Eelnõu kooskõlastamine märkustega

Justiitsministeerium Teie 16.04.2020 nr 8-1/2540 [email protected] Meie 19.06.2020 nr 5-2/20/1328 Eelnõu kooskõlastamine märkustega Justiitsminister esitas 16.04.2020 kooskõlastamiseks riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu). Eelnõus on osaliselt arvestatud Kaitseministeeriumi koostatud väljatöötamise kavatsuses tooduga (eelnõude infosüsteemi toimik 18-0892). Samas on arvestamata jäetud mitmed probleemkohad, mis mõjutavad sõjalise riigikaitse korraldamist. Lähtuvalt eeltoodust kooskõlastame eelnõu vaid kirja punktides I-II toodud märkustega arvestamisel. I. Märkused eelnõu § 1 kohta, millega muudetakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust (edaspidi RSVS) 1. Teeme ettepaneku täiendada paragrahvi uute punktidega 1 ning 2 ja muuta järgnevat numeratsiooni vastavalt. „1) paragrahvi 3 punkti 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) juurdepääsuõigus – füüsilise isiku õigus töödelda riigisaladust või salastatud välisteavet ametikohajärgselt või asutuse juhi või tema volitatud isiku otsuse, juurdepääsuloa või - sertifikaadi või uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel või tunnistajakaitse kaitseabinõude kohaldamisest või julgeolekuasutusse teenistusse või tööle kandideerimisest tulenevalt;“; 2) paragrahvi 3 punkti 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „12) teenistusväline füüsiline isik - füüsiline isik, kes ei ole nimetatud, valitud või töölepingu alusel võetud riigi ametasutuses või valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses, Eesti Pangas või Kaitseliidus olevale ameti- ega töökohale;“.“. Seletus: Punkti 1 täpsustatakse RSVS § 3 punkti 7 sõnastust arvestades järgnevaid ettepanekuid. Punktiga 2 muudetakse RSVS § 3 punkti 12, sest erinevate seadusmuudatuste tulemusel on tekkinud olukord, kus riigiasutuse koosseisus olevad ja teenistusülesandeid täitvad isikud (nt ajateenijad) on RSVS-is oleva mõiste järgi muutunud teenistusvälisteks isikuteks (nt ajateenija ja reservväelane) ning neile piiratud tasemel juurdepääsõiguse saamiseks on vajalik ministri nõusolek. Samas RSVS-i kehtiva sõnastuse kohaselt on kohaliku omavalitsuse ametiasutuse teenistujad justkui riigi teenistuses olevad isikud, kuigi seadus ei näe ette, et kohaliku omavalitsuse üksus võiks olla Eesti Vabariigi julgeoleku tagamise või välissuhtluse raames riigisaladuse loojaks. Arvestades eelnõuga tehtavaid muudatusi riigisaladuse töötlemise osas, Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 riigisaladuse loojaks. Arvestades eelnõuga tehtavaid muudatusi riigisaladuse töötlemise osas, puudub ka viide Kaitseliidule. 2. Teeme ettepaneku välja jätta senine punkt 4 ja asendada see uue sõnastusega. Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole vajadust uue riigisaladuse liigi loomiseks Kaitseväele kuuluvate mehitamata õhusõidukite osas. Vastav teave on edaspidi ka asutusesiseseks kasutamiseks ja ei ole avalikult kättesaadav. „4) paragrahvi 7 punkt 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5¹) Kaitseväe radariteave ja seiresüsteemidelt kogutud teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks;“.“. Seletus: Sätet täiendatakse lauseosaga „välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut“, mis võimaldab põhjendatud juhtudel, kui see ei kahjusta riigi julgeolekut, käidelda radariteavet ja seiresüsteemidelt kogutud teavet kas asutusesiseselt või avalikult. Lisaks on muudetud salastamistähtaega 10 aastalt 30 aastale. Muudatuse tegemisel on arvestatud seiresüsteemide optimaalse elutsükliga, mis on 30 aastat. Oluline on tagada teabe kaitse kogu elutsükli kestel. 3. Teeme ettepaneku muuta punkti 9 sõnastust järgmiselt: „9) paragrahvi 13 lõike 3 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) asutuse juht – asutuse loodud riigisaladuse puhul, välja arvatud riigisaladus, mis on kantud Vabariigi Valitsusele, valitsuskomisjonile või asjaomasele ministrile otsustamiseks esitatud teabekandjale. Riigisaladuse salastatus kustutatakse enne salastamistähtaja möödumist juhul, kui see on vajalik asutuse ülesande täitmiseks, ning ainult selles ulatuses, mis ei sea ohtu teabes nimetatud või teabe kogumisel osalenud või osalevate isikute julgeolekut;“; Seletus: Punktiga 9 sätetakse asutuse juhi õigus riigisaladuse ennetähtaegseks kustutamiseks. Kui asutus on riigisaladuse loomisel pädev otsustama dokumendi salastamise, on Kaitseministeeriumi hinnangul ta ka pädev otsustama kas salastamise vajadus on jätkuv või võib selle ennetähtaegselt kustutada. Lisaks Vabariigi Valitsusele või valitsuskomisjonile esitatavale teabele, ei ole mõistlik lubada asutusel iseseisvalt ennetähtaegselt kustutada riigisaladuse salastatust teabelt, mis on esitatud asjaomasele ministrile otsustamiseks. Lisatud on ka piirang mõnele ministrile esitatud teabe ennetähtaegse kustutamise osas, kuivõrd ka ministeeriumid kasutavad valitsemisala asutustelt saadud teavet oma otsuste tegemisel või põhistamisel (nt ministri otsus jõu kasutamise lubamisest). 4. Teeme ettepaneku muuta punktiga 10 lisatavat RSVS § 13 lõike 3 punkti 11 järgmiselt: „10) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem – käesoleva seaduse § 7 punktides 7, 10 ja 11 nimetatud riigisaladuse puhul, välja arvatud riigisaladus, mis on kantud Vabariigi Valitsusele, valitsuskomisjonile või asjaomasele ministrile otsustamiseks esitatud teabekandjale. Riigisaladuse salastatus kustutatakse enne salastamistähtaja möödumist juhul, kui see on vajalik kaitseväeluure ülesande täitmiseks, ning ainult selles ulatuses, mis ei sea ohtu teabes nimetatud või teabe kogumisel osalenud või osalevate isikute julgeolekut.“;“. Seletus: Punktis 11 tehakse normitehniline täpsustus Kaitseväe juhataja volitamise osas ning välja on jäetud viide struktuuriüksusele ning lisatud viide asjaomasele ministrile. Ühtlasi palume Justiitsministeeriumil koostöös Riigikantseleiga hinnata, kas on vajadus 2 (12) Ühtlasi palume Justiitsministeeriumil koostöös Riigikantseleiga hinnata, kas on vajadus sätestada eraldi riigisaladuse salastatuse ennetähtaegse kustutamise ja salastamistähtaja pikendamise võimalus peaministrile kui mõne erikorra juhile. Näiteks riigikaitseseaduse § 9 lõike 1 kohaselt juhib peaminister kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamist ja sõjaseisukorra lahendamist. Nimetatud ülesande raames on peaministrile antud ka teatud olukordades otsustusõigus ning ei ole välistatud, et otsuse aluseks olev teave on kaitstud riigisaladusega. RSVS-i muudatuse kohaselt ei ole asutustel õigus otsustada teabe salastatuse tähtaja pikendamist või kustutamist, kui see on esitatud kõrgemal seisvale organile otsustamiseks. 5. Teeme ettepaneku muuta punktiga 11 lisatava RSVS § 14 lg 2 punkti 9 sõnastust järgmiselt: „9) julgeolekuasutuse juht – käesoleva seaduse §-des 6, 7, 9 ja 10 nimetatud julgeolekuasutuse loodud riigisaladuse puhul, välja arvatud riigisaladus, mis on kantud Vabariigi Valitsusele, valitsuskomisjonile või asjaomasele ministrile otsustamiseks esitatud teabekandjale;“. Seletus: Minister valitsemisala juhina korraldab valitsemisala tegvust ja mõnikord põhinevad otsused allasutuselt saadud teabel, sh õigusloomelised otsused (nt ministri määrused), mistõttu ka ministrile esitatud teabe korral ei ole riigisaladuse salastamistähtaja pikendamine julgeolekuasutuse poolt asjakohane. 6. Teeme ettepaneku täiendada paragrahvi uue punktiga 13 ja muuta järgnevat numeratsiooni vastavalt. „13) paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) Kaitseväes ja Kaitseliidus teatama Kaitseväe põhimääruses määratud riigisaladuse kaitset korraldavale struktuuriüksusele kohe igast temale teatavaks saanud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisest. Riigisaladuse kaitset korraldav Kaitseväe struktuuriüksus teavitab tuvastatud rikkumisest esimesel võimalusel Kaitsepolitseiametit;“.“. Seletus: Kaitseväes ja Kaitseliidus korraldab ja kontrollib riigisaladuse kaitset Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus, milleks on luurekeskus. Sarnaselt Kaitsepolitseiametiga ja Välisluureametiga on Kaitseväel kui riigisaladuse kaitset korraldaval asutusel vastavalt RSVS § 22 lg 2 p-le 3 kohustus välja selgitada RSVS-i ja selle alusel antud õigusaktide nõuete rikkumised. RSVS § 19 lg 1 p 4 kohaselt teavitab riigisaladusele juurdepääsu õigust omav isik asutust ja Kaitsepolitseiametit kohe igast temale teatavaks saanud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisest. Arvestades senist praktikat on otstarbekas Kaitseväes ja Kaitseliidus sätestada teavitamiskohustuse erisus, mille kohaselt ei teavita riigisaladusele juurdepääsuõigust omav isik riigisaladuse kaitse nõuete rikkumisest Kaitsepolitseiametit otse, vaid läbi riigisaladuse kaitset korraldava asutuse. Muudatus võimaldab riigisaladuse kaitset korraldaval struktuuriüksusel tuvastada operatiivselt asjassepuutuvad asjaolud, veenduda info tõepärasuses ning võtta koheselt kasutusele koostöös isikuga õiguspärased ning vajalikud abinõud, et vähendada salastatud teabe avalikustamisega või teatavaks saamisega kaasnevat kahju. Muudatus vähendab asutuste vahelist dokumendivahetust ning salastatud teabe edastamist. Samas säilitatakse Kaitsepolitseiameti teavitamiskohustus, kui rikkumine on aset leidnud ja vastav menetlus alustatud. Sätte rakendamisel väheneb nii Kaitseväe kui Kaitsepolitseiameti töökoormus, eelkõige puuduliku teabe põhjal esitatud teavituste arvelt. Ühtlasi tagatakse sellega, et asutuste vahel liigub vaid teave, mis on vajalik õigusrikkumise lahendamiseks. Antud muudatus ei puuduta RSVS § 19 lg 1 p-s 3 sätestatud teavitamiskohustust, mis jääb kehtima senises sõnastuses, ehk riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu saavutamise puhul säilib Kaitsepolitseiametile otseteavitamise kohustus. 7. Teeme ettepaneku täiendada paragrahvi uute punktidega 19-21 ja muuta järgnevat 3 (12)  7. Teeme ettepaneku täiendada paragrahvi uute punktidega 19-21 ja muuta järgnevat numeratsiooni vastavalt. „19) paragrahvi 25 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „asutusele“ sõnaga „teabevaldajale“;“. 20) paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) julgeolekuasutusse teenistusse või tööle kandideerimisest tulenevalt.“; 21) paragrahvi 26 lõike 7 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Teabekandjad, mis sisaldavad juurdepääsuõigust omanud isiku loodud riigisaladust, antakse üle teabevaldajale, kelle jaoks teavet loodi, muudel juhtudel Kaitsepolitseiametile.“;“. Selgitus: Punktidega 19 ja 21 muudetavates sätetes on kasutatud sõna „teabevaldaja“ sõna „asutus“ asemel, sest kõik teabevaldajad ei ole asutused. Julgeolekuasutusse tööle- või teenistusse värbamisel on vajalik kandidaadile tutvustada asutuse töö ja ametikohaga seotud teavet, mis on isikule vajalik otsuse tegemiseks, mistõttu nähakse punktis 20 esitatud muudatusega ette eelneva teavitamise võimalus. Teabe avaldamisel lähtutakse teadmisvajaduse põhimõttest ning isik peab kinnitama teabega tutvumist (vt ka p 9 (§ 302) seletust). 8. Teeme ettepaneku muuta punkti 19 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt: „19) paragrahvi 27 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Üksnes piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus on ametikohajärgselt füüsilisel isikul, kes on nimetatud, valitud või töölepingu alusel võetud riigiasutuses, Eesti Pangas või Kaitseliidus olevale töö- või ametikohale, millel töötamise eeltingimuseks on piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamine.“;“. Seletus: Muudatusega parandatakse sätte sõnastust (vt ka punkti 1 selgitus). Ühtlasi palume Justiitsministeeriumil hinnata, kas sõnaga „töötamine“ saab selle sätte kontekstis hõlmata ka ajateenija ja reservväelase teenistusülesannete täitmist ja Kaitseliidu liikme teenistuskohustuse täitmist või tuleb selleks asendada kõnealuses sättes ja teistes sarnase sõnastusega sätetes sõnad „millel töötamise“ sõnadega „mille ülesannet täitmise“. 9. Teeme ettepaneku täiendada paragrahvi uue punktiga 21 ja muuta järgnevat nimeratsiooni vastavalt. „21) seadust täiendatakse §-ga 301 ja 302 järgmises sõnastuses: „§ 301. Sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva kaitseväekohustuslase juurdepääsuõigus riigisaladusele (1) Piiratud ja konfidentsiaalse taseme riigikaitse riigisaladuse juurdepääsuõigus antakse kaitseväekohustuslasele, kes on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht), mille ülesannete täitmine eeldab kuni konfidentsiaalsel tasemel riigisaladusele juurdepääsuõiguse omamist ja kellel puudub juurdepääsuluba. (2) Juurdepääsuõiguse andmise ja ära võtmise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitusel Kaitseväes riigisaladuse kaitset ja kontrolli teostava struktuuriüksuse ülem. (3) Juurdepääsuõiguse võib anda vaid sõjaaja ametikoha, millega seoses kaitseväekohustuslasele juurdepääsuõigus anti, ülesannete täitmise ajaks. (4) Juurdepääsuõiguse andmise otsuses märgitakse vähemalt riigisaladuse tase ja liik, mille osas juurdepääsuõigus kehtib. (5) Juurdepääsuõiguse andmiseks on Kaitseväes riigisaladuse kaitset ja kontrolli teostaval 4 (12) (5) Juurdepääsuõiguse andmiseks on Kaitseväes riigisaladuse kaitset ja kontrolli teostaval struktuuriüksusel õigus teha kaitseväekohustuslasele ilma tema nõusolekuta Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud taustakontroll. (6) Kaitseväes riigisaladuse kaitset ja kontrolli teostav struktuuriüksus teeb juurdepääsvajaduse olemasolu korral uue taustakontrolli iga viie aasta järel juurdepääsuõiguse andmisest arvates. (7) Kaitseväes riigisaladuse kaitset ja kontrolli teostav struktuuriüksus võib teha taustakontrolli ka muul ajal, kui selleks on põhjendatud vajadus . (8) Kaitsevägi teavitab taustakontrolli tegemisest Kaitsepolitseiametit ja kaitseväekohustuslast. (9) Juurdepääsuõigus lõpeb sõjaaja ametikohalt vabastamise või juurdepääsuõiguse ära võtmise või juurdepääsuloa andmise korral. (10) Kaitseväekohustuslase nimetamisel sõjaaja ametikohale, mille ülesannete täitmine eeldab kuni konfidentsiaalsel tasemel riigisaladusele juurdepääsuõiguse omamist, võib lugeda eelmise sõjaaja ametikohale nimetamisega antud juurdepääsuõigus kehtivaks, kui sõjaaja ametikohale nimetamine järgneb vahetult eelmiselt sõjaaja ametikohalt vabastamisele. (11) Kaitseväel on õigus küsida kaitseväekohustuslaselt juurdepääsuõiguse andmise otsustamiseks Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud isikuankeedi esitamist. (12) Kui juurdepääsuõigust omanud isik on kaitseväekohustuse täitmisel kokku puutunud salastatud teabega, mille avalikuks tulek kahjustaks oluliselt riigi julgeolekut, on Kaitseväes riigisaladuse kaitset ja kontrolli teostaval struktuuriüksusel õigus teha taustakontrolli viie aasta jooksul juurdepääsuõiguse lõppemisest arvates. § 302. Julgeolekuasutusse teenistusse või tööle kandideeriva isiku juurdepääsuõigus riigisaladusele Julgeolekuasutusse teenistusse või tööle kandideerival isikul on õigus juurdepääsuks käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 nimetatud riigisaladuseks olevale julgeolekuasutuse loodud teabele ilma juurdepääsuloata ja julgeolekukontrolli läbimata ulatuses, mis on vältimatult vajalik teenistusse või tööle võtmiseks. Nimetatud isikut teavitatakse käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud kohustustest ning temalt võetakse käesoleva seaduse § 27 lõike 10 punktis 2 nimetatud kinnitus. Kinnituse andmisest keeldumise korral ei anta isikule juurdepääsu riigisaladusele.“;“. Seletus: Punktiga 21 lisatakse RSVS-i § 301, mis sätestab sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva kaitseväekohustuslase juurdepääsuõigus riigisaladusele. Eesti sõjaline riigikaitse põhineb eelnevalt väljaõpetatud reservil, kes kutsutakse kohustuslikus korras kaitseväekohustust täitma. Kaitseväekohustuse täitmine toimub ajateenistuses, õppekogunemisel, lisaõppekogunemisel ja mobilisatsiooni kutse alusel tegevteenistuses. Seetõttu on olukorrast lähtuvalt Kaitseväe suurus ja isikkoosseis pidevas muutuses. Sarnaselt sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale on ka sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoht seotud erinevate Kaitseväe ülesannete täitmisega. Ametikoha ülesannete täitmiseks on vaja ka juurdepääsu teabele, mille näol osaliselt on tegemist ka riigisaladusega või siis ka salastatud välisteabega. Muudatuse eesmärk on tagada salastatud teavet töötlevate isikute usaldusväärsuse kontroll ka olukorras, kus isikutel puudub huvi ja vajadus esitada taotlus julgeolekukontrolliks. Kaitseministeerium on valmis korraldama ajaomastele ministeeriumitele teema modelleerimise, mille käigus tutvustatakse kuidas on kavandatud kontrolli ja järelevalve toimimine. Lisaks juhime tähelepanu, et ettepaneku arvestamisel võib kaasneda vajadus muuta mõningaid Kaitseväe korralduse seaduse taustakontrolliga seonduvaid sätteid. Punktiga 21 lisatakse RSVS-i § 302, mis sätestab julgeolekuasutusse teenistusse või tööle kandideeriva isiku juurdepääsuõigus riigisaladusele. Eelnõuga lisatakse erandliku juurdepääsuõigusega isikute loetellu julgeolekuasutusse teenistusse või tööle kandideeriv isik. 5 (12) juurdepääsuõigusega isikute loetellu julgeolekuasutusse teenistusse või tööle kandideeriv isik. Selleks täiendatakse RSVSi § 26 lg 1 p-ga 6 ja § 302 ning muudetakse juurdepääsuõiguse mõistet RSVS § 3 punktis 7. Isik, kes on julgeolekuasutuses töötajana tööl või ametnikuna teenistuses, puutub oma töö- või teenistusülesannete täitmisel pidevalt kokku riigisaladusega. Muu hulgas on riigisaladus peaaegu kogu teave selle isiku töö- või teenistusülesannete, tema struktuuriüksuse, selle koosseisu ja ülesannete kohta. Riigisaladus on ka teave julgeolekuasutuse kasutatava vara ja eelarve jaotuse kohta, samuti julgeolekuasutuse valve-, häire-, side- ja infosüsteeme käsitlev teave. Konkursi või sihtotsingu tulemusena julgeolekuasutusse tööle või teenistusse kandideerival isikul on üldjuhul olemas riigisaladusele juurdepääsu luba. Selle puudumise korral tehakse isikule julgeolekukontroll, misjärel saab töötaja või teenistuja kandidaadile teadmisvajaduse piires tema tulevase tööga seonduvat riigisaladust avaldada. Viimati mainitud juhul saab kuni julgeolekukontrolli tulemuste selgumiseni ja juurdepääsuloa andmiseni jagada isikule tema tulevase töö kohta üksnes väga üldist teavet, mille avalikuks tulek ei kahjustaks riigi julgeolekut. Samas tuleb ette erandjuhtumeid, mil isikule on vaja tutvustada riigisaladuseks olevat teavet piiratud ulatuses juba läbirääkimiste varasemas faasis, et selgitada välja tema huvi konkreetse töö- või ametikoha ülesannete täitmise vastu ning tuvastada tema oskuste, teadmiste ja isikuomaduste sobivus sellele kohale. See teave puudutab eelkõige kandidaadi tulevaste töö- või teenistusülesannete sisu ning töö- või ametikoha tingimusi, vähemal määral ka julgeolekuasutuse struktuuri ja koosseisu. Vastasel korral võib juhtuda, et isik mõistab töö- või teenistusülesannete tegelikku sisu alles pärast tema õigusi riivava julgeolekukontrolli läbimist ja seejärel ametikohaga seotud info jagamist ning loobub kandideerimast. Muudatusega välditakse seda, et julgeolekukontrolli läbiks hulgaliselt isikuid, kes lõpptulemusena ei asu tööle või teenistusse julgeolekuasutuses, mistõttu suurenevad põhjendamatult nii halduskoormus kui ka julgeolekuasutuse töökoormus. Kui kandidaat loobub pärast töö- või ametikoha ülesannete ja töötingimuste tutvustamist kandideerimast, ei suunata teda julgeolekukontrolli või lõpetatakse juba alustatud julgeolekukontroll. Sellega säästetakse sellega isikut tema põhiõigusi riivavatest haldustoimingutest, aga ka julgeolekuasutuse aega ja vahendeid. 10. Teeme ettepaneku täiendada paragrahvi uue punktiga 23 ja muuta järgnevat numeratsiooni vastavalt: „23) paragrahvi 32 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;“. Seletus: Punktiga 30 täiendatakse RSVS-i uue sättega, mille kohaselt julgeolekukontrolli teostav asutus jätab taotluse läbi vaatamata muu hulgas kui ei ole põhjendatud isiku juurdepääsuvajadus. Isiku juurdepääsuvajadus on seotud ametikohaga, mistõttu on mõistlik eelnõuga tehtav muudatus, kus juurdepääsuloa toetaja ja julgeolekukontrolli teostav asutus selgitavad enne isiku taotluses esitatud andmete kontrolli alustamist välja, kas juurdepääsuvajadus on olemas või ei. Seega puudub hilisem vajadus hinnata isiku põhiselt juurdepääsu vajadust. Samuti on eelnõus sätetatud paremini kooskõlas isiku eraelukaitse põhimõttega, kus eraelulisi andmeid ei vaadata enne kui on selgunud ameti- või töökoha ülesannetest tulenev juurdepääsuvajadus. Seega muudatusest tulenevalt puudub vajadus RSVS § 32 lg 1 p-s 1 sätestatud isikule juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise aluse järgi. 11. Teeme ettepaneku jätta paragrahvist välja punkt 25. 12. Teeme ettepaneku jätta punktiga 28 ettenähtud RSVS § 32 täiendamise sättest välja lisatav punkt 19. 6 (12) Seletus: Eelnõu kohaselt soovitakse täiendada riigisaladusele juurdepääsuloa andmisest ja selle kehtivuse pikendamisest keeldumise aluseid, lisades täiendavate keeldumiste alustena isiku varasema narkootilise või psühhotroopse aine või hasartmängusõltuvuse, alkoholitarvitamise häire või narkootilise või arsti ettekirjutuseta psühhotroopsete ainete tarvitamise või varasema tarvitamise. Kaitseministeerium nõustub, et isikud, kellel on eelnevalt nimetatud sõltuvused, ei peaks saama ligipääsu salastatud teabele, kuid eelnõus kirjeldatud muudatusettepanek võimaldab väga subjektiivselt tõlgendada keeldumise aluseid, näiteks on küsitav, millal muutub alkoholitarvitamine häireks. Samuti ei ole proportsionaalne kasutada juurdepääsuloa andmisest keeldumise aluseks ühekordset narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamist. Lisaks soovitakse täiendada keeldumise aluseid isiku käitumisviisiga, millega võib kaasneda oht või mille tõttu võib ta muutuda väljapressimise või muu surveavalduse objektiks. Ka selline keeldumise alus on liiga subjektiivne, mis võib kaasa tuua meelevaldseid tõlgendusi juurdepääsuloa taotleja kahjuks. 13. Teeme ettepaneku muuta § 1 punktiga 34 muudetavat RSVS § 35 lg 6 punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: „2) käesoleva seaduse § 7 punktides 51, 7, 10 ja 11 nimetatud teavet edastab Kaitsevägi;“. Seletus: Puudub vajadus viidata struktuuriüksusele, sarnaselt sama lõike teistele punktidele. 14. Teeme ettepaneku täiendada paragrahvi uue punktiga 51 ja muuta järgnevat numeratsiooni vastavalt. „51) paragrahvi 44 lõike 8 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Teabekandjad, mis sisaldavad töötlemisloa saanud isiku loodud riigisaladust, antakse üle teabevaldajale, kelle jaoks teavet loodi, muudel juhtudel Kaitsepolitseiametile.“;“. Seletus: Juurdepääsuõigust omav isik ei pruugi luua salastatud teavet mitte ainult riigiasutuse vaid ka teiste teabevaldajate jaoks. Seega ei ole põhjendatud sõna „riigiasutus“ kasutamine. Sätetes on kasutatud sõna „vaid“, mistõttu tekib küsimus, kuidas tuleb käituda teabekandjatega, mis on isiku valduses, kuid mis sisaldavad lisaks tema loodule ka teiste isikute loodud riigisaladust. Sellised teabekandjad tuleks kehtiva sõnastuse järgi anda üle Kaitsepolitseiametile, kuigi tegelikult tuleb need üldjuhul üle anda teabevaldajale, kellega teenistus- või muust lepingulisest suhtest tulenevalt on isikul juurdepääsuõigus. 15. Teeme ettepaneku sõnastada § 1 punktiga 52 muudetav RSVS § 48 lg 3 järgmiselt: „(3) Välisluureamet teostab julgeolekukontrolli järgmiste isikute suhtes: 1) Välisluureametisse teenistusse või tööle kandideeriv ja teenistuses või tööl olev isik, välja arvatud peadirektor ja tema asetäitja ning peadirektori määratud muu Välisluureameti ametnik või töötaja; 2) isik, keda Välisluureamet soovib kaasata või on kaasanud koostööle; 3) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema määratud kaitseväelane, ametnik või töötaja, keda Välisluureamet soovib kaasata või on kaasanud Kaitseväe korralduse seaduse § 41 alusel; 4) Kaitsepolitseiameti peadirektor ja tema asetäitja ning peadirektori määratud muu Kaitsepolitseiameti ametnik või töötaja; 5) Siseministeeriumi kantsler ja asekantsler ning Siseministeeriumis Kaitsepolitseiameti tööd suunav ja koordineeriv ametnik; 6) prokurör.“;“. Seletus: Kaitseväe korralduse seaduse § 41 järgi teevad julgeolekuasutused Kaitseväge 7 (12) Seletus: Kaitseväe korralduse seaduse § 41 järgi teevad julgeolekuasutused Kaitseväge puudutavate luure- ja vastuluureülesannete täitmisel seaduses sätestatud ulatuses koostööd Kaitseväega ning Kaitseväe struktuuriüksustel ja nende teenistujatel on õigus julgeolekuasutuste poolt kaasatuna osaleda Kaitseväge puudutavates luure- ja vastuluureoperatsioonides. Välisluureameti puhul seonduvad kõnealused operatsioonid julgeolekuasutuste seaduse § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud ülesannetega koguda ja töödelda riigile välis-, majandus- ja riigikaitsepoliitika kujundamiseks ning riigikaitseks vajalikku välisriike, välismaiseid tegureid või tegevust puudutavat teavet ning teostada vastuluuret nende Kaitseväe struktuuriüksuste või nende teenistujate kaitseks, mis asuvad väljaspool riigi territooriumi. Sellest tulenevalt on vajalik kaasata Kaitseväe teenistujaid. Kaasamiseks on vajalik eelnev Välisluureameti poolne julgeolekukontroll. 16. Teeme ettepaneku täiendada paragrahvi uue punktiga 53 ja muuta järgnevat numeratsiooni vastavalt. „53) paragrahvi 49 lõikes 2 asendatakse sõnad „moodustatakse julgeolekuasutuses asjaomase ministri poolt julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi ettepanekul“ sõnadega „moodustab julgeolekukontrolli teostava asutuse juht“;“. Seletus: RSVS § 49 lõike 2 järgi moodustab minister vähemalt kolmeliikmelise komisjoni, kelle ülesanne on vaadata läbi julgeolekuasutuses julgeolekukontrolli käigus kogutud teave ning teha sellest lähtuv ettepanek juurdepääsuõiguse, juurdepääsuloa või töötlemisloa andmise või selle kehtivuse pikendamise kohta. Komisjoni moodustamise, seega ka selle koosseisu muutmise ettepaneku teeb julgeolekukontrolli teostava asutuse juht. Julgeolekukontrolli korraldamine on julgeolekuasutuse ülesanne ning komisjoni moodustamise otsustamine ministri poolt ei ole eesmärgipärane. Siin juures tasub märkida, et julgeolekuasutuse koosseisu näol on tegemist salastatud teabega ning teadmisvajaduse põhimõttest lähtudes ei ole mõistlik sellise teabe kasutamine vaid komisjoni moodustamiseks. 17. Teeme ettepaneku sõnastada § 1 punktiga 57 muudetav RSVS § 52 lg 3 järgmiselt: „(3) Riigi julgeoleku volitatud esindaja ei korralda ega kontrolli järgmist salastatud välisteabe vahetust ning selle käigus saadud salastatud välisteabe riigisisest edastamist: 1) julgeolekuasutuse luuret ja vastuluuret puudutava salastatud välisteabe vahetus välisriigi luure- või vastuluureülesannet täitva asutusega; 2) kaitseväeluurega tegeleva Kaitseväe struktuuriüksuse luuret ja vastuluuret puudutava salastatud välisteabe vahetus välisriigi luure- või vastuluureülesannet täitva asutusega; 3) Politsei- ja Piirivalveameti tunnistajakaitset puudutava salastatud välisteabe vahetus välisriigi asutuse, rahvusvahelisele organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga, kui välislepingust ei tulene teisiti; 4) jälitusasutuse või prokuratuuri käesoleva seaduse § 8 punktides 1–3 nimetatud tunnustele vastavat piiratud tasemel salastatud välisteabe vahetus välisriigi asutuse, rahvusvahelisele organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga, kui välislepingust ei tulene teisiti.“.“. Seletus: Kaitseväe poolt vahetatav luurealane teave on sarnaselt teistele sättes viidatud asutustele spetsiifiline ning seadusandja mõttega ei ole kooskõlas see, et kõnesolevat teabevahetust välisriigi partnerasutustega korraldab või kontrollib kolmas osapool. Vahetus toimub samaväärsete asutuste vahel. Seega ei ole mõistlik teabevahetuse riigi julgeoleku volitatud esindaja juures registreerimiseks ja teabe edastamiseks. 18. Teeme ettepaneku täiendada paragrahvi punktidega 59–64 järgmises sõnastuses: „59) paragrahvi 55 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „Kaitsepolitseiamet“ tekstiosaga 8 (12) „59) paragrahvi 55 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „Kaitsepolitseiamet“ tekstiosaga „Kaitseväes ja Kaitseliidus Kaitsevägi“; 60) paragrahvi 56 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Teabevaldaja on kohustatud ühe aasta jooksul pärast käesolevas seaduses või selle alusel antud Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatud teabe liigi või alaliigi, selle salastamistaseme või -tähtaja muutumist üle vaatama asjassepuutuvad salastatud teabekandjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabekandjad.“; 61) paragrahvi 56 lõikes 2 asendatakse sõnad „mida hoitakse teabevaldaja arhiivis“ sõnadega „mis on aktiivsest töötlemisest kõrvaldatud või mida töödeldakse elektrooniliselt“; 62) paragrahvi 56 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.“. Seletus: Kaitseväe põhimääruse kohaselt korraldab riigisaladuse kaitset ning kontrolli RSVS-is ja selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise üle luurekeskus. Tagamaks kontrolli efektiivsus on mõistlik anda Kaitseväele õigus väärtegude menetlemiseks (p 59). Punktidega 60–62 muudetakse RSVS-i sätteid, mis olid algselt mõeldud üksnes 01.01.2008 jõustunud muudatuste rakendamiseks. Nimelt muutusid RSVSi ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra (edaspidi RSVKK) jõustumisega suurel määral ka teabe salastamise alused. Muu hulgas tähendas see, et kuni 31.12.2007 kehtinud riigisaladuse seaduse alusel salastatud teabe salastusmärked ei olnud enam uue seadusega kooskõlas. Seetõttu lisati RSVS-le § 56, milles sisalduvate rakendussätete järgi pidi teabevaldaja vaatama salastatud teabekandjad üle määratud perioodi jooksul alates seaduse jõustumisest ning lähtuvalt teabe sisust selle salastatuse kustutama või muutma teabekandja salastusmärget, märget teabe salastamise õigusliku aluse või teabekandja salastamistähtaja kohta. Ühtlasi sätestati, et teabe salastatuse kustutamisel ja teabe salastatuse taseme, õigusliku aluse või tähtaja muutumise hindamisel lähtutakse RSVS §-st 15, salastatud välisteabe korral § 50 lõikest 4. Lisaks määrati, et seejuures ei pea eelnevalt teavitama salastatuse kustutamise või muutmise kavatsusest ega ära kuulama teiste asutuste või põhiseaduslike institutsioonide vastuväiteid. Hilisematel juhtudel, kui salastamisaluseid RSVS-s või RSVKK-s on muudetud, ei ole rakendussätteid paraku lisatud. Samas ei ole olnud otseselt võimalik rakendada ka § 56, sest selle sõnastus on liiga kitsas ning piirdub vaid seaduse jõustumise järgsete korrastustoimingutega. Ilma § 56 muutmata on küsitav ka § 15 rakendamine, sest selle tegelik sisu on (märgistus)vigade parandamine juhul, kui teavet töödeldakse ilma õigusliku aluseta või teave on salastatud valel tasemel, valel õiguslikul alusel või vale tähtajaga. Seevastu näiteks juhul, kui muudetakse teatud tunnustega teabe salastustähtaega või -taset RSVS-is ja RSVKK-s, ei saa väita, et varem kehtinud sätte järgi õige salastusmärkega teave oleks juba algselt salastatud valesti. Selliste muudatuste korral oleks põhjendamatu ka teiste isikute ja asutuste teavitamine oma kavatsusest ning nende vastuväidete ärakuulamine (RSVKK § 19). Seetõttu on teabe loonud asutused rakendanud §-s 56 sätestatud korda analoogia korras ka hilisematel juhtudel. Õigusselguse ja teabevaldajate ühtse rakenduspraktika huvides kehtestatakse muudatustega selgesõnaline kord kõigiks juhtudeks, kui teabe salastatuse tase, salastamisalus või -tähtaeg muutub. Üldjuhul tuleb ka edaspidi teabekandjad üle vaadata ühe aasta jooksul muudatuse jõustumisest. See annab suuremas koguses salastatud teavet töötlevatele teabevaldajatele mõistliku aja oma teabekandjate ülevaatamisega seotud töö planeerimiseks ja korraldamiseks. Ühtlasi seondub see teabekandjate olemikontrolli, s.t nende olemasolu ja terviklikkuse kontrolli tavapärase sagedusega. Selgesõnaliselt määratakse, et säte kohaldub üksnes registreeritud teabekandjatele, sest RSVKK-s on võimalik teha erandeid RSVS § 36 lõikes 2 sätestatud teabekandjate 9 (12) sest RSVKK-s on võimalik teha erandeid RSVS § 36 lõikes 2 sätestatud teabekandjate registreerimise reeglist. Juhul, kui seni registreerimata teabekandjat asutakse registreerima, tehakse sellele märgistus vastavalt kehtivale salastamistasemele ja -tähtajale. II. Märkused eelnõu § 2 kohta, millega muudetakse avaliku teabe seadust (edaspidi AvTS) 1. Teeme ettepaneku sõnastuse ühtlustamiseks teiste seadustega läbivalt paragrahvis asendada sõna „teine riik“ sõnaga „välisriik“ vastavas käändes. 2. Teeme õigusselguse eesmärgil ettepaneku asendada eelnõu § 2 punktis 2 sõnad „määrab juurdepääsupiirangu tähtaja teabe avaldaja“ sõnadega „kehtib juurdepääsupiirang tähtajatult või teabe loonud riigi või organisatsiooni määratud tähtaja lõpuni“. Seletus: Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse AvTS § 40 lõikega 11. Sätte sõnastusest võib jääda mulje, et sellega pannakse teisele riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile kohustus määrata juurdepääsupiirangu tähtaeg. Samuti on sättes kasutatud sõnastust „teabe avaldaja“. See on RSVS § 3 punktis 2 moodustatud lühiväljend, mida AvTSis ei selgitata.. III. Täiendavad tähelepanekud 1. Eelnõus kasutatakse ebaühtlaselt sõnastust „kinnis- ja vallasasi“ ning „kinnis- või vallasasi“. Seoses sellega, et eelnõuga plaanitakse muuta kõiki asjassepuutuvaid sätteid palume sõnakasutust ühtlustada ning asendada RSVS-is läbivalt sõnad „kinnis- ja vallasasi“ sõnadega „kinnis- või vallasasi“ vastavas käändes. 2. RSVS §-s 19 on sätestatud juurdepääsuõigust või töötlemisluba omava isiku kohustused. Osa juurdepääsuõigust või töötlemisluba omava isiku kohustustest on sätestatud aga muudes RSVS sätetes. Ülevaatlikkuse ja õigusselguse tagamiseks tuleb kõik kohustused koondada RSVS § 19. RSVS § 26 lõike 6 kohaselt ei vabasta riigisaladusele juurdepääsu õiguse lõppemine juurdepääsuõigust omanud isikut riigisaladuse hoidmise kohustusest. Selguse mõttes tuleks kaaluda sätte viimist RSVS §-i 19 ning sõnastada juurdepääsuõigust omava isiku kohustusena. RSVS § 26 pealkiri on „Riigisaladuse juurdepääsuõigus“, mille tõttu ei pruugi seaduse rakendaja osata otsida sealt pärast juurdepääsuõiguse lõppemist kehtivaid või lõppemisega seotud kohustusi. RSVS § 26 lg 7 ja § 44 lg 8 näevad ette juurdepääsuõiguse lõppemisel ja töötlemisloa kehtivuse lõppemisel kohustuse tagastada salastatud teabekandjad. Ka nimetatud kohustused võiks õigusselguse mõttes olla sätestatud RSVS §-s 19. Seetõttu palume kaaluda § 26 lõigete 6 ja 7 ning § 44 lõike 8 üleviimist § 19 lõikesse. 3. RSVS § 33 lõike 2 kohaselt on juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise aluseks isiku suhtes teostatud julgeolekukontrolli alusel tehtud otsus, mis peab tuginema kogu julgeolekukontrolli käigus kogutud teabele. RSVS § 43 lõike 1 kohaselt on töötlemisloa andmise või selle kehtivuse pikendamise aluseks käesoleva seaduse § 42 lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaolu kontrollimise tulemusena tehtud otsus, mis peab tuginema kontrolli käigus kogutud teabele. RSVS § 43 lõike 2 kohaselt on juriidilisele isikule töötlemisloa andmise või selle kehtivuse pikendamise aluseks peale sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse ka teostatud julgeolekukontrolli alusel tehtud otsus, mis peab tuginema julgeolekukontrolli käigus kogutud teabele. Juhime tähelepanu sellele, et julgeolekukontrolli käigus või RSVS § 42 lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaolu kontrollimiseks kogutud andmete alusel ei tehta eraldi otsust. 10 (12) 3 nimetatud asjaolu kontrollimiseks kogutud andmete alusel ei tehta eraldi otsust. Juurdepääsuloa või töötlemisloa andmine, kehtivuse pikendamine, andmisest keeldumine või kehtetuks tunnistamine ongi menetluse tulemusel tehtav otsus. Eeltoodust tulenevalt palume kaaluda asjaomaste sätete muutmist järgmiselt: „paragrahvi 33 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Juurdepääsuloa andmise, selle kehtivuse pikendamise ning juurdepääsuloa andmisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise aluseks on julgeolekukontrolli käigus kogutud teave.“; „paragrahvi 43 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töötlemisloa andmise või selle kehtivuse pikendamise aluseks on käesoleva seaduse § 42 lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaolu kontrollimiseks kogutud teave. (2) Juriidilisele isikule töötlemisloa andmise või selle kehtivuse pikendamise aluseks on peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe ka julgeolekukontrolli käigus kogutud teave.“. 4. Eelnõu § 1 punktidega 45–47 muudetakse Välisluureameti ja Kaitseministeeriumi ühisel ettepanekul RSVS § 39 nii, et edaspidi kehtestatakse töötlussüsteemide nõuded Vabariigi Valitsuse määrusega. Valdav osa elektroonilise teabeturbe nõudeid on kehtestatud RSVKK-ga, mis on samuti Vabariigi Valitsuse määrus. Seetõttu on otstarbekam kõnealused määrused ühendada, liites määruse tekstiparagrahvid RSVKK 5. peatüki 9. jaoga ning kehtestades töötlussüsteemidele esitatavate nõuete tabel RSVKK lisana. Seetõttu palume kaaluda eelnõust välja jätta § 1 punktid 45 ja 46 . 5. Eelnõu § 1 punktidega 53 ja 54 soovitakse muuta RSVS § 49. Samasisulised punktid lisati Siseministeeriumi ettepanekul Riigikogus 20.04.2020 vastu võetud abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) eelnõusse. Seetõttu tuleb need kõnesolevast eelnõust välja jätta. 6. RSVS § 51 lõike 6 kohaselt kehtestab juurdepääsusertifikaadi väljastamise, väljastamisest keeldumise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise täpsema korra Vabariigi Valitsus määrusega RSVKK-s. Selle määruse 5. peatüki 10. jao 2. jaotise pealkiri on aga „Salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaadi väljastamise, selle väljastamisest keeldumise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise, juurdepääsuõiguse andmise, sellest keeldumise ja selle pikendamise kord“ ehk RSVKK-s on reguleeritud ka juurdepääsuõiguse andmist muul moel kui juurdepääsusertifikaadiga. Sisuliselt on ka juurdepääsusertifikaadi väljastamise puhul tegemist juurdepääsuõiguse andmisega. Samuti tuleb arvestada, et lisaks kehtetuks tunnistamisele võib juurdepääsuõigus lõppeda ka muul moel. Eeltoodust tulenevalt palume kaaluda eelnõu täiendamist vastava muudatusega: (näiteks „paragrahvi 51 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Juurdepääsuõiguse andmise, pikendamise, keeldumise ja lõppemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega riigisaladuse ning salastatud välisteabe kaitse korras.“). 7. Lisaks juhime tähelepanu, et RSVS § 52 lg 3 muudatuse selgitus seletuskirjas on ebatäpne ning osaliselt asjakohatu, sest ei seostu eelnõu tekstiga. RJVE kontrolli pädevuse muutmise vajadus ei tulene keerulisest julgeolekuolukorrast. Riigi julgeoleku volitatud esindaja (edaspidi RJVE) kontroll ei oma mingit mõju ega seost kaitseväeluure teabevahetuse kiiruse, tööaja, toimepidevusega, samuti ei ole sellega seotud salastatud välisteabe registreerimine RJVE põhiregistris. Seda reguleerib RSVKK, mitte RSVS, seda korraldab Kaitsevägi ise ning register ei ole sõltuv ametnike tööajast. Samuti on RSVKK §-s 118 nähtud teabekandjate 11 (12) ei ole sõltuv ametnike tööajast. Samuti on RSVKK §-s 118 nähtud teabekandjate registreerimiseks ette piisav ajavaru salastatud välisteabe registreerimiseks. Seetõttu tuleb seletuskirja vastavat osa muuta nii, et see sisaldaks muudatuse tegelikke põhjendusi. 8. Eelnõu järgi muudetakse RSVS § 35 lõike 4 punktis 2 nii, et asjaomase välislepingu puudumisel võib riigisaladust edastada Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni otsuse alusel, kui teabe vastuvõtja tagab kaitse edastatava teabe avalikuks tuleku eest. Palume seletuskirjas täpsemalt kirjeldada, milline näeb välja otsustusprotsess ja mille üle VVJK täpsemalt otsustab – kas ainult seda, kas konkreetsele välisriigile võib Eesti riigisaladust edastada, või tutvub VVJK ka edastava teabe sisuga ja langetab otsuse selle põhjal. Oluline on, et nähtuks ka selgelt, kas iga välisriigi kohta tehakse ühekordne otsus, mida kohaldatakse kõigi tulevaste edastamiste suhtes. 9. Seletuskirja lk-del 32-33 toodud täiendav selgitus RJVE ülesannete kohta ei ole piisav, kuivõrd Eesti ei ole sõlminud sellist välislepingut, millest tuleb kohustus RJVE-le Eestis asuvate NATO sõjaliste peakorterite kontrollimiseks. Segaduste vältimiseks tuleb täiendada RSVS § 52 lg-s 1 toodud RJVE ülesannete loetelu ning Kaitseministeerium on valmis kaasa mõtlema selle sõnastamisel. 10. Peame oluliseks, et rakendusakti eelnõu koostamisel käsitletakse vajadust kaasajastada turvaalade ja töötlussüsteemide ühiskasutuse ning väljaspool turva- või administratiivala riigisaladuse töötlemise teemasid. Lisaks juba toodule on Kaitseministeerium valmis andma Justiitsministeeriumile täiendavaid selgitusi käesolevas kirjas esitatud ettepanekute kohta. Head saabuvat võidupüha soovides (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister 12 (12)