EKV ulatust väikeettevõtlus- ja tootmismaani, lähtudes alluviaalsete soomuldade levikualal täisehitatud ja täidetud pinnasega aladest. Täidetud maa-alad ei oma enam pinnasevee režiimi ja looduskoosluste osas seost Emajõest. Vähendamine võimaldab alale leida ettevõtlusega seotud linnalised funktsioonid, mis võimaldavad luua töökohti elukohtadele lähemale ja vähendada igapäevaste liikumistega kaasnevat transpordikoormust. Jõe kaldale jääb muutumatuna alles senine toimiv pinnasevee režiimi ja taimestik, mis tagab piisavas mahus kalda kaitse eesmärkide täitmise. Narva mnt 2 krundil taotletakse nõusolekut vähendada EKV ulatust andmekihis Veekogud ja kaldad märgitud ulatuses kuni 5 meetrini veepiirist arhitektuurivõistluse võidutööga (lisatud) Emajõgi antud hoone varjualuse ja hoonega seotud treppide-panduste ehitamiseks. Nimetatud lõigu piires säilib EKV hoonestusele 20 m ulatuses. Maa-alale kavandatakse linna strateegilistest valikutest tulenevalt olulisist avalikkusele suunatud kasutusega hoonestust. Kavandatavad funktsioonid elavdavad Tartu linnakeskuse kasutamist ja väärtustavad Emajõe kaldapiirkonna omanäolist ja Tartule iseloomulikku linnaruumi. Tartu linna üldplaneeringuga konverentsikeskuse kavandamine Holmi parki on põhjendatud vajadusest ehitada kesklinna vähemalt 1500 inimese jaoks mõeldud saal nii konverentside kui kontsertide tarbeks ning sümbioosis Atlantise hoonestusega pakkuda kompleksset konverentsiteenust. Kesklinnas sellise hoonestuse jaoks piisava pindalaga maa-ala asub Holmi pargis. Antud kaldalõigul looduslikke kooslusi ei ole säilinud – Emajõe ääres asuvad betoonplaatidega kindlustatud kõrged tehiskaldad, kaldale on rajatud intensiivselt hooldatav park. Keskkonnaregistri andmetel ei asu hoonestada soovitaval alal LKS § 4 lg 1 nimetatud kaitstavaid loodusobjekte, alal ei 142 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 143 paikne loodusdirektiivi elupaigatüüpe või muid looduskaitselist tähelepanu väärivaid kooslusi. Seonduvalt hoonestuskavaga teostatakse hoonestuse tagasiaste EKVni (20 m), rajades selle asemel avaliku ruumi. Lahenduse realiseerumisel taastatakse võimalikult suurel määral piki jõekallast kulgev rohevõrgustiku ribastruktuur. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek Tartu linnas (asustusüksuses): vähendada Jummissaare järve kalda ehituskeeluvööndit Ihaste tee 6a krundil korterelamumaal umbes 10 meetri kaugusele järve kaldajoonest kavandatava elamugrupi sisemusse jääva poolloodusliku veekogu sidumiseks elamutega ning veekogule maastikukujunduse võtetega parema ilme andmiseks vähendada Väike-Anne kanali kalda ehituskeeluvööndit Ihaste tee 7b krundil Emajõge Väike-Anne kanaliga ühendava paadikanali ulatuses Üldplaneeringuga esitatakse täiendavad põhjendused kalda ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkuse kohta järgnevalt. Ihaste tee 6a krundil taotletakse nõusolekut vähendada EKV ulatust korterelamumaal – u 10 meetrini tiigi veepiirist. Vähendamise eesmärgiks on võimaluste andmine tiigi kujundamiseks tulevase elamupiirkonna puhkealaks, mis võib eeldada kaldajoone õgvendamist, puhkeotstarbeliste rajatiste, pargiinventari ja paviljonide ehitamist, mille iseloom võib koondina olla vastuolus EKVsse lubatavate ehitiste nimistuga. Samas võib osutuda vajalikuks elamute ehitamine ehituskeeluvööndisse arvestades hea juurdepääsu tagamist kallasrajale ja tiigi ümbruse rohevööndile. 10 m ulatuses säilitatakse maa- ala avalikus kasutuses oleva roheala funktsiooni ja vastava kujundusega alana, millega on tagatud kalda kaitse põhimõtted. Ihaste tee 7b krundil taotletakse nõusolekut vähendada EKV ulatust Väike-Anne kanali ja Emajõe vahelisel rohealal eesmärgiga rajada kanalit jõega ühendav paadikanal või veekoridor, mille kaudu toimub laevaliiklus Tartu linna maalises piirkonnas esitatakse üldplaneeringuga ettepanek vähendada veekogude ehituskeeluvööndit valdavalt puhkemajanduslikul eesmärgil, et luua võimalused jõeäärsete puhkekohtade mitmekülgseks välja arendamiseks ja kasutuseks. Jõeäärse puhkekoha all mõeldakse jõe kaldal asuvat avalikkusele suunatud ehitiste kompleksi, mis teenindab matkaraja külastajaid, puhkajaid ja veeliiklejaid (sõudepaadid, süstad, kanuud, kaatrid jm väikealused). Puhkekohta on lubatud ehitada ettevalmistatud lõkkease, puukuur, lauad-pingid, erinevad varjualused, käimla, telkimisplats. Sildumiseks ning randumiseks vajalik tehniline taristu (paadisild, slipp, parkla vmt) on planeeritud vaid neisse puhkekohtadesse, kuhu on tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt sõiduteelt. Puhkeotstarbeliste rajatiste ehitamine Emajõe matkarajaga ühendatud puhkekohtadesse vahetult jõe kaldale muudab puhkeala kasutajatele atraktiivsemaks, rikastab ja mitmekesistab selle kasutamise võimalusi. Maaomanike ja linna vahel kokku lepitud ja spetsiaalselt kohandatud puhkekohtade loomisega tagatakse kaldaala kasutamisel heakord, turvalisus ja loodushoid. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada Emajõe kalda ehituskeeluvööndit piirkonnas järgmiselt: Kärevere puhkekoha ulatuses Emajõe vasakkaldal 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ja Laeva metskond 201 kinnistutel Kardla külas 143 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 144 Kärevere puhkekoha ulatuses Emajõe paremkaldal 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ja Kärevere looduskaitseala 5 kinnistutel Kardla külas Prosta puhkekoha ulatuses Prosta paadisilla kinnistul Kardla külas Näkiluha puhkekoha ulatuses Näkiluha kinnistul Kardla külas Kraaviääre puhkekoha ulatuses Laeva metskond 68, Laeva metskond 69 ja Kraaviääre tee T3 ulatuses Kardla ja Vorbuse külas Tõnise puhkekoha ulatuses Tõnise ja Rästa kinnistutel Vorbuse külas Raudteesilla puhkekoha ulatuses raudtee maal ja Jäneseraja kinnistul Vorbuse külas Jaanipõllu puhkekoha ulatuses Jänese jalgtee ja Jaanipõllu kinnistutel Vorbuse külas Emajõe kalda olulisimateks ehitisteks maalises piirkonnas on paadikanalid, mille rajamine on suurima mõjuga nii looduskeskkonnale kui ka inimeste võimalusele kallasrajal liikuda. Paadikanalid on paatide ja muude väikealuste randumiseks ja sildumiseks rajatud püsivalt või ajutiselt veega täidetud ehitised või ehitiste kompleksid (veeteed), millel on ühendus jõega. Sõltuvalt veeseisust võib paadikanal olla hooajaliselt kasutatav. Üldplaneering kavandab paadikanalid ehitiste kompleksina, kus lisaks maapinna süvendamisega rajatud veeteele on lubatud rajada sildumis- ja randumisrajatisi, nt paadisild, slipp. Emajõega ühenduses olevad paadikanalid erinevad oma vanuselt ja tekkelt, osa neist on rajatud seadusekohaselt, osal puuduvad tegevusload ning osa on täna veel rajamata. Üldplaneeringus kajastatavad Emajõe paadikanalid jagunevadki olemasolevateks ehk erinevatel aegadel seaduslikult rajatud kanaliteks ja planeeritavateks, mille seadusekohaseks ehitamiseks tuleb taotleda Emajõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist. Ülejäänud kaldaga ühenduses olevaid inimtekkelisi kanali taolisi süvendeid üldplaneeringus ei käsitleta. Jõeäärseid maaparandusehitisi käsitletakse üldplaneeringu tehnorajatiste peatükkides. Kallasrada läbi lõikavate paadikanalite puhul on paadikanaliga kaldakinnisasja omanikul võimalik kaaluda kahe varianti: kas nõustuda, et kallasrada üldplaneeringuga paadikanali ulatuses suletakse ja kallasraja uus asukoht määratakse kulgevana vahetult ümber kanali või et üle paadikanali tuleb rajada turvalist liikumist võimaldav sild, mis tagab kallasraja kasutamise selle seaduslikus asukohas. Kallasraja läbitavuse mõttes saab erandina käsitleda Väike-Taraski ja Olmere kinnistutel asuvaid enne 1993. aastat rajatud paadikanaleid, mis paiknevad soostunud jõeluhal, kus kallasraja läbimine on ka kanali puudumisel looduslike tingimuste tõttu raskendatud. Varasemate planeeringute alusel on rajatud Anna-Marie, Jäneseraja ja Jõekanali kinnistute paadikanalid, millest viimase puhul seab planeering kohustuse rajada üle kanali sild. Prosta sildumiskoha kinnistule Kardla külas kavandatakse paadikanal, mis looduses täna puudub. Kinnistule on kavandatud ka Emajõe matkarada ning jõeäärne puhkekoht, milleni viib sõidutee. Suur osa kinnistust paikneb Kärevere looduskaitsealal ja Natura 2000 alal. Näkiaasa paadikanal on rajatud maa kuivendamiseks maaparandusehitisena. Süvendamise korral oleks rajatist võimalik kasutada ka paatide hoidmiseks. Paadikanalina kasutamiseks tuleks süvendada ka Jõeääre ja Jõekalda ja Veskioja tegevuslubadeta paadikanaleid. 144 TARTU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2030+ 145 Üldplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada Emajõe kalda ehituskeeluvööndit järgmiste paadikanalite ulatuses: Prosta paadikanal Prosta sildumiskoha kinnistul Kardla külas Näkiaasa paadikanal Näkiaasa kinnistul Kardla külas Jõeääre tee 6 paadikanal Jõeääre tee 6 kinnistul Vorbuse külas Jõeääre tee 5 paadikanal Jõeääre tee 5 kinnistul Vorbuse külas Jõeääre tee 3 paadikanal Jõeääre tee 3 kinnistul Vorbuse külas Veskioja paadikanal Veskioja kinnistul Vorbuse külas Jõekalda paadikanal Jõekalda, Ööbiku tee 12, Ööbiku tee 19 ja Einopõllu kinnistutel Vorbuse külas Emajõe kallasraja sulgemist ja seaduslikku läbimist võimaldava raja viimist vahetult ümber kanali kavandatakse järgmistes asukohtades: Anna-Marie, Näkiaasa ja Näki kinnistutel paiknevate paadikanalite ulatuses Kardla külas, Jõeääre tee 3, Jõeääre tee 5, Jõeääre tee 6, Veskioja ja Jäneseraja kinnistutel paiknevate paadikanalite ulatuses Vorbuse külas. Mujal Tartu linna maalises piirkonnas Emajõe kallasrada üldplaneeringu alusel ei sulgeta, vaid liikumine kallasrajal tagatakse üle üldplaneeringus käsitletud paadikanalite rajatud turvaliste väikesildade kaudu. Paadikanalid, kallasraja sulgemised ja sulgemise tõttu muudetud raja asukohad kajastuvad andmekihis Veekogud ja kaldad. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada Emajõe kalda ehituskeeluvööndit Emajõe üleujutusohuga ala piirini, st üleujutuse 1% tõenäosusele vastava maapinna absoluutkõrguseni järgmistel kinnistutel: Meika, Tõllu, Mosso ja Johani kinnistutel Tähtvere külas Suuroja, Simmu, Allikavärava, Sirli, Näki tee ja Liisu kinnistutel Kardla külas Üldplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada veekogude kalda ehituskeeluvööndit avalikult kasutatavate puhkekohtade ulatuses: Ilmatsalu jõgi – Vaatetorni puhkekoht Ilmatsalu külas Suurtiikide kinnistul Ilmatsalu jõgi – RMK puhkekoht Ilmatsalu külas Laeva metskond 64 kinnistul Rahinge järv – järveäärne puhkekoht, väliruum ja ekstreemspordi keskus Rahinge külas Ilmatsalu paisjärv –Tüki-Üleoja tn 2 elamu, abihoone ja juurdepääsutee ulatuses Veekogud ja nende kaldad on toodud andmekihil Veekogud ja kaldad. 145 Tartu linna üldplaneeringu 2040+ keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruande eelnõu (26.06.2020) Tellija: Tartu Linnavalitsus Töö koostaja: OÜ Alkranel Juhtekspert: Alar Noorvee Tartu 2019-2020 2 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5 1. Üldosa ..................................................................................................................................... 6 1.1. Üldplaneeringu eesmärk ja vajadus.................................................................................. 6 1.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk, ulatus ja metoodika .......................... 6 2. Üldplaneeringu seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ............................................ 10 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja mõju hindamine ............................................................ 15 3.1. Asukoht ja üldandmed .................................................................................................... 15 3.2. Looduskeskkond............................................................................................................. 15 3.2.1. Pinnas (sh radoon), maavarad ja jääkreostus .......................................................... 15 3.2.2. Põhjavesi (sh põhjavee kaitstus) ............................................................................. 21 3.2.3. Pinnavesi (sh üleujutus ja ehituskeeluvööndi vähendamised) ................................ 24 3.2.4. Elurikkus ja kaitstavad loodusobjektid ................................................................... 33 3.2.5. Roheline võrgustik .................................................................................................. 37 3.2.6. Natura asjakohane hindamine ................................................................................. 38 3.3. Kultuuriline keskkond .................................................................................................... 85 3.3.1. Väärtuslikud maastikud .......................................................................................... 85 3.3.2. Kultuuriväärtused ja pärandkultuuriobjektid .......................................................... 86 3.4. Sotsiaal-majanduslik keskkond ...................................................................................... 89 3.4.1. Rahvastik ja asustus ................................................................................................ 89 3.4.2. Sotsiaalne taristu (sh teenuste kättesaadavus)......................................................... 92 3.4.3. Inimeste tervis ja heaolu (sh müra ja välisõhu kvaliteet) ........................................ 94 3.4.4. Väärtuslik põllumajandusmaa ............................................................................... 101 3.4.5. Ettevõtluskeskkond ............................................................................................... 104 3.4.6. Riigikaitselised ehitised ........................................................................................ 105 3.5. Tehniline taristu ja jäätmemajandus ............................................................................. 106 3.5.1. Teed ja liikluskorraldus......................................................................................... 106 3.5.2. Veevarustus- ja kanalisatsioon ning sademevee käitlemine ................................. 112 3.5.3. Energiamajandus ................................................................................................... 117 3.5.4. Jäätmemajandus .................................................................................................... 119 3.6. Muud valdkonnad ......................................................................................................... 120 3.6.1. Kliimamuutustega kohanemine ............................................................................ 120 3.6.2. Kumulatiivsed mõjud ............................................................................................ 121 3 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ 3.6.3. Piiriülene mõju ...................................................................................................... 122 4. Keskkonnamõju seireks kavandatavad meetmed ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus .. 123 5. Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessist ja mõjude hindamise käigus ilmnenud raskustest ..................................................................................................................... 124 Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte .................................................................................. 125 Kasutatud allikad ........................................................................................................................ 133 LISAD Lisa 1. Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Lisa 2. Võimalike magistraaltänavate hinnang 4 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Sissejuhatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on koostatav Tartu linna üldplaneering 2040+ (ÜP). Tartu linna ÜP koostamine ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud Tartu Linnavolikogu 13.09.2018 a otsusega nr 93. Tartu Linnavolikogu 28.06.2018 a otsusega nr 79 Tartu linna üldplaneeringu ja Tähtvere valla üldplaneeringu ülevaatamise tulemused rõhutati vajadust siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsetes piirides (sh endine Tähtvere valla haldusterritoorium) ruumiliseks tervikuks, ühtlustada linna arengu ruumilised põhimõtted ning ülevaatamise tulemustest lähtuvalt kaasajastada planeerimislahendus terviklikult. KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata ÜP elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid ja analüüsida nende mõjude vältimise või leevendamise võimalusi. Üldplaneeringu koostajaks on Tartu Linnavalitsus. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse koostas Tartu Linnavalitsus. KSH väljatöötamise kavatsus koos ÜP lähteseisukohtadega on esitatud KSH aruande lisas 1. KSH viis läbi ja aruande koostas töörühm koosseisus: ✓ Alar Noorvee, OÜ Alkranel KSH juhtekspert; ✓ Tanel Esperk, OÜ Alkranel keskkonnakonsultant; ✓ Elar Põldvere, OÜ Alkranel keskkonnakonsultant. Täiendavalt olid töögruppi kaasatud Artes Terrae OÜ töötajad: Heiki Kalberg ja Jürgen Vahtra. Üldplaneeringu koostamine on pikaajaline protsess, mille käigus planeeringulahendused pidevalt täienevad. KSH toimub samaaegselt üldplaneeringu koostamisega. 5 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ 1. Üldosa 1.1. Üldplaneeringu eesmärk ja vajadus Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsetes piirides (sh endine Tähtvere valla haldusterritoorium) ruumiliseks tervikuks, ühtlustada linna arengu ruumilised põhimõtted ning ülevaatamise tulemustest lähtuvalt kaasajastada planeerimislahendus terviklikult. Tartu linna ruumiline planeerimine toimub linnasüdamest lähtuvate erineva juhtfunktsiooniga maa-alade sektoriaalse arendamise kaudu, kus tasakaalustatult arvestatakse majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna suundumuste ja vajadustega. Tartu asustusüksuse planeerimisel tuleb arvestada 2017. a kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu eesmärkide ja põhimõtetega. Linn on seisukohal, et Raadi piirkond on üks suurima arengupotentsiaaliga piirkondi linnas ning seni valdavalt hoonestamata alad võimaldavad leida mitmekesist, s.h. avalikkusele suunatavat linnamustrit. Linna rohealad ja selle mahus olevad puhkealad peavad moodustama tervikliku, sidusa, turvalise võrgustiku. Linnaruumi rohevõrgustiku kujundamisel, rohealade loomisel ning hajaasustuse planeerimisel soositakse iseloomuliku looduskeskkonna säilimist ning looduslikel liikidel tuginevat mitmekesist haljastust. Üldiste ehitustingimuste määramisel tuleb prioriteediks seada kliima soojenemisest tulenevate riskidele vältimisele ja leevendamisele looduskeskkonnale, inimeses tervisele ja varale. Kooskõlas energiakasutuse globaalsete eesmärkidega kavandatakse linna energiamajanduses taastuvenergia kasutamise korraldust ja väärtuslikku miljööd arvestavat arengut. Detailsemad ÜP eesmärgid ja põhimõtted on esitatud ÜP lähteseisukohtades (KSH aruande lisa 1). 1.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk, ulatus ja metoodika Planeeringulahenduse väljatöötamine ja KSH on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel vaadeldakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid keskkonnale, et tagada laiemate keskkonnaaspektide arvestamine üldplaneeringu lahenduses ning saavutada tasakaalustatud ruumiline areng. KSH aruandes antakse ülevaade, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimub üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise abil tahetakse jõuda strateegilise arengudokumendini, mis arvestab Eestis aset leidvate sotsiaalsete protsessidega, samuti Tartu maakonna, Tartu linna ja Eesti Vabariigi strateegiliste arengudokumentidega. Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb eelduslikult soodne (positiivne) mõju sotsiaalsele keskkonnale, looduskeskkonnale ja majanduslikule keskkonnale. KSH eesmärgiks on vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS) Tartu linna üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate võimalike oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine, mõjude olulisuse ja ulatuse hindamine ning ebasoodsatele mõjudele vajalike leevendavate meetmete ning vajadusel soodsate mõjude suurendamise meetmete, võimalike alternatiivsete lahenduste ja keskkonnamõju seiremeetmete väljapakkumine. 6 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ KSH üheks olulisimaks eesmärgiks on planeeringu koostamisel leida sellised lahendused, mille puhul oleks võimalik vältida või maksimaalselt vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele, elukeskkonnale ja looduskeskkonnale. KSHs lähtutakse Tartu linna üldplaneeringus käsitletavatest valdkondadest ja nende üldistustasemest ning eelkõige hinnatakse nende valdkondadega seonduvaid mõjusid, mis lahendatakse ära üldplaneeringu koostamise käigus (alade juhtotstarvete ja tingimuste määratlemine või täpsustamine, nt rohevõrgustiku alade ja väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine, maakasutuse ja selle tingimuste seadmine, ehituskeeluvööndi täpsustamine jne). Seega püsitakse ka mõjude hindamisel üldplaneeringu täpsusastmes. KSH puhul mõistame keskkonda laiemalt kui ainult looduskeskkond. Mõju hinnatakse nii loodus-, kultuurilise-, sotsiaal- kui ka majanduskeskkonna aspektide seisukohast. Hindamisel arvestatakse ka mõjude kumuleerimisega. Eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju määratlemisel on oluline esmalt kindlaks määrata võimalikud mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid. Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud üldplaneeringu tasandil käsitletavatest teemadest ja objektidest. Sellest tulenevalt on võimalikud mõjuallikad: ✓ maa- ja veealade planeeritav kasutamine (sh planeeritavad elamualad, puhke- ja virgestusalad jt maakasutuse juhtfunktsioonid); ✓ maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kavandatav kasutamine; ✓ ÜP-ga määratavad tehnorajatised; ✓ ühisveevärgi veehaarded, jääkreostusalad ja -objektid jms, mis võivad mõjutada asustuse ja maakasutuse suunamist; ✓ rohevõrgustiku elemendid, väärtuslikud maastikud, kaitstavad loodusobjektid jms, mis võivad mõjutada asustuse ja maakasutuse suunamist; ✓ riigikaitselise otstarbega maa-alad. Üldplaneeringu elluviimisel mõjutatavad keskkonnaelemendid: Looduskeskkond ✓ loodusvarad: põhjavesi, pinnavesi, mets, maavarad; ✓ bioloogiline mitmekesisus, kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 alad; ✓ roheline võrgustik; ✓ muud väärtuslikud looduskooslused (vääriselupaigad jmt); ✓ väärtuslikud maastikud; Kultuuriline keskkond: ✓ piirkonna identiteet (traditsiooniline elulaad) ja kultuuripärand; ✓ miljööväärtuslikud alad; ✓ kultuurimälestised; ✓ pärandkultuuriobjektid; Sotsiaalne keskkond: ✓ inimese tervis ja heaolu (lähtudes joogi- ja suplusvee kvaliteedist, üleujutusohust, välisõhu seisundist, lõhnahäiringust ja mürast); 7 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ ✓ vananeva elanikkonna vajadustega arvestav avalik ruum; ✓ teenuste kättesaadavus (arstiabi, haridus, ühistransport, kultuur, puhke- ja rekreatsioonivõimalused jms). Majanduslik keskkond: ✓ põllumajanduslik tootmine ja väärtuslikud põllumajandusmaad; ✓ tööstuslik tootmine ja väiketootmine; ✓ turism (sh kultuuripärandiga seotud) ja teenindussektor; ✓ taristu kättesaadavus (sh teed ja liikluskorraldus, ühistransport, soojamajandus, veevarustus- ja kanalisatsioon, riigikaitselised vajadused). KSH käigus lähtutakse KeHJS ja planeerimisseaduse (PlanS) nõuetest. Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Sisuliselt kasutatakse KSH koostamisel kahte peamist metoodilist lähenemist: välismõjude analüüs ja vastavusanalüüs. KSH käigus käsitletakse vajadusel ka konkreetse asukoha maakasutuse alternatiive (nö lokaalsed arengustsenaariumid). Peamiselt viiakse KSH läbi välismõjude analüüsi kasutades. Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri osas (kas tänu kavandatavale tegevusele võivad keskkonnatingimused muutuda paremaks või halvemaks). Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid eeskätt kvalitatiivselt (kirjeldavalt) erinevate loodus- ja sotsiaal-majandusliku keskkonna elementide suhtes (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms). Võimalusel hinnatakse mõjusid eri keskkonnaelementidele ka kvantitatiivselt. Arvestades üldplaneeringu strateegilist taset ja seda, et planeeritu osas puudub sageli piisavalt detailne informatsioon, on siiski kvantitatiivsete hinnangute andmine keeruline ning seetõttu pole paljude keskkonnaelementide osas kvantitatiivsete hinnangute andmine võimalik. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks, siiski üldplaneeringu ajaperspektiivi silmas pidades on peamine rõhk pikaajalistel mõjudel. Hinnangute andmisel tuginetakse olemasolevatele planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike sektorarengukavade, seire- ja statistika- ning teadusandmetele ja muude allikate materjalidele. Olulisemad kasutatud allikad on toodud KSH aruande Kasutatud allikate peatükis. Vastavusanalüüsis (ptk 2) võrreldakse üldplaneeringut teistes strateegilistes arengudokumentides püstitatud eesmärkidega. Vastavusanalüüsi abil hinnatakse, kuidas erinevad kavandatavad planeeringulahendused aitavad eesmärkide täitmisele kaasa. Seejuures võetakse vastavusanalüüsis aluseks: ✓ kas ja mil määral kavandatav piirab (piiritleb) arenguid või tegevusi; ✓ kas ja mil määral kavandatav toetab arenguid ja tegevusi; ✓ kuidas ja mil määral kavandatav väärtustab olemasolevat. Tartu linna üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ehk viiakse läbi Natura asjakohane hindamine. Natura hindamisel lähtutakse juhendmaterjalist "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis” (2019). 8 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Pole ette näha, et planeeringu tulemusena muutuks kiiresti ja oluliselt Tartu ümbruse keskkond (sh majanduslik ja sotsiaalne), seetõttu jääb hinnatav mõju peaasjalikult linna haldusala piiresse. Täpsemalt on mõjusid analüüsitud peatükis 3. Koostatava üldplaneeringuga ei kavandata olulisi objekte või tegevusi, millega võiks kaasneda oluline ebasoodne (riigi)piiriülene mõju. Kuna Tartu linna asustusüksuse üldplaneering, mille raames teostati ka KSH kehtestati alles mõne aasta eest (2017), siis ei hakata käesoleva KSH raames varasemalt antud hinnanguid ülehindama, vaid keskendutakse olulisematele käesoleva ÜPga kavandatavatele muudatustele (võrreldes kehtiva ÜPga) ja endise Tähtvere valla territooriumil kavandatavale arendustegevusele. Vajadusel viidatakse kehtiva ÜP KSH aruandes toodule. 9 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ 2. Üldplaneeringu seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Üleriigiline planeering Eesti 2030 (2012) Üleriigiline planeering Eesti 2030 (2012) sätestab peamise arengueesmärgina tagada elamisvõimalused igas Eesti paigas ja kogu riigi territooriumil. Selleks tuleb luua vajalikud tingimused: kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega. Tartu linnaga seoses võib tuua välja järgnevad visioonid aastaks 2030: ✓ Eesti on sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ning välismaailmaga hästi ühendatud riik; ✓ Kompaktsed ja kvaliteetse linnaruumiga keskused (linnad) pakuvad oma toimepiirkonna elanikele heatasemelisi teenuseid, kõrget lisandväärtust loovaid töökohti ning konkurentsivõimelist haridust; ✓ Eesti hea ühendatus välismaailmaga kõigil peamistel suundadel õhu-, vee- ja maismaatranspordi kaudu parandab Eesti linnade positsiooni rahvusvahelises tööjaotuses; ✓ Piirkondlik kestlik ühistranspordisüsteem, tagab igapäevase elu sujuvuse toimepiirkondades ning võimaldab inimestel hõlpsasti ja mugavalt liikuda elu- ja töökohtade ning teenindus- ja haridusasutuste vahel; ✓ Kvaliteetse ja vastuvõetava hinnaga energia kättesaadavus tagab ettevõtluse arengu ja inimeste elamisvõimalused igal pool Eestis. Planeerides linnasid ja teisi suuremaid asulaid, tuleb säilitada nende kompaktsus ja tihendada sisestruktuuri. Linnakeskustes tuleb keskenduda kvaliteetse, esteetiliselt ja arhitektuurselt nauditava ning tiheda teeninduskohtade võrgustikuga avaliku linnaruumi väljakujundamisele. Maa kohtade planeerimisel meeles pidada, et sealne elanikkond tegeleb enamasti põllu- ja metsamajandusega. Lisandväärtusena on juurde tekkinud teist tüüpi töökohti, nagu majutus-, toitlustus- ja turismiteenused, kaugtöö, erinevad ökotalud; aina rohkem töötajaid osaleb igapäevases tööalases pendelrändes linna ja maa vahel. Kuna maal elavad inimesed on üha enam linnastunud, siis tuleb maapiirkondade planeerimisel arvestama uut tüüpi kogukondadega. Püsiasustuse hoidmiseks peab kõigis maakohtades olema aastaringselt sõidukõlblik avalik teedevõrk, võimalus liituda mõistliku hinna eest elektrivõrguga, kiire andmesidevõrguga ja saada puhast joogivett. Inimene peab saama lähikonnast otstarbekal viisil esmatähtsaid teenuseid ning pääsema ühissõidukiga iga päev maakonnakeskusse. Tartu linna ÜP koostamisel on eeltoodud põhimõtetega arvestatud. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia Säästev Eesti 21 põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonnavaldkonna alam-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Tartu linna üldplaneeringuga seoses võib Eesti Keskkonnastrateegiast aastani 2030 tuua välja järgnevad eesmärgid: ✓ Saavutada pinnavee ja põhjavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund juba on hea või väga hea; 10 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ ✓ Elustiku liikide elujõuliste populatsioonide säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu tagamine; ✓ Arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus (muuta autoliikluse alternatiivid mugavamaks) ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur (vähendada transpordivajadust); ✓ Tervist säästev ja toetav väliskeskkond; ✓ Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist soodustav siseruum; ✓ Joogi- ja suplusvesi on inimese tervisele ohutu; ✓ Aastaks 2030 on likvideeritud kõik täna teadaolevad jääkreostuskolded; ✓ Aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust; ✓ Tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate riskide eest. Tartu linna üldplaneering ja selle KSH lähtuvad suuresti Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030 toodud probleemidest ja nende lahendamiseks seatud eesmärkidest nagu näiteks elupaikade ja koosluste säilitamine läbi sidusa rohevõrgustiku loomise; ühistranspordi arendamine jms. Transpordi arengukava 2014-2020 (2014) Transpordi arengukava 2014–2020 ning Tartu linna üldplaneeringuga seoses võib välja tuua järgnevad prioriteedid: ✓ Liikumisvõimaluste parandamine, sh liiklusohutuse suurendamine (jalgsikäigu ja jalgrattasõidu osakaalu suurendamine, tänavate ja teede läbilaskevõime suurendamine, ühistranspordi liikluse toimimise kindlustamine). ✓ Ühistranspordi parandamine (liikluse kasvust tingitud ajakadude kompenseerimiseks alternatiivi pakkumine, ühistranspordi osakaalu suurendamine, inimeste liikumisvajaduste parem rahuldamine. ✓ Keskkonnakoormuse vähendamine (keskkonnasõbralike liikumismooduste juurutamine, efektiivsete transpordimooduste ja lahenduste väljaselgitamine ja kuluefektiivne majandamine). ✓ Kohalike teede seisunditaseme tõstmine, olemasolevate katete säilitamine ja remont (eesmärkideks liikumise ühenduskiiruste suurendamine, õnnetuste vähendamine, juurdepääsetavuse tagamine). Tartu maakonnaplaneering 2030+ (2019) Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada keskkonna kasutusviise, kavandada kestlikku arengut ning parandada inimeste elamistingimusi. Olulisemateks trendideks, millega maakonnaplaneeringu koostamisel on arvestatud ning mis mõjutab maakonna arengut on: IT arenduste levik ja kasvav mobiilsus, rahvastiku vähenemine ja vananemine, üldine linnastumine, ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine ja taastuvenergeetika laiem levik, kliimamuutused. Teemad, mida maakonnaplaneering käsitleb on: asustus ja asustussüsteemi seosed, väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik, ettevõtlus ja tootmine, logistika ja sadamad, tehniline taristu jms. Tartu maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused on: ✓ Tartumaa ruumiline areng peab toimuma integreeritud terviklahendusena, arvestades võrdtähtsalt ja tasakaalustatult kujundatavat tehis- ja mõjutatavat looduskeskkonda, 11 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ sotsiaalseid vajadusi, kultuuripärandi säilimist, liikuvusvajadust, säästlikkust ning majanduslikku otstarbekust; ✓ Tartu kesklinn vajab tugevdamist konkurentsis nii Lõunakeskuse kui ka teiste ostu- ja vabaajakeskuste ning suure külastatavusega asutustega ääre- ja eeslinnas; ✓ Väljapool tiheasumeid (maapiirkondades) väärtustatakse Eesti maaelule kohast looduslähedast hajaasustust; ✓ Lõuna-Eesti, sh Tartumaa, ruumiline areng põhineb Tartu linna tugevusel mitmepalgelise keskuslinnana; ✓ Tartu roll sõlmpunktina transpordis ja liikuvuses peab kasvama nii Läänemere regioonis, Eestis kui maakonnas; ✓ Tartumaa ruumilises arengus väärtustatakse maastike, linna- ja maapiirkondade, viljeldava maa, puhke-, loodus- ja kultuuripärandi väärtusi ning nende säilimiseks tarvilike piirangute seadmist; ✓ Tartumaa ruumilises arengus väärtustatakse inimeste kaitset looduskeskkonnast ja inimtegevusest tulenevate ohtude eest; ✓ Tartumaa ruumilises arengus väärtustatakse kultuuripärandit, kujundades uue ruumi pärandit respekteerivana; ✓ Tartumaa ruumilises arengus arvestatakse riigikaitseliste huvide ning nendega seotud piirangutega; ✓ Tartumaa ruumilises arengus arvestatakse maapõue säästliku ja majanduslikult otstarbeka kasutamisega. Tartu linna ÜPga on eeltoodud põhimõtetega arvestatud. Sõltuvalt temaatikast on maakonnaplaneeringus seatud tingimusi ja nendega arvestamise põhimõtteid käsitletud ka ptk-s 3 (nt rohevõrgustik, rahvastik ja asustus jt). Tartu linna arengukava 2018-2025 (2019) Tartu linna arengukava koostamise eesmärk on määratleda linna arenguvisioon ja strateegilised eesmärgid, vajalikud tegevused ning ressursid eesmärkide saavutamiseks lähtudes linna sotsiaalmajanduslikust hetkeolukorrast, prognoosidest, seadustega nõutud ning muudest kehtestatud arengudokumentidest ja linna rahalistest võimalustest. Visioon: Tartu on tegusate, loovate ja õnnelike inimeste linn. Tartu on ülikoolilinn, Eesti vaimupealinn ja nooruselinn, nutika ettevõtluskeskkonnaga teenuskeskus. Inspireeriv, unikaalse kultuuripärandiga, looduslähedane ja turvaline linn ning atraktiivne reisisiht. Tartu linna arengukavas esitletud visiooni elluviimiseks on püstitatud valdkonnapõhised strateegilised eesmärgid, mida toetavad alaeesmärgid ja mõõdikud. Järgnevalt on esitatud arengukavas püstitatud üldised valdkonnapõhised eesmärgid ja nende seosed ÜP-ga: ✓ KOOLI JA TEADMUSLINN o Tartu haridus- ja teadusasutustes töötavad väga head pedagoogid, tippteadlased ja -õppejõud, oma ala tunnustatud teoreetikud ja praktikud kõikjalt maailmast; o Tartus toimib terviklik ja rahvusvaheliselt avatud haridusasutuste võrgustik, mis võimaldab konkurentsivõimelise hariduse omandamist; 12 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ o Tartu kõrgkoolid annavad rahvusvahelise panuse regionaalset majandust toetava innovatsioonisüsteemi arendamisse; o Tartu on elukestvat õpet võimaldav täiendus- ja ümberõppekeskus, mis hõlmab eri taseme haridusasutusi; o Tartu haridusasutused seisavad hea eestikeelse teaduse ja hariduse kestmise eest üleilmastumise käigus. Seos ÜPga: otsene seos puudub. Kaudselt toetab ÜP strateegiliste eesmärkide täitmist nt läbi taristu arendamise. ✓ NUTIKAS ETTEVÕTLUSLINN o Tartus on elujõulised ja kõrget lisandväärtust loovad ettevõtted; o Tartus on atraktiivne investeerimiskeskkond ja parim paik Eestis äri alustamiseks; o Tartu on tuntud turismi ja puhkuse sihtkoht. Seos ÜPga: maakasutuse suunamisel on arvestatud senise maakasutusega (sh ettevõtlusalad), samas on antud ka võimalused arendustegevuse edendamiseks. Määratletakse puhke- ja virgestusalad. Säilitatakse senine teedevõrk ning juurde kavandatakse kergliiklusteid. ✓ INSPIREERIVA ELUKESKKONNAGA LINN o Tartus on inspireeriv, koostoimiv ja turvaline linnaruum, mida kasutatakse ja arendatakse jätkusuutlikkuse printsiibil; o Tartu tehniline taristu on ökonoomne ja kommunaalteenused kasutajakesksed; o Tartus on keskkonnasõbralik liikumiskeskkond, mis arvestab kõiki liikumisviise ja on integreeritud rahvusvahelisse transpordivõrku. Seos ÜPga: maakasutuse suunamisel on arvestatud senise maakasutusega, samas edendatakse keskkonda säästvate liikumisviiside kasutamise võimalusi, alternatiivsete keskkonnasäästlike küttelahenduste rakendamist jms. ✓ TARTU ON TEGUSATE, LOOVATE JA ÕNNELIKE INIMESTE LINN o Tartu on ülikoolilinn, Eesti vaimupealinn ja nooruselinn, nutika ettevõtluskeskkonnaga teenuskeskus. Inspireeriv, unikaalse kultuuripärandiga, looduslähedane ja turvaline linn ning atraktiivne reisisiht. Seos ÜPga: maakasutuse suunamisel on arvestatud senise maakasutusega, samas on antud ka võimalused arendustegevuse edendamiseks. ✓ HOOLIV LINN o Tartu on vastutustundlike ja algatusvõimeliste kodanike linn; o Tartus elavad terved, rõõmsad, sotsiaalselt aktiivsed ja hästi toime tulevad inimesed; o Tartus on vajadusest lähtuvad, kättesaadavad ning kvaliteetsed sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenused; o Tartu on tervishoiu ja sotsiaalhoolekande arenduskeskus. 13 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Seos ÜPga: otsene seos puudub. Kaudselt toetab ÜP strateegiliste eesmärkide täitmist nt läbi kergliiklusteede võrgustiku arendamise. ✓ LOOV LINN o Tartu kultuuri- ja sporditöö on väärtustatud ning professionaalsetel kultuuri- ja sporditöötajatel on laialdased tegutsemisvõimalused; o Tartu avalik linnaruum on esteetiline, inspireeriv ning loovust arendav; o Tartus on asjatundlik ja aktiivne publik, kellel on aastaringselt võimalik osa saada heatasemelist kultuuri-, spordi- ja noorsootöö sündmustest; o Tartlastel on mitmekesised võimalused oma huvide ja annete arendamiseks ning kultuurilisteks tegevusteks; o Tartu on nooruselinn, kus noorel on igakülgsed võimalused arenguks ja eneseteostuseks ning noorsootöö julgustab noort avastama, hoolima ja tegutsema. Seos ÜPga: maakasutuse suunamisel on arvestatud senise maakasutusega, samas on antud ka võimalused arendustegevuse edendamiseks. Lisaks eeltoodud kõrgema taseme strateegilistele arengudokumentidele on valdkondlikke arengukavasid käsitletud ka peatükis 3. 14 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja mõju hindamine 3.1. Asukoht ja üldandmed Tartu linn asub Emajõe keskjooksul 153,99 km² suurusel maa-alal. Alates 1. novembrist 2017 liitus Tähtvere vald Tartu linnaga, mille tulemusena linna pindala suurenes lääne suunas 115,03 km² võrra. Seega on Tartu linna haldusterritooriumil nüüd 13 asustusüksust (joonis 3.1): Tartu linn, Ilmatsalu alevik, Märja alevik, Haage küla, Ilmatsalu küla, Kandiküla, Kardla küla, Pihva küla, Rahinge küla, Rõhu küla, Tähtvere küla, Tüki küla ja Vorbuse küla. Tartu linn jaguneb omakorda 17 linnaosaks: 12 Emajõe paremal kaldal (Supilinna, Tähtvere, Veeriku, Maarjamõisa, Tammelinna, Ränilinna, Vaksali, Kesklinna, Karlova, Variku, Ropka ja Ropka tööstuse linnaosa) ning viis vasakul kaldal (Raadi-Kruusamäe, Ülejõe, Jaamamõisa, Annelinna ja Ihaste linnaosa). Tartul on ühine piir viie vallaga: põhjas Tartu, idas Luunja, lõunas Nõo ja Kambja vallaga ning läänes Elva vallaga. Joonis 3.1. Tartu linna haldusterritoorium. Allikas: Tartu ÜP lähteseisukohad. 3.2. Looduskeskkond 3.2.1. Pinnas (sh radoon), maavarad ja jääkreostus Tartu linn asub Kesk-Eesti (Ugandi) lavamaal orgudest liigendatud lainjal moreentasandikul. Kvaternaari vanusega glatsiaalsete pinnakattesetete paksus on moreentasandikul enamasti vahemikus 2 – 10 m. Mattunud orgudes on moreenikihi paksus 15 – 100 m. Moreen on Lõuna- 15 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Eesti piirkonnale omaselt punakaspruuni värvusega ning saviliiv- ja liivsavikoostisega. Väiksemal määral esineb linna piires pinnakattesetetest liiva, kruusa ning madalsooturvast. Nimetatud setted esinevad peaasjalikult Emajõe ürgoru piires (Kobras AS, 2018). Ka endise Tähtvere valla territooriumil Tähtvere valla domineerivad pinnakattes glatsigeensed setted (moreenid), esineb ka jääjärvelisi setteid (liiv, saviliiv, liivsavi), glatsiofluviaalseid setteid (liiv, kruus), jõesetteid (liiv), soosetteid (turvas) (Keskkonnaprojekt OÜ, 2016). Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlases (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017) on esitatud Eesti pinnase Rn-sisalduste tasemed. Pinnaseõhu Rn-sisalduste tasemed on määratud lähtuvalt Eesti Standardist EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks ning jaotuvad järgmiselt: ✓ madal (< 10 kBq/m³); ✓ normaalne (10‒50 kBq/m³), ✓ kõrge (50–250 kBq/m³); ✓ eriti kõrge (> 250 kBq/m³). Lähtuvalt eelnevast paikneb osa Tartu linna maa-alast kõrge radooniriskiga alal (joonis 3.2) ning osa normaalse radooniriskiga alal. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2017) kohaselt soovitatakse aladel, kus Rn-sisaldus pinnaseõhus ületab 30 kBq/m³ elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete projekteerimisel teha eelnevalt detailsemad uuringud. Maja asukoha pinnase kõrge Rn-sisalduse korral tuleb rakendada ehitamisel kehtestatud radoonikaitse nõudeid, et vähendada Rn-sisaldust majade siseõhus miinimumini. Tartu linna territoorium kuulub keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu. Määrus sätestab, et tööandja korraldab õhu radoonisisalduse mõõtmise tööruumis, mis asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alal ja paikneb maa all, hoone maa-alusel korrusel või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub. Kui õhu radoonisisalduse mõõtmise tulemusel selgub, et õhu radoonisisaldus tööruumis ületab viitetaset, rakendab tööandja töötaja terviseriski vähendamiseks vajaduse korral ehituslikke parandusmeetmeid või tööaja piirangut määruses sätestatud korras. 16 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Joonis 3.2. Radooniriski levik Tartu linna piirkonnas (heleroheline joon – planeeringuala piir). Allikas: Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2017). Planeeringualal leiduvateks maavaradeks on savi, liiv, kruus ja turvas (tabel 3.1). Reaalne kaevandamine toimub ehk kaevandamisluba on väljastatud ainult Vorbuse liivakarjääris kaevandamiseks. Joonisel 3.3 on esitatud Tartu linnas paiknevad maardlad. Tabel 3.1. Tartu linnas asuvad maardlad (Allikas: Maa-amet, Maardlate kaardirakendus, 2019) Maardla Maavara Registrikaardi Pindala nimetus nimetus nr (ha) Vanaaseme savi 760 42,93 Ilmatsalu savi 759 19,55 Kärevere kruus 383 18,74 Vorbuse liiv 908 4,18 Sangla turvas 195 12072,11 17 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Joonis 3.3. Tartu linnas paiknevate maardlate asukohad (Allikas: Maa-amet, 2019). EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur, 01.06.2019) andmetel jääb Tartu linna territooriumile jääkreostusobjekt – Raadi lennuväli ja raketibaas (JRA0000010; joonis 3.4). Tartu linna keskkonnaseisundi ülevaates (Keskkonnaagentuur, 2018; https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/tartu-linna-keskkonnaseisund) on jääkreostusobjektide kaardil kuvatud lisaks Raadi lennuväljale ja raketibaasile veel mõningad objektid. Reaalselt aga need objektid keskkonnale ohtu ei kujuta ning seetõttu ei kajastu need ka Keskkonnaregistri andmebaasis. 18 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Joonis 3.4. Tartu linnas ja lähiala paikneva jääkreostusobjekti – Raadi lennuväli ja raketibaas paiknemine. Allikas: EELIS, 01.10.2019; aluskaart: Maa-amet, 2019). Mõju hinnang Üldplaneeringuga ei nähta ette uute mäetööstusmaade reserveerimist. Teisalt kattuvad kohati olemasolevate maardlatega üldplaneeringuga määratud maakasutused. Valdavalt on seejuures tegemist olemasoleva maakasutusega. Näiteks kattub Ilmatsalu savimaardla olemasolevate elamumaadega. Seejuures on ÜPga nimetatud elamumaad arvatud laiendatava Ilmatsalu tiheasustusala piiresse. Maapõueseaduse (MaaPS) §14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui: 1. kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda; 2. halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga; 3. halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. 19 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Maavaravarud jaotatakse ühelt poolt kasutamise võimalikkuse alusel aktiivseteks või passiivseteks, teisalt uurituse astme alusel tarbevaruks või reservvaruks või prognoosvaruks. Eelnimetatud maakasutuse kattuvused paiknevad aktiivsel reservvarul. Seejuures loetakse passiivseks neid varusid, mida ei ole lubatud kaevandada keskkonnakaitselistel või mäetehnilistel põhjustel, aktiivseks aga neid varusid, mis on arvele võetud ja mille kaevandamine ei ole välistatud. Aktiivse maavara kaevandamiseks tuleb esitada kaevandamisloa taotlus Keskkonnaametile. Teisalt jaotatakse lisaks eelnevale maavaravarud ka tarbevaruks ja reservvaruks. Seejuures loetakse tarbevaruks geoloogilise uuringuga kindlaks tehtud maavara osa, mida on kaevandamisloa andmiseks piisavalt uuritud ning reservvaruks maavara, mis on piisavalt uuritud, et hinnata selle perspektiivi ja plaanida edasisi uuringuid. Erandkorras võib ka reservvaru kaevandada, kui see asub tarbevaru kõrval või kattub tarbevaruga (asub selle all/vahel/kohal). Elamumaade kattumine maardlaga on vastuolus MaaP põhimõtetega. Samas on antud juhul tegemist olemasolevate elamumaadega, mis on seotud Ilmatsalu asula tiheasustusalaga. Lisaks nähakse ÜPga ette Ilmatsalu tiheasustusala laiendamist. Tiheasustusalal võimaliku karjääri või kaevanduse avamisega/laiendamisega aga killustatakse piirkonna elukeskkonda ning soodustatakse võimalike häiringute (nt müra) teket. Eelnevat arvesse võttes teeb KSH koostaja ettepaneku üldplaneeringu protsessist eraldiseisvalt alustada kohalikul omavalitsusel Ilmatsalu aleviku tiheasustusalal (ÜPga reserveeritava ala piires) paikneva Ilmatsalu savimaardla aktiivse reservvaru passiivseks varuks määramise protseduuriga. Tartu linn jääb osaliselt kõrge radoonisisaldusega pinnase levialale. Radoon on looduslik radioaktiivne gaas, mis eraldab oma lagunemisel ioniseerivat α-kiirgust. Gaasiline olek soodustab radooni aatomite liikuvust pinnases ja ainete poorides. Maapinnast õhku väljunud radoon hajub atmosfääris kiiresti ja sellest tulenevalt on välisõhus radooni kontsentratsioon tavaliselt 10-30 Bq/m3. Siseõhus võib radooni kontsentratsioon olla mitu korda kõrgem ning ulatuda kuni mitmekümne tuhande Bq/m3 (Kiirguskeskus, 2008). Alfa-kiirgus neeldub mõne cm paksuses õhukihis ning ei suuda läbida paberit ega tungida läbi naha. Seega ei põhjusta radoon ohtu enne kui ta ei ole sattunud organismi. Õhuga sissehingatav radoon ja tema tütarproduktide poolt kiiratav α-kiirgus suurendab kopsuvähki haigestumise riski (Kiirguskeskus, 2008). WHO (2009) soovitab eluruumide õhu radoonisisalduse tasemeks 100 Bq/m³, et võimalikke terviseriske minimeerida. Kui aga seda numbrit ei ole võimalik riigi iseärasuste tõttu saavutada, ei tohiks radoonisisalduse tase ületada 300 Bq/m³, mille puhul on tegemist juba kõrge radooniriskiga ning mis vajab radoonitõrje meetmete kasutusele võtmise kaalumist. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017) kohaselt soovitatakse aladel, kus Rn-sisaldus pinnaseõhus ületab 30 kBq/m³, elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete projekteerimisel teha eelnevalt detailsemad uuringud. Arvestades, et Tartu linna haldusterritooriumil on valdaval osal alast pinnaseõhu radoonisisaldus kõrge (üle 30 kBq/m³), on detailsemate uuringute läbiviimine hoonete (regulaarselt inimeste poolt kasutatavad hooned, nt eluhooned, aga ka töökohad, tööruumid jms) projekteerimisel asjakohane. Kõrge radooniohuga alale ehitamisel tuleb rakendada hoonete projekteerimisel ja ehitamisel radooni tõkestamise meetmeid vastavalt standardile (EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes). Radooniriskiga arvestamisel ei ole olulist ebasoodsat mõju piirkonna elanike tervisele ette näha. Olemasolevate jääkreostusobjektide ümbruse maakasutuse muudatusi ÜPga ette ei nähta. Oluline mõju puudub. 20 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Leevendav meede: ✓ Arvestades, et Tartu linna haldusterritooriumil on valdaval osal alast pinnaseõhu radoonisisaldus kõrge (üle 30 kBq/m³), on hoonete (regulaarselt inimeste poolt kasutatavad hooned, nt eluhooned, aga ka töökohad, tööruumid jms) projekteerimisel vajalik detailsemate radooniuuringute läbiviimine. Kõrge radooniohuga alale ehitamisel tuleb rakendada hoonete projekteerimisel ja ehitamisel radooni tõkestamise meetmeid vastavalt standardile (EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes). 3.2.2. Põhjavesi (sh põhjavee kaitstus) Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (Veeveeb, https://veeveeb.envir.ee/, 2019) alusel jääb planeeringuala valdavas mahus keskmiselt või suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkonda, siiski on kohati esindatud ka nõrgalt kaitstud aga ka kaitstud põhjaveega alad (joonis 3.5). Joonis 3.5. Põhjavee kaitstus ja puurkaevud planeeringuala piirkonnas. Allikas: Veeveeb, https://veeveeb.envir.ee/, 2019 ja EELIS, 01.10.2019. Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2030 (2016) kohaselt kasutatakse Tartu linna veega varustamiseks nelja põhjaveekihti: 21 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ ✓ Kvaternaari veekiht – suuremad veekompleksi põhjaveevarud on seotud kruusa-liivaga täidetud Raadi-Maarjamõisa ürgoruga (Meltsiveski veehaare). Vettkandva kihi paksus on ca 30 m, puurkaevude tootlikkus 37-40 l/s alandusel 1 m. Puurkaevude sügavused on 2040 meetrit; ✓ Kesk-Devoni veekiht – levib kogu uuritud alal, välja arvatud Raadi-Ropka mattunud ürgoru sügavaimas osas. Veekihi paksus on 0-70 m, keskmine paksus väljaspool mattunud ürgorge on 50-60 m. Puurkaevude tootlikkuseks katsepumpamistel on saadud 4,0-6,66 l/s alandustel 8-20 meetrit. Soovitatav ekspluatatsiooniliste puurkaevude tootlikkus on 2,78 l/s. Puurkaevude sügavused on 65-85 meetrit; ✓ Kesk-Alam-Devoni - Siluri veekiht – levib kõikjal Tartu linna piirides. Veekiht lasub 75130 m sügavusel maapinnast, veekihi keskmine paksus on 45-50 m, vaid Anne veehaarde piirkonnas on paksus ainult 36 m. Selles piirkonnas toimub Raikküla lademe lubjakivide ja dolomiitide väljakiildumine. Puurkaevude tootlikkus on 2,89-10,0 l/s alandustel 2,0-43,3 meetrit ja sügavused vahemikus 125-220 meetrit. Kasutatavate puurkaevude tootlikkus valdavalt vahemikus 4,2-7,0 l/s; ✓ Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht – levib kõikjal Tartu linna piirides ühtlase 37-53 m paksuse kihina. Veekiht lasub 334-383 m sügavusel maapinnast. Puurkaevude tootlikkus on 3,28-10,0 l/s alandustel 2,0-43,3 meetrit ja sügavused vahemikus 400-420 meetrit. Kasutatavate puurkaevude tootlikkus valdavalt vahemikus 3,3-5,6 l/s. Tartu linna kolm suuremat veehaaret on: Meltsiveski, Anne ja Ropka veehaare. Lisaks suur hulk üksikuid puurkaevusid ja puurkaevude gruppe (2-3 puurkaevu koos). Keskkonnaregistris arvel olevatest Tartu linna haldusterritooriumil paiknevatest puurkaevudest annab ülevaate joonis 3.5. Tähtvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2027 (2016) kohaselt on endise Tähtvere valla haldusterritooriumil veeallikana kasutusel Kvaternaari ja Kesk-Alam- Devoni-Siluri veekihid: ✓ Kvaternaari veekiht on esindatud peamiselt pinnaseveena, mis toitub sademetest. Laialdaselt on kasutusel salvkaevude ja üksikute madalate puurkaevude kaudu. Probleemiks on veekihi kõrge nitraatioonide sisaldus ja suur mikrobioloogiline reostus; ✓ Kesk-Alam-Devoni-Siluri veekiht on ülalt teiseks põhjaveekihiks. Kesk-Devoni veekompleksi veel on looduslikult kõrge rauaühendite sisaldus. Vesi on mõõdukalt kare või kare. Mõnede puurkaevude vees ületab piirnormi (1,5 mg/l) fluoriidioon. Tartu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (Skepast & Puhkim OÜ, 2017) aruandes tuuakse välja, et endise Tähtvere valla territooriumile jääv Vorbuse veehaare koosneb kuuest puurkaevust, millest neli on rajatud Kesk-Alam-Devoni – Siluri ja kaks Ordoviitsiumi- Kambriumi veekihti. Vorbuse veehaaret suure fluoriidi sisalduse tõttu põhjavee võtmiseks ei kasutata. Mõju hinnang Tartu linna (asustusüksus) joogiveevarustus on tagatud puurkaevude baasil. Seejuures paiknevad veehaarded rohkemal või vähemal määral linna tiheasustusalal. Tartu linna suuremad veehaarded ja kinnitatud põhjaveevarud (D2-1 S; O-Ca) jäävad põhimahus Narva regionaalsest veepidemest sügavamale ning on otsese maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitstud (tabel 3.2). Seega on pikaajalises skaalas joogiveevarustuse tagamiseks väga oluline säilitada rikkumata Narva 22 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ regionaalne veepide. Narva regionaalse veepideme kahjustamine on võimalik nt soojuspuuraukude (maaküte) rajamisega. ÜP koostamise käigus analüüsis Tartu linna soojuspuuraukude rajamise temaatikat ja töötas välja tingimused Maves OÜ (2020). Tabel 3.2. Tartu linna kinnitatud põhjaveevarud (alus: Maves OÜ, 2020). Põhjavee Veekihi Põhjavee maardla geoloogiline varu, Kasutusaeg piirkond indeks m³/d kuni Meltsiveski Q 7500 2044 Anne (sh AS Grüne Fee Eesti Eesti) D2 2510 2044 Kobrulehe D2 2200 2044 Anne (sh Ihaste, Grüne Fee Eesti AS, Anne Soojus AS) D2–1 S 6280 2044 Ropka D2–1 S 4000 2044 Tartu D2–1 S 10520 2044 Vorbuse D2–1 S 1700 2044 Kobrulehe D2–1 S 5500 2044 Tartu (sh AS A Le Coq) O-Ca 4150 2044 Anne O-Ca 2700 2044 Kobrulehe O-Ca 2400 2045 Maves OÜ (2020) töö kokkuvõtvas osas tuuakse välja järgmist: ✓ Kasutamiseks sobivad kinnised horisontaalsed ja vertikaalsed maasoojussüsteemid. Vana Tartu (Taru linn kui asustusüksus) piirest väljapool võib kaaluda ka lahtiste soojuspuuraukude rajamist; ✓ Rajamisalade kitsendused: o Maasoojussüsteemide rajamine on keelatud puurkaevude sanitaarkaitsealadel ning Meltsiveski kinnitatud Q põhjaveevaruga alal; o D2–1S kinnitatud põhjaveevarudega aladel on lubatud soojuspuurauke (sh soojusvaiad) rajada Narva lademe veepidemest kõrgemal lasuvatesse pinnasekihtidesse. Samad kitsendused on soovitatavad ka Kobrulehe veehaardel ning Tartu linna ja Kobrulehe veehaarde vahelisel alal; o Narva veepidemesse soojuspuurkaevude rajamine ei ole soovitatav kuni 2 km kaugusel D2–1S kinnitatud põhjaveevaruga veehaaretest; o Maasoojussüsteemide rajamine pole lubatud Kesk-Devoni veekihi Anne ja AS Grüne Fee veehaaretest 200 m raadiuses, kuna kasutatav põhjaveekiht pole kaitstud; 23 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ o Kobrulehe veehaarde läheduses ei tohi maasoojuspuurauke rajada Kesk-Devoni (D2) veekihti lähemale kui 200 m sama veekihti kasutatavatest joogiveepuurkaevudest; o Üksikutele ühisveevärgi kaevudele tuleb kasutatavas veekihis jätta nende ümber vähemalt 200 m puhvertsoon, kus veekihti ei kasutata muuks otstarbeks. Selles tsoonis ei tohi rikkuda ka veekihti kaitsvat veepidet; o Puurkaevudel, mille sanitaarkaitseala ulatus on ebaselge, on soovitatav lähtuda 50 m sanitaarkaitsealast. Nimetatud tingimustega on ÜP koostamisel arvestatud. Seega ei ole ette näha seoses maasoojuspuuraukude võimaliku rajamisega kaasneda võivat ebasoodsat mõju Tartu linna põhjaveekvaliteedile ja seisundile. Tartu linna joogiveehaarete, sh reostuse suhtes tundlike (nt Meltsiveski, Anne, Kobrulehe) veehaaretele ÜPga kavandatavate tegevuste mõju on analüüsitud kehtivas Tartu linna ÜP KSH aruandes (Skepast & Puhkim OÜ, 2017). Kuna käesoleva ÜPga ei kavandata olulisel määral maakasutuse muutust Tartu linna asustusüksuse (ja veehaarete) piires on kehtiva ÜP KSH aruandes toodud järeldused ka koostamisel oleva ÜP osas asjakohased. Skepast & Puhkim OÜ (2017) töös järeldatakse, et eeldatavalt ei kaasne Tartu linna üldplaneeringu elluviimisega otseselt olulist negatiivset mõju põhjaveele, kui rakendatakse üldplaneeringuga kavandatud meetmeid ja tagatakse joogivee veehaarete jätkusuutlik kasutus ja riskide maandamine. 3.2.3. Pinnavesi (sh üleujutus ja ehituskeeluvööndi vähendamised) Tartu linna haldusterritooriumile jääb mitmeid veekogusid, millest suuremad on järvedest Haage järv (VEE2083120), Rahinge järv (VEE2083110), Ilmatsalu paisjärv (VEE2083130), Leetsi järv (VEE2084141), Anne kanal (VEE2084440), Raadi järv (VEE2084400), Supilinna tiik (VEE2084420) ning jõgedest Emajõgi (VEE1023600) ja Ilmatsalu jõgi (VEE1039000). Piirkonna peamiseks pinnaveerežiimi mõjutajaks on Emajõgi. Emajõe veekvaliteedi kohta pärinevad viimased riikliku seireprogrammi raames kogutud seireandmed aastast 2018 (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2019). Emajõe Tartu (Kvissentali; SJA7982000) seirepunktis mõõdetud füüsikalis-keemiliste tingimuste koondhinnangu alusel kuulus Emajõe veekvaliteet seiratavas asukohas seisundiklassi „väga hea“ ning jõevees määratud spetsiifiliste saasteainete sisalduse koondhinnangu alusel seisundiklassi „hea“. Tartu linnast allavoolu paiknevas Emajõe Kavastu (SJA8007000) seirepunktis olid 2018. a vastavad näitajad “hea” ja “halb”. Seejuures tuleb aga märkida, et spetsiifiliste saasteainete sisalduse koondhinnangu “halb” põhjustajaks oli baariumi kõrge sisaldus. Samas tõdetakse aruandes, et baarium on loodusliku leidumisega ühend ning Eestis on piirkondi, kus tulenevalt geoloogilistest eripäradest võivad baariumi sisaldused pinnavees olla kõrgemad. Lisaks kõiguvad baariumi sisaldused aastate lõikes ja ka kuude lõikes suurtes piirides. Teisalt võib baariumi sisaldust suurendada ka inimtegevusest tulenev reostus. Vaadeldes viimaste aastate Emajõe vee füüsikalis-keemiliste tingimuste koondhinnanguid, siis on need nii Kvissentali kui Kavastu seirepunktis jäänud seisundiklassi “hea” või “väga hea” (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2019). 24 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Hüdrobioloogilise seire (2016; Eesti Maaülikool, 2017) tulemuste alusel määrati Kvissentali seirepunktis koondseisundiks „väga halb“ ning Kavastu seirepunktis „kesine“. Mõlemas kohas olid peamiseks „mittehea“ seisundi põhjustajaks suurselgrootute seisund. Samas tõdetakse aruandes, et kehvade tulemuste põhjuseid on mitu. Esiteks on Emajõgi Eesti kontekstis suure vooluhulga, aeglase voolu ja rikkaliku selgrootutest toituva kalastiku tõttu erandlik veekogu, millele senised hindamiskriteeriumid hästi ei sobi. Teiseks tuleks võrreldavamate hinnangute saamiseks vältida sedavõrd mudasepõhjalisi ja peaaegu seisuveelisi seirelõike nagu Kvissental ja Kavastu. Nende asemel võiks proovid võtta näiteks Kärevere silla juurest ja Luunja silla juurest, kus põhi on kõva. Kolmandaks mõjutas Kvissentali ja Kavastu proovikohti võõrliigist suurselgrootu, rändvähk Gmelinoides fasciatus. See kõigesööja loomake võib suurselgrootute taksonirikkust oluliselt alandada. Ida-Eesti veemajanduskava (2016) alusel ei olnud Emajõel saavutatud 2015. a eesmärk ehk hea seisund. Põhjuseks oli suurselgrootute põhjaloomade seisund aga ka vees esinevate spetsiifiliste saasteainete (keskkonnaministri 30.12.2015. a määrus nr 77 Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistu, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekiri) ülenormatiivsed kontsentratsioonid. 2021. a seisunditase peab olema vähemalt kesine ning hea seisund tuleb saavutada hiljemalt 2027. a. Veemajanduskava alusel on surveteguriteks mh hajureostus endistelt tööstusaladelt (nt jääkreostus), aga ka süvendamisest tulenev koormus Emajõe hüdromorfoloogiale. Emajõgi kuulub keskkonnaministri 28.05.2004 määruse nr 58 Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord nimistusse. Määrus nr 58 § 1 sätestab, et Emajõel on kõrgveepiiriks alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade (AM) leviala piir. LKS § 35 lg 4 kohaselt koosnevad korduva üleujutusega veekogu kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutusega alast ja LKS § 37-39 sätestatud vööndi laiusest. Maa-ameti Üleujutusalade kaardirakenduses (2019) on esitatud üleujutused erinevate esinemistõenäosuste korra. Joonisel 3.6 on toodud näide Tartu linnas ja selle ümbruses üleujutatavatest aladest 1% tõenäosuse korral ehk selline üleujutus esineb üks kord 100 aasta jooksul. 25 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Joonis 3.6. Tartu linnas ja selle ümbruses üleujutatavad alad (sinakad alad) 1% tõenäosuse korral ehk selline üleujutus esineb üks kord 100 aasta jooksul. Allikas: Maa-amet, 2019. Teise suurema jõe – Ilmatsalu jõgi kohta viimaste aastate seireandmed puuduvad. Ida-Eesti veemajanduskava (2016) alusel on tegemist tugevasti muudetud veekogumiga (TMV), mille seisund oli 2015. a kesine. Põhjused on peamiselt seotud mitmete paisude paiknemisega jõel. Terviseameti veebilehe (oktoober 2019) alusel on Tartu linnas kolm avalikku supluskohta – Emajõe linnaujula, Emajõe vabaujula ja Anne kanal, kus teostatakse ka suplusvee kvaliteedi seiret. Mõju hinnang Üleujutus võib põhjustada tõsiseid tagajärgi: kahjustada keskkonda, ohustada inimeste vara ja tervist ning seada riski alla majandustegevust. Üleujutuste tõenäosuse ja negatiivsete mõjude suurenemisele annavad tõuke inimasulate ja majandustegevuste kasv mererannikul ja jõgede lammialadel kui ka loodusliku vee äravoolu tõkestamine kas inimtegevuse tulemusena, nt veevoolu takistamine maakasutuse tõttu, või mõnel muul viisil (Keskkonnaministeerium, 2016). Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (Keskkonnaministeerium, 2017) kohaselt on üleujutustega kaasnevad probleemid seostatavad ka kliimamuutustega, kuigi võrreldes rannikualadega hinnatakse siseveekogude üleujutusriski oluliselt madalamaks. Seoses üleujutuste direktiivi 2007/60/EÜ rakendamisega on hinnatud Eestis aset leidnud üleujutusi, millega eristati olulise kahjuliku mõjuga üleujutused ning keskkonnaministri 17. jaanuari 2012. a käskkirjaga nr 75 määrati 20 üleujutusohuga seotud riskipiirkonda. Üheks selliseks piirkonnaks on ka Emajõe ümbruses Tartu linn. 26 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Üleujutustega kaasnevate ebasoodsate mõjude ennetamiseks või vähendamiseks on vesikondade lõikes koostatud vastavad üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad, milles esitatakse meetmed ja tegevused. Üldplaneeringu seisukohast on olulised eelkõige need meetmed, mis seostuvad uute objektide rajamise ja ehitamise piiramisega üleujutusohtlikel aladel või sademevee käitluse temaatikaga. Üleujutusriskide hindamine lähtub üleujutuste esinemise tõenäosustest. Ida- Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavas (Keskkonnaministeerium, 2016) on meetmete määratlemisel lähtutud põhimahus 1% üleujutuse esinemise tõenäosusest ehk vastava ulatusega üleujutus võib esineda üks kord 100 aasta jooksul. 1% tõenäosusstsenaarium vastaks üleujutuste direktiivis toodud soovituslikest üleujutuse ulatuse määramise tõenäosuskategooriatest „keskmise esinemise“ tõenäosusele, vastav ulatus kataks ühtlasi ka „suure esinemise“ tõenäosusega (10%, 50%) üleujutatavad alad. Emajõest tingitud üleujutuste täpsemaks kaardistamiseks koostas Alkranel OÜ 2018. a töö „Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel“. Töö tulemusena valmis erineva tõenäosusega esinevaid üleujutusriske (riskialasid) kajastav prognooskaart. ÜPga määratakse Emajõe üleujutusriskiga alaks Alkranel OÜ (2018) töös üleujutuse 1% esinemise tõenäosuse kõrgusjoonele vastav absoluutkõrgus Euroopa kõrgussüsteemis (EH2000), mis Tartu linna piires jääb vahemikku 34,7 m (Kärevere silla piirkond) kuni 33,5 m (Ihaste piirkond). ÜPga määratakse ehitus- ja maakasutustingimused üleujutusriskiga aladele. Seejuures ei ole üldiselt Tartu linna maalise asustuse piires uute hoonete rajamine üleujutusriskiga ala piirist Emajõe poole jäävale alale lubatud. Üleujutusriskidega arvestamine linna arendustegevuse suunamisel avaldab soodsat mõju Emajõe seisundile. Jõe kaldaaladele hoonete ehitamise või maakasutuse tingimuste seadmisel arvestatakse ÜPs nii kaldaalale ulatuvaid looduskaitselisi piiranguid, sh kalda ehituskeeluvööndi ulatust kui ka eelkirjeldatud üleujutusriskist lähtuvat piiri. Keskkonnaregistrisse kantud veekogude ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatust arvestatakse üldjuhul Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist. Seega on ehituskeeluvööndi arvestamise lähtejoon, sõltuvalt põhikaardi ajakohastamisest ajas muutuv. Looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lõige 3 kohaselt arvestatakse suurte üleujutusaladega siseveekogudel kõrgveepiiriks veekogu veepiirist lähtuvalt alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade levialapiir. Lisaks on seaduses sätestatud, et üldplaneeringuga tuleb määrata korduva üleujutusega ala piir mererannal. Eelneva valguses on Tartu linna puhul asjakohane suurte üleujutusaladega siseveekogudel (Emajõgi) kõrgveepiiri määramine. Oluline on siinkohal märkida, et ÜPs on kõrgveepiiri määramisel lähtutud LKS kohasest alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade levialapiirist ning kõrgveepiiriks ei loeta eelnevalt üleujutusriskiga seoses käsitletud Alkranel OÜ (2018) töös esitatud üleujutuse 1% esinemise tõenäosuse kõrgusjoont! LKS § 35 lõige 4 kohaselt koosnevad korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. Seega tuleb ehituskeeluvööndi arvestamise lähtejoonena (tavapärase veekogu veepiiri asemel) arvestada korduva üleujutusega ala piiri või suurte üleujutusaladega siseveekogudel kõrgveepiiri. Antud seaduse punkti osas on olnud erinevaid seisukohti, kas selline lähenemine on õigustatud. Õiguskantsler (30.11.2017 kiri nr 7- 5/171251/1705491) on avaldanud seisukoha, et LKS § 35 lõike 2 järgi arvestatakse nii piiranguvööndi, ehituskeeluvööndi kui ka veekaitsevööndi laiust põhikaardile kantud veekogu piirist. See tähendab, et erinevate vööndite üksteisele liitmist seadus ette ei näe. Üleujutusala ja 27 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ ehituskeeluvööndi üksteisele liitmisel oleks ehituspiirangutega ala seaduses sätestatust oluliselt laiem. Samas Keskkonnaministeerium (22.02.2018 kiri nr 8-2/18/360-2) kui LKS väljatöötaja on avaldanud seisukoha ja peab põhjendatuks, et ehituskeeluvööndi laius liidetakse üleujutatava ala laiusele. Lauged perioodiliselt üleujutatavad kaldaalad vajavad lisapuhvrit, et oleks täidetud nende kaitse eesmärgid. Ühtlasi on tegemist omandi täiendava kaitsega üleujutuste eest, mis esinevad äärmuslike ilmastikutingimustega. Sarnast seisukohta on Keskkonnaministeerium avaldanud ka varem (nt 6.10.2016 kiri nr 8-2/16/6610-6). Küsimusi on tekitanud ka asjaolu, et kas vööndite liitmine kehtib ainult korduva üleujutusega alal mererannal. Samas on siin nii Õiguskantsler (30.11.2017 kiri nr 7-5/171251/1705491) kui Keskkonnaministeerium (22.02.2018 kiri nr 8-2/18/360-2) olnud seisukohal, et vastav põhimõte rakendub ka suurte üleujutusaladega siseveekogude puhul. Looduskaitseseaduse § 40 alusel võib kalda ehituskeeluvööndit vähendada, arvestades kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeeﬁst, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Looduskaitseseaduse § 34 kohaselt on kalda kaitse eesmärk kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Üldplaneeringuga tehakse ettepanekud ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamiseks nii Tartu linna (asustusüksus) kui maalise asustuse piires. Valdavas osas lähtuvad EKV vähendamised kehtestatud detailplaneeringutest või Tartu linna ÜPst. Samuti on EKV vähendamised seotud olemasolevate paadikanalite, õuealade või puhkekohtade ehituskeeluvööndist väljaarvamisega. Seega on põhimahus EKV vähendamised (ka üks suurendamine Tartu linnas) kas juba varasemalt läbikaalutud (sh kehtiv Tartu linna ÜP ja KSH) või on tegemist olemasolevate objektidega (paadikanalid, õuealad, puhkekohad). Eelnimetatud EKV vähendamistele käesolevas KSHs ei keskenduta. Küll aga analüüsitakse alljärgnevalt EKV vähendamisi, mis nö lähtuvad ÜPga reserveeritavast maakasutuse muudatusest või on looduskaitselistel kaalutlustel olulised. ✓ Kärevere puhkekoht Emajõe vasakkaldal Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ja Laeva metskond 201 kinnistutel Kardla külas. Põhjendus: Aktiivselt kasutusel olev puhkekoht, kus puudub vajalik taristu, sh ettevalmistatud lõkkekohad jms. Kalda kaitse eesmärkide täitmine: Tegemist on olemasoleva puhkekohaga, kus toimub mh paatide veeskamine. Juurdepääs võimaldatud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelt. Ala on selgelt piiritletav Emajõe ja Emajõe vana soodiga (joonis 3.7). Puhkekoha kasutamiseks vajaliku taristu rajamise, külastajate sihipärase liikumise korraldamise ja ala regulaarse hooldamisega on võimalik vähendada Emajõe saastumise riske. Ette ei ole näha olulist ebasoodsat mõju seoses ehituskeeluvööndi vähendamisega Emajõe vasakkaldal asuva Kärevere puhkealal EKV vähendamisega. 28 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Joonis 3.7. Kärevere puhkekohtade paiknemine ja ehituskeeluvööndi vähendamine. Alus: Maa- amet, 2020; EELIS, juuni 2020. ✓ Kärevere puhkekoht Emajõe paremkaldal 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ja Kärevere looduskaitseala 5 kinnistutel Kardla külas. Põhjendus: Ala kasutusel puhkekohana. Kasutus väiksem kui Emajõe vastaskaldal. Luha matkaraja üks puhkekohtadest. Kalda kaitse eesmärkide täitmine: Tegemist olemasoleva puhkekohaga, kus puudub puhkekoha sihipäraseks kasutuseks vajalik taristu. Juurdepääs toimub Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelt. Paatide veeskamist ei toimu või toimub vähemal määral kui Emajõe vastaskaldal. ÜPga reserveeritava puhkekoha maa-ala, sh EKV vähendamise ettepanek ulatub Kärevere looduskaitseala Luha sihtkaitsevööndisse (joonis 3.7). Vastavalt Kärevere looduskaitseala kaitse- eeskirjale ei ole Luha sihtkaitsevööndis lubatud majandustegevus ega uute ehitiste püstitamine (v.a kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate teede ja ehitiste hooldustööd). Kuna ÜPga reserveeritav puhkekoht jääb enamuses kaitseala piiridest välja, siis sihtkaitsevööndi ja kalda kaitse eesmärke silmas pidades tuleb vältida ehituskeeluvööndi vähendamist ja puhkekoha arendamist sihtkaitsevööndis. Seega ei ole ette näha ebasoodsa mõju ilmnemist kalda kaitse eesmärkide täitmisele, kui Emajõe paremkaldal ÜPga reserveeritava puhkekoha maa-ala ei kavandata Luha sihtkaitsevööndisse. 29 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ ✓ Prosta puhkekoht koos paadikanaliga Prosta paadisilla kinnistul Kardla külas. Põhjendus: ÜPga soovitakse anda võimalus olemasoleva puhkekoha arendamiseks, sh paadikanali rajamiseks olemasoleva kraavi laiendusena. Kalda kaitse eesmärkide täitmine: Puhkekoha kasutamiseks vajaliku taristu rajamise, külastajate sihipärase liikumise korraldamise ja ala regulaarse hooldamisega on võimalik vähendada Emajõe saastumise riske. Teisalt paatide veeskamiseks vajaliku slipi, parkla ja autode ümberkeeramiskoha rajamine eeldab olemasoleva puhkekoha laiendamist. Natura hindamise (vt ptk 3.2.6) kohaselt paikneks laiendatav ala suures osas Kärevere loodusala kaitse eesmärgis nimetatud elupaigatüübi – lamminiidud (6450) esinemise alal. Natura hindamise alusel tuleb loodusala kaitse eesmärkide täitmiseks vältida puhkeala laiendamist elupaigatüübile. Antud asjaolust lähtuvalt ning olemasolevat olukorda arvestades teeb KSH koostaja ettepaneku vähendada EKV väiksemas ulatuses kui ÜPs kavandatud (joonis 3.8). Ettepaneku tegemisel on arvestatud olemasoleva juurdepääsutee ja kraavi paiknemisega. Peamiselt olemasoleva puhkekoha lähiümbruses EKV vähendamisega ei ole ette näha ebasoodsat mõju kalda kaitse eesmärkide täitmisele. Joonis 3.8. Prosta puhkekoha paiknemine ja ehituskeeluvööndi vähendamine. Alus: Maa-amet, 2020; EELIS, juuni 2020. 30 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ ✓ Suuroja, Simmu, Allikavärava, Sirli, Näki tee ja Liisu kinnistutel Kardla külas Põhjendus: Piirkonnas olemasolev hoonestus, paikneb maantee läheduses. Alluviaalsete soomuldade levialapiirist lähtuv ehituskeeluvöönd ulatub Emajõest kaugemale kui 1% tõenäosusega esineda võiv Emajõe üleujutusriski ala piir. EKV soovitakse piirkonnas vähendada 1% tõenäosusega esineda võiva Emajõe üleujutusohu piirini. Kalda kaitse eesmärkide täitmine: Alluviaalsete soomuldade levikupiir ulatub piirkonnas maksimaalselt kuni u 320 m Emajõest. Sellele lisanduv 50 m laiune LKS-st tulenev ehituskeeluvöönd seab piirangud olemasoleva hoonestuse vahelisel alal arendustegevusele. Maastikuliselt on alluviaalsete muldade levikupiirist Emajõest kaugemal maapind tuntavalt kõrgem. Seega on asjakohane lähtuda Emajõe kalda kaitsel 1% tõenäosusega esineda võivast üleujutusriski piirist, mis ulatub piirkonnas Emajõest maksimaalselt kuni u 330 meetrini. EKV vähendamise tulemusel säilib piirkonnas Emajõe kõrgveeaegne puhver ning ebasoodsa mõju esinemist kalda kaitse eesmärkide täitmisele ei ole ette näha. ✓ Kraaviääre puhkekoht Laeva metskond 68, Laeva metskond 69 ja Kraaviääre tee T3 kinnistutel Kardla ja Vorbuse külas Põhjendus: olemasolev puhkekoht Luha matkaraja ääres. Juurdepääs olemasoleva teedevõrgu baasil. Kalda kaitse eesmärkide täitmine: Paikneb Kärevere looduskaitseala Emajõe piiranguvööndis. EELISe (juuni 2020) andmete alusel ei esine puhkekoha maa-alaks määratud alal ega vahetusläheduses Kärevere looduskaitseala ja loodusala kaitse eesmärkides nimetatud maismaa elupaigatüüpe. Samuti ei ole teada andmeid kaitsealuste liikide esinemisest alal. Natura hindamise kohaselt (vt ptk 3.2.6) ei ole ette näha ebasoodsa mõju esinemist ka jõed ja ojad elupaigatüübile (Emajõgi). Eelnevat arvestades ei ole Kraaviääre puhkekohas EKV vähendamisega ette näha ebasoodsaid mõjusid kalda kaitse eesmärkide täitmisele. ✓ Vorbuse küla tiheasustusalal Jõerahu tänava ääres Põhjendus: Vorbuse küla tiheasustusalal elamuarenduse võimaldamiseks lähtuvalt mh olemasolevate hoonete asukohast. Kalda kaitse eesmärkide täitmine: Maa-ameti mullakaardi rakenduse (2020) alusel levivad kohati piirkonnas Emajõe kaldaalal kitsa ribana alluviaalsed soomullad (lammimullad). Nende leviku välispiirist lähtuv EKV ulatub Vorbuse küla tiheasustusalal kohati Jõerahu tänavani. Piirkonnas on väljakujunenud hoonestus ning katastriüksused. Kõrguslikult kulgeb 1% tõenäosusega esineda võiva Emajõe üleujutusriski ala piir Emajõele kohati mõnevõrra lähemal kui lammimuldade levikuala piirist lähtuv EKV. Seega arvestades ka piirkonna maakasutust, siis ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid kalda kaitse eesmärkide täitmisele kui EKV vähendatakse 1% tõenäosusega esineda võiva Emajõe üleujutusriski ala piirini. 31 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ ✓ Meika, Tõllu, Mosso ja Johani kinnistutel Tähtvere külas Põhjendus: Elamuarenduse võimaldamine Tähtvere küla tiheasustusalal. Kalda kaitse eesmärkide täitmine: Maa-ameti mullakaardi rakenduse (2020) alusel levivad piirkonnas Emajõest kohati kuni 150 m kaugusele alluviaalsed soomullad (lammimullad). 50 m laiuse EKV arvestamine lammimuldade levikupiirist seaks piiranguid Tähtvere küla tiheasustusala elamuarendusele. Kõrguslikult kulgeb 1% tõenäosusega esineda võiva Emajõe üleujutusriski ala piir Emajõele lähemal kui lammimuldade levikuala piirist lähtuv EKV. Arvestades ka senist maakasustust, ala juurdepääsetavust ning ÜPga kavandatavat Tähtvere küla tiheasustusala piiri, siis ei ole EKV vähendamisega ette näha ebasoodsaid mõjusid kalda kaitse eesmärkide täitmisele. ✓ Emajõe ja Väike-Anne kanali vahelise paadikanali rajamiseks Põhjendus: ÜPga kavandatakse Väike-Anne kanalisse paadisadama rajamist. Emajõega ühenduse tagamiseks kujundatakse olemasoleva kraavi laiendamisena paadikanal Väike-Anne kanali ja Emajõe vahele. Kalda kaitse eesmärkide täitmine: Piirkonnas on tegemist linnalises keskkonnas paikneva rohealaga. Paadikanal kavandatakse olemasoleva kraavi laiendusena, et võimaldada kavandatavast Väike-Anne kanali sadamast paatide ligipääs Emajõele. Paadikanal lõikaks läbi inimeste vaba liikumise kaldaalal, sh Emajõe äärsel matkarajal. Paadikanali rajamisel on oluline tagada inimeste liikumine kallasrajal nt üle paadikanali kavandatava jalakäijate silla baasil. Olemasoleva kraavi servani ulatub III kaitsekategooria liblikaliigi – suur-kuldtiib leiukoht. Leiukoht laiub Emajõe ja Väike-Anne kanali vahelisel alal ning olemasolev kraav, mida tahetakse paadikanaliks kujundada moodustab leiukoha servaala. Kuna paadikanali rajamise järgselt säilib põhimahus leiukoha maa-ala ning leiukohas maakasutust ei muudeta, siis ei ole ette näha ebasoodsa mõju esinemist suur-kuldtiiva seisundile. Samuti ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid teistele piirkonnas elutsevatele liikidele (Emajõega seonduvad liigid, nahkhiired). Eelnevaid asjaolusid arvestades ei ole EKV vähendamisega paadikanali mahus ette näha ebasoodsaid mõjusid. Seejuures tuleb tagada inimeste liikumine üle paadikanali. Sadamatest nähakse ÜPga ette Kärevere Heinasadamat, mille Emajõele avalduvat mõju on käsitletud Natura hindamise (vt ptk 3.2.6) peatükis. Teistest sadamatest nähakse ette Ringtee silla juures Tartu Kaubasadama rajamist. Kaubasadama tarbeks on võrreldes kehtiva ÜPga reserveeritud suurem maa-ala. Kaubasadam on kavandatud Ropka tööstuse piirkonda ning logistiliselt heasse asukohta (Idaringtee silla lähedus) ehk asukohta võib pidada üldjoontes sobilikuks. ÜP koostamise ajal ei ole aga teada täpsed kavandatava sadama mahud, sh Emajõe kaldajoone muutmise või süvendamise vajadus. Seega on ÜPle järgnevates etappides vajalik kaaluda KSH/KMH algatamist ja läbiviimist. Üldplaneeringuga säilitatakse senised supelrannad (supluskohad) ning kavandatakse uus supelrand Raadi järve äärde. Supelrannad (supluskohad) peavad vastama Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määrusele nr 74 Nõuded suplusveele ja supelrannale. Määruse nõudeid kohaldatakse kõikidele supluskohtadele, kus käib ujumas suur hulk inimesi ning milles suplemist ei ole alaliselt 32 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ keelatud või mille suhtes ei ole antud alalist soovitust mitte supelda. Vastavalt Euroopa Direktiivi nõuetele ja eeltoodud määruse §-le 5 korraldab supluskoha omanik või valdaja suplusvee seire vastavalt seirekalendrile ning andmed veekvaliteedi kohta kuuluvad avalikustamisele. Üldsusele ettenähtud teabe kättesaadavuse supluskohas tagab supluskoha omanik või valdaja. Vastavalt looduskaitseseaduse § 42 lõikele 3 kehtestab supelranna kasutamise ja hooldamise korra kohalik omavalitsus. Nõuetele vastavalt rajatud ja hooldatud supelrandade (supluskohtade) kasutamisega kaasneb soodne mõju piirkonna elanike heaolule ja tervisele ning ei ole ette näha ebasoodsat mõju veekogude seisundi säilimisele. Leevendavad meetmed: ✓ Kuna ÜPga reserveeritav Kärevere puhkekoht (Emajõe paremkaldal) jääb enamuses Kärevere looduskaitseala piiridest välja, siis sihtkaitsevööndi ja kalda kaitse eesmärke silmas pidades tuleb vältida ehituskeeluvööndi vähendamist ja puhkekoha arendamist sihtkaitsevööndis. Seega mittekavandada Emajõe paremkaldal ÜPga reserveeritava puhkekoha maa-ala Luha sihtkaitsevööndisse; ✓ Prosta puhkekoht. Natura hindamise alusel tuleb loodusala kaitse eesmärkide täitmiseks vältida puhkeala laiendamist elupaigatüübile. Antud asjaolust lähtuvalt ning olemasolevat olukorda arvestades teeb KSH koostaja ettepaneku vähendada EKV väiksemas ulatuses kui ÜPs kavandatud (joonis 3.8). Ettepaneku tegemisel on arvestatud olemasoleva juurdepääsutee ja kraavi paiknemisega; ✓ Väike-Anne kanali ja Emajõe vahelise paadikanali rajamisel on oluline tagada inimeste liikumine kallasrajal nt üle paadikanali kavandatava jalakäijate silla baasil. ✓ ÜP koostamise ajal ei ole teada täpsed kavandatava Tartu Kaubasadama mahud, sh Emajõe kaldajoone muutmise või süvendamise vajadus. Seega on ÜPle järgnevates etappides vajalik kaaluda KSH/KMH algatamist ja läbiviimist. 3.2.4. Elurikkus ja kaitstavad loodusobjektid Tartu linna haldusreformi järgsetes piirides on esindatud väga eriilmelised maastikud ja elupaigad koos sealse elustikuga. Elupaikadest on esindatud alates metsadest, soodest ja luhtadest lõpetades linnaparkide ja aedadega. Kõikidel elupaikadel on iseloomulik neile omane elustik. Keskkonnaregistri (20.01.2020) andmetel jääb Tartu linna territooriumile 22 vääriselupaika. EELISe (20.01.2020) andmetel jääb Tartu linna territooriumile kokku 770 kaitstavat loodusobjekti, millest enamuse moodustavad kaitsealuste liikide elupaigad/kasvukohad. Tartu linna haldusterritooriumile jääb 15 kaitseala (sh pargid), 20 kaitstava liigi püsielupaika ja 17 kaitstavat üksikobjekti. Lisaks jäävad planeeringualale 8 Natura 2000 loodus- või linnuala (vt ptk 3.2.6). Joonisel 3.9 on esitatud Tartu linna piiridesse jäävad kaitsealad (sh pargid), püsielupaigad, kaitstavad üksikobjektid ning projekteeritavad kaitstavad loodusobjektid (kaitsealad, püsielupaigad). 33 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Joonis 3.9. Tartu linna piiridesse jäävad kaitsealad (sh pargid), püsielupaigad, kaitstavad üksikobjektid ning projekteeritavad kaitstavad loodusobjektid (kaitsealad, püsielupaigad). Allikas: EELIS, 2020. Mõju hinnang Elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesisuse seisundit peetakse tänapäeval oluliseks elukvaliteedi näitajaks. Elurikkuse moodustavad taime- ja loomaliigid ning muud eluvormid ja nende elupaigad. Linnas on sellisteks kohtadeks eelkõige pargid, puhkemetsad ja kaitsealad. Kuid samas võivad olla sellisteks kohtadeks näiteks vanad majad, kus asuvad varjekohad nahkhiirtele, mahajäetud krundid jmt. Planeerimisel on oluline, et taastatakse või luuakse ümbritsev maastik koos soodsate elupaikadega loodusele. Seda nii rohealade arendamisel, kuid ka muude maakasutussihtotstarvete reserveerimisel. Lisaks tavalisele haljastusele (puud, põõsad, lillemurud, murulapid), loovad elupaiku ka looduslikke veekogusid jäljendavad tiigid ja kraavid, mida linnakeskkonnas kasutatakse näiteks sademevee süsteemide täiendamiseks eesmärgil vähendada valgvete suunamist kanalisatsiooni (SEI, 2011). Seega moodustavad rohealad ja teistel maakasutusotstarbetel (elamualad, avalikult kasutavate alad) asuvad haljasalad ja muu haljastus elurikkuse seisukohalt tervikliku süsteemi. Tartu linna maalise asustusega piirkonnas paiknevad suuremad metsamassiivid aga ka niidukooslused kaitsealadel, mille majandamist ja kasutamist reguleerivad vastavad kaitse-eeskirjad. Teisalt leidub metsaalasid ka väljapool kaitsealasid. Üldplaneeringus on võetud eesmärgiks linnalähedased puhke-eeldustega metsad säilitada ja arendada puhkealadena. Üldiselt saab tõdeda, et ÜPga kaasneb soodne mõju piirkonna elurikkuse säilitamisele, arvestades seejuures ka linnakeskkonna arendamisevajaduste ja -võimalustega. 34 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Tartu linna (asustusüksus) maakasutuse mõju kaitstavatele loodusobjektidele on käsitletud kehtiva Tartu ÜP KSH aruandes (Skepast & Puhkim OÜ, 2017) ning selles tehtud ettepanekutega (tingimustega) on ÜP koostamisel arvestatud. Kuna koostamisel oleva ÜPga ei muudeta olulisel määral kehtiva Tartu linna ÜPga kavandatud maakasutust, siis ei hakata nö ülehindama ka varasema KSH käigus analüüsitud mõjusid. Siiski kuna teatud maakasutuse muudatusi koostamisel oleva ÜPga Tartu linna piires kavandatakse on vastavaid mõjusid ka käesoleva KSH raames erinevates peatükkides analüüsitud (vt nt peatükid 3.2.3, 3.2.6, 3.5.1). Lisaks nimetatud peatükkides toodule juhib KSH koostaja tähelepanu veel järgmistele asjaoludele. Väljapool Ropka-Ihaste looduskaitseala läbib kavandatav kergliiklustee ja jaotustänava koridor Ihaste tee ja Lammi tänava vahelisel lõigul mitme II ja III kaitsekategooria taimeliigi kasvukohti (joonis 3.10). Vastavalt looduskaitseseaduse § 48 tagatakse II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi ja III kaitsekategooria liikide puhul vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Väljapool kaitse- või hoiualasid või püsielupaiku rakendub II ja III kaitsekategooria liigi puhul isendi kaitse. Samas on liigi kaitse seisukohast oluline ka erinevate asurkondade elujõulisuse tagamine. Seejuures tuleb antud juhul asurkonnaks pidada sõltuvalt konkreetse liigi levikust Ihaste tee ja Lammi tänava vahelist ala. Kuna piirkonnas puuduvad kaitse- ja hoiualad ning püsielupaigad (sh projekteeritavad), siis asurkonna elujõulisuse säilimiseks tuleb kergliiklustee ja jaotustänava rajamisel korraldada töötsooni jäävate II ja III kaitsekategooria taimeliikide ümberasustamine võimalusel samasse piirkonda (nt ÜPga reserveeritavale rohealale), taotledes selleks vastavat luba Keskkonnaametilt. Täpne ümberasustamise asukoht ja tingimused tuleb välja selgitada koostöös vastava eriala eksperdiga, lähtudes seejuures Vabariigi Valitsuse 15.07.2004. a määrusest nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord. Sarnast põhimõtet tuleb rakendada ka teiste II ja III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohtade korral, kui need jäävad kaitse- või hoiualadest ning püsielupaikadest välja ja kaitsealused isendid on ohustatud võimalikust ehitus- ja arendustegevusest lähtuvalt. Ihaste tee ning kavandatava kergliiklustee ja jaotustänava ristumise läheduses paikneb I kaitsekategooria mägi-piimputke kasvukoht, mis on ühtlasi kavandatud võtta arvele püsielupaigana (joonis 3.10). Projekteeritav püsielupaik piirneb ka ÜPga reserveeritava ärimaaga, mis on käesoleval hetkel juba katastrisse kantud 100% ärimaa sihtotstarbega kinnistuna. Keskkonnaministri määruse Mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke püsielupaikade moodustamine ja kaitse-eeskiri eelnõu seletuskirja (2015) kohaselt on mägi-piimputk Eestis haruldane ning ta kasvabki peamiselt vaid Tartu ümbruses üksikute osapopulatsioonidena. Lisaks asub enamik liigi leiukohtadest tugeva arendussurvega linnaalal ja selle lähedases piirkonnas, kus liiki ohustavad maakasutuse muutused ja ehitustegevus. Mägi-piimputk eelistab kuivi ja valgusrikkaid, kerge mullalõimisega kasvukohti. Liigi leiukohad asuvad hõredates ja poolvarjulistes männikutes ja nende servaaladel, teede ääres, liivastel kinkudel, nõlvadel ja söötidel, sama tüüpi metsade sihtidel, mõnikord ka lubjarikastel muldadel. Nii kavandatav kergliiklustee, jaotustänav kui ka ärimaa jäävad väljapoole projekteeritavat mägi-piimputke püsielupaika ehk olulist mõju seoses kasvukoha pindala võimaliku vähenemisega ette näha ei ole. Kuna arendused toimuksid aga püsielupaiga läheduses, siis on vajalik tagada teede ehituse ja ärimaa arendamisel maa-ala senise niiskusrežiimi säilimine. Eelnevat arvestades ei ole olulist ebasoodsat mõju ette näha. 35 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Joonis 3.10. Ihaste tee lähedusse ÜPga kavandatava kergliiklustee, jaotustänava ja ärimaa paiknemine kaitsealuste taimeliikide suhtes. Alus: Maa-amet, 2020; EELIS, 2020. Leevendavad meetmed: ✓ Asurkonna elujõulisuse säilimiseks tuleb kergliiklustee ja jaotustänava rajamisel Ihaste tee ja Lammi tänava vahelise lõigul korraldada töötsooni jäävate II ja III kaitsekategooria taimeliikide ümberasustamine võimalusel samasse piirkonda (nt ÜPga reserveeritavale rohealale), taotledes selleks vastavat luba Keskkonnaametilt. Täpne ümberasustamise asukoht ja tingimused tuleb välja selgitada koostöös vastava eriala eksperdiga, lähtudes seejuures Vabariigi Valitsuse 15.07.2004. a määrusest nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord. Sarnast põhimõtet tuleb rakendada ka teiste II ja III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohtade korral, kui need jäävad kaitse- või hoiualadest ning püsielupaikadest välja ja kaitsealused isendid on ohustatud võimalikust ehitus- ja arendustegevusest lähtuvalt; ✓ Ihaste tee ning kavandatava kergliiklustee ja jaotustänava ristumise läheduses paikneb I kaitsekategooria mägi-piimputke kasvukoht, mis on ühtlasi kavandatud võtta arvele püsielupaigana. Projekteeritav püsielupaik piirneb ka ÜPga reserveeritava ärimaaga, mis on käesoleval hetkel juba katastrisse kantud 100% ärimaa sihtotstarbega kinnistuna. Kuna arendused toimuksid projekteeritava püsielupaiga läheduses, siis on vajalik tagada teede ehituse ja ärimaa arendamisel maa-ala senise niiskusrežiimi säilimine. 36 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ 3.2.5. Roheline võrgustik Tartu linna roheline võrgustik on põhimahus määratud Tartu maakonnaplaneeringuga 2030+. Samas annab maakonnaplaneering suunise, et rohelise võrgustiku piire ja maakasutustingimusi täpsustatakse üldplaneeringu raames. Käesoleva KSH raames teostati Tartu linna haldusterritooriumi ulatuses rohelise võrgustiku analüüs. Seejuures arvestati lisaks maakonnaplaneeringule ka varasemalt piirkonnas kehtestatud Tähtvere valla ja Tartu linna üldplaneeringus toodud rohevõrgustiku paiknemist ning Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis (Kutsar jt, 2018) toodud põhimõtteid. Lisaks arvestati rohevõrgustiku analüüsis Eesti riigimaanteede loomaohtlikkuse 2009-2018 kaardirakenduses (http://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/, 2020) esitatud olulisemate loomaõnnetuste koondumiskohtade paiknemisega. Eesmärgiks võeti rohevõrgustiku ja maanteede ristumisel arvata rohevõrgustiku alade hulka vähemalt need loomaõnnetuste esinemise kohad, kus kaardirakenduses toodud klastri tugevus on vähemalt 0,5. Erandiks on siinkohal Tartu linna (asutusüksus) lähiala Ilmatsalu ringi läheduses, kus ulukitega on õnnetusi juhtunud Tartu- Ilmatsalu-Rõhu maanteel. Antud asukohas puuduvad selged loomade liikumist suunavad loodusobjektid, lisaks kavandatakse antud asukohta ÜPga Kandiküla tiheasustusala (kiirusepiirang). Tartu linna haldusterritooriumi rohevõrgustiku tuumiku moodustavad põhimahus metsamassiivid, aga ka Emajõe kaldaalad. Kui planeeringuala põhjaosa on rohevõrguga suhteliselt hästi kaetud (sinna jäävad ka metsamassiivid, mis paiknevad mh kaitsealadel), siis lõunaosa (nt Pihva – Haage – Rahinge piirkond) on tulenevalt aktiivsest põllumajandustegevusest suhteliselt lageda maastikuga, kus domineerivad põllu- ja heinamaad. Lõunaosas on rohevõrgustiku sidusust võimalik tagada peamiselt vaid nö kohalikul ehk mikrotasandil. Määravaks saavad üksikute säilinud metsatukkade paiknemine ning piirkonna vooluveekogude kaldaalad. Kohtades, kus metsasuse osakaal on minimaalne kaasati rohevõrgustikku ka püsirohumaad (aluseks PRIA põllumassiivide kaardirakendus). Püsirohumaana käsitletakse kõiki põlde, mille maakasutuse tüübiks on põldude loetelus märgitud kas püsirohumaa, tagasi rajatav püsirohumaa või keskkonnatundlik püsirohumaa. Püsirohumaad aitavad säilitada piirkonna liigirikkust ning on seega rohevõrgustikku toetavaks elemendiks. Eelnevaid asjaolusid arvestades täienes maakonnaplaneeringus toodud rohevõrgustik peamiselt mikrotasandi kahe põhja-lõunasuunalise koridoriga, mis aitavad siduda piirkonnas paiknevaid metsatukkasid põhja- ja lõunasuunas paiknevate suuremate metsaaladega. Mõju hinnang ÜP-ga säilitatakse maakonna tasandil oluline rohevõrgustiku sidusus, mida toetavad kohaliku tasandi võrgustik ja püsirohumaad. ÜP-ga määratud tihedama hoonestusega alad väljapool Tartu linna (asustusüksus) jäävad põhivõrgustikust välja. Tartu linnas (asustusüksus) on rohevõrgustik seotud linna rohealadega. Üldplaneeringuga on seatud rohevõrgustiku toimimisele kaasa aitavad ehitus- ja kasutustingimused. Rohevõrgustiku koridoride laiust on põhjalikult analüüsitud Kohv (2007) töös. Seejuures tuuakse töös välja järgnev: Uuringute tulemuste ja Eesti ekspertide hinnangute põhjal võib väita, et 37 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ väikeimetajatele ja mitte metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud liikidele suunatud koridoride puhul peaks aitama 100 m laiusest loodusliku taimestikuga alast, millest vähemalt 50m laiune riba peab olema katkematu. Lisaks peab koridori rajatud majade õuealade või kruntidele tehtud aedade vahekaugused olema vähemalt 200 meetrit. Suurulukitele ja metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud inimpelglikele ning aeglaselt levivatele liikidele on vaja minimaalselt 400m laiust koridori. Sellistes koridorides ei tohiks majade õuealad või kruntidel rajatud aiad olla üksteisele lähemal kui 400 meetrit. Tegelikud laiused sõltuvad koridori koosluse iseloomust ja ümbritseva maastiku vaenulikkusest elustiku suhtes. Arvestades eelnevat ja asjaolu, et planeeringuala põhjaosa on rohevõrgustikuga hästi kaetud, kuid lõunaosas on sidusus väiksem ning piirkonnas esineb arendussurve, siis teeb KSH koostaja ettepaneku lisada tingimusena, et maakonna tasandi rohevõrgustiku elementidele ehitamisel peab ehitiste vahel säilima vähemalt 100 m laiune katkematu ala (vahekaugus nt hoonete, tarastatud õuealade jms vahel). Rohevõrgustiku säilimise ja toimimise parandamisega ning ÜPs seatud tingimuste ja eeltoodud meetme rakendamisel kaasneb soodne mõju. Leevendav meede: ✓ Maakonna tasandi rohevõrgustiku elementidele ehitamisel peab ehitiste vahel säilima vähemalt 100 m laiune katkematu ala (vahekaugus nt hoonete, tarastatud õuealade jms vahel). 3.2.6. Natura asjakohane hindamine 3.2.6.1 Planeeringualale jäävad Natura 2000 alad Planeeringualale jäävad järgmised loodus- ja linnualad (koos kaitse-eesmärkidega; joonis 3.11): ✓ Kärevere loodusala (RAH0000626) Kaitse-eesmärk: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), tõugjas (Aspius aspius), laiujur (Dytiscus latissimus), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna). Üldplaneeringuga ei muudeta olulisel määral maakasutust Kärevere loodusala piirides. Peamised arendustegevused on seotud Emajõe äärse matkarajaga ja Kärevere Heinasadama rajamisega. Täpsem mõju analüüs on esitatud edasises aruande osas. 38 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ ✓ Kärevere linnuala (RAH0000633) Kaitse-eesmärk: liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on väike-konnakotkas (Aquila pomarina), rabahani (Anser fabalis), must-toonekurg (Ciconia nigra), rohunepp (Gallinago media) ja merikotkas (Haliaeetus albicilla). Üldplaneeringuga ei muudeta olulisel määral maakasutust Kärevere linnuala piirides. Peamised arendustegevused on seotud Emajõe äärse matkarajaga ja Kärevere Heinasadama rajamisega. Täpsem mõju analüüs on esitatud edasises aruande osas. Joonis 3.11. Planeeringualale jäävad Natura 2000 linnu- ja loodusalad. Alus: EELIS, 27.05.2020. ✓ Alam-Pedja loodusala (RAH0000577) Kaitse-eesmärk: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad 39 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ (91E0*) ning laialehised lammimetsad (91F0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), laiujur (Dytiscus latissimus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), soohiilakas (Liparis loeselii), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). Üldplaneeringuga ei muudeta maakasutust Alam-Pedja loodusala piirides. Alam-Pedja loodusalaga piirnevale alale Kärevere maanteesilla juurde näeb ÜP ette Kärevere Heinasadama rajamist. Kavandatava sadamaala ja Alam-Pedja loodusala maismaaosa vahele jääb Emajõe vana jõeharu ning sadamaala paikneks Alam-Pedja loodusalast allavoolu. Eelnevat arvestades ei ole ette näha ebasoodsa mõju esinemist Alam-Pedja loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele ja ala soodsa seisundi säilimisele. ✓ Alam-Pedja linnuala (RAH0000123) Kaitse-eesmärk: liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kanakull (Accipiter gentilis), rästas- roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), suur-konnakotkas (Aquila clanga), väike- konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo- loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), rohunepp (Gallinago media), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg- õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekajakas (Larus minutus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), täpikhuik (Porzana porzana), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Üldplaneeringuga ei muudeta maakasutust Alam-Pedja linnuala piirides. Alam-Pedja linnualaga piirnevale alale Kärevere maanteesilla juurde näeb ÜP ette Kärevere Heinasadama rajamist. Kavandatava sadamaala ja Alam-Pedja linnuala maismaaosa vahele jääb Emajõe vana jõeharu ning sadamaala paikneks Alam-Pedja linnualast allavoolu. Sadamaala paikneks tiheda liiklusega maantee ääres, mistõttu on piirkonna müraolukord mõjutatud maanteeliiklusest. Kärevere maanteesilla ümbrus on juba praegu paatide veeskamiseks kasutusel. Eelnevat arvestades ei ole ette näha ebasoodsa mõju esinemist Alam-Pedja linnuala kaitse-eesmärkide täitmisele ja ala soodsa seisundi säilimisele. 40 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ ✓ Ropka-Ihaste loodusala (RAH0000504) Kaitse-eesmärk: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), lamminiidud (6450) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus) ja emaputk (Angelica palustris). ÜP koostamise käigus kaaluti Ropka silla ehitust, mille peale- ja mahasõit läbib Ropka-Ihaste loodusala. Lisaks kavandatakse kergliiklustee rajamist ja olemasoleva kõrgepinge elektriõhuliini viimist maakaablisse. Täpsem mõju analüüs on esitatud edasises aruande osas. ✓ Ropka-Ihaste linnuala (RAH0000070) Kaitse-eesmärk: liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), mustviires (Chlidonias niger), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), tutkas (Philomachus pugnax), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), mudatilder (Tringa glareola) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). ÜP koostamise käigus kaaluti Ropka silla ehitust, mille peale- ja mahasõit läbib Ropka-Ihaste linnuala. Lisaks kavandatakse kergliiklustee rajamist ja olemasoleva kõrgepinge elektriõhuliini viimist maakaablisse. Täpsem mõju analüüs on esitatud edasises aruande osas. ✓ Keeri-Karijärve loodusala (RAH0000503) Kaitse-eesmärk: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), puisniidud (6530*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), palu-karukell (Pulsatilla patens) ja saarmas (Lutra lutra). Üldplaneeringuga ei kavandata senise maakasutuse muutust Keeri-Karijärve loodusalal ega selle läheduses (vähemalt 2 km raadiuses). Ette ei ole näha ebasoodsat mõju loodusala kaitse- eesmärkide täitmisele. 41 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ ✓ Anne loodusala (RAH0000003) Kaitse-eesmärk: II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaika kaitstakse, on harilik kobarpea (Ligularia sibirica) ja emaputk (Angelica palustris). ÜPga kavandatakse Anne loodusalast põhja suunda jäävale alale ettevõtluse juhtotstarbega maa- ala. Täpsem mõju analüüs on esitatud edasises aruande osas. 3.2.6.2 Üldteave Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) ja 79/409/EMÜ (linnudirektiiv). Natura 2000 ala asjakohane hindamine (edaspidi Natura hindamine) viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artiklile 6. Natura 2000 aladele ja nende kaitseväärtustele avalduvate mõjude hindamisel on metoodilisteks aluseks juhendmaterjal Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis (MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019). Täiendavalt on Natura hindamises kasutatud järgmisi allikaid: ✓ AB Artes Terrae OÜ, 2019. Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve, Emajõe ning seotud jõgede kalda- ja veealade kasutamise uuring. Ida-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva ja Võru maakond; ✓ Alam-Pedja loodus- ja linnuala kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025; ✓ Anne looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2015-2024; ✓ Keeri-Karijärve looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020; ✓ Eesti Ornitoloogiaühing, 2009. Tartu linna idapoolse ringtee eelprojekti koostamine. Keskkonnamõju hindamine / linnustik; ✓ Keskkonnaagentuur, 2018. Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire alamprogrammi seiretöö. Rukkirääk. 2018 aasta aruanne; ✓ Keskkonnaamet, 2015. Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2015- 2024; ✓ Kobras AS, 2011. Tartu linn Ropka silla, selle juurdepääsude ja sadamaraudtee koridori (lõigus Väike kaar – Turu tn) kavandatava tänava ja lähiala detailplaneeringuga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne; ✓ Kärevere looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2013-2022; ✓ Metsoja, J.-A., 2011. Luhtade hoolduskava; ✓ Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava, 2017; ✓ Raja-Kärevere looduskaitseala moodustamise väljatöötamise kavatsus, 2019; ✓ Ramboll Eesti AS, 2009. Tartu linna idapoolse ringtee eelprojekti KMH; ✓ Riiklik Ehitusuuringute Instituut, 1981. Ehitusgeoloogia aruanne. Ihaste kollektor; ✓ Ühinenud Arhitektid OÜ, 2016. Tartu linnas, Sadamaraudtee koridori projekteerimine põhitänavaks. Eskiisprojekt; Natura hindamisel on kriteeriumiks ala kaitse-eesmärgid, st tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat mõju hinnatakse ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt. Kavandatava tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüüpide või 42 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ liikide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud joonisel 3.12. Kuivõrd Natura hindamine on osaks KSH aruandest, siis ei korrata alljärgnevates alampeatükkides kõiki andmeid, mida on kirjeldatud KSH aruande teistes ptk-s või lisades, vaid vajadusel viidatakse neile. Joonis 3.12. Natura 2000 alasid mõjutavate kavade või projektide kaalumise skeem (allikas: Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ, 2019). Natura hindamise läbiviijateks on Alar Noorvee (OÜ Alkranel keskkonnaekspert, KMH0098) ja Tanel Esperk (OÜ Alkranel keskkonnaekspert, KMH0157). 3.2.6.3 Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitse korraldamisega Üldplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole seotud Natura linnu- või loodusalade kaitse korraldamisega. 43 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ 3.2.6.4 Mõju hindamine Natura ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele Dokumendist Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis (Peterson, 2006) nähtub, et: ✓ Liigi soodne seisund – kui asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik või paigad; ✓ Elupaiga soodne seisund – looduslik levila ja alad, mida elupaik oma leviala piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ning selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimuvad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodne; ✓ Ala terviklikkus – on osa ala kaitse-eesmärkide mõistest ehk ala kaitse-eesmärgid on saavutatud siis, kui ala on terviklik ja vastupidi. Terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja vaheliste suhete, toiduahela, jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab minimaalset inimesepoolset abi väljastpoolt seda süsteemi; ✓ Kaitse-eesmärgid – määravad ära loodusdirektiivi lisa I elupaigatüübid ja lisa II liigid, kelle kaitseks ala on määratud. Võttes aluseks eeltoodut, siis Natura 2000 ala terviklikkus viib lähemale ala kaitse-eesmärkide saavutamisele. Ala kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Ala terviklikkus on säilitatud, kui liigid ja elupaigatüübid on soodsas seisundis. Eeldatava mõju hindamisel on Euroopa Komisjoni poolt soovitatud järgmiseid indikaatoreid: ✓ Elupaiga pindala kadu; ✓ Killustatus; ✓ Häirimine; ✓ Populatsiooni asustustihedus; ✓ Veevarud ja -kvaliteet. Alljärgnevalt hinnatakse mõjusid mõjualale jäävate Natura 2000 alade kaupa. 1. Ropka-Ihaste loodusala Ropka silla rajamine Elupaigatüübid Ropka-Ihaste loodusala koosneb kahest lahustükist, millest Tartu linna haldusterritooriumile jääb põhjapoolne lahustükk. Üldplaneeringuga on kavandatud maakasutuse muutust ainult põhjapoolsel lahustükil, kus esinevad kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüüpidest lamminiidud (6450) elupaigatüüp (tabel 3.3). 44 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Tabel 3.3. Andmed Ropka-Ihaste loodusalal esinevate elupaigatüüpide kohta. Pindala, ha Pindala, ha Esinduslikkus/ (EELISe (Natura 2000 üldine Elupaigatüüp (kood) andmebaas, standardandmebaas, looduskaitseline 01.10.2019) 15.03.2019) väärtus 4) Lamminiidud Kogu 446,6 1) 517 Hea (B)/kõrge (6450) loodusalal kaitseväärtus (B) 1) 3) Põhjapoolsel 57,51 - - lahustükil Huumustoite- Kogu 30,6 2) 31 Hea (B)/väga lised järved ja loodusalal kõrge järvikud kaitseväärtus (A) (3160) Põhjapoolsel Ei esine - - lahustükil Soostuvad ja Kogu 60,0 2) 62 Väga hea soo- loodusalal (A)/väga kõrge lehtmetsad kaitseväärtus (A) (9080*) Põhjapoolsel Ei esine - - lahustükil 1) alus: EELIS andmebaasi „poollooduslikud kooslused“ (KR_PLK) andmekiht 2) alus: EELIS andmebaasi „natura elupaik“ andmekiht 3) eraldi põhjapoolse lahustüki kohta andmeid ei ole esitatud 4) alus: Natura 2000 standardandmebaas http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0040335, seisuga 15.03.2019 Ropka-Ihaste loodusala põhjapoolsele lahustükile kaaluti üldplaneeringu koostamise käigus Ropka silla ja selle peale- ja mahasõidutee (edaspidi „pealesõidutee“) ehitamist. Sild ja pealesõidutee on kavandatud olemasoleva reoveekollektori ja selle teenindustee lähedusse. Viimane projektlahendus Ropka silla ja selle Annelinna poolse pealesõidutee kohta pärineb aastal 2016 Ühinenud Arhitektid OÜ poolt valminud tööst Tartu linnas, Sadamaraudtee koridori projekteerimine põhitänavaks. Eskiisprojekt. Nimetatud töös on Ropka silla asukoha kohta toodud: Võrreldes varasemate Ropka silla kohta koostatud projektlahendustega, on silla asukohta muudetud ning toodud põhjapoole. Nimetatud muudatuse tingis teetrassi alla jääv ja jões asuv kanalisatsiooni düüker, millega varasemad lahendused ei olnud arvestanud. Ropka silla pealsesõidutee on kavandatud alale, kus esineb lamminiidud elupaigatüüp. Vaadeldavas piirkonnas paikneb reoveekollektoritrass koos teenindusteega, mis on rajatud kuni u 2 – 2,5 m kõrgusesse muldesse. Teenindustee laius on u 3 m ja mulde laius keskmiselt u 7,5 m. Teenindustee mulde alal (mulde piir pärineb 2016. a Ühinenud Arhitektid OÜ töös kasutatud geoaluselt) lamminiidud elupaigatüüpi ei esine (joonis 3.14) ning selle taastamine antud asukohas eeldaks tee likvideerimist. Elupaigatüüpi ei esine ka vahetult Emajõe äärsel alal, kus maapinna reljeef on kõrgem (üleujutusi võib esineda vaid erandlike väga kõrgete Emajõe veeseisude korral) ning kus kasvavad suuremad puud (joonis 3.13). Ülejäänud osas on ala valdavalt kas regulaarselt hooldatud (niidetud), mis on lamminiidud elupaigatüübi säilimiseks vajalik või on võimalik võsa eemaldamise ja hooldusega alustamise järgselt elupaigatüüpi taastada ja selle esinduslikkust tõsta (joonis 3.13). Regulaarselt hooldatud alade osas on Keskkonnaamet (15.10.2019 kirjas nr 6- 45 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ 5/19/25-3) toonud välja, et hooldatavate alade üldine looduskaitseline seisund ja esinduslikkus on hinnatud väga heaks (A) ning hoolduse jätkumisel alade seisund kindlasti säilib. Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 (Keskkonnaamet, 2015) kohaselt seisneb kaitseala lamminiitude väärtus Tartu linnas ja selle lähiümbruses peamiselt linnustikule elupaiga pakkumises ning puhveralana toimimises üleujutuste ajal. Lisaks on Emajõe kallas üks ulatuslikumaid suurte jõgede kallastel säilinud lamminiitude alasid Eestis. Mitmekesiste keskkonnatingimustega lamminiidud on elupaigana olulised ka eri liigirühmadele (nt putukad, taimed, linnud, kahepaiksed), keda lammialade käekäik otseselt mõjutab, sealhulgas linnu- ja loodusdirektiivi liike või ka ainult Eesti mastaabis kaitstavaid liike. Luhtade hoolduskava (2011) järgi on Ropka-Ihaste lamminiidud ühed esinduslikumad Eestis. Arvestades, et pärast 2011. a on Ropka-Ihaste lamminiitude hooldamine jätkunud, võib ka tänases olukorras neid pidada üheks esinduslikemaiks Eestis. Oluline on siinkohal ka välja tuua, et lamminiidud elupaigatüüp on Euroopas esindatud vaid Baltimaades, Soomes ja Rootsis. Seejuures on Eesti ainuke riik, kus nende elupaigatüüpide seisund on perioodil 2013-2018 püsinud stabiilne, mujal on seisund halvenenud (alus: https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/reports2012, 27.11.2019). Ühinenud Arhitektid OÜ (2016) töö kohaselt kavandatakse Ropka sild ja pealesõidutee 2+2 sõidurajaga ning mõlemale poole sõiduteed kergliiklusteed. Sõiduradade kogulaius oleks 19,5 m ning kogu teemaa-ala laiuseks kujuneks u 39 m (Ihaste tee ristmiku läheduses on teemaa-ala laiem). Ühinenud Arhitektid OÜ (2016) töö seletuskirjas on toodud, et sillale pealesõidutee muldkeha kõrgust on soovitav viia minimaalseks, mis tagaks silla alt vaba läbipääsu kaldaäärsel alal. Põhimõtteliselt on soovitav sild rajada sammastele ka osaliselt pealesõidutee osas. Kuigi Ühinenud Arhitektid OÜ (2016) töös ei ole täpselt määratud millisel kaugusel Emajõest hakkaks muldepiir kulgema, on käesolevas töös eeldatud, et silla pealesõidutee muldepiir hakkab kulgema praegusest Emajõe äärsest matkarajast Anne linna pool (joonis 3.14). Seega oleks pealesõidutee Emajõe poolses osas, kus lamminiidud elupaigatüüpi esineb minimaalselt ehitatud sammastele, ülejäänud pealesõidutee lõigu osas aga muldesse. Sellise lahenduse korral jääks mulde alla ehk väheneks lamminiidud elupaigatüübi pindala 2,7 ha võrra, sh hooldataval lamminiidul 1,47 ha. Kuigi pindala vähenemine võrreldes kogu Ropka-Ihaste loodusalal esineva lamminiidud elupaigatüübi pindalaga ei ole suur (2,7 ha 446,6 ha-st on 0,6%) on pindala vähenemine siiski olemas. Lisaks säiliks tulenevalt reoveekollektoritrassi olemasolust põhimahus ka selle teenindustee. Nimetatud asjaolu tõttu muutuks keeruliseks Ihaste tee poolses osas teenindustee ja kavandatava tee vahele jääva lamminiidud elupaigatüübi hooldus ning võib eeldada pikemas perspektiivis ka antud alal elupaigatüübi kadumist. Ühtlasi takistab kahe teemulde olemasolu praegusega võrreldes veelgi luhtade üleujutusaegset vee liikumist ehk niiskusrežiimi (mõju aitaks leevendada piisava arvu truupide rajamine). Arvestades, et Ropka silla pealesõidutee piirkonnas on lamminiitude esinduslikkus ja looduskaitseline seisund kõrge, siis kaasneb elupaigatüübi pindala vähenemise ja lammiala killustamisega (elupaigatüüp paikneb mõlemal pool kavandatavat teed) ebasoodne mõju. Keskkonnaametis 7. oktoobril 2019 toimunud Tartu ÜP töökoosolekul tõdeti, et Keskkonnaameti kui kaitseala valitseja seisukoht on, et Ropka silla ja pealesõidutee rajamisega ei tohi halveneda loodusala elupaigatüübi seisund, sh väheneda lamminiidud elupaigatüübi pindala ega saada kahjustatud piirkonna niiskusrežiim. 46 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Joonis 3.13. Vaated Ropka-Ihaste loodusalale planeeritava Ropka silla juurdepääsutee piirkonnas. Ülemine rida: regulaarselt hooldatud lamminiidud, keskmine rida: vähene hooldus või vajalik võsa eemaldamine, alumine rida: alad, kus lamminiit elupaigatüüp puudub. Fotod: Alkranel OÜ, 02.11.2019. 47 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Joonis 3.14. Kavandatava Ropka silla ja pealesõidutee paiknemine Ropka-Ihaste loodusalal. Kavandatava teekoridori aluseks on Ühinenud Arhitektid OÜ (2016) töö. Hooldatud lamminiidud on määratud 2018. a seisuga. Aluskaart: Maa-amet, 2019. Kuna Ropka silla ja pealesõidutee rajamine muldesse või sammastele (kaasneb ka elupaigatüübi pindala vähenemine) läbi Ropka-Ihaste loodusala ei ole loodusala kaitse-eesmärki silmas pidades võimalik, siis analüüsitakse alljärgnevalt ka teisi võimalikke tehnilisi lahendusi (tunnel, rippsild). Tunnel Lamminiidud elupaigatüübi säilimisel on üheks ohuteguriks pinnase niiskusrežiimi muutumine. Seejuures on lamminiitude niiskusrežiim otseselt seotud pinna- ja pinnaseveega, sh Emajõe veetasemega. Ropka-Ihaste ühendustee rajamisel tunnelisse on oluline, et tunnel ei paikneks maapinnale liiga lähedal (võiks avaldada mõju pinnase niiskusrežiimile). Piirkonna maapinna geoloogilist ehitust on uuritud 1981. a Ihaste reoveekollektori rajamise ehitusgeoloogiliste uuringute (Riiklik Ehitusuuringute Instituut, 1981; joonis 3.15) käigus. Kuna maakasutus vaadeldavas piirkonnas ning maapinna geoloogiline ehitus ei ole muutunud, siis on nimetatud uuringu tulemused asjakohased ka tänases kontekstis. Uuringu käigus puuriti praeguse reoveekollektoritrassi asukohas 19 puurauku sügavusega kuni 20 m. Riikliku Ehitusuuringute Instituudi (1981) aruande kohaselt levivad piirkonnas laialdasemalt Pleistotseeni glatsiaalsed ja fluvioglatsiaalsed setted. Uuritud 20 m sügavuses lasub saviliivmoreen, mille pealispind jääb Ihaste tee ja Emajõe vahelisel alal u 4 m sügavusele 48 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ maapinnast. Saviliivmoreenis esineb liivasemaid vahekihte ja kruusa ning kruus-saviliiva ja - läätsi, kohati ka saviläätsi. Saviliivmoreen on plastne. Saviliivmoreeni katavad Holotseeni alluviaalsed setted ja soosetted. Alluviaalsete setete alumise osa moodustab orgaanilist ainet sisaldav kohev kuni kesktihe tolm- ja peenliiv (kihi paksus ulatub 2 meetrini). Emajõe lammi peal lasub tolm- ja peenliiva kihil paiguti voolava konsistentsiga järvekriit (kihi paksus ulatub 0,7 m). Kogu vaadeldava lõigu ulatuses lasub alluviaalsetel setetel maapinnast alates turvas. Turvas on keskmiselt lagunenud, kihi alumises osas ka halvasti lagunenud. Turbakihi paksus ulatub 3,5 meetrini. Joonis 3.15. Väljavõte Riikliku Ehitusuuringute Instituudi (1981) ehitusgeoloogilise uuringu aruandest Ihaste reoveekollektori piirkonnas (Emajõe kallas paikneb maapinna läbilõike vasakus servas). Piirkonna geoloogilises ehituses sisaldavad pinnasevett turba, peenliiva ja kruusa kihid. Veepidemeteks on järvekriit ja saviliivmoreen (Riiklik Ehitusuuringute Instituut, 1981; joonisel 3.15 vastavalt kihid nr 4 ja 8). Järvekriit levib lammialal paiguti, seega on pinnase niiskusrežiimi säilitamiseks vajalik, et rajatav tunnel paikneks põhilise veepideme – saviliivmoreeni kihi all, liivakivis. Oluline ka ehitustehniliselt, kuna piirkonnas on saviliivmoreeni ülemine osa plastne, mis teeb tunneli ehituse keeruliseks. Seega tuleks tunnel pinnase niiskusrežiimile avalduda võiva mõju vältimiseks rajada lammialal vähemalt 20+ m sügavusele maapinnast. Rippsild Lamminiidud elupaigatüübi pindala vähenemise vältimiseks oleks teoreetiline võimalus ka rajada Ropka sild ja pealesõidutee luhaala kohale ehk sisuliselt rajada rippsild. Luhaala laius Ihaste teest Emajõeni on u 800 m (sild paigutuks seejuures maailma 60 pikima sammastevahega rippsilla hulka!, vt https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_longest_suspension_bridge_spans, 06.11.2019). Seejuures tuleb aga arvestada, et lamminiitude elupaigatüübi seisundi halvenemist soodustab valgustingimuste muutumine. Lamminiitude taimestikus esinevad valguslembesed liigid, mis võivad kaduda valgustingimuste halvenemisel. Nimetatud asjaolu on mh seotud ka võsastumise vältimise vajadusega lamminiitudel. Ropka silla rajamisega üle luhaala rippsillana kaasneb teatud 49 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ ulatuses maapinna varjutamine. Kõige enam varjutaks sild maapinda südasuvise päikese tingimustes, mis kattub ka vegetatsiooniperioodiga. Rippsild ületaks ka Ihaste teed ning Ihaste teel liiklusohutuse tagamiseks peaks sild paiknema vähemalt 5 m kõrgusel maapinnast. Arvestades ka silla laiust ja asjaolu, et kuigi päikese kõrguse ja liikumisega varju ulatus ja asukoht muutub, siis ei saa välistada ebasoodsat mõju seoses elupaigatüübi valgustingimuste muutusega, kuna silla alusel maa-alal esineb piirkondi, kuhu otsene päikesevalgus ei jõuaks ka juhul, kui silla kõrgus maapinnast on 10 m. Oluline on, et silla alla jääksid osaliselt ka kõrge looduskaitselise väärtusega lamminiidud, mis silla ehitustööde ajal saaksid kahjustatud. Kuigi ehitusaegsed mõjud on üldjuhul lühiajalised ja pöörduvad, siis antud asukohas on tegemist turbamuldadega, mis on rasketehnikaga liikumise suhtes väga tundlikud ning võimalikud taastumisprotsessid on väga pikaajalised. Seega ei ole rippsilla rajamisega üle luhaala võimalik tagada elupaigatüübi soodsat seisundit ja loodusala kaitse-eesmärkide täitmist. Rippsilla ühe alamvariandina kaaluti ka lahendust, kus sõidusuunad oleksid eraldi sildadel ning nende vahel paikneks nö avatud maa-ala (joonis 3.16). Eraldatud sõidusuundadega rippsilla korral ei tekiks tulenevalt sõidusuundi eraldava nö vaba maa-ala tõttu silla alla selliseid piirkondi, mis oleksid terve ööpäeva pidevalt otsese päikesevalguse eest varjatud, kuid siiski oleks teatud alad varjutatud enam kui 30% päevaajast. Eeldusel, et silla kandesambad ei jääks lamminiidud elupaigatüübile, ei ole ette näha ka otsest elupaiga pindala vähenemist. Seega võrreldes ühe tervikliku rippsilla rajamisega oleks eraldatud sõidusuundadega rippsild eelistatum. Samas tuleb ka siinkohal silmas pidada, et silla alla jääksid osaliselt kõrge looduskaitselise väärtusega lamminiidud, mis silla ehitustööde ajal saaksid tõenäoliselt kahjustatud. Lisaks on oluline, et rippsilla rajamisega kaasneks mürahäiring, mis on oluline linnustikust lähtuvalt (vt täpsemalt allpool Ropka-Ihaste linnualale avalduvat mõju). Kergliiklustee Ropka silla põhilahenduse (Ühinenud Arhitektid OÜ, 2016) kohaselt paikneks kergliiklustee silla ja pealesõidutee servades ehk joonisel 3.14 esitatud Ropka silla ja pealesõidutee maa-ala sees ning mõjusid on käsitletud eespool. Sama kehtiks ka 1-osalise rippsilla puhul. Kergliiklustee rajamine tunnelisse koos autoliiklusega ei oleks tunneli pikkust arvestades nii liiklusohutuse kui ka eeldatava kasutatavuse osas eelduslikult otstarbekas. Rippsilla alamvariandina (eraldatud sõidusuunad) lahenduse korral kulgeks kergliiklustee mööda olemasolevat reoveekollektori teenindusteed ning Emajõe ääres toimuks sillale peale- ja mahasõit vastavate lisaradade kaudu. Seejuures paikneks põhjapoolsem kergliiklustee pealesõit aga lamminiidud elupaigatüübil ehk esineks elupaigatüübi pindala vähenemine, mis ala kaitse-eesmärki silmas pidades ei ole realiseeritav. Lõunapoolne mahasõit ei jääks otseselt elupaigatüübile, seega otsest pindala vähenemist ega ka varjutuse ebasoodsat mõju ette näha ei ole. Kuna elupaigatüübi pindala vähenemine ei ole loodusala kaitse-eesmärki silmas pidades lubatav, siis peab kergliiklustee mahtuma olemasolevale u 3 m laiusele teenindusteele. Lähtuvalt asjaolust, et Emajõe ääres teenindustee otsas lamminiidud elupaigatüüpi ei esine, on võimalik elupaigatüüpi kahjustamata rajada ka ainult kergliiklusele mõeldud sild. Kuid ka siin on oluline, et kergliiklustee paigutuks olemasolevale teenindustee muldele. Seega ei ole ette näha lamminiidud elupaigatüübi pindala vähenemist, killustamist ega ebasoodsat mõju seisundi säilimisele olukorras, kui kergliiklustee koos kergliiklusele mõeldud sillaga rajatakse olemasolevale teenindusteele (vt lisaks ka mõju Ropka-Ihaste linnualale). 50 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Joonis 3.16 Rippsilla alamvariant kui sõidusuunad paiknevad eraldi sildadel. Aluskaart: Maa- amet, 2019. Kõrgepinge elektriõhuliini maakaablisse viimine ÜP-ga nähakse ette Ropka-Ihaste loodusalal olemasoleva kõrgepinge elektriõhuliini demonteerimist ja nende asendamist maakaabliga. Tegevus toimuks Ropka-Ihaste loodusala põhjapoolse lahustüki lõunaosas (joonis 3.17). Maakaabli asukoht läbiks lamminiidud elupaigatüüpi. Arvestades, et tegevus toimub kitsal maa-alal ning ei too kaasa pöördumatuid muudatusi piirkonna kooslustes (maakaabli paigaldamise järgselt on alal elupaigatüübi taastumine võimalik), siis ei ole ette näha ebasoodsat mõju elupaigatüübi soodsa seisundi säilimisele. 51 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Joonis 3.17. Kõrgepinge elektriõhuliini ja ÜPga kavandatava maakaabli paiknemine Ropka-Ihaste loodusalal. Alus: Maa-amet, 2020. Teisi kaitse-eesmärgis nimetatud elupaigatüüpe Tartu linna haldusterritooriumile ei jää ning ÜPga ei kavandata ka tegevusi, mille mõju võiks ohustada huumustoitelised järved ja järvikud (3160), ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) elupaigatüüpide soodsat seisundit. Kaitse-eesmärgis nimetatud liigid Nahkhiireliigi – tiigilendlase (Myotis dasycneme) toitumisalaks on Emajõgi ja selle kalda ala, aga ka jõe vanad soodid. EELISe (01.11.2019) andmetel on tiigilendlase elupaigaks registreeritud Emajõe koridor ja vana soodi piirkond. Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava (2017) toob peamiste ohuteguritena välja talvituspaikade hävimise ja nahkhiirte häirimise talvituspaikades, väiksema tähtsusega ohuteguriteks on suviste varjepaikade hävimine, metsade majandamine jms. Talvitumiskohtadeks on peamiselt koopad, keldrid jms varjepaigad. Ropka- Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2015-2024 (Keskkonnaamet, 2015) kohaselt tiigilendlase pesitsemise kohta piirkonnas infot ei ole. Teatud häiringud võivad kaasneda Ropka silla ehitustegevuse ja hilisema kasutusega kaasneva müraga. Samas on nimetatud mõjud minimaalsed, millega nahkhiired kohanevad, arvestades seejuures, et nahkhiirte toitumispaigad on esindatud ka Tartu linna südames Emajõe kallastel. Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2015-2024 (Keskkonnaamet, 2015) toob tiigilendlasega seoses välja, et otseseid ohutegureid teada ei ole, kuid liigi toitumisalade säilimiseks on vajalik üleujutatavate luhaniitude avatuna hoidmine. Tiigilendlane toitub veekogude kohal ja varjub 52 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ päevasel ajal puuõõnsustes või hoonete katusealustesse. Seega luhaalade avatuna hoidmisega kaasnevad vaid kaudsed soodsad mõjud (nt veekogu ja varjepaiga vaheline ühenduskoridor avatud maastiku kohal). Eelnevaid asjaolusid arvestades ei ole ette näha üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste ellu viimisel ebasoodsat mõju tiigilendlase soodsa seisundi säilimisele. Kavandatavale Ropka sillale ja pealesõiduteele lähim suur-rabakiili (Leucorrhinia pectoralis) leiukoht on EELISe andmebaasis registreeritud u 80 m kaugusel lõuna suunas (joonis 3.18). Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2015-2024 (Keskkonnaamet, 2015) on suur-rabakiili elupaigaks peamiselt vanasoodid ja nende lähialad. Kaitsekorralduskavas tuuakse välja, et suur-rabakiili puhul on tegu väikesearvuliselt esineva liigiga, kelle jaoks pole kaitseala kõige esinduslikum ja olulisem esinemisala. Seega kaitsekorralduslikke eesmärke eraldi ei seata, sest liikide kaitse tagatakse poollooduslke koosluste ja märgala kaitsega. Arvestades üldplaneeringuga kavandatavaid tegevusi, siis ei ole ette näha ebasoodsa mõju ilmnemist liigi soodsa seisundi säilimisele. Emajõega on seotud järgmiste liikide elupaik: harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus). Üldplaneeringuga kavandatavast lähtuvalt võib antud liike mõjutada Ropka silla ehitusaegse ja maakaabli jõe põhja paigaldamise aegse tegevusega kaasnev võimalik veekvaliteedi (heljum) halvenemine. Samas on tegemist lühiajalise mõjuga, mis ei avalda pikaajalises skaalas ebasoodsat mõju liikide soodsa seisundi säilimisele. Lisaks võttes aluseks Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2015-2024 (Keskkonnaamet, 2015) ja Ropka loodusala Natura standardandmevormi (15.03.2019) andmed, siis ei ole ühegi eelnimetatud liigi jaoks Emajõgi Ropka silla piirkonnas väga oluliseks elupaigaks (looduskaitseline väärtus „C“). Emaputk (Angelica palustris) on EELISe andmebaasi andmetel Ropka-Ihaste loodusalal levinud põhimahus loodusala põhjapoolsel lahustükil (joonis 3.18). Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2015-2024 (Keskkonnaamet, 2015) alusel on emaputk Eestis väheneva arvukusega taim, mis on Eesti punase nimestiku järgi ohustatud seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina II kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Emaputke kasvab keskkonnaregistri andmetel peamiselt Lääne-Eestis või Tartus ja selle lähiümbruses, peamised levikualad on rannaniidud. Liigi peamisteks ohuteguriteks on metsamajanduslik tegevus, ehitus ja soode kuivendamine. Emaputke seisundit Ropka-Ihaste looduskaitsealal ohustab luhtade kinnikasvamine. Emaputk eelistab kasvada otseses päikesepaistes, kuid talub ka kuni 30% varju. Ta on küll lopsaka kasvuga ja konkurentsivõimeline – konkureerib edukalt teiste niidutaimedega –, kuid põõsarinde tihenedes kaob. Ka seemned idanevad vaid valgusrikastes kohtades (Tali & Kärgenberg, 2004). Ropka silla ja pealesõidutee rajamisega lõigatakse läbi Ropka-Ihaste loodusala peamine ja ulatuslikum emaputke levikuala. Arvestades, et tegemist on valgusnõudliku liigiga, siis on tõenäoline, et lisaks pealesõidutee mulde alla jäävale otsesele kasvukoha kaole, väheneb kasvukoha väärtus ka tugisammastele rajatud silla alusel maa-alal (ja ka 1-osalise rippsilla alusel alal). Eraldatud sõidusuundadega rippsilla puhul esineb otsese päikesevalguse varjutamine väiksemal maa-alal võrreldes 1-osalise rippsillaga. Kuna Ropka-Ihaste loodusalal ja selle lähiümbruses asuvad Tartu ja Lõuna-Eesti peamised emaputke kasvukohad, siis on oluline vältida Ropka-Ihaste loodusalal kasvukoha vähenemist või kasvutingimuste halvendamist. Seega võib 53 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Ropka silla ja pealesõidutee rajamine (muldesse, sammastele või rippsillana) tuua kaasa ebasoodsa mõju emaputke asurkonna soodsa seisundi säilimisele. Ebasoodsat mõju on võimalik vältida Ropka-Ihaste ühendustee tunnelisse rajamisega (vt peatüki Elupaigatüübid alamjaotist). Joonis 3.18. Emaputke ja suur-rabakiili leiukohad Ropka silla läheduses. Alus: EELIS, 2019; Maa-amet, 2019. ÜPga kavandatava maakaabli asukoht läbib emaputke kasvukohta (joonis 3.17). Teisalt taastuvad maakaabli rajamise järgselt piirkonna kooslused, kuna maakaabli peale tuleb pinnase tagasitäide ja ala on taimestikule uuesti taasasustatav. Seetõttu ei ole ette näha pöördumatuid mõjusid. Seega säilivad ka emaputke kasvukohad. Siiski tuleb maakaabli paigaldamise projekteerimise käigus viia kavandatavas asukohas läbi liigiinventuur selgitamaks välja maakaabli koridori jäävate emaputke isendite esinemine. Liigi isendi kaitse tagamiseks tuleb korraldada töötsooni jäävate emaputkede ümberasustamine, taotledes selleks vastavat luba Keskkonnaametilt. Täpne ümberasustamise asukoht ja tingimused tuleb välja selgitada koostöös vastava eriala eksperdiga, lähtudes seejuures Vabariigi Valitsuse 15.07.2004. a määrusest nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord. Nimetatud leevendava meetmega arvestamisel ei ole ebasoodsa mõju esinemist liigi soodsa seisundi säilimisele ette näha. Kokkuvõtvalt ei ole üldplaneeringuga kavandatava Ropka silla ja pealesõidutee rajamisega (muldesse, tugisammastele või rippsillana) võimalik välistada ebasoodsa mõju esinemist lamminiidud elupaigatüübi ja emaputke kasvukoha soodsa seisundi ja terviklikkuse säilimisele ega tagada Ropka-Ihaste loodusala kaitse-eesmärkide täitmist. Mõju on võimalik 54 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ vältida Ropka-Ihaste ühendustee rajamisel tunnelisse, mis pinnase niiskusrežiimile avalduda võiva mõju vältimiseks lammialal peab asuma vähemalt 20+ m sügavusel maapinnast. ÜP- ga kavandatava maakaabli paigaldamisel tuleb projekteerimise käigus läbi viia emaputke liigiinventuur ning vajadusel teostada koridori jäävate isendite ümberasustamine. Koondkokkuvõte on esitatud tabelis 3.4. Tabel 3.4. Ropka-Ihaste loodusalal kaitstavad elupaigatüübid ja liigid ning nendele avalduv mõju. Asukoht või Elupaigatüübi kaugus ÜPga Peamised Nr nimetus (kood) Võimalik mõju kavandatavast ohutegurid või liigi nimetus tegevusest Ropka silla ja pealesõidutee rajamisel muldesse, sammastele või rippsillana (kaasneb elupaigatüübi pindala vähenemine ja/või elupaiga varjutamine) läbi Ropka-Ihaste loodusala, kaasneb ebasoodne mõju lamminiidud elupaigatüübi seisundi ja terviklikkuse säilimisele ning loodusala kaitse-eesmärgi Ropka sild ja täitmist ei ole võimalik tagada. Mõju on pealesõidutee ning Niitmise lakkamine, võimalik vältida Ropka-Ihaste ühendustee kavandatava võsastumine Lamminiidud rajamisel tunnelisse, mis pinnase 1 maakaabli (6450) niiskusrežiimile avalduda võiva mõju asukohakoridor Niiskusrežiimi vältimiseks lammialal peab asuma jäävad elupaiga- muutus vähemalt 20+ m sügavusel maapinnast. tüübile Maakaabli paigaldamine toimub kitsal maa-alal ning ei too kaasa pöördumatuid muudatusi piirkonna kooslustes (maakaabli paigaldamise järgselt on alal elupaigatüübi taastumine võimalik). Seega ei ole ette näha ebasoodsat mõju elupaigatüübi soodsa seisundi säilimisele. Talvituspaikade hävimine Häirimine talvituspaikades Ette ei ole näha üldplaneeringuga Tiigilendlane Emajõe koridor on kavandatavate tegevuste ellu viimisel 2 (Myotis toitumisalaks Suviste varjepaikade ebasoodsat mõju tiigilendlase soodsa dasycneme) hävimine seisundi säilimisele. Metsade majandamine 55 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Veekogude reostus ja eutrofeerumine Kuivendamine Ropka silla ja pealesõidutee Tiikide asustamine asukohale lähim Arvestades üldplaneeringuga Suur-rabakiil kaladega leiukoht on EELISe kavandatavaid tegevusi, siis ei ole ette 3 (Leucorrhinia andmebaasis näha ebasoodsa mõju ilmnemist liigi pectoralis) Karjatamise registreeritud u 80 soodsa seisundi säilimisele. lõpetamine ja m kaugusel lõuna maakasutuse muutus suunas Asurkonna isolatsiooni jäämine ja killustamine Harilik tõugjas Üldplaneeringuga kavandatavast lähtuvalt (Aspius aspius), võib antud liike mõjutada Ropka silla harilik hink ehitusaegse ja maakaabli jõe põhja Veekogu (Cobitis taenia), paigaldamise aegse tegevusega kaasnev eutrofeerumine ja harilik võldas võimalik veekvaliteedi (heljum) reostus 4 (Cottus gobio), Emajõgi halvenemine. Samas on tegemist harilik vingerjas lühiajalise mõjuga, mis ei avalda Veerežiimi ja -taseme (Misgurnus pikaajalises skaalas ebasoodsat mõju muutused fossilis), laiujur liikide soodsa seisundi säilimisele. (Dytiscus Pikaajalist ebasoodsat mõju ette näha ei latissimus). ole. Kuna Ropka-Ihaste loodusalal ja selle lähiümbruses asuvad Tartu ja Lõuna-Eesti peamised emaputke kasvukohad, siis on oluline vältida Ropka-Ihaste loodusalal kasvukoha vähenemist või kasvutingimuste halvendamist. Seega Metsamajanduslik võib Ropka silla ja pealesõidutee rajamine tegevus (muldesse, sammastele või rippsillana) tuua kaasa ebasoodsa mõju emaputke Ehitus Ropka sild ja asurkonna soodsa seisundi säilimisele kas pealesõidutee ning tänu elupaiga pindala vähenemisele või Emaputk Soode kuivendamine kavandatava tänu elupaiga valgustingimuste 5 (Angelica maakaabli halvenemisele. Ebasoodsat mõju on palustris) Luhtade asukohakoridor võimalik vältida Ropka-Ihaste ühendustee kinniskasvamine läbivad kasvupaika tunnelisse rajamisega. Kasvukoha ÜP-ga kavandatava maakaabli valgustingimuste paigaldamisel tuleb projekteerimise muutumine käigus läbi viia emaputke liigiinventuur ning vajadusel teostada koridori jäävate isendite ümberasustamine. Meetmega arvestamisel ei ole ebasoodsat mõju liigi soodsa seisundi säilimisele ette näha. 2. Ropka-Ihaste linnuala Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 (Keskkonnaamet, 2015) alusel kuulub ala rahvusvahelise tähtsusega linnualade hulka, mis vastab globaalse (IBA-ala) ja üle- 56 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ euroopalise tähtsusega linnuala kriteeriumidele ning on üle-euroopalise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 linnuala. Tegemist on ühe tähtsama veelindude rändepeatuspaiga ja pesitsusalaga Ida- Eestis. Ühtlasi on tegemist ühe Eesti liigirikkama alaga. Peamise ja väärtuslikuma osa kaitseala linnustikust moodustavad veelise ja poolveelise eluviisiga liigid, kelle jaoks kaitseala on oluline nii pesitsus-, toitumis- kui rändepeatuspaigana. Kõige silmatorkavama osa linnustikust moodustavad hanelised (luiged, haned, pardid, vardid, sõtkas) ning kurvitsalised (kiivitaja, tutkas, tildrid, kajakad, viired ja tiirud). Pesitsejatest esinevad siin kõik tüüpilised luha- ja järvelinnud. Ala kuivemad rohumaad on üheks paremaks rukkiräägu pesitsusalaks Eestis. Parimatel aastatel pesitseb siinsetel üleujutatud rohumaadel sadu täpikhuikusid, ka Eestis haruldane väikehuik on siin regulaarne pesitseja. Tüüpiliseks asukaks niisketel rohumaadel on ka looduskaitseliselt oluline liik rohunepp. Nii pesitsevate kui rändel peatuvate lindude arvukuse, liigilise koosseisu ja paiknemise linnualal määrab suuresti kevadise üleujutuse ulatus ja kestus. Kõrgema veetaseme ja kestvama üleujutusega aastatel peatub alal rohkem linde. Kõrgema veetasemega aastatel on vähem ruumi ja seega vähem arvukad kuivemaid rohumaid eelistavad liigid nagu rukkirääk ja rohunepp. Samas võivad väga madala veetasemega aastatel veelinnud ja kurvitsalised alalt hoopis puududa, esinedes väikesearvuliselt vaid veekogude ääres. Neil aastatel on enam kuivi alasid eelistavaid liike (Keskkonnaamet, 2015). Linnustiku seisukohast on ohuteguriks lisaks otsesele elupaiga kadumisele ka müraga kaasnev häiring (eriti pesitsusajal). Ropka silla rajamisega kaasneva liiklusmüra modelleerimist teostatud ei ole, samas saab siinkohal tuua teatud paralleele Ringtee silla liiklusmüra alusel. Ringtee silla rajamisele eelnevalt teostati müra modelleerimised Tartu linna idapoolse ringtee eelprojekti KMH (Ramboll Eesti AS, 2009) raames. Ramboll Eesti AS (2009) töös modelleeritud müratasemed lähtusid Ringtee silla 2035. a prognoositud ööpäeva keskmisest liiklussagedusest 18 000 sõidukit/ööpäevas. Eeldades, et tipptunni liiklussagedus moodustab 10% ööpäeva keskmisest liiklussagedusest, oleks Ringtee silla prognoositud tipptunni liiklussagedus 1800 sõidukit/tunnis. Seega oleks Ramboll Eesti AS (2009) töös Ringtee silla liiklussagedus ligikaudu 2 korda suurem kui Ropka silla 2030. a prognoositud liiklussagedus (Stratum OÜ (2016) alusel sõltuvalt stsenaariumist jääb Ropka silla 2030. a prognoositud liiklussagedus vahemikku 929-1109 sõidukit/tunnis). Müra puhul on teada, et liiklussageduse vähenemisel/suurenemisel kaks korda väheneb/suureneb müratase samas punktis 3 dB (Lahti, 2008). Samuti on teada, et müraallika ja vastuvõtja vahelise vahemaa vähenemisel/suurenemisel kaks korda suureneb/väheneb müratase 3 dB. Ramboll Eesti AS (2009) töös on Ringtee silla osas toodud: avatud maastikul pole müra levimine tõkestatud ning kuna planeeritav tee kulgeb läbi Ropka-Ihaste linnu-ja loodusala põhja- ja lõunapoolse lahustüki, siis päevasel ajal 50 dB mürataseme (2 m kõrgusel maapinnast) levik kaitsealale on kuni 500 meetrit teeservast. Eeltoodud mürataseme muutuse põhimõtet arvestades ulatuks Ropka silla puhul 50 dB müratase kuni 250 m kaugusele sillast ja pealesõiduteest. Liiklusmüra on võimalik leevendada nt müratõkete paigaldamisega müraallika (või vastuvõtja) lähedusse. Samas Ringtee silla puhul jõuti KMH käigus tõdemusele, et piisavalt kõrgete müratõkkeseinte (5 m kõrgused) rajamine sillale ja mahasõidule ei ole keerukatest piirkonna ehitusgeoloogilistest tingimustest lähtuvalt realistlik ning lähimate elamuteni jõudva mürataseme normidele vastavusse viimiseks otsustati kasutada kombineeritud lahendust ehk madal müratõke sillal/pealesõidul ja täiendav müratõke hoonete juures. Seega modelleeriti müra levik silla pealesõiduteele kavandatud 1,4 m kõrguste müratõkkeseintega (lisaks pinnavallid elamute juures). 57 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Nimetatud lahenduse puhul saavutati päevasel ajal müratase 50 dB u 350 m kaugusel ja 55 dB u 90 m kaugusel silla/tee servast. Ropka silla puhul võiksid sarnase lahendusega (1,4 m müratõkkesein) vastavad müratasemed olla saavutatud 50 dB puhul u 125 m kaugusel ja 55 dB puhul u 45 m kaugusel teest. Dooling & Popper (2007) uuringu kohaselt võib lindude suhtlushelisid ja nende keskkonnahelide jälgimist varjutama hakata pidev müratase vahemikus 50-60 dB(A). On tehtud ka linnustiku- uuringuid (McClure jt, 2013) olukordades, kus maastikule, millel puudub maantee on „lisatud“ maanteemüra (kõlarite kaudu). Sellise „fantoommaanteega“ olukorras vähenes piirkonna linnukuse arvukus u kolmandiku võrra võrreldes samal katseperioodi „ilma maanteeta“ päevadega. Järgnevalt on analüüsitud Ropka silla pealesõidutee läheduses teadaolevate elupaikadega linnuliikidele avalduda võivat mõju. Teiste Ropka-Ihaste linnuala kaitse-eesmärgis nimetatud linnuliikidele avalduvat mõju käsitleb tabel 3.5. Ropka silla peale- ja mahasõit läbib rohunepi elupaika (EELISe andmebaas, detsember 2019; joonis 3.19), kus varasematel aastatel on tuvastatud ka rohunepi mängud. Rohunepi esinemine Ropka-Ihaste loodusalal on üks kriteeriumitest, miks Ropka-Ihaste loodusala on arvatud ka rahvusvahelise tähtsusega linnualade (IBA) hulka. Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 (Keskkonnaamet, 2015) alusel on rohunepp Ropka-Ihaste luha ja Aardla poldri märgade niitude väiksearvuline haudelind. Tulenevalt veeseisust ja niitmisest on rohuneppide mänguplats eri aastatel erinevates kohtades ja seetõttu pole kõigil aastatel just täpset mänguplatsi üles leitud. Alal olevates mängudes on kokku vähemalt 10-15 isaslindu. Ihaste sihtkaitsevööndis on aastaid olnud max 3-5 isaslindu. Peamised ohutegurid on seotud elupaiga kadumisega aga ka pesitsusaegse häirimisega. Rohunepp on pelglik lind, olles pesitsusperioodil (aprilli keskpaik kuni juuli keskpaik) mürahäiringute suhtes tundlik. Ropka silla rajamisega kaasneb otsene elupaiga (lamminiit) kadumine, v.a olukorras kui kavandatakse eraldatud sõidusuundadega rippsild või tunnel. Eelnevad lahendused aitavad vältida elupaiga kadu, kuid rippsilla rajamise ja kasutamisega kaasneb mürahäiring, mille tulemusena Ropka silla pealesõidutee asukohas luhaala killustub (tekivad senisega võrreldes kõrgema müratasemega tsoonid). Joonisel 3.19 on esitatud müraolukord (Ringtee silla analoogia põhjal) rohunepi elupaiga läheduses kui rajatakse Ropka sild koos pealesõiduga ning tee serva on rajatud 1,4 m kõrgune müratõkkesein. Olukorras, kui müratõkkeseina ei rajataks ulatuks 50 dB müratase Ropka sillast/pealesõidust joonisel tooduga võrreldes veelgi ulatuslikumale alale. Lisaks on tõenäoline, et silla füüsiline paiknemine avatud maastikul vähendab elupaiga sobilikkust eelkõige silla all ja selle lähialal. Seega eelnevaid asjaolusid arvestades on tõenäoline, et Ropka silla pealesõidutee lähiala väärtus rohunepi elupaigana silla rajamisega väheneks. Ebasoodsaid mõjusid, mis võivad põhjustada rohunepi elupaiga seisundi mittesäilimist antud piirkonnas on võimalik vältida vaid maapinna niiskusrežiimi mittemõjutava tunneli rajamisega. Olemasolev reoveekollektori teenindus tee läbib rohunepi elupaika. Olukorras, kui teenindustee kujundatakse kergliiklusteeks on oluline vähendada võimalikku häirimist eelkõige rohunepi pesitsusperioodil. Kuna rohunepp on öise eluviisiga, siis võimaliku häiringu minimeerimiseks tuleb vältida kergliiklustee valgustamist vähemalt pesitsusperioodil (aprilli keskpaik kuni juuli keskpaik). Ropka silla pealesõidutee lähistele jäävad rukkiräägu leiukohad. Rukkiräägu esinemine Ropka- Ihaste loodusalal on sarnaselt rohunepile üks kriteeriumitest, miks Ropka-Ihaste loodusala on 58 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ arvatud ka rahvusvahelise tähtsusega linnualade (IBA) hulka. Rukkiräägu arvukus on viimasel kümnendil pidevalt vähenenud, eelkõige Lääne-Euroopas. Samas toob Keskkonnaagentuur (2018) rukkiräägu üle-eestilises seire aruandes välja, et 20 aastaga on rukkiräägu arvukus Eestis läbi teinud mõõduka languse; tõusu, mis kulmineerus 2013. aastal; ning jõudnud tänaseks madalseisu, millist pole kogu 21. sajandi vältel täheldatud. Rukkiräägu arvukus on 20 aastase perioodi sees (1999-2018) mõõdukas languses. Viiendat aastat languses olnud rukkirääkude arvukus on jõudnud tasemeni, kus nimetatud perioodi sees saab rääkida olulisest arvukuse langusest. Rukkirääk eelistab elupaigana kuivi ja niiskeid kulustumata avatud rohumaid (sh lamminiitusid). Seega on Ropka silla pealesõidutee ümbrus elupaigana rukkiräägule sobilik. Seda on ka kinnitanud varasemad ala seire andmed, kus rukkiräägu leiukohti on kaardistatud mõlemal pool võimalikku Ropka silla pealeasõidutee asukohta (joonis 3.19). Ropka silla pealesõidutee rajamisega kaasnevad mõjud rukkiräägule on sarnased eelnevalt rohunepi juures toodule. Seega ka rukkiräägu seisukohast lähtuvalt on ebasoodsaid mõjusid võimalik vältida vaid maapinna niiskusrežiimi mittemõjutava tunneli rajamisega. Kuna ka rukkirääk on öise eluviisiga lind nagu rohunepp, siis on ka tema puhul asjakohane teenindustee baasil kergliiklustee rajamisel valgustuse vältimine vähemalt pesitsusperioodil (mai-juuni). Joonis 3.19. Ropka-Ihaste linnuala kaitse-eesmärgis nimetatud linnuliikide esinemine Ropka silla piirkonnas. Joonisel on esitatud ka teoreetiline 50 dB liiklusmüra joon, mis lähtub Ringtee silla analoogiast ning arvestab tee serva kavandatud 1,4 m kõrguse müratõkkeseinaga. Alus: EELIS, 2019; Maa-amet, 2019. 59 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Kolmas liik, kelle leiukohad on kaardistatud Ropka silla pealesõidutee läheduses on täpikhuik. Liigi esinemine Ropka-Ihaste loodusalal on üks kriteeriumitest, miks Ropka-Ihaste loodusala on arvatud ka rahvusvahelise tähtsusega linnualade (IBA) hulka. Täpikhuik eelistab elupaigana madalaveelisi tiheda kõrge taimestikuga mätastunud rohumaid ja tiheda taimestikuga veekogude kaldaid. Kuigi EELISe andmebaasis on täpikhuiga leiukohti varasematel aastatel kaardistatud ka Ropka silla pealesõidutee lähialal (joonis 3.19), siis arvestades elupaiganõudluse tingimusi ja asjaolu, et piirkonnas toimub regulaarne lamminiitude hooldamine (mätastunud ja kõrge taimestikuga ala esineb vähe), on piirkond täpikhuiga pesitsemiseks pigem vähesobilik. Teisalt Ropka silla rajamisega kaasnev piirkonna mürataseme tõus võib avaldada ebasoodsat mõju ka teest mõnevõrra kaugemal paiknevate täpikhuiga pesitsuskohtade väärtuse säilimisele. ÜPga kavandatava maakaabli asukoht jääb lamminiidule, mis on pesitsus- ning rändepeatuspaigaks mitmetele linnuliikidele. EELISe andmebaasi kohaselt jääb kaitsealustest ja kaitse-eesmärgis nimetatud liikidest maakaabli asukoha koridor rohunepi elupaigale. Kuna maakaabli paigaldamise järgselt on piirkonna koosluste taastumine võimalik, siis ei ole rohunepi elupaiga säilimisele ette näha pöördumatuid mõjusid. Siiski tuleb ehitustegevust vältida rohunepi ja ka teiste elupaigatüübiga seotud lindude peamisel pesitsus- ja rände ajal (aprill – juuli lõpp; oktoober). Meetmega arvestamisel ei ole ebasoodsat mõju seoses maakaabli paigaldamisega ette näha. Kokkuvõtvalt saab tõdeda, et Ropka silla pealesõidutee rajamine suurendab piirkonnas mürataset ja seda ka olukorras, kui tee serva kavandatakse müratõkked (sarnaselt Ringtee sillale). Seega killustab (tekivad senisega võrreldes kõrgema müratasemega tsoonid) silla, sh rippsilla rajamine Ihaste luhta, mis võib omakorda vähendada ala väärtust linnustiku rändepeatus- ja pesitsuspiirkonnana. Linnuala kaitse-eesmärgis nimetatud pesitsevatest liikidest võib ebasoodne mõju avalduda eelkõige rohunepile ja rukkiräägule. Ebasoodsaid mõjusid, mis võivad põhjustada elupaiga seisundi mittesäilimist antud piirkonnas on võimalik vältida vaid maapinna niiskusrežiimi mittemõjutava tunneli rajamisega. Reoveekollektori teenindustee baasil kergliiklustee rajamisel ja linnustiku (eelkõige rohunepi, rukkiräägu) häirimise vältimiseks mittekasutada kergliiklustee valgustamist vähemalt pesitsusperioodil (aprilli keskpaik kuni juuli keskpaik). ÜPga kavandatava maakaabli paigaldamise järgselt taastuvad piirkonna kooslused. Seega ei ole rohunepi elupaiga säilimisele ette näha pöördumatuid mõjusid. Siiski tuleb ehitustegevust vältida rohunepi ja ka teiste elupaigatüübiga seotud lindude peamisel pesitsus- ja rände ajal (aprill – juuli lõpp; oktoober). Siinkohal saab välja tuua ka Tartu linna idapoolse ringtee eelprojekti KMH (Ramboll Eesti AS, 2009) raames Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 2009. a koostatud töös kumulatiivsete mõjude järelduse: Kumulatiivsetele mõjudele on iseloomulik muutuste aeglus, kogumõju suurenemine või vähenemine võrreldes üksikute mõjude eeldatava summaga, sõltuvus aja- ja ruumiskaalast ning avaldumine teatud lävendi ületamisel (Treweek, 1999). Kõik see teeb kumulatiivsete mõjude täpse etteennustamise praktikas vähereaalseks. Ringtee rajamine suurendaks mõju niigi Tartu linna lähedusest tingitud inimmõjude surve all olevale Ropka – Ihaste linnualale. Raskelt prognoositavate kumulatiivsete mõjude vähendamiseks tuleks edaspidi hoiduda muudest linnuala oluliselt mõjutada võivatest arendustegevustest (sõudekanali rajamine vms). 60 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Tabel 3.5. Linnudirektiivi lisades nimetatud liigid, kelle isendite elupaiku kaitstakse ja kelle elupaiku Ropka-Ihaste linnualal võidakse kavandatava tegevuse ellu viimisel mõjutada. Kategooria/ Seisund/üldine Linnu- Staatus Nr Liik 1) looduskaitseline Elupaiganõudlus Ohutegurid Võimalik mõju 3) direktiivi I väärtus 2) lisa Rändepeatuspaigana Kuivendamine; Ropka-Ihaste looduskaitseala KKK alusel jäävad Soopart e R Hea (B)/kõrge üleujutatud rohumaade partide rändepeatuspaigad ka kavandatava Ropka silla 1 pahlsaba-part II/- kaitseväärtus (B) taimestikurikkad võsastumine ja pealesõidutee lähedusse, samas peamised alad jäävad (Anas acuta) mätastunud rohumaad kultuuristamine Aardla poldri ümbrusesse. Oluline mõju puudub. Toitumiseks üleujutatud Kuivendamine; taimestikurikkad Ropka-Ihaste looduskaitseala KKK alusel jäävad rohumaade rohumaad, ka partide rändepeatuspaigad ka kavandatava Ropka silla kulustumine ja kraavidel jt pealesõidutee lähedusse, samas peamised alad jäävad Luitsnokk-part võsastumine; Hea (B)/kõrge veekogudel, Aardla poldri ümbrusesse. Kuna pesitsuseks eelistab 2 (Anas - R, P kaitseväärtus (B) pesitsemiseks rohumaade mätastunud ja üleujutatud alasid, samas Ropka silla clypeata) kultuuristamine; taimestikurikkad ümbruses ja ka kavandatava maakaabli asukohas on pesarüüste; veekogud, mätastunud tegemist valdavalt hooldatud lammialaga (mätastumist häirimine üleujutatud minimaalselt), siis olulist mõju ette näha ei ole. pesitsusperioodil taimestikurikkad rohumaad Rändepeatuspaigana Kuivendamine; Ropka-Ihaste looduskaitseala KKK alusel jäävad Viupart (Anas Hea (B)/kõrge üleujutatud rohumaad, rohumaade partide rändepeatuspaigad ka kavandatava Ropka silla 3 penelope) - R kaitseväärtus (B) ka kraavid, võsastumine ja pealesõidutee lähedusse, samas peamised alad jäävad järved jt veekogud kultuuristamine Aardla poldri ümbrusesse. Oluline mõju puudub. Toitumiseks Ropka-Ihaste looduskaitseala KKK alusel jäävad üleujutatud rohumaad, partide rändepeatuspaigad ka kavandatava Ropka silla ka kraavid, järved jt Kuivendamine; pealesõidutee lähedusse, samas peamised alad jäävad Sinikael-part Hea (B)/kõrge veekogud, pesitseb rohumaade Aardla poldri ümbrusesse. Levinud linnuliik, kes 4 (Anas - R, P kaitseväärtus (B) kõikjal veekogude võsastumine; tõenäoliselt võib pesitseda ka kavandatava Ropka silla platyrhynchos) kallastel ja läheduses pesarüüste ja ka kavandatava maakaabli asukoha läheduses. Samas on liik häirimise suhtes vähemtundlik. Seega olulist mõju ette näha ei ole. 61 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Kategooria/ Seisund/üldine Linnu- Staatus Nr Liik 1) looduskaitseline Elupaiganõudlus Ohutegurid Võimalik mõju 3) direktiivi I väärtus 2) lisa Toitumiseks üleujutatud Kuivendamine; taimestikurikkad Ropka-Ihaste looduskaitseala KKK alusel jäävad rohumaade rohumaad, ka partide rändepeatuspaigad ka kavandatava Ropka silla kulustumine ja kraavidel jt pealesõidutee lähedusse, samas peamised alad jäävad Rägapart võsastumine; veekogudel, Aardla poldri ümbrusesse. Kuna pesitsuseks eelistab 5 (Anas - R, P pesitsemiseks rohumaade mätastunud ja üleujutatud alasid, samas Ropka silla querquedula) kultuuristamine; taimestikurikkad ümbruses ja ka kavandatava maakaabli asukohas on pesarüüste; veekogud, mätastunud tegemist valdavalt hooldatud lammialaga (mätastumist häirimine üleujutatud minimaalselt), siis olulist mõju ette näha ei ole. pesitsusperioodil taimestikurikkad rohumaad Hea (B)/väga Toitumiseks eelistatult Suur-laukhani kõrge niisked või Rohumaade 6 (Anser - R kaitseväärtus madalaveelised Ropka-Ihaste looduskaitseala KKK alusel jäävad kulustumine ja albifrons) peamised hanede rändepeatuspaigad Aardla poldri (A) üleujutatud rohumaad, võsastumine; ümbrusesse. Olulist mõju ette näha ei ole. Rabahani Hea (B)/ kõrge ka kuivad rohumaad häirimine 7 - R ja põllud (Anser fabalis) kaitseväärtus (B) Toitumiseks üleujutatud Kuivendamine; taimestikurikkad rohumaade Ropka-Ihaste looduskaitseala KKK alusel jäävad Tuttvart rohumaad ja kulustumine ja partide rändepeatuspaigad ka kavandatava Ropka silla Hea (B)/ kõrge 8 (Aythya - R, P kaitseväärtus (B) veekogud, võsastumine; pealesõidutee lähedusse, samas peamised alad jäävad fuligula) pesitsemiseks rohumaade Aardla poldri ümbrusesse. Ka peamised pesitsuspaigad taimestikurikkad kultuuristamine; jäävad Aardla järve ümbrusesse. Oluline mõju puudub. veekogud, pesarüüste kajakakolooniad. Madalaveeline Roostiku vähemalt mõne vähenemine; Peamised pesitsusalad Ropka-Ihaste linnualal jäävad Hüüp hektari suurune häirimine; suur Hea (B)/ kõrge Aardla järve ümbrusesse. Arvestades elupaiganõudluse 9 (Botaurus II/+ P pilliroostik veetaseme kaitseväärtus (B) tingimusi, siis Ropka silla rajamisega olulist mõju ette stellaris) veekogus või selle kõikumine näha ei ole. läheduses pesitsusajal; reostus 62 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Kategooria/ Seisund/üldine Linnu- Staatus Nr Liik 1) looduskaitseline Elupaiganõudlus Ohutegurid Võimalik mõju 3) direktiivi I väärtus 2) lisa Pesitsemiseks üleujutatud mätastunud kõrge Peamised elupaigad Aardla järve ümbruses. Kuivendamine; taimestikuga Mustviirese esinemine Ropka-Ihaste loodusalal on üks tiheda Hea (B)/väga rohumaad (ka kriteeriumitest, mis Ropka-Ihaste loodusala on arvatud Mustviires taimestikuga kõrge kulustunud) ja tiheda ka rahvusvahelise tähtsusega linnualade (IBA) hulka. 10 (Chlidonias III/+ R, P mätastunud kaitseväärtus taimestikuga Arvestades elupaiganõudluse tingimusi, siis on niger) rohumaade (A) väikejärved, pesitsuspaiga esinemise võimalus Ropka silla ja ka kadumine; toitumiseks vajab kavandatava maakaabli asukoha läheduses väike. pesarüüste madalaveelisi Oluline mõju puudub. veekogusid või üleujutatud rohumaid Kuivad ja niisked Rukkiräägu pesitsuskohad jäävad kavandatava Ropka kulustumata avatud silla ja selle pealesõidutee alale. Samas muutuvad rohumaad pesitsuskohad igal aastal sõltuvalt veetasemest ja tingimustest. Rukkiräägu esinemine Ropka-Ihaste Rohumaade loodusalal on üks kriteeriumitest, mis Ropka-Ihaste kulustumine ja loodusala on arvatud ka rahvusvahelise tähtsusega võsastumine; Hea (B)/väga linnualade (IBA) hulka. Silla rajamisega esineb varane niitmine; Rukkirääk kõrge sobiliku elupaiga (antud juhul hooldatud lamminiit) 11 III/+ P valed (Crex crex) kaitseväärtus pindala vähemine. Silla kasutusaegne müra võib niitmisvõtted; (A) häirida pesitsust. Olulist mõju ei saa välistada silla pesarüüste; rajamisel, mõju ei ole ette näha tunneli rajamisel. pesistusaegne Reoveekollektori teenindustee baasil kergliiklustee häirimine rajamisel tuleb võimaliku häiringu minimeerimiseks vältida kergliiklustee valgustamist vähemalt pesitsusperioodil (aprilli keskpaik kuni juuli keskpaik). Väikeluik Hea (B)/väga Üleujutatud ja niisked Kuivendamine, Teadaolevad vaatlused Ropka silla ja ka kavandatava (Cygnus kõrge avatud rohumaad rohumaade 12 II/+ R maakaabli asukohas puuduvad. Olulist mõju ei ole ette columbianus kaitseväärtus kulustumine ja näha. bewickii) (A) võsastumine 63 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Kategooria/ Seisund/üldine Linnu- Staatus Nr Liik 1) looduskaitseline Elupaiganõudlus Ohutegurid Võimalik mõju 3) direktiivi I väärtus 2) lisa Pesitsemiseks üleujutatud mätastunud kõrge Kuivendamine; Peamised elupaigad Aardla järve ümbruses. taimestiku või roostikualade ja Arvestades elupaiganõudluse tingimusi, siis on Lauk (Fulica Hea (B)/ kõrge 13 - R, P hõreda põõsastikuga põõsastiku pesitsuspaiga esinemise võimalus Ropka silla ja ka atra) kaitseväärtus (B) rohumaad ning tiheda vähenemine; kavandatava maakaabli asukoha läheduses väike. taimestikuga võsastumine Oluline mõju puudub. veekogude servad ja roostikud Märjad või niisked Ropka silla pealesõit läbib elupaika, kus varasematel avatud rohumaad, aastatel on tuvastatud ka rohunepi mängud. Rohunepi toitumiseks mudased esinemine Ropka-Ihaste loodusalal on üks või pehme pinnasega kriteeriumitest, mis Ropka-Ihaste loodusala on arvatud hõreda ka rahvusvahelise tähtsusega linnualade (IBA) hulka. taimestikuga alad Silla rajamisega esineb sobiliku elupaiga (lamminiit) Kuivendamine, pindala vähemine. Silla, sh rippsild kasutusaegne müra Rohumade võib häirida pesitsust. Olulist mõju ei saa välistada kulustumine ja silla rajamisel, mõju ei ole ette näha tunneli võsastumine; rajamisel. Rohunepp Hea (B)/ kõrge rohumaade Reoveekollektori teenindustee baasil kergliiklustee 14 (Gallinago II/+ P kaitseväärtus (B) kultuuristamine; rajamisel tuleb võimaliku häiringu media) varane niitmine; minimeerimiseks vältida kergliiklustee valgustamist pesarüüste; vähemalt pesitsusperioodil (aprilli keskpaik kuni pesitsusaegne juuli keskpaik). häirimine Kuna maakaabli paigaldamise järgselt taastuvad piirkonna kooslused, siis ei ole rohunepi elupaiga säilimisele ette näha pöördumatuid mõjusid. Siiski tuleb ehitustegevust vältida rohunepi ja ka teiste elupaigatüübiga seotud lindude peamisel pesitsus- ja rände ajal (aprill – juuli lõpp; oktoober). 64 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Kategooria/ Seisund/üldine Linnu- Staatus Nr Liik 1) looduskaitseline Elupaiganõudlus Ohutegurid Võimalik mõju 3) direktiivi I väärtus 2) lisa Üleujutatud Kuivendamine; mätastunud kõrge tiheda Väikekajakas taimestikuga avatud taimestikuga Hea (B)/ kõrge 15 (Larus II/- R, P rohumaad mätastunud kaitseväärtus (B) minutus) ja toitumiseks rohumaade üleujutatud rohumaad kadumine; Peamised elupaigad Aardla järve ümbruses. ja veekogud pesarüüste Arvestades elupaiganõudluse tingimusi, siis on Pesitsemiseks Kuivendamine; pesitsuspaiga esinemise võimalus Ropka silla ja ka üleujutatud tiheda roostike ja kavandatava maakaabli asukoha läheduses väike. taimestikuga tiheda Hea (B)/väga Oluline mõju puudub. Naerukajakas mätastunud taimestikuga või kõrge 16 (Larus - R, P või kulustunud mätastunud kaitseväärtus ridibundus) rohumaad alade (A) kadumine; võsastumine; pesarüüste Rändepeatuspaigana Kuivendamine; Ropka-Ihaste looduskaitseala KKK alusel jäävad niisked ja märjad rohumaade Tutkas kahlajate rändepeatuspaigad ka kavandatava Ropka Hea (B)/ kõrge madala või hõreda kulustumine ja 17 (Philomachus I/+ R silla pealesõidutee lähedusse, samas peamised alad kaitseväärtus (B) taimestikuga avatud võsastumine, pugnax) jäävad Aardla poldri ümbrusesse. Olulist mõju ette rohumaad rohumaade näha ei ole. kultuuristamine Taimestikurikkad Häirimine; Hallpõsk-pütt Hea (B)/ madalaveelised reostus; Elupaigad peamiselt seotud Aardla järvega. Oluline 18 (Podiceps III/- P keskmine väikesed järved ja veekogu mõju puudub. grisegena) kaitseväärtus (C) seisuveekogud kinnikasvamine osaliselt avatud veega Sügavama veega tiheda kõrge Kuivendamine; Väga hea (A)/ taimestikuga Väikehuik roostike väga kõrge mätastunud Elupaigad peamiselt Aardla järve ümbruses. Oluline 19 (Porzana II/+ P vähenemine; kaitseväärtus rohumaad, roostikud mõju puudub. parva) rohumaade (A) ja veekogude kultuuristamine taimestikurikkad kaldad 65 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Kategooria/ Seisund/üldine Linnu- Staatus Nr Liik 1) looduskaitseline Elupaiganõudlus Ohutegurid Võimalik mõju 3) direktiivi I väärtus 2) lisa Madalaveelised tiheda Kaardistatud pesitsuskohad jäävad kavandatava Ropka kõrge taimestikuga silla ja selle pealesõidutee vahetuslähedusse. Samas mätastunud muutuvad pesitsuskohad igal aastal sõltuvalt rohumaad, tiheda veetasemest ja tingimustest. Täpikhuiga esinemine Hea (B)/ väga Täpikhuik taimestikuga Kuivendamine; Ropka-Ihaste loodusalal on üks kriteeriumitest, mis kõrge 20 (Porzana III/+ P veekogude kaldad rohumaade Ropka-Ihaste loodusala on arvatud ka rahvusvahelise kaitseväärtus porzana) kultuuristamine tähtsusega linnualade (IBA) hulka. Silla kasutusaegne (A) müra võib häirida pesitsust. Olulist mõju ei saa välistada silla rajamisel, mõju ei ole ette näha tunneli rajamisel. Madalaveelised tiheda kõrge taimestiku või Kuivendamine; Väga hea (A)/ põõsastikuga roostikualade ja Arvestades elupaiganõudluse tingimusi, siis Ropka Rooruik väga kõrge mätastunud rohumaad põõsastiku silla lähiümbruses ja ka kavandatava maakaabli 21 (Rallus III/- P kaitseväärtus avatud veesilmadega, vähenemine; asukohas elupaikade esinemine on vähetõenäoline. aquaticus) (A) roostikud ja rohumaade Oluline mõju puudub. tiheda taimestikuga kultuuristamine veekogude kaldad Toitumiseks märjad Kuivendamine; või niisked rohumaad, rohumaade Mudatilder Hea (B)/ kõrge vajab mudaseid kulustumine ja 22 (Tringa III/+ R kaitseväärtus (B) või pehme pinnasega võsastumine, glareola) hõreda taimestikuga rohumaade Ropka-Ihaste looduskaitseala KKK alusel jäävad alasid kultuuristamine kahlajate rändepeatuspaigad ka kavandatava Ropka Pesitsemiseks niiskete silla pealesõidutee lähedusse, samas peamised alad või märgade jäävad Aardla poldri ümbrusesse. Olulist mõju ette Kulustumine ja Kiivitaja Hea (B)/ mätastunud näha ei ole. võsastumine; 23 (Vanellus - R, P keskmine rohumaade kuivendamine; vanellus) kaitseväärtus (C) hõredama pesarüüste taimestikuga paigad, ka põllumaad 1) staatus: R – läbirändaja, P – pesitseja 2) alus: Natura 2000 standardandmebaas http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0040335, seisuga 15.03.2019 3) hinnangu andmisel arvestatud mh EELISe andmebaasi, Natura 2000 standardandmebaasi, Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava, eElurikkuse portaali, Kobras (2011) Ropka silla DP KSH aruannet jm asjakohaseid materjale. 66 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ 3. Anne loodusala ÜPga nähakse ette Anne loodusalaga põhja suunast piirnevale alale ettevõtluse maa-ala juhtfunktsiooni määramist (joonis 3.20). Loodusala kaitse-eesmärgis nimetatud liikide teadaolevad kasvukohad jäävad loodusala põhjapiirist u 160 m (harilik kobarpea) ja 240 m (emaputk) kaugusele lõuna suunda. Seejuures jääb kavandatava ettevõtluse maa-ala ja kõnealuste taimeliikide kasvukohtade vahele Anne loodusalale (loodusala põhjapiirist u 90 m kaugusel lõuna suunas, piirneb sihtkaitsevööndi põhjapiiriga; joonis 3.20) olemasolev kuivenduskraav. Samuti on Anne loodusala piires olemas täiendav põhja-lõunasuunaline kuivenduskraav, millesse suubub täiendavalt ida poolt olemasolev kuivenduskraav. Hariliku kobarpea (I kaitsekategooria liik) ja ka emaputke (II kaitsekategooria liik) peamiseks ohuteguriks on Anne looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 (2015) kohaselt kasvukoha kuivendamine ning vastavaks soodsa seisundi tagamise meetmeks on olemasolevate kraavide hooldustööde vältimine ning loodusala piirides uute kraavide mitterajamine. Maa-ameti Mullakaardi kaardirakenduse (2020) alusel levivad ÜPga kavandatud ettevõtluse maa-alal valdavalt liigniisked leetjad gleimullad (GI). Seega on ala juhtotstarbe kohaseks kasutusele võtmiseks tõenäoliselt vajalik kas ala täitmine ja/või kuivendamine. Tulenevalt kaugusest ning kaitse-eesmärgis nimetatud taimeliikide kasvukohtade ja ettevõtluse maa-ala vahel paiknevast olemasolevast kraavist on ettevõtluse maa-ala arendamisega kaasneva võimaliku kuivenduse mõju loodusala niiskusrežiimile minimaalne või puudub üldse. Ettevõtlusalaks määratud maa-ala absoluutkõrgused vahemikus 35,5-44,0 m, olles languga lõuna suunas ning Anne loodusala planeeritud ettevõtlusalale lähima kuivenduskraavi ümbruse maa-alal 34,5-35,0 m abs. Siiski arvestades, et loodusala kaitse-eesmärgis nimetatud liigid kuuluvad I või II kaitsekategooriasse tuleb riskide maandamiseks vältida ettevõtluse maa-ala arendamise käigus piirkonna täiendavat kuivendamist ning rakendada vajadusel maa-ala täitmist (vertikaalplaneerimist) ettevõtlusala kuivendamise asemel. Sel moel ei saa ettevõtlusala väljaarendamine mõjutada Anne loodusala niiskusrežiimi. Kui kuivendamist ei ole võimalik ala arendamiseks täielikult vältida tuleb ÜPle järgnevates etappides leida sellised insener-tehnilised lahendused, mis välistaksid täiendava kuivenduse riski Anne loodusalal. Leevendava meetmega arvestamisel ei ole ebasoodsat mõju Anne loodusala kaitse- eesmärkide täitmisele ja ala soodsa seisundi säilimisele ette näha. 67 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Joonis 3.20. Anne loodusala paiknemine ÜPga kavandatava ettevõtluse maa-ala suhtes. Alus: Maa-amet, 2020, EELIS, juuni 2020. Koondkokkuvõte on esitatud tabelis 3.6. Tabel 3.6. Anne loodusalal kaitstavad liigid ning nendele avalduv mõju. Asukoht või kaugus ÜPga Peamised Nr Liigi nimetus Võimalik mõju kavandatavast ohutegurid tegevusest Kavandatavast Kuivendamine Tulenevalt kaugusest ning kaitse- Harilik kobarpea ettevõtluse maa- eesmärgis nimetatud taimeliikide 1 (Ligularia alast u 160 m Tallamine kasvukohtade ja ettevõtluse maa-ala vahel sibirica) kaugusel paiknevast olemasolevast kraavist on 68 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Prahistamine ettevõtluse maa-ala arendamisega kaasneva võimaliku kuivenduse mõju Kasvukoha loodusala niiskusrežiimile tõenäoliselt võsastumine minimaalne. Siiski arvestades, et loodusala kaitse-eesmärgis nimetatud liigid kuuluvad I või II kaitsekategooriasse tuleb riskide maandamiseks vältida ettevõtluse maa- ala arendamise käigus piirkonna Kavandatavast täiendavat kuivendamist ning Emaputk ettevõtluse maa- rakendada vajadusel maa-ala täitmist 2 (Angelica alast u 240 m (vertikaalplaneerimist) ettevõtlusala palustris) kaugusel kuivendamise asemel. Sel moel ei saa ettevõtlusala väljaarendamine mõjutada Anne loodusala niiskusrežiimi. Kui kuivendamist ei ole võimalik ala arendamiseks täielikult vältida tuleb ÜPle järgnevates etappides leida sellised insener- tehnilised lahendused, mis välistaksid täiendava kuivenduse riski Anne loodusalal. 4. Kärevere loodusala Elupaigatüübid ÜPga nähakse ette Kärevere loodusalal Emajõe kaldaalal paikneva Luha matkaraja arendamist. Tegemist on olemasoleva matkarajaga, mille säilitamist ja hooldust nähakse ette ka Kärevere looduskaitseala kaitsekorralduskavas 2013-2022 (2013). ÜP-ga nähakse ette Luha matkaraja äärsete olemasolevate puhkekohtade (Prosta, Näkiluha ja Kraaviääre) arendamise võimalusi reserveerides selleks maa-alad mõnevõrra suuremalt kui on olemasoleva puhkekoha maa-ala. ÜP eskiisi kohaselt on puhkekohta lubatud ehitada: ✓ ettevalmistatud lõkkease, puukuur, lauad-pingid, erinevad varjualused, käimla, telkimisplats; ✓ sildumiseks ning randumiseks vajalik tehniline taristu (paadikanal, paadisild, slipp vmt); ✓ mootorsõidukite parkla ja juurdepääsutee. Näkiluha puhkekoht jääb põhimahus loodusala piiridest välja ning arvestades senist maakasutust ning ÜPs puhkekohas lubatud tegevusi, ei ole ebasoodsat mõju loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele ette näha. Prosta puhkekoht paikneb Emajõe piiranguvööndis. Piiranguvööndi säilitamine on kavas ka projekteeritava Raja-Kärevere looduskaitseala moodustamise järgselt (Raja-Kärevere looduskaitseala moodustamise väljatöötamise kavatsus, 2019). Emajõe piiranguvööndi kaitse- eesmärk on elustiku mitmekesisuse, poollooduslike koosluste ja maastikuilme säilitamine. Seejuures on keelatud kaldajoone muutmine. Prosta puhkekohaks reserveeritud maa-ala jääb suures osas lamminiidud (6450) elupaigatüübile (joonis 3.21, joonis 3.22). Maa-ameti mullakaardi (2020) alusel jääb puhkekoha ala alaliselt liigniiskete lammi-gleimuldade levikualale. Seega eeldaks nt mootorsõidukite parkla rajamine pinnase tõstmist ja tugevdamist. Nimetatud tegevuse tulemusena väheneks lamminiidud elupaigatüübi pindala, mis on aga vastuolus loodusala kaitse- 69 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ eesmärgiga. Lähtuvalt eelnevast tuleb vältida Prosta puhkekohas lamminiidud elupaigatüübi asukohas puhkekohaga seotud arendusi. Otstarbekas on mootorsõidukite parkla kujundada praegusesse asukohta ehk loodusala piirile (joonis 3.21). Leevendava meetme rakendamisel ei ole ebasoodsat mõju ette näha. Joonis 3.21. Prosta puhkekoha paiknemine Kärevere loodusalal. Alus: Maa-amet, 2020; EELIS, juuni 2020. Joonis 3.22. Prosta puhkekoha (punane nool) ja olemasoleva parkimisala (sinine nool) paiknemine kevadise üleujutuse (vasakpoolne foto; 14.04.2018) ja suvisel ajal (parempoolne foto; 07.06.2017). Allikas: Maa-ameti fotoladu, 2020. 70 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Prosta puhkekohaga piirneb Emajõgi, mis on loodusalal määratletud kui elupaigatüüp jõed ja ojad (3260). Kärevere looduskaitseala kaitsekorralduskava 2013-2022 (2013) alusel on peamised elupaigaga seonduvad ohutegurid: saastumine ja saastamine; liigne mootoriga ujuvvahendite kasutamine, mis põhjustab kallaste erosiooni; kraavide rajamine. Puhkekoha regulaarse hoolduse ja korrastamisega on võimalik vältida võimalikku jõe saastamist (nt prügistamist). Mootoriga ujuvvahendite liikumine Emajõel on lubatud vastavalt kehtivale korrale. Seejuures on Prosta puhkekoht juba praegu kasutusel. Uute kraavide rajamist puhkekoha võimalik arendamine ei eelda. Seega eelnevaid asjaolusid arvestades ei ole ette näha ebasoodsa mõju esinemist jõed ja ojad elupaigatüübi säilimisele. Teised loodusala kaitse-eesmärgis nimetatud elupaigatüübid jäävad Prosta puhkekohast enam kui 1 km kaugusele ning ei ole tegevusest mõjutatud. Kraaviääre puhkekoht paikneb Emajõe piiranguvööndis. Tegemist on olemasoleva puhkekohaga, mille teatud ulatuses arendamiseks antakse ÜPga võimalus. Kaitse-eesmärgis nimetatud maismaa elupaigatüüpe puhkekoha maa-alal ja ka juurdepääsutee läheduses ei paikne. Ebasoodsa mõju esinemist ei ole ette näha. Puhkekoht piirneb Emajõega ehk jõed ja ojad elupaigatüübiga. Arvestades, et tegemist on olemasoleva puhkekohaga ning Emajõel ujuvvahenditega liikumine on reguleeritud (mh Kärevere looduskaitseala kaitse-eeskirjaga), ei ole ebasoodsa mõju esinemist elupaigatüübi säilimisele ette näha. Kärevere Heinasadam on kavandatud Kärevere maanteesilla juurde väljapoole Kärevere loodusala. Juba praegu toimub Kärevere sillast vahetult allavoolu paikneval kaldaalal paatide veeskamine, samas on seal kiire vool ning puuduvad ettevalmistatud lõkkekohad ja hooldatud taristu jms. Seega on koha kasutuskoormus olemas juba praegu ning ei ole ette näha, et see väheneks (AB Artes Terrae OÜ, 2019). Kuna sadama rajamiseks on vajalik mõnevõrra suurem maa-ala, kui seda pakub Kärevere sillast allavoolu ja Kärevere loodusala vahele jääv lõik (Kärevere looduskaitseala Emajõe piiranguvööndis on keelatud veekogu kaldajoone muutmine), siis on ÜPga sadamaala ette nähtud Kärevere sillast vahetult ülesvoolu jäävale alale. Kuna kavandatav Heinasadam jääb väljapoole Kärevere loodusala piire ei ole ette näha ebasoodsat mõju loodusala maismaa elupaigatüüpidele. Sadam paikneks Kärevere loodusalast ülesvoolu Emajõe ääres. Seega on võimalikuks mõjutatud elupaigatüübiks Kärevere sillast allavoolu loodusalale jääv jõed ja ojad elupaigatüüp. Siiski ei ole ette näha pikaajalisi ja pöördumatuid mõjusid, mis võiksid seoses sadama ehitusega halvendada jõed ja ojad elupaigatüübi seisundit (sh veekvaliteeti). Viimane lähtub ka olemasolevast olukorrast, kus paatide veeskamine ja liiklus Emajõel toimuvad Kärevere silla ümbruses juba praegu, kuid sisuliselt selleks mitteettevalmistatud kohas. Sadama ehituseaegsed mõjud on aga lühiajalised ning minimeeritavad nt kalade peamise kudemisaja vältimise ning heljumi levikut tõkestatavate vahendite kasutamisega. Täpsemad meetmed on võimalik välja töötada edasise projekteerimisetapi käigus. Kärevere Heinasadama rajamiseks on projekteerimisetapis vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine (sh Natura asjakohane hindamine). Kaitse-eesmärgis nimetatud liigid Valdav osa loodusala kaitse-eesmärgis nimetatud liike (harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), tõugjas (Aspius aspius), laiujur (Dytiscus latissimus) on seotud Emajõega. Seega on ka liikidele avalduvad võimalikud mõjud seotud jõed ja ojad (3260) elupaigatüübi seisundiga. Eelnevas alamjaotises toodu kohaselt ei ole 71 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ ÜPga kavandatavate tegevuste ellu viimisel ette näha ebasoodsat mõju jõed ja ojad elupaigatüübi soodsale seisundile. Teine aspekt, mis kaladega seotud, on otsene kudealade kadumine. ÜPga kavandatava puhkekohtade arendamisel ei ole ebasoodsat mõju kudealade säilimisele ette näha, kuna tegemist on juba olemasolevate puhkekohtadega ning nende laiendamist Emajõe arvelt ei kavandata. Ka võimalikud üleujutatavad alad säilivad. Kärevere sillast vahetult ülesvoolu kavandatakse Kärevere Heinasadamat (väljapool Kärevere loodusala). Kudemisaladena eelistavad tõugjas ja võldas kruusase-liivase põhjaga kiirevoolulisemaid jõelõike, mida teadaolevalt Heinasadama asukohas Emajões ei leidu (võimalikud lähimad kohad paiknevad Kärevere sillast allavoolu, kus vool on kiirem). Samas vingerjas eelistab aeglase vooluga ja mudase põhjaga veekogusid. Aeglase vooluga veekogusid eelistab elupaigana ka laiujur. Selliseks veekoguks võib olla ka Heinasadama maa-ala ühest küljest piirav Emajõe soot. Heinasadama rajamisel tuleb olemasolev soot säilitada ning soodiga seoses sadamarajatiste rajamist vältida. Sel juhul ei ole ette näha ebasoodsa mõju esinemist kaitse-eesmärkides nimetatud liikidele. Sadamat on võimalik rajada ebasoodsaid mõjusid põhjustamata. Sadamaala detailsete lahenduste projekteerimise käigus tuleb hinnata mõju Emajõega seotud liikidele (sh elupaiga esinduslikkus) ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid ehk Heinasadama projekteerimisel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine (sh Natura asjakohane hindamine). Teiste kaitse-eesmärgis nimetatud liikide (suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja suur- mosaiikliblikas (Hypodryas maturna)) Kärevere loodusalale jäävad elupaigad asuvad ÜPga kavandatavate tegevuste piirkonnast eemal ning ebasoodsat mõju, arvestades ka tegevuste iseloomu ja ulatust ette näha ei ole. Kokkuvõtvalt ei ole üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste (puhkekohtade arendamine, Kärevere Heinasadam) ellu viimisel ette näha pikaajalisi ja pöördumatuid mõjusid Kärevere loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele ning loodusala soodsa seisundi säilimisele. Siiski tuleb arvestada paari asjaoluga: 1. Vältida Prosta puhkekohas lamminiidud elupaigatüübi asukohas puhkekohaga seotud arendusi. Otstarbekas on mootorsõidukite parkla kujundada praegusesse asukohta ehk loodusala piirile (vt joonis 3.21); 2. Heinasadama rajamisel tuleb olemasolev soot säilitada ning soodiga seoses sadamarajatiste rajamist vältida. Kärevere Heinasadama ala projekteerimise käigus tuleb hinnata mõju Emajõe seisundile ning Emajõega seotud liikidele (sh elupaiga (Emajõe soot) esinduslikkus) ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid ehk läbi tuleb viia keskkonnamõju hindamine (sh Natura asjakohane hindamine). Koondkokkuvõte on esitatud tabelis 3.7. 72 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Tabel 3.7. Kärevere loodusalal kaitstavad elupaigatüübid ja liigid ning nendele avalduv mõju. Asukoht või Elupaigatüübi kaugus ÜPga Nr nimetus (kood) Peamised ohutegurid Võimalik mõju kavandatavast või liigi nimetus tegevusest Prosta puhkekohaks reserveeritud maa-ala jääb suures osas lamminiidud (6450) elupaigatüübile. Maa-ameti Mullakaardi (2020) alusel jääb puhkekoha ala alaliselt liigniiskete lammi-gleimuldade levikualale. Seega eeldaks nt mootorsõidukite parkla Elupaigatüübi pindala rajamine pinnase tõstmist ja tugevdamist. vähenemine Nimetatud tegevuse tulemusena väheneks Prosta puhkekoha Lamminiidud lamminiidud elupaigatüübi pindala, mis on 1 maa-ala jääb Niitmise lakkamine, (6450) aga vastuolus loodusala kaitse-eesmärgiga. elupaigatüübile võsastumine Lähtuvalt eelnevast tuleb vältida Prosta puhkekohas lamminiidud elupaigatüübi Niiskusrežiimi muutus asukohas puhkekohaga seotud arendusi. Otstarbekas on mootorsõidukite parkla kujundada praegusesse asukohta ehk loodusala piirile (joonis 3.21). Leevendava meetme rakendamisel ei ole ebasoodsat mõju ette näha. Puhkekoha regulaarse hoolduse ja korrastamisega on võimalik vältida võimalikku jõe saastamist (nt prügistamist). Mootoriga ujuvvahendite liikumine Emajõel on lubatud vastavalt kehtivale korrale. Seejuures on puhkekohad juba praegu kasutusel. Uute kraavide rajamist ÜPga Luha puhkekohtade võimalik arendamine ei matkaraja ääres eelda. Seega eelnevaid asjaolusid arvestades Veetaseme muutmine määratletud ei ole ette näha ebasoodsa mõju esinemist puhkekohad jõed ja ojad elupaigatüübi säilimisele. Saastamine (sh piirnevad prügistamine) elupaigatüübiga. Kärevere Heinasadam paikneks Kärevere Jõed ja ojad loodusalast ülesvoolu Emajõe ääres. Seega 2 Kraavide rajamine (3260) Kärevere on võimalikuks mõjutatud elupaigatüübiks loodusala piirist ja Kärevere sillast allavoolu loodusalale jääv Liigne mootoriga Kärevere sillast jõed ja ojad elupaigatüüp. Siiski ei ole ette ujuvvahenditega vahetult ülesvoolu näha pikaajalisi ja pöördumatuid mõjusid, sõitmine (kallaste kavandatakse mis võiksid seoses sadama ehitusega erosioon) Kärevere halvendada jõed ja ojad elupaigatüübi Heinasadamat. seisundit (sh veekvaliteeti). Sadama ehituseaegsed mõjud on aga lühiajalised ning minimeeritavad. Täpsemad meetmed on võimalik välja töötada edasise projekteerimisetapi käigus. Kärevere Heinasadama rajamiseks on projekteerimisetapis vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine (sh Natura asjakohane hindamine). 73 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad Jäävad ÜPga (9010*), kavandatavatest rohunditerikkad 3 tegevutest enam Pole asjakohased. Ebasoodsat mõju ei ole ette näha. kuusikud (9050), kui 1 km soostuvad ja soo- kaugusele. lehtmetsad (9080*) ning lammi- lodumetsad (91E0*) Liikidele avalduvad võimalikud mõjud on seotud jõed ja ojad (3260) elupaigatüübi seisundiga. ÜPga kavandatavate tegevuste ellu viimisel ette näha ebasoodsat mõju jõed ja ojad elupaigatüübi soodsale seisundile. Kudemisaladena eelistavad tõugjas ja võldas kruusase-liivase põhjaga kiirevoolulisemaid jõelõike, mida ÜPga Luha teadaolevalt Heinasadama asukoha lähistel matkaraja ääres Harilik tõugjas Emajões ei leidu. Samas vingerjas eelistab määratletud (Aspius aspius), aeglase vooluga ja mudase põhjaga puhkekohad Veekogu harilik hink veekogusid. Aeglase vooluga veekogusid piirnevad eutrofeerumine ja (Cobitis taenia), eelistab elupaigana ka laiujur. Selliseks elupaigatüübiga. reostus harilik võldas veekoguks võib olla ka Heinasadama maa- 4 (Cottus gobio), ala ühest küljest piirav Emajõe soot. Kärevere Veerežiimi ja -taseme harilik vingerjas Heinasadama rajamisel tuleb olemasolev loodusala piirist ja muutused (Misgurnus soot säilitada ning soodiga seoses Kärevere sillast fossilis), laiujur sadamarajatiste rajamist vältida. Sel vahetult ülesvoolu Kudealade kadumine (Dytiscus juhul ei ole ette näha ebasoodsa mõju kavandatakse latissimus). esinemist kaitse-eesmärkides nimetatud Kärevere liikidele. Sadamat on võimalik rajada Heinasadamat. ebasoodsaid mõjusid põhjustamata. Kärevere Heinasadama ala projekteerimise käigus tuleb hinnata mõju Emajõe seisundile ning Emajõega seotud liikidele (sh elupaiga (Emajõe soot) esinduslikkus) ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid ehk läbi tuleb viia keskkonnamõju hindamine (sh Natura asjakohane hindamine). Suur-kuldtiib Peamised Kärevere loodusalale jäävad elupaigad (Lycaena dispar) elupaigad jäävad Elupaikade muutused asuvad ÜPga kavandatavate tegevuste ja suur- ÜPga (niitude võsastumine, 5 piirkonnast eemal ning ebasoodsat mõju, mosaiikliblikas kavandatavate metsalagendike arvestades ka tegevuste iseloomu ja ulatust (Hypodryas tegevuste kadumine jms) ette näha ei ole. maturna) asukohast eemale. 74 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ 5. Kärevere linnuala Kärevere linnuala piires ÜPga kavandatud puhkekohtadest jäävad linnuala kaitse-eesmärgis nimetatud liikide teadaolevad elupaigad vähemalt 600 m kaugusele. Arvestades kaugust, asjaolu, et tegemist on olemasolevate puhkekohtadega ning tegevuste iseloomu, siis ei ole ette näha ebasoodsate mõjude ilmnemist linnuala kaitse-eesmärgis nimetatud liikide soodsa seisundi säilimisele. Kärevere Heinasadam kavandatakse Kärevere linnuala piiridest välja vahetult Kärevere maanteesilla lähedusse. Arvestades Kärevere loodusala alamjaotises toodut ning tegevuse iseloomu ja asukohta ei ole ette näha ebasoodsat mõju kaitse-eesmärgis nimetatud liikide soodsa seisundi säilimisele. Koondkokkuvõte on esitatud tabelis 3.8. 75 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Tabel 3.8. Linnudirektiivi lisades nimetatud liigid, kelle isendite elupaiku kaitstakse ja kelle elupaiku Kärevere linnualal võidakse kavandatava tegevuse ellu viimisel mõjutada. Kategooria/ Seisund/üldine Linnu- Staatus Nr Liik direktiivi I 1) looduskaitseline Elupaiganõudlus Ohutegurid Võimalik mõju väärtus 2) lisa Pesapaikade Väike- hävinemine, Mosaiikmaastik konnakotkas Andmed toitumisalade 1 I/+ P looduslike rohumaade (Aquila puuduvad kadumine, ja metsatukkadega pomarina) pesitsusaegne häirimine Kärevere linnuala piires ÜPga kavandatud Toitumiseks puhkekohtadest jäävad linnuala kaitse-eesmärgis eelistatult niisked või Rohumaade nimetatud liikide teadaolevad elupaigad vähemalt 600 Rabahani Hea (B)/ kõrge madalaveelised kulustumine ja 2 (Anser fabalis) - R kaitseväärtus (B) üleujutatud rohumaad, võsastumine; m kaugusele. Arvestades kaugust, asjaolu, et tegemist on olemasolevate puhkekohtadega ning tegevuste ka kuivad rohumaad häirimine iseloomu, siis ei ole ette näha ebasoodsate mõjude ja põllud ilmnemist linnuala kaitse-eesmärgis nimetatud liikide Suured Toitumisalade soodsa seisundi säilimisele. Must- metsamassiivid, kadumine, toonekurg Andmed enamasti elupaikade 3 I/+ P Kärevere Heinasadam kavandatakse Kärevere (Ciconia puuduvad vooluveekogude või killustumine, linnuala piiridest välja vahetult Kärevere maanteesilla nigra) madalsoode ja rabade hukkumine lähedusse. Arvestades Kärevere loodusala läheduses rändel. alamjaotises toodut ning tegevuse iseloomu ja Kuivendamine, asukohta ei ole ette näha ebasoodsat mõju kaitse- Rohumade eesmärgis nimetatud liikide soodsa seisundi Märjad või niisked kulustumine ja säilimisele. Hea (B)/ väga avatud rohumaad, võsastumine; Rohunepp kõrge toitumiseks mudased rohumaade 4 (Gallinago II/+ P kaitseväärtus või pehme pinnasega kultuuristamine; media) (A) hõreda varane niitmine; taimestikuga alad pesarüüste; pesitsusaegne häirimine 76 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Kategooria/ Seisund/üldine Linnu- Staatus Nr Liik direktiivi I 1) looduskaitseline Elupaiganõudlus Ohutegurid Võimalik mõju väärtus 2) lisa Eestis on olulisteks ohuteguriteks pliid sisaldava laskemoona kasutamine, Pesitseb vanades Merikotkas keskkonnamürgid, Andmed metsades, toitumisala 5 (Haliaeetus I/+ P sobivate puuduvad veekogude kaldaalad, albicilla). pesapuude nappus niidud ja pesapaikade hävimine ning hukkumine elektriliinides, teedel, tuuleparkides 1) staatus: R – läbirändaja, P – pesitseja 2) alus: Natura 2000 standardandmebaas https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0080371&release=8&form=Clean, seisuga 08.06.2020 77 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ 3.2.6.5 Vahekokkuvõte Peatüki 3.2.6.4 alusel on alljärgnevalt esitatud kokkuvõte hindamise tulemusest Natura 2000 alade kaupa: 1. Ropka-Ihaste loodusala Kokkuvõtvalt ei ole üldplaneeringuga kavandatava Ropka silla ja pealesõidutee rajamisega (muldesse, tugisammastele või rippsillana) võimalik välistada ebasoodsa mõju esinemist lamminiidud elupaigatüübi ja emaputke kasvukoha soodsa seisundi ja terviklikkuse säilimisele ega tagada Ropka-Ihaste loodusala kaitse-eesmärkide täitmist. Mõju on võimalik vältida Ropka-Ihaste ühendustee rajamisel tunnelisse, mis pinnase niiskusrežiimile avalduda võiva mõju vältimiseks lammialal peab asuma vähemalt 20+ m sügavusel maapinnast. ÜPga kavandatava maakaabli asukoht läbib emaputke kasvukohta. Teisalt taastuvad maakaabli rajamise järgselt piirkonna kooslused ehk ette ei ole näha pöördumatuid mõjusid. Seega säilivad ka emaputke kasvukohad. Siiski tuleb maakaabli paigaldamise projekteerimise käigus viia kavandatavas asukohas läbi liigiinventuur selgitamaks välja maakaabli koridori jäävate emaputke isendite esinemine. Liigi isendi kaitse tagamiseks tuleb korraldada töötsooni jäävate emaputkede ümberasustamine, taotledes selleks vastavat luba Keskkonnaametilt. Täpne ümberasustamise asukoht ja tingimused tuleb välja selgitada koostöös vastava eriala eksperdiga, lähtudes seejuures Vabariigi Valitsuse 15.07.2004. a määrusest nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord. 2. Ropka-Ihaste linnuala Kokkuvõtvalt saab tõdeda, et Ropka silla pealesõidutee rajamine suurendab piirkonnas mürataset ja seda ka olukorras, kui tee serva kavandatakse müratõkked (sarnaselt Ringtee sillale). Seega killustab (tekivad senisega võrreldes kõrgema müratasemega tsoonid) silla, sh rippsilla rajamine Ihaste luhta, mis võib omakorda vähendada ala väärtust linnustiku rändepeatus- ja pesitsuspiirkonnana. Linnuala kaitse-eesmärgis nimetatud pesitsevatest liikidest võib ebasoodne mõju avalduda eelkõige rohunepile ja rukkiräägule. Ebasoodsaid mõjusid, mis võivad põhjustada elupaiga seisundi mittesäilimist antud piirkonnas on võimalik vältida vaid maapinna niiskusrežiimi mittemõjutava tunneli rajamisega. Reoveekollektori teenindustee baasil kergliiklustee rajamisel ja linnustiku (eelkõige rohunepi, rukkiräägu) häirimise vältimiseks mitte kasutada kergliiklustee valgustamist vähemalt pesitsusperioodil (aprilli keskpaik kuni juuli keskpaik). ÜPga kavandatava maakaabli asukoht jääb lamminiidule, mis on pesitsus- ning rändepeatuspaigaks mitmetele linnuliikidele. EELISe andmebaasi kohaselt jääb kaitsealustest ja kaitse-eesmärgis nimetatud liikidest maakaabli asukoha koridor rohunepi elupaigale. Kuna maakaabli paigaldamise järgselt taastuvad piirkonna kooslused, siis ei ole rohunepi elupaiga säilimisele ette näha pöördumatuid mõjusid. Siiski tuleb ehitustegevust vältida rohunepi ja ka teiste elupaigatüübiga seotud lindude peamisel pesitsus- ja rände ajal (aprill – juuli lõpp; oktoober). 3. Anne loodusala Tulenevalt kaugusest ning kaitse-eesmärgis nimetatud taimeliikide (harilik kobarpea ja emaputk) kasvukohtade ja ettevõtluse maa-ala vahel paiknevast olemasolevast kraavist on ettevõtluse maa- ala arendamisega kaasneva võimaliku kuivenduse mõju loodusala niiskusrežiimile tõenäoliselt minimaalne või puudub üldse. Siiski arvestades, et loodusala kaitse-eesmärgis nimetatud liigid 78 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ kuuluvad I või II kaitsekategooriasse tuleb riskide maandamiseks vältida ettevõtluse maa-ala arendamise käigus piirkonna täiendavat kuivendamist ning rakendada vajadusel maa-ala täitmist (vertikaalplaneerimist) ettevõtlusala kuivendamise asemel. Kui kuivendamist ei ole võimalik ala arendamiseks täielikult vältida tuleb ÜPle järgnevates etappides leida sellised insener-tehnilised lahendused, mis välistaksid täiendava kuivenduse riski Anne loodusalal. Leevendava meetmega arvestamisel ei ole ebasoodsat mõju Anne loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele ja ala soodsa seisundi säilimisele ette näha. 4. Kärevere loodusala Kokkuvõtvalt ei ole üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste (puhkekohtade arendamine, Kärevere Heinasadam) ellu viimisel ette näha pikaajalisi ja pöördumatuid mõjusid Kärevere loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele ning loodusala soodsa seisundi säilimisele. Siiski tuleb arvestada paari asjaoluga: 1. Vältida Prosta puhkekohas lamminiidud elupaigatüübi asukohas puhkekohaga seotud arendusi. Otstarbekas on mootorsõidukite parkla kujundada praegusesse asukohta ehk loodusala piirile (vt joonis 3.21); 2. Heinasadama rajamisel tuleb olemasolev soot säilitada ning soodiga seoses sadamarajatiste rajamist vältida. Kärevere Heinasadama ala projekteerimise käigus tuleb hinnata mõju Emajõe seisundile ning Emajõega seotud liikidele (sh elupaiga (Emajõe soot) esinduslikkus) ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid ehk läbi tuleb viia keskkonnamõju hindamine (sh Natura asjakohane hindamine). 5. Kärevere linnuala Arvestades ÜPga kavandatavate tegevuste iseloomu, asukohta ja kaitse-eesmärgis nimetatud liikide teadaolevaid elupaiku, siis ei ole ebasoodsa mõju esinemist ette näha. 3.2.6.6 Leevendavad meetmed ja nende tõhusus Natura-alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide saavutamise ning kaitsekorralduslikult oluliste liikide soodsa seisundi tagamise seisukohast Üldplaneeringuga kavandatava tegevuse (Ropka silla ja pealesõidutee rajamine) ellu viimisel on Ropka-Ihaste loodus- ja linnuala soodsa seisundi säilimisele ja kaitse-eesmärkide täitmisele avalduda võivat ebasoodsat mõju vältida vaid Ropka-Ihaste ühendustee rajamisel tunnelisse, mis pinnase niiskusrežiimile avalduda võiva mõju vältimiseks lammialal peab asuma vähemalt 20+ m sügavusel maapinnast. Sõiduteest eraldi on võimalik kavandada Ropka-Ihaste loodus- ja linnualale kergliiklustee. Siiski ebasoodsate mõjude leevendamiseks on vajalik rakendada järgmisi meetmeid: ✓ Kergliiklustee rajada reoveekollektori teenindustee baasil ja mitte laiendada olemasoleva tee mullet; ✓ Lindude pesitsusaegse häirimise vältimiseks mittekasutada kergliiklustee valgustamist vähemalt pesitsusperioodil (aprilli keskpaik kuni juuli keskpaik). ÜPga kavandatava maakaabli ehitusaegsete mõjude minimeerimiseks tuleb rakendada leevendavaid meetmeid: 79 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ ✓ Maakaabli paigaldamise projekteerimise käigus tuleb viia kavandatavas asukohas läbi liigiinventuur selgitamaks välja maakaabli koridori jäävate emaputke isendite esinemine. Liigi isendi kaitse tagamiseks tuleb korraldada töötsooni jäävate emaputkede ümberasustamine, taotledes selleks vastavat luba Keskkonnaametilt. Täpne ümberasustamise asukoht ja tingimused tuleb välja selgitada koostöös vastava eriala eksperdiga, lähtudes seejuures Vabariigi Valitsuse 15.07.2004. a määrusest nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord; ✓ Ehitustegevust tuleb vältida rohunepi ja ka teiste elupaigatüübiga (lamminiidud) seotud lindude peamisel pesitsus- ja rände ajal (aprill – juuli lõpp; oktoober). ÜPga kavandatava ettevõtluse maa-ala arendamisel ei ole ebasoodsat mõju Anne loodusala kaitse- eesmärgis nimetatud liikide soodsale seisundile ette näha, kui rakendatakse järgnevat meedet: ✓ Anne loodusala kaitse-eesmärgis nimetatud liikidele avalduda võiva ebasoodsa mõju vältimiseks ja riskide maandamiseks tuleb ettevõtluse maa-ala arendamise käigus vältida piirkonna täiendavat kuivendamist ning rakendada vajadusel maa-ala täitmist (vertikaalplaneerimist) ettevõtlusala kuivendamise asemel. Kui kuivendamist ei ole võimalik ala arendamiseks täielikult vältida tuleb ÜPle järgnevates etappides leida sellised insener-tehnilised lahendused, mis välistaksid täiendava kuivenduse riski Anne loodusalal. ÜPga kavandatava Prosta puhkekoha arendamisel ei ole ebasoodsat mõju Kärevere loodusala kaitse-eesmärgis nimetatud elupaigatüübi (lamminiidud) soodsale seisundile ette näha, kui rakendatakse järgnevat meedet: ✓ Vältida Prosta puhkekohas lamminiidud elupaigatüübi asukohas puhkekohaga seotud arendusi. Otstarbekas on mootorsõidukite parkla kujundada praegusesse asukohta ehk loodusala piirile (vt joonis 3.21). ÜPga kavandatava Kärevere Heinasadama arendamisel ei ole ebasoodsat mõju Kärevere loodusala kaitse-eesmärgis nimetatud elupaigatüüpide ja liikide soodsale seisundile ette näha, kui rakendatakse järgnevat meedet: ✓ Heinasadama rajamisel tuleb olemasolev soot säilitada ning soodiga seoses sadamarajatiste rajamist vältida. Kärevere Heinasadama ala projekteerimise käigus tuleb hinnata mõju Emajõe seisundile ning Emajõega seotud liikidele (sh elupaiga (Emajõe soot) esinduslikkus) ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid ehk läbi tuleb viia keskkonnamõju hindamine (sh Natura asjakohane hindamine). Leevendavate meetmete kasutusele võtmise korral leevendatakse võimalikke ebasoodsaid mõjusid ning tagatakse pikaajaliselt Natura 2000 alade terviklikkus ja kaitsekorralduslikult oluliste liikide ning elupaigatüüpide soodne seisund. Teadaolevalt ei ole leevendavate meetmete mitte toimimine tõenäoline. Leevendavate meetmete tõhusust on käsitletud tabelis 3.9 ning nende rakendamise kava on esitatud tabelis 3.10. 80 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Tabel 3.9. Ebasoodsa mõju leevendusmeetmed ja nende tõhusus. Hinnang tõhususele (väga Ebasoodsa Liigid ja elupaigatüübid, tõhus; tõhus; Etapp mõjuga Leevendav meede Selgitus keda kahjustatakse vähetõhus; tegevus tõhusus ebaselge). Tagab, et ei väheneks Kergliiklustee rajada reoveekollektori teenindustee Kergliiklustee Väga tõhus elupaigatüübi ja liikide baasil ja mitte laiendada olemasoleva tee mullet. kavandamine ja elupaikade pindala Projekteerimise rajamine Aitab vältida piirkonna Lamminiidud, emaputk, Lindude pesitsusaegse häirimise vältimiseks ja ehitamise Ropka-Ihaste valgustatuse suurenemist, rohunepp, rukkirääk mittekasutada kergliiklustee valgustamist vähemalt etapp loodus- ja tee öisel ajal kasutamist pesitsusperioodil (aprilli keskpaik kuni juuli Tõhus linnualale ning seeläbi lindude keskpaik). häirimist nende kõige tundlikumal perioodil. Maakaabli paigaldamine Maakaabli koridori asukohas emaputke inventuur ja Projekteerimise Vajalik liigi isendite Ropka-Ihaste Emaputk vajadusel koridori jäävate isendite Tõhus etapp kaitseks. loodus- ja ümberasustamine. linnualale Maakaabli Projekteerimise Ehitustegevust tuleb vältida rohunepi ja ka teiste paigaldamine Aitab vältida ehitusega ja ehitamise Rohunepp ja teised elupaigatüübiga (lamminiidud) seotud lindude Ropka-Ihaste Tõhus kaasnevat lindude etapp elupaigatüübiga seotud liigid peamisel pesitsus- ja rände ajal (aprill – juuli lõpp; loodus- ja häirimist. oktoober). linnualale Ettevõtluse maa-ala Aitab vältida Projekteerimise arendamine Välistada täiendava kuivenduse risk Anne Harilik kobarpea ja emaputk Tõhus niiskusrežiimi muutust etapp Anne loodusalal. Anne loodusalal. loodusalaga piirneval alal Prosta Aitab vältida Projekteerimise Vältida Prosta puhkekoha arendusi lamminiidud puhkekoha Lamminiidud Tõhus elupaigatüübi pindala etapp elupaigatüübil. arendamine vähenemist. Kärevere Projekteerimise Jõed ja ojad elupaigatüüp, Soodi säilitamine ja KMH (sh Natura hindamine) Aitab täpsustada Heinasadama Tõhus etapp Emajõega seotud liigid Heinasadama projekteerimise käigus võimalikke mõjusid ning rajamine 81 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Hinnang tõhususele (väga Ebasoodsa Liigid ja elupaigatüübid, tõhus; tõhus; Etapp mõjuga Leevendav meede Selgitus keda kahjustatakse vähetõhus; tegevus tõhusus ebaselge). välja töötada leevendavaid meetmeid. Tabel 3.10. Leevendusmeetmete rakendamise kava. Elluviimise eest Etapp Leevendav meede Rakendatakse Seire teostus Kes seirab vastutab Kergliiklustee rajada reoveekollektori teenindustee baasil ja Ehitusprojekti mitte laiendada olemasoleva tee mullet. koostaja. Ehitusprojekti Projekteerimise ja Tegevusloaga koostamisel. ehitamise etapp Lindude pesitsusaegse häirimise vältimiseks mittekasutada määratud isik või kergliiklustee valgustamist vähemalt pesitsusperioodil asutus või nende Ehitamisel. (aprilli keskpaik kuni juuli keskpaik). poolt volitatud isik (vastava lepingu alusel). Keskkonnaamet. Kontroll ehitusprojekti Tegevusloa kooskõlastamisel ja Projekteerimisel väljastaja. tegevuslubade Projekteerimise Maakaabli koridori asukohas emaputke inventuur ja Ehitusprojekti ja väljastamisel. etapp vajadusel koridori jäävate isendite ümberasustamine. koostaja ja elluviija. ehitustegevusele Tegevuse eelnevalt järelevalvaja, lisaks Järelevalve reaalse Keskkonnains- ehitustegevuse ajal. Ehitusprojekti pektsioon. koostaja. Ehitusprojekti Projekteerimise ja Ehitustegevust tuleb vältida rohunepi ja ka teiste Tegevusloaga koostamisel. ehitamise etapp elupaigatüübiga (lamminiidud) seotud lindude peamisel määratud isik või pesitsus- ja rände ajal (aprill – juuli lõpp; oktoober). asutus või nende Ehitamisel. poolt volitatud isik (vastava lepingu alusel). 82 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Elluviimise eest Etapp Leevendav meede Rakendatakse Seire teostus Kes seirab vastutab Projekteerimise Välistada täiendava kuivenduse risk Anne loodusalal. etapp Kontroll ehitusprojekti Keskkonnaamet. Projekteerimise Vältida Prosta puhkekoha arendusi lamminiidud Ehitusprojekti Ehitusprojekti kooskõlastamisel ja Tegevusloa etapp elupaigatüübil. koostaja. koostamisel. tegevuslubade väljastaja. väljastamisel. Projekteerimise Soodi säilitamine ja KMH (sh Natura hindamine) etapp Heinasadama projekteerimise käigus. 83 Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ 2.2.6.8 Kokkuvõte Natura hindamisest Kokkuvõtliku ülevaate Natura hindamisest annab tabel 3.11, mis on koostatud vastavalt Natura hindamise protseduurile (MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019). Natura hindamise tulemusena leiti, et ÜPga kavandatav on realiseeritav kui arvestatakse leevendavaid meetmeid. Tabel 3.11. Kokkuvõte Natura hindamisest. Jah/ Kas projekt või kava võib: Ei Selgitus Aeglustada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Ei Juhul kui arvestatakse leevendavaid meetmeid ei ole mõju ette näha. Katkestada ala kaitse-eesmärkide suunas liikumise? Ei Leevendavate meetmete rakendumisel ei Takistada selliste tegurite toimimist, mis aitavad säilitada ala soodsat seisundit? Ei ole takistamist ette näha. Leevendavate meetmete rakendumisel on Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kaasnevad häiringud lokaalsed ja kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja Ei lühiajalised ega põhjusta olulisi asustustihedust? häiringuid. Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest Ei sõltub ala toimimine elupaiga või ökosüsteemina? Leevendavate meetmete rakendumisel ei Muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni määravate ole ebasoodsaid mõjusid ette näha. seoste (nt pinnase ja vee või taimede ja loomade Ei vaheliste seoste) dünaamikat? Mõjutada alal prognooside järgi või eeldatavalt toimuvaid looduslikke muutusi (nagu näiteks Ei veedünaamika või keemiline koostis)? Esmatähtsate elupaigatüüpide pindala Vähendada esmatähtsate elupaigatüüpide pindala? Ei vähenemist ei ole ette näha. Vähendada esmatähtsate liikide või linnudirektiivi I Ei lisa IBA liikide arvukust? Muuta esmatähtsate liikide või linnudirektiivi I lisa Ei IBA liikide vahelist tasakaalu? Vähendada ala mitmekesisust? Ei Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade Leevendavate meetmete rakendumisel ei suurust või esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu või Ei ole ebasoodsaid mõjusid ette näha. asustustihedust? Põhjustada killustatust? Ei Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga-aastased üleujutused jne) Ei vähenemist või hävimist? 84 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ 3.3. Kultuuriline keskkond 3.3.1. Väärtuslikud maastikud Väärtuslikud maastikud on alad, millel on tulenevalt kultuurilis-ajaloolisest taustast, reljeefist ja looduslikest iseärasustest ning puhkeväärtusest suurem väärtus kui ümbritsevatel aladel. Seetõttu väärivad need alad ka suuremat tähelepanu, säilitamist ja hooldamist. Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ (2019) kohaselt määrati Tartumaa väärtuslikud maastikud ja üldised kasutustingimused nende säilitamiseks 2006. a. kehtestatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ning need on ülevõetud ka kehtivasse maakonnaplaneeringusse. Tartu maakonnaplaneering 2030+ (2019) kohaselt paiknevad Tartu linnas: ✓ riikliku tähtsusega väärtuslikud maastikud (I tähtsusklass): 1. Tartu Toomemägi ja selle ümbrus, 2. Emajõe luhaalad; ✓ maakondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud (II tähtsusklass): Kardla-Vorbuse; ✓ kohaliku tähtsusega väärtuslikud maastikud (III tähtsusklass): Rahinge-Ilmatsalu. Maakonnaplaneeringutes on sätestatud ka üldised tingimused ja soovitused väärtuslike maastike säilitamiseks. Mõju hinnang ÜPga kavandatakse Kärevere Heinasadamat, mis jääb riikliku tähtsusega väärtusliku maastiku – Emajõe luhaalad servaalale. Sadam paikneks vahetult Kärevere maanteesilla juures. Maakonnaplaneeringus on sätestatud, et üheks Emajõe luhaala väärtusliku maastiku säilimist tagavaks meetmeks on rekreatsioonipotentsiaali säilitamine, mis mh hõlmab ka randumiskohtade säilitamist ja rajamist ning nende ühendamist avalikult kasutatavate teedega. Arvestades eelnevat ja sadama asukohta ei kaasneks väärtusliku maastiku säilimisele seoses sadama rajamisega olulist ebasoodsat mõju. Pigem aitaks sadama rajamine kaasa Emajõe piirkonna maastiku terviklikuks sidumisele. ÜPga kavandatakse Vorbuse ja Tähtvere külade tiheasumite rajamist maakondliku tähtsusega Kardla-Vorbuse väärtuslikule maastikule (joonis 3.23). Maakonnaplaneeringu alusel on Kardla-Vorbuse maastiku väärtuseks eelkõige avatud ruum, vaated Emajõe orule, aga ka haritud põllumajanduslike maade olemasolu. Avatud maastikuga alad ja vaated avanevad Vorbuse-Kardla maanteelt Emajõe suunas. Kui Vorbuse-Kardla maantee Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa maantee ristumiskoha lähedus välja arvata, siis paikneb ka olemasolev hoonestus Vorbuse-Kardla maantee ääres valdavalt vasakul pool teed. Tiheasumi rajamisega mõlemale poole Vorbuse-Kardla maanteed suletakse vaated ning väheneb põllumajandulikus kasutuses oleva ala pindala. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et tegemist on maakondliku tähtsusega väärtusliku maastikuga, siis teeb KSH koostaja ettepaneku mitte kavandada mõlemale poole Vorbuse-Kardla maanteed tiheasumit. Olulisemate vaadete säilimiseks tuleb vältida Vorbuse küla tiheasumi hoonestuse kavandamist Vorbuse-Kardla maanteest paremale poole jäävale alale. Nimetatud alal säilitada maaline asutus, sh põllumajanduslikud maastikud (joonis 3.23). ÜPga kavandatakse tiheasumite laiendamist ka kohaliku tähtsusega Rahinge-Ilmatsalu väärtuslikul maastikul. Ka siin on oluline väärtus maastikuilme säilitamisel. Kuna ÜPga laiendatakse olemasolevaid tihedama asustusega piirkondi, siis ei ole ette näha olulist mõju väärtusliku maastiku valdava maastikuilme säilimisele. Enim laieneb seejuures Ilmatsalu 85 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ alevik, kus ÜP realiseerumise järgselt kujuneb tiheasumi keskseks elemendiks Ilmatsalu paisjärv. Leevendav meede: ✓ Olulisemate vaadete säilimiseks tuleb vältida Vorbuse küla tiheasumi hoonestuse kavandamist Vorbuse-Kardla maanteest paremale (Emajõe) poole jäävale alale. Nimetatud alal säilitada maaline asutus, sh põllumajanduslikud maastikud (joonis 3.23). Joonis 3.23. Tiheasustatud elamuala (EV) kavandamine Vorbuse-Kardla maantee äärde Kardla-Vorbuse väärtuslikul maastikul. Helesinisega piiratud ala – KSH koostaja ettepanek mitte kavandada alale tiheda asustusega piirkonda, vaid säilitada maaline asustus, sh põllumajanduslik maa. 3.3.2. Kultuuriväärtused ja pärandkultuuriobjektid Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt väärtustatakse Tartumaa ruumilises arengus kultuuripärandit, kujundades uue ruumi pärandit respekteerivana. Kultuuripärandiks on kultuurimälestised, XX sajandi väärtusliku arhitektuuripärandi objektid, miljööväärtuslikud alad, väärtuslikud üksikobjektid ja muu kohaliku tähtsusega kultuuripärand (sh 86 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ pärandkultuuriobjektid). Kultuuripärandi osaks on ka traditsiooniline elulaad ja seda võimaldav inimtekkeline keskkond. Kultuurimälestiste riiklikus registrist (2020) leiab, et Tartu linnas asub 79 ajaloomälestist, 23 arheoloogiamälestist, 255 ehitismälestist, 617 kunstimälestist, 1 muinsuskaitseala (Tartu vanalinna muinsuskaitseala) ja 1 UNESCO maailmapärandi objekt (Tartu Tähetorn). EELISe andmebaasi (jaanaur 2020) kohaselt jääb Tartu linna hulgaliselt pärandkultuuriobjekte (joonis 3.24). Joonisel kajastatud pärandkultuuriobjektid on kaardistatud aastatel 2009-2010 on Eesti-Läti programmis projekti Pärandkultuuri väärtused ühise keskkonna- ja kultuuriruumi osaks raames. Joonis 3.24. Tartu linnas asuvad kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid. Allikas: EELIS, 2020. 2019. a viidi endise Tähtvere valla territooriumil läbi uurimistöö Miljööväärtuslike alade ja üksikobjektide ning kultuuripärandiga seotud objektide väljaselgitamine endise Tähtvere valla territooriumil ning ettepanekute tegemine neile kaitse- ja kasutustingimuste määramiseks (Külm ja Nõmmela, 2019). Uurimistöö kohaselt moodustavad olulisema osa säilitamisväärtusega kultuuripärandist endises Tähtvere vallas endised mõisakeskused – Ilmatsalu, Vorbuse, Haage, Tüki. Just Ilmatsalu ning Vorbuse mõisasüdamed koos mõisa parkidega moodustavad oma olemuselt selgelt ja eripäraselt eristuva ajaloolise kultuurikeskkonna. Tähtvere valla aladel on säilinud hulgaliselt endiseid talukohti ja suuremal või vähemal määral ilusaid näiteid taluarhitektuurist (taluõued, häärberid, aidad, laudad), mis on sajanditaguse talumaastiku maamärgid. Põlise hajaasustuse iseloomulikuks näiteks on Kardla küla ja Vorbuse küla (Vorbuse kesk- ja põhjaosa), kus on uusehitisi vähem, kuid hulgaliselt säilitamisväärseid põlistalusid ning kus avaneb hulgaliselt avatud vaateid taludele, metsadele, põldudele. Lisaks on antud piirkonda Tartu maakonnaplaneeringus käsitletud 87 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ väärtusliku maastiku osana. Kokku kaardistati 74 säilitamisväärtusega kultuuripärandi objekti ning tehti ettepanek 5 miljööväärtusliku ala moodustamiseks ning määratleti 1 miljööväärtuslik üksikobjekt (joonis 3.25). Miljööväärtuslikud alad: ✓ Haage kirikumõis ja selle lähiümbrus; ✓ Vorbuse rüütlimõis ja selle lähiümbrus; ✓ Tüki karjamõis ja selle lähiümbrus; ✓ Ilmatsalu rüütlimõis ja selle lähiümbrus; ✓ Kardla ja Vorbuse küla hajaasustuspiirkond. Joonis 3.25. 2019. a kaardistatud kultuuripärandiobjektid ja miljööväärtuslikud alad endise Tähtvere valla territooriumil. Allikas: Külm ja Nõmmela, 2019. Mõju hinnang ÜP koostamisel on üldjoontes kultuurimälestiste paiknemisega arvestatud. Siiski juhime tähelepanu asjaolule, et Ilmatsalu alevikus (Kooli tee ja Ojaääre tee ristmikul) paiknev asulakoht (13013) kattub kavandatava ärimaaga ning Rõhu tiheasutusala elamuala laiendusele jääb arheoloogiamälestis - kalmistu "Kabelimägi" (13012). Võimalik arendustegevus antud piirkondades tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Lisaks riigi kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele on maastikul palju avastamata arheoloogiapärandit, millega arvestamine tagab kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse säilimise. Arheoloogiapärandit kui inimtekkelisi või selge inimmõjuga kohti võib olla kõikjal. Näiteks juba teada olevate muinas- või keskaegsete asustuskeskuste lähedalt või samatüübilistelt maastikelt on tõenäosus avastada varasemate inimeste elu- ja matmispaiku (nt järvede ja jõgede rannamoodustistelt kiviaegseid asulakohti, vanade külade lähedal liivastelt küngastelt külakalmistuid jne). Lisaks jäävad Tartu linna territooriumile mitmed 88 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ pärandkultuuriobjektid ning ajalooline asustusstruktuur ja ehitised moodustavad osa kohalikust (maakondlik, kihelkondlik, valla) kultuuripärandist. Arheoloogiapärandi seisundit ja säilimist mõjutab senise maakasutuse muutmine, eeskätt ehitus- ja kaevetööd. Seega eelnevat arvestades on oluline ehitus- ja kaevetöödel kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsiks tulekul tööd katkestada, jätta leid leiukohta ning teavitada sellest Muinsuskaitseametit. Sisuliselt on tegemist muinsuskaitseseadusest tuleneva kohustusega. Eelnevaid asjaolusid arvestades ei ole ette näha ebasoodsate mõjude ilmnemist kultuuriväärtuste säilimisele seoses ÜP realiseerumisega. 3.4. Sotsiaal-majanduslik keskkond 3.4.1. Rahvastik ja asustus Tartu linna elanike arv oli 01.01.2019. a seisuga 99 631 elanikku. Tartu linna elanike arv on viimastel aastatel olnud langustrendis (joonis 3.26). Elanike arvu suurenemine kajastub alates 2017. a, kuna haldusreformi järgselt said alates 01.11.2017 Tartu linna elanikeks ka endise Tähtvere valla 2638 elanikku. Soolis-vanuselist jaotust iseloomustab joonis 3.27. 01.01.2019 seisuga elab neljandik tartlastest Annelinnas, järgnevad Karlova, Tammelinn ja Ülejõe (joonis 3.28). Asustustihedus on suurim aga Vaksali linnaosas ning väikseim endise Tähtvere valla territooriumil. Joonis 3.26. Tartu elanike arv perioodil 2010-2018. Allikas: https://tartu.ee/et/statistika, 20.01.2020. Joonis 3.27. Tartu linna elanike soolis-vanuseline jaotumine. Allikas: Tartu arvudes 2018/2019. 89 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Joonis 3.28. Elanike jaotus linnaosade kaupa ning asustustihedus. Allikas: https://tartu.ee/et/statistika, 20.01.2020. Tartu linna arengukava 2018-2025 (2019) toob välja: Positiivse näitajana saab välja tuua tartlaste iibe, mis on aastaid olnud positiivne, kuid negatiivne rändesaldo muudab murelikuks – mida teha, et tartlased jääksid oma kodulinna ja ei kipuks võõrsile? Üheks olulisemaks ülesandeks käesoleva arengukava perioodil on tartlaste arvu kasvutrendi pööramine ja seda eelkõige väljarände vähendamiseks lahenduste otsimisega. … Tartut võib pidada noorte inimeste linnaks, sest peaaegu veerand tartlastest on vanuses 7-26 eluaastat ja tegevuste kavandamisel tuleb seda silmas pidada. Samas tuleb arvestada üldise rahvastiku vananemise trendiga ja luua ka eakale tartlasele väärikas elukeskkond. Tartu linna rahvastiku prognoos 2015-2035 (Geomedia OÜ, 2015) tõdeb, et tänaste rändeprotsesside valguses on Tartu rahvaarvu kasvule pöörata väga keerukas, kuid võimalik. Selleks on vaja, et nii Tartu linnapiirkonna siseriiklik kui rahvusvahelise konkurentsivõime paranevad ning Tartus suudab (a) paremini kinnistada tudengeid, (b) vähendada valglinnastumise survet ning (c) pakkuda jätkuvalt elu- ja töökohta mujalt (nii Eestist kui välismaalt) saabujatele. See aitab ühtlasi tasakaalustada Eesti regionaalset arengut tervikuna ning loob eeldused riigi arenguks kahe tugeva keskusega, kus Tartu on tugev polüfunktsionaalne regionaalkeskus Lõuna-Eesti tarvis koos rahvusvaheliste funktsioonidega. Mõju hinnang Eesti väikeasulate uuringus (Hendrikson & Ko OÜ jt, 2019) on asustusüksused jaotatud gruppidesse (asulatüüpidesse) lähtuvalt rahvastiku demograafilisest olukorrast asulas. Uuringus moodustati neli üldisemat asulatüüpi ja üks erandlik klass, kuhu kuuluvad lasteta asulad. Asulate järjestust võib siinkohal lugeda ka järjestuseks demograafiliselt kõige elujõulisemast kõige probleemsemani. Antud tüpoloogia põhjal ruumiotsuseid tehes tuleb aga asustusüksuse kõrval vaadata ka laiemaid seoseid (kandi ja piirkonna taset), sest analüüsitavad väikeasulad on naaberasulatega tihedalt seotud ning paiknevad asustussüsteemi kindlates osades. Asulate üldistatud tüübid on: 1. Kasvav ja lastega; 2. Kasvav, väheste lastega; 3. Stabiiline/vähe kahanev, laste ja väheste lastega; 4. Kahanev laste ja väheste lastega; 90 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Tartu linna endise Tähtvere valla territooriumil asustusüksuste jaotumine eelnevate asulatüüpide lõikes on toodud tabelis 3.12. Lisaks on tabelis toodud iga asutusüksuse kohta toimepiirkonna tsoon. Toimepiirkondade analüüsis (Statistikaamet, 2014 viidatud Hendrikson & Ko OÜ jt, 2019) jaotatakse piirkonnad omakorda tsoonideks: linnalähivöönd, siirdevöönd ja ääreala. Tabeli 3.12 põhjal jääb endine Tähtvere vald Tartu linnalähivööndisse, millest annab tunnistust ka tabelis esitatud töörände osakaalu suurus. Tabeli alusel kuulub Tartu linnas endises Tähtvere vallas: ✓ esimesse tüüpi (kasvav ja lastega) kaks asustusüksust (Tüki ja Rahinge külad); ✓ teise tüüpi (kasvav, väheste lastega) kolm küla (Pihva, Ilmatsalu ja Kardla); ✓ kolmandasse tüüpi (stabiiline/vähe kahanev, laste ja väheste lastega) kaks küla (Rõhu ja Vorbuse); ✓ neljandasse tüüpi (kahanev laste ja väheste lastega) viis asustusüksust (sh Haage, Kandiküla ja Tähtvere külad ning Märja ja Ilmatsalu alevikud). Seega moodustavad enamuse endise Tähtvere valla asulatest esimesse kuni kolmandasse tüüpi kuuluvad asulad. Samas on suur osakaal ka neljandasse tüüpi ehk kahanevate ja väheste lastega asulad kuuluvatel asustusüksustel, sh kahel alevikul. Lisaks on tabelist 3.12 näha, et enamike asustusüksuste puhul on elanike seas suur töörände osakaal („60% ja enam“ – maksimaalne võimalik vaadeldavas uuringus), vaid Ilmatsalu aleviku ja Rahinge piirkonnas on töörände osakaal mõnevõrra väiksem. Tabel 3.12. Tartu linna endise Tähtvere valla asustusüksuste jaotumine asulatüüpide lõikes. Allikas: Hendrikson & Ko OÜ jt, 2019. Asustus- Toimepiirkonna üksuse tsoon (TPK Üldistatud tüüp rahvastiku Üldistatud tüüp Asustusüksus tüüp uuring) järgi töörände järgi 4. Kahanev, laste ja väheste Haage küla küla Linnalähivöönd lastega Tööränne on 60% ja enam Ilmatsalu 4. Kahanev, laste ja väheste alevik alevik Linnalähivöönd lastega Tööränne on 40-59% Ilmatsalu küla küla Linnalähivöönd 2. Kasvav, väheste lastega Tööränne on 40-59% 4. Kahanev, laste ja väheste Kandiküla küla Linnalähivöönd lastega Tööränne on 60% ja enam Kardla küla küla Linnalähivöönd 2. Kasvav, väheste lastega Tööränne on 60% ja enam 4. Kahanev, laste ja väheste Märja alevik alevik Linnalähivöönd lastega Tööränne on 60% ja enam Pihva küla küla Linnalähivöönd 2. Kasvav, väheste lastega Tööränne on 60% ja enam Rahinge küla küla Linnalähivöönd 1. Kasvav ja lastega Tööränne on 40-59% 3. Stabiilne/vähe kahanev, laste ja Rõhu küla küla Linnalähivöönd väheste lastega Tööränne on 60% ja enam 4. Kahanev, laste ja väheste Tähtvere küla küla Linnalähivöönd lastega Tööränne on 60% ja enam Tüki küla küla Linnalähivöönd 1. Kasvav ja lastega Tööränne on 40-59% 3. Stabiilne/vähe kahanev, laste ja Vorbuse küla küla Linnalähivöönd väheste lastega Tööränne on 60% ja enam Kahanevate piirkondade atraktiivsemaks muutmise nimel on mujal maailmas näiteks taastatud hooneid; toetatud töökohtade loomist; korrastatud ajale jalgu jäänud/maha jäetud alasid; lammutatud seisma jäänud (maha jäetud ja lagunenud) hooneid; leitud uuenduslike kasutusviise kasutusest väljalangenud maa-aladele – nt päikeseenergiapargid, kogukonnaaiad; ühe hoone, rajatise või maa-ala kasutamine erinevatel otstarvetel, et tõsta efektiivsust ja hoida madalal 91 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ kulusid; keskuste ühendamine tagamaaga nii ühistranspordi, nõudetranspordi kui ka kergliiklusteedega, et võimaldada ligipääs teenustele ja töökohtadele; eri liikumisviiside omavaheline parem sidumine; multimodaalsus jne (Schetke & Haase, 2008). ÜPga on võetud eesmärgiks Tartu linna (asustusüksus) parem sidumine lähialaga. Selleks on kavandatud nt kergliiklusteede võrgustik ning säilitatud olemasolev teedevõrk, kavandatud avalikke juurdepääse olulistele puhkealadele, nt Emajõe kaldad jms. Lisaks on peamised elamuarenduse alad kavandatud Kandiküla-Ilmatsalu suunal. Elamuarenduse alad on kavandatud väike-elamute rajamiseks, kuna just väike-elamute rajamiseks puudub Tartu linnas (asustusüksus) piisavalt sobilikke maa-alasid. Samas nõudlus lähivaldade näitel väike-elamute arendamiseks on piirkonnas olemas ja seda just noorte perede hulgas. Üldplaneeringuga on kavandatud tihedama asustusega alade säilitamine ja laiendamine, mis võimaldab kontsentreeritumalt pakkuda ühisteenuseid. Väljaspool tiheasumeid on ÜPga reserveeritud maalise asustusega piirkonnad, kuhu soovi korral saavad elama asuda pigem privaatsust soovivad elanikud. Arvestades eelnevat võib planeerimislahendusega kaasnevat mõju piirkonna asustuse säilimisele ja arendamisvõimalustele pidada soodsaks. Vananeva rahvastiku tingimustes on antud lahendus samuti positiivne. Kuigi vanemad inimesed eelistaksid sageli elada tihedamatest aladest eemal privaatsemates piirkondades paiknevates kohtades, siis vanuse kasvades on tõenäoline, et üha enam vajatakse nö abiteenuseid, mida saaksid pakkuda lisaks peamisele keskusele – Tartule ka kohalikud keskusalad. Keskusalade arendamisel tuleks arvestada vananeva ühiskonnaga, kuna eakad toovad kaasa oma säästud, pensioni, soovides kasutada nt tervishoiuteenuseid või kergesti ligipääsetavaid rohelisi puhkealasid (Nefs et al, 2013) (vt ka ptk 3.4.2). 3.4.2. Sotsiaalne taristu (sh teenuste kättesaadavus) Sotsiaalse taristu alla kuuluvad valitsus- ja ametiasutused, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused, esmatarbekaupade müük, panga- ja postiteenused, internetiühendus, seltsi- ja kultuuritegevus, kultuuri- ja spordiasutused. Lisaks ka puhke- ja virgestusalad ning rohealad kui igapäevaseid ökosüsteemi teenuseid osutav osa rohevõrgustikust. Tartu arvudes 2018/2019 väljaande kohaselt paikneb Tartu linna haldusalas 31 üldhariduskooli, 42 lasteaeda/hoidu, 4 kutseõppeasutust ja 8 kõrgema hariduse andmisega seotud õppeasutust. Lisaks paiknevad piirkonnas 5 noortekeskust, teatrid, kinod, muuseumid jms, samuti mitmeid tervishoiu ja sotsiaalabiga seotud asutusi. Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ (2019) kohaselt jääb Tartu linna haldusalasse lisaks Tartu linnale kui maakondlikule keskusele vaid üks keskus – Ilmatsalu alevik, mis on maakonnaplaneeringus määratletud kui lähikeskus. Maakonnaplaneeringu kohaselt on Tartu linn ja selle lähiümbrus riigis suuruselt ja tõmbemõjult Tallinna linnastu järel teine toimepiirkonna keskus, pakkudes ainsana Lõuna- ja Ida-Eestis üleriigilise ja rahvusvahelise tähtsusega teenuseid, sh kõrgema etapi haiglat, akadeemilist ülikooliharidust, ettevõtete esindusi, riigihaldust jne. Seetõttu on Tartu linna kui keskuse mõju maakondlikust keskusest tugevam ning maakonnapiirist palju kaugemale ulatuv. Lähikeskuse roll on oluline kodulähedaste teenuste pakkumisel. Lähikeskuste jätkusuutliku toimimise eelduseks on head otseühendused mõistliku ajakuluga maakondlikku keskusesse. Lähikeskused 92 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ täidavad kohalike keskuste võrgustikus täiendavat rolli, mille abil suurendatakse vältimatute ja sagedasemini kasutatavate teenuste kättesaadavust piirkondades, kus kohalike põhiteenuste osutamine kogumahus ja kvaliteedis ei ole kliendibaasi vähesuse mõttes pikemas perspektiivis majanduslikult põhjendatud. Ilmatsalu alevikus kui lähikeskuses on esmatasandi teenuste kättesaadavus tagatud. Mõju hinnang Tartu linna haldusüksuse asustus ning inimeste liikumine on tihedalt seotud maakondliku keskuse – Tartuga. Arvestades suhteliselt väikest vahemaad Tartu haldusterritooriumi piirialade ja Tartu linna vahel on põhiteenuste kättesaadavus hea. Oluline on säilitada esmatasandi teenused Ilmatsalu alevikus kui lähikeskuses. Lisaks nähakse lähialade ühenduse parandamiseks Tartu linnaga (asustusüksus) ette kergliiklusteede rajamist. Samuti määratakse linna lähialadele puhkealade funktsioon. Eelnevaid asjaolusid arvestades on tegemist soodsate mõjudega teenuste kättesaadavuse tagamisel. Endise Tähtvere valla territooriumile kavandatud tihedama asustusega elamupiirkondade planeerimisel on positiivne, et need paiknevad valdavalt Tartu-Ilmatsalu-Rõhu maantee lähiümbruses, mis võimaldab asustuse tihenemisel efektiivsemalt korraldada ka nt ühistranspordivõrku. Samas arvestades, et tegemist on väike-elamupiirkondadega, mis on eelistatud just noorte perede hulgas, võib ÜP täiemahulisel realiseerumisel jääda väheks Ilmatsalus ja Tartu linnas paiknevatest lasteaiakohtadest. Seega tuleb igapäevaste pendelliikumiste vähendamiseks suuremate elamupiirkondade kavandamisel ette näha lasteaedade (koolieelsed õppeasutused) rajamine lähipiirkonda, nt Rahinge/Kandiküla piirkonnas ja Vorbusel. Tartu linna siseste teenuste kättesaadavust on analüüsitud kehtivas Tartu linna ÜP KSH aruandes ning siinkohal ülehindama ei hakata. Viimane lähtub mh asjaolust, et käesoleva ÜP raames ei muudeta olulisel määral kehtiva Tartu linna üldplaneeringuga kavandatavat maakasutust, mille kujunemisel arvestati ka KSH aruandes esitatud ettepanekuid ja analüüsi. Kuna elanikkond vananeb on üha enam oluline tähelepanu pöörata ka tervishoiuküsimustele. Eesmärgiks võiks olla ka lähikeskuses apteegi olemasolu ja ka perearsti/-õe teenuse kättesaadavus. Nimetatud tegevused sõltuvad linna üldistest arengueesmärkidest ega ole üldplaneeringu tasandil otseselt lahendatavad. Üldise elukeskkonna loomisel on oluline nt rohealade (puhke- ja virgestusalad) kujundamisel arvestada võimalikult paljude vanusegruppidega. Lisaks noorematele (sh lastega peredele) tuleks arvestada ka eakamate inimeste vajadustega. Avalike rohealade puhul on eakate jaoks olulised peamiselt kolm põhilist kriteeriumi (Nefs et al, 2013): juurdepääsetavus (jalgsi või ühistranspordiga), disain ja varustus (looduslikkus, head teed, atraktiivne ümbruskond, tualetid, poed jms), turvalisus ja asukoht ruumis (hooldatud alad, tänavavalgustus, politseipatrullid) ning kogukonnatunne (avalikus ruumis ja ürituste korraldamisel eakatega arvestamine, linnapeenramaad, kogukonnaaiamaad). Põhjalikke näpunäiteid eakate inimeste vajaduste ja soovidega haljasalade kujundamisest on toodud käsiraamatus Placemaking for an aging population. Guidlines for seenior-friendly parks (UCLA Luskin Scool of Public Affairs, 2014; https://www.lewis.ucla.edu/wp-content/uploads/sites/2/2015/04/Seniors-and-Parks-8-28- Print_reduced.pdf). Käsiraamatus toodu alusel eelistaksid eakamad inimesed ainult neile kujundatud haljasalasid. Samas usuvad käsiraamatu koostajad, et parke on võimalik kujundada ka erinevatele vanusegruppidele (eakad, lapsed jt) ühiselt, kui arvestatakse vanusegruppide eripärasid. Lisaks tavapärastele haljasaladele on eakamatele inimestele oluline aiandus ja 93 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ põllundus. Selle tarbeks on võimalik kujundada elukohalähedasi peenramaid, mille hooldamine toimub kogukonna põhiselt või asula hõredama asustusega piirkondades suuremaid aia- ja põllumaid (Nefs et al, 2013). Kokkuvõttes sõltub teenuste kättesaadavus mitmetest teguritest ega ole otseselt ainult üldplaneeringuga määratletav. Küll aga saab üldplaneeringuga soosida võimalusi teenuste arendamiseks ning kujundada kompaktseid piirkondi, mis on seotud põhikeskusega. Nimetatud aspektidest on lähtutud ka Tartu linna üldplaneeringu koostamisel ehk ÜP ellu viimisel kaasneb soodne mõju. Leevendav meede: ✓ Igapäevaste pendelliikumiste vähendamiseks tuleb suuremate elamupiirkondade kavandamisel ette näha lasteaedade (koolieelsed õppeasutused) rajamine lähipiirkonda, nt Rahinge/Kandiküla piirkonnas ja Vorbusel. 3.4.3. Inimeste tervis ja heaolu (sh müra ja välisõhu kvaliteet) Inimeste heaolu ja tervist mõjutavad rohkemal või vähemal määral, otseselt või kaudselt kõik KSHs käsitletud teemad, sh suplusvee kvaliteedi ja joogivee temaatikat on käsitletud ptk-s 3.2.2. Järgnevalt keskendutakse detailsemalt mürale ja välisõhu kvaliteedile. Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (atmosfääriõhu kaitse seadus § 55 lg 2). Müra on ka sotsiaalministri määruse nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid § 2 lõige 2 kohaselt inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Välisõhus leviv müra on reguleeritud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Aastal 2017 viis Hendrikson & Ko OÜ läbi Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamise (joonis 3.29). Varasem Tartu linna strateegiline mürakaart pärines aastast 2012. Hendrikson & Ko OÜ (2017) kohaselt on Tartu linna (asustusüksus) müraolukorra peamiseks mõjutajaks autoliiklus ja vähemal määral raudteeliiklus. Tööstusmüra ei ole Tartu linnas tervikuna suureks probleemiks, kuid mõned üksikud piirkonnad, kus esineb kõrgem tööstusmüratase siiski eksisteerivad. 2017. a strateegilise mürakaardi andmete võrdlus 2012. a andmetega näitab, et keskmise ja mõõduka tugevusega liiklusmürast mõjutatud inimeste arv on suurenenud ja kõrge tasemega liiklusmürast mõjutatud inimeste arv on vähenenud. Nimetatud trendid võivad tähendada, et kõige suurema liikluskoormusega teede ja tänavate liikluskoormus on paiguti vähenenud (ja/või mõõduka liikluskoormusega kuid kitsaste tänavate liikluskoormus on vähenenud), tuues kaasa kõige kriitilisematesse tsoonidesse jäävate elanike arvu vähenemise. Samal ajal on aga valdavas osas teedevõrgust siiski aset leidnud teatud liikluskoormuste suurenemine, mistõttu on suurenenud ka nö keskmise tasemega mürast mõjutatud elanike arv. Vähenenud on ka raudteemürast mõjutatud inimeste arv, kuid tööstusmüra osas olulisi muutusi viie aasta jooksul ei ole toimunud. Hendrikson & Ko OÜ (2017) määratleb vaiksed alad, mis sisuliselt on suuremad avalikuks kasutuseks mõeldud puhkealad linnakeskkonnas. Keskkonnaministri määrus Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord defineerib vaiksed piirkonnad kui I mürakategooria alad (virgestusrajatiste maa-alad). Peamised vaiksed alad asuvad linna äärealadel (Ihaste, Tähtvere, 94 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Raadi). Kesklinnas ning selle lähiümbruses vastab vaiksete alade definitsioonile täielikult ainult Toomemäe piirkond, osaliselt võib vaikseteks aladeks lugeda ka Vanemuise ja Karlova pargi. Võrreldes 2012. a strateegilise mürakaardiga on vaiksete alade pindala ja osakaal linna territooriumist vähenenud, kuid seda peamiselt äärelinna väljaarendamata rohealade arvelt, mis aktiivset puhkevõimalust ei pakkunud. Kesklinna piirkonnas on vaiksete alade hulka lisatud Vanemuise ja Karlova pargid, samuti võib vaikseks alaks lugeda Saare tiigi ja Annelinna spordiplatside ümbruse. Seega võib öelda, et aktiivselt kasutatavaid vaiksete alade definitsioonile vastavaid piirkondi on pigem juurde tulnud. Hendrikson & Ko OÜ (2018) alusel ohustab vaikseid piirkondi peamiselt uute magistraalteede rajamine aga ka uute elamurajoonide (harvem tööstuse) planeerimine vaiksete alade juurde või asemele. Väljapool Tartu linna (asustusüksus) on Maanteeameti tellimusel 2017. aastal Akukon OY Eesti filiaali poolt koostatud strateegiline mürakaart riigiteede kohta, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas. Tartu linna üldplaneeringuga hõlmatavas alas paikneb nimetatud lõikudest Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja osaliselt Jõhvi-Tartu-Valga maantee (joonis 3.29). Joonis 3.29. Tartu linna piirkonnas kaardistatud müraolukord. Väljavõte Maa-ameti mürakaardi rakendusest (2020). Välisõhu kvaliteet Riikliku keskkonnaseire alamprogrammi Välisõhu kvaliteedi seire raames teostatakse linnaõhu kvaliteedi seiret Tartus ühes punktis Karlovas. Mõõtejaama asukoht on valitud selliselt, et neis kogutavad andmed iseloomustaks elanike õhusaastega kokkupuudet ilma suuremate tööstuslike 95 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ saasteallikate mõjuta. Andmed kogutakse vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NO ja NO2), osooni (O3), süsinikoksiidi (CO), peenete osakeste (PM10) ja eriti peenete osakeste (PM2,5) ning plii (Pb), kaadmiumi (Cd), arseeni (As), nikli (Ni), polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH), sh benso(a)püreen (C20H12) kohta. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (2020) uuringu kohaselt paikneb Tartu seirejaam küll elamurajoonis (suur osa on ahiküttel elamud), kuid suurem osa saastest on siiski tingitud liiklusest, mida kinnitab seireandmete nädalane analüüs. Saasteainete nädalastelt käikudelt on näha, et kontsentratsioonide maksimumid ja miinimumid järgivad liiklusele iseloomulikke tipptunde. Vaatamata eelnevale on osakeste saasteallikaid lisaks antropogeensetele (liiklus, teede liivatamine, soolatamine, ehitus, naastrehvid jne) ka looduslikke. Eraldi antropogeenset ja looduslikku päritolu tahkeid osakesi seire käigus ei määrata, samas võib öelda, et linnapildis on suurem osakaal siiski inimtekkelisel saastel. Võrreldes 2019. aasta mõõtmistulemusi eelmise seireperioodiga, on Tartus tõusnud SO2 sisaldus ja langenud NO2, CO, O3, PM10 ja PM2.5 sisaldus. Peente osakeste puhul mõõdeti varasema 7 ületuskorra asemel 4 ööpäevakeskmist piirväärtust ületavat kontsentratsiooni. Lisaks langes ka pisteliselt mõõdetud raskmetallide aastakeskmine sisaldus õhus. Kokkuvõtvalt kehtivatest piirväärtustest kõrgemaid kontsentratsioone ühegi saasteaine puhul aga ei tuvastatud (OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2020). 2019. a andmetel (OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2020) tõusis varasemaga võrreldes PAH segu komponentidest vähesel määral benso(a)antratseeni ja benso(a)püreeni sisaldus. Kehtivat aastakeskmist sihtväärtust 1 ng/m3 2019. aasta keskmine benso(a)püreeni sisaldus ei ületanud. Tartu seirejaam asub olmekütte piirkonnas, kus paljud elamud on ka ahiküttel, mistõttu peegeldavad mõõdetud benso(a)püree kontsentratsioonid hästi olmekütte mõju välisõhu kvaliteedile. Saasteainete akumuleerumist Tartus soodustab ka linna paiknemine Emajõe ürgorus, mistõttu saasteainete hajumine on mõnevõrra raskendatud ning kõrgemate saasteainete kontsentratsioonide mõõtmine ka põhjendatud. Benso(a)püreeni sisaldus on Tartus ületanud kehtivat sihtväärtust alates 2011. aastast. Viimaste aastate seiretulemuste põhjal on b(a)p sisaldus kontrolli alla saadud ning aastakeskmine saastetase sihtväärtust enam ei ületa. 2019. a koostati Tartu linna õhukvaliteedi parandamise kava benso(a)püreeni osas (OÜ Severitas jt), milles pakuti välja viis meedet: 1) kaugküttele üleminek, 2) elamute soojustamine, 3) küttekollete uuendamine, kvaliteetse ja kuiva küttematerjali kasutamine ning 4) liikluskoormuse hajutamine, kergliiklusteede võrgustiku arendamine ja punktsaasteallikate heite vähendamise jätkuv riiklik reguleerimine ning 5) üleminek taastuvatele energiaallikatele. ÜPga on võimalik soodustada peamiselt meetmete 1, 4 ja 5 rakendamist, mida koostamisel oleva ÜPga on ka tehtud. Inimtervise seisukohast on kõige ohtlikum peenosakeste (PM10 ja PM2,5) sisaldus sissehingatavas õhus. Kuna osakeste emissiooniallikad võivad olla nii looduslikud kui inimtekkelised, oleks muuhulgas vajalik hinnata osakeste päritolu ning teostada keemilise koostise ning fraktsioonilise jaotuse määramist. Riiklikku seire põhjal saab ainult oletada osakeste võimalikku päritolu, st et linnaõhus mängivad enim rolli nt inimtekkelise iseloomuga allikad ning taustaaladel looduslikud allikad. Eriti peente osakeste (PM2,5) maksimaalseid ja keskmiseid kontsentratsioone vaadates on täheldatav küllaltki väike saastetasemete vaheline erinevus linna- ja taustaalade õhus, mis viitab kaugkande suurele osakaalule või ka looduslike allikate osatähtsusele linnas ning antropogeensete allikate mõjule foonialadel. Hetkel ei määrata riikliku seire raames loodusliku ja antropogeense saaste osakaalu, mis oleks oluline just maapiirkondades osakeste kontsentratsioonide mõõtmisel, sest vastavalt EL direktiivile on 96 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ piirväärtust ületavatele kontsentratsioonidele tehtud mõningaid mööndusi, juhul, kui on tõestatav saaste looduslik päritolu (OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2020). Lokaalselt võivad välisõhu kvaliteeti mõjutada tootmisettevõtete tegevus. Keskkonnalubade registri (KOTKAS) andmetel (16.06.2020 seisuga) on Tartus keskkonnaluba (sh välisõhusaaste luba) väljastatud 55 ettevõttele ja keskkonnakompleksluba 7 ettevõttele. Valdav osa ettevõtetest paikneb Tartu linna (asustusüksus) piires. Tegemist on nii tööstusettevõtete kui ka katlamajade, Tartu Ülikooli Kliinikumiga seotud hoonete, farmide jms. Mõju hinnang Müratemaatikat Tartu linna (asustusüksus) kontekstist lähtuvalt on hinnatud kehtiva Tartu linna ÜP KSH käigus. Kuigi Skepast & Puhkim OÜ (2017) koostatud Tartu linna ÜP KSH aruande koostamise järgselt on kinnitatud ajakohastatud Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023 (Hendrikson & Ko OÜ, 2018) on tegevuskavas toodud põhimõtted jäänud üldjoontes samaks võrreldes varasema tegevuskavaga (millest lähtub Skepast & Puhkim OÜ (2017) töö). Seega on kehtiva ÜP KSH aruandes toodud järeldused asjakohased ka käesoleval hetkel. Viimane arvestab mh, et koostamisel oleva ÜPga ei nähta võrreldes kehtiva Tartu linna ÜPga ette olulist maakasutuse muutmist Tartu linnas (asustusüksus). Üldplaneeringu kontekstist lähtuvalt saab positiivse asjaoluna tuua välja kergliikluse ja ühistranspordi eelistamise autoliiklusele, mis aitab vähendada liiklusest tingitud müratasemeid ning on ühe meetmena sätestatud ka välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskavas. Müra vähendamise seisukohast on positiivne ka asjaolu, et ÜP eskiisis on loobutud ÜP koostamisel kaalutud (vt ptk 3.5.1) uute magistraaltänavate rajamisest (nt Ropka ja Tuglase sillad koos mahasõitudega) läbi linna vaiksete alade. Väljapool Tartu linna (asustusüksus) nähakse uute elamupiirkondade arendamist ette põhimahus Tartu-Ilmatsalu-Rõhu kõrvalmaantee ääres või läheduses. Maa-ameti maanteeameti kaardirakenduse (2020) alusel oli aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus Tartu-Ilmatsalu- Rõhu kõrvalmaanteel Ilmatsalu ja Tartu vahelisel lõigul vahemikus u 1300-1700 sõidukit. Elamupiirkondade arendamisel on oodata liiklussageduse kasvu nimetatud maanteel. Arvestades liiklussagedust ja Alkranel OÜ poolt varasemalt teistes piirkondades sarnase liiklussageduse müra modelleerimise tulemusi, tuleb kõrvalmaantee äärde (kuni 50 m kaugusel maanteest) elamute kavandamisel, sh tiheasumite (nt Kandiküla, Rahinge) laiendamisel läbi viia mürauuring (modelleerimine) ning tulemustest lähtuvalt võtta elamualal müranormide tagamiseks vajadusel kasutusele leevendavad meetmed. Teiste elamuarendusalade (nt Vorbuse, Tüki) äärde jäävate kõrvalmaanteede liiklussagedused on väikesed ning liiklusmüra jääb lubatud normi piiresse eelduslikult juba teemaa piires. Osaliselt on tiheasumite laiendamist ja elamute rajamist kavandatud ka riigi põhimaanteede (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja Jõhvi- Tartu-Valga) maanteede lähedusse. Siinkohal tuleb arvestada, et põhimaanteede liiklussagedused on tunduvalt suuremad kui kõrvalmaanteedel ning liiklusest tingitud müratase võib müra sihtväärtust ületada ka 100-150 m kaugusel maanteest. Seega tuleb ka põhimaanteede lähialal (kuni u 150 m kaugusel maanteest) elamute kavandamise etapis viia läbi mürauuring ning vastavalt tulemustele võtta elamualal müranormide tagamiseks vajadusel kasutusele leevendavad meetmed. ÜPga kavandatakse uut tiheda asustusega elamupiirkonda Vorbuse külla raudtee lähialale (joonis 3.30; ala nr 1). Hendrikson & Ko OÜ (2017) alusel ulatub antud piirkonnas raudteelt lähtuv ja II kategooria ala päevasele ajale vastavast müra sihtväärtusest (55 dB) suurem müratase kuni u 150 m kaugusele raudteest, öisel ajal (sihtväärtus 50 dB) aga vastavalt kuni u 97 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ 250 m kaugusele. Kuigi raudteeliikluse mahtude suurenemine/vähenemine ei ole käesoleval hetkel teada on tõenäoline, et elamupiirkonna arendamisel Vorbuse külas raudtee lähialal tuleb kasutusele võtta müra leevendavad meetmed (nt müratõkkesein raudtee lähistel). Täpsem müra leevendamise vajadus tuleb välja selgitada edasiste etappide käigus (vt ka ptk 3.4.4). ÜPga antakse elamumaa juhtotstarve ka Tähtvere külas Vorbuse-Kardla maantee ja raudtee vahelisele alale (joonis 3.30; ala nr 2). Arvestades, et vahetult raudtee läheduses hakkab perspektiivselt kulgema ka kavandatava Tartu põhjapoolse ringtee Tiksoja silla peale/mahasõit ehk piirkonda lisandub arvestaval hulgal uut liiklust ja sellest lähtuvat liiklusmüra, siis elanike heaolu ja tervist silmas pidades ei ole otstarbekas kõnealusele alale tiheda elamupiirkonna kujundamine. KSH koostaja teeb ettepaneku antud ala maakasutuse juhtotstarbeks kavandada maalise asustusega ala või ärimaa või olemasolevatest majapidamistest eemale jääv ala rohealaks, kuid mitte määrata kogu ala müratundlikuks elamumaaks. Kui piirkond kujundada ikkagi tiheasutusega elamupiirkonnaks tuleb läbi viia mürauuring (modelleerimine) ning kasutusele võtta müra leevendavad meetmed. Joonis 3.30. Raudtee lähistele kavandatavate tiheda asustusega elamualade (piiritletud tumesinise joonega, nr 1 ja 2) paiknemine. Tootmis- ja tööstusettevõtetest lähtuv müra levik on otseselt seotud tootmise spetsiifikaga ning on igal konkreetsel juhtumil erinev. Peamiselt on tootmisaladelt pärinev müra seotud hoonete ventilaatorite ja tootmisterritooriumil liikuva/töötava tehnika tegevusega. ÜPga on peamised elamuarengualad kavandatud tootmisaladest eemale. Siiski nt Vorbuse küla või Rahinge küla 98 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ elamuala laienduse lähistele jäävad veisefarmid, milles tekkiv tootmismüra ei ole üldiselt suur, kuid arvestada tuleb võimaliku lõhnahäiringuga (vt allpool välisõhu kvaliteedi alamjaotist). Planeerimisseaduse § 75 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks mh müra normtasemete kategooriate määramine. Atmosfääriõhu kaitse seadus § 57 sätestab, et mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: 1) I kategooria – virgestusrajatise maa-alad ehk vaiksed alad; 2) II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa- alad, rohealad; 3) III kategooria – keskuse maa-alad; 4) IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad; 5) V kategooria – tootmise maa-alad; 6) VI kategooria – liikluse maa-alad. Kuigi atmosfääriõhu kaitse seaduses on määratletud kuus mürakategooriat, siis atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid seab müra normatiivväärtused vaid loetelus toodud esimese nelja kategooria kohta. Keskkonnaministri määruse nr 71 seletuskirjas on selgitatud, et V mürakategoorias ehk tootmise maa-alal kehtivad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, mistõttu otsustati, et tootmise maa-alale eelnõukohase määrusega normtasemeid ei kehtestata. Samuti ei ole otstarbekas müranorme määratleda liikluse maa-ala kohta. Seega tuleks ka üldplaneeringus keskenduda I-IV kategooria alade määratlemisele. Siinkohal tuleb veelkord vaadata keskkonnaministri määruse seletuskirja, mis selgitab, et IV mürakategooria ehk ühiskondliku hoone maa-alad on alad, kus leidub vaheldumisi teenindus- ning teatud mürahäiringut põhjustavaid tööstusettevõtteid (nt uued tööstuspargid), ent puuduvad elamud. Vastava mürakategooria nimetus on seejuures pigem eksitav, kuna teenindus- ja tööstusettevõtete puhul on tegemist pigem äri- ja tootmisettevõtete (ei ole müratundlikud objektid) kui ühiskondlike hoonetega (võivad olla müratundlikud objektid, nt koolid jms). Lisaks on müra normtasemed III ja IV kategooria puhul samad. Keskkonnaministri määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. Müra normatiivide seadmine on vajalik eelkõige inimeste tervise seisukohast ja olukordades, kui inimesed viibivad pikemalt müraallika mõjualas. Normtasemete sätestamisel ei tehta vahet haja- ja tiheasustuspiirkonnal, sest inimese tervise kaitse vajadustele vastav normtaseme suurus peaks olema samasugune sõltumata sellest, kus inimene viibib. Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohastest mürakategooriatest katab üldplaneeringu mõistes enim maakasutuse juhtotstarbeid II kategooria ehk haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad. Üldiselt võib Tartu linna puhul enamuse territooriumi maa-alast, kus paiknevad müratundlikud objektid (elamud, ühiskondlikud hooned, tervishoiuasutused jms) määratleda kui II kategooria ala. Lisaks on üldplaneeringus määratletud linna üldkeskuse maa-ala juhtfunktsioon, mis vastab III mürakategooriale. Eraldi vajab käsitlust I kategooria ehk virgestusalad ehk vaiksed alad. I kategooria alade määratlemine on eelkõige vajalik tagamaks inimesetele võimalused nö saada eemale mürarikkast keskkonnast. Sellisteks vaikseteks aladeks on üldjuhul tiheasutusaladel suuremad haljasalad, kus on võimaldatud ka erinevad puhkamisvõimalused (matkarajad, terviserajad jms). Tartu linna (asustusüksus) vaiksed alad on määratletud Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamise (Hendrikson & Ko OÜ, 2017) käigus. Väljapool Tartu 99 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ linna (asustusüksus) puuduvad suured tiheasustuspiirkonnad, milles paiknevaid haljasalasid tuleks määratleda vaikseteks aladeks ehk I kategooria aladeks. Tartu linnast (asustusüksus) väljas ja maalise asustusega piirkonnas, kus elanike asustustihedus on väiksem ning müraallikaid võrreldes linnaga ka vähem, paiknevad rohealad tuleks määratleda II kategooria aladeks. Seega kokkuvõtvalt on Tartu linna territoorium võimalik jagada kolme mürakategooria vahel – I, II ja III kategooria alad, kus paiknevad müratundlikud objektid. Välisõhu kvaliteet Lokaalne välisõhusaaste on seotud tootmistegevusega. Teisalt peab tootmisettevõte tagama atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaste saasteainete piirväärtuste täitmise väljapool enda tootmisterritooriumi. ÜP-ga ei reserveerita täiendavaid elamumaid vahetult planeeringualal paiknevate ja keskkonnaluba omavate ettevõtete tootmisterritooriumiga piirnevale alale. Samas isegi kui saasteainete piirväärtused on tagatud tootmisterritooriumi piiril võib nt lõhnahäiring tekkida ka piirväärtustest oluliselt madalamatel kontsentratsioonidel. Seetõttu võib lõhnahäiring olla tuntav oluliselt kaugemal tootmisterritooriumi piirist. Siinkohal saab tuua näiteid sobilikest vahemaadest elamumaade ja nt lõhnahäiringuid põhjustavate farmide vahel. Võttes aluseks Saksamaa vastavad juhised (TA Luft, 2002) ning Hungaris teostatud uuringu (Cseh et al, 2010) peaks sigalate ja linnufarmide kaugus elamualadest ja teistest inimasustuse lõhna suhtes tundlikest objektidest olema minimaalselt 200 m ja suuremate farmide puhul kuni 450 m. Veisefarmide puhul ning tapamajadel on sobilik kaugus 350 m. Nimetatud kaugusi saab ja võib vähendada, kui rakendatakse lõhna emissioone vähendavaid meetmeid või kui lõhna leviku modelleerimine näitab, et ebameeldiva lõhna häiringuid ei esine sellisel kaugusel. Tartu linna territooriumil paikneb kaks tegutsevat keskkonnakompleksluba omavat veisefarmi (Rahingel ja Vorbusel) ning üks sigala (Ilmatsalus). Kõik nimetatud farmid on võtnud kasutusele meetmed lõhnaleviku minimeerimiseks, mistõttu võib eeldada, et olulisi lõhnahäiringuid farmide lähialal ei esine. Siiski tulenevalt tootmistegevuse eripärast võib lõhnahäiringuid esineda nt vedelsõnniku laotamisel piirkonna põldudele. Tegevus toimub siiski lühiajaliselt ja kontrollitult. Seega kuigi lühiajaliselt võivad lõhnahäiringud esineda ka ÜPga reserveeritavates uutes elamupiirkondades, siis olulist pikaajalist mõju ette näha ei ole. Linnaõhu kvaliteedi parandamise osas saab positiivsete aspektidena välja tuua ÜPga kavandatava kergliikluse ja ühistranspordi eelistamist autoliiklusele, aga ka kaugkütte või alternatiivkütte (nt maasoojus) soosimist hoonete kütmisel. Lisaks ei kavandata linnakeskkonda uusi tootmisalasid, mis võiksid olulisel määral halvendada välisõhu kvaliteeti. Kuigi maanteeliiklusega seondub samuti õhusaaste on linnades (Tallinn, Tartu) tehtud õhusaaste mõõtmised ja modelleerimised näidanud, et tänavate äärsed (ka magistraaltänavate) liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonid jäävad lubatud piirväärtustest väiksemaks. Maanteede puhul on võrreldes linnatänavatega õhusaaste hajumise tingimused veelgi paremad. Seega ei ole kokkuvõtvalt üldplaneeringu ellu viimisega ette näha olulist ebasoodsat mõju välisõhu kvaliteedi säilimisele, pigem võib eelkõige Tartu linnas (asustusüksus) kaasneda soodne mõju. Leevendavad meetmed: ✓ Põhimaanteede lähialale (kuni u 150 m kaugusel maanteest) ja Tartu-Ilmatsalu-Rõhu kõrvalmaantee äärde (kuni 50 m kaugusel maanteest) elamute kavandamisel, sh tiheasumite (nt Kandiküla, Rahinge) laiendamisel tuleb läbi viia mürauuring 100 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ (modelleerimine) ning tulemustest lähtuvalt võtta elamualal müranormide tagamiseks vajadusel kasutusele leevendavad meetmed; ✓ Kuigi raudteeliikluse mahtude suurenemine/vähenemine ei ole käesoleval hetkel teada on tõenäoline, et elamupiirkonna arendamisel Vorbuse külas (vt joonis 3.30; ala nr 1) raudtee lähialal tuleb kasutusele võtta müra leevendavad meetmed (nt müratõkkesein raudtee lähistel). Täpsem müra leevendamise vajadus tuleb välja selgitada edasiste etappide käigus (vt ka lisaks ptk 3.4.4); ✓ ÜPga antakse elamumaa juhtotstarve ka Tähtvere külas Vorbuse-Kardla maantee ja raudtee vahelisele alale (joonis 3.30; ala nr 2). KSH koostaja teeb ettepaneku antud ala maakasutuse juhtotstarbeks kavandada maalise asustusega ala või ärimaa või olemasolevatest majapidamistest eemale jääv ala rohealaks, kuid mitte määrata kogu ala müratundlikuks elamumaaks. Kui piirkond kujundada ikkagi tiheasutusega elamupiirkonnaks tuleb läbi viia mürauuring (modelleerimine) ning kasutusele võtta müra leevendavad meetmed. 3.4.4. Väärtuslik põllumajandusmaa Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (eelnõu seisuga november 2019; Maaeluministeerium) toob välja: Põllumajandusmaa ja muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise eeldus, mida tuleb hoida. Selleks et põllumajandustootmise potentsiaal tulevikus ei väheneks, vaid pigem suureneks, on vaja olemasolevat ressurssi tõhusate ja asjakohaste meetmetega kaitsta. Eesti muldade saagitootmise võime säilitamiseks tuleks neid kaitsta liigse keskkonnakoormuse eest. Kasutusele tuleb võtta õiguslikud meetmed, mis kaitseksid väärtuslikku kõrge boniteediga põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja metsastamisega. Teisalt võiks maadele, millele traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, leida uusi biomajanduslikke kasutusviise, mis toetavad looduskaitseliste eesmärkide täitmist või hoides neid liigirikaste rohumaadena. Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise peamised eesmärgid on (Hunt, 2019): ✓ Kaitsta kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa mullastikku kui taastumatut ressurssi; ✓ Hoida väärtuslikku põllumajandusmaad võimalikult suures ulatuses ja üle-eestiliselt põllumajanduslikus kasutuses ja tagada selle kaudu riigi julgeolek toidu tootmisel; ✓ Piirata väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamist, selle metsastamist ning sihtotstarbe muutmist; ✓ Tagada riigi poolt ülevaade põllumajandusmaa, seal hulgas väärtusliku põllumajandusmaa, üle; ✓ Kajastada põllumajandusmaa, seal hulgas väärtuslik põllumajandusmaa, kaardil, kus andmed on usaldusväärsed ja avalikult kättesaadavad, sisaldades teavet massiivide pindala ja väärtuslikkuse kohta. Väärtuslik põllumajandusmaa (Hunt, 2019): ✓ on vähemalt kahe hektari suurune massiiv, mis paikneb küla või aleviku territooriumil; ✓ mullastiku kaalutud keskmine boniteet on võrdne Eesti keskmise boniteediga või sellest suurem või ✓ mullastiku kaalutud keskmine boniteet on võrdne maakonna keskmise boniteediga või sellest suurem, kui massiiv asub maakonnas, mille keskmine boniteet on riigi keskmisest madalam. 101 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Väärtusliku põllumajandusmaa defineerimiseks ja säilitamiseks vajalike tingimuste seadmiseks on algatatud seaduse eelnõu (26.10.2018 nr 16-0960/18) Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. Tartumaa väärtuslikud põllumajandusmaad on kajastatud Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ mille kohaselt on Tartu maakonna mullastiku keskmine boniteet 41. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde kuuluvas seletuskirjas on välja toodud § 354, milles sätestatakse Eesti põllumajandusmaa, sealhulgas maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi määramise alused. Muuhulgas on seletuskirjas esitatud Põllumajandusuuringute Keskuse poolt välja töötatud esialgse põllumajandusmaa massiivide kaardilt lähtuvate andmete alusel (aluseks on võetud kõik küla ja aleviku territooriumil asuvad kahe hektari suurused või suuremad põllumajandusmaa massiivid) esialgne Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet 41 hindepunkti ning Tartu maakonnas keskmiseks põllumajandusmaa boniteediks 42. Seega kui maakonna keskmine boniteet on suurem kui Eesti keskmine, siis on väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise alampiiriks Eesti keskmine boniteet ehk Tartumaal 41. Tartu maakonnaplaneering 2030+ sätestab väärtuslikule põllumajandusmaale üldised kasutustingimused: ✓ Väärtuslikud põllumajandusmaad määratakse üldplaneeringus koos nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmisega; ✓ Väärtuslik põllumajandusmaa tuleb üldjuhul säilitada põllumajanduslikuks tegevuseks; ✓ Väärtuslik põllumajandusmaa tuleb hoida harimiskõlblikuna; ✓ Väärtuslik põllumajandusmaa kasutuselevõtt mittepõllumajanduslikul otstarbel on lubatud vaid avalikes huvides või kogukonna huvides (näiteks teede ja raudteede rajamiseks), kui vastavaid tegevusi ei saa ellu viia muul viisil. Mittepõllumajanduslikuks otstarbeks ei arvata maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitiste püstitamist. Mõju hinnang Üldplaneeringuga nähakse ette uute tiheda asustusega elamualade rajamist ning osaliselt ka olemasolevate tiheasustusalade laiendamist. ÜPga reserveeritavad elamumaad jäävad osaliselt ka väärtuslikele põllumajandusmaadele (joonis 3.31). Summaarselt väheneb ÜPga reserveeritava maakasutuse muutusest tingituna väärtuslike põllumajandusmaade pindala u 3500 hektarilt 3300 hektarile ehk maakasutuse muutust on ette näha u 6% väärtuslikust põllumajandusmaast. Antud vähenemist võib pidada väheoluliseks ebasoodsaks mõjuks väärtuslike põllumajandusmaade säilimisele. Teisalt luuakse ÜPga võimalused Tartu linna (asustusüksus) läheduses paiknevate olemasolevate asulate laiendamiseks. Olemasolevate asulate laiendamine on otstarbekam, kui uute nn põllukülade arendamine, tänu olemasoleva taristu paremale kättesaadavusele. 102 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Joonis 3.31. Väärtuslikud põllumajandusmaad planeeringualal. Aluskaart: Maa-amet, 2020. Enim väheneb kavandatavate elamumaade tõttu väärtusliku põllumajandusmaa pindala Ilmatsalu (Tüki) aleviku laiendusel ja Vorbuse külas. Kuigi Ilmatsalu aleviku nö laienduse saaks kujundada ka alevikust lõuna poole, kus muldade viljakus on mõnevõrra väiksem kui paisjärvest põhja poole jääval alal, siis paikneks alevikust lõuna suunda rajatav elamupiirkond vahetult Ilmatsalu sigala ja Ilmatsalu biogaasi- ja koostootmisjaama läheduses (võimalik müra- ja lõhnahäiring). Lisaks oleks paisjärvest põhja suunda kujundatav elamupiirkond loogiliseks jätkuks Tartu-Ilmatsalu-Rõhu maanteest põhja poole rajatud elamupiirkonnale. Ühtlasi moodustaks Ilmatsalu paisjärv perspektiivselt nö keskse koha Ilmatsalu alevikus. Vorbuse külas kattuks elamuarenduse ala väärtusliku põllumajandusmaaga Vorbuse-Kardla maantee ja raudtee vahelisel alal (vt joonis 3.30, ptk 3.4.3; ala nr 1). Kuna kõnealune maa-ala on mõjutatud nii raudtee (vt ptk 3.4.3) kui maanteemürast ning paikneb väärtuslikul maastikul (vt ptk 3.3.1), mille osaks on ka avatud vaated ja põllumaad, siis teeb KSH koostaja ettepaneku Vorbuse külas Vorbuse-Kardla maantee ja raudtee vaheline ala säilitada maalise asustusega piirkonnana ning mitte kavandada alale tiheasutusega elamupiirkonda. Kui piirkond kujundada ikkagi tiheasutusega elamupiirkonnaks tuleb läbi viia mürauuring (modelleerimine) ning kasutusele võtta müra leevendavad meetmed (vt ptk 3.4.3). Viimasel ajal on Eestis tervikuna hoogustunud päikesepaneelide paigaldamine nii hoonetele kui ka päikeseparkidena lagedatele põllu- ja heinamaadele. Kuna päikeseparkide rajamise käigus säilib ala mullastik ja mullakoostis (ei toimu kasvukihi koorimist ega eemaldamist), siis säilivad ka võimalused põllumajandustegevuse jätkamiseks nii päikeseparkide töötamise ajal (võimalik nt teatud juhul lammaste karjatamine) kui ka hilisemalt päikeseparkide likvideerimise järgselt. Antud asjaoluga on arvestatud ka väärtuslike põllumajandusmaade kaitse seaduse eelnõu väljatöötamise käigus ehk päikese- ja tuuleparkide rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale 103 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ on aktsepteeritav (Maaeluministeeriumist H. Hunti ettekanne 21.01.2020 Põlvas). Seega ei ole päikeseparkide rajamisel ebasoodsa mõju esinemist väärtuslikele põllumajandusmaadele ette näha. Siiski tasuks võimalusel eelistada päikeseparkide rajamisel väheväärtuslikke põllu- ja heinamaid. Leevendavad meetmed: ✓ Kuna Vorbuse külas Vorbuse-Kardla maantee ja raudtee vaheline ala (vt joonis 3.30, ptk 3.4.3; ala nr 1) on mõjutatud nii raudtee (vt ptk 3.4.3) kui maanteemürast ning paikneb väärtuslikul põllumajandusmaal ja väärtuslikul maastikul (vt ptk 3.3.1), mille osaks on ka avatud vaated ja põllumaad, siis teeb KSH koostaja ettepaneku kõnealusel maa-alal säilitada maaline asustus ning mitte kavandada alale tiheasutusega elamupiirkonda. Kui piirkond kujundada ikkagi tiheasutusega elamupiirkonnaks tuleb läbi viia mürauuring (modelleerimine) ning kasutusele võtta müra leevendavad meetmed (vt ptk 3.4.3); ✓ Päikeseparkide rajamisel tuleks eelistada väheväärtuslikemaid põllu- ja heinamaid, mitte väärtuslike põllumajandusmaadena käsitletavaid alasid. Rajades päikeseparke väärtuslikule põllumajandusmaadele tuleb tagada viljaka mullaressursi säilimine maa- alal (vältida kasvupinnase koorimist ja eemaldamist). 3.4.5. Ettevõtluskeskkond Tartusse oli 01.01.2019 seisuga registreeritud 16 902 ettevõtet, millest valdava osa moodustasid osaühingud (Tartu arvudes 2018/2019). Ettevõtete tegevusvaldkonnad varieeruvad ning esindatud on mitmekesine nimistu alates hulgi- ja jaemüügist, loomakasvatusest meditsiini ja IT-valdkondadeni. Suurimad tööandjad on riigisektorist Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Kliinikum ning erasektorist Olerex AS ja Kodumaja AS. Maa-ameti kaardirakenduse (2020) alusel jääb Tartu linna 11 ohtlikku ettevõtet (joonis 3.32), millest valdava osa moodustavad tanklad. Suurõnnetuse ohuga (A- või B-kategooria) ettevõtteid üldplaneeringu alal ei paikne. 104 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Joonis 3.32. Tartu linna haldusterritooriumile jäävad ohtlikud ettevõtted ja nende ohualad. Alus: Maa-amet, 2020. Mõju hinnang Üldplaneeringuga säilitatakse senised ettevõtlus- ja tootmisalad. Lisaks antakse võimalus soovi korral laiendada olemasolevaid tootmisettevõtteid eelkõige maalise asustusega piirkondades. ÜPga toetatakse ettevõtluse arengut nt läbi taristu arendamise. Eelnevaid asjaolusid arvestades loob ÜP võimalused mitmekülgse ettevõtluse säilimiseks ja arendamiseks ehk tegemist on soodsa mõjuga ettevõtluskeskkonnale. Ohtlike ettevõtete ohualas senist maakasutust ei muudeta. Seega ei ole ette näha ka võimalikku ebasoodsat mõju. 3.4.6. Riigikaitselised ehitised Tartu linna territooriumil asuvad järgmised riigikaitselised ehitised: ✓ Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus, mille piiranguvöönd on 25 m kinnisasja välispiirist; ✓ Raadi linnak, mille piiranguvöönd on 300 m kinnisasja välispiirist; ✓ Tartu maleva staabi- ja tagalakeskus, mille piiranguvöönd on 300 m kinnisasja välispiirist. Riigikaitselise ehitise töövõime tagamiseks vajalikud tingimused on sätestatud kaitseministri 26.06.2015 määruses nr 16 Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta. Riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse püstitatav ehitis või piiranguvööndis asuva ehitise laiendamine või ümberehitamine ei tohi vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet ja suurendada ohtu riigikaitselisele ehitisele. Määruses on mh toodud, et riigikaitselise ehitise piiranguvööndis tohib ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada harjutusväljast, lasketiirust ja lennuväljast sellises kauguses, kus hoonestatud alale kehtestatud välismüra normtasemed on täidetud, või 105 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ sellisel juhul, kui ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene riigikaitselise ehitise töövõime. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevuse tulemusena tekitatud müra. Sisuliselt tähendab see, et militaarmüra reguleerimiseks puuduvad vastavad normid. Siiski on Kaitseministeerium vajalikuks pidanud koostada soovitusliku dokumendi Militaarmüra regulatsioon (2019), millest ka militaarmüra hindamisel lähtutakse. Lisaks tuleb keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 alusel olulist keskkonnahäiringut taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub mõistlik alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Mõju hinnang ÜP-ga ei muudeta senist maakasutust riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndis ning uusi müratundlikke alasid piiranguvööndisse ei kavandata. Seega ei ole olulist mõju ette näha. 3.5. Tehniline taristu ja jäätmemajandus 3.5.1. Teed ja liikluskorraldus Tartu linna haldusterritooriumil paikneb väljakujunenud tänava- ja teedevõrgustik, mida vastavalt vajadusele hooldatakse ja arendatakse. Suurematest riigimaanteedest seovad Tartu linna lähiümbrusega järgmised põhi- ja tugimaanteed: ✓ põhimaanteed: o Tallinn - Tartu – Võru - Luhamaa (nr 2); o Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme (nr 92); o Jõhvi - Tartu - Valga (nr 3); ✓ tugimaanteed: o Tartu - Jõgeva - Aravete (nr 39); o Tartu - Räpina - Värska (nr 45); o Kõrveküla - Tartu (nr 95); o Tartu - Tiksoja (nr 40). Tartu linna ja lähiümbruse elanike liikumisharjumuste kohta teostasid Skepast & Puhkim OÜ ja Psience OÜ 2018. a Tartu linna ja lähiümbruse liikuvusuuringu. Uuringu tulemuste kohaselt liigutakse Tartu linna siseselt igapäevaselt valdavalt nii jalgsi (29%) kui ka juhina sõiduautoga (26%), järgnevad jalgrattaga (16%), sõiduauto kaassõitjana (14%) ning linna ühistranspordiga (11%) liikujad. Kokkuvõtvalt kajastub Tartu linna liikumisviiside modaaljaotus joonisel 3.33. Tartu lähiümbruses liigutakse igapäevaselt valdavalt juhina sõiduautoga (49%), sõiduauto kaassõitjana (18%), jalgsi (16%), linna ühistranspordiga (6%), jalgrattaga (6%) jm viisidel (joonis 3.33). Maakonna/valla ühistransporti kasutab igapäevaselt vaid 3% kõikidest vastajatest. 106 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Joonis 3.33. Liikumisviiside kasutuse maht ehk modaaljaotus Tartu linna ja selle lähiümbruse elanike hulgas. Allikas: Skepast & Puhkim OÜ ja Psience OÜ, 2018. Skepast & Puhkim OÜ ja Psience OÜ (2018) liikuvusuuringust selgub ka, et Tartu linnas elavad vastajad eelistaksid võimalusel (takistuste puudumisel) oma sihtkohtade vahel liikuda jalgrattaga. Täna liigutakse igapäevaselt (4-7x nädalas) aga enim jalgsi või sõiduautoga. Jalgrattaga liikumise peamisteks takistajateks on lisaks ilmastikule Tartu linna vastajate sõnul eelkõige ohtlikkus liikluses ning sobivate kergliiklusteede puudulikkus. Võrreldes Tartu lähiümbruse elanikega eristuvad Tartu linna vastajad ka sellega, et küllaltki suur protsent Tartu linna vastajatest toob välja sihtkohas või transpordisõlmes puudulikud jalgratta hoiuvõimalused ning hirmu, et sõiduvahend võidakse ära varastada. Tartu linna poolt tehtud jõupingutused kergliikluse ja eriti jalgrattaliikluse arendamiseks on seega oluline prioriteet. Lähtuvalt uuringust nähakse vastajate poolt vajadust kergliiklusteede võrgustikku veelgi laiendada. Tartu lähiümbruses elavad vastajad eelistaksid võimalusel (takistuste puudumisel) oma sihtkohtade vahel liikuda ühistranspordiga. Täna liigutakse igapäevaselt (4-7x nädalas) aga enim sõiduautoga. Ühistranspordiga liikumist takistavad vastajate (eriti Tartu lähiümbruse vastajate) hinnangul enim ühistranspordi graafikud/liikumise sagedus, sobivate ühistranspordi liinide/marsruutide olemasolu, ühistranspordi liikumise kiirus ning peatuse kaugus. Peatuse kaugus on probleemiks just Tartu lähiümbruses, nagu ka ümberistumistele kuluv aeg (Skepast & Puhkim OÜ ja Psience OÜ, 2018). Mõju hinnang Tänavate võrgustik Käesoleva KSH ühe etapina hinnati ÜP käigus koostatud liiklusuuringutes väljapakutud liiklusskeeme ja lahendusi. Detailsem mõju analüüs on esitatud KSH aruande lisas 2. Alljärgnevalt esitatakse kokkuvõte analüüsi tulemustest. Koostatava Tartu linna üldplaneeringu 2040+ raames teostas Stratum OÜ liiklusuuringu Tartu linna toimeala ja Tartu linna magistraaltänavate liiklusskeem (2019). Stratum OÜ töös esitatud magistraaltänavate võrgustik (joonis 3.34) kattub suures osas kehtivas Tartu linna üldplaneeringus (ÜP; 2017) esitatud liiklusskeemiga. Siiski on Stratum OÜ töös kavandatud magistraaltänavate hulk väiksem kui kehtivas ÜP-s toodud lahenduses, mh on 107 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ magistraaltänavate hulka vähendatud eelkõige kesklinna piirkonnas, aga ka mujal linnaosades. Stratum OÜ (2019) töö eesmärk oli vähendada täiendavate liiklemisvõimaluste kavandamisega Tartu linna ja linnakeskust läbivat transiitliiklust. Planeeritud teedevõrk on perspektiivne ning kujutab magistraaltänavate ideaalset tuleviku teedevõrku, mis võimaldab linna asumitevahelist liiklust ja transiitliiklust linnakeskust läbimata. Magistraaltänavate põhiülesandeks on transiit- ja juurdepääsufunktsioon, kuid teenindavad ka kõiki teisi liiklejagruppe peale autokasutaja. Suures osas baseerub Stratum OÜ (2019) töös kavandatud magistraaltänavate võrgustik olemasolevatel tänavatel ning kajastuvad ka kehtivas Tartu linna üldplaneeringus. Kehtiva Tartu linna üldplaneeringu 2030+ käigus viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH; Skepast & Puhkim OÜ, 2017), kus käsitleti ka liiklusest tulenevaid mõjusid (sh müra, õhusaaste, vibratsioon jms). Kehtiva ÜP KSH viidi läbi hiljuti ja võrreldes mõne aasta taguse ajaga ei ole olemasolev liiklusskeem oluliselt muutunud. Seega ei hakata käesoleva töö raames täiendavalt nö ülehindama Tartu linna ÜP KSH-s analüüsitud mõjusid, vaid keskendutakse olulisematele muudatustele (täiendavad magistraaltänavad), mida võrreldes kehtiva ÜP-ga Stratum OÜ (2019) töös kavandatakse. Olulisemad muudatused ehk täiendavad magistraaltänavad on Stratum OÜ (2019) töös kavandatud üldistades kolme piirkonda (joonis 3.34): 1. Vahi silla/Tuglase silla piirkond; 2. ERMi ümbruse piirkond; 3. Sõpruse silla/Ropka silla piirkond. Lisas 2 esitatud detailsema analüüsi koondkokkuvõte täiendavate magistraaltänavate kohta on esitatud alljärgnevalt. Piirkond 1 – Vahi silla/Tuglase silla piirkond. ✓ Looduskeskkonnale avalduvaks peamiseks ebasoodsaks mõjuks on lõik 1a rohevõrgustiku ala läbimine. Lisaks killustaks magistraaltänava rajamine piirkonnas paiknevat RMK matkarada. Antud piirkonnas toimib rohevõrgustik peamiselt elanike puhkekohana, ulukite elupaigana on ala pigem vähetähtis, kuna piirkonna terviklikkus on killustatud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee poolt. Maanteeliiklus on ka peamine müraolukorra mõjutaja antud alal; ✓ On tõenäoline, et kuni Tiksoja silla rajamiseni hakkaks Jõhvi-Valga suunaline transiitliiklus vähemalt osaliselt kasutama kas Vahi või Tuglase silda kui nö esimest jõeületuskohta Tartu põhja poolses osas. Seega kuigi Vahi sild on keskkonnakaalutlusi arvestades mõnevõrra eelistatum kui Tuglase sild, peaks Tartu põhja poolses osas uute sildade rajamisel seadma prioriteediks ikkagi Tiksoja silla rajamise; ✓ Arvestades, et lähipiirkonnas on juba olemas Ravila tänava kaudu ühendus Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa maanteega, siis eelkõige Vesiroosi tee ja Metsaääre tee piirkonna elanike heaolu arvestades tuleks vältida täiendava ühenduse kavandamist antud piirkonnas ning Tuglase silla pikendus lõpetada Ravila tänavaga (vt lisa 2 joonis 3). 108 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Joonis 3.34. Kavandatav magistraaltänavate võrgustik Stratum OÜ (2019) alusel. Piirkond 2 – ERMi ümbruse piirkond. ✓ Stratum OÜ (2019) töö käsitles Tartu linna ja selle lähipiirkonna toimeala. Seega on ka töös pakutud lahendused nö Tartu kui asustusüksuse piire ületavad ning just ERMi piirkonnas on kavandatud liiklusskeemi muudatused, mis põhimahus jäävad Tartu valla või Luunja valla territooriumile. Seejuures on Stratum OÜ (2019) töös esitatud piirkonna liiklusskeemi muudatused, nt Idaringtee puhul sellised, mis eeldaksid ka Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ (2019) muutmist. Nimetatud muudatuste elluviimine eeldab koostööd erinevate omavalitsuste vahel. Oluline on aga siinkohal välja tuua, et Stratum OÜ (2019) töös kavandatud Idaringtee asukoht lõikaks läbi Kobrulehe (79403:002:0802) ja Veehaarde (79403:002:1585) kinnistule kavandatava Kobrulehe veehaarde, mis hakkab varustama peamiselt Vahi alevikku ja Ülejõe linnaosasid joogiveega. Veehaarde sanitaarkaitsealale ei ole uue avalikuks kasutuseks mõeldud tee rajamine lubatud; 109 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ ✓ Arvestades, et teelõik läbiks Raadi looduskaitseala esinduslikku piirkonda (mh sihtkaitsevöönd), siis võib teelõigu rajamine vähendada looduskaitseala kaitse eesmärkide täitmist (arvestades mh ka Tartu valda jäävat lõigu osa). Seega tuleb vältida uue teelõigu kavandamist läbi Raadi looduskaitseala ning jääda kehtivas ÜPs ja maakonnaplaneeringus toodud lahenduse juurde antud piirkonnas. Kaunase pst pikendust kuni Muuseumi tee pikenduseni eelnev ei puuduta; ✓ Ettevõtlusele kaasneb peamine ebasoodne mõju Rõõmu tee 3a kinnistul tegutsevale RMK Tartu Puukoolile. Kavandatav lõik lõikaks kinnistu sisuliselt pooleks ehk killustaks kinnistu terviklikkust; ✓ Transiitliikluse osas ei ole varasematele liiklusmodelleerimistele tuginedes võimalik täpsemalt määrata kui palju aitaks ERMi piirkonda täiendava ühendustee (mõeldud ka Tartu valda jäävat osa) loomine kaasa kesklinna sildadelt liikluskoormuse mahavõtmisel. Millist efekti uue ERMi piirkonna ühenduse loomine reaalselt annaks ja milliseks kujuneksid liiklussagedused saab hinnata vaid täiendavate liiklusmodelleerimistega; ✓ Võttes arvesse kavandatava Kobrulehe veehaarde ja Raadi looduskaitseala paiknemist on ettepanek ERMi piirkonnas jääda kehtivas Tartu linna ÜPs ja Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ määratletud liiklusskeemi juurde. Küll aga võib vajadusel ja RMK Tartu Puukooliga kokkuleppel rajada Kaunase pst pikenduse Muuseumi tee pikenduseni. Kirjeldatud lahendust toetab ka Reaalprojekt OÜ (2019) töö. Piirkond 3 – Sõpruse silla/Ropka silla piirkond. ✓ Peamised mõjud looduskeskkonnale on seotud lõiguga 3d ehk Ropka silla ja selle peale- ning mahasõitude rajamisega. Arvestades piirkonna tundlikkust, sh Natura 2000 alade paiknemist (vt ptk 3.2.6) on Ropka silla piirkonda kahe Emajõe kalda vahele ühenduse tagamiseks võimalik rajada vaid tunnel, mis loodusala piires paikneks vähemalt 20+ m sügavusel maapinnast. Tunneli puhul on võimalik vältida ka võimalikke ebasoodsaid mõjusid seoses I kaitsekategooria liigi – mägi-piimputke kasvukohaga väljaspool Ropka-Ihaste looduskaitseala ning rohevõrgustiku killustamisega. Ihaste tee ja Lammi tänava vahelise lõigu, sh võimalik tunnelisse minek ehituse töötsooni jäävate II ja III kaitsekategooria taimeliikide puhul tuleb korraldada isendite ümberasustamine; ✓ Karlova linnaosa läbivate peamiste tänavate äärsete elanike seisukohast on positiivne, kui rajatakse Karlova tunnel, mis vähendaks eelduslikult linnaosa läbivat liiklust. Teisalt on tunneli rajamisel oluline minimeerida tunneli ehitusega kaasnevad vibratsiooni mõjud. Viimane on oluline ka Karlova miljööväärtusliku hoonestusala hoonete stabiilsuse seisukohast; ✓ Ropka silla rajamisega ei ole ette näha olulist ja tuntavat mõju kesklinna Võidu silla või Karlova linnaosa tänavate liiklussageduste vähendamisele. Pigem aitab Ropka sild nö kompenseerida võimalike teiste ühendustega (Muuseumi tee pikendus, Sadamaraudtee koridor) nt Võidu või Sõpruse sillale kaasnevat liiklust, aidates liikluse hajutamisele kaasa, kuid ka siin ei ole mõjud suured. Lisaks on oluline, et uued ühendused või teed pakuvad ainult ajutisi leevendusi olukordades, kui eesmärgiks on nt mingis piirkonnas autode hulga või tipptundide liiklusseisakute vähendamine. Praktika on näidanud, et uued teed/tänavad „toodavad“ ka „uut liiklust“. Seega kui eesmärk on kesklinna autoliiklust vähendada ei ole seda võimalik saavutada ainult uute ühenduste loomisega, vajalik on rakendada ka teisi liikluskorralduslikke meetmeid (nt kergliiklusteed sõiduradade asemel vms). 110 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Linna tervikuna vaadates on kesklinnast transiitliikluse eemale suunamiseks vajalikud välja ehitada linna servalasid läbivad ringteed (sh Tiksoja sild, Idaringtee). Teisalt ainult uute ühenduste (sh sildade) rajamisega ei saavutata kesklinna piirkonnas olulist autoliikluse vähendamist. Vajalik on rakendada ka teisi meetmeid (nt kergliikluse, ühistranspordi eelistamine, sõiduteede „kitsendamine“ kergliiklusteedega jms). ÜP avalikustamisele suunatavas eskiislahenduses ei kavandata eelanalüüsitud olulisematest teedest ja ühendustest Ropka autosilda ja ühendusteed, Vahi ega Tuglase autosilda ega Karlova tunnelit. Samuti ei kavandata ühendusteed läbi Raadi looduskaitseala. Küll aga pööratakse tähelepanu kergliikluse ja ühistranspordi arendamisele. Kergliiklus ja säästev transport Käesoleva peatüki alguses käsitletud Skepast & Puhkim OÜ ja Psience OÜ (2018) liikuvusuuringust selgub, et Tartu linnas elavad vastajad eelistaksid võimalusel (takistuste puudumisel) oma sihtkohtade vahel liikuda jalgrattaga. Rattaga liikumise eelistamise olulist kasvu aastaks 2040 näeb ette ka Tartu jalgrattaliikluse strateegiline tegevuskava 2019-2040 (HeiVäl OÜ, 2019). Tartu jalgrattaliikluse strateegiline tegevuskava 2019-2040 (HeiVäl OÜ, 2019) visiooni kohaselt on jalgratas aastaringselt eelistatuim liiklusvahend ja jalgsi käimine on eelistatuim liikumisviis – tartlased teevad oma igapäevased liikumised peamiselt jalgrattaga või jalgsi. HeiVäl OÜ (2019) poolt teostatud Tartu linna liikumisviiside jaotuse prognoos on esitatud joonisel 3.35. Tartus autostumise vähendamist, eelisarendades kergliiklust ja ühistransporti on oluliseks peetud ka Tartu Energia 2030+ ehk Tartu uues energia- ja kliimakavas (eelnõu juuni 2020). Joonis 3.35. Liikumisviiside jaotumine ja visioon Tartus. Allikas: HeiVäl OÜ, 2019. 111 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ ÜP koostamise käigus koostasid Kalberg jt (2020) ettepanekud Tartu jalgsi ja rattaga liikumise võrgustike arendamiseks. Kalberg jt (2020) kohaselt on kehtiv linnatänavate projekteerimise standard sätestanud liiklejate hierarhia, kus tähtsaimal kohal on puudega inimene ning viimasel kohal üksinda autoga liikuja. Jalgsi liikuja on tähtsuselt tipus ning talle järgnevad rattaga ja ühistranspordiga liikuja. Sama põhimõte on kasutusel linnades ja riikides, kus on eesmärgiks kavandada head avalikku ruumi ja tagada rohkem tervena elatud aastaid. Paljudes linnades, kus 1950. ja 1960. aastatel tehti laiu läbimurdeid autoliikluse läbilaskvuse tagamiseks, on tänaseks tänavad taas ümber ehitatud või ehitamisel, et tagada rohkem ja kvaliteetsemat ruumi jalgsi, rattaga ja ühistranspordiga liikumiseks ning tõsta tänava atraktiivsust. Kui tänavaruumi rattateedeks napib, tuleb teha valikuid vastavalt seatud eesmärkidele ja vähendada autoliikluse seniseid privileege. Nendest jt põhimõtetest lähtuvalt töötati välja rattateede võrgustik, mis koosneb põhi-, tugi- ja tervisevõrgust. ÜP koostamisel on antud töö põhilahendustega arvestatud. Seejuures on kavandatud kergliikluse tarbeks ka mitmed uued ühendused Emajõe erikallaste vahel. Täiendavate kergliiklussildade kavandamine Tartu linnas loob parema ühenduse Emajõe erinevate kallaste vahel, suurendades seeläbi ka jalgrataste kasutamise potentsiaali (lühem tee sihtkohani) ning loob eelise autode kasutamise ees linnaliikluses. Säästva linnaliikluse korraldamise mõttes saab positiivseks lugeda ka ÜPga kiire ja paindliku, tulevikku suunatud ühistranspordi ala määratlemist, mis hõlmab endas Tartu linna peamised tuiksooned. Võrreldes nt liinibussiga ei kaasne trammiga lokaalset õhusaaste probleemi ning eeldatavalt on tulenevalt tehnoloogia arenemisest ka perspektiivis rajatavatelt trammiteedelt pärinev müratase järjest väiksem. Lisaks on tramm sobilik linnamaastiku element. Kokkuvõtvalt kaasnevad kergliikluse ja säästva ühistranspordi arendamisega üldiselt soodsad (positiivsed) mõjud nii elanike heaolule kui tervisele ning aidatakse kaasa linnade õhukvaliteedi ja kliima parandamisele. Täiendavalt saab siinkohal positiivsete mõjudena välja tuua (Sevtsuk, 2019): 1. Jalakäidavad ja ühistranspordile orienteeritud linnad tarbivad vähem energiat ja eraldavad vähem süsinikdioksiidi; 2. Jalakäidavate ja ühistranspordile orienteeritud linnade elanikud on tervemad; 3. Jalakäidavad linnaruumid loovad suurema kinnisvara väärtuse; 4. Jalakäidavad linnad raiskavad vähem ruumi transpordile ja pakuvad rohkem väärtuslikku ruumi elamiseks / töötamiseks / puhkamiseks. Kuigi rattateede kasutamisega kaasnevad positiivsed mõju tuleb siiski nende rajamisel arvestada kohaspetsiifikaga, nt Ropka-Ihaste Natura 2000 loodusala erisusega (vt ptk 3.2.6). 3.5.2. Veevarustus- ja kanalisatsioon ning sademevee käitlemine Veevarustuse temaatikat on käsitletud ptk-s 3.2.2. Tartu linna jääb 5 reoveekogumisala (üks reoveekogumisala võib hõlmata mitmeid asustusüksuseid; Keskkonnaregister, 2020): Vorbuse, Tartu, Rõhu, Rahinge ja Ilmatsalu. Tartu linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2030 (2016) kohaselt näeb linna kanalisatsiooni põhiskeem ette kogu tekkiva olme ja tööstusliku reovee kanaliseerimise ning selle suunamise läbi linna lõunapiiril asuva puhastusseadmete kompleksi ning seejärel suunamise Emajõkke. Suur osa torustikest on ehitatud nõukogude ajal, mil nii materjalide kui ehitamise kvaliteet oli väga kõikuv. Seetõttu on torustike seisund kvaliteedilt väga erinev, kuid oluline osa amortiseerunud torustikust on vahetatud, mis on ummistuste ja torustiku sisselangemiste arvu oluliselt vähendanud. 112 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Endise Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavas aastateks 2016-2027 (ÜVK; 2016) tuuakse välja, et kuna Märja, Haage, Rahinge, Tüki ja Ilmatsalu asulad asuvad suhteliselt lähestikku, on reoveepuhastuse alternatiivide analüüsil otstarbekas vaadelda kogu piirkonda kompleksselt, võttes arvesse planeeritavat arendustegevust. Peamised piirkonna kanalisatsioonisüsteemidega seotud probleemid on: ✓ Olemasoleva Haage reoveepuhasti jõudlus pole lähtuvalt perspektiivsest elamuarendusest piisav, tagamaks kogu piirkonna reovee puhastus. Lisaks asub olemasolev Haage reoveepuhasti eramaal. Perspektiivis nähakse kogu piirkonna (Haage-Märja-Õssu-Ilmatsalu-Tüki-Rahinge) reovee kogumist ning planeeritavasse regionaalsesse reoveepuhastisse suunamist (olemasolevad puhastid ei ole suutelised seda kogust vastu võtma). Selleks tarbeks oleks vaja rajada Haage piirkonda reoveepumpla koos survetorustikuga, mis reovee puhastisse juhib; ✓ Seoses sadevee sattumisega kanalisatsiooni (Märja ja Haage) ning AS Tartu Veevärk tariifipoliitikaga on reovee Tartu linna kanalisatsiooni juhtimine majanduslikult ebaotstarbekas. Endise Tähtvere valla ÜVK-s analüüsiti võimalikke alternatiive ühiskanalisatsiooni probleemide lahendamiseks. Analüüsi tulemusena järeldati, et sobilikemaks alternatiiviks piirkonnas tekkivate reovete puhastamiseks on uue individuaallahendusega aktiivmudapuhasti rajamine Rahingele ning Märja, Haage, Rahinge, Tüki ja Ilmatsalu asulate reovee pumpamine sinna puhastamiseks. Samas tõdeti, et antud lahendus eeldab aga eesvoolude täpsemat uuringut võime kohta tekkivat heitvett vastu võtta. Juhul, kui see variant ei osutu keskkonnakaitselistest või muudest aspektidest vastuvõetavaks, tuleb liikuda alternatiivide võrdluses järgmiste eelistatud variantide juurde. ÜP koostamise ajal on koostamisel ka Tartu linna ja endist Tähtvere valda tervikuna käsitlev ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava. Tartu linnas (asustusüksus) on ajalooliselt olnud tegemist peamiselt ühisvoolse kanalisatsiooniga, kus sademe- ja drenaažvesi on suunatud olmekanalisatsiooniga ühte kollektorisse. Viimastel aastatel on tegeletud aga lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni arendamisega. Endise Tähtvere valla territooriumi suuremates asulates valdavalt puudub sademeveekanalisatsioon, teatud määral on see siiski esindatud Haagel, Ilmatsalus, Märjal ja Vorbuse külas. Mõju hinnang Reovee käitlemine ÜPga kavandatavad suuremad elamuarenduse alad paiknevad olemasolevate tiheasumite ja reoveekogumisalade läheduses ning ka suhteliselt lähestikku (põhiliselt Kandiküla-Ilmatsalu joonel). Seega on eelduslikult võimalik reoveekogumisaladega liitumine. Siiski vajavad detailsemad lahendused edasist analüüsi, mida eelduslikult tehakse ka Tartu linna ja endist Tähtvere valda tervikuna käsitleva ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava käigus (koostamine toimub ÜPga samal ajal). Üldiselt on keskkonnakaitseliselt ühiskanalisatsiooni arendamine otstarbekas, kuna omapuhastite efektiivsuse kontrollimine on keerukam ja summaarselt võib omapuhastite kasutamisel jõuda loodusesse suurem reostuskoormus, kui ühiskanalisatsiooni ja ühe tsentraalse reoveepuhasti korral. Nimetatu on oluline, kuna Tartu linna territoorium jääb 113 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ osaliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Heit- ja sademevee suublasse või pinnasesse juhtimise korral tuleb lähtuda keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused toodud nõuetest. Suures osas linna territooriumil paikneb hajaasustus, kus elanikel on reoveekäitluseks kasutusel kogumismahutid või kohtpuhastid ja imbväljakud. Arvestades, et Tartu linnas esineb nõrgalt kaitstud põhjaveega alasid, siis on hajaasustuses eelistatud kogumismahutite kasutamine. Kokkuvõtvalt võib eeldada, et ÜPga kavandatavad elamuarendusalad on võimalik põhimahus rajada ühissüsteemide baasil. Ühisvõrgu kasutamine aitab kaasa reovee kontrollitud kokku kogumisele ja puhastamisele, millega kaasneb soodne mõju keskkonnale. Sademevesi Üldplaneeringuga on võetud eesmärgiks eelkõige sademevee käitlemine krundisiseselt. Antud tingimus on asjakohane nii säästva arengu seisukohast kui ka käsitletud HELCOMi soovitusena, võimaldades sademevee kohapõhist käitlemist. Lisaks eelnevale on oluline olemasolevate kraavide säilitamine (mitte torudega asendamine) ja võimalusel kõvakatetega alade rajamise piiramine. Kõvakatetega alade rajamise piiramise korral on võimalik sillutise saamiseks kasutada vett läbilaskvaid pinnasekatted. Vett läbilaskvad pinnasekatted koosnevad sageli sillutiskividest või plastikust kärjekujulise struktuuriga pinnakattest, mille tühimikud on täidetud liiva, kruusa või mullaga. Nimetatud lahenduste puhul seotakse praktiliselt kogu sademevesi läbi pinnasekatte tühimike, ka intensiivsemate sajuperioodide ajal. Ka äravooluvee kvaliteet on veele läbimatute pinnasekatete, näitaks asfaltiga võrreldes oluliselt parem, sisaldades vähem metalle (Cu, Zn) ning õli- ja kütusejääke (Brattebo & Booth, 2003). Samas on vett läbilaskvaid pinnasekatteid võimalik kasutada vaid väikeste liikumiskiirusega aladel (Infragate Eesti AS, 2016). Teistest alternatiivsetest sademeveekäitluse lahendustest on võimalik rakendada nt biopuhvreid, haljaskatuseid jms. Parkalaalade vahele või servadesse on võimalik rajada biopuhvreid (joonis 3.36). Biopuhvri puhul on tegemist suhtelist suuremõõtmelise, kasvupinnasega täidetud ning ülejäänud pinnasest veekindla membraaniga eraldatud vanni või basseiniga, mis on haljastatud (sh osaliselt ka kõrghaljastusega). Kasvupinnasest läbi filtreeruv vesi kogutakse kasvupinnase all asuva drenaažiga ning suunatakse kanalisatsiooni või edasisele käitlemisele, näiteks imbsüsteemidesse. Kui ümbritseva pinnase hüdrauliline juhtivus on piisavalt suur võib biopuhver olla ka ümbritsevast pinnasest eraldamata ning sademevesi lastakse pärast biopuhvri läbimist otse ümbritsevasse pinnasesse ja edasi põhjavette imbuda. Setete kuhjumise vältimiseks kasvupinnase peal, kasutatakse sissevoolul tahkete osakeste eemaldamiseks eelpuhastust – näiteks haljastatud puhverriba. Kuigi biopuhvrid ei võimalda olulisel määral vähendada kanaliseerimist vajava sademevee hulka, aitab nende rohke kasutamine alandada kanaliseeritava sademevee vooluhulga maksimume (OÜ Alkranel, 2005). 114 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Joonis 3.36. Biopuhver (allikas: Infragate Eesti AS, 2016). Eelkõige uutele rajatavatele hoonetele on võimalik kavandada haljaskatuseid, mis osaliselt seovad endasse sademevett ja tekitavad sademevee äravooluviivitust. Kui katusepind on kaetud haljaskatusega, siis imab kasvupinnas ning sellel kasvav taimestik endasse selle vee, mis muidu voolaks saju ajal kohe kanalisatsioonisüsteemi. Haljaskatuse sademevee kinnipidamisvõime sõltub sellest kui palju on haljaskatuse kasvupinnas ja teised kihid võimelised endasse korraga vett siduma. Paralleelselt toimub kasvupinnase ning taimede pinnalt kogu aeg evaporatsioon ning transpiratsioon, mis viivad sajuga katusesse jäänud vee tagasi atmosfääri. Olukorras, kus sademete hulk on suurem kui haljaskatus mahutada suudab, mängib kanalisatsioonile langeva hüdroloogilise koormuse (so löökkoormuse) vähendamisel rolli haljaskatuse võime sademevee liikumist aeglustada ning selle väljavoolu pikema aja peale jaotada. Koondülevaade võimalikest säästlikest sademeveelahendustest annab tabel 3.13. 115 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Tabel 3.13. Säästlikud sademeveekäitluse lahendused ja nende rakenduskohad (allikas: www.susdrain.org alusel Infragate Eesti AS, 2016) *eeldab rajamist sellisel viisil, mis tagab sademevee kvaliteedi vastavuse kehtestatud normidele 116 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Kobras AS koostas 2018. a töö Sademevee säästliku käitlemise põhimõtted Tartu linnas, kus mh käsitletakse ka eelnevalt nimetatud lahendusi. Kobras AS (2018) töös on juhitud tähelepanu, et Tartu linnas (asustusüksus) ning selle lähiümbruses tuleb sademeveesüsteemide rajamisel eristada linnalist olemasoleva hoonestusega keskkonda ning alles arendatava hoonestusega alasid. Uute alade planeerimisel saab lähtuda loogikast, et esmalt luuakse keskkond (tänavad, sademeveesüsteemid (tiigid, kraavid), rohealad) ning seejärel hoonestus, mis arvestaks keskkonnaga. Olemasoleva tiheasustusala puhul tuleb esmalt aga jälgida, et sademeveesüsteeme säästlike elementidega täiustades ei halvendataks olemasolevate ehitiste ja rajatiste seisukorda. Lisaks on Kobras AS (2018) töös soovitatud, et Tartu linna (asustusüksus) lähialade planeerimisel tuleb kasutada kõiki säästliku sademeveesüsteemi elemente alustades hierarhiliselt kõige kõrgemast, kogutava sademevee vähendamisest. Teisalt Tartu linna väljakujunenud tiheasustusalal peab säästlike sademeveesüsteemide rakendamine olema kooskõlas kõikide teiste väljakujunenud nõuete, normide ja tavadega. Näiteks ei ole otstarbekas eeldada, et muinsuskaitselistel või miljööväärtusega aladel saaks sademevee koguseid vähendada murukatuseid rajades. Samas tuleb Tartu linna tiheasustusalal vähendada kõvakattega alade ehitamise intensiivsust. See tähendab, et iga täiendava kõvakattega ala puhul tuleks kaaluda säästlike sademeveesüsteemi meetmete kasutuselevõttu (vett läbilaskvad või kokkuvooluaega pikendavad katendid ning äravoolu puhverdavad ja immutavad meetmed). Leevendavad meetmed: ✓ Kuna Tartu linnas esineb nõrgalt kaitstud põhjaveega alasid, on hajaasustuses eelistatud kogumismahutite kasutamine; ✓ Tiheasustusalade arendamisel on oluline olemasolevate kraavide säilitamine (mitte torudega asendamine) ja võimalusel kõvakatetega alade rajamise piiramine. Samuti on soovitatav sademevee käitlemisel kaaluda alternatiivsete käitlusviiside (nt biopuhvrid, haljaskatused jms) rakendamist. 3.5.3. Energiamajandus Tartu linnas (asustusüksus) on eelkõige korterelamute piirkonnad kaetud kaugküttevõrgustikuga. Seejuures on mh investeeritud kaasaegsesse efektiivsesse soojuse ja elektri koostootmisesse, mis kütustena kasutavad kohalikku päritolu biokütuseid, peamiselt hakkepuitu. Lisaks kaugküttele on Tartus arendamisel ka kaugjahutuspiirkondade rajamine. Alternatiivsetest energialiikidest on Tartus kasutusel maasoojus, päikeseenergia ning kehtiva ÜPga on antud võimalused ka tuuleenergeetika arendamiseks. Koostamisel on Tartu Energia 2030+ ehk Tartu uus energia- ja kliimakava, mille eesmärk on luua tegevuskava Tartu säästva arengu tagamiseks ja hinnata erinevate energiatarbimise- ja tõusvate tehnoloogiatega seotud trende. Endise Tähtvere valla territooriumil on valdavalt esindatud lokaalküte, kaugküttepiirkonnad asuvad vaid Ilmatsalu alevikus ja Märjal. Mõju hinnang Üldplaneeringuga säilitatakse senised kaugküttepiirkonnad ning ühtlasi seatakse eesmärgiks tagada kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkus ja kaasajastamine, mille eelduseks on piisava hulga tarbijate olemasolu. Viimane on eriti oluline väljapool Tartu linna (asustusüksus) paiknevate 117 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ kaugküttepiirkondade toimimisel. Uuringud on näidanud, et keskkütte madalam CO2 emissioonide efekt võrreldes lokaalküttega esineb ainult tihedasti asustatud aladel, kus trassikaod on väiksemad (Rezaie & Rosen, 2012). Seega on kaugkütte kasutamine tihedama asustusega piirkonnas eelistatum võrreldes lokaalküttega. Hõredama asustusega piirkonnas (aga ka linnas) on võimalus alternatiivsete kütteviiside (nt maasoojus vms) kasutusele võtmine. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on enda kohalikele omavalitsustele suunatud kirjas ja sellega seotud lisades (07.01.2020 kiri nr 17-7/2019/112) toonud välja järgmist: Vabariigi Valitsus kinnitas 2017. aasta sügisel uue riikliku energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030+), milles on seatud eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu aastaks 2030 50%-ni energia lõpptarbimisest. Hetkel on selleks osakaaluks umbes 29%. Sama arengukava seab ka alameesmärgi taastuvatest allikatest toodetavale elektrienergia osakaalule – 30% lõpptarbimisest aastaks 2030. Hetkel on selleks osakaaluks umbes 17%. Lisaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) koostöös Keskkonnaministeeriumiga valmis saanud riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030, millega võtame riigina kohustuse, et aastaks 2030 on taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest vähemalt 42%. Eesti peamised taastuvenergia allikad on biomass ja tuul, kuid ka päikeseenergia. Nii tuulest kui päikesest energia tootmine on peagi muutumas konkurentsivõimeliseks ka ilma riigi toetusteta. Seega on see järjest perspektiivikam tegevussuund ka kohalikele ettevõtjatele, pakkudes tulevikus stabiilset sissetulekut sõltumata riigi toetusmeetmetest. Tartu linna ÜP planeeringualal ei ole võimalik rajada kaasaegseid (kõrged tuulikud) tuuleparke, kuna tuulikud võivad häirida riigikaitseliste ehitiste (radarid) töövõimet (MKM 07.01.2020 kiri nr 17-7/2019/112). Lisaks tuleb kõikide üle 28 m kõrguste ehitiste kavandamine kooskõlastada Kaitseministeeriumiga (ehitusseadustik § 120). Maasoojuse (maakütte) temaatikat on käsitletud KSH aruande ptk-s 3.2.2. Tartu linnas on soodustatud päikesepaneelide kasutamine. Päikeseküttelahenduste ning nende tasuvuse puhul on üldjuhul reegliks – mida keerulisem ning integreeritum on algne süsteem tehniliselt, seda lühem on ka tasuvusaeg. Ehk, kui tegemist on vaid tarbevett soojendava süsteemiga, on tasuvusaeg pikem, aga kui süsteemiga on liidetud ka küttesüsteemid, on tasuvusaeg lühem. Tasuvusajaks sellistele süsteemidele on alates 8 aastat. Süsteemide pakkujad hindavad tasuvusajaks tüüpilistel juhtudel 12-15 aastat (Rosin et al, 2013), mis tehniliste lahenduste arenemisel väheneb veelgi. Tihedama asustusega piirkonnas on potentsiaalselt sobilikeks päikesepaneelide paigutuskohtadeks mitmekorruseliste elu- ja ühiskondlike hoonete katused, aga ka eramute katused. Hajaasutustingimustes on võimalik arendada ka päikeseparke. Maapinnale paigaldatav päikeseelektrijaam (päikesepark) koosneb enamasti neljast komponendist (taastuvenergia.ee, juuni 2020): ✓ päikesepaneelid; ✓ võrguinventer; ✓ tootmisandmete kajastamine portaalis; ✓ päikesepaneelide paigaldamise raam. 118 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Päikesepaneelide paigaldamisel maapinnale ei ole vajalik pinnase eemaldamine, vajalikuks võib osutuda vaid taimestiku niitmine. Maapinnale paigaldatavad päikesepaneelid koosnevad tehasetootelistest detailidest, mis kinnitatakse teraskonstruktsioonile, viimane ankurdatakse omakorda maapinda. Sellisel moel ei kaasu tegevusega olulist ebasoodsat mõju pinnasele ega loodusvaradele (olulist ehitustegevust ei kaasne). Kuna päikesepargi rajamisega ei kaasne pöördumatut mõju maapinnale ega mullastikule, on võimalik peale päikesepargi eluea lõppu päikesepaneelid ja nende tugistruktuurid demonteerida ning taastada varasem maakasutus. Käesoleva KSH ptk 3.4.4 põhjal tuleks päikeseparkide rajamisel hajaasustuses eelistada väheväärtuslikemaid põllu- ja heinamaid, mitte väärtuslike põllumajandusmaadena käsitletavaid alasid. Rajades päikeseparke väärtuslikule põllumajandusmaadele tuleb tagada viljaka mullaressursi säilimine maa-alal (vältida kasvupinnase koorimist ja eemaldamist). Arvestades, et taastuvenergia kasutamise osakaalu suurendamine on sätestatud mh ka Energiamajanduse arengukavas aastani 2030 (2017), siis kaasneb taastuvenergeetika soodustamisega ÜPs soodne mõju piirkonna energiamajandusele. 3.5.4. Jäätmemajandus Tartu linna jäätmemajanduses toimib korraldatud jäätmevedu ning sorteeritud jäätmeid saab ära anda Tartu linnas (asustusüksus) paiknevates jäätmejaamades (joonis 3.37). Segapakendi jt konteinerid paiknevad üle terve linna tihedamalt asustatud piirkondades. Joonis 3.37. Väljavõte Tartu linna jäätmemajanduse kaardirakendusest (https://tartu.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=2cf2f8114e1542a7bf868d18b7 464855, 22.06.2020) 119 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Mõju hinnang Tartu linnas toimib korraldatud jäätmevedu segaolmejäätmete, biolagunevate jäätmete, paberi ja kartongi kogumiseks. Selles osas olulisi muudatusi ette ei nähta. Ka endise Tähtvere valla territoorium on liidetud korraldatud jäätmeveoga, mis võimaldab teenusega liituda ka ÜPga reserveeritavatel elamupiirkondadel. Tartu linnas paiknevad kaks jäätmejaama, kuhu on linna (sh endine Tähtvere vald) piires, vähemalt tihedamalt asustatud piirkondadest võimalik jõuda kuni u 20-30 minutilise autosõiduga. Antud vahemaad võib üldjoontes pidada ka sobilikuks, et oleks mõistlikul kaugusel võimalik ära anda jäätmeid, mis ei teki nö regulaarselt. Teisalt tuuakse Tartu jäätmekavas 2020-2024 (2020) välja, et peamiselt Jaama tänaval paiknevas jäätmejaamas on paiguti külastuskoormus sedavõrd suur, et tekivad järjekorrad ja operaatorid ei jõua piisavalt kiiresti kliente teenindada. Jäätmekavas on lahendusena pakutud, et mingil määral võib probleeme leevendada jäätmejaama lahtiolekuaja pikendamine, kuid suuremas plaanis tuleb perioodil 2020-2024 leida lahendus uue jäätmejaama avamiseks. See on mõistlik rajada piirkonda, mis asuks inimeste tavapärasel liikumisteel (näiteks Tähtvere, Veeriku linnaosa) või alal, mis on tihedamini asustatud (Annelinn). Enne jäätmejaama rajamist tuleb viia läbi täiendav uuring selgitamaks, kus on selle jaoks sobivaim asukoht. Seejuures tuleb rajamise eel hinnata kui suur peaks rajatav jäätmejaam (näiteks minimalistlikum iseteenindav videovalvega plats või suurem territoorium koos jäätmekaalu ja taaskasutusruumiga) ja milliseid jäätmeliike saab jäätmejaamas üle anda, et rahuldada jaama külastatavate inimeste vajadused ning tagada linnas olevate jaamade ühtlasem kasutamine. Kokkuvõtvalt ei ole ÜP realiseerumisel ja nõuetekohasel jäätmekäitlemisel ette näha olulist ebasoodsat mõju. 3.6. Muud valdkonnad 3.6.1. Kliimamuutustega kohanemine Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (Keskkonnaministeerium, 2017) kohaselt ei ole Eestis kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu (EL) riikides. Samas võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi: ✓ temperatuuritõus, mis on Eestis 20. sajandi teises pooles olnud kiirem kui maailmas keskmiselt, sellest tulenevad jää- ja lumikatte vähenemine; kuuma-ja põuaperioodid; muutused taimekasvus; võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik, külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi, sesoonsete energiatarbimistippude muutused; elanike terviseprobleemide sagenemine jms; ✓ sademete hulga suurenemine eriti talveperioodil ja sellest tulenevad üleujutused, kuivenduskraavide ja -süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, kaevandusvete pumpamismahu suurenemine jms; ✓ merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste ümberpaigutamiseks jms; 120 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ ✓ tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise võimele. Asustust mõjutavad tormikahjud avalduvad üle Eesti üsna juhuslikult, sõltudes pigem võimenduvast juhuste kokkusattumisest, puudulikust ehituskvaliteedist või ohtude ignoreerimisest. Tartu linna asukohast tingituna on ulatuslike tormikahjude tekke võimalus madal. Siiski ei ole suuremate tormide esinemine välistatud. Tormikahjustused võivad kaasneda eelkõige kasutuseta ja halvas seisus olevatele hoonetele. Seejuures võib tugeva tuule korral kasutuseta hoone küljest lahti rebitav detail (katuseplaadid vms) kujutada ohtu ümberkaudsetele elanikele või nende varale. Võrreldes rannikualadega hinnatakse siseveekogude üleujutusriski oluliselt madalamaks. Samas on Tartu linnas suurte üleujutustega siseveekoguks määratud Emajõgi. Täpsem teema käsitlus on esitatud ptk-s 3.2.3. Sademeveekäitlusega seotud temaatika leiab samuti kajastamist ÜPs. Seejuures on nt tulvavete aegsete tippvooluhulkade puhverdamine, vett läbilaskvate pinnasekatete kasutamine ja haljaskatuste rajamine olulised ka kliimamuutustega arvestamisel. Kliimamuutustega seonduvalt avaldab inimeste tervisele ja heaolule kõige otsesemat mõju õhutemperatuuri tõus ja kuumalainete sagenemine. Kõrgem õhutemperatuur võib küll soodustada nt turismi, kuid teisalt võivad kuumalained avaldada ebasoodsat mõju inimeste tervisele. Kuumalained võimenduvad linnades soojussaare efektina, mille suhtes on eriti tundlikud kroonilised haiged, väikelapsed ja eakam elanikkond, kelle seas suureneb haigestumise ja suremuse risk. Tartus on peamised soojussaared kuumalainete ajal seotud suuremate tootmis- ja äripiirkondadega aga ka nt hoonete (sh kortermajad) suurepindalaliste lamekatuste või asfalteeritud parkimisplatsidega. Soojussaarte tekkimise vähendamiseks on vajalik säilitada haljastust, rajades mh juurde nt ka haljaskatuseid; võtta kasutusele alternatiivseid sademeveesüsteeme; säilitada haljasaladel väiksemaid veekogusid jms. ÜPs on soojussaarte temaatikaga arvestatud, mh võetud suund rohealade säilitamise ja haljastuse osakaalu suurendamisele, säästlike liikumisviiside soodustamisele jms. Kokkuvõtvalt on nii üldplaneeringu kui KSH koostamisel arvestatud ka kliimamuutustega kaasnevate teguritega. 3.6.2. Kumulatiivsed mõjud Nii lühi- kui pikaajalised positiivsed (soodsad) kumulatiivsed mõjud veele ja pinnasele kaasnevad ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise ning lahkvoolse sademeveesüsteemi arendamise läbi, kuna aitavad ära hoida pinna- ja põhjavee reostusohtu ning väheneb sademetest põhjustatud üleujutusoht. Samuti on soodsa mõjuga maakütte kasutamiseks seatud põhjavee kaitsest lähtuvad tingimused. Elanikkonna heaolule ja tervisele avalduv positiivne kumuleeruv mõju kaasneb läbi rohe- ja puhkealade säilitamise, aga ka kergliiklusteede rajamisega. Mainitud meetmetega tagatakse elanikkonnale võimalused loodusega kokku puutuda ning samuti toetatakse tervislikke eluviise. 121 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Lisaks on linna õhukvaliteedile positiivne ka ühistranspordi eelistamine, kaugkütte ja alternatiivsete kütteviiside soodustamine. Negatiivselt võivad elanikkonna heaolu ja tervise seisukohast kumuleeruda õhukvaliteedi muutused ja võimalik kõrge müratase suuremate teede/tänavate ääres ning piirkonna potentsiaalne radoonioht, samas on nimetatud mõjusid võimalik leevendada. Uute tiheasustusega elamupiirkondade rajamine võib avaldada ebasoodsat kumuleeruvat mõju väärtuslike maastike ja väärtuslike põllumajandusmaade säilimisele. Erinevate arendustegevuste ellu viimine võib avaldada ebasoodsat mõju kaitsetavatele loodusobjektidele. 3.6.3. Piiriülene mõju Üldplaneeringuga ei kavandata olulisi objekte või tegevusi, millega võiks kaasneda oluline riigipiiriülene keskkonnamõju. Seega ei ole vajalik läbi viia piiriülest mõjuhindamist. 122 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ 4. Keskkonnamõju seireks kavandatavad meetmed ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 42 lg 10 kohaselt on seiremeetmete kinnitamise eesmärk teha varakult kindlaks strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnev oluline ebasoodne keskkonnamõju ja rakendada seda mõju ennetavaid ning leevendavaid meetmeid. Planeeringu elluviimisest tulenevate mõjude seiret korraldab kohalik omavalitsus. Tartu linna üldplaneeringu KSH käigus ei tuvastatud olulist ebasoodsat keskkonnamõju, mis kindlasti vajaks seiramist (olulist mõju avaldada võivatest arendustest, nt Ropka sild on ÜP koostamise käigus loobutud). Teisalt üldplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva keskkonnamõju seire tuleb ühitada teiste planeeringute ja arengukavadega kavandatava tegevusega rakendatava seiresüsteemiga. Seejuures on oluline erinevate strateegilise (sh ruumilise) planeerimise dokumentide KSH-des kavandatud seiremeetmete ja mõõdetavate indikaatorite omavaheline kooskõla ja seiremeetmete mõõtmise sagedus. Lisaks paiknevad linna territooriumil keskkonnaluba omavad ettevõtted, kes peavad teostama enda tegevuse osas seiret vastavalt loas sätestatud tingimustele. Bioloogilise mitmekesisuse ja veekogude seisundi seiret tehakse riiklikul tasandil. Nimetatud seireandmete tulemusi saab kasutada edasisel maakasutuse planeerimisel. Oluline keskkonnaseire meede omavalitsuse tasandil on planeeringute regulaarne ülevaatamine vastavalt planeerimisseadusele. Kehtestatud planeeringu vaatab üle kohalik omavalitsus pärast volikogu korralisi valimisi. Antud meede loob võimaluse analüüsida planeeringute elluviimisega kaasnevaid mõjusid ja kavandada ilmnenud ebakõladele (sh ÜP muutvad detailplaneeringud) uute planeeringutega leevendavaid meetmeid. Mõõtmise sagedus: 4 aastat (KOV valimisperiood). 123 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ 5. Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessist ja mõjude hindamise käigus ilmnenud raskustest Tartu linna ÜP koostamine ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Tartu Linnavolikogu 13.09.2018 a otsusega nr 93. Algatamisest teavitati väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes Postimees, kuukirjas Tähtvere Elu ning linna veebilehel. ÜP ja KSH koostamise esmase etapina koostati KSH väljatöötamise kavatsus ning täiendati ÜP lähteseisukohti. Nimetatud dokumentidele küsis KOV seisukohti asjaomastelt asutustelt. Saabunud seisukohtade alusel tehti vajalikud täiendused. Täiendatud lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus avalikustati linna veebilehel. Olulisi raskusi töö tegemise käigus ei ilmnenud. Tekkinud küsimused arutati läbi ja lahendati koostöös planeeringu koostajaga. 124 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte Tartu linna ÜP koostamine ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud Tartu Linnavolikogu 13.09.2018 a otsusega nr 93. Tartu Linnavolikogu 28.06.2018 a otsusega nr 79 Tartu linna üldplaneeringu ja Tähtvere valla üldplaneeringu ülevaatamise tulemused rõhutati vajadust siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsetes piirides (sh endine Tähtvere valla haldusterritoorium) ruumiliseks tervikuks, ühtlustada linna arengu ruumilised põhimõtted ning ülevaatamise tulemustest lähtuvalt kaasajastada planeerimislahendus terviklikult. Üldplaneeringu peamine eesmärk on kogu kohaliku omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. ÜP määrab maakasutus- ja ehitustingimused, on investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu koostamise või projekteerimise tingimuste alus ning käsitleb linna arengut tervikuna. Üldplaneering annab võimaluse esile tuua üldised väärtused ja huvid, mis tagavad parimal võimalikul moel Tartu linna jätkusuutliku ruumilise arengu nii elanike kui ka ettevõtjate seisukohast. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt on KSH eesmärgiks üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate võimalike oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine, mõjude olulisuse ja ulatuse hindamine ning ebasoodsatele mõjudele vajalike leevendavate meetmete ning vajadusel soodsate mõjude suurendamise meetmete, võimalike alternatiivsete lahenduste ja keskkonnamõju seiremeetmete väljapakkumine. KSH üheks olulisimaks eesmärgiks on planeeringu koostamisel leida sellised lahendused, mille puhul oleks võimalik vältida või maksimaalselt vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele, elukeskkonnale ja looduskeskkonnale. Mõjude hindamisel lähtuti nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnati keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Sisuliselt kasutati KSH koostamisel kahte peamist metoodilist lähenemist: välismõjude analüüs ja vastavusanalüüs. KSH käigus käsitleti ka konkreetse asukoha maakasutuse alternatiive. Mõju hindamise tulemusena ei tuvastatud vastavusanalüüsi käigus vastuolusid teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega. Välismõjude analüüsis tulemusena saab tõdeda, et üldiselt kaasnevad üldplaneeringuga soodsad pikaajalised mõjud. Järgnevalt on esitatud olulisemad tähelepanekud ja leevendavad meetmed: ✓ Natura hindamise tulemusena leiti, et ÜPga kavandatav on realiseeritav kui arvestatakse leevendavaid meetmeid. Kokkuvõte mõjutatavate Natura alade kaupa on kirjeldatud järgnevalt: 1. Ropka-Ihaste loodusala Kokkuvõtvalt ei ole üldplaneeringuga kavandatava Ropka silla ja pealesõidutee rajamisega (muldesse, tugisammastele või rippsillana) võimalik välistada ebasoodsa mõju esinemist lamminiidud elupaigatüübi ja emaputke kasvukoha soodsa seisundi ja terviklikkuse säilimisele ega tagada Ropka-Ihaste loodusala kaitse-eesmärkide täitmist. Mõju on võimalik vältida Ropka-Ihaste ühendustee rajamisel tunnelisse, mis pinnase 125 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ niiskusrežiimile avalduda võiva mõju vältimiseks lammialal peab asuma vähemalt 20+ m sügavusel maapinnast. ÜPga kavandatava maakaabli asukoht läbib emaputke kasvukohta. Teisalt taastuvad maakaabli rajamise järgselt piirkonna kooslused ehk ette ei ole näha pöördumatuid mõjusid. Seega säilivad ka emaputke kasvukohad. Siiski tuleb maakaabli paigaldamise projekteerimise käigus viia kavandatavas asukohas läbi liigiinventuur selgitamaks välja maakaabli koridori jäävate emaputke isendite esinemine. Liigi isendi kaitse tagamiseks tuleb korraldada töötsooni jäävate emaputkede ümberasustamine, taotledes selleks vastavat luba Keskkonnaametilt. Täpne ümberasustamise asukoht ja tingimused tuleb välja selgitada koostöös vastava eriala eksperdiga, lähtudes seejuures Vabariigi Valitsuse 15.07.2004. a määrusest nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord. 2. Ropka-Ihaste linnuala Kokkuvõtvalt saab tõdeda, et Ropka silla pealesõidutee rajamine suurendab piirkonnas mürataset ja seda ka olukorras, kui tee serva kavandatakse müratõkked (sarnaselt Ringtee sillale). Seega killustab (tekivad senisega võrreldes kõrgema müratasemega tsoonid) silla, sh rippsilla rajamine Ihaste luhta, mis võib omakorda vähendada ala väärtust linnustiku rändepeatus- ja pesitsuspiirkonnana. Linnuala kaitse-eesmärgis nimetatud pesitsevatest liikidest võib ebasoodne mõju avalduda eelkõige rohunepile ja rukkiräägule. Ebasoodsaid mõjusid, mis võivad põhjustada elupaiga seisundi mittesäilimist antud piirkonnas on võimalik vältida vaid maapinna niiskusrežiimi mittemõjutava tunneli rajamisega. Reoveekollektori teenindustee baasil kergliiklustee rajamisel ja linnustiku (eelkõige rohunepi, rukkiräägu) häirimise vältimiseks mitte kasutada kergliiklustee valgustamist vähemalt pesitsusperioodil (aprilli keskpaik kuni juuli keskpaik). ÜPga kavandatava maakaabli asukoht jääb lamminiidule, mis on pesitsus- ning rändepeatuspaigaks mitmetele linnuliikidele. EELISe andmebaasi kohaselt jääb kaitsealustest ja kaitse-eesmärgis nimetatud liikidest maakaabli asukoha koridor rohunepi elupaigale. Kuna maakaabli paigaldamise järgselt taastuvad piirkonna kooslused, siis ei ole rohunepi elupaiga säilimisele ette näha pöördumatuid mõjusid. Siiski tuleb ehitustegevust vältida rohunepi ja ka teiste elupaigatüübiga seotud lindude peamisel pesitsus- ja rände ajal (aprill – juuli lõpp; oktoober). 3. Anne loodusala Tulenevalt kaugusest ning kaitse-eesmärgis nimetatud taimeliikide (harilik kobarpea ja emaputk) kasvukohtade ja ettevõtluse maa-ala vahel paiknevast olemasolevast kraavist on ettevõtluse maa-ala arendamisega kaasneva võimaliku kuivenduse mõju loodusala niiskusrežiimile tõenäoliselt minimaalne või puudub üldse. Siiski arvestades, et loodusala kaitse-eesmärgis nimetatud liigid kuuluvad I või II kaitsekategooriasse tuleb riskide maandamiseks vältida ettevõtluse maa-ala arendamise käigus piirkonna täiendavat kuivendamist ning rakendada vajadusel maa-ala täitmist (vertikaalplaneerimist) ettevõtlusala kuivendamise asemel. Kui kuivendamist ei ole võimalik ala arendamiseks täielikult vältida tuleb ÜPle järgnevates etappides leida sellised insener-tehnilised lahendused, mis välistaksid täiendava kuivenduse riski Anne loodusalal. Leevendava 126 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ meetmega arvestamisel ei ole ebasoodsat mõju Anne loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele ja ala soodsa seisundi säilimisele ette näha. 4. Kärevere loodusala Kokkuvõtvalt ei ole üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste (puhkekohtade arendamine, Kärevere Heinasadam) ellu viimisel ette näha pikaajalisi ja pöördumatuid mõjusid Kärevere loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele ning loodusala soodsa seisundi säilimisele. Siiski tuleb arvestada paari asjaoluga: o Vältida Prosta puhkekohas lamminiidud elupaigatüübi asukohas puhkekohaga seotud arendusi. Otstarbekas on mootorsõidukite parkla kujundada praegusesse asukohta ehk loodusala piirile (vt joonis 3.21); o Heinasadama rajamisel tuleb olemasolev soot säilitada ning soodiga seoses sadamarajatiste rajamist vältida. Kärevere Heinasadama ala projekteerimise käigus tuleb hinnata mõju Emajõe seisundile ning Emajõega seotud liikidele (sh elupaiga (Emajõe soot) esinduslikkus) ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid ehk läbi tuleb viia keskkonnamõju hindamine (sh Natura asjakohane hindamine). 5. Kärevere linnuala Arvestades ÜPga kavandatavate tegevuste iseloomu, asukohta ja kaitse-eesmärgis nimetatud liikide teadaolevaid elupaiku, siis ei ole ebasoodsa mõju esinemist ette näha. ✓ Elamumaade kattumine maardlaga on vastuolus MaaP põhimõtetega. Samas on ÜP kontekstist lähtuvalt tegemist olemasolevate elamumaadega, mis kattuvad Ilmatsalu savimaardlaga. Teisalt on elamumaad seotud Ilmatsalu asula tiheasustusalaga. Lisaks nähakse ÜPga ette Ilmatsalu tiheasustusala piiri laiendamist. Tiheasustusalal võimaliku karjääri või kaevanduse avamisega/laiendamisega aga killustatakse piirkonna elukeskkonda ning soodustatakse võimalike häiringute (nt müra) teket. Eelnevat arvesse võttes teeb KSH koostaja ettepaneku üldplaneeringu protsessist eraldiseisvalt alustada kohalikul omavalitsusel Ilmatsalu aleviku tiheasustusalal (ÜPga reserveeritava ala piires) paikneva Ilmatsalu savimaardla aktiivse reservvaru passiivseks varuks määramise protseduuriga. ✓ Peatükis 3.2.3 on mh käsitletud Emajõe äärseid ÜPga kavandatud ehituskeeluvööndi vähendamisi. Vähendamistega kaasnevate mõjude leevendamise meetmed on esitatud käesoleva kokkuvõtte lõpuosas. ✓ ÜP koostamisel on üldjoontes kultuurimälestiste paiknemisega arvestatud. Siiski juhime tähelepanu asjaolule, et Ilmatsalu alevikus (Kooli tee ja Ojaääre tee ristmikul) paiknev asulakoht (13013) kattub kavandatava ärimaaga ning Rõhu tiheasutusala elamuala laiendusele jääb arheoloogiamälestis - kalmistu "Kabelimägi" (13012). Võimalik arendustegevus antud piirkondades tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. ✓ Lisaks riigi kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele on maastikul palju avastamata arheoloogiapärandit, millega arvestamine tagab kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse säilimise. Arheoloogiapärandit kui inimtekkelisi või selge inimmõjuga kohti võib olla kõikjal. Seega eelnevat arvestades on oluline ehitus- ja kaevetöödel kultuuriväärtusega 127 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsiks tulekul tööd katkestada, jätta leid leiukohta ning teavitada sellest Muinsuskaitseametit. Sisuliselt on tegemist muinsuskaitseseadusest tuleneva kohustusega. ✓ Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohastest mürakategooriatest katab üldplaneeringu mõistes enim maakasutuse juhtotstarbeid II kategooria ehk haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad. Üldiselt võib Tartu linna puhul enamuse territooriumi maa-alast, kus paiknevad müratundlikud objektid (elamud, ühiskondlikud hooned, tervishoiuasutused jms) määratleda kui II kategooria ala. Lisaks on üldplaneeringus määratletud linna üldkeskuse maa-ala juhtfunktsioon, mis vastab III mürakategooriale. Eraldi vajab käsitlust I kategooria ehk virgestusalad ehk vaiksed alad. I kategooria alade määratlemine on eelkõige vajalik tagamaks inimesetele võimalused nö saada eemale mürarikkast keskkonnast. Sellisteks vaikseteks aladeks on üldjuhul tiheasutusaladel suuremad haljasalad, kus on võimaldatud ka erinevad puhkamisvõimalused (matkarajad, terviserajad jms). Tartu linna (asustusüksus) vaiksed alad on määratletud Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamise (Hendrikson & Ko OÜ, 2017) käigus. Väljapool Tartu linna (asustusüksus) puuduvad suured tiheasustuspiirkonnad, milles paiknevaid haljasalasid tuleks määratleda vaikseteks aladeks ehk I kategooria aladeks. Tartu linnast (asustusüksus) väljas ja maalise asustusega piirkonnas, kus elanike asustustihedus on väiksem ning müraallikaid võrreldes linnaga ka vähem, paiknevad rohealad tuleks määratleda II kategooria aladeks. Seega kokkuvõtvalt on Tartu linna territoorium võimalik jagada kolme mürakategooria vahel – I, II ja III kategooria alad, kus paiknevad müratundlikud objektid. ✓ Teede/tänavate kavandamine. ÜP koostamise käigus analüüsiti uute magistraalteede rajamise võimalusi. Olulisemad muudatused võrreldes kehtiva Tartu linna ÜPga ehk täiendavad magistraaltänavad on Stratum OÜ (2019) töös kavandatud üldistades kolme piirkonda (joonis 3.34): o Vahi silla/Tuglase silla piirkond; o ERMi ümbruse piirkond; o Sõpruse silla/Ropka silla piirkond. Alljärgnevalt on kokkuvõte analüüsi tulemustest piirkondade kaupa: Piirkond 1 – Vahi silla/Tuglase silla piirkond. o On tõenäoline, et kuni Tiksoja silla rajamiseni hakkaks Jõhvi-Valga suunaline transiitliiklus vähemalt osaliselt kasutama kas Vahi või Tuglase silda kui nö esimest jõeületuskohta Tartu põhja poolses osas. Seega kuigi Vahi sild on keskkonnakaalutlusi arvestades mõnevõrra eelistatum kui Tuglase sild, peaks Tartu põhja poolses osas uute sildade rajamisel seadma prioriteediks ikkagi Tiksoja silla rajamise; o Arvestades, et lähipiirkonnas on juba olemas Ravila tänava kaudu ühendus Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa maanteega, siis eelkõige Vesiroosi tee ja Metsaääre tee piirkonna elanike heaolu arvestades tuleks vältida täiendava ühenduse kavandamist antud piirkonnas ning Tuglase silla pikendus lõpetada Ravila tänavaga (vt lisa 2 joonis 3). 128 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Piirkond 2 – ERMi ümbruse piirkond. o Võttes arvesse kavandatava Kobrulehe veehaarde ja Raadi looduskaitseala paiknemist on ettepanek ERMi piirkonnas jääda kehtivas Tartu linna ÜPs ja Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ määratletud liiklusskeemi juurde. Küll aga võib vajadusel ja RMK Tartu Puukooliga kokkuleppel rajada Kaunase pst pikenduse Muuseumi tee pikenduseni. Kirjeldatud lahendust toetab ka Reaalprojekt OÜ (2019) töö. Piirkond 3 – Sõpruse silla/Ropka silla piirkond. o Peamised mõjud looduskeskkonnale on seotud lõiguga 3d ehk Ropka silla ja selle peale- ning mahasõitude rajamisega. Arvestades piirkonna tundlikkust, sh Natura 2000 alade paiknemist (vt ptk 3.2.6) on Ropka silla piirkonda kahe Emajõe kalda vahele ühenduse tagamiseks võimalik rajada vaid tunnel, mis loodusala piires paikneks vähemalt 20+ m sügavusel maapinnast. Tunneli puhul on võimalik vältida ka võimalikke ebasoodsaid mõjusid seoses I kaitsekategooria liigi – mägi-piimputke kasvukohaga väljaspool Ropka-Ihaste looduskaitseala ning rohevõrgustiku killustamisega. Ihaste tee ja Lammi tänava vahelise lõigu, sh võimalik tunnelisse minek ehituse töötsooni jäävate II ja III kaitsekategooria taimeliikide puhul tuleb korraldada isendite ümberasustamine; o Karlova linnaosa läbivate peamiste tänavate äärsete elanike seisukohast on positiivne, kui rajatakse Karlova tunnel, mis vähendaks eelduslikult linnaosa läbivat liiklust. Teisalt on tunneli rajamisel oluline minimeerida tunneli ehitusega kaasnevad vibratsiooni mõjud. Viimane on oluline ka Karlova miljööväärtusliku hoonestusala hoonete stabiilsuse seisukohast; o Ropka silla rajamisega ei ole ette näha olulist ja tuntavat mõju kesklinna Võidu silla või Karlova linnaosa tänavate liiklussageduste vähendamisele. Pigem aitab Ropka sild nö kompenseerida võimalike teiste ühendustega (Muuseumi tee pikendus, Sadamaraudtee koridor) nt Võidu või Sõpruse sillale kaasnevat liiklust, aidates liikluse hajutamisele kaasa, kuid ka siin ei ole mõjud suured. Lisaks on oluline, et uued ühendused või teed pakuvad ainult ajutisi leevendusi olukordades, kui eesmärgiks on nt mingis piirkonnas autode hulga või tipptundide liiklusseisakute vähendamine. Praktika on näidanud, et uued teed/tänavad „toodavad“ ka „uut liiklust“. Seega kui eesmärk on kesklinna autoliiklust vähendada ei ole seda võimalik saavutada ainult uute ühenduste loomisega, vajalik on rakendada ka teisi liikluskorralduslikke meetmeid (nt kergliiklusteed sõiduradade asemel vms). Linna tervikuna vaadates on kesklinnast transiitliikluse eemale suunamiseks vajalikud välja ehitada linna servalasid läbivad ringteed (sh Tiksoja sild, Idaringtee). Teisalt ainult uute ühenduste (sh sildade) rajamisega ei saavutata kesklinna piirkonnas olulist autoliikluse vähendamist. Vajalik on rakendada ka teisi meetmeid (nt kergliikluse, ühistranspordi eelistamine, sõiduteede „kitsendamine“ kergliiklusteedega jms). 129 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ ÜP avalikustamisele suunatavas eskiislahenduses ei kavandata eelanalüüsitud olulisematest teedest ja ühendustest Ropka autosilda ja ühendusteed, Vahi ega Tuglase autosilda ega Karlova tunnelit. Samuti ei kavandata ühendusteed läbi Raadi looduskaitseala. Küll aga keskendutakse kergliiklusteede võrgustiku ja ühistranspordi arendamisele. ✓ Tartu jäätmekavas 2020-2024 (2020) tuuakse välja, et peamiselt Jaama tänaval paiknevas jäätmejaamas on paiguti külastuskoormus sedavõrd suur, et tekivad järjekorrad ja operaatorid ei jõua piisavalt kiiresti kliente teenindada. Jäätmekavas on lahendusena pakutud, et mingil määral võib probleeme leevendada jäätmejaama lahtiolekuaja pikendamine, kuid suuremas plaanis tuleb perioodil 2020-2024 leida lahendus uue jäätmejaama avamiseks. See on mõistlik rajada piirkonda, mis asuks inimeste tavapärasel liikumisteel (näiteks Tähtvere, Veeriku linnaosa) või alal, mis on tihedamini asustatud (Annelinn). Enne jäätmejaama rajamist tuleb viia läbi täiendav uuring selgitamaks, kus on selle jaoks sobivaim asukoht. Seejuures tuleb rajamise eel hinnata kui suur peaks rajatav jäätmejaam (näiteks minimalistlikum iseteenindav videovalvega plats või suurem territoorium koos jäätmekaalu ja taaskasutusruumiga) ja milliseid jäätmeliike saab jäätmejaamas üle anda, et rahuldada jaama külastatavate inimeste vajadused ning tagada linnas olevate jaamade ühtlasem kasutamine. Leevendavad meetmed (lisaks eelnevalt Natura hindamise juures toodud meetmetele): ✓ Arvestades, et Tartu linna haldusterritooriumil on valdaval osal alast pinnaseõhu radoonisisaldus kõrge (üle 30 kBq/m³), on hoonete (regulaarselt inimeste poolt kasutatavad hooned, nt eluhooned, aga ka töökohad, tööruumid jms) projekteerimisel vajalik detailsemate radooniuuringute läbiviimine. Kõrge radooniohuga alale ehitamisel tuleb rakendada hoonete projekteerimisel ja ehitamisel radooni tõkestamise meetmeid vastavalt standardile (EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes); ✓ Kuna ÜPga reserveeritav Kärevere puhkekoht (Emajõe paremkaldal) jääb enamuses Kärevere looduskaitseala piiridest välja, siis sihtkaitsevööndi ja kalda kaitse eesmärke silmas pidades tuleb vältida ehituskeeluvööndi vähendamist ja puhkekoha arendamist sihtkaitsevööndis. Seega mittekavandada Emajõe paremkaldal ÜPga reserveeritava puhkekoha maa-ala Luha sihtkaitsevööndisse; ✓ Prosta puhkekoht. Natura hindamise alusel tuleb loodusala kaitse eesmärkide täitmiseks vältida puhkeala laiendamist elupaigatüübile. Antud asjaolust lähtuvalt ning olemasolevat olukorda arvestades teeb KSH koostaja ettepaneku vähendada EKV väiksemas ulatuses kui ÜPs kavandatud (joonis 3.8). Ettepaneku tegemisel on arvestatud olemasoleva juurdepääsutee ja kraavi paiknemisega; ✓ Väike-Anne kanali ja Emajõe vahelise paadikanali rajamisel on oluline tagada inimeste liikumine kallasrajal nt üle paadikanali kavandatava jalakäijate silla baasil; ✓ ÜP koostamise ajal ei ole teada täpsed kavandatava Tartu Kaubasadama mahud, sh Emajõe kaldajoone muutmise või süvendamise vajadus. Seega on ÜPle järgnevates etappides vajalik kaaluda KSH/KMH algatamist ja läbiviimist; ✓ Asurkonna elujõulisuse säilimiseks tuleb kergliiklustee ja jaotustänava rajamisel Ihaste tee ja Lammi tänava vahelise lõigul korraldada töötsooni jäävate II ja III kaitsekategooria 130 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ taimeliikide ümberasustamine võimalusel samasse piirkonda (nt ÜPga reserveeritavale rohealale), taotledes selleks vastavat luba Keskkonnaametilt. Täpne ümberasustamise asukoht ja tingimused tuleb välja selgitada koostöös vastava eriala eksperdiga, lähtudes seejuures Vabariigi Valitsuse 15.07.2004. a määrusest nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord. Sarnast põhimõtet tuleb rakendada ka teiste II ja III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohtade korral, kui need jäävad kaitse- või hoiualadest ning püsielupaikadest välja ja kaitsealused isendid on ohustatud võimalikust ehitus- ja arendustegevusest lähtuvalt; ✓ Ihaste tee ning kavandatava kergliiklustee ja jaotustänava ristumise läheduses paikneb I kaitsekategooria mägi-piimputke kasvukoht, mis on ühtlasi kavandatud võtta arvele püsielupaigana. Projekteeritav püsielupaik piirneb ka ÜPga reserveeritava ärimaaga, mis on käesoleval hetkel juba katastrisse kantud 100% ärimaa sihtotstarbega kinnistuna. Kuna arendused toimuksid projekteeritava püsielupaiga läheduses, siis on vajalik tagada teede ehituse ja ärimaa arendamisel maa-ala senise niiskusrežiimi säilimine; ✓ Maakonna tasandi rohevõrgustiku elementidele ehitamisel peab ehitiste vahel säilima vähemalt 100 m laiune katkematu ala (vahekaugus nt hoonete, tarastatud õuealade jms vahel); ✓ Igapäevaste pendelliikumiste vähendamiseks tuleb suuremate elamupiirkondade kavandamisel ette näha lasteaedade (koolieelsed õppeasutused) rajamine lähipiirkonda, nt Rahinge/Kandiküla piirkonnas ja Vorbusel; ✓ Olulisemate vaadete säilimiseks tuleb vältida Vorbuse küla tiheasumi hoonestuse kavandamist Vorbuse-Kardla maanteest paremale (Emajõe) poole jäävale alale. Nimetatud alal säilitada maaline asutus, sh põllumajanduslikud maastikud (joonis 3.23); ✓ Põhimaanteede lähialale (kuni u 150 m kaugusel maanteest) ja Tartu-Ilmatsalu-Rõhu kõrvalmaantee äärde (kuni 50 m kaugusel maanteest) elamute kavandamisel, sh tiheasumite (nt Kandiküla, Rahinge) laiendamisel tuleb läbi viia mürauuring (modelleerimine) ning tulemustest lähtuvalt võtta elamualal müranormide tagamiseks vajadusel kasutusele leevendavad meetmed; ✓ Kuna Vorbuse külas Vorbuse-Kardla maantee ja raudtee vaheline ala (vt joonis 3.30, ptk 3.4.3; ala nr 1) on mõjutatud nii raudtee (vt ptk 3.4.3) kui maanteemürast ning paikneb väärtuslikul põllumajandusmaal ja väärtuslikul maastikul (vt ptk 3.3.1), mille osaks on ka avatud vaated ja põllumaad, siis teeb KSH koostaja ettepaneku kõnealusel maa-alal säilitada maaline asustus ning mitte kavandada alale tiheasutusega elamupiirkonda. Kui siiski otsustakse elamumaa juhtotstarve alale määrata tuleb elamupiirkonna arendamisel Vorbuse külas (vt joonis 3.30; ala nr 1) raudtee lähialal kasutusele võtta müra leevendavad meetmed (nt müratõkkesein raudtee lähistel). Täpsem müra leevendamise vajadus tuleb välja selgitada edasiste etappide käigus; ✓ ÜPga antakse elamumaa juhtotstarve ka Tähtvere külas Vorbuse-Kardla maantee ja raudtee vahelisele alale (joonis 3.30; ala nr 2). KSH koostaja teeb ettepaneku antud ala maakasutuse juhtotstarbeks kavandada maalise asustusega ala või ärimaa või olemasolevatest majapidamistest eemale jääv ala rohealaks, kuid mitte määrata kogu ala müratundlikuks elamumaaks. Kui piirkond kujundada ikkagi tiheasutusega elamupiirkonnaks tuleb läbi viia mürauuring (modelleerimine) ning kasutusele võtta müra leevendavad meetmed; ✓ Päikeseparkide rajamisel tuleks eelistada väheväärtuslikemaid põllu- ja heinamaid, mitte väärtuslike põllumajandusmaadena käsitletavaid alasid. Rajades päikeseparke 131 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ väärtuslikule põllumajandusmaadele tuleb tagada viljaka mullaressursi säilimine maa-alal (vältida kasvupinnase koorimist ja eemaldamist); ✓ Kuna Tartu linnas esineb nõrgalt kaitstud põhjaveega alasid, on hajaasustuses eelistatud kogumismahutite kasutamine; ✓ Tiheasustusalade arendamisel on oluline olemasolevate kraavide säilitamine (mitte torudega asendamine) ja võimalusel kõvakatetega alade rajamise piiramine. Samuti on soovitatav sademevee käitlemisel kaaluda alternatiivsete käitlusviiside (nt biopuhvrid, haljaskatused jms) rakendamist. Keskkonnaseiret ja avalikustamise kaasamist on käsitletud vastavalt peatükkides 4 ja 5. 132 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Kasutatud allikad ✓ AB Artes Terrae OÜ, 2019. Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve, Emajõe ning seotud jõgede kalda- ja veealade kasutamise uuring. Ida-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva ja Võru maakond; ✓ Akukon OY Eesti filiaal, 2017. Välisõhu strateegiline mürakaart maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas. Uuring; ✓ Alkranel OÜ, 2005. Alternatiivsete sademevee äravoolu- ja kogumissüsteemide uurimustöö; ✓ Alkranel OÜ, 2018. Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel; ✓ Brattebo, B.O & Booth, D.B, 2003. Long-term stormwater quantity and quality performance of permeable pavement systems. Water Research, Volume 37, Issue 18, November 2003, Pages 4369-4376; ✓ Cseh, M., Narai, K.F., Barcs, E., Szepesi, D.B., Szepesi, D.J., Dicke, J.L., 2010. Odor setback distance calculations around animal farms and solid waste landfills. Q. J. Hung. Meteorol. Serv. 114, 303-318; ✓ Dooling, J.R. & Popper, N.A., 2007. The Effects of Highway Noise on Birds; ✓ EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur) andmebaas, 2019-2020; ✓ Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas; ✓ Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, 2007; ✓ Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2020. Riikliku keskkonnaseire alamprogramm. Välisõhu seire 2019; ✓ Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2019. Jõgede hüdrokeemiline seire ja ohtlikud ained 2018; ✓ Eesti Maaülikool, 2017. Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2016. aasta aruanne; ✓ Eesti Ornitoloogiaühing, 2009. Tartu linna idapoolse ringtee eelprojekti koostamine. Keskkonnamõju hindamine / linnustik; ✓ Erste Allgemeine Verwaltungsvorschrift zum Bundes–Immissionsschutzgesetz (Technische Anleitung zur Reinhaltung der Luft – TA Luft). Vom 24. Juli 2002; ✓ Geomedia OÜ, 2015. Tartu linna rahvastiku prognoos 2015-2035; ✓ HeiVäl OÜ, 2019. Tartu jalgrattaliikluse strateegiline tegevuskava 2019-2040; ✓ Hendrikson & Ko OÜ, Tallinna Ülikool ja Rahandusministeerium, 2019. Eesti väikeasulate uuring; ✓ Hendrikson & Ko OÜ, 2018. Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023; ✓ Hendrikson & Ko OÜ, 2017. Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamine; ✓ Hunt, H., 2019. Väärtuslikud põllumajandusmaad. Seminari „Ametkondadega koostöö üldplaneeringute koostamisel“ (07.05.2019) esitlusmaterjal; ✓ Ida-Eesti veemajanduskava, 2016; ✓ Infragate Eesti AS, 2016. Viimsi valla sademevee arengukava aastateks 2016-2027; ✓ Kalberg, H., Kalvo, R., Rannala, M. ja Savi, T., 2020. Tartu jalgsi ja rattaga liikumise võrgustikud; ✓ Keskkonnaagentuur, 2018. Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire alamprogrammi seiretöö. Rukkirääk. 2018 aasta aruanne; ✓ Keskkonnaamet, 2015. Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024; ✓ Keskkonnaministeerium, 2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030; 133 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ ✓ Keskkonnaministeerium, 2016. Ida-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava; ✓ Keskkonnaprojekt OÜ, 2016. Tähtvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2027; ✓ Kiirguskeskus, 2008. Radooni kaardi lõpetamine – radoon hoonete siseõhus piirkondades, kus andmed radoonitasemete kohta puuduvad; ✓ Kobras AS, 2011. Tartu linn Ropka silla, selle juurdepääsude ja sadamaraudtee koridori (lõigus Väike kaar – Turu tn) kavandatava tänava ja lähiala detailplaneeringuga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne; ✓ Kobras AS, 2018. Sademevee säästliku käitlemise põhimõtted Tartu linnas; ✓ Kohv, K., 2007. Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring; ✓ Külm, S. ja Nõmmela, M., 2019. Miljööväärtuslike alade ja üksikobjektide ning kultuuripärandiga seotud objektide väljaselgitamine endise Tähtvere valla territooriumil ning ettepanekute tegemine neile kaitse- ja kasutustingimuste määramiseks; ✓ Lahti, T., 2008. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine; ✓ McClure, C.J.W., Ware, H.E., Carlisle, J., Kaltenecker, G. and Barber, J.R., 2013. An experimental investigation into the effects of traffic noise on distributions of birds: avoiding the phantom road; ✓ Maves OÜ, 2020. Maaküte Tartus; ✓ Metsoja, J.-A., 2011. Luhtade hoolduskava; ✓ Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava, 2017; ✓ Nefs, M., Alves, S., Zasada, I. & Haase, D., 2013. Shrinking cities as retirement cities? Opportunities for shrinking cities as green living environments for older individuals. Environment and Planning A 2013, volume 45, pages 1455 – 1473; ✓ Ramboll Eesti AS, 2009. Tartu linna idapoolse ringtee eelprojekti KMH; ✓ Reaalprojekt OÜ, 2019. Tartu linna liiklusskeemi eskiis; ✓ Rezaie, B. & Rosen, M. A., 2012. District heating and cooling: Review of technology and potential enhancements. Applied Energy, 93, 2-10; ✓ Riiklik Ehitusuuringute Instituut, 1981. Ehitusgeoloogia aruanne. Ihaste kollektor; ✓ Rosin, A., Link, S., Drovtar, I., 2013. Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele. Osa I taastuvenergialahendused, Tallinna Tehnikaülikool; ✓ Schetke, S. & Haase, D., 2008. Multi-criteria assessment of socio-environmental aspects in shrinking cities. Experiences from eastern Germany. Environmental Impact Assessment Review 28 (2008) 483–503; ✓ SEI, 2011. Elurikas linn. Linnaelustiku käsiraamat; ✓ Severitas OÜ, Maailmaparandamise Aktivistide Algatusrühm ja EcolEng OÜ, 2019. Tartu linna õhukvaliteedi parandamise kava benso(a)püreeni osas; ✓ Sevtsuk, A., 2019. Avaliku ruumi ja liikumisviiside vahelistest seostest. Eesti Planeerimiskonverentsi 2019 ettekanne; ✓ Skepast & Puhkim OÜ ja Psience OÜ, 2018. Tartu linna ja lähiümbruse liikuvusuuring; ✓ Skepast & Puhkim OÜ, 2017. Tartu linna üldplaneering. KSH aruanne; ✓ Stratum OÜ, 2019. Tartu linna toimeala ja Tartu linna magistraaltänavate liiklusskeem; ✓ Stratum OÜ, 2016. Tartu linna üldplaneeringu koostamiseks vajalike liiklusuuringute teostamine; ✓ Tali & Kärgenberg, 2004. Emaputk. Eesti Loodus 2004/10; ✓ Tartu linna arengukava 2018-2025, 2019; 134 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ ✓ Tartu jäätmekavas 2020-2024, 2020; ✓ Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2030, 2016; ✓ Tartu maakonnaplaneering 2030+, 2019; ✓ Transpordi arengukava 2014-2020, 2014; ✓ Tähtvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2027, 2016; ✓ WHO, 2009. WHO Handbook on Indoor Radon. A public health perspective; ✓ Ühinenud Arhitektid OÜ, 2016. Tartu linnas, Sadamaraudtee koridori projekteerimine põhitänavaks. Eskiisprojekt; ✓ Üleriigiline planeering "Eesti 2030+“, 2012. 135 Tartu linna üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ LISAD Lisa 1. Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus TARTU LINNA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS Lisa Tartu Linnavolikogu otsusele 24.01.2019 nr 131 Tartu 2019 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Sisukord Eessõna .................................................................................................................................................... 2 1. Üldplaneeringu lähteseisukohad ..................................................................................................... 3 1.1. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ja põhimõtted ............................................................... 3 1.2. Tartu linna üldandmed ................................................................................................................ 4 1.3. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded................................................................................ 5 1.4. Üldplaneeringu vormistus ......................................................................................................... 11 1.5. Üldplaneeringu juurde tellitavad tööd ja uuringud................................................................... 11 1.6. Tartu linna kohta koostatud alustööd ja uuringud ajavahemikus 2015 – 2018 ........................ 12 2. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise kavatsus .............................................. 14 2.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus...................................................... 14 2.2. Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ......................................... 15 2.3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus koostatavad täiendavad tööd ja uuringud .... 19 3. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi osapooled ja kaasamine .. 20 4. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi ja selle tulemuste avalikustamise ajakava .......................................................................................................................... 24 5. Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kavatsuse kohta esitatud ettepanekud ja linna seisukohad ettepanekute osas.............................................................. 25 1 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Eessõna Ruumiline planeerimine, mis toimub üldplaneeringute ja detailplaneeringute kaudu ning hõlmab keskkonnahoidlike, kultuuriliste, majanduslike ja sotsiaalsete huvide tasakaalustamist, on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja planeerimisseaduse järgi kohaliku elu küsimus ja kohaliku omavalitsuse ainupädevuses. Hea elu- ja majanduskeskkonna loomise ja kestmise üks oluline eeldus kohalikus omavalitsuses on kvaliteetse ja toimiva üldplaneeringu olemasolu ning eesmärgipärane koostöö planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Üldplaneeringul on suur roll maakasutus- ja ehitustingimuste kindlaksmääramisel, sest see on vastavat investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu aluseks ning käsitleb linna arengut tervikuna. Tartu linna üldplaneeringu (edaspidi üldplaneeringu) koostamine ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud Tartu Linnavolikogu 13.09.2018 a otsusega nr 93. Tartu Linnavolikogu 28.06.2018 a otsusega nr 79 "Tartu linna üldplaneeringu ja Tähtvere valla üldplaneeringu ülevaatamise tulemused" rõhutati vajadust siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsetes piirides ruumiliseks tervikuks, ühtlustada linna arengu ruumilised põhimõtted ning ülevaatamise tulemustest lähtuvalt kaasajastada planeerimislahendus terviklikult. Otsuses on rõhutatud, et Tartu linna asustusüksuse osas tuleb uue üldplaneeringu koostamisel lähtuda kehtiva üldplaneeringu põhilahendusest, sh maakasutuse juhtfunktsioonid, arhitektuurinõuded, liiklusskeem, miljööväärtuslike alade kaitse- ja kasutustingimused jne. Samuti otsustati võtta üldplaneeringute ülevaatamise tulemused aluseks uue üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisel ning lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse koostamisel. Üldplaneeringu koostamisel tuleb üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ määratud arengusuunad ja koostatavas Tartumaa arengustrateegias 2040 toodu siduda Tartuga ning arengustrateegia Tartu 2030+ visioonid võtta aluseks ruumilise arengu põhimõtete edasisel kujundamisel. Üldplaneeringus arvestatakse Tartu maakonnaplaneeringus toodud suundumuste ja tingimustega, kohandades neid kohalikele oludele. Üldplaneeringu koostamisel tuleb teha senisest rohkem koostööd lähivaldadega, et linna ruumiline areng tugevamalt siduda maakonna ja lähivaldade ruumilise planeerimisega. Üldplaneeringu koostamisel tuleb täiendavalt analüüsida valglinnastumise mõjusid linna tänavavõrgule, sotsiaal- ja haridusvaldkonnale, anda võimalike negatiivsete mõjude vältimise meetmed. Nii regiooni kui linna seisukohalt on kokkuvõttes oluline piiritleda Tartu linnaregiooni suurus, linliku asustuse elanike arv ja asukoht. Üldplaneeringuga tuleb kokkuvõtvalt anda riigi, maakonna ja linna strateegilistele dokumentidele tuginev terviklik ruumiline visioon koos linna investeeringute jaotuse, võimalike prioriteetide, maade omandamise vajaduse, ühiskondlike objektide realiseerimise, tehnilise taristu väljaehitamise, avaliku ruumi arendamise kavade ja muu seesuguse kohta. Üldplaneering tuleb kehtestada kolme aasta jooksul algatamisest arvates. 2 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1. Üldplaneeringu lähteseisukohad 1.1. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ja põhimõtted Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsetes piirides ruumiliseks tervikuks, ühtlustada linna arengu ruumilised põhimõtted ning ülevaatamise tulemustest lähtuvalt kaasajastada planeerimislahendus terviklikult. Tartu linna tuumakuse nõrgenemise vältimiseks ning linnakvaliteedi tõstmiseks tuleb tihendada linnaruumi ja hoonestust kesklinnas, sh taotleda regionaalselt oluliste hoonete ehitust kesklinna. Tartu linna ruumiline planeerimine toimub linnasüdamest lähtuvate erineva juhtfunktsiooniga maa-alade sektoriaalse arendamise kaudu, kus tasakaalustatult arvestatakse majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna suundumuste ja vajadustega. Tartu asustusüksuse planeerimisel tuleb arvestada 2017.a kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu eesmärkide ja põhimõtetega. Linn on seisukohal, et Raadi piirkond on üks suurima arengupotentsiaaliga piirkondi linnas ning seni valdavalt hoonestamata alad võimaldavad leida mitmekesist, s.h. avalikkusele suunatavat linnamustrit. Oluliseks peetakse vältida suurte, monofunktsionaalsete (hoonestus)alade kavandamist, tuues lisaks ühiskondlikele hoonestusaladele piirkonda ka elamis- ja teenindusfunktsioone. Lähteseisukohtade staadiumis ei ole mõistlik Raadi Halli asukohta üheselt määrata olukorras, kus piirkond tervikuna vajab ruumilist analüüsi ja arenguküsimuste osas uut koostöövormi linna, kogukonna esindajate ning Raadi hallist huvitatud organisatsioonide vahel. Seega näeb linn, et Raadi piirkond on üldplaneeringus erilise tähelepanu all ja panustab arenguküsimuste lahendamisse vajalikul määral. Linnalise asustuse laienemine ei saa toimuda väärtuslike põllumajandusmaade, väärtuslike maastike ja puhkemetsade arvelt. Linna rohealad ja selle mahus olevad puhkealad peavad moodustama tervikliku, sidusa, turvalise võrgustiku. Linnaruumi rohevõrgustiku kujundamisel, rohealade loomisel ning hajaasustuse planeerimisel soositakse iseloomuliku looduskeskkonna säilimist ning looduslikel liikidel tuginevat mitmekesist haljastust. Üldplaneering peab tagama linna toimimiseks ja elanike heaoluks oluliste ökosüsteemiteenuste olemasolu ja kättesaadavuse. Linnalise asustuse areng on eelistatud praegustel tiheasustusaladel. Uusi tiheasustusalasid saab kavandada terviklahendusega, kus hoonestusalale on hea juurdepääs, tehnovõrkudega varustamine on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas ja elluviidav hoonestamise alustamisel. Veekogude piiranguvööndisse planeerida elukohti (keskkonda sobituvad üksikelamud) hajaasustuse põhimõttel, välja arvatud erijuhud nagu looduslikult liivasaared turbase lammiala sees, nö ajaloolise asustuse alad. Lubatud ei ole ruumiliselt ebaotstarbekalt, isoleeritud aladel tiheasustusalade kavandamine põllu- ja metsamaadel. Hajaasustuses hoonestamisel peab olema tagatud tiheasustusest hajusam, maastikku sobituv keskkond. Riigimaanteede edasisel kavandamisel tuleb arvestada turvaliste kogujateede- ja kergliiklusteede ehitamise ning ülenormatiivset müra leevendavate meetmete rakendamise vajadusega. Kergliiklusteede võrgustiku planeerimisel tuleb linnast väljuvad suunad ühendada omavahel radiaalselt. Emajõe ja kallaste ja järvede kasutus peab olema suunatud avalikkusele. Üldiste ehitustingimuste määramisel tuleb prioriteediks seada kliima soojenemisest tulenevate riskidele vältimisele ja leevendamisele looduskeskkonnale, inimeses tervisele ja varale. Veekogude supelrandade planeerimiselt tuleb eesmärgiks seada nende avalik kasutus. Emajõega ristuvate tänavate sihtide koridoridesse ei planeerita hooneid, tehnovõrke ega muid rajatisi, mis muudavad perspektiivis sildade rajamise kulukaks. Magistraaltänavavõrk tuleb kavandada selliselt et linnaosadevahelise liiklus kulgeb vastava kategooria tänavatel. Magistraaltänavavõrk peab tagama 3 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus olukorra, kus väheneb elamualasid läbiv transiitliiklus. Ühistranspordi liinivõrk ja bussipeatuste asukohad peavad võimaldama kõigil elanikel soovi korral eelistada ühistransporti. Üldplaneeringu kergliiklusskeemiga määratud kergliikluse põhivõrgu ja kohaliku võrgu tänavatel tuleb eelistada kergliiklusteede rajamist ja sõidukite parkimise piiramist. Üldplaneeringu lahendus peab looma eeldused kinnistute veega varustamisele, kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimisele reoveekogumisaladel. Kooskõlas energiakasutuse globaalsete eesmärkidega kavandatakse linna energiamajanduses taastuvenergia kasutamise korraldust ja väärtuslikku miljööd arvestavat arengut. Keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) toimub samaaegselt üldplaneeringu valmimisega, KSH käigus antakse jooksvalt sisendit üldplaneeringu lahendusse ning tulemused integreeritakse keskkonnakaalutlustena planeeringulahendusse. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis. 1.2.Tartu linna üldandmed Tartu linn asub Emajõe keskjooksul 153,99 km² suurusel maa-alal. Tartul on ühine piir viie vallaga: põhjas Tartu, idas Luunja, lõunas Nõo ja Kambja vallaga ning läänes Elva vallaga. Alates 1. novembrist 2017 liitus Tähtvere vald Tartu linnaga, mille tulemusena linna pindala suurenes lääne suunas 115,03 km² võrra. Seega on Tartu linna haldusterritooriumil nüüd 13 asustusüksust: Tartu linn, Ilmatsalu alevik, Märja alevik, Haage küla, Ilmatsalu küla, Kandiküla, Kardla küla, Pihva küla, Rahinge küla, Rõhu küla, Tähtvere küla, Tüki küla ja Vorbuse küla. Tartu linn jaguneb omakorda 17 linnaosaks: 12 Emajõe paremal kaldal (Supilinna, Tähtvere, Veeriku, Maarjamõisa, Tammelinna, Ränilinna, Vaksali, Kesklinna, Karlova, Variku, Ropka ja Ropka tööstuse linnaosa) ning viis vasakul kaldal (Raadi- Kruusamäe, Ülejõe, Jaamamõisa, Annelinna ja Ihaste linnaosa). 4 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1.3. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Tartu Linnavolikogu 28.06.2018 a otsusega nr 79 "Tartu linna üldplaneeringu ja Tähtvere valla üldplaneeringu ülevaatamise tulemused". 1.3.1. Tuginedes üleriigilisele planeeringule Eesti 2030+, Tartu maakonna arengustrateegia 2014- 2020 ja koostatavale arengustrateegiale, arengustrateegiale "Tartu 2030", Tartu linna arengukavale aastateks 2018-2025 ja Tartu linna transpordi arengukavale 2012-2020 ning muudele linna käsitletavatele strateegilistele dokumentidele, kehtivale Tartu linna üldplaneeringule, linnaruumi käsitlevatele uuringutele ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise tulemustele määrata linna ruumilise arengu üldised põhimõtted, täpsustada asustuse arengut suunavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused ning erinevate asustusüksuste/linnapiirkondade arengueesmärgid. Täpsustada kavandatav elanike arv asustusüksustes ja kehtiva üldplaneeringuga määratud asumite jaotuses. 1.3.2. Määrata kesklinna (linnakeskuse) piir, täpsustada vajadusel asustusüksuste (külade) ja asumite (linnaosade) piire. 1.3.3. Siduda kehtivas Tartu linna üldplaneeringus iseseisvalt käsitletud Ränilinna linnaosa ja Kesklinna ruumilise arengu põhimõtted ning arengut suunavad tingimused ja Supilinna linnaosa teemaplaneeringus määratu linnaga terviklikuks üldplaneeringu lahenduseks. 1.3.4. Määrata tiheasustusega alad, detailplaneeringu kohustusega alad ja juhud. Kaaluda uute tiheasustusalade moodustamist kalda piiranguvööndis. Muuhulgas analüüsida Tähtvere valla üldplaneeringuga reserveeritud, kuid seni detailplaneeringuga katmata alade jätkuvat kavandamist tiheasustusalana. Analüüsida tuleb Tähtvere valla üldplaneeringuga määratud juhud, mille puhul on ehitustegevuse eelduseks oleks detailplaneeringu koostamine, samuti juhud, kus detailplaneering ei ole nõutav või detailplaneeringu koostamine vajab ehitussoovi puhul kaalumist. Lähtudes planeeringu kehtestamisele järgnenud ajal muutunud õigusaktidest, vajab nimetatud teemaplokk tervikuna uut käsitlust. 1.3.5. Määrata riigikaitselise otstarbega maa-alad ja neist tulenevad maakasutuse piirangud. Alad liigitada riigikaitse hoone ja rajatise maaks ning sisekaitse hoone ja rajatise maaks. Koostöös Kaitseministeeriumiga vaadata üle riigikaitsemaa ulatus Raadi asumis. 1.3.6. Määrata põllumajandusmaad, sh. riikliku ja vajadusel kohaliku tähtsusega väärtuslikud põllumassiivid. Seada nimetatud maade kaitse- ja kasutustingimused, sh. säilitamise nõuded, ehitamise, metsastamise, maastikuelemendi rajamise ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmise võimalused. Vajadusel teha üldplaneeringu eelnõuga ettepanekuid väärtuslikul põllumajandusmaal maakasutuse muutmiseks muu avaliku huvi esinemise korral, kui see kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi. 1.3.7. Määrata väärtuslikud maastikud, maastiku üksikelemendid ja looduskooslused. Väärtuslike maastike ja maastiku üksikelementide määramisel hinnata üle säilinud väärtused ja täpsustada 5 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus maakonnaplaneeringuga antud väärtuslike maastike piirid. Välja selgitatud väärtuste alusel anda üldised ehitustingimused sh. tingimused maastikuelemendi rajamisele ja tehnovõrkude ning rajatiste paigutamisele, tingimused katastriüksuste moodustamisele ja sihtotstarbe, avalike alade määramisele. 1.3.8. Määrata rohevõrgustik ja sinivõrgustik ning nendega seotud ökosüsteemiteenused. Täpsustada maakonnaplaneeringuga antud rohevõrgustiku piirid, anda rohevõrgustiku liigitus ruumielementideks. Määrata võrgustiku kui terviku ja erinevate ruumielementide toimimist tagavad tingimused ning tekkivad kitsendused, sh säilitamise nõuded, ehitamise, maastikuelemendi rajamise ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmise võimalused. Täpsustada sinivõrgustiku olemus ja selle määramise tingimused. Määrata puhke- ja virgestusalad. Anda puhkealade kasutusliigitus arvestades praegu kehtivat Tartu linna üldplaneeringut, maakonnaplaneeringut ja üldplaneeringu ülevaatamise tulemusi RMK metsade osas. Määrata kaitsehaljastuse (tulenevalt metsaseaduse §-st 231 ja planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 21 asula või ehitiste keskkonnaseisundi kaitseks määratud metsa majandamine) asukohad elurajoonide kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest. Määrata puhkealade toimimiseks vajalikud kitsendused, märkida vajadusel maade avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajadus. 1.3.9. Üldplaneeringusse kanda looduskaitsealad ja kaitstavad üksikobjektid. Loodusobjektide kajastamisel arvestada Keskkonnaameti poolt antud suunistega. Teha vajadusel ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks, lõpetamiseks või maa-alade kaitse alla võtmiseks. Täpsustada kaitsealuste liikide leiukohtadest ja püsielupaikadest tulenevad kitsendused maakasutusele. Vajadusel määrata kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavad loodusobjektid ja nendest tekkivad kitsendused. 1.3.10. Arvestades perspektiivset tänavaruumi jaotust ja olemasolevaid haljastusstruktuure anda tänavahaljastuse vajadus ja rajamise nõuded üldplaneeringus käsitletavaile teedele ja tänavatele. 1.3.11. Määrata elanikele linnaaiandusega tegelemiseks linnaaianduse maad ning nende kasutus- ja ehitustingimused. 1.3.12. Arvestades pikaajalisi eesmärke kaaluda võimalusi leida Tartu Koduta Loomade Varjupaigale uus senisest sobivam asukoht. Samuti analüüsida võimalusi lemmikloomade kalmistuks sobiva maa- ala määramiseks linnas. 1.3.13. Täpsustada veekogude kallaste ehituskeeluvöönd (EKV), määrata veekogude kallasrajale avaliku juurdepääsud ja tingimused. Emajõe kalda EKV täpsustamisel arvestada tööga „Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel“. Näidata Emajõe kõrgveepiir, üleujutusohuga aladel määrata võimalikud kitsendused maakasutusele ja ehitamisele. EKV lähtejooneks on mullastik (alluviaalsed soomullad ehk lammi-madalsoomullad). Tulenevalt mullakaardi ebatäpsustest võib planeeringu koostamisel kriitilistel aladel mullastiku andmeid täpsustada või kaaluda ka teiste üleujutuste esinemist peegeldavate kriteeriumitega arvestamist. Märkida ära EKV ulatuses erandeid tekitavad olukorrad (metsamaa erisus looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 2, tiheasustusala erisus LKS § 38 lg 1 p 3) ning LKS § 38 lg 4 ja 5 erisuste alla minevad objektid. 6 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1.3.14. Üldplaneeringusse kanda maardlad. Määrata kitsendused maardlate ja kaevandamisest mõjutatud maa-aladele arvestades ja üldistades muuhulgas üldplaneeringu koostamise eelsel ajal sõlmitud kokkuleppeid omanike ning pädeva asutuse vahel. Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada maapõueseaduse § 15 lõikes 7 tooduga. 1.3.15. Täpsustada ruumilise arengu meetmed konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna kujundamiseks. Meetmete määramisel arvestada Tartu linna arengukava aastani 2025 ettevõtluse peatükki "Nutikas ettevõtluslinn". Fookuses on ettevõtluskeskkond Tartu linnas ja lähivaldades, kuid vastavalt majandusharu spetsiifikale tuleb arvestada ka olemasolevaid sidemeid Lõuna-Eesti ja kaugemate piirkondadega (teadmus- ja partnerlusvõrgustike ja/või klastrite osalisi, rahvusvahelisi turismi- ja kaupade-teenuste turge). Anda planeerimistingimused ettevõtluskeskkonna arendamise ja ettevõtete territoriaalse paiknemise ja struktuuri osas. Anda Tartu linna ja lähiregiooni peamiste majandusharude ettevõtete ruumilise kujunemise prognoos linnaosade tasandist linna lähiregiooni tasandini. Anda nõuded uute ja laienevate ettevõtete asukohavaliku, ruumivajaduse ja - tingimuste kohta, sh krundi suurus, ehitisealune pind, nõuded taristule. Teha ettepanekud ettevõtluse ruumilise arengu suunamiseks ja hoogustamiseks linna poolt (arengualad, tehnilise ja sotsiaalse taristu arendamine, maakasutus- ja ehitustingimused kruntidel jne). 1.3.16. Määrata tiheasustusaladel ühtset arhitektuurset iseloomu ja/või linnaehituslikku tervikut omavate üksuste kaupa detailplaneeringute koostamise ja projekteerimistingimuste väljastamise aluseks olevad tingimused, sealhulgas üksuse linnaehitusliku arengu eesmärk ja arengusuunad, hoonete kõrguspiirang, maksimaalse ehitusmaht, ehitusjoon, haljastusnõuete, krundi suurus, jms. Määrata põhilised arhitektuuri- ja planeerimisnõuded hajaasustuses olevate ja kavandatavatele majapidamistele. 1.3.17. Määrata alad ja juhud, mille puhul tuleb detailplaneeringu koostamisel ja hoonete projekteerimisel kaaluda arhitektuurivõistluse või planeeringuvõistluse korraldamist. 1.3.18. Defineerida ja selgitada avalikud väärtused ja huvid linnaruumis. Määratleda nendega arvestamise põhimõtted kaalutlusotsuste tegemisel. 1.3.19. Määrata maakasutuse juhtotstarbed. Juhtotstarvete määramisel tuleb arvestada linna ruumilise arengu üldiste põhimõtetega, planeerimise järjepidevuse tagamisega ning senisest paindlikuma maakasutuse regulatsiooni kujundamisega. Erinevate juhtotstarvete puhul määrata muuhulgas ka nende kehtivuse täpsusaste (krunt, kvartal, kogu sama funktsiooniga piiritletud ala jne), segafunktsioonide puhul võimalikud osakaalud. Kirjeldada iga juhtfunktsiooniga kaasnevaid maakasutuse ja ehitamise tingimusi. 1.3.20. Määrata avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste üldised ehituslikud tingimused ja asukohad. Täpsustada piirkonniti ehitiste lubatavad kasutusotstarbed. 7 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1.3.21. Üldplaneeringusse kanda muinsuskaitseala, kaitsevöönd ja kaitstavad mälestised. Planeeringus arvestada praegu kehtiva Tartu linna üldplaneeringu juurde koostatud muinsuskaitse eritingimusi. Täpsustada riikliku kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiime uue muinsuskaitseseaduse kontekstis, täiendada kehtivat üldplaneeringut uute mälestiste lisandumisega seonduvalt. Anda mälestistele ajakohase seisukorra hinnang. Teha vajadusel ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks, lõpetamiseks või maa-alade kaitse alla võtmiseks ja Tartu vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse ülevaatamiseks. 1.3.22. Üldplaneeringus täpsustada ja vajadusel määrata miljööväärtuslikud alad ja üksikobjektid. Tartu asustusüksuse piires täpsustada vajadusel miljööväärtuslike hoonestusalade piire, üksikobjektide kehtestatud nimistut, ajakohastada hoonete väärtushinnanguid ja vajadusel hoonete kaitse- ja kasutustingimusi. Määrata ja kaardistada nõuded algsena säilinud krundistruktuurile alade kaupa. Täpsustada parkimise põhimõtted miljööväärtuslike hoonestusalade kruntidel. Tartu asustusüksusest väljas asuval territooriumil täpsustada asustusajaloolise uuringu tulemusel miljööväärtuslike alade ja üksikobjektide määramise vajadus. Määrata vajadusel kohaliku tähtsusega kultuuripärand ja selle säilitamise meetmed, sh üldised kasutustingimused. 1.3.23. Üldplaneeringuga määrata transpordivõrgustik ja liikluskorralduse üldised põhimõtted linnas. Transpordivõrgustikuna käsitleda linnas kergliiklusteid, autoteid ja tänavaid, sildu, eritasandilisi ristmikke, tunneleid, parklaid, raudteed ja trammiteid. Anda transpordivõrgustiku toimimiseks ja ehitamiseks vajalikud maa-alad. Selleks inventariseerida teed ja sillad ning luua toimiv teedestruktuur, määrates teede liigid ja andes neile vajalikud gabariidid. Teede ja tänavate maa-ala määramisel arvestada muuhulgas, et oleks reserveeritud piisav maa-ala tee-elementide (sõidutee, kergliiklusteed, ohutusribad) ja tehnovõrkude (tänavavalgustus, sademevee rajatised, transiit- ja piirkonda teenindavad tehnovõrgud) rajamiseks ning tee teenindamiseks (lumeladustusalad, teepeenrad ja ohutusribad). Teede gabariitide määramisel hajaasustusaladel tuleb arvestada, et lisaks liikluse võimaldamisele kasutatakse teede muldkeha, kuivenduskraave või drenaažitorustikku piirkonna sademe- ja drenaaživee eesvooluna. Määrata transpordivõrgustiku toimimiseks vajalikud kitsendused, märkida vajadusel maade avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajadus. Märkida olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajadus. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramisel täiendada linna liiklusmudelit, sidudes linna kõikide asustusüksuste teedevõrk üheks tervikuks. Analüüsida, kuidas üldplaneeringuga kavandatav liiklusskeem, muuhulgas sisemine ringtee täidab varem koostatud linna arengukavade eesmärke ja mõjutab modaalset jaotust. Näidata kergliiklusteede, teede, tänavate seosed naabervaldade vastava transpordivõrgustikuga. Määrata elektri- või biogaasimootoritega sõidukite teeninduspiirkond linnakeskuses. Anda Tartu linna tänavavõrgustikuga liitumise tingimused naabervaldadele. Hinnata liikluskoormuse vastastikuseid mõjusid Tartu linna ja naabervaldade teedevõrgustikul. Tulemusi arvestada tänavatevõrgu kavandamisel. Määrata ühistranspordi võrgustiku sh. peatuste paigutuse põhimõtted. Hinnata trammiliinide kui ühe ühistranspordi liigi rajamise majanduslikku otstarbekust ja ruumilise paigutuse võimalikkust linnas, määrata trammiteede asukohad. Riigitee kaitsevööndi laiuse käsitlemisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul sama paragrahvi lõikest 3. Tartu linna asustusüksuse osas lähtuda Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsusega nr 494 kehtestatud üldplaneeringuga määratud riigiteede kaitsevööndite 8 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ulatustest. Selgitada endisel Tähtvere valla territooriumil alevikke läbivate riigiteede kaitsevööndite laius koostöös Maanteeametiga. 1.3.24. Määrata parkimise põhimõtted kruntidel ja tänavatel. Kavandada suuremahuliste rattaparklate rajamise võimalused avalike hoonete, logistikasõlmede (raudtee- ja bussijaam ning sadamad) ja tõmbekeskuste lähedusse. Tartusse kui toimepiirkonna keskusesse ja kõrgema tasandi teenuste osutuskohta tulijaile tagada parkimisvõimalus ehk „pargi ja kõnni“ põhimõtte lahendus. Selleks töötada välja „pargi ja kõnni“ lahendus sisemise ringtee kontaktvööndis ning „pargi ja sõida“ lahendus välimise ringtee kontaktvööndis. Kergliiklusteede planeerimise osas lähtuda projekti HEAT koostatavast kergliiklusteede planeerimislahendusest. 1.3.25. Üldplaneeringuga määrata sadamate asukohad, muuhulgas säilitada Väike-Turu tn 4 ja Väike- Turu tn 10 maaüksustel kehtiva üldplaneeringu kohane maakasutus ja arvestada teeservituudi lepinguga nr 5866, mis on sõlmitud 07.06.2000. a OÜ Laevatee ja Tartu linna vahel. Arvestades linna ruumilise arengu pikaajalisi suundumusi sätestada planeeringus, et pikemas perspektiivis on võimalik maakasutuse juhtotstarbe muutmine vastavuses sadama kvartali planeeringuvõistluse ideekavandile. Määratleda sadamate territooriumi kasutusrežiim sh. avatud kallasraja vajadus. Anda aluste paigaldamise reeglistik väljaspool sadamaid. 1.3.26. Üldplaneeringuga määrata linna tehnovarustus järgnevalt: Veevarustus ja kanalisatsioon. Seonduvalt 2017. aastal kinnitatud Tartu linna põhjaveevarude ümberhindamisega tuleb täpsustada perspektiivsete veehaarete asukohad, muuhulgas perspektiivse Vorbuse (kavandatud eramaadele) ja Riia veehaarde (vajalikkus, piirkonnas likvideeritavate puurkaevude asendamine) paiknemine ja kasutus. Samuti täpsustada Meltsiveski veehaarde kaitsega seonduvat ning täiendada puurkaevude kohta määratud kitsendusi. Seonduvalt arengupiirkondade (n. Ränilinna asum koos Kambja valla arendustega, Ravila tööstuspark koos kontaktalaga) ühiskanalisatsiooniga liitmise ning linna käsitleva tervikliku vee- ja kanalisatsiooni arengukava koostamise vajadusega tuleb kaardistada ja kirjeldada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hetkeseis ja perspektiivid. Üldplaneeringu lahendus peab looma eeldused kinnistute veega varustamisele, kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimisele. Määrata heit- ja sademevee pinnasesse immutamise tingimused. Üldplaneeringuga selgitada ja määrata kogu laienenud linna territooriumil paiknevad sademevee väljalasud. Põhja- ja pinnavee kaitse-eesmärkide tagamiseks tuleb koostöös võrguettevõttega välja töötada perspektiivse ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade mõiste ja sisu. Sademevesi ja maaparandussüsteemid. Täpsustada valgalade piirid ja maksimaalsed vooluhulgad ning kaardistada kõik vajalikud eesvoolud. Kavandatud lahenduste realiseerimiseks tuleb eesvoolude määramisel kokku leppida nende kasutamisega seonduv (maaomanikud ja valdajad/valitsejad, omavalitsused). Kaardistada praegused maaparandussüsteemid (asukoht, kitsendused, kuuluvus, senised lepped kasutamise ja hooldamise kohta, keskkonnanõuete täitmine, avalik huvi) ja näidata perspektiivsed lahendused, sealhulgas sademevee kogumise ja immutamise võimalused tiheasustusaladel. Arvestades kliimamuutusi tuleb määrata maksimaalsed kinnistute kõvakattega kaetavad pinnad koos haljastuse ja vajalike puhverrajatistega. 9 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Kaugküte ja kaugjahutus. Määrata kaugküttepiirkonnad ja selle korraldus ning kajastada praegune ning perspektiivne kaugkütte ja -jahutuse taristu. Soojusvarustuse osas on koostamisel Tartu säästva energia ja kliima tegevuskava 2030+, mis on sisendiks koostatava üldplaneeringu vastavatele teemadele. Gaasivõrk. Kaardistada praegune maagaasitaristu linnas ja peamised perspektiivsed torustikud. Elektrivarustus. Kajastada elektri põhivõrk ja selle perspektiivid. Tartu linna asustusüksuse piires planeerida kõigi 110 kV elektri õhuliinide viimine maakaablisse. Riiklike arengukavadega kavandatud koormuse kasvu puhuks reserveerida maa-alad perspektiivsete 110kV alajaamade ehitamiseks (Ihaste, Lemmatsi, Kvissentali). Taastuvenergia. Käsitleda maasoojuse, päikese- ja tuuleenergia kasutamist. Täpsustada/laiendada maasoojussüsteemide rajamise tingimusi, et tagatud oleks üldplaneeringu aluseks olnud uurimustöö kõik aspektid, sealhulgas objektide vahekauguste vähendamine. Seoses Tartu linna põhjaveevaru ümberhindamise uurimustöös Meltsiveski veehaarde kaitseks vajaliku maasoojussüsteemide rajamise keeluala muutmisega täpsustada praegu kehtivat (joonise)lahendust. Kaardistada Narva lademe veepideme lasumissügavus kogu linna territooriumil ning selle alusel määrata puuraukude ligikaudne suurim lubatav sügavus tagamaks pikaaegne põhjaveevaru ohutus ja selle baasil linna veevarustuse jätkusuutlikkus. Sidevarustus. Kehtiv üldplaneering sidevarustuse üldisi asukohti ja nendest tekkivaid kitsendusi ei käsitle. Koostöös võrguettevõtetega tuleb kaaluda võimalusi kajastada üldplaneeringus sidevarustuse tagamise põhimõtteid ja siderajatiste paiknemisest tulenevaid kitsendusi. 1.3.27. Kujundada energiasäästliku arengu põhimõtted. 1.3.28. Üldplaneeringuga määrata müra normtasemete kategooriad maakasutuse juhtotstarvete kaupa. Anda keskkonnamüra ja õhusaastet leevendavad meetmed. 1.3.29. Määrata ohtlike ettevõtete asukohad ja riskiallikad sh. üleujutusohtlikud alad ning neist tulenevad maakasutuse ja ehituspiirangud. 1.3.30. Vaadata üle kehtivad detailplaneeringud, selgitada nende kehtetuks tunnistamise vajadus. 1.3.31. Määrata kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade, sh. erijäätmete käitluskohtade asukohad ja nendest tekkivad kitsendused. 1.3.32. Teha ettepanekud linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu. 10 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1.4.Üldplaneeringu vormistus Tartu linna üldplaneering koosneb seletuskirjast, joonistest ja andmekogus asuvatest planeeringu kohta käivatest ruumiandmetest. Seletuskiri, joonised ja andmekogus olevad andmed on kõik omavahel seotud. Seletuskiri koosneb erinevatest peatükkidest, andes ülevaate kõigist üldplaneeringuga käsitletavatest teemadest. Seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldused ning põhjendused. Tartu linna üldplaneeringu menetlemise käigus loodavad uued ruumiandmete kihid asuvad ArcGis programmi abil loodud planeeringute andmekogus PLANK. Osa ruumiandmete kohta käivaid andmeid (näiteks täpsed asumeid kirjeldavad arhitektuurinõuded) on kirjeldatud vastavate objektide juurde kuuluvates atribuutandmetabelites. Üldplaneeringu ruumiandmete kihtidest tehakse peale üldplaneeringu kehtestamist kaardirakendus, kuhu on kokku koondatud kõik üldplaneeringut puudutavate jooniste kihid, millelt saab pärida interaktiivselt infot. Samas tehakse ka pdf-joonised, mis kajastavad üldplaneeringu erinevaid teemavaldkondi. Tartu linna pindala suurenemise tõttu ehk uuest halduspiirist tingituna kuvatakse pdf- joonistel suuremad tiheasustusalad eraldi väljavõtetena. Üldplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi ideekorje, kus kõik kodanikud saavad esitada kaardile asukohast lähtuvaid seisukohti ja ettepanekuid. Ideekorjel tehtud ettepanekud vaadatakse läbi, võetakse teadmiseks ning vajadusel täiendatakse üldplaneeringut vastavate ettepanekutega. Linn annab kõigile esitatud ettepanekutele ka oma seisukohad. 1.5.Üldplaneeringu juurde tellitavad tööd ja uuringud 1.5.1. "Miljööväärtuslike alade ja üksikobjektide ning kultuuripärandiga seotud objektide väljaselgitamine endise Tähtvere valla territooriumil ning neile kaitse- ja kasutustingimuste määramine“. 1.5.2. „Perspektiivse elanike arvu määramine asustusüksustes ja linnaosades (asumites), vajadusel ettepanekud linnaosade (asumi) ja asustusüksuste piiride muutmiseks“. 1.5.3. „Sadamate vajaduse ja profiili analüüs ja ettepanekute tegemise Emajõe vesikonna kohta“. 1.5.4. „Tartu linna teedevõrgu vajalike alade määramine, liiklusskeemi täpsustamine“. 1.5.5. „Maaparandussüsteemide kaardistamine ja sademeveesüsteemi põhiskeemi koostamine ning täpsustamine“. 1.5.6. „Ühiskanalisatsiooniga perspektiivselt ühendatavate alade kaardi koostamine koos reovee kohtkäitluseks lubatavate alade ja põhimõtete määramisega“. 11 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1.5.7. „Maaküttekaardi koostamine kogu Tartu linna territooriumile“. 1.5.8. „Kaugküttekaardi koostamine kogu Tartu linna territooriumile“. 1.5.9. „Trammiliinide rajamise sotsiaal-majanduslik otstarbekus ja ruumilise paigutuse võimalused“. 1.5.10. „Müra normtasemete kategooriate määramine ja kaardistamine“. 1.5.11. Paralleelselt toimuva KSH protsessi raames tehakse lisaks rohevõrgustiku struktuurse sidususe analüüs. 1.6. Tartu linna kohta koostatud alustööd ja uuringud ajavahemikus 2015 – 2018 1.6.1. Tartu linna rahvastikuprognoos aastani 2035 (mai 2015). https://www.tartu.ee/et/uurimused/tartu-linna-rahvastikuprognoos-2015-2035 Konsultatsiooni ja koolituskeskus Geomedia, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduse instituut. "Tartu linna rahvastiku- prognoos aastani 2035" käsitleb kahte stsenaariumit: baasstsenaarium ja rände stsenaarium. 1.6.2. Tartu linna üldplaneeringu koostamisel elamumaade määratlemiseks vajalike alusandmete väljatöötamine (august 2015). https://www.tartu.ee/et/uurimused/tartu- elamuprognoos-2035 Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut. Sisuks on linna arengudokumentide, kehtivate planeeringute ja varasemate uuringute täiendava analüüsi alusel ettepanekute tegemine linnaregiooni, linna ja linnaasumite elaniku arvu kavandamiseks aastani 2035+. 1.6.3. Tartu linna ettevõtluskeskkonna arendamine (märts 2017). https://www.tartu.ee/et/uurimused/tartu-linna-ettevotluskeskkonna-arendamine OÜ Cumulus Consulting, Irbis Konsultatsioonid OÜ, Positium LBS OÜ, Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Ettepanekud ettevõtluskeskkonna arendamise ja ettevõtete territoriaalse paiknemise ja struktuuri osas. 1.6.4. Tartu linna üldplaneering 2030+. Keskkonnamõju strateegiline hindamine (2015- 2017, koostaja Skepast ja Puhkim OÜ) https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnaplaneerimine/yldplaneering2030/Lisa_1_Tart u_linna_YP_KSH_aruanne_koos_lisadega_kehtiv.pdf 1.6.5. Tartu linna üldplaneeringu koostamiseks vajalike liiklusuuringute teostamine (august 2016, koostaja OÜ Stratum). https://www.tartu.ee/et/uurimused/tartu-linna-uldplaneeringu- koostamiseks-vajalike-liiklusuuringute-teostamine Uuringus on analüüsitud erinevaid liikumisviise Tartu linnas, tänavavõrgu struktuuri, ühistransporti, kergliiklust ja raudteeliiklust. Esitatud on 12 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus autoliikluse modelleerimise tulemused ning tänavavõrgu parameetrid. Ekspertarvamus OÜ STRATUMi koostatud Tartu linna üldplaneeringu koostamiseks vajalike liiklusuuringute teostamise kohta 82016). TTÜ emeriitprofessor Ilmar Pihlak. 1.6.6. Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2017. aastal (detsember 2017, koostaja OÜ Stratum) https://www.tartu.ee/et/node/7039 1.6.7. Tartu linna ja lähiala elanike liikumiste uuring mobiilpositsioneerimise andmetel (november 2015, koostaja OÜ Positium LBC). https://www.tartu.ee/et/uurimused/tartu-linna-ja- lahiala-elanike-liikumiste-uuring-mobiilpositsioneerimise-andmetel Töö eesmärgiks oli saada andmeid Tartu linna ja lähiala inimeste liikumiste kohta. Saadud andmeid kasutatakse Tartu avaliku bussivõrgu liinivõrgustiku koostamisel ning liiklusuuringutes suure liiklusmõjuga objektide kaardistamisel ja inimeste liikumisvajaduste täpsustamisel. 1.6.8. Sademevee säästliku käitlemise põhimõtted Tartu linnas (aprill 2018, koostaja Kobras AS) https://www.tartu.ee/et/uurimused/sademevee-saastliku-kaitlemise-pohimotted-tartu-linnas Töö eesmärk oli kliima soojenemisega kaasnevate sademevee hulkade suurenemise ja perioodide pikenemisega kaasnevate riskide leevendamine. Töö valmis rahvusvahelise projekti iWater raames. 1.6.9. Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel. (aprill 2018, koostaja Alkranel OÜ). https://www.tartu.ee/et/uurimused/kliimamuutustega-kaasneva-uleujutusohu- prognoosimine-emajoe-vesikonnas Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel. Töö on valminud projekti iWater raames. 1.6.10. Tartu linna välisõhu strateegilse mürakaardi ajakohastamine (aprill 2017) https://www.tartu.ee/et/uurimused/tartu-linna-valisohu-strateegilise-murakaardi-ajakohastamine (aprill 2017) OÜ Hendrikson & Ko. 1.6.11. Tartu kesklinna muinsuskaitse eritingimused (2012-2016, koostaja Enriko Talvistu; Artes Terrae OÜ) https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnaplaneerimine/yldplaneering2030/Lisa_7_Tart u_kesklinna_muinsuskaitse_eritingimused_kehtiv.pdf 13 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 2. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise kavatsus 2.1.Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus Tartu Linnavolikogu algatas üldplaneeringu koostamise ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise 13.09.2018. a otsusega nr 93. Tartu linna üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna arengu ruumilised põhimõtted. Üldplaneeringuga on hõlmatud kogu Tartu linna territoorium. Tartu linna üldplaneeringus määratakse, lähtudes planeerimisseaduse kohastest ülesannetest, maakasutus- ja ehitustingimused, mis oma koosmõjus annavad suunised nii detailplaneeringute koostamisele, projekteerimistingimuste välja andmisele kui ka vabale ehitustegevusele. Üldplaneeringu kehtestamisega viiakse ellu arengukavadega (Tartu linna arengukava 2018-2025 ja endise Tähtvere valla arengukava aastateks 2013-2025) määratud strateegilisi eesmärke. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärk on hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, selgitada välja alternatiivsete lahenduste võimalused, määrata vajadusel mõjude leevendusmeetmed arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimub üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. Keskkonnamõjusid hinnatakse lähtudes üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi olemusest ja täpsusastmest keskendudes neile valdkondadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Tartu linna üldplaneeringuga kavandatavad ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. KSH eesmärgiks on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel. KSH läbiviimine on iseäranis vajalik, kuna erinevalt Tartu linna üldplaneeringutest pole endise Tähtvere valla üldplaneeringule (kehtestatud 2006. aastal) KSH-d läbi viidud. Keskkonnamõjusid hinnatakse lähtudes üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi olemusest ja täpsusastmest keskendudes neile valdkondadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. Üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus on aluseks KSH aruande koostamisele. KSH aruandes kirjeldatakse keskkonnale avaldatava otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud ebasoodsa mõju vältimiseks ja/või keskkonnameetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. 14 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus KSH läbiviimisel tuleb arvestada väljastpoolt Tartu linna haldusterritooriumi (naaberomavalitsuste territooriumilt) lähtuvate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega. Töö käigus täpsustatakse ka piiriülese mõju esinemise võimalikkus, KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise hetkeseisuga piiriülese mõju avaldumist ette näha ei ole. Hindamisel kasutatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise üldtunnustatud metoodikat, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimad hindamismeetodeid vastavalt vajadusele. Eeldatakse valdavalt kvalitatiivsete hindamismeetodite (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms), kasutamist, vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid, võtmetegurite kaalumist jne. KSH ja üldplaneeringu koostamise käigus toimub planeeringualaga tutvumine, viiakse läbi tööseminare ning kasutatakse olemasolevaid planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike sektorarengukavade ja muude allikate materjale. Hindamine viiakse läbi sisuliselt, keskkonnaekspertide ja linnavalitsuse (linn on ka planeerimisdokumendi koostaja), tihedas koostöös kaasates ministeeriumite ja ametite esindajaid, kohalike elanikke esindavaid organisatsioone jt. KSH aruande koostamisel võetakse arvesse ettepanekuid ning tuuakse välja nendega arvestamise või mittearvestamise argumenteeritud põhjendused. 2.2. Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on Euroopa direktiivist (KSH direktiiv) tulenev ja KeHJS-ga ette nähtud keskkonnahoiu instrument. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel vaadeldakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale, s.h inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ning kultuuripärandile, et tagada laiemate keskkonnaaspektide arvestamine üldplaneeringu lahenduses ning saavutada tasakaalustatud ruumiline areng. KSH protsessis käsitletakse keskkonda mitte üksnes looduskeskkonnana, vaid oluliselt laiemalt - protsessi käigus hinnatakse mõjusid inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele jne. KSH läbiviimise protsessis kuuluvad arvestamisele: üldplaneeringuga haakuvad ja praegu linna territooriumi kohta kehtivad planeeringud ja arengukavad, varasemad uurimistööd, KSH ajal tehtud uuringud, Tartu linna ruumilise spetsiifika tundmine (vajadusel väljasõidud linna maalistesse piirkondadesse), avalikustamise protsessis esitatud ettepanekud, eksperthinnangud ja muud asjassepuutuvad tööd, ekspertide varasemad kogemused, publikatsioonid jm. Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb eeldatavasti positiivne mõju sotsiaalsele, majanduslikule ja looduskeskkonnale, mis on iseloomult pikaajaline ja kaudne. Üldplaneeringu ja KSH integreeritud protsessi käigus kujundatakse üldplaneeringu eelnõu staadiumis alternatiivsed ruumilise arengu stsenaariumid, mille hulgast selgub sobivaim lahendus. Alternatiivide täpsem sisu kujuneb planeeringu koostamise protsessi käigus. Planeeringulahenduse väljatöötamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on omavahel orgaaniliselt seotud samaaegselt kulgev protsess. 15 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Üldplaneeringu ja KSH integreeritud protsessi käigus hinnatakse üldplaneeringu lahenduse mõju Tartu kui toimepiirkonna keskuse toimimisele. Hindamise käigus täpsustatakse planeeringulahenduse võimaliku mõju olemust ja ulatust olulisemate üldplaneeringu eesmärkidega seonduvate keskkonnakomponentide lõikes. KSH läbiviimisel arvestatakse järgmiste olulisemate võimalike mõjuvaldkondadega:  Mõju inimese tervisele, heaolule, sotsiaal-kultuurilistele ja majanduslikele vajadustele ning varale KSH käigus hinnatakse muuhulgas planeeringulahenduse võimalikku mõju asustusstruktuurile ja elanikkonna arengusuundadele, teenuste kättesaadavusele, liikumisvõimalustele, kogukonna sidususele, turvalisusele, elanike üldisele heaolule, olulisi mõjusid majanduskeskkonnale. jms. Tuuakse välja üldplaneeringus kavandavate arengusuundadega kaasnevad võimalikud ohud ning vajadusel nähakse ette lahendused nende vältimiseks. Eesti radooniriski levilate kaardi (Eesti Geoloogiakeskus 2004) kohaselt on Tartu linn normaalse radooniriski alal, kus lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radoonisisaldusega pinnaseid. KSH koostamise käigus selgitatakse muuhulgas välja, kas Tartu linna territooriumil on esinenud radooniga probleeme ja kas on piirkondi, kus teemale tuleks edaspidi pöörata tähelepanu.  Mõju majanduskeskkonnale KSH käigus hinnatakse planeeringulahenduse võimalikku mõju ettevõtluskeskkonnale, sh. konkurentisivõimele ning tööjõuturule. Tuuakse välja kavandavate arengusuundadega kaasnevad võimalikud ohud ning vajadusel nähakse ette lahendused nende vältimiseks.  Mõju tehiskeskkonnale KSH käigus hinnatakse planeeringulahenduse võimalikku mõju liikluskorraldusele, tehnilise taristule, jäätmemajandusele jmt. Hinnatakse ka naaberomavalitsuste territooriumilt lähtuvaid mõjusid (linna lähivööndis paiknevad elamuarenduspiirkonnad, suuremad tööstusettevõtted jmt). Tuuakse välja kavandavate arengusuundadega kaasnevad võimalikud ohud ning vajadusel nähakse ette lahendused nende vältimiseks.  Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele ning loomadele Hinnatakse planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevat koormust taimestikule, loomastikule ja populatsioonidele. Muuhulgas pööratakse tähelepanu rohelise võrgustiku toimimisele ja sidususele piirnevate aladega ning looduslike alade osakaalule ja terviklikkusele linna haldusterritooriumil. Viiakse läbi rohevõrgustiku (RV) struktuurse sidususe analüüs, mille tulemusena täpsustatakse Tartu maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud RV ala Tartu linna haldusterritooriumil, selle toimimist tagavad tingimused ning määratakse sellest tekkivad kitsendused (vt lisaks ptk 2.3.1) Tuuakse välja kavandavate arengusuundadega kaasnevad võimalikud ohud ning vajadusel nähakse ette lahendused nende vältimiseks. 16 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus  Mõju ajaloolis-kultuurilisele keskkonnale, kultuuripärandile ja väärtuslikele maastikele Eesti on liitunud Euroopa maastikukonventsiooniga, mille eesmärk on väärtustada mitte ainult maastikuobjekte vaid anda laiem tähendus maastikule kui kultuuri kandjale. KSH läbiviimisel hinnatakse maakasutuse muutuste sh valglinnastumise, suurte maapealsete taristuobjektide rajamise, loodusvarade kasutamise (metsaraie, maavarade kaevandamine) jm. mõju maastiku ruumilisele struktuurile. Käsitletakse nii kaitsealuseid kultuurimälestisi, väljakujunenud väärtuslikke maastikke kui kultuuripärandit laiemalt. Analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse (sh võimalikud muutused maalise piirkonna asustusmustris) võimalikku mõju piirkonna identiteedile. Hinnatakse tegevuste mõju oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumisele ja kättesaadavusele maastikes. Hindamisel lähtuda Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ sätestatust, kus Tartumaa (sh Tartu linna) väärtuslikke maastikke käsitletakse olulise ressursina, mis pakub puhverdavaid ja muid ökosüsteemi teenuseid, sh puhkeväärtusi (vt lisaks ptk 2.3.3). Tuuakse välja kavandavate arengusuundadega kaasnevad võimalikud ohud ning vajadusel nähakse ette lahendused nende vältimiseks.  Mõju pinnasele Mõju pinnasele tuleneb eeldatavalt asustuse suunamisest, taristuobjektide, tootmisalade, riigikaitseliste objektide vmt planeerimisest, aga ka nt maardlatest ning säilitamist väärivate looduslike alade ja väärtuslike põllumajandusmaade määratlemisest. KSH käigus hinnatakse kavandatud inimetegvuste ja ehitiste võimalikku mõju pinnasele, tuuakse välja kavandavate arengusuundadega kaasnevad võimalikud ohud ning vajadusel nähakse ette lahendused nende vältimiseks.  Mõju pinnaveele (voolu- ja seisuveekogudele) ja põhjaveele Hinnatakse võimalikku mõju haldusterritooriumi suurematele veekogudele (Emajõgi, Anne kanal, Rahinge järv, Ilmatsalu järv, Supilinna tiik jt) ning põhjavee kvantiteedile (põhjaveevarule) ja kvaliteedile. Mõju pinna- ja põhjaveele tuleneb eeldatavalt asustuse suunamisest, taristuobjektidest, tootmisalade planeerimisest, aga ka teistest üldplaneeringuga suunatavatest tegevustest. Hindamisel võetakse arvesse veekogude seisundit ning seda seisundit mõjutavaid koormusallikaid, samuti veemajanduskavas Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas ning endise Tähtvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas sisalduvat teavet. Hinnatakse üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste mõju Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas 2015-2021 sätestatud veekvaliteedi eesmärkide täitmisele. Üldplaneeringu üheks ülesandeks on korduva üleujutusega ala kõrgveepiiri märkimine ja EKV ulatuse täpsustamine suurte üleujutusaladega siseveekogul (PlanS § 75 lg 1 p 9). Arvestades p. 3.1.12. alusel koostatavat lahendust hinnata kaasnevad võimalikku ohte ning vajadusel teha ettepanekuid lahenduse muutmiseks. Planeeringuga selgitatakse linna territooriumil olevad sademevee väljalasud. Tartu linnas paikneb lisaks Emajõele ka veemajanduskava mõistes kesises seisundis olev Ilmatsalu jõgi. KSH käigus hinnatakse väljalaskude piisavust ning millised planeeringuga seatavad meetmed saaksid kaasa 17 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus aidata veemajanduskavas seatud eesmärgi hea seisundi saavutamisele (ühiskanalisatsioon, maaparandussüsteemide korrashoid vmt).  Mõju välisõhu kvaliteedile, sh müratasemele Välisõhu kvaliteeti linnas mõjutavad eeldatavalt eelkõige üha suurenevad transpordivood maanteedel, magistraaltänavatel, raudteel ning tootmis- ja tiheasustusaladelt (sh hoonete kütmisest) lähtuv saaste. Koostatava üldplaneeringu lahendusi hinnatakse müra ja õhusaaste tekke seisukohalt. Pööratakse tähelepanu võimalike konfliktialade vältimisele elamupiirkondade ja olulise mõjuga tööstus- ning taristuobjektide vahel. Planeeringu KSH läbiviimisel analüüsitakse külgnevate omavalitsuste tööstuspiirkonna ettevõtete tegevusest tulenevaid mõjusid ja maakasutuse piiranguid (nt Lohkva tööstuspiirkonnast lähtuv võimalik keskkonnahäiring jmt) linna territooriumil. Samuti pööratakse tähelepanu riigikaitseliste objektide paiknemisele. Kokkuvõtvalt tuuakse välja kavandavate arengusuundadega kaasnevad võimalikud ohud ning vajadusel nähakse ette lahendused nende vältimiseks.  Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura võrgustiku aladele ja kaitstavatele liikidele KSH-s hinnatakse üldplaneeringus kavandatavast tegevusest tuleneda võivat mõju kõikidele kaitstavatele loodusobjektidele, sealhulgas erineva kaitserežiimiga looduskaitsealustele üksikobjektidele, kaitstavatele liikidele ja kaitstavatele aladele. Hindamisel arvestatakse nii olemasolevate loodusobjektidega, sh kaitstavate aladega ning liikidega, ning nende kaitse- eesmärkidega kui vajadusel ka projekteeritavate kaitstavate loodusobjektidega. Eraldiseisvalt käsitletakse mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Üldplaneeringu keskkonnamõju hindamisel viiakse läbi Natura hindamine, arvestades lisaks otsestele mõjudele ka kaudseid ja kumuleeruvaid mõjusid. Sõltuvalt mõjuallika ja/või planeeringu täpsusastmest viiakse see läbi kas eelhindamisena või asjakohase hindamisena (läbi tuleb viia vähemalt Natura-eelhindamine, kuna linna territooriumil on Natura 2000 võrgustiku alad). Mõjude hindamise üheks väljundiks võiks olla teadaolevate objektide-juhtude määratlemine, mille puhul edaspidistes etappides oleks vajalik asjakohane hindamine.  Mõju maavaradele KSH läbiviimisel arvestatakse ja hinnatakse vastavalt vajadusele üldplaneeringuga kavandatavate arengusuundade mõju linna haldusterritooriumil leiduvatele maavaradele.  Mõju kliimamuutustega kohanemisele, mõju kliimamuutustele. KSH läbiviimisel hinnatakse üldplaneeringuga kavandatavate arengusuundade mõju kliimamuutustega kohanemisele. Üldplaneeringu raames tuleb määrata ja hinnata ökosüsteemiteenuseid (s.o. keskkonnakaitselisi, sotsiaalseid ja majanduslikke hüvesid) ning tagada, et KSH läbiviimisel hinnatakse erinevate ökosüsteemiteenuste pakkumise ja kättesaadavuse muutumist. Pikemaajalisi arenguid silmas pidades arvestada ökosüsteemiteenuste integreerimisega planeeringutesse ja majandusarvestusse. 18 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 2.3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus koostatavad täiendavad tööd ja uuringud Samaaegselt üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamisega tuleb KSH töögrupil (kaasates maastikuökoloogia, botaanika jm tunnustatud eksperte) 2.3.1. Läbi viia rohevõrgustiku (RV) struktuurse sidususe analüüs, mille tulemusena täpsustatakse Tartu maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud RV ala Tartu linnas, selle toimimist tagavad tingimused ning määratakse sellest tekkivad kitsendused. Täpsustada sinivõrgustiku olemus ja selle määramise tingimused. Muutunud halduspiiridega Tartu linnas on RV määratlemise üheks olulisemaks eesmärgiks tagada looduslike ökosüsteemide sidusus ja erineva tasemega RV elementide (tugialad, koridorid) piisav olemasolu ja toimivus. RV struktuurse sidususe hindamisel tuleb analüüsida RV struktuurse sidususe näitajaid, maastikuökoloogias tuntud nn maastikulise liigestatuse näidikuid. Maastikulise liigestatuse näidikud on komplekssed näitajad, sisaldades teavet nii vaadeldava ala bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse, struktuurse sidususe, sotsiaalmajanduslike muutuste kui ka keskkonnakvaliteedi kohta ning peavad võimaldama hinnata ruumilisi muutusi Tartu linna üldplaneeringuga määratletud RV-s. Lisaks rohevõrgustiku ruumielementide määratlemisele on üldplaneeringus kohane fikseerida RV sidususe näidikute lähtetasemed ja vajadusel ka sihteesmärgid, esitada rohevõrgustiku tugialade vastavus väärtusklassile (hierarhilisele tasemele), milleks on riiklik, maakondlik või kohalik klass. Analüüsil tuginetakse CORINE maakattetüüpide analüüsile, kehtivatele planeeringutele, kaitsealuste liikide arvukusele, üle-eestilisele rohevõrgu elupaigalise sobivuse analüüsile jm asjassepuutuvatele alusandmetele ja analüüsidele. Vajadusel viia läbi täiendavad analüüsid, modelleerimised (nt RV sobivus liikide elupaigakasutusega ja levimiskäitumisega) ja/või eksperthinnangud. Töö vormistatakse seletuskirjana (analüüs+eksperthinnangud, analüüsi tulemused ja sisend ÜP-sse) ja ruumikujusid sisaldava andmebaasina, millest lähtudes saab koostada üldplaneeringu RV peatüki ja üldplaneeringu täpsusastmes RV kaardi. 2.3.2. Teha ettepanekud kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) tasandil kaitstavate loodusobjektide määratlemiseks ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmiseks. Juhul kui töö tulemusena määratakse KOV tasandil kaitstavad loodusobjektid, vormistatakse töö seletuskirjana (analüüs+eksperthinnangud, analüüsi tulemused ja sisend ÜP-sse) ja ruumikujusid sisaldava andmebaasina. 2.3.3. Teha ettepanekud väärtuslike põllumajandusmaade, väärtuslike rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramiseks ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmiseks. Riikliku kaitse alla mittekuuluvate looduskoosluste väärtused seisnevad eelkõige koosluse unikaalsuses ja kõrges identiteediväärtuses, samuti looduskaitseseaduses määratletud kaitstavate loodusobjektide tunnustele vastavuses. Väärtuslike rohealade ja maastike osas väärivad tähelepanu looduslikus seisundis metsad (looduslikult esinevad puuliigid koos tüüpilise alustaimestikuga), Emajõe lammiala lamminiidud ja –metsad, inimtegevusest rikutud taastumisvõimelised rabad jpm. 19 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Teha ettepanekud puhke- ja virgestusalade määramiseks ning nende kasutusliigituse määratlemiseks. Teha ettepanekud kaitsehaljastuse asukohtade määramiseks. Töös töötada välja puhkealade kasutusliigitus arvestades Tartumaa maakonnaplaneeringut 2030+, Tartu linna üldplaneeringut ja üldplaneeringute ülevaatamise tulemusi puhkealade, sh riigimetsade osas. Määrata puhkealade toimimiseks vajalikud kitsendused, märkida vajadusel maade avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajadus. Teha ettepanekud kaitsehaljastuse asukohtade määramiseks (lähtudes metsaseaduse §-st 231 ja PlanS § 75 lg 1 p 21) elurajoonide kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest. Töö vormistatakse seletuskirjana (analüüs/eksperthinnang, selle tulemused ja sisend ÜP-sse) ja ruumikujusid sisaldava andmebaasina, millest lähtudes koostatakse üldplaneeringu vastavad peatükid või alapeatükid ja üldplaneeringu täpsusastmes väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste, puhke- ja virgestusalade, kaitsemetsade kaardikihid. 3. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi osapooled ja kaasamine Üldplaneeringu kehtestaja on Tartu Linnavolikogu Raekoja plats 1a, 50089 Tartu; e-post: [email protected], [email protected] Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostaja on Tartu Linnavalitsus Raekoja plats 1a, 50089 Tartu, e-post: [email protected] Üldplaneeringu koostab üldplaneeringu koostamise töörühm, mis koosneb Tartu linnavalitsuse spetsialistidest. KSH koostaja on keskkonnaekspertidest koosnev töögrupp, koostaja leidmiseks viib linn läbi riigihanke. Üldplaneeringu ja KSH koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi üldplaneering võib puudutada või kes on avaldanud soovi olla koostamisse kaasatud. Samuti kaasatakse asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu. Huvitatud osapoolte seas on lisaks valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni (Eesti Keskkonnaühenduste Koda) kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Kaasamiseks kasutatakse erinevaid vorme (sh avalikud arutelud, teavitamine, töökoosolekud, ümarlaud jne). Tabelis 1 on esitatud esialgne loetelu isikutest ja asutustest, keda üldplaneeringu alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu. 20 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tabel 1. Üldplaneeringu ja KSH protsessi osapooled ja kaasamine Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitamise viis Valdkonna eest vastutav minister – Riigi tasakaalustatud [email protected] riigihalduse minister arengu suunamine Kaitseministeerium Julgeoleku- ja [email protected] kaitsepoliitika suunamine ja elluviimine Keskkonnaamet KSH piisavuse hindamine [email protected] vastavalt ametkonna pädevusele Lennuamet Lennunduse arenguks [email protected] võimaluste ja õhuturvalisuse tagamine Maa-amet Riigi omandis oleva maa [email protected] valitsemine; MaaPS § 15 lg 7 volitatud asutusena ÜP kooskõlastamine (maardlad) Maanteeamet Riigi huvi esindamine [email protected] maanteede ehitamisel, liiklusturvalisuse tagamine, riigimaanteede läbilaskevõime tagamine Muinsuskaitseamet Kultuuripärandi [email protected] kaitsmine Politsei- ja Piirivalveamet Kodanike kaitse ja [email protected] turvalisuse tagamine Põllumajandusamet Väärtuslike [email protected] põllumajandusmaade sihipärase kasutamise tagamine, maaparandushoiukava järgimine Päästeamet Päästesündmuste [email protected] ennetamine, päästetöö tegemine Tehnilise Järelevalve Amet Tööstusohutuse [email protected] tagamine, raudteeohutuse ja raudtee taristu läbilaskevõime tagamine, avalikku veekokku ehitamine Terviseamet Rahvatervise, [email protected] tervisekaitse järelevalve tegemine (müra, vibratsioon jm) Veeteede Amet Veeliiklusohutuse [email protected] tagamine, navigatsioon Emajõel 21 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitamise viis Naaberomavalitsused: Haldusüksuste arengu ja Elva vald ruumilise sidususe [email protected] Kambja vald tagamine. [email protected] Kastre vald Avaliku huvi kaitsmine [email protected] Luunja vald [email protected] Nõo vald [email protected] Tartu vald [email protected] Riigivara valitseja (riigi [email protected] Maaeluministeerium omandis on ca 3000 ha [email protected] põllumajandusmaad Tartu linnas) Riigimetsa Majandamise Keskus Riigivara valitseja (riigi [email protected] omandis on ca 3000 ha metsamaad Tartu linnas) Tehnovõrkude valdajad: Teenuste pakkumine ja [email protected] elektrienergia-, soojuse-, gaasi-, vee- vastavate taristute [email protected] kanalisatsiooni jm teenust osutavad rajamine [email protected] ettevõtted; [email protected] AS Eesti Raudtee; [email protected] kohalikud maaparandusühingud [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste Koda Kvaliteetse elu- ja [email protected] (Sihtasutus EKO Sihtkapital) looduskeskkonna tagamine Linnaosaseltsid, külaseltsid: Kvaliteetse elukeskkonna Supilinna Selts tagamine [email protected] Karlova selts [email protected] Tammelinna Selts [email protected] Ihaste Selts [email protected] Annelinna Selts [email protected] Tähtvere Selts [email protected] Kvissentali Selts [email protected] Jaamamõisa Selts [email protected] Rahinge külaselts ……[email protected] Loku järve külaselts ………@gmail.com Tüki-Üleoja Külaselts ………[email protected] Rõhu Küla Selts [email protected] SA Puhka Jalga (Ilmatsalu külaselts) ………………[email protected] Ihaste Elanike Liit [email protected] 22 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitamise viis Avalik-õiguslikud juriidilised isikud, Kvaliteetse elukeskkonna sihtasutused, liidud, MTÜ-d tagamine Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected] Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda [email protected] Tartu Ülikool [email protected] Eesti Maaülikool [email protected] SA Tartu Ülikooli Kliinikum [email protected] SA Tartu Teaduspark [email protected] [email protected] SA Tartu Sport [email protected] SA Tähtvere Puhkepark [email protected] Pärandkoosluste Kaitse Ühing [email protected] Tartu Korteriühistute Liit [email protected] Tartumaa Ühistranspordikeskus [email protected] MTÜ Eesti Erametsaliit [email protected] Tähtvere Ühistegevuse Selts [email protected] Tartu Maheaed MTÜ [email protected] Tähtvere Jahiselts [email protected] Planeeringuala elanikud, väiksemad Kvaliteetse elukeskkonna Kirjaga ei teavitata. Teavitamine ajalehes ühingud, MTÜd jt tagamine Postimees ja kuukirjas Tähtvere Elu, Ametlikes Teadaannetes, linna veebilehel https://www.tartu.ee/uus-uldplaneering Planeeringuala ettevõtted Majandustegevus, hea Kirjaga ei teavitata. Teavitamine ajalehes ettevõtluskeskkonna Postimees ja kuukirjas Tähtvere Elu, tagamine Ametlikes Teadaannetes, linna veebilehel https://www.tartu.ee/uus-uldplaneering Tartu Liiklejate Koda Kvaliteetse elukeskkonna ……[email protected] tagamine, linna liikluslahenduste analüüsimine Korteriühistud Kohaliku elu (kaasatud ühistute ettepanekul): edendamine, kvaliteetse Järve tee 4 Ilmatsalu alevik elukeskkonna tagamine [email protected] Veemeistri tee 1 Haage küla [email protected] Valimisliit Tartu Eest Kvaliteetse elukeskkonna ……[email protected] (kaasatud VL ettepanekul) tagamine Veterinaar- ja Toiduamet Taudistunud [email protected] (kaasatud ameti ettepanekul) põllumajandusloomade matmispaikade määramine üldplaneeringuga 23 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 4. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi ja selle tulemuste avalikustamise ajakava Alljärgnev tabel (tabel 2) annab ülevaate ÜP ja KSH koostamise orienteerivast ajakavast. Ajakavas võib toimuda muutusi seoses üldplaneeringu koostamise ja menetlemise protsessiga, sh võimalike lisauuringute läbiviimisega, KSH aruande täiendamisega vms. Tabel 2. ÜP ja KSH läbiviimise orienteeriv ajakava Üldplaneeringu (ÜP) koostamise etapid Keskkonnamõju strateegilise Orienteeriv toimumise hindamise (KSH) etapid aeg ÜP koostamise ja KSH algatamine september 2018 ÜP lähteseisukohtade koostamine KSH väljatöötamise kavatsuse september-oktoober 2018 koostamine Esitatud ettepanekute läbivaatamine ja asjakohaste paranduste sisseviimine detsember 2018 ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse avalikustamine Tartu linna jaanuar 2019 veebilehel www.tartu.ee/uus-uldplaneering ÜP eelnõu (eskiislahenduse) väljatöötamine KSH aruande eelnõu koostamine veebruar-detsember 2019 ÜP eelnõu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek jaanuar-veebruar 2020 ÜP eelnõu ja KSH aruande eelnõu avalikud arutelud märts-mai 2020 Esitatud ettepanekute läbivaatamine ja asjakohaste paranduste sisseviimine mai-juuli 2020 ÜP eelnõu ja KSH aruande eelnõu avalikustamise tulemuste ülevaate avaldamine september 2020 ÜP eelnõu ja KSH aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks oktoober-detsember 2020 ÜP eelnõu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamisel esitatud asjakohaste ettepanekute ja paranduste ÜP-sse sisseviimine ÜP ja KSH aruande vastuvõtmine jaanuar 2021 ÜP avalik väljapanek veebruar-märts 2021 ÜP avalikud arutelud aprill-mai 2021 ÜP avalike arutelude tulemuste arvestamine juuni 2021 ja informatsiooni avaldamine ÜP esitamine riigihalduse ministrile juuni-august 2021 heakskiitmiseks ÜP kehtestamine september 2021 24 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 5. Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kavatsuse kohta esitatud ettepanekud ja linna seisukohad ettepanekute osas Tehnilise Järelevalve Amet ....................................................................................................................................................................................... 27 Maanteeamet ........................................................................................................................................................................................................... 28 Lennuamet ............................................................................................................................................................................................................... 33 Päästeamet............................................................................................................................................................................................................... 33 Päästeamet (2) ......................................................................................................................................................................................................... 33 Maaeluministeerium ................................................................................................................................................................................................ 35 Veeteede Amet......................................................................................................................................................................................................... 35 Keskkonnaamet ........................................................................................................................................................................................................ 36 Maa-amet ................................................................................................................................................................................................................. 41 Terviseamet .............................................................................................................................................................................................................. 45 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ........................................................................................................................................................ 46 Kaitseministeerium................................................................................................................................................................................................... 46 Politsei- ja Piirivalveamet ......................................................................................................................................................................................... 48 AS Eesti Raudtee....................................................................................................................................................................................................... 48 25 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Elering AS .................................................................................................................................................................................................................. 49 Fortum Tartu AS ....................................................................................................................................................................................................... 52 Ihaste Selts ............................................................................................................................................................................................................... 52 Riigimetsa Majandamise Keskus .............................................................................................................................................................................. 53 Põllumajandusamet.................................................................................................................................................................................................. 54 Rahandusministeerium ............................................................................................................................................................................................ 55 Kambja vallavalitsus ................................................................................................................................................................................................. 57 Luunja vallavalitsus................................................................................................................................................................................................... 58 Ihaste Elanike Liit ...................................................................................................................................................................................................... 60 Tartu Liiklejate Koda ................................................................................................................................................................................................. 61 Puhka Jalga ............................................................................................................................................................................................................... 63 Eesti Maaülikool ....................................................................................................................................................................................................... 63 Tartu Veevärk AS ...................................................................................................................................................................................................... 64 Tartu Teaduspark ..................................................................................................................................................................................................... 65 Supilinna Selts .......................................................................................................................................................................................................... 66 Eesti Keskkonnaorganisatsioonid ............................................................................................................................................................................. 66 Veterinaar- ja Toiduamet ......................................................................................................................................................................................... 68 26 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus VL Tartu Eest............................................................................................................................................................................................................. 69 Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev Tehnilise Maa sihtotstarvete/juhtotstarvete määramisel, samuti näiteks Arvestada üldplaneeringu eelnõu koostamisel. Linnavalitsus saadab TJA Järelevalve elamupiirkondade planeerimisel ja rajamisel tuleb teedevõrgu teave selle kohta, et üldplaneeringuga on ette nähtud eritasandiliste Amet, planeerimisel arvestada olemasolevate raudtee ülesõidu- ja ülesõitude realiseerimiseks transpordimaa. Järelepärimises on vaja täpsustada käigukohtadega. Reeglina ei ole uute samatasandiliste ületuskohtade 31.10.2018 TJA poolt kavandatud objektide realiseerimise perspektiivi. rajamine otstarbekas (rongiühenduse kiiruse seisukohalt) või võimalik (seadusandluses toodud piirangud). Samuti tuleks hinnata olemasolevate ülesõidukohtade nn läbilaskevõimeid seoses planeeritavate piirkondadega – võib selguda, et juba üldplaneeringu osalisel realiseerumisel on vajalikud mitmetasandilised lahendused ning nende tarvis tuleb reserveerida maad. Juhul kui rajatakse uusi raudteeülekäigukohti, tuleb need lahendada selliselt, et liikumisteed oleksid üheaegselt nii ohutud kui ka optimaalsed – arvestatakse väljakujunenud liikumisteid, vajadusel eraldatakse raudtee ümbritsevast keskkonnast vajalikus ulatuses aiaga, likvideeritakse omavoliliselt tekkinud ületuskohad. Nõutav turvavarustus ületuskohtadel peab olema toimiv ja lahendatud nii, et seda kasutataks õigesti (märgistus nähtav, puudub möödapõike võimalus). Samuti tuleb juba planeeringu tasandil vältida raudteeni ulatavate tupiktänavate planeerimist, sest see loob soodsa võimaluse ebaseaduslike raudteeületuskohtade tekkeks. Ebaseadusliku (illegaalse) ületuskoha all mõistetakse nn isetekkelist raudteeületuskohta, millel puudub hooldaja ja mis ei ole ette nähtud raudtee ületamiseks. Isetekkelised raudteeületuskohad kujutavad endast ohtu selle ületajale ega vasta ületuskoha nõuetele. 27 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev Lisaks soovime tuginedes planeerimisseaduse § 74 lõigetele 3 ning 5 teha ettepanekuid kitsenduste seadmiseks kinnisomandile (krundile) arvestades sealhulgas, et detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel on üldplaneering ka projekteerimistingimuste andmise alus. Ettepanekud on järgmised: Arvestada üldplaneeringu eelnõu koostamisel.  Palume raudtee ääres asuvate lasteasutuste, välispordirajatiste (staadion) ja elamute kruntide raudteepoolse külje piiramist aia või sobiva taimestikuga, et vältida laste ja elamupiirkonnas ka loomade ootamatut sattumist raudteemaale. Arvestada üldplaneeringu eelnõu koostamisel.  Haljastuse osas palume mitte planeerida kõrghaljastust (puid sh viljapuid) rööbasteele lähemale kui 10 m äärmisest rööpast, põhjusteks on nii tuleohutuse kui ka nähtavuse tagamise vajadus raudteel. Maanteeamet, 1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise 1.1. Arvestada. 07.11.2018 asukoha määramine: 1.1. Integreerida planeeringusse maakonna-planeeringuid täpsustava teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 - 183,0“ ja „Viljandi maantee laiendus“ kavandatud teedevõrgustik, sealhulgas seatud 1.2. Arvestada. tingimused. 1.2. Integreerida planeeringusse maakonna-planeeringuga kavandatud teedevõrgustik - so riigiteede perspektiivsed trassid sh ristumiskohad, 1.3. Mitte arvestada. Üldplaneeringuga kavandatakse tee liik ja vajalik tee kogujateed jms. koridori ulatus. Väljaehitamise etappe ei käsitleta. 1.3. Planeeringu seletuskirjas käsitleda riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu– Võru–Luhamaa maantee 2+1 teede rajamist kui vaheetappi enne teemaplaneeringu järgse lahenduse realiseerimist. 1.4. Arvestada. 1.4. Integreerida planeeringusse üldplaneeringu täpsusastmes perspektiivne teekoridor Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektist. 1.5. Arvestada. 1.5. Integreerida planeeringusse üldplaneeringu täpsusastmes perspektiivne teekoridor Tartu läänepoolse ümbersõidu eelprojektist. 28 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev Lõigus Raja tn – Variku viadukt tuleb lähtuda Maanteeameti II ehitusala projektist. 1.6. Arvestada. 1.6. Integreerida planeeringusse üldplaneeringu täpsusastmes riigitee 3 (E264) Jõhvi - Tartu - Valga lõik km 137,0 – 159,3 eelprojekti järgne trass. 1.7. Arvestada. 1.7. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad. 1.8. Arvestada. 1.8. Määrata olemasolevate ja kavandatud teede funktsioonid: näiteks kohalik tee, avaliku kasutusega eratee. Riigiteedeks määramine ja riigiteede kohalikeks teedeks määramine toimub koostöös Maanteeametiga. 2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tänava 2. Arvestada ja täiendada lähteseisukohti. kaitsevööndi laiendamine, riigitee kaitsevööndi vähendamine: 2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse käsitlemisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul sama paragrahvi lõikest 3. 2.2. Tartu linna asustusüksuse osas lähtuda Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsusega nr 494 kehtestatud üldplaneeringuga määratud riigiteede kaitsevööndite ulatustest. 2.3. Selgitada endisel Tähtvere valla territooriumil alevikke läbivate riigiteede kaitsevööndite laius koostöös Maanteeametiga. 2.4. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool linna ja alevikke, kaalub Maanteeamet kohaliku omavalitsuse põhjenduste alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav joonis esitada Maanteeametile GIS või CAD formaadis. 3. Planeeringuala üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste määramine: 3.1. Määrata tingimus, et riigitee kaitsevööndisse üldjuhul hooneid ei kavandata. Juhul, kui hoonete kavandamine on põhjendatud 3.1. Arvestada hoonestamise põhimõtete osas. Üldplaneeringuga ei saa seada väljakujunenud hoonestusjoonega, määrata tingimus, et arendaja peab arendajale (maaomanikule, riigile) üldist kohustust tagada mistahes objektidel 29 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev arvestama liiklusest tulenevate häiringute (müra, saaste, vibratsioon) ja mistahes tingimustel liiklusest tulenevate häiringute (müra, saaste, kahjuliku mõjuga. Normidele vastavuse tagamine, leevendavate vibratsioon) kahjuliku mõju normidele vastavus ja kohustust selleks vajalikke meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja kohustus. tegevusi finantseerida. 3.2. Soovitame müratundlikke alasid/objekte riigiteede mõjupiirkonda 3.2. Arvestada üldpõhimõttena uute vastavate alade määramisel, kuid mitte planeerida. konkreetsed, üldplaneeringu koostamise käigus tekkivad võimalikud konfliktalad räägitakse läbi maanteeametiga. 3.3. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele, määrata tingimus mitut kinnistut 3.3. Arvestada üldpõhimõttena pidades silmas üldplaneeringu täpsusastet ja teenindava eratee avalikult kasutatavaks määramiseks, vajadusel kohakeskset ning juhtumipõhist lähenemist. transpordimaa kavandamiseks ja vastavalt EhS-le teeregistrisse kandmiseks. 3.4. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele määrata tingimus, et kinnistute 3.4. Selgitus. Juurdepääsude määramine ei ole üldplaneeringu küsimus. maakorralduslikul jagamisel tuleb juurdepääs tagada seni kinnistut Juurdepääsud määratakse DP või projekteerimise käigus. teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt. 3.5. Selgitus. Juurdepääsude määramine ei ole üldplaneeringu küsimus. 3.5. Määrata tingimus, et riigiteega külgneva ehitustegevuse Juurdepääsud määratakse DP või projekteerimise käigus. kavandamisel detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal, tuleb reeglina kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega. 3.6. Terviklike ruumilahenduste saavutamiseks riigiteedelt 3.6. Selgitus. Juurdepääsude määramine ei ole üldplaneeringu küsimus. juurdepääsude kavandamisel selgitada välja avalik huvi, määrata Juurdepääsud määratakse detailplaneerimise või projekteerimise käigus. kohustus detailplaneeringu koostamiseks juhul kui arendusalale puudub olemasolev juurdepääs ja / või on vajalik juurdepääsude tagamine / säilitamine avalikult kasutatavalt teelt ala lähinaabritele. 3.7. Jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada väljapoole riigitee transpordimaad. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivõimalusi 3.7. Mitte arvestada. Jalgratta- ja jalgtee on tee osa. Tee elemendid ja 30 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev kergliiklustee rajamiseks eramaadel, määrata tingimus, et tehnovõrgud kavandatakse üldjuhul tee maa-alale. projekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks antakse läbi avatud menetluse. 3.8. Määrata tingimus, et põhjendatud juhul tuleb suurendada kaevandatavatele aladele juurdepääsuteede, kaasa arvatud riigiteede, 3.8. Mitte arvestada. Taotletud tingimust ei määrata üldplaneeringuga. kandevõimet või viia neid muul moel liikluskoormusega vastavusse. 3.9. Määrata rajatise asukoha kooskõlastamise vajadus riigitee 3.9. Arvestada üldplaneeringu eelnõu koostamisel. omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus (tuulikute puhul lisada labade pikkus) on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. 3.10. Integreerida planeeringusse Tartu maakonna-planeeringuga 3.10. Arvestada. Üldplaneeringu eelnõu koostamisel määrata koostöös kavandatud tehnoloogiline vöönd, sh seatud tingimused. Maanteeametiga vöönd, selle sisu ja ulatus. 3.11. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida 3.11. Mitte arvestada. Taotletud tingimust ei määrata üldplaneeringuga. olemasoleva teedevõrgu võimekust ja vastavust. Tingimuste määramisel lähtuda asjaolust, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust. Tingimuste määramisel tagada ühistranspordiga ligipääsetavus. 3.12. Mitte arvestada. Kõik kraavid on sademevee juhtimise osad. Sellist 3.12. Tingimuste määramisel lähtuda asjaolust, et riigitee kui rajatise püsivuse ja toimimise tagamiseks üldjuhul ei juhita arendusalade tingimust ei saa ennetavalt, eeldusena kehtestada. Lahendus leitakse sademevett riigitee kraavidesse. üldplaneeringu eelnõu koostamise käigus koostöös maavaldajatega tee- ja kraavisüsteemiomanikega ja kohaliku omavalitsusega. 3.13. Tehnovõrkude kavandamist riigitee transpordimaale tuleb vältida kuna transpordimaa on vajalik eelkõige tee ja selle koosseisu kuuluvate 3.13. Mitte arvestada. Tee elemendid ja tehnovõrgud kavandatakse üldjuhul rajatiste paigutamiseks. tee maa-alale. 3.14. Planeeringut koostades tuleb soodustada ühissõidukite 3.14. Arvestada. Lisaks ühistranspordile tuleb eelisarendada kergliiklust. 31 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev eeliskasutamist, vähendades sellega transpordi negatiivset mõju Kõikide magistraal ja põhiteede äärde kavandada jalgratta- ja jalgteed. keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates kaasa liiklusõnnetuste ja liiklusummikute ärahoidmisele. 4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine: 4.1. Arvestada. Üldplaneeringu eelnõu koostamise käigus määratakse 4.1. Lähtuda riigitee funktsioonist teenindada eelkõige läbivat liiklust ja teedevõrgu hierarhiline struktuur. arvestada et, kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee. Planeeringulahendusega vältida kohaliku liikluse suunamist transiitliiklusega teele. 4.2. Arendusalade juurdepääsud lahendada läbi kogujateede, mis on 4.2. Mitte arvestada. Juurdepääsude määramine ei ole üldplaneeringu ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Määrata perspektiivse küsimus. Juurdepääsud määratakse detailplaneeringuga või ja olemasoleva suletava juurdepääsu asukoht avalikult kasutatavale projekteerimisega. teele. 4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna 4.3. Arvestada üldplaneeringu eelnõu koostamisel. liiklussagedust suurendavad arendused keskustesse. 4.4. Vältida planeeringulahedust, mis tingib vajaduse hajaasustusega 4.4. Mitte arvestada. Teeületused tuleb lahendada liiklusohutust tagavate piirkonnas riigitee pidevaks ületamiseks. meetoditega (Nt. eritasandiline ületuskoht). 4.5. Põhimaanteedele uusi samatasandilisi ristumiskohti mitte kavandada. Kohalike teede liitumine põhimaanteedega toimub ainult 4.5. Mitte arvestada. Üldplaneeringu eelnõuga ei kavandata samatasandilisi üldplaneeringuga kavandatud eritasandiliste ristumiskohtade (sõlmede) ristumiskohti, sest see ei ole üldplaneeringu ülesanne. Üldplaneeringu eelnõus kaudu. Arvestada, et olemasolevad üksikute kinnistute ristumiskohad ei kavandata riigimaantee osas uusi eritasandilisi ristumiskohti (sõlmi) juhul kui säilivad senise maakasutuse tarbeks ega jää pikas perspektiivis tee omanik seda ei taotle. kasutusele. 4.6. Liiklejate ohutuse tagamiseks ja riigitee korrakohaseks 4.6. Mitte arvestada. Üldplaneeringuga parkimiskorda riigiteel ei kavandata, kasutamiseks ei ole parkimine riigiteel lubatud. Arendusalade, sh avaliku see on tee omaniku kohustus ja õigus korraldada vastavalt Liiklusseaduses kasutusega alade, planeerimisel (puhkealad, supluskohad jm) kavandada lahendus, kus parkimine toimub väljaspool riigiteed ja alaga sätestatule. samal teepoolel. 5. Müra normtasemete kategooriate määramine: 5.1. Selgitus. Lähteseisukohad sisaldavad nimetatut. Lähteseisukohtade p 1.5 5.1. Määrata müra normtasemete kategooriad vastavalt (tellitavad uuringud ja tööd) lisada mürakategooriate kaardi koostamise töö. keskkonnaministri 16.12.16 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra 32 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise 5.2. Teadmiseks võetud. Linnavalitsus on nimetatud alade määramise vajaduse meetodid“. 1 selgitamiseks tuginenud metsaseaduse §-le 23 ja planeerimisseaduse § 75 lg 1 5.2. Juhime tähelepanu, et Tartu linna üldplaneeringu p-le 21. lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa punktis 1.3.8. on kaitsehaljastuse kasutamist käsitletud kui müraleviku ja õhusaaste takistamise vahendit. Haljastus üldjuhul ei takista müra ega õhusaaste levimist. Lennuamet, Lennuamet palub Tartu linna hoonete kõrguspiirangu määramisel Arvestada ehitiste osas üldplaneeringu eelnõu koostamisel. 09.11.2018 arvestada, et linna lõunaosa paikneb Tartu lennuvälja lähiümbruse piirangupindadega kaetud alal. Lennuvälja lähiümbruse piirangupindade ulatusega on võimalik tutvuda Maa-ameti geoportaali lennunduskaardi rakenduses. Päästeamet, Vabariigi valitsuse määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö Mitte arvestada. Üldplaneeringuga kavandatakse veevarustuse põhivõrk, mis 12.11.2018 tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 p 10 alusel peab võimaldama tuletõrje veevarustuse vajadusega. Hüdrantide paigutus kooskõlastatakse planeeringud muu hulgas Päästeametiga siis, kui lahendatakse detailplaneeringute ja tänavate projektide koostamise käigus planeering käsitleb tuleohutusnõudeid. Üheks tuleohutusnõudeks on koostöös päästeametiga. Hüdrantide kuvamine avalikul kaardimaterjalil on tuleohutuse seaduse 2. jao 8. jaotise alusel tuletõrje veevarustus. Päästeamet selgitab, et üldplaneeringus tuleb kindlasti ette näha põhjendamatu turvarisk. Aktuaalne infobaas tuleb välja töötada ja töökorras tuletõrje veevarustus, see on oluline tagamaks kohaliku elukeskkonna hoida koostöös vee- ettevõtjaga. turvalisust. Siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 54 lg 1, 2, 3 alusel on oluline määrata üldplaneeringu seletuskirjas ja joonistel tuletõrje veevõtukohtade asukohad, -juurdepääsud, -tüübid, - kitsendused ja tingimused rajamise kohustuse kohta. Päästeamet (2), Päästeameti poolsed ettepanekud: Selgitus. Linnal on kavas 2019-2020 jooksul teha Tartu linna riskianalüüs. 14.11.2018 Kuna Tartu linnal puudub riskianalüüs, siis arvestada Lõuna-Eesti (Riskianalüüs kaardistab riskiobjektid, ohu iseloomu, hindab riskide päästeala hädaolukordade riskianalüüside regionaalse kokkuvõttega realiseerumise tõenäosust ja tagajärgede ulatust ning toob välja ohtude (heaks kiidetud Lõuna-Eesti regionaalse kriisikomisjoni 13.11.2014 maandamise tegevused ja kohustused.). istungil). Samas soovitame teil, kui regiooni keskusel koostada Päästeameti Lõuna päästekeskuse metoodika alusel Tartu linna riskianalüüsi. 33 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev Meile teadaolevalt ei asu Tartu linnas ühtegi suurõnnetuse ohuga ettevõtet. Ohtlike ettevõtteid on meie andmetel kümme:  Alexela Oil AS Tartu Anne automaattankla,  Alexela Oil AS Tartu Ringtee automaattankla,  AS Maag Grupp,  Circle K Eesti AS Tartu Anne teenindusjaam,  Go Oil AS tankla,  Olerex AS Räni tankla,  Sevenoil EST OÜ Kivilinna tankla,  Tartu Veevärk AS,  Tulekild Ilutulestikud OÜ,  Vedelgaas OÜ,  Haage Agro OÜ. Kuna linna territooriumil asuvad ohtlikud ettevõtted, tuleb maakasutuse planeerimisel ja ehitise projekteerimisel lähtuda kemikaaliseaduse § 32 nõuetest ning aluseks võtta metoodika „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“. Metoodika on leitav Päästeameti kodulehelt: https://www.rescue.ee/et/paasteamet/tuleohutusj2relevalve/juhendid. html Üldplaneeringust ja muudest planeeringu juurde käivatest materjalidest peab selguma: 1. olemasolevad riskiallikad (käitised ja nende ohualad, üleujutusohtlikud alad, ohtlikud teelõigud ning raudteed ja muud sõlmed, kiirgusohtlikud objektid ja ohustatud alad) ja nende mõju hinnang olemasolevale ning sellega arvestamise põhjendus; 2. planeeritavad riskiallikad ja nende mõju hinnang planeeritavale ning kaitsemeetmed, mida rakendatakse. Lisaks on võimalik üldplaneeringus paika panna täiendavad objektid, mille puhul on vajalik koostada detailplaneering: 34 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev 1. suurõnnetuse ohuga või ohtlikkus ettevõttes muudatuste tegemine, mis ei nõua detailplaneeringut; 2. suurõnnetuse ohuga või ohtlikku ettevõtte või nende ohualasse planeerimine, kui tegemist ei ole tiheasutusaladega. Maaelu- Ettepanekud Tartu linna üldplaneeringu koostamisel: Arvestada üldpõhimõtet üldplaneeringu eelnõu koostamisel. Vajadusel teha ministeerium, Palume üldplaneeringu koostajatel pöörata erilist tähelepanu üldplaneeringu eelnõuga ettepanekuid väärtuslikul põllumaal maakasutuse 13.11.2018 väärtusliku põllumajandusmaa kui taastumatu loodusressursi muutmiseks muu avaliku huvi esinemise korral, kui see kaalub üles väärtusliku kaitsemeetmetele (ehitamise, metsastamise ja sihtotstarbe muutmise põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi. piiramine). Kui neid kaitsemeetmeid põhimõttekindlalt rakendatakse, on sellel vaieldamatult oluline mõju kõrge viljakusega muldade pikaajalisele säilimisele ning selle kaudu kogu looduskeskkonnale ja meie tulevikule. Maaeluministeerium soovib säilitada oma valitsemisel oleva maatulundusmaa (kokku u 3000 hektarit) senist siht- ja kasutusotstarvet ning täiendavaid ettepanekuid täiendavate maade reserveerimise või senisest kasutusest väljaarvamise kohta ei ole. Veeteede Amet, Ettepanekud ja seisukohad Tartu linna üldplaneeringu koostamisel: 14.11.2018 1. Säilitada kinnistute Väike-Turu tn 4 (79507:049:0006, 100% tootmismaa, 1804 m²) ja Väike-Turu tn 10 (79507:049:0008, 100 % 1-2. Arvestada üldplaneeringu eelnõu koostamisel. tootmismaa, 3010 m²) senine maakasutuse juhtotstarve, seda mitte muuta. 2. Säilitada Väike-Turu tn 4 ja Väike-Turu tn 10 maaüksuste kehtiv maakasutus. 3. Mitte arvestada. Teeservituudi leping nr 5866 on sõlmitud 07.06.2000 OÜ 3. Tulenevalt veeseaduse § 10 lg 4 mitte kavandada Väike-Turu 10 Laevatee ja Tartu linna vahel. Lepingu tingimustes on reguleeritud jõe-äärsel kinnistut läbivat kallasrada, kus paikneb sadamaregistris 23.02.2010 alal läbipääsu kasutamine/sulgemine. registreeritud Väike-Turu sadam. 35 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev Keskkonnaamet, 14.11.2018 Ettepanekud Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele: 1. Arvestada, täiendada LSK punkti 1.3.13. 1. Maardlad: Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada maapõueseaduse § 15 lg 7, mis sätestab, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse üldplaneering, detailplaneering ja kohaliku omavalitsuse eriplaneering PlanS-is sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega ehk Maa-ametiga. Palume see lisada ka VTK tabelis 1 Maa-ameti huviks. 2. Välisõhk ja müra: Planeeringus tuleks lisaks VTK nimetatud 2. Arvestada, täiendada LSK punkti 1.3.14. saasteallikatele lisaks arvestada ka raudeest tuleneva saaste ja müraga. Arvestada tuleb, et tööstus/tootmine, mis on eeldatavalt suurema mõjuga, tuleks planeerida tiheasustusest piisavalt eemale (piisav vahemaa selgitada välja keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus). Mõistlik oleks teha vahet suurema ja väiksema heitega/keskkonnahäiringuga tööstusel/tootmisel/tegevusel ning need planeeringus ära defineerida koos neile rakenduvate üldiste reeglitega (st kus saab sellist tegevust teha, kus ei saa). Võimalusel kasutada väiksema heide/keskkonnahäiringuga ala puhveralana suurema heide/keskkonnahäiringuga ala ja elanike/laiema üldsuse poolt igapäevaselt kasutatavate alade vahel. Pargid, terviserajad jms ei sobi kindlasti selleks puhveralaks. 3. Veekeskkond: LSK p 1.3.24 ja VTK mõjule pinnaveele nimetatud teemadele lisaks selgitada kogu laienenud linna territooriumil olevad 3. Arvestada ja täiendada KSH VTK-d. sademevee väljalasud. Tartu linna territooriumil on lisaks Emajõele ka veemajanduskava mõistes kesises seisundis olev Ilmatsalu jõgi. KSH käigus tuleks hinnata, millised planeeringuga seatavad meetmed saaksid kaasa aidata veemajanduskavas seatud eesmärgi hea seisundi saavutamisele (ühiskanalisatsioon, maaparandussüsteemide korrashoid vmt). 36 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev 4. Kiirgus: Esialgne eesti radooniriski levilate kaardi (Eesti 4. Arvestada ja täiendada KSH VTK-d. Geoloogiakeskus 2004) kohaselt on Tartu linn normaalse radooniriski alal, kus lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radoonisisaldusega pinnaseid. KSH koostamise käigus tuleks selgitada kas on esinenud radooniga probleeme ja kas mingis piirkonnas vajaks teema tähelepanu. Teeme ettepaneku lisada teema VTK-sse. VTK tabelis 1 on Keskkonnaameti rolliks nimetatud KSH protsessi seadustele vastavuse hindamine. Märgime, et seoses järelevalve kaotamisega see roll Keskkonnaametil puudub ning osaleme ÜP protsessis oma pädevusvaldkondade osas hindamise piisavuse hindamisel. Seisukohad arvestamiseks Tartu linna ÜP koostamisel ja KSH läbiviimisel: 1. Ehituskeeluvöönd (edaspidi EKV): ÜP-s EKV (ka veekaitsevööndi ja kalda piiranguvööndi) lähtejoone määramine –planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 p 9 kohaselt ÜP ülesanne on korduva üleujutusega ala kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul. 1.1 Arvestada, täiendada lähteseisukohti ja KSH VTK-d. 1.1 Suurte üleujutusaladega siseveekogudel on vastavalt keskkonnaministri 28.05.2004 määrusele nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ EKV lähtejooneks mullastik (alluviaalsed soomullad ehk lammi-madalsoomullad). Tulenevalt mullakaardi ebatäpsustest võime soovitada planeeringu koostamisel kriitilistel aladel mullastiku andmeid täpsustada või kaaluda ka teiste üleujutuste esinemist peegeldavate kriteeriumitega arvestamist (nt veetasemete 1.2 Arvestada, täiendada lähteseisukohti ja KSH VTK-d. andmestik). 1.2. EKV lähtejoone määramisel võtta arvesse ka täiendavad kohapõhised asjakohased andmed (veetasemeteandmestik, sh oluliste üleujutusohuga riskipiirkondade maandamiskavades toodud andmestik, teadaolevad üleujutusalad siseveekogudel, teated kaldapurustustest, 37 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev nõlvaprotsessidest kaldal vms). 1.3 Arvestada, täiendada lähteseisukohti. 1.3. ÜP-s märkida ära EKV ulatuses erandeid tekitavad olukorrad (metsamaa erisuslooduskaitseseaduse (LKS)§ 38 lg 2, tiheasustusala erisus LKS § 38 lg 1 p 3). Metsamaa erisust planeeringu joonistel graafiliselt pigem mitte kujutada (ajaliselt liialt muutuv, küllaga lisada märkusena). ÜP seletuskirjas ja joonistel määratleda üheselt olemasolevad, laiendatavad ja moodustatavad tiheasustusalad (arvestades ka LKS § 41). 1.4. Üldplaneeringu mastaapi arvestades tuua välja olulisemad LKS § 1.4 Arvestada, täiendada lähteseisukohti. 38 lg 4 ja 5 erisuste alla minevad objektid. Näiteks kavandatavad tehnovõrgud ja rajatised ehituskeeluvööndis, tiheasustusalal olemasolev ehitusjoon, supelrannad, planeeritavad avalikult kasutatavad teed (sh kergliiklusteed), sadamate, sildumis- ja randumiskohtade võrgustik ning juurdepääsud neile. 1.5. EKV korrigeerimine ja vähendamine ning suurendamine (PlanS § 75 lg 1 p 12). 2. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura, liikide leiukohad: 2. Arvestada, täiendada lähteseisukohti ja KSH VTK-d. 2.1. Kujutada maakasutusplaanil ja/või piirangute/keskkonna/ looduskaitse vmt joonisel, liikide leiukohtade puhul seejuures arvestades LKS § 53. ÜP-s kajastada loodusobjektide ajaline seis (EELIS-e väljavõtte aeg) ning märkida, et andmedvõivad olla ajas-ruumis muutuvad. ÜP-s arvestada konkreetsete objektide kaitse-eeskirjade ja neis seatud tingimustega. Kaitstavate loodusobjektide kattuvus puhke- ja virgestusaladega, külastustaristu. Arvestada projekteeritavate objektidega. Vt altpoolt I ja II kaitsekategooria liikide kujutamine ÜP-s. 2.2. ÜP KSH-s viia läbi Natura hindamine, arvestades lisaks otsestele mõjudele ka kaudseid ja kumuleeruvaid mõjusid. Sõltuvalt mõjuallika ja/või planeeringu täpsusastmest eelhindamise või asjakohase hindamisena (tehtud peab olema vähemalt Natura-eelhindamine, kui KOV'i või selle mõjualale, nt vahetult KOV piiri taha, jääb mõni Natura ala). Hindamise üheks väljundiks võiks olla teadaolevate objektide- 38 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev juhtude määratlemine, mille puhul edaspidistes etappides oleks vajalik asjakohane hindamine. 3. Kallasrada, selle sulgemine ja ümbersuunamine, sellele 3. Selgitus. Lähteseisukohad sisaldavad nimetatut. juurdepääsuvõimalused Plans § 75 lg 1 p 11 kohaselt on ÜP ülesanne kallasrajale avaliku juurdepääsutingimuste määramine. Lisaks, KeÜS § 39 lg 3 kohaselt otsustatakse kallasraja sulgemine ÜP-ga. 4. Riiklikul tasemel mitte kaitstavad loodusväärtused: 4. Selgitus. Lähteseisukohad p-d 1.3.8 ja 1.3.9 sisaldavad nimetatut. 4.1. Rohevõrgustik (rohetaristu), vajadusel selle ruumikujude korrigeerimine ja kaitse ning kasutustingimuste seadmine, PlanS § 75 lg 1 p 10. Ruumikujude puhul lähtuda eelkõige kehtestatud maakonnaplaneeringutest. 4.2. Looduskaitselist tähelepanu omavate kooslustega (sh vääriselupaigad (VEP), pool-looduslikud kooslused (PLK), märgalad) arvestamine, nt nendega arvestamine rohevõrgustiku korrigeerimisel. Riiklikku looduskaitselise tähtsuse minetanud loodusobjektide ja teiste kohalikku tähtsust omavate objektide kohaliku kaitse alla võtmine. 5. Kliimamuutustega kohanemine sh üleujutusalad 5. Arvestada, täiendada lähteseisukohti. Üleujutusohtlike alade määratlemine (mis ei võrdu LKS § 35 lg 4 kohaste korduvate üleujutustega aladega ega piirdu vaid maandamiskava alusel määratud üleujutusohuga riskipiirkondadega), üleujutusohuga aladel ehitustingimusteseadmine (teema ka ei ole otseselt KeA valdkond). 6. I ja II kaitsekategooria liikide kujutamine ÜP-s: 6. Arvestada teist versiooni. LKS § 53 lg 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud, sama põhimõtet KeA rakendab ka planeeringute puhul. Seega on kaks võimalust: 6.1. Koostada planeeringust kaks versiooni – avalik versioon ja ametkondlikuks kasutuseks mõeldud versioon (esimeses I ja II kaitsekategooria liikide leiukohti ja püsielupaiku (PEP) planeeringujoonistel ei kujutata, teisel kujutatakse); 39 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev 6.2. Või kujutada planeeringu avalikus versioonis I, II ja III kaitsekategooria liike ja PEP-e „tsenseeritult“ – näiteks ühe tingmärgiga „kaitstava liigi leiukoht/püsielupaik“ eraldamata kaitsekategooriaid. Metsakasutus Arvestada üldplaneeringu koostamisel. PlanS-is ei ole üldplaneeringu ülesannet, mis otsesõnu annaks võimaluse seada tingimusi metsamajanduskava koostamiseks ja seeläbi metsa majandamiseks. Kuid kaudselt, lahendades näiteks järgmisi PlanS § 75 lg-s 1 nimetatud ülesandeid, on võimalik reguleerida metsa majandamist: 10) rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine; 13) kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse-ja kasutustingimuste seadmine; 14) väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse-ja kasutustingimuste seadmine; 20) puhke-ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 21) asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohuvähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine; 31) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded. Keskkonnaministri 16.01.2009 määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ § 7 lg 7 kohaselt takseerkirjelduses märgitakse eraldisel kehtivad metsa majandamise kitsendused. Metsamajandamise kitsenduste aluseks on õigusaktid või planeeringud. Sama määruse § 21 lg 1 p 3 järgi metsa takseerkirjeldus on metsamajandamiskava osaks. Seega on võimalik ka eelnimetatud määrusest tulenevalt üldplaneeringuga seada tingimusi metsa majandamiseks. Samas ei saa 40 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev panna omanikule kohustust metsamajandamiskava koostamiseks, sest selle koostamine on vabatahtlik (tekiks vastuolu metsaseadusega). Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi, st üldplaneeringuga omandi õigusekasutamise kitsendamine on legitiimne. Seejuures iga kitsendus peab olema põhjendatud, proportsionaalne ja üheselt mõistetav (arusaadav, sh kinnisasja omanikule). Nimelt, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele, võib kinnisasja omanik taotleda talle kuuluva kinnisasja võõrandamist riigi või kohaliku omavalitsuse poolt õiglase ja kohese tasu eest (kinnisasja sundvõõrandamise seaduse §3 lg 2). Samuti võib õiguspärase, kuid isiku põhiõigusi või -vabadusi erakordselt piirava haldusaktivõi halduse toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist õiglases ulatuses (riigivastutuseseaduse § 16 lg 1). Kokkuvõtvalt õiguslik võimalus on olemas, rakendamise sõltub vajadusest ja võimalustest. Ühtlasi, üldplaneeringu koostamisel tuleb analüüsida maatulundusmaa metsamaal raadamisest tingitud tagajärgi. Raadates veekogu piiranguvööndis metsamaad, likvideeritakse ka ehituskeeluvöönd piiranguvööndi metsamaal väljaspool põhi- ehituskeeluvööndit. Maa-amet, Maa-amet on olnud varasemalt väga hästi kaasatud Tartu linna 15.11.2018 üldplaneeringu, Ränilinna linnaosa üldplaneeringu ja Kesklinna üldplaneeringu koostamisse ning on pidanud läbirääkimisi Maa-ameti volitusalas olevatele kinnisasjadele ja riigi reservmaa piiriettepanekutega hõlmatud maaükstele määratud maakasutusjuhtotstarvete osas. Oleme jõudnud kõiki osapooli rahuldava kompromissini, mistõttu soovime kinnisasjadele ja piiriettepanekutele määratud maakasutusjuhtotstarbed valdavas osas üle kanda koostatavasse Tartu linna üldplaneeringusse. Maa-ameti volitusalas on aga kinnisasju ja riigi reservmaa piiriettepanekuid, mille osas soovime esitada ettepanekud 41 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks ning parima maakasutuse leidmiseks astuda diskussiooni. 1. Elamumaa sihtotstarbeline Lammi tn 17 (kü 79516:042:0023) 1. Mitte arvestada, pidades oluliseks Tartumaa arengustrateegiaga antud kinnisasi on kehtivas Tartu linna üldplaneeringus määratud ÜT - arengusuundumusi ( vananev elanikkond jne.) on tõenäoline, et regioon vajab tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse maa-ala, sest AS täiendavaid maid hoolekandeasutusteks. Hoolekandeteenused avaldas varasemalt soovi antud kinnisasjale rajada hoolekandeüksusi. AS Hoolekandeteenused on tänaseks oma huvist loobunud, mistõttu teeb Maa-amet ettepaneku kavandada kinnisasja lõunapoolsele osale väikeelamu maa-ala, mis ühtib lõunapoolse väikeelamu alaga. Kinnisasja põhjapoolse osa soovime reserveerida ÜT - tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse maa-ala ning Ä - äri- ja teenindusettevõtte maa-ala juhtotstarbega. Maa-amet soovib Lammi tn 17 kinnisasjale kavandada võimalikult paindliku maakasutuse regulatsiooni, mis võimaldaks tulevikus võtta ala kasutusele vastavalt tekkinud vajadustele. Kuivõrd antud piirkonda nähakse ette suurem elamupiirkond, siis võib tekkida vajadus kavandada alale lasteaed ja/või pood jms. 2. Elamumaa sihtotstarbeline Puiestee tn 114e (kü 79515:003:0038) kinnisasi, millele kehtivas Tartu linna üldplaneeringus on määratud LP - 2. Arvestada üldplaneeringu eelnõu koostamisel. parkimisehitise maa-ala. Palume määrata Puiestee tn 114e kinnisasjale EK - korterelamu maa-ala maakasutuse juhtotstarbe, mis on kooskõlas Tartu Linnavolikogu 04.12.2008 otsusega nr 454 kehtestatud Puiestee 114 krundi, Tüve tn pikenduse, Jaamamõisa tn ja Puiestee tn vahelise ala detailplaneeringu kohase krundi Pos 31 maakasutuse otstarbega. 3. Elamumaa sihtotstarbeline F. Tuglase tn 11 (kü 79501:030:0023) kinnisasi, millele on kehtivas Tartu linna üldplaneeringus määratud ÜK - kultuuri- ja spordiasutuse maa-ala Tartu. Antud kinnisasja osas on aastal 3. Mitte arvestada. Kehtiva Tartu linna üldplaneeringuga on maa-ala 2008 huvi avaldanud Tartu Linnavalitsus, kes soovis rajada maaüksusele reserveeritud piirkondliku tähtsusega spordihoonele. Spordihoone vajadus on lasteaia, kuid on sellest loobunud. Lisaks avaldas kinnisasja osas huvi AS tõusnud seonduvalt endise Tähtvere valla elanike parema teenindamise Hoolekandteenused, kuid ka nemad loobusid oma huvist. Tartu eesmärgiga. Linnavalitsus lõpetas F. Tuglase tn 9, F. Tuglase tn 9a ja F. Tuglase tn 11 42 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev kruntide detailplaneeringu menetluse huvitatud isikute soovil, mistõttu soovib Maa-amet kavandada F. Tuglase tn 11 kinnisasjale maakasutusjuhotstarbe, mis sobituks antud piirkonnaga paremini. Kuivõrd ümberkaudsel alal asuvad elamu- ja äripinnad ning läheduses on kauplus ja bussipeatused ning ka spordiasutused, siis teeme ettepaneku kavandada kinnisasja maakasutuse juhotstarbeks EK* - osalise äriotstarbega korterelamu maa-ala ja/või ÄB - büroohoone maa- ala. Ühtlasi ootame Linnavalitsuse ettepanekuid, põhjendusi ja nägemust, milline maakasutuse juhtotstarve sobib antud kinnisasjale teie hinnangul. 4. Lisaks asuvad Holmi pargi territooriumil riigi reservmaa 4. Mitte arvestada. Linn on kehtestatud üldplaneeringus reservmaa piiriettepanekutega nr AT1301210022 ja AT1301210023 hõlmatud piiriettepanekutega nr AT1301210022 ja AT1301210023 hõlmatud maaüksuste maaüksused, mille osas oleme Teile esitanud omapoolse seisukoha osas üldised ehitus- ja kasutustingimused riigimaja ehitamiseks. Riigimaja 08.10.2018 kirjaga nr 6-3/18/14507-2. Palume üldplaneeringu kavandamine parki oli põhjendatud, kuna praegu paiknevad riigiasutused üle koostamisel arvestada nimetatud kirjaga. Keskkonnaministeerium andis linna, paljudes erinevates hoonetes. Riigimaja kontseptsiooni eesmärgiks oleks hiljuti välja pressiteate, milles märkis, et Eesti Arhitektide Liit, kasvatada kodaniku rahulolu avalike teenuste kvaliteediga. Praeguses Keskkonnaministeerium ja Riigi Kinnisvara AS kuulutasid välja olukorras on kodaniku esmatasandi avalik teenus killustunud nii valdkondlikult, rahvusvahelise arhitektuurikonkursi Eesti kõige keskkonnasõbralikuma kui ka valdkondade sees ametkondlikult. Kodaniku jaoks oleks riigiasutuse näol riigihoone loomiseks. Kavandatavasse keskkonnamajja kolivad kokku tegemist avaliku sektori teenusega, mis peaks looma kodanikule ühtse kuvandi Keskkonnaministeerium, selle haldusala Tallinnas asuvad üksused ning riigist, kuna kliendi vaade avalikule teenusele on juhtumipõhine (ühe juhtumi Eesti Loodusmuuseum. Kuivõrd ministeerium otsustas koondada lahendamisse on tihti kaasatud erinevad ametkonnad). Riigimajja oleks Tallinnas enda haldusalas asuvad üksused, siis ei ole välistatud, et koondunud riigiasutuste kohalike esinduste ühine teeninduskeskkond, mis tulevikus koondatakse ministeeriumi haldusala Tartu üksused ühte tagaks kodanikule võimaluse saada vajalikud teenused ühest kohast, misläbi hoonesse. oleks paranenud avalike teenuste pakkumise kvaliteet ning kättesaadavus. Riigimaja peaks looma eeldused sünergia tekkimise kaudu teenuste uuele kvaliteeditasemele viimiseks ning looma eeldused ka riigiasutuste kulude kokkuhoiuks läbi riigiasutuste tugistruktuuride optimeerimise ning tsentraliseeritud haldusstruktuuri ühes keskses hoones. Esiplaanil oleks olnud teenused, mida pakutakse kodanikele kohapeal ning kus on vajalik mh teenuse saaja reaalne kohalolu. Riigimaja hoone pidi olema hästi ligipääsetav. Asukoht pidi olema tunnetuslikult hästi leitav. Riigimaja Holmi kvartalis oleks täitnud 43 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev eelmainitud kriteeriumid parimal moel, kuna on jalakäijatele hästi ligipääsetav ja transpordiühenduste suhtes keskse asukohaga (ühistranspordivõrk, autoga hästi ligipääsetav, head parkimisvõimalused). Linnale teadaolevalt on loobutud eeltoodud põhimõtetele tugineva riigimaja kavandamisest Tartusse. viide Riigimajade kontseptsiooni p-le 7.5.12 kohaselt aga ei ole planeeritud enam riigimajade loomist Tartusse. Tartus on suur osakaal erasektorist üüritud pinnal. Riigi kasutatavast büroopinnast vaid väike osa on Riigi Kinnisvara AS või riigi omandis. Kuna asutused on suured, eeldab ka valdkonnapõhiselt asutuste ühele aadressile koondamine väga suurte hoonete rajamist, mis majanduslikult ei ole otstarbekas. Seetõttu ei pea linn enam võimalikuks pargiala reserveerimist hoonestamiseks olukorras, kus riigil puudub selge, linnale vastuvõetav visioon riigimaja olemuse ja asukoha kohta Tartu linnas. Maa-ameti hallatavad riigimaad endise Tähtvere valla territooriumil Teadmiseks võetud. Endise Tähtvere valla territooriumil olevate kinnisasjade ja piiriettepanekute osas Maa-ametil käesoleval hetkel ettepanekuid pole. Valdavad kinnisasjad ja piiriettepanekud asuvad nn hajaasustusaladel ja on kasutatavad põllu- ning metsamaadena. Olemasolevatel tiheasumites paiknevate kinnisasjade ja piiriettepanekute osas esitame omapoolsed ettepanekud ja arvamused pärast eskiislahenduse valmimist. Maardlad ja üks mäeeraldis Arvestada üldplaneeringu eelnõu koostamisel. Erandiks on alad ja juhud, kus MaaPS §14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada Keskkonnaministeerium on varasemalt andnud kirjaliku loa maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui püsiva iseloomuga tegevusteks (hoonete või rajatiste ehitus vms). kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid 44 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Seisuga 13.11.2018 asuvad Tartu linna territooriumil osaliselt või täielikult 5 keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat maardlat ja 1 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldis. Palume planeeringus anda mäetööstusmaa juhtotstarve olemasoleva mäeeraldise ja nende teenindusmaaalale. Selleks, et edaspidises planeerimisprotsessis oleks võimalik arvestada keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevate maardlatega, palume üldplaneeringu jooniste koostamisel kasutada keskkonnaregistris arvel olevate maardlate piire. Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid. Üldplaneeringu ja KSH aruande koostamise lihtsustamiseks soovitame küsida keskkonnaregistri maardlate nimistust ajakohase väljavõtte. Nõustume esitatud dokumentides maavarade osas märgituga ning palume planeeringu koostamisel maardlate aladel arvestada MaaPS-s sätestatuga. Terviseamet, Väga oluliseks peame, et toimuks koostöö lähivaldadega, et siduda linna Arvestada üldplaneeringu eelnõu koostamisel ja naaberomavalitsustega 16.11.2018 ruumiline areng maakonna ja lähivaldade ruumilise planeerimisega. planeerimisalase koostöö tegemisel. Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb analüüsida ka valglinnastumise mõjusid linna tänavavõrgule, sotsiaal- ja haridusvaldkonnale, anda võimalike negatiivsete mõjude vältimise meetmed. Müra, õhusaaste, vibratsioon Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS) ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, mis jõustus 01.02.2017. 1. Soovitame üldplaneeringu koostamisel määrata Tartu linna maa-alal 1. Selgitus. Lähteseisukohad sisaldavad nimetatut. AÕKSi § 7 järgsed mürakategooriad ning alad. 45 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev 2. Amet ei soovita müra- ja saatetundlike objektide (elamud, 2. Arvestada põhimõtetena üldplaneeringu eelnõu koostamisel. mänguväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud) planeerimist tiheda liiklussagedusega teede (maantee, raudtee, tänav) lähedusse. Uute teede projekteerimisel arvestada liiklusest tulenevate negatiivsete mõjudega ning et tagatud oleksid kehtivad müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normid. Uute sotsiaalobjektide (haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused) planeerimisel hinnata, millised piirkonnad ja keskkonnatingimused sobivad objektide rajamiseks. Võimalusel märkida sobivad piirkonnad üldplaneeringu joonistele. Ameti varasemale kogemusele tuginedes, juhime tähelepanu, et ka keskkonnasõbraliku tootmise puhul on tootmisprotsesse, mida tehakse tootmisettevõtte territooriumil: kauba või toorme toomine, ladustamine, suuremõõduliste detailide kokkupanek või töötlemine, jäätmete ja valmistoodangu laadimine, väljavedu ja muud müra ning õhusaastet põhjustavad tegevused. Majandus- ja Palume arvestada Maanteeameti 06.11.2018. a kirjas nr 15-2/18/47993- Arvestada. Kommunikatsioo 4, Lennuameti 09.11.2018 kirjas nr 4.6-8/18/5547-2 ja Tehnilise niministeerium, Järelevalve Ameti 31.10.2018. a kirjas nr 16-6/18-2728-005 tehtud 16.11.2018 ettepanekutega. Kaitse- Märkus üldplaneeringu lähteseisukohtade (LSK) osas: Arvestada. Loobuda riigikaitsemaa kavandamisest Ravila tn. piirkonda. Linn ministeerium, 1. ÜP LSK punktis 1.3.5 on märgitud, et „Juhul, kui Tartumaa rõhutab aga jätkuvalt, et Raadi piirkonnas ruumilise arengu põhimõtete 19.11.2018 maakonnaplaneeringuga nähakse ette riigikaitselise maa reserveerimine väljatöötamine ei ole lõppenud ja on huvitatud riigikaitsemaa piiride, Ravila tn piirkonnas, teha üldplaneeringuga ettepanek konfiguratsiooni ning ulatuse osas tegema koostööd Kaitseministeeriumiga. maakonnaplaneeringu muutmiseks Raadi asumis riigikaitse hoone ja rajatise maa juhtotstarbe muutmise osas vastavalt üldplaneeringus esitatavale lahendusele.“. Juhime tähelepanu, et Kaitseministeerium on Tartu Linnavalitsusele saatnud 09.11.2018 kirja nr 12-1/18/4803, millega võtame tagasi Ravila tänava piirkonnas detailplaneeringu algatamise taotluse. Seetõttu teeme ettepaneku korrigeerida Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohti Kaitseministeeriumi 09.11.2018 kirja järgi. 46 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev Ettepanekud Tartu linna üldplaneeringu koostamiseks: Käsitleda ja arvestada järgmisi riigikaitselisi teemasid ja üldtingimusi: 1. Riigikaitseline ehitised ja nende piiranguvööndid. Tartu linna Arvestada riigikaitseliste ehitiste käsitlemise osas üldplaneeringu seletuskirjas. territooriumil asuvad järgmised riigikaitselised ehitised: - Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus, mille piiranguvöönd on 25 m Mitte arvestada piiranguvööndi kandmise osas üldplaneeringu kaardile, kuna kinnisasja välispiirist. tegemist on seadusest tuleneva, mitte planeeritava kitsendusega. - Raadi linnak, mille piiranguvöönd on 300 m kinnisasja välispiirist. - Tartu maleva staabi- ja tagalakeskus, mille piiranguvöönd on 300 m kinnisasja välispiirist. Riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse kavandatavad ehitised võivad mõjutada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Palume üldplaneeringu seletuskirjas käsitleda riigikaitselisi ehitisi, nende piiranguvööndeid ja piiranguvööndis kehtivaid tingimusi. Juhindudes seadustest tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitiste piiranguvööndisse jäävad ja ulatuvad planeeringud ja projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitusteatised. Samuti palume piiranguvööndid kanda planeeringu joonisele. Soovi 2. Arvestada, kooskõlastada üldplaneering kaitseministeeriumiga üle 28 m korral oleme valmis Teile meilitsi edastama riigikaitseliste ehitiste ja ehitiste osas. nende piiranguvööndite kaardikihid. 2. Üle 28 m kõrged ehitised ning mistahes kõrgusega tuulikud ja tuulepargid kogu omavalitsuse territooriumil võivad mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet. Väljaspool riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndeid tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada kõigi mistahes kõrgusega tuulegeneraatorite ja tuuleparkide ning üle 28 m kõrguste ehitiste planeeringud, projektid, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõud või 3. Mitte arvestada. Riigikaitselise väljaõppe läbiviimise regulatsioon ei ole ehitusteatised. Seejuures on koostööd Kaitseministeeriumiga soovitatav Plans kohaselt üldplaneeringu ülesanne. alustada võimalikult varases etapis. 3. Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutavad metsaseaduse § 36 alusel metsaalasid riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks ka väljaspool 47 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev harjutusvälju. Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra leviku ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. Seetõttu palume üldplaneeringus käsitleda riigikaitselise väljaõppe toimumist väljaspool riigikaitselisi ehitisi. Politsei- ja Ettepanekud Tartu linna üldplaneeringu koostamiseks: Arvestada üldplaneeringu eelnõu koostamisel. Piirivalveamet, Arvestada CPTED põhimõtetega - kuritegude ennetamine läbi 20.11.2018 keskkonna kujundamise. Tartu politseijaoskond on valmis osalema töörühmades, kus arutatakse turvalisuse küsimusi ja esitama oma ettepanekuid turvalisema elukeskkonna loomiseks. CPTED üldpõhimõtted on leitavad aadressil http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/seminaride-materjalid/cpted- juhendmaterjalid AS Eesti Raudtee, Ettepanekud Tartu linna üldplaneeringu koostamiseks: 21.11.2018 AS Eesti Raudtee esitab informatsiooni perspektiivsete raudteeprojektide kohta ning esialgsed lähtetingimused, mis vajavad üldplaneeringus käsitlemist: 1. Üldplaneeringu koostamisel arvestada raudtee kaitsevööndiga, mille laius ja piirangud on kehtestatud ehitusseadustiku §s 73, raudtee 1. Arvestada üldplaneeringu eelnõu koostamisel. elektripaigaldiste ja sideehitiste kaitsevöönditega, millede laiused ja piirangud on kehtestatud MKM ministri määruses nr 73. 2. Üldplaneeringus kavandatu ei tohi takistada elektripaigaldiste ega sideehitiste hoolduse ja remondi teostamist, vajadusel näha ette 2. Arvestada üldplaneeringu eelnõu koostamisel. rajatiste ümberpaigaldamine. 3. Hoonestusalade planeerimisel arvestada raudteeveeremist 3. Mitte arvestada, üldplaneering ei reguleeri vastastikuseid kohustusi tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooni ning müraga. Uute keskkonnahäiringute leevendamisel. hoonestusalade rajamise korral raudteega piirnevatele aladele ei võta AS Eesti Raudtee endale kohustusi keskkonnaparameetrite (müra, 4. Arvestada seadustest tulenevaid kitsendusi üldplaneeringu eelnõu vibratsioon) leevendamiseks. koostamisel. 4. Rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud 48 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev ning mille kogukõrgus on 30 m ja enam (nt tuulikud, mobiilimastid), tuleb kavandada selliselt, et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist oleks võrdne rajatise kogukõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus. 5. Näha ette meetmed takistamaks nii jalakäijate kui sõidukite 5. Mitte arvestada, raudtee ohutuse tagamine ei ole üldplaneeringu ülesanne sattumine raudteemaale väljapool ametlikke ülekäiguja ülesõidukohti. vaid raudtee taristu omaniku kohustus. 6. Uute raudteeületuskohtade kavandamise korral arvestada muuhulgas alljärgnevate regulatsioonidega: 6. Arvestada üldplaneeringu eelnõu koostamisel. a. Teede ja sideministri 9. juuli 1999. a määruse nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ Lisa 4 „Raudteeülesõidu- ja ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend“; b. Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“; c. EVS 843:2016 „Linnatänavad“. 7. Üldplaneeringus kajastada raudteemaal paiknevad olemasolevad avalikult kasutatavad teed (tänavad, kergliiklusteed, parklad, platsid) 7. Arvestada üldplaneeringu eelnõu koostamisel. ning teha ettepanek nende omandiõiguse reguleerimiseks. 8. Aastaks 2020 planeeritakse Tallinn-Tartu raudteelõigul rongide liikumiskiiruse tõstmist kuni 135 km/h. Kavandatud kiiruse 8. Arvestada üldplaneeringu eelnõu koostamisel. saavutamiseks õgvendatakse raudteekõveraid Kärkna-Tartu lõigul ning rajatakse uus sild üle Emajõe. 9. Näituse tn, Kesk Kaar, Aardla tn, Aardla-Petseri raudteeülesõitudel uuendatakse olemasolevaid seadmeid – automaatne 9. Mitte arvestada, ei ole üldplaneeringu küsimus. foorisignalisatsioon, tõkkepuud ja kaabeldus. 10. Arvestada üldplaneeringu eelnõu koostamisel kavandatakse sellesse 10.Kavandatud on Tartu linnas sadamaraudtee likvideerimine. koridori magistraaltänav. Elering AS, Kavandatavate taristute objektide asukohad Tartu linna Arvestada kõigi punktidega üldplaneeringu eelnõu koostamisel. 22.11.2018 üldplaneeringu koostamiseks: 1. Planeeritakse 110 kV õhuliini Tartu-Tööstuse L144A asendamist 49 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev kaabelliiniga kogu pikkuses (eeldatav ehitusperiood on aastatel 2023- 2024). Samuti planeeritakse kogu pikkuses kaabelliiniga asendada 110 kV õhuliin Tööstuse-Anne L144B (eeldatav ehitusperiood on aastatel 2024-2026). 2. Seoses Eesti elektrisüsteemi sünkroniseerimisega Mandri-Euroopa sünkroonalaga rekonstrueeritakse 330 kV õhuliinid Balti-Tartu L300 ja Tartu-Valmiera L301 olemasolevas liinikoridoris. Eeldatavalt lõppevad rekonstrueerimistööd 2025. aasta detsembris. 3. 330 kV õhuliini Balti-Tartu L300 rekonstrueerimisel tõstetakse paralleelselt kulgev 110 kV õhuliin Tartu-Saare L157 rekonstrueeritava liiniga samadele mastidele. Olemasolevat ja planeeritavat olukorda kujutatakse joonisel 1. 4. 330 kV õhuliini Tartu-Valmiera L301 rekonstrueerimisel tõstetakse paralleelselt kulgev 110 kV õhuliin Tartu-Elva L148 rekonstrueeritava liiniga samadele mastidele. Olemasolevat ja planeeritavat olukorda kujutatakse joonisel 1. 5. Eleringi elektrivõrgu perspektiivsed muutused Tartu linnas alates aastast 2030: 5.1. Pikemas perspektiivis asendatakse 110 kV segaliini Emajõe-Tartu L8055 õhuliini osa kaabelliiniga. 5.2. Võttes arvesse Tartu linna perspektiivset koormuskasvu, planeeritakse ajavahemikus 2030-2032 Tartu-Ülejõe 110 kV kaabelliini paigaldamist (juhul, kui enne nimetatud perioodi mõni suurtarbija Eleringi võrguga ei liitu). Pikemas perspektiivis on võimalik Tartu-Ülejõe 110 kV kaabelliini pikendada Anne alajaamani. Tekkivat olukorda on kujutatud joonisel 2, kus punase joonega on tähistatud perspektiivset Tartu-(Ülejõe)-Anne 110 kV kontuuri (täpne liinitrassi asukoht määratakse koostöös Tartu linnaga) ning lilla joonega on tähistatud olemasolevat Tartu-Emajõe-Ülejõe-Anne 110 kV kontuuri. 5.3. Elering AS-le teadaolevalt plaanib Elektrilevi OÜ liituda põhivõrguga Kvissentali, Lemmatsi ja Ihaste piirkonnas. Selleks rajatavate alajaamade 50 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev asukohad on näidatud joonisel 3. Täpsema info saamiseks soovitame pöörduda Elektrilevi OÜ poole, kuna Elering AS-le teadaolevad jaotusvõrguettevõtte plaanid võivad olla muutunud. 5.4. Tartu-Emajõe L8055 liini masti nr 13 kõrvale on kavas rajada 110 kV jaotla. Selleks tuleb eraldada krunt suurusega 50x50 meetrit. Jaotla asukoht on kujutatud joonisel 4. Elektrivõrgu kaitsevööndid, millega planeeringu koostamisel peab arvestama. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada, et kaardil kujutatakse õhuliini trassi kui joonobjekti, aga elektriohutusest tulenevalt on piiratud tegutseda õhuliini kaitsevööndis. Kaitsevöönd on erinevaid elektripaigaldisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamiseks on kitsendatud selle ala kasutamisvõimalusi, kusjuures kaitsevööndi ulatus sõltub elektripaigaldise pingest. Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge on: - 35 kV (kaasa arvatud) kuni 110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit; - 220 kV kuni 330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit. Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Veekaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest meres ja järvedes 100 meetri kaugusel ning jõgedes 50 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Lisaks edastame olemasolevate elektriliinide ja sellega seotud tehnilise taristu asukohtade shape failid (Lisa 1), mis võimaldavad olemasoleva taristu kanda vektorkaardile. Elering AS-le kuuluvaid või planeeritavaid gaasitaristu objekte Tartu linnas ei ole 51 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev Fortum Tartu AS, Ettepanekud ja märkused Tartu linna üldplaneeringu 1. Arvestada. 27.11.2018 lähteseisukohtadele (LSK): 1. Punkti 1.3. „Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded all“, alalõigus 1.3.24. on toodud üldplaneeringuga määratav linna tehnovarustus. Leheküljel 9 käsitletud maasoojuse, päikese- ja tuuleenergia kasutamise lõigu pealkirjaks on „Taastuvenergia“. Leiame, et antud pealkiri on eksitav, sest maasoojuse, päikese- ja tuuleenergia on ainult mõned paljudest taastuvenergia liikidest ning Tartus tuleb ka üle 80% kaugküttest taastuvatest allikatest. Teeme ettepaneku, et maasoojuse, päikese- ja tuuleenergiat käsitleva lõigu nimetus oleks „Maasoojuse, päikese- ja tuuleenergia“, nii vastaks pealkiri lõigu sisule. 2. Arvestada. Teemat tuleb käsitleda KSH-s ja siis kui sealt ilmneb vajadus, 2. Lisaks sooviks tehnovarustuse alalõiku lisada, et üldplaneering tuleb seda kajastada üldplaneeringu eelnõus. hindaks kütte- ja jahutusviise ka energia tootmiseks vajaliku primaarenergia kasutuse ja selle keskkonnamõju seisukohalt. Ihaste Selts, 1. Maa- ja veealade üldised ehitus- ja kasutustingimused 1. Mitte arvestada. Linn ei näe ettepanekus kajastatud alade miljöölist või 27.11.2018 Linnaosade piirid on lähtuva linnaruumi muutustega ebaloogilised. identiteedilist ühtekuuluvust Ihastega, kuivõrd tegu on täna jäätmaaga, mis ei Palume uue üldplaneeringu lähteülesandesse sisse kirjutada ole kasutuses, hoonestatud ega oma elanikke. linnaosapiiride täpsustamine. Teeme ettepaneku käsitleda Ihaste linnaosana (tuginedes ÜP lisale Tartu elamuprognoos) maa-ala 2. Ihaste sillale on kavandatud juurdepääs Lammi tee ristmikult. Vana-Ihaste ja Idaringteest kuni linna piirini. Lammi tee ühendamiseks on kavandatud uus tänavakoridor. Ihaste tee ja Tartu 2. Magistraal- ja jaotustänavad idapoolse ringtee ristumise lahendustena kaaluti projekteerimise algstaadiumis Ootame üldplaneeringu lähteülesandes linna lähiasulate elanike ka kõnesolevatele teedele ristmiku väljaehitamist. Arvestades kaasnevaid liikumisteede (kodunt linna tööle ja kooli) lahenduste leidmist. liiklusvoogusid ja nende mõju Tartu idapoolse ringtee läbitavusele ning Ihaste Olemasolevas üldplaneeringus pole lahendatud Veibri ja Kabina küla tee liikluskoormuste kasvule ei peetud seda lahendust sobivaks ja projekteeriti elanike läbipääs otse Ihaste sillale. Seetõttu on läbi Ihaste kitsaste ning ehitati välja kõnesolevate teede ristumiskohta riste. Uue pealesõidu tänavate oluline transiitliiklus nii hommikustel kui õhtustel tipptundidel. rajamisega "Ihaste tee piirkonnas" kaasneb prognooside kohaselt liiklusintensiivuste oluline kasv Ihaste teel ja Tartu idapoolse ringtee läbitavuse vähenemine, mis on ebasoovitav areng. Ihaste poolt sillale pääsemise parandamiseks rajatakse kavandatud Ihaste tee ja Lammi tee vaheline ühendustänav. 52 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev 3. Laste- ja haridusasutused 3. Selgitus. Ihaste linnaosas olevad munitsipaalmaad on kas kaitsealused maad Olemasolevas üldplaneeringus on laste- ja haridusasutuste maa-ala või parkmetsad. Nimetatud maade hoonestamine ei ole põhjendatud. Asukoht eramaal. Palume üle vaadata piirkonna teised munitsipaalomanduses lasteasutuseks on kavandatud kinnistule Ihaste tee 18. Üldplaneering ei olevad maa-alad ning planeerida laste- ja haridusasutusterajamine määratle kooli omandivormi vaid asukoha. Linn on huvitatud munitsipaalmaa-alale. Vastavalt küsitluse tulemustele on Ihaste elanike kogukonnahoonele asukoha määramisest üldplaneeringus koostöös linnaosa sooviks lasteaia ja esimese kooliastmega kooli (algkool) rajamine elanikega, kuid ootab vastavaid esialgseid ettepanekuid piikonna elanikke Ihastesse. Üldplaneeringu lähteülesandes tuleb mõelda ka inimeste esindavatelt kodanikeühendustelt. kogunemise ja koostegevuse kohtadele. Ihaste piirkonnas pole ühtegi kogukonnamaja (seltsimaja, rahvamaja, vabaaja keskus vms), kus elanikud saaks teha ühistegevust, kus saaks koos käia nii eakad kui noored ning luua huvitegevuse võimalusi. Ettepanek on planeerida Ihastesse selline hoone. 4. Üldplaneeringute järjepidevus. 4. Võtta teadmiseks, arutada teemat üldplaneeringu eelnõu koostamisel. Mitmed väga olulised punktid kehtivas üldplaneeringus on täitmata ning need oleks otstarbekas üle kanda uude üldplaneeringusse. Riigimetsa Teave RMK halduses oleva metsamaa kasutuse perspektiivide kohta: Arvestada üldplaneeringu eelnõu koostamisel ja võtta esialgseks aluseks Majandamise Tartu linna administratiivterritooriumil on RMK halduses ca 3000 kõrgendatud avaliku huviga metsade ( KAH metsad) määramisel. Keskus, hektarit metsa, millest ca 1900 hektarit on majandusmets ja ca 1100 29.11.2018 hektarit kaitsealune mets. RMK peamisteks tegevusteks on metsa kasvatamine ja metsakaitse, metsa kasutamine ja kasutusse andmine puidu saamiseks, kõrvalkasutuseks, rekreatsiooniks, jahinduseks, teadus- ja õppetööks, metsamaterjali ja muude metsasaaduste müümine, metsataimede kultiveerimismaterjali ja dekoratiivtaimede kasvatamine ning müümine, puuseemnete varumine ja müümine ning RMK puhkealadel mitmekülgsete rekreatsioonivõimaluste korraldamine ja metsa kasutamise suunamine. Tartu linna administratiivterritooriumil paiknevad alljärgnevad RMK majandatavad külastuskorralduslikud objektid, mida arengukavast lähtuvalt on lähiaastatel kavandatud arendada ja kaasajastada: 53 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev Tiksoja lõkkekoht: http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tartu-jogeva- puhkeala/1656 Tiksoja matkarajad: http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tartu-jogeva- puhkeala/1646 Linnutee matka-ja rattarada: http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tartu-jogeva- puhkeala/1645 Rajast veidi eemal Ilmatsalu jõe ääres Lagle lõkkekoht: http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tartu-jogeva- puhkeala/1654 Tenno lõkkekoht: (sealt algavad Ilmatsalu ja Tüki rattarajad) http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tartu-jogeva- puhkeala/1649 Põllumajandus- Ettepanekud ÜP koostamiseks (seoses 01.01.2019 kehtima hakkava amet, uue maaparandusseadusega ja asjaoluga, et viimasel ajal on üha 03.12.2018 sagenenud probleemid heit- ja sajuvete ärajuhtimise ning maaparandussüsteemide edasise toimimisega uusarenduste piirkondades): 1. Olemasolevate maaparandussüsteemide eesvoolude ja truupide dimensioneerimisel ei ole algselt arvestatud võimaliku lisavee hulgaga, 1. Mitte arvestada teemaplaneeringu koostamise osas, põhiliste kraavide osas mis koguneb planeeritavatelt elamu ja ärimaa sihtotstarbega kinnistute leitakse lahendus üldplaneeringu eelnõu koostamise käigus. kaetud pindadelt ja mida soovitakse juhtida maaparandussüsteemidesse. Et tagada olemasolevate maaparandussüsteemide edasine tõrgeteta toimimine, teeme ettepaneku koostada teemaplaneering üldplaneeringus määratud tiheasustusega aladelt ja suurematelt arendusobjektidelt sajuvete ärajuhtimisel endise Tähtvere valla territooriumile. Planeeringu menetlusesse tuleks kaasata sademevee arendamisega seotud küsimustes endise Tähtvere valla territooriumil paiknevad Jänese, 54 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev Rahinge ja Rõhu maaparandusühingud, kes nimetatud piirkonnas sisuliselt pakuvad (sademe- ja heit)vee ärajuhtimise teenust. 2. Üldplaneeringus arvestada uue maaparandusseaduse 6. peatüki (§ 44-57) kõigi sätetega nii, et oleks tagatud ka peale planeeringus kavandatavate tegevuste ja meetmete elluviimist 2. Arvestada mahus, mis on kohane üldplaneeringu eelnõule. maaparandussüsteemide edasine nõuetekohane toimimine ja maaparandushoiutööde teostamise võimalus. 3. Kuna maaparandussüsteemide paiknemine maakorralduse, planeerimis- ja ehitustegevuste ning õigusaktide muutmise tõttu on 3. Arvestada üldplaneeringu eelnõu koostamisel. muutunud, tuleks üldplaneeringus kajastada maaparandussüsteemide kehtivad piirangud. 4. Viimasel ajal on sagenenud juhud, kus detailplaneeringute koostajad ja detailplaneeringust huvitatud isikud soovivad planeeritud elamute 4. Arvestada. Täiendada lähteseisukohti p.1.3.24.: määrata heit- ja sademevee heitvett immutada pinnasesse. Põllumajandusameti arvates on selline immutamise tingimused. tegevus maaparandussüsteemi (kuivendussüsteemi) maa-alal vastuolus Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusega nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende täitmise kontrollimise meetmed“. Nimetatud määruse § 6 lõige 4 kohaselt peab heit- ja sademevee immutamissügavus olema aastaringselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Maaparandussüsteemi (kuivendussüsteemi) rajamisel tagatakse normide järgi vegetatsiooniperioodil 0,45 m kõrgune põhjaveetase (kuivendusnorm). Seetõttu soovitame koostatavas üldplaneeringus ära märkida heit- ja sademevee immutamise tingimused. Rahandus- Ettepanekud Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH 1. Arvestada. Samas tuleb täiendavalt analüüsida kehtiva Tähtvere ministeerium, väljatöötamise kavatsuse kohta: üldplaneeringuga reserveeritud lahustükkidel asuvaid tiheasustusalasid ning Riigihalduse 1. Tartu linnapiirkonnas tihendada olemasolevaid tiheasumeid ning selgitada nende edasine arengusuund. minister tiheasumite laienemine saab toimuda vaid olemasolevatega külgneval 30.11.2018 alal, (maakonnaplaneeringu, edaspidi MP, p 3.1.3). 55 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev 2. Tartu linna tuumakuse nõrgenemise vältimiseks ning linnakvaliteedi 2. Arvestada, täiendada lähteseisukohti. tõstmiseks tuleb tihendada linnaruumi ja hoonestust kesklinnas, sh taotleda regionaalselt oluliste hoonete ehitust kesklinna (MP p 3.2.1). 3. Arvestada, täiendada lähteseisukohti. p1.3.22: lisada: Töötada välja „pargi ja 3. Tartusse kui toimepiirkonna keskusesse ja kõrgema tasandi teenuste kõnni“ lahendus sisemise ringtee kontaktvööndis ning „pargi ja sõida“ osutuskohta tulijaile tagada parkimisvõimalus ehk „pargi ja kõnni“ lahendus välimise ringtee kontaktvööndis. põhimõtte lahendus (MP p 4.1). 4. Arvestada üldplaneeringu eelnõu koostamisel. 4. Tartu linn koos ümbruse Vahi, Kõrveküla, Lohkva, Veibri, Ülenurme, Tõrvandi, Soinaste, Räni, Õssu, Märja ja Tähtvere tiheasumitega moodustab Tartumaal suurima ja olulisima Tartu linnapiirkonna, mille arengut tuleb suunata kogu ala tervikuna hõlmava üldplaneeringuga (MP p 5.1). Ehkki algatatud üldplaneering kogu eelnimetatud ala ei hõlma, saab tagada tee/tänavakoridoride ning rohe- ja puhkealade sidususe. 5. Tiheasumite avalik ruum (tänav) peab olema võrdselt mugav 5. Arvestada üldplaneeringu eelnõu koostamisel. jalakäijale, ratturile ja mootorsõiduki juhile (MP p 8.1.1). 6. Kiire ja ohutu Tartusse sisenemine/väljumine ning ümbersõit tagada 6. Arvestada üldplaneeringu eelnõu koostamisel. kõiki põhimaanteid ühendava ringmagistraali kaudu (MP p 8.1.3). 7. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse 7. Arvestada. Täiendada KSH VTK-d. asjakohasuse ja piisavuse kohta Rahandusministeeriumil märkusi pole. Lähtudes maakonnaplaneeringus määratud Tartu toimepiirkonna suurusest ja tähtsusest Eestis, teeme ettepaneku hinnata üldplaneeringu lahenduse mõju Tartu kui toimepiirkonna keskuse toimimisele. 8. Planeerimisseaduse kohast üldplaneeringu ülesannet „planeeringuala 8. Teadmiseks võetud. Linn teeb nimetatu osas jätkuvalt koostööd üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas rahandusministeeriumiga. projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine“ võiks käsitleda 56 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev kompleksselt ja veebipõhises rakenduses tervikuna hoomatavalt. Palun kaaluda lähteseisukohtade punktis 1.3.18 nimetatud maakasutuse juhtotstarvete eraldi määramise kohasust ja vajadust olukorras, kus planeeringukohane juhtfunktsioon ja hoone tegelik kasutusotstarve ei pruugi ühilduda. Kui määratakse kesklinna piir (lähteseisukohtade punkt 1.3.2), peaks alal olema vastav planeeringu ülesannete lahendus. Arvestada. Toetame Tartu linna püüdlusi üldplaneeringu vormistuse kaasajastamisel – sisuliselt on kõik planeeringus määratu ruumiandmed ehk ühtse ruumimudeli osad. Kambja Ettepanek üldplaneeringu koostamiseks: vallavalitsus, Kambja valla ettepanek on üldplaneeringus näidata võimalus Tähe 19.11.2018 tänava pikenduse kaudu Tartu linna ja Kambja valla ühendamiseks. Mitte arvestada. Tähe tänava ja Ringtee tänava ristmiku lahendus ei võimalda Kuna üldplaneering koostatakse ca 10-15 aasta perspektiivis, siis siin tehtud ettepaneku realiseerimist. Valla liiklusprobleemid tuleb lahendada ühendustee küsimus võib tulla päevakorda ka alles aastate pärast, kuid riigi maanteevõrgu võimalusi kasutades. Soinaste küla ruumilist arengut kujundades peaks ühendusteega arvestama. Hetkel koostatakse detailplaneeringut Soinaste külas Kuslapuu 1 (94901:006:0236), Kasela (94901:001:0287), Karli (94901:001:0288) kinnistute kohta, kus planeeringuala suuruseks on ca 43 ha. Samuti on esitatud Kambja Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise ettepanek Lehise (94901:006:0687) maaüksusele detailplaneeringu algatamiseks (ca 6 ha). Lisaks koostatakse detailplaneeringuid Kastre vallas ning kogu liiklusvoog jõuab mööda Tõrvandi-Roiu-Uniküla teed ning Tartu maanteed Tartu linna. 2017 aastal koostatud liiklusloenduse andmeil on Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee liiklussagedus 4453 autot ööpäevas. Ülenurme suunalt lisandub veel 4562 sõidukit ning Tartu linna jõuab Tartu maantee kaudu juba kokku üle 9000 sõiduki. Leiame, et liikluse hajutamine ja linnaga lisanduva ühendustee rajamine hajutaks oluliselt liikluskoormust. Üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta Kambja vallal ettepanekuid ei ole. 57 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev Luunja Ettepanekud Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH vallavalitsus, väljatöötamise kavatsuse kohta: 19.11.2018 1. Punktis 1.3.8. täpsustada sinivõrgustiku olemust ja määramise 1. Arvestada. tingimusi; 2. Arvestada, täiendada KSH VTK-d, samas tuleb analüüsida ka Lohkva 2. Hinnata ja analüüsida Lohkva tööstuspiirkonna ettevõtete tegevust tööstuspiirkonna ettevõtete tegevusest tulenevaid maakasutuse piiranguid piiravaid mõjusid; linna territooriumi osas. 3. Analüüsida ja hinnata planeeritud maakasutuse ja teedevõrgu (Luunja 3. Arvestada nii Luunja valla üldplaneeringu koostamisel koostöö tegemisel, valla puhul eeskätt Ihaste piirkonna) mõju naabervaldade elanike kui linna üldplaneeringu koostamisel ja koostöö tegemisel Luunja vallaga. tervisele, heaolule ja sotsiaal-majanduslikele vajadustele; 4. Hinnata rohevõrgustiku sidusust ja ühilduvust naabervaldade 4. Arvestada üldplaneeringu eelnõu koostamisel. rohevõrgustikega, Luunja valla osas eeskätt Emajõe kalda- ja puhkeala jätkuvust; 5. Mitte arvestada, nimetatud võimalikke mõjusid saab hinnata 5. Looduskeskkonna puhul hinnata võimalikke mõjusid linnalähiala maakonnaplaneeringuga. metsadele. Ettepanekud Tartu linna üldplaneeringu koostamisel: 1. Luunja Vallavalitsus esitas 26.05.2016. a kirjaga nr 7-2/676-1 Tartu Linnavalitsusele ettepanekud Tartu linna üldplaneeringu eskiislahendusele. Tartu linn arvestas esitatud ettepanekud ainult osaliselt. Eeltoodust tulenevalt esitame ettepanekud uuesti tagamaks magistraaltänavate võrgustiku katkematu ja terviklik süsteem linna piiril ning ohutu, kiire ja sujuv ühendus Tartu linnalähivööndi ja linna vahel ning siduda linna terviserajad ja kergliiklusteed maakonna omadega Luunja valla suunal: 1.1. planeerida jaotusmagistraali pikendus Hipodroomi tänava lõpuni 1.1. Arvestada. Sätestada üldplaneeringu eelnõus, et Tartu linna koos kergliiklusteega; territooriumil paikneva Hipodroomi tänava magistraaltänavaks ümberehitamise eelduseks on Luunja valla poolt selle territooriumil Hipodroomi tänava pikenduse väljaehitamine ja ühendamine 22252 Lohkva - 58 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev Kabina-Vanamõisa teega. 1.2. planeerida jaotusmagistraali pikendus Lõkketule tänaval lõigus Hipodroomi tn – Veibri tee koos kergliiklusteega; 1.2. Arvestada. Jaotusmagistraal kavandada üldplaneeringu eelnõus alates Kasesalu tänavast kuni linna piirini. 1.3. planeerida E. Wiiralti tänav ja Lõuendi tänav jaotusmagistraaliks või 1.3. Mitte arvestada. Lõuendi tänaval E. Wiiralti tänava lõpus puudub kohalikuks jaotustänavaks koos kergliiklusteega; nõuetekohase tänava rajamiseks vajalik maa ala. Samuti on elamualale läbiva liiklusega tänava kavandamine vastuolus Tartu linna tänavate planeerimise 2. Hinnata liikluskoormuse vastastikuseid mõjusid Tartu linna ja Luunja põhimõtetega. valla teedevõrgustikule (sh. ühistranspordi piisavust linnalähivööndis, elanike vajadustest lähtuvalt liinide ümber struktureerimist) ning 2. Arvestada osaliselt. Täiendada lähteseisukohtade p.1.3.22: Hinnata keskkonnasäästliku liiklemise võimaluste piisavust (sh. kergliiklusteede liikluskoormuse vastastikuseid mõjusid Tartu linna ja naabervaldade võrgustiku arendamist ja sidumist Luunja valla olemasolevate ning teedevõrgustikul. Tulemusi arvestada tänavatevõrgu kavandamisel. kavandatavate kergliiklusteedega). Muuta Pääsusilma, Lõkketule ja Kesakanni tänavate liikluskorraldust läbilaskevõime suurendamiseks (sh Mitte arvestada kvartalisiseste tänavate liikluskorralduse ettepaneku osas. teeme ettepaneku avada Kesakanni tänav liikluseks omavalitsuste piirilt); 3. Valglinnastumise mõjude analüüsimisel Tartu linna tänavavõrgule 3. Arvestada. Täiendada lähteseisukohtade p.1.3.22: Hinnata teeme ettepaneku käsitleda koostöös naaberomavalitsustega mõjusid liikluskoormuse vastastikuseid mõjusid Tartu linna ja naabervaldade laiemalt (nt naaberomavalitsuste territooriumil 10-15 km raadiuses või teedevõrgustikul. Tulemusi arvestada tänavatevõrgu kavandamisel. rohkem); 4. Luunja vald on seisukohal, et Kasesalu tee, Lõuendi tänav T1 ja 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee ristmik tuleb liiklusohutuse tõstmiseks 4. Mitte arvestada. Üldplaneeringuga samatasandiliste ristmike tüüpe ei lahendada teisiti (nt ringristmikuna). Palume Tartu linna määrata. üldplaneeringus sellega arvestada; 5. Arvestada. Tartu linna idapoolne ringtee on oluline osa Tartu linna 5. Käsitleda võimalusel Tartu linna üldplaneeringus (nt seletuskirjas) Tartu linna idaringtee viimase etapi (lõigus Luunja vald - Tartu vald) 59 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev elluviimist koostöös naaberomavalitsustega; välimisest ringteest. 6. Analüüsida Rail Baltica mõju Tartu linna arengule (võimalik ääremaastumine) ja raudteeühenduste võimalusi Rail Balticaga; 6. Mitte arvestada, nimetatu on liigilt üldisemate planeeringute küsimus. 7. Hinnata ja analüüsida tehnovõrkude jätkuvust linnalähivööndis (Luunja vallas Veibri küla, Lohkva küla ja Rõõmu küla suunas). 7. Mitte arvestada. Tehnovõrkude lahenduse aluseks on võrguettevõtete tehnilised tingimused ja arengukavad. Ihaste Elanike Ettepanekud Tartu linna üldplaneeringu ja KSH koostamiseks: Liit, 1. Planeerida Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3A kinnistute 1. Mitte arvestada. Hipodroomi 4 krunt on eraisiku omandis. Kehtiva 20.11.2018 maakasutuse sihtotstarbeks üldkasutatav maa/roheala juhtotstarve üldplaneeringu koostamisel sõlmiti krundi omanikega kokkulepe, kus 40% (vastavalt 14.08.2018.a esitatud 2275 inimese poolt allkirjastatud ulatuses krundi hoonestamisel antakse ülejäänud metsa-ala linnale. Kohalik petitsiooni Ihaste Metsa Kaitseks nõudmisele). omavalitsus kui planeerimise korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, Kahe viimase üldplaneeringu koostamisel (2005. ja 2017. a) on jätkuvalt sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise vähendatud Ihaste linnaosas rohealasid ning muudetud need põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need elamumaaks. See ei ole kooskõlas linna üldisemate arengustrateegiate planeeringulahendusse. Linnal tuleb planeeringumenetluses osapoolte huvide ja visiooniga. Kuna kehtiv üldplaneering ei näe ka ette Ihastesse kaalumisel arvestada nii avalikku huvi kui huvitatud isikute õigusi ja huve. Isiku munitsipaalkoolide ja -lasteaedade rajamist, siis on põhjendamatu sel õigus ehitada ei või olla avaliku võimu poolt riivatud enam, kui seda nõuavad määral elamumaa juurde tekitamine. KSH läbiviimisel käsitleda ilmselgelt domineerivad legitiimsed avalikud ja kolmandate isikute huvid. alternatiivse arengustsenaariumina Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3A Planeerimisel on püütud leida tasakaal avaliku huvi ja erahuvi vahel. Lisaks ei kinnistute kavandamist täies ulatuse rohealana. Ühtlasi käsitleda ole avalikuks huviks üksnes haljasala, vaid ka piirkonna miljöösse sobituvad Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3A elamumaaks kavandamise mõju hoonestusmahud jms. Linn ei kavanda alternatiivide kaalumist inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele üldplaneeringus, kuna antud ala osas on menetlemisel detailplaneering. mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele. 2. Planeerida laste- ja haridusasutuste maa Ihaste linnaosas paiknevale 2. Selgitus. Ihaste linnaosas olevad munitsipaalmaad on kas kaitsealused maad munitsipaalmaale. või parkmetsad. Nimetatud maade hoonestamine ei ole põhjendatud. Asukoht Tartu linna arengustrateegia eesmärkide hulgas on välja toodud nii lasteasutuseks on kavandatud kinnistule Ihaste tee 18. Üldplaneering ei vajadusepõhine lapsehoiuteenuste ja lasteaiakohtade tagamine kui ka määratle kooli omandivormi vaid asukoha. põhikoolide väljakujundamine tugevate ja omanäoliste kogukonna- koolidena, mis pakuvad laste arenguks loovat ja turvalist õpikeskkonda. 60 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev 3. Planeerida Ihastesse kogukonnahoonele sobiv maa-ala. Arengukava 3. Arvestada. Linn on huvitatud kogukonnahoonele asukoha määramisest kohaselt soovib linn kaasa aidata kogukonna kohtumispaikade tekkele, üldplaneeringus koostöös linnaosa elanikega, kuid ootab vastavaid esialgseid tagada noortekeskuse teenuse, huvitegevuse ja -hariduse mitmekesisus ettepanekuid piikonna elanikke esindavatelt kodanikeühendustelt. ja kättesaadavus Tartu linna erinevates piirkondades. Linnaosa piiri muutmise ettepanek: Mitte arvestada. Linn ei näe ettepanekus kajastatud alade miljöölist või Lähtuvalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS) ning Tartu identiteedilist ühtekuuluvust Ihastega, kuivõrd tegu on täna jäätmaaga, mis ei Elamuprognoosist teeme ettepaneku muuta Ihaste linnaosa piiri liites ole kasutuses, hoonestatud ega oma elanikke. Ihaste-poolse ringteetaguse Kesk-Annelinna ala Ihastega, kuivõrd see on kooskõlas juba toimunud muudatustega linna ruumistruktuuris (Idaringtee ja viadukti rajamine). Ettepanek algatada Hipodroomi 4/ Männimetsa 3A kinnistute Mitte arvestada. Keskkonnamõjude hindamise vajalikkust kaaluti algselt detailplaneeringu (DP-04-019) elluviimisega kaasneva keskkonnamõju tulenevalt üldplaneeringu muutmise ettepanekust, kaitsealuste taimeliikide strateegiline hindamine esinemisest, naabruses asuvate puurkaevude ja varasema üldplaneeringuga Tartu linna üldplaneeringu koostamise algatamise üheks põhjuseks on alale kavandatud ridaveehaardest. Planeeringu koostamise käigus on jõutud ka kliimamuutustega seonduvate riskide leevendamise vajadus ning lahenduseni, mis on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Koostöös rohealade olulisel määral vähendamine kujutab sellist riski kindlasti nii Keskkonnametiga hinnati eelnimetatud teemasid ekspertarvamuste ja Tartule kui ka konkreetsemalt Ihaste linnaosale. veehaarde omaniku seisukohast. Kaitsealuste taimede osas koostati inventuurid ja ekspertarvamused, mille tulemusena kavandatakse püsielupaiga moodustamist, puurkaevude osas koostati hüdroloogiline ekspertarvamus, Männimetsa tee 3 ja Hipodroomi 3B asuvad puurkaevud ei kuulu ridaveehaardesse ning nende vahelisele alale ei kavandata uusi puurauke. Tartu Liiklejate Ettepanekud Tartu linna üldplaneeringu koostamiseks: 1. Arvestada, täiendada lähteseisukohtade p. 1.3.22: Analüüsida, kuidas Koda, 23.11.2018 1. Kaaluda kas linna siseringi ehitus (Ropka sild - sadamaraudtee - kavandatav liiklusskeem, mh sisemine ringtee täidab varemkoostatud Vaksali) on võimalik, majanduslikult otstarbekas ja kooskõlas linna arengukavade eesmärke ja mõjutab modaalset jaotust. teiste sõnastatud arengueesmärkidega. Nimelt: • ÜP 2030+ lk. 10. Prioriteediks on kergliikluse ja jalgsi käimise ning ühistranspordi arengu jõuline suunamine üldplaneeringuga. • ÜP 2030+ lk. 145. Autoliikluse vähendamise eesmärgil seatakse üldplaneeringu üheks peamiseks eesmärgiks nii kõnniteede kui ka 61 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev kvaliteetsete jalgrattateede ja marsruutide rajamine ja tähistamine. (lisatud viäljavõtted Tartu linna arengukavast 2018-2025, Tartu linna transpordi arengukavast 2012-2020 ja Tartu linna säästva energiamajanduse tegevuskavast aastateks 2015-2020) Siseringi ehitamine töötab vastu linna autoliikluse vähendamise eesmärgile kuna maailma senise kogemuse põhjal saab väita, et selle ehitamine ei aita vähendada autoliiklust, vaid vastupidi (lisatud lingid uurimustele) ja selgitused: uute mugavate võimaluste loomine mootorsõidukitega liiklemiseks (nagu sisering) rahuldab potensiaalset seni rahuldamata auto kasutamise nõudlust (latent demand) ja seega suurendab autokasutust jalgsi käimise, jalgrattasõidu ja ühistranspordi arvelt (muudab linna modaalset jaotust). See ei ole kooskõlas üldplaneeringu eesmärgiga soodustada just kergliikluse ja ühistranspordi arengut, vaid tegelikult töötab nendele eesmärkidele risti vastu. Kõige kurvem on muidugi see, et selliste teede põhjustatud autoliikluse kasv tähendab, et pikemas perspektiivis ei leevenda see ka autoliikluse ummikuid. Lisatud majandusliku tasuvuse arvutamise printsiibid antud (siseringi) lahenduse korral. Tasuvuse võrdlemiseks võiks võtta ükskõik millised ühistranspordi või kergliikluse edendamise projektid, mis reaalselt vähendavad summaarset autode läbisõitu linnas. 2. Ettepanek defineerida ümber magistraaltänavavõrgu arengu 2. Arvestada vajadust ümber defineerida magistraaltänavate mõiste. eesmärk. Täiendada lähteseisukohtade p.1.3.22: Kavandada magistraaltänavavõrk Praegu on ÜPs (lk 141) defineeritud nii, et "Magistraaltänavavõrgu selliselt et linnaosadevahelise liiklus kulgeb vastava kategooria tänavatel. arengu eesmärk on linnaosade vahelise liikluse ümbersuunamine Magistraaltänavavõrk peab tagama olukorra, kus väheneb elamualasid läbiv kesklinnast." , aga tegelikult peaks magistraaltänavavõrgu arengu transiitliiklus. eesmärk olema linnaosade vahelise liikluse ümbersuunamine kõikidelt elamualadelt, mitte ainult kesklinnast. Seega ei ole praegune sõnastus põhjendatud. Kõige efektiivsem ja linna arengueesmärkidega kooskõlas olev moodus mootorsõidukite liiklust kesklinnas vähendada on järgida üldplaneeringu 62 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev esimest liiklusega seotud eesmärki "Prioriteediks on kergliikluse ja jalgsi käimise ning ühistranspordi arengu jõuline suunamine üldplaneeringuga...", mille elluviimine vähendab autoliiklust nii kesklinnas kui ka kõikidel teistel tänavatel. Puhka Jalga Meie üldine mure ja ettepanek on kindlasti see, et Ilmatsalu ja Tüki Arvestatud LSK punktis 1 „ÜP koostamise eesmärgid ja põhimõtted“: Linnalise MTÜ, piirkonnas säiliks looduse lähedus. Selle all ma pean silmas asustuse laienemine ei saa toimuda väärtuslike põllumaade, väärtuslike 23.11.2018 matkaradasid ja ka Ilmatsalu järve, mis kahjuks on taas kinni kasvamas. maastike ja puhkemetsade arvelt. Linna rohealad ja selle mahus olevad Kuumal suvel oli näha, et järjest rohkem inimesi leidis tee just Ilmatsalu puhkealad peavad moodustama tervikliku, sidusa, turvalise võrgustiku. järve äärde, kuid kahjuks varsti võib see olla nii kinni kasvanud, et siin pole võimalik üldse ujuda. Loodus ja järv siin juures on üks osa meie planeeritud mõtetest seoses Tellise tee 2 planeeringuga ja arenguga. Meie eesmärk on pakkuda tulevikus inimestele võimalust nautida loodust ja pakkuda loodusmatkasid ja puhkamisvõimalust. Ka punktis 1.3.8. on välja toodud et soovitakse määrata rohe- ja sinivõrgustik ja eelnevas punktis tuuakse samuti välja, et tuleks ära määrata looduskooslused, kindlasti võiks Ilmatsalu ja Tüki piirkonnas arvestada nende aladega ja need määratleda ära, et neid oleks võimalik kaitsta ja et endises Tähtvere vallas jääks ikkagi alles hajaasustusala, mitte ei hakata siia planeerima elamurajoone. Eesti Maaülikool, Ettepanekud ja märkused Tartu linna üldplaneeringu 27.11.2018 lähteseisukohtadele (LSK): 1. Täiendada LSK punkti 1.3.15 järgmiselt: Määrata tiheasustusaladel 1. Mitte arvestada. Hoone kõrguspiirangu määramine on linnaruumi ühtset arhitektuurset iseloomu ja/või linnaehituslikku tervikut omavate kujundamisel üks olulisemaid elemente. Üldplaneeringuga antakse üksuste kaupa detailplaneeringute koostamise ja kõrguspiirang ühesena või paindlikuna sõltuvalt asukoha linnaehituslikust projekteerimistingimuste väljastamise aluseks olevad tingimused, tähtsusest. sealhulgas üksuse linnaehitusliku arengu eesmärk ja arengusuunad, ning vastavalt vajadusele hoonete kõrguspiirang, maksimaalse ehitusmaht, ehitusjoon, haljastusnõuete, krundi suurus, jms. Määrata põhilised arhitektuuri- ja planeerimisnõuded hajaasustuses olevate ja kavandatavatele majapidamistele. (LSK punktis 1.3.18 kirjeldatud 63 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev paindlikkuse huvides) 2. Tänava rolli avaliku linnaruumi kujundamisel ning tänava erinevust teest tuleks rõhutada rohkem. Selleks täiendada LSK punkti 1.3.22: 2. Arvestada üldplaneeringu eelnõu koostamisel. Üldplaneeringuga määrata transpordivõrgustik ja liikluskorralduse üldised põhimõtted linnas. Transpordivõrgustikuna käsitleda linnas kergliiklusteid, autoteid ja tänavaid, sildu, eritasandilisi ristmikke, tunneleid, parklaid, raudteed ja trammiteid. Anda transpordivõrgustiku toimimiseks ja ehitamiseks vajalikud maa-alad. Selleks inventariseerida tänavad, teed ja sillad ning luua toimiv teedestruktuur, määrates tänavate ja teede liigid ja andes neile vajalikud gabariidid. 3. Täiendada LSK punkti 1.3.24 Sademevesi ja maaparandussüsteemid: 3. Arvestada. Kaardistada praegused maaparandussüsteemid (asukoht, kitsendused, kuuluvus, senised lepped kasutamise ja hooldamise kohta, keskkonnanõuete täitmine, avalik huvi) ja näidata perspektiivsed lahendused, sealhulgas sademevee kogumise ja immutamise võimalused tiheasustusaladel. Tartu Veevärk Ettepanekud ja märkused Tartu linna üldplaneeringu AS, 29.11.2018 lähteseisukohtadele (LSK): 1. LSK punkti 1.3.20. lisada tekst: Tuleb põhjendada, miks üksik objekt 1. Mitte arvestada. Muinsuskaitseala on kehtestatud Vabariigi Valitsuse või piirkond vastab muinsuskaitse tingimustele ning ära kirjeldada määrusega ja mälestised on tunnistatud kultuurimälestiseks kultuuriministri prognoositavad täiendava kulud, mis objekti omanikule või ühiskonnale määrustega, mis põhinevad uuringutel ja hinnangutel. Mälestiste kirjeldused ja sellega kaasnevad tunnused on leitavad Muinsuskaitseameti riiklikust registrist. Nende andmete dubleerimine ÜP-s ei ole põhjendatud. Finantsanalüüsi koostamine ei ole ÜP ülesanne 2. LSK punkti 1.3.21. lisada tekst: Tuleb põhjendada, miks üksik objekt või piirkond vastab miljööväärtuslikele tingimustele ning ära kirjeldada 2. Selgitus. ÜP-s antakse piirkonna väärtuste kirjeldus piirkonnale tervikuna ja prognoositavad täiendava kulud, mis objekti omanikule või ühiskonnale miljööväärtuslikele üksikobjektidele eraldi. Tartu linnas paiknevate sellega kaasnevad miljööväärtuslike üksikobjektide ja miljööväärtuslike alade määramisel on lähtutud K. Ontoni ja A. Kulbachi koostatud uuringust "Tartu linna miljööväärtusega hoonestusaladel asuvate ehitiste väärtushinnang" (koostatud novembris 2015). Endise Tähtvere valla miljööväärtuslike alade kohta on 64 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev analoogne uuring koostamisel. Finantsanalüüsi koostamine ei ole ÜP ülesanne 3. Lahendada Põhja-Tartu linnaosade omavaheline ühendamine. 3. Mitte arvestada. Linn on lähteseisukohtades sätestanud, et Tartu linna kui Kaaluda kehtiva üldplaneeringuga kaotatud Tähtvere sillale vajaliku asustusüksuse puhul jäädakse kehtiva üldplaneeringu põhilahenduse juurde. koridori taastamine tingimustel, et ei lõhutaks EMÜ kämpuse tervikut, Põhilaheduses käsitletud silda objektina ette ei nähtud. Tähtvere puhkealade tervikut ja ei halvendataks mõlemad pool jõge elamute tingimusi. 4. LSK punkti 1.1 lauset täiendada selliselt: Üldplaneeringu lahendus peab looma eeldused kinnistute veega varustamisele, kinnistute reovee, 4. Arvestada. sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimisele reoveekogumisaladel. 5. LSK punkti 1.3.24 lõiku „Sademevesi ja maaparandussüsteemid“ lisada tingimuseks, et arvestades kliimamuutusi tuleb määrata 5. Arvestada. maksimaalsed kinnistute kõvakattega kaetavad pinnad koos haljastuse ja vajalike puhverrajatistega. 6.. LSK punkti 1.3.24 lõigu „Taastuvenergia“ viimast lauset täiendada: ... tagamaks pika-aegne põhjaveevaru ohutus ja selle baasil linna 6. Arvestada. veevarustuse jätkusuutlikkus. Tartu Ettepanekud Tartu linna üldplaneeringus arvestamiseks: Arvestada üldplaneeringu eelnõu koostamisel, lõplikud lahendused selguvad Teaduspark, SA Tartu Teaduspark asub täna kinnistutel Riia 181a, ja Teaduspargi 5- planeeringu protsessis. 30.11.2018 13. Täna plaanis kasutada seda ala ettevõtluse alana ja võimalusel renoveerida ja tihendada. Järgmisena näeme laienemist Tartu Ülikooli kinnistutele Riia 193 ja Teaduspargi 1, millised asuvad Riia mnt ja Optika tänava ja Teaduspargi tänava vahel. Sinna omal ajal planeeritud 3 ärimaja tehnoloogiapõhistele firmadele. See tooks piirkonda 1000 uut töökohta. Edasi kinnistu Riia 195 Optika tänava äärde oleks mõistlik ehitada ärihooned tehnoloogiapõhistele firmadele. See tooks piirkonda veel 1000 töökohta. Kinnistu tagumine osa võiks olla spordi ja puhkeala arvestades Tera kooli vajadusi ja piirkonna atraktiivsuse suurendamise vajadust. Edukate firmade töötajad vajavad atraktiivset ümbrust. Pikemas perspektiivis planeerib teaduspark koostöös Tartu Ülikooliga 65 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev ehitada uued labori- ja kontoripinnad Maarjamõisa väljale. Praegu tegeleme soovijate kaardistamisega ja investorite otsimisega. Hoonete planeeritav maht 10 kuni 15000 m2 olenevalt startup ettevõtete vajadustest. Uutes majades näeme maailmas populaarsete nn koostöötamise ruumide arendamist ( co-working space). Oleme täna aktiivsed ka kesklinnas Narva mnt 3 majas, kus asub meie Spark Demokeskus, Tartu Regiooni Energiaagentuur ja Kiirendi Buildit ja ESA BIC kosmoseinkubaator. Kokkuleppel Tartu Ülikooliga arendame tudengiinkubaatorit ja koostöö pindasid DELTA majas. Näeme just koostöötamise ruumide vajaduse kasvu kesklinna piirkonnas. Supilinna Selts, Eriarvamus ÜP lähteseisukohtade osas: 30.11.2018 Supilinna Selts jääb punktis 1.3.3 eriarvamusele. Selts on kindlalt seisukohal, et linnaosa ruumilise arengu põhimõtteid ja arenguid Arvestada ja integreerida teemaplaneering selle sisu muutmata üldplaneeringu suunavaid tingimusi tuleb, nagu varemgi, käsitleda iseseisvana. eelnõusse. Põhjuseks on Supilinna puudutava planeeringulahenduse koostamisel toimunud erakordselt põhjalik analüüs, mille tulemuseks on palju suurem täpsusaste võrreldes linna teiste miljööväärtuslike aladega. Me ei näe võimalust, et selle lahenduse sidumisel ülejäänud üldplaneeringu lahendusega oleks võimalik tagada Supilinnale omaste tingimuste säilimine, mis aga on eluliselt vajalik Supilinna eripära edasikandmisel. Supilinna Selts palub Supilinna osas Tartu linna uude üldplaneeringusse üle kanda 2017. a kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu lahenduse. Põhjendame: selle dokumendi näol on omakorda tegu 2014. a kehtestatud Supilinna linnaosa teemaplaneeringu lahendusega, mille koostamine oli üle seitsme aasta kestnud pikk ja põhjalik protsess. Oleme seisukohal, et teemaplaneeringuga kehtestatud tingimused on hea avalik kokkulepe, mille muutmiseks praegu vajadus (veel) puudub. Eesti Keskkonna- Ettepanekud ja märkused Tartu linna üldplaneeringu ühenduste Koda, lähteseisukohtadele (LSK): 03.12.2018 1. Lisada LSK punkti 1.1. põhimõte, et üldplaneering peab tagama linna 1. -3. Arvestada. toimimiseks ja elanike heaoluks oluliste ökosüsteemiteenuste 66 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev olemasolu ja kättesaadavuse. 2. Linnaruum saab oskusliku planeerimise korral panustada nii elanike heaolusse kui ka looduskeskkonna seisundi parandamisse (ja seeläbi ka erinevate ökosüsteemiteenuste kättesaadavusse). Soovitame lisada LSK punkti 1.2. põhimõtte, et linnaruumi rohevõrgustiku kujundamisel, rohealade loomisel ning hajaasustuse planeerimisel soositakse iseloomuliku looduskeskkonna säilimist ning looduslikel liikidel tuginevat mitmekesist haljastust. 3. Lisada LSK punkti 1.3.8 “Määrata rohevõrgustik ja sinivõrgustik ning nendega seotud ökosüsteemiteenused.” 4. Lisada LSK punkti 1.3.22. “Hinnata trammiliinide JA KÖISRAUDTEE kui 4. Arvestada trammiliinide osas. Uue tehnotaristu (köisraudtee) PERSPEKTIIVSETE ühistranspordiliikide …” üldplaneeringuga kavandamist ei pea linn otstarbekaks, kuna praegused ja planeeritud transpordiliigid ja -ühendused tagavad eeldatavasti üldplaneeringu arvestusperioodil linna planeeritud arengust tingitud transpordivajaduse rahuldamise. Üldplaneeringu liikluse osas lahendatakse nii kergliikluse, ühistarnspordi kui ka autotranspordi vajadused. Eraldi kaalutakse trammiliinide rajamise otstarbekust. Autotranspordi osas võetakse arvesse ka autode arendamise tulevikutrendidega seonduvat (isesõitvad autod ). 5. Lisada LSK punkti 1.3.24. Veevarustus ja kanalisatsioon “Tartu linnas 5. Mitte arvestada. Rollijaotus ei ole üldplaneeringu määrata. tegutseva kahe veefirma – Tartu Veevärgi ja Emajõe Veevärgi – arenguperspektiivid, sh võrkude sidusus, koostöö teenuste osas, rollijaotus, perspektiivne liitumine.” Ettepanekud ja märkused Tartu linna üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsusele: 1. Lisada planeeringu põhjendusena “KSH on iseäranis vajalik, kuna 1. Arvestada. erinevalt Tartu linna üldplaneeringutest pole endise Tähtvere valla üldplaneeringutele KSH-d läbi viidud.” 2. Arvestada põhimõtteid. 2. Üldplaneeringu ja selle KSH puhul on ebaadekvaatselt vähe viiteid nii plaanitavate tegevuste kliimamõjule kui kliimamuutuste mõjudele linnas. Lisada uue uuritava alajaotusena “Üldplaneeringuga 67 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev kavandatavate tegevuste panus kliimamuutustele” või “Üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste mõju linna süsinikujalajäljele”. Lisaks peab pikemaajalisi arenguid silmas pidades arvestama ökosüsteemiteenuste integreerimisega planeeringutesse ja majandusarvestusse. Selleks peab üldplaneeringu raames kaardistama ja hindama ökosüsteemiteenuseid ning tagama, et KSH puhul hinnatakse erinevate ökosüsteemiteenuste pakkumise ja kättesaadavuse muutumist. 3. Alajaotuses “Mõju pinnaveele ja põhjaveele” lisada “Uurida tegevuste 3. Arvestada. KSH-s hinnata üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste mõju mõju Emajõe vesikonna veemajanduskavas sätestatud veekvaliteedi Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas 2015-2021 sätestatud veekvaliteedi eesmärkide täitmisele.” eesmärkide täitmisele 4. Alajaotuses “Mõju välisõhu kvaliteedile” lisada “Uurida planeeringus 4. Arvestada osaliselt, KSH VTK-s sätestada transpordisektori ja elamute plaanitavate tegevuste mõju peenosakeste PM2,5 ja PM10 kütmise mõju õhukvaliteedile (tuginetakse olemasolevatele andmetele, emissioonidele, nagu transpordisektorist ja elamute küttest (sh uuringutele). Üldplaneeringu täpsusaste ei võimalda hinnata, kuidas muutuvad ahiküttest) lähtuvalt.” peenosakeste emissioonid üldplaneeringu rakendamisel. 5.Alajaotuses “Mõju ajaloolis-kultuurilisele keskkonnale, 5. Arvestada, täiendada KSH VTK-d. kultuuripärandile ja väärtuslikele maastikele” lisada “Hinnata tegevuste mõju oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumisele ja kättesaadavusele maastikes”. Veterinaar- ja Ettepanek üldplaneeringu koostamiseks: Mitte arvestada. Nimetatud küsimus on lahendatav maakonnaplaneeringuga. Toiduamet, Pöördume Teie poole palvega teha üldplaneeringute koostamisel oma 13.07.2018 haldusterritooriumil valikud taudistunud põllumajandusloomade võimalike matmispaikade osas.Üldplaneeringuga kehtestatud võimalikud matmispaigad on kasutatavad ainult äärmisel vajadusel. Nimetatud vajadus võib olla tingitud elutähtsa teenuse katkestusest või taudi iseloomust ja nakkusohtlikkusest (taudid, mis levivad kergesti õhu kaudu (nt suu- ja sõrataud) ja/või võivad olla nakkusohtlikud inimestele) või taudi eskaleerumisest, mille puhul kuulutatakse välja eriolukord. Esmane valik korjuste kahjutustamiseks jääb AS Vireen. 68 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev VL Tartu Eest, Ettepanek, et ÜP LSK ettepanekute ülevaatamisel vaadatakse üle ja Arvestada üldplaneeringu eelnõu koostamisel. Linn on seisukohal, et Raadi 11.12.2018 pannakse laiemale arutelule ka Raadi piirkonna maa kasutusplaan ning piirkond on üks suurima arengupotentsiaaliga piirkondi linnas ning seni ehitiste paiknemine selles piirkonnas. Seoses Tartu linna üldplaneeringu valdavalt hoonestamata alad võimaldavad leida mitmekesist, s.h. avalikkusele koostamise algatamisega (linnavolikogu otsus 13.9.2018) ning suunatavat linnamustrit. Oluliseks on peetud vältida suurte, üldplaneeringu lähteseisukohtade arutelu ja määramisega Tartu monofunktsionaalsete (hoonestus)alade kavandamist, tuues lisaks linnavalitsuses teeme ettepaneku, et selle raames vaadatakse üle ja ühiskondlikele hoonestusaladele piirkonda ka elamis- ja teenindusfunktsioone. pannakse laiemale arutelule ka Raadi piirkonna maa kasutusplaan ning ehitiste paiknemine selles piirkonnas. Lähteseisukohtade staadiumis ei ole mõistlik Raadi Halli asukohta üheselt Raadi piirkond on Tartu arenguks väga oluline, sest asub kesklinna määrata olukorras, kus piirkond tervikuna vajab ruumilist analüüsi ja lähedal, on piisava suurusega ning siiani suures osas mitte aktiivses arenguküsimuste osas uut koostöövormi linna, kogukonna esindajate ning kasutuses – seega on õige aeg hakata aktiivselt tegelema selle piirkonna Raadi hallist huvitatud organisatsioonide vahel. Seega näeb linn, et Raadi tervikliku arendamisega. Oluline on siin rõhutada just terviklikku piirkond on üldplaneeringus erilise tähelepanu all ja panustab arendamist, et selle kaudu väärindada kogu piirkonda, mitte ainult arenguküsimuste lahendamisse vajalikul määral. üksikuid krunte selles piirkonnas. Raadi piirkonna areng on üks suurimaid väljakutseid meie linnale: Raadi tuleb siduda linnaga nii elukohti, perepuhkevõimalusi, kultuuri- ja sporditegevusi kui ka rohelust pakkudes. Kõiki neid külgi arvestades on eriti oluline põhjalikult kaaluda Raadi arengusuundumusi, et leida piirkonnale Tartu linna ja selle elanike jaoks kõige otstarbekam kasutus. Seda enam, et nüüd on üsna kindel, et sellesse piirkonda jääb ka kaitseväe kasutuses olev maa-ala. Selle piirkonna arengu eestvedajaks ja mootoriks oleks kavandatav linnahall (Arena Tartu), mille ümber saab kujundada sobivaima linnaruumi innovatiivsetest ja tänapäevastest linnaplaneerimise põhimõtetest lähtuvalt. Selleks teeme ettepaneku leida linnahallile Raadi piirkonnas uus asukoht. Pakume selleks välja kolm varianti, mille plusse peaks meie arvates kaaluma asjatundjatest ja linnakodanikest koostatud komisjon: meie poolt juba varasemalt üldplaneeringusse pakutud Puiestee tänava äärne maa-ala Kasarmu ja Raatuse tänava vahelises lõigus ning kaks uut varianti: Raatuse tänava pikenduse ääres Puiestee tänavast alates ning olemasolevate angaaride ümber. 69 Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Ettepaneku Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise Tartu Linnavalitsuse seisukoht esitaja, kavatsusele esitatud ettepanekutest kirja kuupäev Arena Tartu on niiöelda käivitajaks, mis võimaldab kogu piirkonda planeerida linna ühe tõmbekeskusena. Kuna Raadil asuvad hoonestamata maa-alad kuuluvad suures osas Tartu linnale, on praegu erakordne võimalus luua innovatiivne linnaruum ning finantseerida seda suures osas sinna kavandatavate korterelamu kinnistute müügitulust. Selleks tuleb läbimõeldult planeerida kogu ala üksnes linnaruumi sobivate rajatistega ning leida võimalikult palju maad korterelamutele. Lisaks tuleks teha tervele Raadi alale ühtne rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. 70 Lisa 2. Võimalike magistraaltänavate hinnang Hinnang Tartu linna toimeala ja Tartu linna magistraaltänavate liiklusskeemi (Stratum OÜ, 2019) rakendumisel kaasnevate keskkonnamõjude kohta Tartu linna haldusterritooriumil. Koostaja: Alkranel OÜ, 2019-2020 Koostatava Tartu linna üldplaneeringu 2040+ raames teostas Stratum OÜ liiklusuuringu Tartu linna toimeala ja Tartu linna magistraaltänavate liiklusskeem (2019). Stratum OÜ töös esitatud magistraaltänavate võrgustik (joonis 1) kattub suures osas kehtivas Tartu linna üldplaneeringus (ÜP; 2017) esitatud liiklusskeemiga (joonis 2). Siiski on Stratum OÜ töös kavandatud magistraaltänavate hulk väiksem kui kehtivas ÜP-s toodud lahenduses, mh on magistraaltänavate hulka vähendatud eelkõige kesklinna piirkonnas, aga ka mujal linnaosades. Stratum OÜ (2019) töö eesmärk oli vähendada täiendavate liiklemisvõimaluste kavandamisega Tartu linna ja linnakeskust läbivat transiitliiklust. Planeeritud teedevõrk on perspektiivne ning kujutab magistraaltänavate ideaalset tuleviku teedevõrku, mis võimaldab linna asumitevahelist liiklust ja transiitliiklust linnakeskust läbimata. Magistraaltänavate põhiülesandeks on transiit- ja juurdepääsufunktsioon, kuid teenindavad ka kõiki teisi liiklejagruppe peale autokasutaja. Suures osas baseerub Stratum OÜ (2019) töös kavandatud magistraaltänavate võrgustik olemasolevatel tänavatel ning kajastuvad ka kehtivas Tartu linna üldplaneeringus. Kehtiva Tartu linna üldplaneeringu 2030+ (Skepast & Puhkim OÜ, 2017) käigus viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), kus käsitleti ka liiklusest tulenevaid mõjusid (sh müra, õhusaaste, vibratsioon jms). Kehtiva ÜP KSH viidi läbi hiljuti ja võrreldes paari aasta taguse ajaga ei ole olemasolev liiklusskeem oluliselt muutunud. Seega ei hakata käesoleva töö raames täiendavalt nö ülehindama Tartu linna ÜP KSH-s analüüsitud mõjusid, vaid keskendutakse olulisematele muudatustele (täiendavad magistraaltänavad), mida võrreldes kehtiva ÜP-ga Stratum OÜ (2019) töös kavandatakse. Olulisemad muudatused ehk täiendavad magistraaltänavad on Stratum OÜ (2019) töös kavandatud üldistades kolme piirkonda (joonis 1): 1. Vahi silla/Tuglase silla piirkond; 2. ERMi ümbruse piirkond; 3. Sõpruse silla/Ropka silla piirkond. Alljärgnevalt analüüsitakse magistraalvõrgustiku kavandamisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid kolmes erinevas valdkonnas: 1. Looduskeskkond (sh põhja- ja pinnavesi, kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000, roheline võrgustik, loodusvarade kasutus); 2. Inimeste heaolu ja tervis (sh müra, vibratsioon ja õhusaaste, turvalisus, barjääriefekt, teenuse kättesaadavus); 3. Sotsiaal-majanduslik ja kultuuriline keskkond (ettevõtlus, transiitliiklus, kultuurimälestised, väärtuslik maastik). Analüüsi käigus kasutatakse EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur) andmebaasi (detsember 2019), Maa-ameti kaardirakendusi jm asjakohast infomaterjali. 1 Joonis 1. Kavandatav magistraaltänavate võrgustik Stratum OÜ (2019) alusel. 2 Joonis 2. Liiklusskeem Tartu linna kehtiva üldplaneeringu 2030+ alusel. 3 Piirkond 1 - Vahi silla/Tuglase silla piirkond. Antud piirkonnas on peamiseks uueks lüliks magistraaltänavate rajamisel kas Tuglase või Vahi silla rajamine. Mõlema sillavariandi positiivseid ja negatiivseid mõjusid on analüüsitud detailsemalt eraldi käesoleva töö varasemas etapis (oktoober 2019). Alljärgnevalt on esitatud varasema etapi analüüsi tulemused. Vahi silla asukoht jääks Tuglase/Tähtvere silla ja kavandatava Tartu põhjapoolse ümbersõidu Tiksoja silla vahelisele alale. Sildadele lisaks arvestati hindamisel ühendusteega, mis võrreldavuse huvides valiti mõlemas asukohas sama ehk teelõik F.R. Kreutswaldi ja Puiestee/Aruküla tee vahel. KSH koostaja viis alternatiivide võrdluse läbi arvestades erinevaid keskkonnakriteeriume. Vastav võrdlustabel on esitatud lisas 1. Erinevate keskkonnakriteeriumite hindamise tulemusena sai mõnevõrra suurema eelistuse Vahi silla asukoht võrreldes Tuglase/Tähtvere silla asukohaga. Samas kulgeks Vahi sild piirkonnas, kus tänasel hetkel on tegemist kas loodusliku ala või põllumajandusmaaga ning vajalikuks osutuks sisuliselt terves ulatuses uue teekoridori rajamine. Lisaks paikneks Vahi silla juurdepääsuga seotud Meruski tänava ääres ja läheduses elamupiirkond ning kaitseala – Aruküla koopad. Tuglase/Tähtvere silla asukoht (sh sillale kulgev tänav) oleks rohkem seotud linnakeskkonnaga ning kulgeks teatud mahus transpordimaa kinnistul. Teisalt on Tuglase/Tähtvere silla asukoha näol tegemist linnakeskkonnaliselt tundliku piirkonnaga – puhkealaga. Tulenevalt piirkonna tundlikkusest ja elanike vastuseisust jäeti Tuglase/Tähtvere sild hetkel kehtivast Tartu linna üldplaneeringu lahendusest välja. Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõte Tähtvere silla mõjudest Tartu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (Skepast & Puhkim OÜ, 2017) aruandest: Tähtvere ja Kvissentali rohe- ja puhkealade piirkonda planeeritav magistraaltänav (Tuglase tn pikendus koos Tähtvere autosillaga) killustaks nimetatud rohealad Emajõe mõlemal kaldal, vähendades oluliselt alade atraktiivsust ja kasutatavust. Tähtvere silla ja läbi rohealade planeeritava magistraaltänava suhtes avaldasid ÜP eskiisi koostamise etapis vastuseisu ka Supilinna Selts, Eesti Maaülikool ja suur hulk Tartu linna elanikke. Supilinna lõpuosa on piirkond, kus ajalooline linnaruum puutub vahetult kokku loodusega, omamata 20.-21. sajandi industriaalmaastikulist vaheastet, mis on Tartu mastaapi linnades muutunud üliharuldaseks. Supilinna tagumisse ossa on koos jõeäärse papliallee/promenaadiga loodud Eesti linnade seas unikaalne kesklinna- ja samas looduslähedane puhkekeskkond, mis on aastaringselt aktiivses kasutuses. Magistraaltänav ja sild häirib tugevalt jõeäärsete supelrandade ja Supilinna spordipargi kasutamist, suurendades ka läbivat liiklust Supilinnas. Planeeritav tänav ja sild katkestavad Emajõe äärse rohestruktuuri sidususe ning vähendavad haljasalade ja puhke- ja virgestusalade pindala, mis ei ole kooskõlas ÜP koostamise põhimõtetega. Laululava, spordipark, supelrand, allee ja matka-sportimise rada on olulised mitte ainult Supilinna ja Tähtvere elanikele, vaid neid kasutavad tartlased kõigist linnaosadest. Sellist linnakeskusele lähedalasuvat otsekontakti loodusesse peetakse terviklikuks Tartu eluks ülioluliseks. Magistraali rajamine häirib oluliselt spordipargi tegevust ja ohustab selle kasutajaid (sh õpilased, erinevas vanuses osalejad spordiüritustel jt). Tee ja sild lõikavad linnast ära Tähtvere ja Supilinna poolse supelranna 4 Emajõe ääres. Probleemiks võib osutuda ka liikluse suunamine Oa tänava kaudu uuele sillale, mis suurendab oluliselt miljööväärtusliku Supilinna liikluskoormust ning mille tekitatud vibratsioon võib mõjuda negatiivselt Supilinna turbasele pinnasele ehitatud hoonetele. Tee ja sild suurendavad valgusreostust looduslikul alal ning mõjutavad luhal kasvavate kaitsealuste liikide elutingimusi. Uue silla ja sellele pealesõidu ehitamise tagajärjel keskkonnale tehtav kahju on pöördumatu ning teravas vastuolus väga paljude inimsõbralikku linnaruumi hindavate tartlaste avaliku huviga. Magistraal poolitab Eesti Maaülikooli linnaku. Silla rajamine võib olulisi negatiivseid mõjusid avaldada ka kaitstava kahepaikseliigi tiigikonna elupaigale. Varasema etapi analüüsi kokkuvõttena saab välja tuua, et kuna mõlemas asukohas (Tuglase või Vahi sild) kaasnevad keskkonnale lisaks positiivsetele (nt täiendav jõe ületuskoht) ka negatiivsed mõjud (nt Tähtvere puhkeala läbimine Tuglase silla korral), siis on oluline välja selgitada kõnealuste sildade otstarbekus ehk kui palju aitavad sillad kaasa Tartu kesklinna liikluskoormuse vähendamisele. Stratum OÜ (2019) töös esitatud tabel 2 kohaselt on Tuglase silla rajamisega võrreldes teiste võimalike sildadega (Tiksoja, Ropka) võimalik kesklinna sildade koormust enim vähendada. Kahjuks ei selgu antud tabelist, kas ka Vahi sild annaks samasuguse efekti. Tuglase ja Vahi sillast veelgi põhja poole kavandatud Tiksoja silla mõju oleks kesklinna sildadele võrreldes Tuglase sillaga väiksem, samas avaldab Tiksoja silla rajamine Tartu linna liikluskorraldusele (sh linna läbiva transiitliikluse ümbersuunamine) märkimisväärset mõju. On tõenäoline, et kuni Tiksoja silla rajamiseni hakkaks Jõhvi-Valga suunaline transiitliiklus vähemalt osaliselt kasutama kas Vahi või Tuglase (sõltub kumb sild rajataks) silda kui nö esimest jõeületuskohta Tartu põhja poolses osas. Seega kuigi Vahi sild on keskkonnakaalutlusi arvestades mõnevõrra eelistatum kui Tuglase sild, peaks Tartu põhja poolses osas uute sildade rajamisel seadma prioriteediks hoopis Tiksoja silla rajamise. Tuglase ja Vahi sildade detailses võrdluses ei olnud käsitletud osasid magistraaltänavate lõike, mis otseselt seostuvad vastavate sildadega (joonis 1, lõigud 1a (uus tänavalõik), 1b (Vahi tänava lõik; kehtivas ÜPs magistraaltänav, kuid ei olnud seotud Vahi sillaga), 1c (uus tänavalõik) ja 1d (Põllu ja Kummeli tänavate lõik; kehtivas ÜPs kohalikud jaotustänavad). Alljärgnevalt analüüsitakse nende lõikude rajamisega kaasneda võivaid mõjusid. Looduskeskkond Vaadeldavad lõigud jäävad enamuses keskmiselt kaitstud põhjaveega alale, erandiks on vaid lõik 1b, mille Aruküla tee poolne lääneots ulatub nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Lõik 1a äärde jäävad puurkaevud nr PRK0021484 ja PRK0021327, kusjuures puurkaevu nr PRK0021327 sanitaarkaitseala on vähendatud 10 m-le, kuid puurkaev nr PRK0021484 sanitaarkaitseala on 50 m. Seejuures jääb juba praegu viimati nimetatud sanitaarkaitsealasse Roheline tänav. Roheline tänava koridoris hakkaks kulgema ka lõik 1a. Samas vastavalt veeseadusele on veehaarde sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud. Lõigud 1a ja 1c läbivad osaliselt maaparandussüsteemidega kaetud alasid. Kaitstavaid loodusobjekte (sh kaitsealad, kaitsealuse liigid jt) ning Natura 2000 alasid lõikude 1a- 1d alale ega lähialale ei jää. Küll aga paiknevad mitmed kaitstavad loodusobjektid vaadeldavas piirkonnas Emajõe lähialal (käsitletud eraldi detailses Vahi ja Tuglase silla võrdluses). 5 Lõik 1a lõikab Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee poolses osas läbi rohevõrgustiku ala, mis peamiselt on kasutusel puhkemetsana. Lisaks killustaks magistraaltänava rajamine piirkonnas paiknevat RMK matkarada (joonis 3). Teised vaadeldavad lõigud rohevõrgustiku alale ei jää. Maardlaid vaadeldavad lõigud ei läbi. Loodusvarade kasutamise seisukohast on positiivne, et kaks lõiku (1b ja 1d) on kavandatud olemasoleva tänava baasil. Samas on vajalik rajada nii lõik 1a kui ka lõik 1c osaliselt põllu- ja metsamaale. Looduskeskkonnale avalduvate mõjude kokkuvõtteks võib öelda, et olulisi ebasoodsaid mõjusid vaadeldavate lõikude (1a, 1b, 1c ja 1d) rajamisel ette näha ei ole. Peamiseks ebasoodsaks mõjuks on lõik 1a rohevõrgustiku ala läbimine. Antud piirkonnas toimib rohevõrgustik peamiselt elanike puhkekohana, ulukite elupaigana on ala pigem vähetähtis, kuna piirkonna terviklikkus on killustatud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee poolt. Maanteeliiklus on ka peamine müraolukorra mõjutaja antud alal. Joonis 3. Rohelise võrgustiku kattumine Vahi silla pikendusena kavandatud magistraaltänavaga. Aluskaart: Maa-amet, 2019. Inimeste heaolu ja tervis Elamumaid ja majapidamisi ei jää lõik 1a alale ega lähistele, lõik 1c lähistele jääb kaks Vesiroosi tänava majapidamist, lõik 1b äärde jäävad Vahi tänava majapidamised ning lõik 1d äärde Põllu ja Kummeli tänavate elamukinnistud. Müra, vibratsiooni ja õhusaaste seisukohast on nö tundlikumad 6 need lõigud, mille ääres või läheduses paiknevad elamud ehk antud juhul lõigud 1b-1d. Vahi silla rajamisega kaasnevat liikluse jaotumist piirkonna tänavatel varasemalt modelleeritud ei ole, küll aga on modelleeritud 2016. a Stratum OÜ poolt kehtiva ÜP raames Tuglase silla rajamisega kaasnevaid prognoositavaid liiklussagedusi aastal 2030. Kuna Tuglase ja Vahi sild on alternatiivid ehk kavandatud on kas Tuglase või Vahi sild ning nad paiknevad suhteliselt lähestikku, siis võib eeldada, et liiklussageduste suurusjärk piirkonna tänavatel oleks ka Vahi sillaga olukorras sarnane Tuglase silla olukorras modelleeritud liiklussagedustele. Tabelis 1 on toodud liiklussagedused vaadeldavatel lõikudel Stratum OÜ (2016) töös kajastatud 2030. a stsenaariumite võrdluses. Tabelist on näha, et ainult Tuglase silla rajamisega (stsenaarium V7) suureneb vaadeldavatel lõikudel liiklussagedus sõltuvalt lõigust vähemalt 1,5 korda: Põllu ja Kummeli tänavatel keskmiselt u 2,5 korda, Vesiroosi tänaval u 3,6 korda ja Vahi tänaval u 1,5-4,6 korda. Stsenaariumi V6 korral, kui rajatakse nii Tiksoja kui Tuglase sild suureneks liiklussagedus sõltuvalt lõigust vähemalt 1,3 korda: Põllu ja Kummeli tänavatel keskmiselt u 2,3-2,6 korda, Vesiroosi tänaval u 3,4 korda ja Vahi tänaval u 1,3-2,8 korda. Stsenaariumi V5 korral, kui rajatakse ainult Tiksoja sild suureneks liiklussagedus baasstsenaariumiga võrreldes, sõltuvalt lõigust vähemalt 1,1 korda: Põllu ja Kummeli tänavatel keskmiselt u 1,5-2 korda, Vesiroosi tänaval u 1,4 korda ja Vahi tänaval u 1,1-1,8 korda. Eelnevat aluseks võttes on näha, et enim suureneb liiklussagedus vaadeldavatel lõikudel olukorras kui rajatakse ainult Tuglase sild. Samas jäävad Põllu ja Kummeli tänavad ka selles olukorras edaspidi väikese liiklussagedusega tänavateks, kus müra, vibratsiooni ja õhusaaste piirväärtuste ületamisi ette ei ole näha. Viimane lähtub mh asjaolust, et linnades (Tallinn, Tartu) tehtud õhusaaste mõõtmised (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2001…2015) ja modelleerimised (Alkranel OÜ, 2009-2010) on näidanud, et tänavate äärsed (ka magistraaltänavate) liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonid jäävad lubatud piirväärtustest väiksemaks. Ka müra modelleerimised linnades on näidanud, et väikese liiklussagedusega tänavatel jääb müratase normide piiresse juba tänavaalal või selle servas. Näitena võib tuua Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus läbi viidud linnaosa tänavate liikluse müra modelleerimise (Alkranel OÜ, 2012), kus Puhangu tänaval (modelleerimises oli tipptunni liiklussagedus 398 sõidukit) saavutatakse päevase aja piirväärtus ehk 60 dB müratase u 20 m kaugusel tänava teljest. Siinkohal on oluline, et hoonete tänava poolsel küljel kehtib leebem müra piirväärtus ehk 65 dB, mis sellise liiklussageduse korral on tagatud juba tänavaalal. Seega liiklussageduse alusel on Põllu ja Kummeli tänavad ka ainult Tuglase silla rajamise korral võrreldavad viimase liiklusuuringu (Stratum OÜ, 2017) kohaselt nt Supilinna Herne või Tähtvere tänavatega. Ka Vahi (lõik 1b) tänava liiklussagedused ei ole suured ning olukord (stsenaarium V7) on võrreldav nt Aleksandri või Vaba tänava 2017. a liiklussagedustega. Vesiroosi tänava, mis on tupiktänav ja teenindab hetkel vaid väikest elamupiirkonda liiklussageduse muutus on kõige suurem. Kuigi tabelis 1 esitatud Vesiroosi tänava liiklussagedus on saadud analoogia ehk Ravila tänava lõigu alusel, siis Tuglase tänava pikenduse rajamisel on liiklussageduse muutus võrreldes praeguse tupiktänavaga suur. Arvestades, et lähipiirkonnas on juba olemas Ravila tänava kaudu ühendus Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteega, siis eelkõige Vesiroosi tee ja Metsaääre tee piirkonna elanike heaolu arvestades tuleks vältida täiendava ühenduse kavandamist antud piirkonnas ning Tuglase silla pikendus lõpetada Ravila tänavaga (vt joonis 3). 7 Tabel 1. Liiklussagedused vaadeldavatel lõikudel 2030. a stsenaariumite võrdluses (alusandmed: Stratum OÜ, 2016). 2030. a Tänavalõigu liiklussagedus õhtusel tipptunnil, s/h stsenaarium Ravila Põllu ja Vahi Stratum OÜ (Vesiroosi) Kummeli Tuglase sillal Tiksoja sillal (lõik 1b) 1) (2016) alusel (lõik 1c) (lõik 1d) Baasstsenaarium (2016. a teedevõrk 34-218 170 32-39 - - ilma uute sildadeta ja ringteedeta) Stsenaarium V5 (Tartu põhjaosas 60-243 238 47-81 - 1455 on ainult Tiksoja sild) Stsenaarium V6 (Tartu põhjaosas 96-278 578 83-90 1249 895 nii Tiksoja kui ka Tuglase sild) Stsenaarium V7 (Tartu põhjaosas 158-345 627 92 1830 - ainult Tuglase sild) 1) Vesiroosi tänavani Tuglase silla pikendust Stratum OÜ (2016) töös ei käsitletud, seega ka täpsem liiklussagedus Tuglase silla rajamise korral Vesiroosi tänaval (lõik 1c) ei ole teada. Kuna Vesiroosi tänav on täiendav ühendus maanteega, siis eelduslikult jaguneb Ravila tänava Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteele suunduva lõigu liiklussagedus reaalses olukorras kahe maantee ühenduse vahel. Tabelis on esitatud summaarne liiklussagedus ehk liiklussagedus, kui kasutusel on vaid üks maanteega ühendus. Teistest inimeste heaolu ja tervist mõjutavatest teemadest barjääriefekti teket ja ka võimaliku liiklusohutuse (turvalisuse) vähenemist on ette näha lõik 1a korral, kuna lõik läbib puhke- ja matkaalana kasutusel olevat piirkonda. Raudteega ristumised on kavandatud eritasandilised, mis suurendavad liiklusohutust. Teenuste kättesaadavuse osas on täiendavate Emajõe ületuskohtade ja nende pikenduste kavandamine pigem soodsa mõjuga, kuna võimaldab paremini siduda Tartu linna Emajõe erinevate kallaste vahel. Inimeste heaolu ja tervise valdkonna kokkuvõtteks võib järeldada, et olulisi ebasoodsaid mõjusid ette näha ei ole. Siiski mürataseme tuntava suurenemise vähendamiseks tuleks vältida täiendava ühenduse kavandamist Vesiroosi tee ja Metsaääre tee elamupiirkonnas ning Tuglase silla pikendus lõpetada Ravila tänavaga. Sotsiaal-majanduslik ja kultuuriline keskkond Ettevõtlusele avalduvad ebasoodsad mõjud on seotud eelkõige asjaoluga, et lõigud 1a ja 1b läbivad ehk tükeldavad mitmeid äri- ja tootmismaa kinnistuid. Samuti tükeldavad lõigud 1a ja 1c põllumassiive. Piirkonna maakasutust ja kinnistute piire aluseks võttes on Tuglase silla ja selle pikenduste rajamine eelistatum, kuna trass kulgeks suures osas transpordimaa kinnistutel, Vahi silla ja selle pikenduste puhul saaks transpordimaa kinnistuid kasutada väiksemas mahus. 8 Ettevõtlusele avalduv soodne mõju on seotud lisaühenduse tagamisega Emajõe vasak- ja paremkalda vahel. Transiitliikluse osas kuni ei ole rajatud Tartu põhjapoolse ringtee Tiksoja silda hakkab vähemalt osaliselt Jõhvi-Valga suunaline transiitliiklus kasutama Tuglase või Vahi silda ja nende pikendusi kui nö kõige esimest jõe ületuse võimalust Tartu põhja poolses osas. Transiitliikluse suundumisel Tuglase või Vahi sillale suureneb liiklussagedus ka nimetatud sildade läbipiirkonna, eriti ida-lääne suunalistel tänavatel. Vaadeldavatele lõikudele ja nende lähialadele ei jää kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte. Erandiks on lõik 1d, mille läheduses paikneb Tartu Babtisti kalmistu. Vaadeldavad lõigud ei jää väärtuslikele maastikele. Sotsiaal-majandusliku ja kultuurilise keskkonna mõjude kokkuvõte: olulisi ebasoodsaid mõjusid vaadeldavate lõikude rajamisega ette näha ei ole. Küll aga tuleb arvestada, et transiitliikluse kohapealt (kuni ei ole rajatud Tartu põhjapoolse ringtee Tiksoja silda) hakkab vähemalt osaliselt Jõhvi-Valga suunaline transiitliiklus kasutama Tuglase või Vahi silda ja nende pikendusi kui nö kõige esimest jõe ületuse võimalust Tartu põhja poolses osas. Seega kokkuvõtvalt kuigi Vahi sild on keskkonnakaalutlusi arvestades mõnevõrra eelistatum kui Tuglase sild, peaks Tartu põhja poolses osas uute sildade rajamisel seadma prioriteediks hoopis Tiksoja silla rajamise. Piirkond 2 - ERMi ümbruse piirkond. Stratum OÜ (2019) töö käsitles Tartu linna ja selle lähipiirkonna toimeala. Seega on ka töös pakutud lahendused Tartu kui haldusüksuse piire ületavad ning just ERMi piirkonnas on kavandatud liiklusskeemi muudatused, mis põhimahus jäävad Tartu valla või Luunja valla territooriumile. Seejuures on Stratum OÜ (2019) töös esitatud piirkonna liiklusskeemi muudatused, nt Idaringtee puhul sellised, mis eeldaksid ka Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ (2019) muutmist. Nimetatud muudatuste elluviimine eeldab koostööd erinevate omavalitsuste vahel. Oluline on aga siinkohal välja tuua, et Stratum OÜ (2019) töös kavandatud Idaringtee asukoht lõikaks läbi Kobrulehe (79403:002:0802) ja Veehaarde (79403:002:1585) kinnistule kavandatava Kobrulehe veehaarde, mis hakkab varustama peamiselt Vahi ja Ülejõe linnaosasid joogiveega. Veehaarde sanitaarkaitsealale ei ole uue avalikuks kasutuseks mõeldud tee rajamine lubatud. Käesolevas töös analüüsitakse mõjusid, mis lähtuvad Tartu linna haldusterritooriumile Stratum OÜ (2019) kavandatud muudatustest. Peamine muudatus on seotud teelõiguga, mida ei ole planeeritud kehtivas Tartu linna üldplaneeringus. Selleks on Kaunase pst pikendus kuni Muuseumi teeni ja sealt jätkuna kuni Sõpruse pst pikenduseni (lõik 2a; joonis 1). Looduskeskkond Vaadeldav lõik jääb suhteliselt kaitstud põhjaveega alale. Puurkaevusid ja nende sanitaarkaitsealasid kõnealusel lõigul ei paikne. Samuti ei läbi vaadeldav lõik maaparandussüsteemidega kaetud alasid. 9 Lõigu 2a Muuseumi teest Sõpruse pst pikenduseni kulgev lõik läbib Raadi looduskaitseala (KLO1000640; joonis 4). 86,5 ha suuruse Raadi looduskaitseala kaitse eesmärk on: 1. kaitsta I ja II kaitsekategooria taimeliike ning järgmisi kaitsealuseid taimeliike: balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), siberi võhumõõk (Iris sibirica), suur käopõll (Listera ovata), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), värvi-paskhein (Serratula tinctoria), emaputk (Angelica balustris) ja ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum) ning nende elupaiku; 2. taastada ja säilitada pärisaruniidu ja soovikuniidu kasvukohatüüpe. Vaadeldav lõik läbib mitmete kaitsealuste taimeliikide, sh I ja II kaitsekategooria kasvukohti, mis suures osas on ka poollooduslikud kooslused (Raadi looduskaitseala kaitse eesmärk 2). Lisaks kasvupaikade otsesele kadumisele (jääksid tänava maa-ala alla) killustaks teelõigu rajamine looduskaitseala kasvukohtade terviklikkust. Siinkohal on oluline, et kaitseala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele tervikuna Raadi sihtkaitsevööndisse, kus majandustegevus ja uute ehitiste püstitamine on keelatud. Arvestades eelnevat ja asjaolu, et teelõik läbiks looduskaitseala esinduslikku piirkonda, siis võib teelõigu rajamine vähendada looduskaitseala kaitse-eesmärkide täitmist (arvestades ka Tartu valda jäävat lõigu osa). Seega tuleb vältida uue teelõigu kavandamist läbi Raadi looduskaitseala ning jääda kehtivas ÜPs ja maakonnaplaneeringus toodud lahenduse juurde antud piirkonnas. Joonis 4. Raadi looduskaitseala paiknemine kavandatava liiklusskeemi suhtes. Alus: EELIS, detsember 2019 ja Maa-amet, 2019. 10 Lõik läbib ka Raadi piirkonna rohevõrgustiku ala, mis suures osas kattub Raadi looduskaitsealaga. Maardlaid vaadeldav lõik ei läbi. Samas tuleb vähemalt Tartu linna haldusterritooriumi ulatuses rajada teelõik piirkonda, kus olemasolevad teed puuduvad. Looduskeskkonnale avalduvate mõjude kokkuvõte: peamised mõjud on seotud Raadi looduskaitseala ja rohevõrgustiku ala läbimisega. Arvestades, et teelõik läbiks Raadi looduskaitseala esinduslikku piirkonda (mh sihtkaitsevöönd), siis võib teelõigu rajamine vähendada looduskaitseala kaitse-eesmärkide täitmist (arvestades mh ka Tartu valda jäävat lõigu osa). Seega tuleb vältida uue teelõigu kavandamist läbi Raadi looduskaitseala ning jääda kehtivas ÜPs ja maakonnaplaneeringus toodud lahenduse juurde antud piirkonnas. Kaunase pst pikendust kuni Muuseumi tee pikenduseni eelnev ei puuduta. Inimeste heaolu ja tervis Majapidamisi vaadeldava lõigu lähedusse ei jää. Seega olulist müra-, õhusaaste ja vibratsiooniga kaasnevaid mõjusid ette näha ei ole. Samuti ei ole ette näha olulist barjääriefekti ega liiklusohutuse vähenemisega seonduvaid aspekte. Teenuste kättesaadavuse osas olulist otsest mõju ette näha ei ole. Kaudselt aitab uue ühenduse loomine kaasa ERMi ja Annelinna piirkondade paremale (ühenduskiiruste suurenemine) ühendamisele. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha inimeste heaolule ja tervisele avalduda võivaid olulisi mõjusid. Sotsiaal-majanduslik ja kultuuriline keskkond Ettevõtlusele kaasneb peamine ebasoodne mõju Rõõmu tee 3a kinnistul tegutsevale RMK Tartu Puukoolile. Kavandatav lõik lõikaks kinnistu sisuliselt pooleks ehk killustades kinnistu terviklikkust. Transiitliikluse osas hakkaks vaadeldavat lõiku, vähemalt kuni Idaringtee Jõhvi-Tartu-Valga maanteeni rajamiseni eelduslikult kasutama ka transiitliiklus, kuna ERMi piirkonda loodaks Jõhvi poolt tulijatele esimene võimalus linna läbimiseks ilma kesklinna suundumata. Konkreetselt vaadeldav lõik suunaks transiitliikluse Kaunase pst-le ja sealt sõltuvalt kas Ropka sild rajatakse või mitte vastavalt kas Ropka sillale või Ringtee sillale. Kui suur oleks transiitliikluse osakaal antud juhul ja milliseks kujuneb piirkonna tänavate liiklussagedus üldiselt, seda on võimalik teada saada vaid täiendavate liiklusmodelleerimiste alusel. Olemasolevate (Stratum OÜ, 2016) modelleerimiste hulgas seda ühendustee võimalust ei arvestatud ning teostatud modelleerimiste baasil on keeruline midagi täpsemat vaadeldava lõigu ja ka Kaunase pst liiklussageduste kohta öelda. Vaadeldava lõigu alale ei jää kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte. Lähim kultuurimälestis on Tartu Rahumäe kalmistu. Samuti ei jää vaadeldav lõik väärtuslikule maastikule. Sotsiaal-majandusliku ja kultuurilise keskkonna mõjude kokkuvõte: peamised ebasoodsaid mõjud on seotud RMK Tartu Puukooli kinnistu killustamisega. Transiitliikluse osas ei ole varasematele liiklusmodelleerimistele tuginedes võimalik täpsemalt määrata kui palju aitaks ERMi piirkonda täiendava ühendustee (mõeldud ka Tartu valda jäävat osa) loomine kaasa kesklinna sildadelt liikluskoormuse mahavõtmisel. ERMi piirkonda kavandatav lõik suunaks eelduslikult põhimahus 11 liikluse Sõpruse sillale ja konkreetselt vaadeldav lõik aitaks eelduslikult hajutada liiklust ning suunata osa Ropka/Ringtee silla suunal. Millist efekti uue ERMi piirkonna ühenduse loomine aga reaalselt annaks ja milliseks kujuneksid liiklussagedused saab hinnata vaid täiendavate liiklusmodelleerimistega. 3. Sõpruse silla/Ropka silla piirkond. Antud piirkonnas kattuvad Stratum OÜ (2019) töös väljapakutud jaotusmagistraalid kehtivas ÜPs esitatud jaotusmagistraalidega, erandiks on Stratum OÜ (2019) töös esitatud Karlova tunnel. Stratum (2019) kohaselt on Karlova tunneli eesmärk Sõpruse sillalt tuleva liikluse parem suunamine ja seda eriti olukorras, kui Ropka silda ei rajataks. Kuigi kehtivas ÜPs on kõnealuse piirkonna liikluskorraldusega seotud mõjusid hinnatud, siis on käesolevaks hetkeks lisandunud uut informatsiooni eelkõige Ropka silla osas. Seega hinnatakse Stratum OÜ (2019) töös esitatud vaadeldavasse piirkonda kavandatavate jaotusmagistraalidega (sh Ropka sild ja Karlova tunnel) kaasneda võivaid mõjusid järgnevate tinglike lõikude alusel (vt joonis 1): 3a (Karlova tunnel), 3b (Sõpruse sild koos Sõpruse pst-ga), 3c (Turu tänav Sõpruse silla ja Sadamaraudtee koridori vahel) ja 3c (Ropka sild koos peale- ja mahasõitudega). Looduskeskkond Vaadeldavad lõigud jäävad suhteliselt kaitstud põhjaveega alale. Puurkaevusid ja nende sanitaarkaitsealasid kõnealustel lõikudel Keskkonnaregistri (2019) andmetel ei paikne. Samuti ei läbi vaadeldavad lõigud maaparandussüsteemidega kaetud alasid. Kaitstavatest loodusobjektidest jäävad vaadeldavasse piirkonda (joonis 5): ✓ Lõigu 3a lähedusse jääb kaitstav üksikobjekt – harilik tamm (KLO4000655), mille 50 m kaitsetsoon ulatub ka lõigu 3a alale; ✓ Lõik 3b ehk Sõpruse sild ületab Emajõge, mis on elupaigaks II kaitsekategooria liigile – tõugjas (Aspius aspius) ja III kaitsekategooria liikidele: võldas (Cottus gobio), vingerjas (Misgurnus fossilis), hink (Cobitis taenia) ning laiujur (Dytiscus latissimus). Lisaks on Emajõe kaldad elupaigaks II kaitsekategooria nahkhiirtele. Lõigu 3b Emajõe ja Anne kanali vahelise alal kasvavad II ja III kaitsekategooria taimeliigid – emaputk (Angelica palustris), ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum), siberi võhumõõk (Iris sibirica), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata); ✓ Lõigu 3c läheduses kaitstavad loodusobjektid puuduvad; ✓ Lõik 3d ehk Ropka sild koos peale- ja mahasõitudega: o läbib Ropka-Ihaste looduskaitseala (KLO1000633), mis on suures osas ühtlasi ka Natura 2000 Ropka linnuala (RAH0000070) ja Ropka loodusala (RAH0000504); o läbib Ropka-Ihaste looduskaitseala piires II kaitsekategooria loomaliigi – rohunepp (Gallinago meedia) elupaika ja samuti II kaitsekategooria taimeliigi – emaputk (Angelica palustris) kasvukohta ning III kaitsekategooria taimeliigi ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum) kasvukohta; o läbib väljaspool Ropka-Ihaste looduskaitseala emaputke (Angelica palustris) kasvukohta ja III kaitsekategooria värvi-paskhein (Serratula tinctoria) kasvukohta. Lisaks jäävad lõigu läheduste veel teiste III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad (ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum), siberi võhumõõk (Iris sibirica) ja balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica)); 12 o läheduses paikneb ka projekteeritav Ihaste tee mägi-piimputke püsielupaik (PLO1000479). Mägi-piimputk (Peucedanum oreoselinum) kuulub I kaitsekategooriasse; o ületab Emajõge, mis on elupaigaks II kaitsekategooria liigile – tõugjas (Aspius aspius) ja III kaitsekategooria liikidele: võldas (Cottus gobio), vingerjas (Misgurnus fossilis), hink (Cobitis taenia) ning laiujur (Dytiscus latissimus). Lisaks on Emajõe kaldad elupaigaks II kaitsekategooria nahkhiirtele. Joonis 5. Sõpruse silla ja Ropka silla piirkonna kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad. Alus: EELIS, detsember 2019 ja Maa-amet, 2019. Lõigu 3a (Karlova tunnel) alguses Õnne ja Kalevi tänava ristmiku lähedal kasvab kaitsealune tamm. Vanade tammede juurestik on võimas, kusjuures peajuur võib ulatuda mitme meetri sügavusele. Kuna piirkonnas paikneb ka hoonestus, siis peab võimalik tunnelikäik hakkama paiknema Õnne-Kalevi ristmiku piirkonnas piisavalt sügaval, et oleks tagatud hoonete ja nende vundamentide säilimine. Arvestades Karlova piirkonnas teostatud ehitusgeoloogilisi uuringuid (nt RPI „Eesti projekt“, 1978; Projekteerimisinstituut „Kommunaalprojekt“, 1979; Projekteerimisinstituut „Kommunaalprojekt“, 1985; Alusgeoloogia OÜ, 2005) lasub aluspõhjaline liivakivi, millesse saaks tunneli rajada sõltuvalt asukohast 2-5 m sügavusel maapinnast. Kuigi detailsed lahendused tunneli osas üldplaneeringu tasandil puuduvad, võib eeldada, et tunnel kulgeks Kalevi tänavaga ristumisel edela ehk Vaba ja Võru tänava ristmiku suunas. Seega ei jääks kaitsealune tamm otseselt tunneli asukohta vaid sellest mõnevõrra eemale. Arvestades ka tunneli sügavust maapinnast, siis ei ole ette näha olulist tamme pea- ja külgjuurte kahjustamist. Pinnasevee liikumine toimub piirkonnas Emajõe suunas. Seega ei takistaks tunneli rajamine ka tamme 13 ümbruse pinnasevee liikumist. Eelnevaid asjaolusid arvestades ei ole ette näha olulisi mõjusid kaitsealuse tamme säilimisele seoses lõigu 3a ehk Karlova tunneli rajamisega. Lõik 3b (Sõpruse sild ja Sõpruse pst) ületab küll kaitsealuste liikide elupaika (Emajõgi) ja lähedusse jäävad ka kaitsealuste taimeliikide kasvukohad, kuid liiklusskeemiga ei muudeta reaalset eksisteerivat tänavavõrku. Seega olulisi muudatusi, mis võiksid avaldada ebasoodsat mõju kaitsealusetele liikidele lõik 3b läheduses ette näha ei ole. Lõik 3d ehk Ropka sild koos peale- ja mahasõitudega läbib Ropka-Ihaste looduskaitseala Ihaste sihtkaitsevööndis. Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on kaitsta: 1. Ropka-Ihaste luhta kui olulist lindude rändepeatus- ja pesitsuspaika; 2. elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), lamminiidud (6450) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); 3. nende liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas ja milleks on tiigilendlane (Myotis dasycneme), tõugjas (Aspius aspius), hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio), vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus), emaputk (Angelica palustris), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja suur rabakiil (Leucorrhinia pectoralis); 4. nende liikide elupaiku, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas ja milleks on tutkas (Philomachus pugnax), hüüp (Botaurus stellaris), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), väikehuik (Porzana parva), rohunepp (Gallinago media), väikekajakas (Larus minutus), mustviires (Chlidonias niger), soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), rukkirääk (Crex crex), täpikhuik (Porzana porzana) ja mudatilder (Tringa glareola); 5. rändlinnuliikide luitsnokk-pardi (Anas clypeata), viupardi (Anas penelope), sinikael-pardi (Anas platyrhynchos), rägapardi (Anas querquedula), suur-laukhane (Anser albifrons), rabahane (Anser fabalis), tuttvardi (Aythya fuligula), laugu (Fulica atra), naerukajaka (Larus ridibundus), kiivitaja (Vanellus vanellus), rooruigi (Rallus aquaticus) ja hallpõsk- püti (Podiceps grisegena) elupaiku; 6. pehme koeratubaka (Crepis mollis), aasnelgi (Dianthus superbus), valge vesiroosi (Nymphaea alba), ahtalehise ängelheina (Thalictrum lucidum), siberi võhumõõga (Iris sibirica), värvi-paskheina (Serratula tinctoria) ja künnapuu (Ulmus laevis) kasvukohti; 7. tiigikonna (Rana lessonae), rabakonna (Rana arvalis) ja rohukonna (Rana temporaria) elupaiku. Ropka-Ihaste looduskaitseala kattub kavandatava lõigu 3d osas Natura 2000 ehk üle-euroopalise tähtsusega aladega – Ropka-Ihaste loodusala ja Ropka-Ihaste linnuala. Seejuures on nii nimetatud Natura 2000 alade kui ka Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitse eesmärgid põhimahus samad. Natura 2000 aladele ja siseriikliku kaitse all olevatele aladele avalduvate mõju hindamisel on oluline erinevus see, et kui siseriiklike kaitsealade puhul hinnatakse, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju, siis Natura 2000 puhul tuleb analüüsida, kas konkreetse tegevuse puhul on ebasoodne mõju Natura 2000 aladele välistatud (hinnatakse mõju kaitse eesmärkide saavutamisele ja Natura 2000 ala seisundile ning terviklikkusele). Käesoleva töö 14 raames viidi läbi Natura asjakohane hindamine, mille järeldus Ropka silla ja selle peale- ning mahasõitude rajamise osas Ropka-Ihaste loodus- ja linnualal on järgmine: 1. Ropka-Ihaste loodusala Kokkuvõtvalt ei ole üldplaneeringuga kavandatava Ropka silla ja pealesõidutee rajamisega (muldesse, tugisammastele või rippsillana) võimalik välistada ebasoodsa mõju esinemist lamminiidud elupaigatüübi ja emaputke kasvukoha soodsa seisundi ja terviklikkuse säilimisele ega tagada Ropka-Ihaste loodusala kaitse-eesmärkide täitmist. Mõju on võimalik vältida Ropka-Ihaste ühendustee rajamisel tunnelisse, mis pinnase niiskusrežiimile avalduda võiva mõju vältimiseks lammialal peab asuma vähemalt 20+ m sügavusel maapinnast. 2. Ropka-Ihaste linnuala Kokkuvõtvalt saab tõdeda, et Ropka silla pealesõidutee rajamine suurendab piirkonnas mürataset ja seda ka olukorras, kui tee serva kavandatakse müratõkked (sarnaselt Ringtee sillale). Seega killustab (tekivad senisega võrreldes kõrgema müratasemega tsoonid) silla, sh rippsilla rajamine Ihaste luhta, mis võib omakorda vähendada ala väärtust linnustiku rändepeatus- ja pesitsuspiirkonnana. Linnuala kaitse-eesmärgis nimetatud pesitsevatest liikidest võib ebasoodne mõju avalduda eelkõige rohunepile ja rukkiräägule. Ebasoodsaid mõjusid, mis võivad põhjustada elupaiga seisundi mittesäilimist antud piirkonnas on võimalik vältida vaid maapinna niiskusrežiimi mittemõjutava tunneli rajamisega. Reoveekollektori teenindustee baasil kergliiklustee rajamisel ja linnustiku (eelkõige rohunepi, rukkiräägu) häirimise vältimiseks mitte kasutada kergliiklustee valgustamist vähemalt pesitsusperioodil (aprilli keskpaik kuni juuli keskpaik). Lisaks Natura asjakohases hindamises toodule läbib lõik 3d Ropka-Ihaste looduskaitsealal kaitse- eesmärgis nimetatud kaitsealuse taimeliigi – ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum) kasvukohta. Seega oleks Ropka ühenduse silla asemel tunnelisse kavandamine asjakohane ka antud liigi populatsiooni terviklikkuse säilimise seisukohast lähtuvalt. Väljaspool Ropka-Ihaste looduskaitseala läbib lõik 3d Ihaste tee ja Lammi tänava vahelisel lõigul mitme II ja III kaitsekategooria taimeliigi kasvukohti. Vastavalt looduskaitseseaduse § 48 tagatakse II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi ja III kaitsekategooria liikide puhul vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Väljaspool kaitse- või hoiualasid või püsielupaiku rakendub II ja III kaitsekategooria liigi puhul isendi kaitse. Samas on liigi kaitse seisukohast oluline ka erinevate asurkondade elujõulisuse tagamine. Seejuures tuleb antud juhul asurkonnaks pidada sõltuvalt konkreetse liigi levikust Ihaste tee ja Lammi tänava vahelist ala. Kuna piirkonnas puuduvad kaitse- ja hoiualad ning püsielupaigad (sh projekteeritavad), siis asurkonna elujõulisuse säilimiseks tuleb lõigu 3d rajamisel korraldada töötsooni jäävate II ja III kaitsekategooria taimeliikide ümberasustamine, taotledes selleks vastavat luba Keskkonnaametilt. Täpne ümberasustamise asukoht ja tingimused tuleb välja selgitada koostöös vastava eriala eksperdiga, lähtudes seejuures Vabariigi Valitsuse 15.07.2004. a määrusest nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord. Eelnevaid asjaolusid arvestades ei ole väljaspool Ropka-Ihaste looduskaitseala kavandatava lõigu 3d ellu viimisel olulist ebasoodsat mõju ette näha. 15 Ihaste tee ja lõigu 3d ristumise läheduses paikneb I kaitsekategooria mägi-piimputke kasvukoht, mis on ühtlasi kavandatud võtta arvele püsielupaigana (vt joonis 5). Keskkonnaministri määruse Mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke püsielupaikade moodustamine ja kaitse-eeskiri eelnõu seletuskirja (2015) kohaselt on mägi-piimputk Eestis haruldane ning ta kasvabki peamiselt vaid Tartu ümbruses üksikute osapopulatsioonidena. Lisaks asub enamik liigi leiukohtadest tugeva arendussurvega linnaalal ja selle lähedases piirkonnas, kus liiki ohustavad maakasutuse muutused ja ehitustegevus. Mägi-piimputk eelistab kuivi ja valgusrikkaid, kerge mullalõimisega kasvukohti. Liigi leiukohad asuvad hõredates ja poolvarjulistes männikutes ja nende servaaladel, teede ääres, liivastel kinkudel, nõlvadel ja söötidel, sama tüüpi metsade sihtidel, mõnikord ka lubjarikastel muldadel. Viimati koostatud Ropka silla eskiislahenduse (Ühinenud Arhitektid OÜ, 2016) kohaselt oleks Ropka silla peale- ja mahasõit võimalik rajada väljaspoole projekteeritavat mägi- piimputke püsielupaika ehk olulist mõju seoses kasvukoha pindala võimaliku vähenemisega ette näha ei ole. Kuna tee hakkaks paiknema püsielupaiga läheduses, siis on vajalik tagada maa-alal tee ehitusega senise niiskusrežiimi säilimine. Ebasoodsaid mõjusid aitab enim vältida lahendus, kui Ropka silla asemele kavandataks tunnel, mis Ropka-Ihaste loodusala piiril (ka püsielupaik on asub piiri läheduses) peaks paiknema vähemalt 20+ m sügavusel maapinnast. Lõik 3b kulgeb rohevõrgustikuks määratud (Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ ja kehtiva Tartu linna ÜP ning ka koostamisel oleva Tartu linna ÜP tööversiooni (november 2019) alusel) alade vahel, kuid teekoridori ala on rohevõrgustikust välja arvatud. Lõik 3d kulgeb samuti rohevõrgustikuks määratud alade vahel, kuid kehtiva Tartu linna ÜP kohaselt on kogu teetrassi koridor rohevõrgustikust välja arvatud. Samas 2019. a kehtestatud Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ on teetrassi koridor rohevõrgustikust välja arvatud vaid Ihaste tee ja Lammi tänava vahelises lõigus, Ihaste tee ja Emajõe vaheline lõik jääb rohevõrgustiku alale. Maakonnaplaneeringuga sarnane piirkonna rohevõrgustiku käsitlus on ka koostamisel oleva Tartu linna ÜP tööversioonis (november 2019). Lõigud 3a ja 3c ei jää rohevõrgustikuks määratud aladele. Maardlaid vaadeldavad lõigud ei läbi. Loodusvarade kasutamise seisukohast on positiivne, et kaks lõiku (3b ja 3c) on kavandatud olemasolevate tänavate baasil. Samas on vajalik lõik 3c rajada põhimahus looduslikule alale, sh lammialale. Looduskeskkonnale avalduvate mõjude kokkuvõtteks, et peamised mõjud on seotud lõiguga 3d ehk Ropka silla ja selle peale- ning mahasõitude rajamisega. Arvestades piirkonna tundlikkust, sh Natura 2000 alade paiknemist on Ropka silla piirkonda kahe Emajõe kalda vahele ühenduse tagamiseks võimalik rajada vaid tunnel, mis loodusala piires paikneks vähemalt 20+ m sügavusel maapinnast. Tunneli puhul on võimalik vältida ka võimalikke ebasoodsaid mõjusid seoses I kaitsekategooria liigi – mägi-piimputke kasvukohaga ning rohevõrgustiku killustamisega. Ihaste tee ja Lammi tänava vahelise lõigu, sh võimalik tunnelisse minek ehituse töötsooni jäävate II ja III kaitsekategooria taimeliikide puhul tuleb korraldada isendite ümberasustamine, taotledes selleks vastavat luba Keskkonnaametilt. Täpne ümberasustamise asukoht ja tingimused tuleb välja selgitada koostöös vastava eriala eksperdiga, lähtudes seejuures Vabariigi Valitsuse 15.07.2004. a määrusest nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord. 16 Inimeste heaolu ja tervis Lõik 3a ehk Karlova tunnel viiks autoliikluse antud piirkonnas maa alla, mis aitaks vähendada Karlova linnaosa õhusaastet ja mürataset. Lisaks aitaks tunneli rajamine kaasa liikluse sujuvamaks muutmisele, mis vähendab pidurdamise ja kiirendamisega kaasnevaid õhusaaste koguseid ja mürataset. Teisalt on inimeste heaolu ja tervise seisukohast oluline arvestada eelkõige tunneli rajamisega kaasneda võiva vibratsiooniga. Karlova hoonestus on valdavalt vana ning sageli on hoonetel ka keldrid. Soovimatu vibratsioon võib põhjustada ehitiste, masinate jt tarindite kahjustusi, võimalik on ka purunemine, eriti resonantsi korral. Inimesele mõjub vibratsioon peamiselt närvisüsteemile ja veresoonkonnale, toime sõltub vibratsiooni tugevusest. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni normid hoonetele (vibratsioon, mis hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav. Hooneid kahjustavat vibratsiooni tajuvad elanikud kui väga tugevat vibratsiooni (Hunaidi, 2000). Vanad hooned on oluliselt tundlikumad vibratsioonile kui uued, seega võib potentsiaalselt neid vibratsioon rohkem kahjustada. Hoonetel on enamasti sees pinged, mis tulenevad aluspinnase erinevast liikumisest (vajumised, kerked), niiskusest ning temperatuurikõikumistest. Vibratsioon võib mõjutada hoonete kahjustamist kaudselt pinnase vajumist ja kerkeid mõjutades, sõltudes ka pinnase omadustest. Eriti mõjutatavad on vibratsiooni poolt liiva- või turbapinnased (Hunaidi, 2000). Karlova piirkonnas on levinud peamiselt liiva või saviliivmoreeni pinnased ehk vibratsiooni levikut soodustavad pinnased. Seega eelnevaid asjaolusid on oluline arvestada tunneli projekteerimisel. Maapinnast piisavalt sügavale rajatud tunneli korral ei ole olulist ebasoodsat mõju seoses ehitusaegse (ega ka kasutusaegse) vibratsiooniga ette näha. Karlova tunnel loob loogilise ühenduse ERMi juurest algava ja piki Sõpruse pst-d kulgeva ning raudtee äärde kavandatud magistraaltänava (sh Sadamaraudtee koridor) vahel. Samas ei ole varasemates liiklusmodelleerimistes Karlova tunnelit käsitletud. Seega ei ole teada milliseks kujuneb tunnelis liiklussagedus ja kas ning kui palju aitaks see kaasa kesklinnast liikluse eemale suunamisele. Küll aga võib eeldada, et tunneli näol otseühenduse loomine aitaks vähendada Karlova linnaosa siseste tänavate (eelkõige nt Vaba, Sõbra), mis praegu teenindavad mh ka Annelinnast lähtuvat liiklust, liiklussagedust. Karlova siseste tänavate liiklussageduse vähenemine aitab kaasa nii liiklusest tingitud müra- kui õhusaaste vähenemisele kui ka liiklusohutuse suurenemisele. Müra vähendamine Karlovas on oluline ka seetõttu, et Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskavas aastateks 2019-2023 (Hendrikson & Ko OÜ, 2018) on mitmed Karlova tänavad (nt Vaba, Sõbra, Tähe) määratletud kui kõrge müratasemega piirkonnad. Lõik 3d ehk Ropka silla rajamise eesmärkideks oleks eelkõige vähendada liikluskoormust kesklinna sildadel ja ka Sõpruse sillal ning samuti vähendada Karlova linnaosa läbiva liikluse osa. Tabelis 2 on toodud liiklussagedused osadel Karlova linnaosa, aga ka Annelinna tänavatel ning sildadel Stratum OÜ (2016) töös kajastatud 2030. a stsenaariumite võrdluses. Tabelist on näha, et Ropka silla rajamisega (stsenaarium V4) teatud määral (kuni 10% ulatuses) liiklussagedus Karlova linnaosa Vaba, Sõbra ja Tähe tänavatel võrreldes baasstsenaariumiga väheneb. Samas jääb liiklussageduse suurusjärk ka Ropka silla rajamise järgselt vaadeldavatel tänavatel samasse suurusjärku baasstsenaariumiga ehk olukorraga, kui 2030. a on endiselt tänane tänavate võrgustik. Annelinnas Sõpruse pst (lõik 3b) liiklussageduse muutusest on näha, et enim aitab vähendada liiklussagedust Tiksoja silla valmimine, samas Muuseumi tee pikenduse rajamine nö tasandab Tiksoja sillast saadud vähenemise. Ka Ropka silla rajamine ei anna tuntavat vähenemist Sõpruse pst-l võrreldes baasolukorraga. Kui Tiksoja silla rajamine vähendab oluliselt Lammi tänava 17 liikluskoormust (baasstsenaarium vs V1), siis Ropka silla (V4) ja Lammi tänava pikenduse (V5) rajamisega suureneb liiklussagedus uuesti märgatavalt. Kesklinna Võidu silla liiklussagedust aitab teatud määral vähendada Tiksoja silla rajamine, samas Muuseumi tee pikenduse ja Sadamaraudtee koridori rajamine suurendab mõnevõrra Võidu silla koormust, mida omakorda nö kompenseeriks Ropka silla rajamine. Teisalt tuntavat liiklussageduse vähenemist Ropka silla rajamine Võidu sillale kaasa ei tooks (baasstsenaarium vs V4 muutus alla 10%). Ropka silla rajamine aitaks vähendada eelkõige Sõpruse ja Ihaste sildade liiklussagedusi. Eelnevaid asjaolusid arvestades ei ole Ropka silla rajamisega ette näha olulist ja tuntavat mõju kesklinna Võidu silla või Karlova linnaosa tänavate liiklussageduste vähendamisele. Siinkohal tuleb aga arvestada, et Stratum OÜ (2016) liiklusmodelleerimised ei arvesta võimalike täiendavate meetmete rakendamisega kesklinnas, mis aitaks kesklinnast autoliiklust eemale suunata, näiteks kergliikluse eelistamine ja Võidu sillal ühe sõiduraja kergliikluse tarbeks kujundamine vms meetmed. Selliste meetmete rakendamine muudab liikluse kulgemist linnas ja eelduslikult suunab liikluse eelkõige lähimatele sildadele. Lisaks on oluline tähelepanu juhtida, et 2016. a modelleerimised vajavad ajakohastamist reaalsete viimaste aastate liiklussagedustega. Näiteks on 2017. a liiklusmodelleerimisest näha (tabel 2), et Ihaste silla liiklussagedus oli juba 2017. a suurem, kui Stratum OÜ (2016) 2030. a baasstsenaariumis prognoositud liiklussagedus. 18 Tabel 2. Liiklussagedused Karlova ja Annelinna tänavatel ning sildadel 2030. a stsenaariumite võrdluses (alusandmed: Stratum OÜ, 2016). 2030. a Tänavalõigu liiklussagedus õhtusel tipptunnil, s/h stsenaarium Sõpruse Stratum OÜ Vaba Sõbra Tähe Turu pst Lammi Võidu Sõpruse Ropka Ihaste (2016) alusel (Kalevi- (Kalevi- (Sõbra- (Kuu- (Anne- (Mõisavahe- sild sild sild sild Tähe) Tähe) Purde) Sõbra) Kalda Ihaste põik) tee) Baasstsenaarium (2016. a teedevõrk 563 855 664 2128 1575 1129 3192 3243 - 1384 ilma uute sildadeta ja ringteedeta) Stsenaarium V1 (baasstsenaariumile 485 819 666 2021 1390 493 2927 2693 - 1511 lisaks Tiksoja sild) Stsenaarium V2 (V1 + Muuseumi 522 849 676 2109 1572 536 3048 3088 - 1833 tee pikendus) Stsenaarium V3 (V2 + 550 793 587 2217 1588 527 3058 3109 - 1873 Sadamaraudtee koridor) Stsenaarium V4 519 770 613 2048 1568 745 2995 2707 929 1554 (V3 + Ropka sild) Stsenaarium V5 (V4 + Lammi tn 498 792 607 1994 1551 943 2996 2583 1109 1471 pikendus) Stsenaarium V6 479 776 637 1977 1511 931 2785 2447 1100 1365 (V5 + Tuglase sild) 2017. a õhtune 275 629 744 1951 1412 955 2864 2557 - 1477 tipptund 19 Tähelepanu tuleb juhtida ka asjaolule, et uued ühendused või teed pakuvad ainult ajutisi leevendusi olukordades, kui eesmärgiks on nt mingis piirkonnas autode hulga või tipptundide liiklusseisakute vähendamine. Liiklusseisakute likvideerimisel liikluskorralduslike võimaluste parandamisega (nt täiendava ühenduse loomine) on üldjuhul ainult lühiajaline mõju. Viimane on tingitud asjaolust, et paranenud liiklusolukorrad tänavatel kutsuvad autodega liiklema ka neid inimesi, kes varem autoga sõitmist vältisid just tänu liiklusseisakutele. Põhimõtteliselt võib uute liiklejate lisandumine viia taaskord uute liiklusseisakute tekkimiseni. Seega „toodavad“ uued teed/tänavad ka „uut liiklust“ (Litman, 2005; Litman, 2019; CPRE, 2017). Antud asjaolu võib olla ka üheks seletuseks, miks Ihaste silla liiklussagedus oli juba 2017. a suurem kui algselt 2030. a prognoositud liiklussagedus. Sellist prognoosimise „ebatäpsust“ on täheldatud ka mujal maailmas uute teede rajamisel (Matson jt, 2006). Lõik 3c (Turu tänav Sõpruse silla ja Sadamaraudtee koridori vahel) ääres paikneb enim eluhooneid Kuu ja Sõbra tänavate vahelisel lõigul. Stratum OÜ (2016) töös toodud stsenaariume võrreldes on Turu tänava vastavas lõigus näha eelkirjeldatud Võidus sillaga sarnast liiklussageduse muutust. Seega Turu tänava liiklussagedust aitab teatud määral vähendada Tiksoja silla rajamine, samas Muuseumi tee pikenduse ja Sadamaraudtee koridori rajamine suurendab mõnevõrra Turu tänava koormust, mida omakorda nö kompenseeriks Ropka silla rajamine. Üldiselt jääb sõltumata stsenaariumist Turu tänava liiklussagedus samasse suurusjärku võrreldes baasstsenaariumiga ehk olulist eelkõige mürast tingitud olukorra halvenemist või paranemist ette näha ei ole. Teenuste kättesaadavuse osas on täiendavate Emajõe ületuskohtade ja nende pikenduste kavandamine pigem soodsa mõjuga, kuna võimaldab paremini siduda Tartu linna Emajõe erinevate kallaste vahel. Samuti soodustab nt Karlova tunneli rajamine kiiremat ühendust võrreldes senise läbi linnaosa sõitmisega. Inimeste heaolu ja tervise valdkonna kokkuvõtteks võib öelda, et Karlova linnaosa läbivate peamiste tänavate äärsete elanike seisukohast on positiivne, kui rajatakse Karlova tunnel, mis vähendaks eelduslikult linnaosa läbivat liiklust. Teisalt on tunneli rajamisel oluline minimeerida tunneli ehitusega kaasnevad vibratsiooni mõjud. Ropka silla rajamisega ei ole ette näha olulist ja tuntavat mõju kesklinna Võidu silla või Karlova linnaosa tänavate liiklussageduste vähendamisele. Pigem aitab Ropka sild nö kompenseerida võimalike teiste ühendustega (Muuseumi tee pikendus, Sadamaraudtee koridor) nt Võidu või Sõpruse sillale kaasnevat liiklust, aidates liikluse hajutamisele kaasa, kuid ka siin ei ole mõjud suured. Lisaks on oluline, et uued ühendused või teed pakuvad ainult ajutisi leevendusi olukordades, kui eesmärgiks on nt mingis piirkonnas autode hulga või tipptundide liiklusseisakute vähendamine. Praktika on näidanud, et uued teed/tänavad „toodavad“ ka „uut liiklust“. Seega kui eesmärk on kesklinna autoliiklust vähendada ei ole seda võimalik saavutada ainult uute ühenduste loomisega, vajalik on rakendada ka teisi liikluskorralduslikke meetmeid (nt kergliiklusteed sõiduradade asemel vms). Eelnev analüüs tugineb Stratum OÜ (2016) liiklusmodelleerimistel. Samas puuduvad modelleerimised: 1. olukorra kohta, kui rajatakse Karlova tunnel; 2. olukorra kohta, kui rajatakse Tuglase silla asemel Vahi sild; 3. olukordade kohta, kui kesklinnas rakendatakse täiendavaid meetmeid, mis aitaks kesklinnast autoliiklust eemale suunata. Näiteks kergliikluse eelistamine ja Võidu sillal ühe sõiduraja kergliikluse tarbeks kujundamine vms meetmed; 20 4. mis arvestaks viimaste aastate liiklussagedusi ehk 2016. a modelleerimised vajavad ajakohastamist reaalsete viimaste aastate liiklussagedustega. Näiteks on 2017. a liiklusmodelleerimisest näha (tabel 2), et Ihaste silla liiklussagedus oli juba 2017. a suurem, kui Stratum OÜ (2016) 2030. a baasstsenaariumis prognoositud liiklussagedus. Sotsiaal-majanduslik ja kultuuriline keskkond Olulist ebasoodsat mõju ettevõtlusele lõikude 3a-3d rajamisega ette näha ei ole. Pigem avaldub soodne mõju seoses lisaühenduste (Karlova tunnel, Ropka sild) tagamisega Emajõe vasak- ja paremkalda vahel. Karlova tunnel ja Ropka sild soodustavad linnaosade vahelist paremat ühendust, kuid transiitliikluse linnast välja suunamisel saavad määravaks ikkagi ringteed, sh Tiksoja sild ja Idaringtee. Vaadeldavatele lõikudele ja nende lähialadele ei jää kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte. Küll aga jääb lõik 3a ehk Karlova tunnel Karlova miljööväärtuslikule alale, sh kulgeks tunnel mitmete miljööväärtuslike hoonete alt. Seega on Karlova miljööväärtusliku ala säilimisel oluline tagada tunneli rajamisel hoonete stabiilsus. Sotsiaal-majandusliku ja kultuurilise keskkonna mõjude kokkuvõte: olulisi ebasoodsaid mõjusid vaadeldavate lõikude rajamisega ette näha ei ole. Küll aga tuleb Karlova tunneli rajamisel tagada miljööväärtusliku hoonestusala hoonete stabiilsus. Koondkokkuvõte. Järgnevalt on esitatud teostatud hinnangu olulisemad järeldused/soovitused: Piirkond 1 – Vahi silla/Tuglase silla piirkond. ✓ Looduskeskkonnale avalduvaks peamiseks ebasoodsaks mõjuks on lõik 1a rohevõrgustiku ala läbimine. Lisaks killustaks magistraaltänava rajamine piirkonnas paiknevat RMK matkarada. Antud piirkonnas toimib rohevõrgustik peamiselt elanike puhkekohana, ulukite elupaigana on ala pigem vähetähtis, kuna piirkonna terviklikkus on killustatud Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa maantee poolt. Maanteeliiklus on ka peamine müraolukorra mõjutaja antud alal; ✓ On tõenäoline, et kuni Tiksoja silla rajamiseni hakkaks Jõhvi-Valga suunaline transiitliiklus vähemalt osaliselt kasutama kas Vahi või Tuglase (sõltub kumb sild rajataks) silda kui nö esimest jõeületuskohta Tartu põhja poolses osas. Seega kuigi Vahi sild on keskkonnakaalutlusi arvestades mõnevõrra eelistatum kui Tuglase sild, peaks Tartu põhja poolses osas uute sildade rajamisel seadma prioriteediks hoopis Tiksoja silla rajamise; ✓ Arvestades, et lähipiirkonnas on juba olemas Ravila tänava kaudu ühendus Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa maanteega, siis eelkõige Vesiroosi tee ja Metsaääre tee piirkonna elanike heaolu arvestades tuleks vältida täiendava ühenduse kavandamist antud piirkonnas ning Tuglase silla pikendus lõpetada Ravila tänavaga (vt joonis 3). 21 Piirkond 2 – ERMi ümbruse piirkond. ✓ Stratum OÜ (2019) töö käsitles Tartu linna ja selle lähipiirkonna toimeala. Seega on ka töös pakutud lahendused nö Tartu kui haldusüksuse piire ületavad ning just ERMi piirkonnas on kavandatud liiklusskeemi muudatused, mis põhimahus jäävad Tartu valla või Luunja valla territooriumile. Seejuures on Stratum OÜ (2019) töös esitatud piirkonna liiklusskeemi muudatused, nt Idaringtee puhul sellised, mis eeldaksid ka Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ (2019) muutmist. Nimetatud muudatuste elluviimine eeldab koostööd erinevate omavalitsuste vahel. Oluline on aga siinkohal välja tuua, et Stratum OÜ (2019) töös kavandatud Idaringtee asukoht lõikaks läbi Kobrulehe (79403:002:0802) ja Veehaarde (79403:002:1585) kinnistule kavandatava Kobrulehe veehaarde, mis hakkab varustama peamiselt Vahi alevikku ja Ülejõe linnaosasid joogiveega. Veehaarde sanitaarkaitsealale ei ole uue avalikuks kasutuseks mõeldud tee rajamine lubatud; ✓ Arvestades, et teelõik läbiks Raadi looduskaitseala esinduslikku piirkonda (mh sihtkaitsevöönd), siis võib teelõigu rajamine vähendada looduskaitseala kaitse eesmärkide täitmist (arvestades mh ka Tartu valda jäävat lõigu osa). Seega tuleb vältida uue teelõigu kavandamist läbi Raadi looduskaitseala ning jääda kehtivas ÜPs ja maakonnaplaneeringus toodud lahenduse juurde antud piirkonnas. Kaunase pst pikendust kuni Muuseumi tee pikenduseni eelnev ei puuduta; ✓ Ettevõtlusele kaasneb peamine ebasoodne mõju Rõõmu tee 3a kinnistul tegutsevale RMK Tartu Puukoolile. Kavandatav lõik lõikaks kinnistu sisuliselt pooleks ehk killustaks kinnistu terviklikkust; ✓ Transiitliikluse osas ei ole varasematele liiklusmodelleerimistele tuginedes võimalik täpsemalt määrata kui palju aitaks ERMi piirkonda täiendava ühendustee (mõeldud ka Tartu valda jäävat osa) loomine kaasa kesklinna sildadelt liikluskoormuse mahavõtmisel. Millist efekti uue ERMi piirkonna ühenduse loomine reaalselt annaks ja milliseks kujuneksid liiklussagedused saab hinnata vaid täiendavate liiklusmodelleerimistega; ✓ Võttes arvesse kavandatava Kobrulehe veehaarde ja Raadi looduskaitseala paiknemist on ettepanek ERMi piirkonnas jääda kehtivas Tartu linna ÜPs ja Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ määratletud liiklusskeemi juurde. Küll aga võib vajadusel ja RMK Tartu Puukooliga kokkuleppel rajada Kaunase pst pikenduse Muuseumi tee pikenduseni. Kirjeldatud lahendust toetab ka Reaalprojekt OÜ (2019) töö. Piirkond 3 – Sõpruse silla/Ropka silla piirkond. ✓ Peamised mõjud looduskeskkonnale on seotud lõiguga 3d ehk Ropka silla ja selle peale- ning mahasõitude rajamisega. Arvestades piirkonna tundlikkust, sh Natura 2000 alade paiknemist on Ropka silla piirkonda kahe Emajõe kalda vahele ühenduse tagamiseks võimalik rajada vaid tunnel, mis loodusala piires paikneks vähemalt 20+ m sügavusel maapinnast. Tunneli puhul on võimalik vältida ka võimalikke ebasoodsaid mõjusid seoses I kaitsekategooria liigi – mägi-piimputke kasvukohaga väljaspool Ropka-Ihaste looduskaitseala ning rohevõrgustiku killustamisega. Ihaste tee ja Lammi tänava vahelise lõigu, sh võimalik tunnelisse minek ehituse töötsooni jäävate II ja III kaitsekategooria taimeliikide puhul tuleb korraldada isendite ümberasustamine; ✓ Karlova linnaosa läbivate peamiste tänavate äärsete elanike seisukohast on positiivne, kui rajatakse Karlova tunnel, mis vähendaks eelduslikult linnaosa läbivat liiklust. Teisalt on tunneli rajamisel oluline minimeerida tunneli ehitusega kaasnevad vibratsiooni 22 mõjud. Viimane on oluline ka Karlova miljööväärtusliku hoonestusala hoonete stabiilsuse seisukohast; ✓ Ropka silla rajamisega ei ole ette näha olulist ja tuntavat mõju kesklinna Võidu silla või Karlova linnaosa tänavate liiklussageduste vähendamisele. Pigem aitab Ropka sild nö kompenseerida võimalike teiste ühendustega (Muuseumi tee pikendus, Sadamaraudtee koridor) nt Võidu või Sõpruse sillale kaasnevat liiklust, aidates liikluse hajutamisele kaasa, kuid ka siin ei ole mõjud suured. Lisaks on oluline, et uued ühendused või teed pakuvad ainult ajutisi leevendusi olukordades, kui eesmärgiks on nt mingis piirkonnas autode hulga või tipptundide liiklusseisakute vähendamine. Praktika on näidanud, et uued teed/tänavad „toodavad“ ka „uut liiklust“. Seega kui eesmärk on kesklinna autoliiklust vähendada ei ole seda võimalik saavutada ainult uute ühenduste loomisega, vajalik on rakendada ka teisi liikluskorralduslikke meetmeid (nt kergliiklusteed sõiduradade asemel vms). ✓ Koostatud hinnang tugineb Stratum OÜ (2016) liiklusmodelleerimistel. Samas puuduvad modelleerimised: 1. olukorra kohta kui rajatakse Karlova tunnel; 2. olukorra kohta, kui rajatakse Tuglase silla asemel Vahi sild; 3. olukordade kohta, kui kesklinnas rakendatakse täiendavaid meetmeid, mis aitaks kesklinnast autoliiklust eemale suunata. Näiteks kergliikluse eelistamine ja Võidu sillal ühe sõiduraja kergliikluse tarbeks kujundamine vms meetmed. 4. mis arvestaks viimaste aastate liiklussagedusi ehk 2016. a modelleerimised vajavad ajakohastamist reaalsete viimaste aastate liiklussagedustega. Näiteks on 2017. a liiklusmodelleerimisest näha (tabel 2), et Ihaste silla liiklussagedus oli juba 2017. a suurem, kui Stratum OÜ (2016) 2030. a baasstsenaariumis prognoositud liiklussagedus. Linna tervikuna vaadates on kesklinnast transiitliikluse eemale suunamiseks vajalikud välja ehitada linna servalasid läbivad ringteed (sh Tiksoja sild, Idaringtee). Teisalt ainult uute ühenduste (sh sildade) rajamisega ei saavutata kesklinna piirkonnas olulist autoliikluse vähendamist. Vajalik on rakendada ka teisi meetmeid (nt kergliikluse, ühistranspordi eelistamine, sõiduteede „kitsendamine“ kergliiklusteedega jms). Kasutatud allikad: ✓ Alkranel OÜ, 2009 – 2010. Tallinna Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine ✓ Alkranel OÜ, 2012. Põhja-Tallinna linnaosa tänavate liikluse müra modelleerimine ✓ Alusgeoloogia OÜ, 2005. Korterelamud Tartus, Kastani 183. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne; ✓ CPRE, 2017. The end of the road? Challenging the road-building consensus. Learning from previous road schemes for a better future; ✓ Hendrikson & Ko OÜ, 2018. Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023; ✓ Hunaidi, 2000. Traffic Vibrations in Buildings; ✓ Litman, T., 2005. Generated traffic and induced travel – implications for transport planning. Victoria Transport Policy Institute, Canada; 23 ✓ Litman, T., 2019. Generated Traffic and Induced Travel. Implications for Transport Planning; ✓ Matson, L., Taylor, I., Sloman, L. and Elliott, J., 2006. Beyond Transport Infrastructure: Lessons for the future from recent road projects; ✓ Projekteerimisinstituut „Kommunaalprojekt“, 1979. Tartu, Vaba tänava (Võru mnt-st kuni Kalevi tänavani) uurimistööd; ✓ Projekteerimisinstituut „Kommunaalprojekt“, 1985. Tartu, Sõpruse pst, Kalevi ja Õnne tänava ristmik. Uurimistööd; ✓ Reaalprojekt OÜ, 2019. Tartu linna liiklusskeemi eskiis; ✓ RPI „Eesti projekt“, 1978. Ehitus-geoloogilised uurimistööd Tartus, Sõpruse pst – Jõe tänava rekonstruktsioon; ✓ Skepast & Puhkim OÜ, 2017. Tartu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine; ✓ Stratum OÜ, 2016. Tartu linna üldplaneeringu koostamiseks vajalike liiklusuuringute teostamine; ✓ Stratum OÜ, 2019. Tartu linna toimeala ja Tartu linna magistraaltänavate liiklusskeem; ✓ Ühinenud Arhitektid OÜ, 2016. Tartu linnas, Sadamaraudtee koridori projekteerimine põhitänavaks. Eskiisprojekt. 24 Lisa 1. Tuglase ja Vahi sildade asukoha võrdlus (sillale lisaks arvestatakse teelõiku F.R. Kreutswaldi ja Puiestee/Aruküla tee vahel) VARIANT 1 (Tuglase/Tähtvere sild) VARIANT 2 (Vahi sild) Eelistatum Kriteerium Kvalitatiivne hinnang Kvantitatiivne Kvalitatiivne hinnang Kvantitatiivne alternatiiv 1 2 hinnang hinnang 1. Majanduslik mõju (sh mõju liiklemisele) 1.1. Pikkus (m) F.R. Kreutswaldi ja 1440 1430 1,2 1 2 Puiestee/Aruküla tee vahel 1.1.1. jah/ei, osaliselt võibolla sh kasutab osaliselt Tuglase tänava pikendus, kuid 240 jah, Meruski tänava ots 140 olemasoleva tee koridori eeldab allee eemaldamist 1.2. Tee asub uues teekoridoris, Tee asub uues teekoridoris, seega põhiline olemasolevate seega põhiline tänavate kasutamine jääb ka olemasolevate tänavate ehitusperioodil tagatuks. kasutamine jääb ka Ehitusaegne Häiringud võivad kaasneda ehitusperioodil tagatuks. 2 2 liikluskorraldus Eesti Maaülikooliga seotud Teatud perioodil tuleb inimestele ning Tähtvere sulgeda Meruski tänava ots puhkepargi ja Emajõe rannaala ja korraldada liikluse ümber (Emajõe Vabaujula) suunamine (kohalikud külastajatele elanikud). 1.3. Läbib u 480 m ulatuses madalsoomuldasid Läbib u 770 m Tee ehituse keerukus (M´ ja M´´; ulatuses sügavaid (kulukus) lähtuvalt turbakihi paksus lammi- mullatüübist (eeldus: 0,5-1 m) ja 365 m 1,2 1 2 madalsoomuldasid turbamuldadele ulatuses sügavaid (AM´´´; turbakihi ehitamine kallim) lammi- paksus 1-1,5 m) madalsoomuldasid (AM´´´; turbakihi paksus 1-1,5 m) 25 VARIANT 1 (Tuglase/Tähtvere sild) VARIANT 2 (Vahi sild) Eelistatum Kriteerium Kvalitatiivne hinnang Kvantitatiivne Kvalitatiivne hinnang Kvantitatiivne alternatiiv 1 2 hinnang hinnang 1.4. Otseselt ei mõjuta ettevõtlust. Positiivne, kuna tagab Otseselt ei mõjuta Mõju kohalikule lisaühenduse Emajõe vasak- ja ettevõtlust. Positiivne, kuna ettevõtluskeskkonnale 2 2 paremkalda vahel. tagab lisaühenduse Emajõe (sh teenindussektorile) Magistraal poolitab Eesti vasak- ja paremkalda vahel. Maaülikooli linnaku. 1.5. Kuni ei ole rajatud Tartu Kuni ei ole rajatud Tartu põhjapoolse ringtee Tiksoja põhjapoolse ringtee Tiksoja silda või Vahi silda, siis silda, siis hakkab vähemalt hakkab vähemalt osaliselt osaliselt Jõhvi-Valga Jõhvi-Valga suunaline suunaline transiitliiklus transiitliiklus kasutama kasutama Vahi silda kui nö Tuglase/Tähtvere silda kui nö kõige esimest jõe ületuse Mõju transiitliiklusele 2 2 kõige esimest jõe ületuse võimalust Tartu põhja võimalust Tartu põhja poolses poolses osas. Transiitliikluse osas. Transiitliikluse linna linna keskusest eemale keskusest eemale viimiseks on viimiseks on eelistatum eelistatum variant 2 ehk Vahi variant 2 ehk Vahi sild sild võrreldes võrreldes Tuglase/Tähtvere Tuglase/Tähtvere sillaga. sillaga. 2. Mõju inimese heaolule ja tervisele 2.1. Maha lammutatavad 0 0 1,2 1 2 majapidamised (tk) 2.2. Müra, vibratsiooni ja õhusaaste mõjud (kui palju majapidamisi 6 18 1 1 (hoonestatud krunte) jääb 100 m tsooni) 26 VARIANT 1 (Tuglase/Tähtvere sild) VARIANT 2 (Vahi sild) Eelistatum Kriteerium Kvalitatiivne hinnang Kvantitatiivne Kvalitatiivne hinnang Kvantitatiivne alternatiiv 1 2 hinnang hinnang 2.3. Müra, vibratsiooni ja õhusaaste mõjud (kui palju majapidamisi 0 24 1 1 (hoonestamata elamumaa krunt) jääb 100 m tsooni) 2.4. Mõju kinnisvara Trass kulgeb osaliselt väärtusele (eeldus: kui Trass kulgeb osaliselt sihtotstarbeta maal, kuid kavandatakse transpordimaa sihtotstarbega tükeldab maatulundusmaa transpordimaale või kinnistul. Elamumaid ja sihtotstarbega kinnistuid. sihtotstarbeta maale on majapidamisi 100 m tsoonis Elamumaid ja majapidamisi 1 1 mõju väiksem; mida vähem kui variant 2 korral. 100 m tsoonis on rohkem enam elamumaid ja Eelduslikult mõju kinnisvara kui variant 1 korral. majapidamisi väärtusele väiksem kui variant Eelduslikult on mõju mõjutsoonis, seda 2 korral. kinnisvara väärtusele suurem mõju suurem kui variant 1 korral. 2.5. Turvalisus (tiheda (vähemalt 5 majapidamisest) asustusega ala Lähedusse jääb ja osaliselt Läbib ja killustab olulist lähedusega kaasneb ka läbib tiheda asustusega 1,2 1 2 puhkeala ja ranna-ala. negatiivne mõju, samuti elamupiirkonda. kaasneb negatiivne mõju olulise puhkeala lähedusega) 2.6. Mõju puhkamisvõimalustele Trassi mõjualas Tähtvere Ametlikke puhkealasid 100 (100 m raadiusesse spordipark ja Emajõe äärne 2 2 m tsooni ei jää. jäävate puhkealade ranna-ala. häirimine) 27 VARIANT 1 (Tuglase/Tähtvere sild) VARIANT 2 (Vahi sild) Eelistatum Kriteerium Kvalitatiivne hinnang Kvantitatiivne Kvalitatiivne hinnang Kvantitatiivne alternatiiv 1 2 hinnang hinnang 2.7. Rajatakse täiesti uus Trassi asukohas või läheduses teekoridor, maastikuilme paiknevad teed/tänavad. Mõju kohalikule muutus suur praegusega Samas läbiks teelõik olulist maastikuilmele, võrreldes suur, kuid samas 2 2 puhkeala, kus maastikuilme linnamaastikule suures osas teekoridoris on muutus võib mõju avaldada mõjutatavate inimeste hulk paljudele puhkajatele. väike. 2.8. Mõju asustusstruktuurile Killustab Tähtvere puhkepargi (barjääriefekt, teenuste Oluline mõju puudub. 2 2 ja Emajõe äärse rannaala. kättesaadavus) 3. Mõju looduskeskkonnale 3.1. Roheliste koridoride läbi Lõikab läbi Emajõe kaldaala Lõikab läbi Emajõe kaldaala 1,2 1 2 lõikamine rohelise koridori rohelise koridori 3.2. Läbib Emajõe ürgorgu ja Läbib Emajõe ürgorgu ja keskmise kaitstusega keskmise kaitstusega Mõju pinnasele ja põhjaveega ala. 100 m põhjaveega ala. 100 m tsooni põhjaveele (sh maapinna tsooni jääb kaks puurkaevu, jääb üks puurkaev, samas jääb 1,2 1 2 reljeef, põhjavee kaitstus, samas jäävad puurkaevud puurkaev kaugemale kui 50 m puurkaevud) kaugemale kui 50 m (tavapärane puurkaevu (tavapärane puurkaevu sanitaarkaitseala). sanitaarkaitseala). 3.3. Ületab Emajõge (jõe laius u 75 Ületab Emajõge (jõe laius u Mõju pinnaveele m), läheduses Supilinna tiik. 75 m). Läbib (vooluveekogud ja Maaparandussüsteemidega maaparandussüsteemidega 1,2 1 2 järved, (Maa-ameti kaardirakendus) (Maa-ameti kaardirakendus) maaparandussüsteemid) kaetud alasid ei läbi. kaetud ala. 28 VARIANT 1 (Tuglase/Tähtvere sild) VARIANT 2 (Vahi sild) Eelistatum Kriteerium Kvalitatiivne hinnang Kvantitatiivne Kvalitatiivne hinnang Kvantitatiivne alternatiiv 1 2 hinnang hinnang 3.4. Ületab Emajõge, mis on Ületab Emajõge, mis on elupaigaks III kaitsekategooria elupaigaks III vingerjale, hingile, võldasele, kaitsekategooria vingerjale, tõugjale ja laiujurile. hingile, võldasele, tõugjale ja laiujurile. Emajõe kaldaalad ja Supilinna Mõju kaitstavatele tiigi ümbrus on elupaigaks Emajõe kaldaalad on loodusobjektidele, nahkhiirtele. Supilinna tiik on elupaigaks nahkhiirtele. püsielupaikadele, elupaigaks III kaitsekategooria 1,2 1 2 vääriselupaikadele, tiigikonnale. 100 m tsooni jäävad ürgloodusobjektidele (sh kaitseala - Aruküla koopad taimestik,loomastik) 100 m tsooni jäävad kaitseala - (piirneb Meruski tänavaga; Kalmistu paljand, II ja III koopad on elupaigaks II kaitsekategooria taimeliikide kaitsekategooria kasvukohad, Aruküla käpaliste nahkhiirtele). Lisaks jäävad püsielupaik ning ürglooduse 100 m tsooni III objekt - Tartu kalmistu kaitsekategooria taimeliigi paljand. kasvukoht. 3.5. Oluline mõju Natura 2000 Oluline mõju Natura 2000 Mõju Natura 2000le 1,2 1 2 aladele puudub. aladele puudub. 3.6. Lõigu pikkus ligikaudu sama Lõigu pikkus ligikaudu sama (vt punkt 1.1) variandiga 2, (vt punkt 1.1) variandiga 1, Mõju välisõhu samuti reljeef sarnane. samuti reljeef sarnane. 2 2 kvaliteedile ja kliimale Heitgaaside hajumiseks Heitgaaside hajumiseks mõnevõrra suletum maastik mõnevõrra avatum maastik kui variant 2 korral. kui variant 1 korral. 29 VARIANT 1 (Tuglase/Tähtvere sild) VARIANT 2 (Vahi sild) Eelistatum Kriteerium Kvalitatiivne hinnang Kvantitatiivne Kvalitatiivne hinnang Kvantitatiivne alternatiiv 1 2 hinnang hinnang 4. Mõju maakasutusele ja kultuuripärandile 3.7. Mõju loodusvaradele Maardlaid ei läbi. Materjali Maardlaid ei läbi. Materjali (läbilõigatavad maardlad kulu sarnane variandiga 2, kulu sarnane variandiga 1, 1,2 1 2 (maavarad) + materjali kuna rajatava lõigu pikkus ja kuna rajatava lõigu pikkus ja kasutus) maastik sarnased. maastik sarnased. 3.8. Metsaportaali alusel metsamassiive Lõikab läbi ei lõika. Metsaportaali Vajalik eemaldada alusel läbi Metsamassiivide puid ja võsa u 320 metsamassiive u läbilõikamine, m pikkusel lõigul. 270 m ulatuses, 1 1 kõrghaljastuse Sõltuvalt kas lisaks vajalik eemaldamise vajadus kasutatakse eemaldada võsa u olemasolevat teed 80 m pikkusel ka allee osaline lõigul. eemaldamise vajadus. 3.9. Põllumaade läbilõikamine (mõõdetud Läbib u 270 m Põllumassiive ei on trassi pikkust, mis ulatuses 1 1 läbi. lõikab põllumassiive põllumassiivi. PRIA andmetel). 30 VARIANT 1 (Tuglase/Tähtvere sild) VARIANT 2 (Vahi sild) Eelistatum Kriteerium Kvalitatiivne hinnang Kvantitatiivne Kvalitatiivne hinnang Kvantitatiivne alternatiiv 1 2 hinnang hinnang 4.0. Mõju väärtuslikele maastikele ja Lõik läbib Kardla-Vorbuse Lõik läbib Kardla-Vorbuse pärandkultuuriobjektidele väärtuslikku maastikku. väärtuslikku maastikku. (andmete võrdlusel 1,2 1 2 Pärandkultuuriobjekte Pärandkultuuriobjekte lähtutud maakonna lähedusse ei jää. lähedusse ei jää. planeeringust ja EELISest) 4.1. Teelõik läbib ajaloomälestise - Muinsuskaitseobjektide Tartu Babtisti kalmistu Läheduses mõjutamine (100 m piiranguvööndit. Tartu Babtisti kultuurimälestised 2 2 tsooni jäävate kalmistu jääb teelõigu puuduvad. kultuurimälestiste arv) vahetuslähedusse. Kokku 16 19 31 TARTU LINNAVALITSUS Ministeeriumid ja riigiasutused 30.06.2020 nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalikustamine Teavitame Teid Tartu linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikustamisest. Tartu linna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on algatatud Tartu Linnavolikogu 13.09.2018. a otsusega nr 93. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus kinnitati Tartu Linnavolikogu 24.01.2019. a otsusega nr 131. Tartu linna üldplaneeringu koostamise peamine eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsetes piirides (ca 160 km2) üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted. Üldplaneeringu üks ülesanne on arvestada linna naabrusaladelt lähtuvate mõjudega ja suurendada Tartu kui toimepiirkonna keskuse ruumilist sidusust linna lähipiirkonnaga. Üldplaneeringu eelnõuga on muuhulgas määratud ruumilise arengu üldised suundumused, maa- alade ja veekogude üldised kasutustingimused, piirkondade üldised ehitus- ja haljastustingimused, transpordivõrgustik, miljööväärtusega alade, rohevõrgustiku, väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimused, kõrgveepiir, asustuse arengualad, Emajõe matkaraja asukoht ja kasutupõhimõtted. Üldplaneeringus tähtsustatakse Tartu kui ülikoolilinna ja regiooni keskuse rolli Eestis. Üldplaneeringuga nähakse muudatusi Tartu linna asustusüksuse liiklusskeemis, kus keskendutakse linna välisringi ja jalgrattateede võrgustiku eelisarendamisele, kesklinnas kompaktse ja jalakäigusõbraliku keskkonna loomisele ning maalises piirkonnas asustuse arengualade suunamisele. Uus üldplaneering võimaldab võrreldes kehtivaga ühelt poolt paindlikumat maakasutuse käsitlemist, teisalt on maakasutus selgemalt defineeritud ning linna ruumiline areng arusaadavam. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldised asukohad määratakse planeeringu edasise koostamise käigus ning nende lahendustega on võimalik tutvuda üldplaneeringu põhilahenduse avalikustamise ajal. KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid ja analüüsida negatiivsete mõjude vältimise või leevendamise võimalusi, et aidata kaasa keskkonnakaalutluste integreerimisele üldplaneeringu koostamisel. KSH läbiviimisel lähtutakse olemasolevatest andmetest ja alusuuringutest. Mõjude hindamisel keskendutakse olulisematele üldplaneeringuga kavandatavatele muudatustele kogu Tartu linna haldusterritooriumil, sealhulgas 2017. a kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu lahenduse muudatustele. KSH aruandes toodud hindamistulemustega ning leevendusmeetmetega arvestamisel üldplaneeringu elluviimisel olulisi keskkonnamõjusid eeldatavalt ei kaasne. Piiriülest keskkonnamõju eeldatavalt üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne. Planeeringu koostaja ja korraldaja: Tartu Linnavalitsus (Raekoja plats 1a, 50089 Tartu); Planeeringu kehtestaja: Tartu Linnavolikogu (Raekoja plats 1a, 50089 Tartu); KSH teostaja: Osaühing Alkranel (Riia 15b, 51010, Tartu, [email protected]), kontaktisik keskkonnaekspert ja tegevjuht Alar Noorvee, tel 55 40 579, e-post [email protected]. ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ Raekoja plats 1a tel 736 1111 www.tartu.ee 50089 TARTU rg-kood 75006546 [email protected] Üldplaneeringu eelnõu koosneb seletuskirjast (lisatud) ja üldplaneeringu joonistest, mis esitatakse andmekihtidena kaardirakenduses. Käesolevale kirjale on lisatud ka KSH aruanne koos oma lisadega. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu ning seonduvate materjalidega on võimalik tutvuda Tartu linna veebilehel www.tartu.ee/et/uldplaneering2040 (Tartu linna uue üldplaneeringu koostamine). Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimub 13.07.-16.08.2020. a Tartu raekoja infokeskuses ning Ilmatsalu Huvikeskuses. Arvamusi saab esitada Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale (Raekoja plats 3, 51003 Tartu; e-post: [email protected]) hiljemalt 16.08.2020. a. Arvamusi saab esitada ka üldplaneeringu avalikustamise veebirakenduses, mis on leitav avaliku väljapaneku jooksul alates 13.07.2020. a üldplaneeringu kodulehel aadressiga www.tartu.ee/et/uldplaneering2040 . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Reno Laidre abilinnapea Jaanika Koppel 736 1259 [email protected] 2 (2)

Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →