Määruste eelnõude kooskõlastamine

Hr Urmas Reinsalu Teie 05.06.2020 nr 15.1-2/2792, 15.1-2 Välisministeerium /2803, 15.1-2/2796 ja Islandi väljak 1 15.1-2/2801 15049 Tallinn [email protected] Meie 20.06.2020 nr 5-6/20/1929 Välisteenistuse seaduse alusel antavate Vabariigi Valitsuse ja välisministri määruste eelnõud Austatud minister Kaitseministeerium kooskõlastab välisteenistuse seaduse (VäTS) alusel antavate Vabariigi Valitsuse ja kolme välisministri määruse eelnõud allpool toodud märkustega arvestamisel. Kaitseministeeriumi valitsemisalas on 01.08.2020 seisuga 34 VäTS alusel lähetatud teenistujat ning 72 avaliku teenistuse seaduse (ATS) alusel lähetatut, kokku 106 pikaajalises välislähetuses viibivat teenistujat. Eelnõude jõustumisega seotud eelarveline mõju Kaitseministeeriumi valitsemisalas on märkimisväärne - kokku 1,790 miljonit eurot aastas. Esmase hinnangu kohaselt lisandub tänaste mittemaksuliste tasude liikumisega palgakulusse (senine välislähetustasu ja esindustasu) täiendava maksukuluna ja abikaasatasude indekseerimisega keskmiselt13,69 tuhat eurot lähetatu kohta aastas. Kogu Kaitseministeeriumi valitsemisala vastav täiendav vajadus, arvestades, et analoogne muudatus toimub ka ATS alusel lähetatutega, on 1,451 miljonit eurot aastas (sh VäTS alusel lähetatute kulu 383 tuhat eurot ja ATS alusel lähetatute kulu 1,068 miljonit eurot aastas). Seda eeldusel, et järgitakse välisteenistuse seaduse muutmise eelnõu seletuskirjas lk 17 kajastatud põhimõtet, et pikaajalises välislähetuses juba oleva teenistuja kogusissetulek (senine palk koos kehtivate seaduses tagatud lisatasude, esindustasu ja senise maksuvaba välislähetustasuga, sh kaasasoleva pere välislähetustasu suurendustega) välislähetusperioodi kestel käesolevate eelnõude jõustumisel ja selles sisalduvate muudatuste tõttu ei vähene. Määrustega kehtestatav uus välislähetustasu süsteem, mis toob kaasa kuluhüvitiste asendamise välislähetustasuga (VLT) välislähetusse minekul, olekul ja tulekul, nõuab eelarvelise mõjuna esmasel hinnangul täiendavat eelarvekulu 339 tuhat eurot aastas (sh VäTS alusel 118 tuhat eurot ja ATS alusel 221 tuhat eurot aastas). Toome järgnevalt välja eelnõude ja seletuskirjade täiendamist ning selgitamist vajavad osad. 1. Vabariigi Valitsuse määruse „Välisteenistuse seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja abikaasatasu lähtesummad, välislähetustasu ja abikaasatasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise alused ja kord“ eelnõu 1.1. Palume parandada määruse eelnõus viide volitusnormile. Eelnõus on viide välisteenistuse seaduse § Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 1.1. Palume parandada määruse eelnõus viide volitusnormile. Eelnõus on viide välisteenistuse seaduse § 67 lõikele 4, aga volitusnorm on välisteenistuse seaduse § 67 lõikes 3. 1.2. Palume täiendada eelnõu § 3 (välislähetustasu ja kulude hüvitamine) lõiget 3, sõnastades see järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulud katab või hüvitab Välisministeerium või lähetajaministeerium teenistuja taotluse, käesoleva määruse 2. peatüki 3. jaos sätestatud tingimuste ning Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri või asekantsleri või nende volitatud isiku kaalutletud otsuse ja tegelike kulude ulatuses esitatud arvete alusel.“. Selgitus: palume lisada edasivolitamise võimaluse, et igal lähetajaministeeriumil oleks võimalik otsustada, millisel tasandil kulude hüvitamise otsused tehakse. Kaitseministeeriumi valitsemisalas on aktuaalne ka võimalik vajadus volitada otsustamine valitsemisala ametiasutuse juhile. 1.3. Palume täpsustada eelnõu § 4 (välislähetustasu maksmine) lõiget 4, sõnastades selle järgmiselt: „(4) Lähetuses oleku välislähetustasu väljamakse põhineb väljamaksmise ajal kehtival asukohalinna koefitsiendil, kui see on teenistuja jaoks soodsam välislähetusse minekul kehtinud lähetuses oleku välislähetustasu koefitsiendist.“. Selgitus: seletuskirjast võib küll lugeda, et „soodsat koefitsiendi muutust teenistujale rakendatakse, ebasoodsat mitte“, aga sellise olulise asjaolu puhul oleks vajalik ja õige see üheselt tõlgendatavana sõnastada ka määruses. 1.4. Palume täpsustada eelnõu § 9 lõike 1 punkti 2 ja lõike 1 punkti 2 sulgudes olevat loetelu - eelnõu § 9 selgituses seletuskirja leheküljel 8 on loetelus nimetatud ka gaas. 1.5. Palume selgitada eelnõu §-i 9 (lähetuses oleku välislähetustasuna hüvitatavad kulud seoses tugiisiku kaasa minekuga). Paragrahvist järeldub, et kui kaasasolev perekonnaliige on tugiisik, siis ka sel juhul on lähetuses oleku välislähetustasu arvestuse aluseks ühe magamistoaga korteri üürihind. Tugiisiku kaasasoleku korral aga ei saa välistada reaalset vajadust ka lisa-magamistoa järele. Eelnõu § 7 selgituse järgi seletuskirjas lk 6 on ilma abikaasata alla 13-aastase lapsega lähetujal hüvitise määr kõrgem, et pidada ülal kaasavõetud tugiisikut või palgata hoidja asukohariigis, kuid ei nähtu, et arvestataks tugiisiku tarvis suurema elamispinna üürimist. Palume teema üle vaadata ja vajadusel korrigeerida koefitsiente lähetuses oleku välislähetustasu suurendamiseks kaasasoleva lapse eest alla 13-aastaste laste puhul, kui teenistuja on lähetuses abikaasata, aga kaasas on tugiisik. 1.6. Eelnõu § 9 lõike 6 punktis 3 on liigne väljend „või lasteaias“. 1.7. Eelnõu § 11 osas on seletuskirjas kirjas, et kui üürileandja on maksnud teenistujale ka deposiidilt makstud pangaintressid, tuleb ka need ministeeriumile maksta. Eelnõu § 11 sõnastuses sellist sätet ei ole. Palume eelnõu § 11 sõnastus ja seletuskirja selgitus üle vaadata. Samuti palume antud paragrahvis sätestada eelnõu seletuskirja 8. lehekülje 1. lõigus toodud üüritagatise osalise tagastamise võimalus. 1.8. Palume täpsustada eelnõu §-i 14 (hariduse omandamise kulude hüvitamine) seletuskirja lk 13 esitatud lauset "Erakooli õppemaksu kulude hüvitamise eelduseks on keelelised või kultuurilised piirangud kohalikus üldhariduskoolis õppimisele (näiteks juhul, kui õppetegevus kohalikus koolis toimub õppekeeles, mida teenistuja laps esimese võõrkeelena ei valda)“. Lause on vastuolus eelnõu § 14 (ja ka seletuskirjas eespool) oleva tingimusega, et muuhulgas tuleb kooli valikul arvestada õppekava sobivust lapse seniste ja tulevaste õpingutega. Eelnõu paragrahvi sõnastusest järeldub, et erakooli õppemaksu kulude hüvitamise eelduseks ei pea olema mitte ainult keelelised ja kultuurilised piirangud, vaid võib olla ka õppekava sobimatus lapse haridustee järjepidevuse tagamisel. Õige oleks see niimoodi seletuskirjas ka kajastada. 1.9. Palume lisada eelnõu §-i 15 (muud kaetavad kulud) uus lõige järgmises sõnastuses: "(X) Kui lähetajaministeeriumi või lähetava asutuse hinnangul kuulub erialadiplomaadi või lähetatud 2 (5) "(X) Kui lähetajaministeeriumi või lähetava asutuse hinnangul kuulub erialadiplomaadi või lähetatud ametniku ametiülesannete hulka Eesti Vabariigi esindamine ja esindusfunktsiooni täitmiseks on vajalik esinduspind eluruumi osana ning sellise eluruumi üürimisega kaasneb teenistujale käesoleva määrusega kehtestatud välislähetustasu aluseks olevast majutuskulude piirmäärast kõrgem majutuskulu, hüvitab lähetajaministeerium või lähetav asutus teenistuja taotluse alusel piirmäära ületava kulu.". Selgitus: näiteks kaitseatašeede, samuti rahvusvaheliste sõjaliste organisatsioonide juurde saadetud Eesti kaitseväe kõrgetasemeliste esindajate lähetamise eesmärgiks on Eesti riigikaitsestruktuuride esindamine asukohariigis või rahvusvahelise organisatsiooni juures ning nad kannavad seeläbi spetsiifilist esindusfunktsiooni. Üheks esindusfunktsiooni täitmiseks vajalikuks töövahendiks on võimalus võõrustada oma ametikorteris kolleege ja partnereid ning võimalusel teha ka väiksemaid vastuvõtte. Selleks peab olema erialadiplomaadile või lähetatud ametnikule võimaldatud ametikorter, kus on arvestatud esinduslikkuse ja võõrustamisvõimalusega, nt eraldi söögituba või suurem elutuba (kus võimalus korraldada ca 6-10 inimese võõrustamiseks õhtusööke). Sätet ei saaks laiendada kõigile välisesinduses või pikaajalises välislähetuses töötajatele, vaid ainult neile, kelle puhul eeldatakse välisesindusest eraldi seisvat riigi esindusfunktsiooni kandmist. 1.10. Palume täpsustada määruse eelnõu § 15 selgitust seletuskirja lk 14 teises lõigus, kus on kirjutatud, et kui korteri üürilepingu sõlmimisel on maakleritasu summa sedavõrd suur, et lähetusse mineku tasu seda ei kata, on võimalik samuti esitada eraldi taotlus nende kulude hüvitamiseks. Millises summas on lähetusse mineku välislähetustasusse arvestatud maakleritasu? Kui seda pole teada, siis ei saa ka hinnata, kas lähetusse mineku välislähetustasu summa on ületatud maakleritasu või mõne muu kulu tõttu. Palume täpsustada, kas ülemäärase maakleritasu kulu on kaetav eelnõu § 15 lõike 6 alusel kui teenistujast sõltumatust erandlikust olukorrast tingitud kulu. 1.11. Palume korrigeerida eelnõu §-i 16 (abikaasatasu lähtesumma ja abikaasatasu arvutamine) abikaasatasu arvutamise korraldust ja/või maksustamist. Lähetuses kaasas oleku kulude hüvitamise eesmärgil on asjakohane abikaasatasu korrigeerimine elukalliduse koefitsiendiga, kuid tasult makstava sotsiaalmaksu kaudu tagatav pensioni kogumine tulevikuks peaks olema kõigile võrdne, asukoha elukallidust arvestav erinevus pensioni suuruses ei ole asjakohane. 1.12. Palume täiendada eelnõu § 18 lõikes 2 sätestatud abikaasatasu vähendamise selgitust seletuskirjas näidisarvutusega. 1.13. Palume täiendada eelnõu § 20 lõike 3 viimast lauset, sõnastades see järgmiselt: „(3) Viimasel juhul teeb otsuse Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsler või lähetajaministeeriumi kantsler või asekantsler või nende volitatud isik.“. 1.14. Palume täpsustada eelnõu §-i 22 (üleminekusätted). Lõike 1 järgi tuleb juhul, kui enne määruse jõustumist sõlmitud lapsehoiu- või üürilepingu tasu on suurem kui uue kehtestatud välislähetustasu aluseks olev lapsehoiu või majutuskulude piirmäär, hüvitada teenistujale seda määra ületav kulu. Seletuskirjas on küll põhjalikult selgitatud üürikulu piirmäära arvutamise loogikat, kuid hoolimata § 22 sõnastusest ei tulene määrusest iga kululiigi kohta eraldi piirmäära, mida saaks ületada. Seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas täpselt peaks seda sätet rakendama. Teeme ettepaneku üleminekusätetega pigem paika panna nõue, et teenistuja netokogusissetulek (sh palk, välislähetustasu ja suurendused, abikaasatasu, lapsehoidmise kulu ja elamiskulu hüvitis jms) ei tohi määruse rakendumisel väheneda. 2. Välisministri määruse „Linnade koefitsiendid“ eelnõu 2.1. Palume täiendada eelnõu § 1 reguleerimisala lõikeid 2 ja 4 pärast sõnu „Eesti Vabariigile kuuluvat eluruumi“ sõnadega „või muud talle võimaldatud elamispinda, mille kasutamisel ei eeldata eluruumikulude tasumist“. 3 (5) eluruumikulude tasumist“. Selgitus: näiteks pikaajaliste väliskoolituste, või ka ATS alusel töölähetuste puhul on juhtumeid, kus elamispinda pakub vastuvõtja asutus ning eluruumi üürimisega seotud kulusid teenistujal ei ole. 2.2. Palume muuta või täiendada eelnõu §-i 2 (koefitsientide määramine ja korrigeerimine) nii, et oleks selgelt arusaadav valuuta vahetuskursi pidev jälgimine ja vajadusel koefitsientide muutmine sagedamini kui kord aastas. Valuutakurss mõjutab koefitsiendi kaudu lähetuses oleku välislähetustasu, millest tuleb maksta üks suuremaid kulusid - eluruum. Oluline on anda teenistujale kindlus, et kui varsti pärast koefitsientide kehtestamist muutub valuuta vahetuskurss pikemaks perioodiks (näiteks kauemaks kui kuu) teenistujale oluliselt ebasoodsamaks (nt üle 10%), siis ei pea ta korrigeeritud koefitsienti ja lähetustasu ootama peaaegu aasta, kandes ise vahepeal kogu valuutariskist tuleneva kulu. 2.3. Eelnõu lõpust on puudu viited eelnõu lisadele. Palume eelnõu üle vaadata ja täiendada vastavalt. 2.4. Palume vaadata üle eelnõu seletuskirja § 1 selgituse eelviimases lõigus avaliku teenistuse seaduses (ATS) põhipalga definitsiooni muutmata jätmise selgitus. See muudatus on VäTS eelnõu § 2 punktis 3 ATS § 61 lõike 2 muudatusena olemas järgmises sõnastuses: „(2) Põhipalk on fikseeritud palgaosa, mis on määratud ametikoha teenistusülesannete, ametniku teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste ning ametikoha asukoha põhjal.” 3. Välisministri määrus „Võõrkeelte valdamise taseme nõuded diplomaatidele“ eelnõu Eelnõul lõpust on puudu viide eelnõu lisale. Palume eelnõu üle vaadata ja täiendada vastavalt. 4. Välisministri määrus „Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise kord ning välisesinduses töötava teenistuja eluruumi tingimused“ 4.1. Palume täiendada eelnõu § 4 täiendava lõikega järgmises sõnastuses: „(X) Välisesindusest eraldi seisvat Eesti Vabariigi esindusfunktsiooni täitva erialadiplomaadi või teenistuja eluruumi puhul tuleb arvestada ka ruumide esinduslikkust ja ruumilahenduse funktsionaalsust.“. 4.2. Palume üle vaadata eelnõu § 5 (eluruumi üürilepingu sõlmimine). Eelnõu §-i 5 selgituses seletuskirjas üüritagatise osas on kirjutatud, et ministeeriumi ja teenistuja vahelises kokkuleppes sätestatakse põhjendatud vajadusel ministeeriumi poolt juriidilise nõustamise kulude katmine, kui üüritagatise tagastamiseks üürileandja poolt on vaja teenistujal kaitsta oma õigusi, sh pöörduda õiguste kaitseks asukohariigi kohtusse. Palume hinnata, kas teenistuja õigus saada vajadusel ministeeriumi poolt juriidilist nõustamist on vaja sätestada määruses, samuti, kas nõustamise kulude katmine on vaja sätestada määruses või loetakse see muuks kaetavaks kuluks Vabariigi Valitsuse määruse „Välisteenistuse seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja abikaasatasu lähtesummad, välislähetustasu ja abikaasatasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise alused ja kord“ eelnõu § 15 lõike 6 alusel. 5. Üldised märkused 5.1. Palume enne määruste kehtestamist vaadata üle määruste sõnastused ja tagada, et määrused oleks üheselt mõistetavalt kohaldatavad ka pikaajalistele välislähetustele avaliku teenistuse seaduse § 45 alusel, st juhtudel, kus lähetatu ei tööta välisesinduses ja lähetajaks ei pruugi olla lähetajaministeerium. 5.2. Palume enne määruste kehtestamist selgeks teha ja sätestada, missugustel tingimustel lähetatakse 4 (5) 5.2. Palume enne määruste kehtestamist selgeks teha ja sätestada, missugustel tingimustel lähetatakse Eesti riiklikke eksperte Euroopa Komisjoni direktoraatidesse, sh olenevalt sellest, kas ja missuguseid hüvitisi maksab eksperdile Euroopa Komisjon ja mida maksab lähetaja asutus. Palume vastavate sätete kohta ka seletuskirjas selgitada, millistel kaalutlustel just selline korraldus kehtestatakse. 5.3. Palume saata lähetajaministeeriumidele arvestused/selgitused, kuidas on kujunenud koefitsiendid ja lähtesummad, eriti andmaks võimalust arvutada välislähetustasudes sisalduvate kulude osakaale. 5.4. Juhime tähelepanu, et VäTS muudatuste ja rakendusaktide (määruste) jõustumise planeeritud ajakava on rakendamise osas ebamõistlik. Olulist eelarvelist lisakulu nõudvad õigusaktide muudatused on asjakohane jõustada vastuvõtmisele järgnevast eelarveaastast. Lisaks sätestab VäTS, et pikaajalisse välislähetusse saatmisest teavitatakse teenistujat võimalusel vähemalt 3 kuud ette. Antud juhul on päris kindlasti olnud võimalus neid pikemaid etteteatamise põhimõtteid järgida. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Mailis Neppo 717 0014 [email protected] Saale Kaing 717 0087 [email protected] 5 (5)