Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määruse nr 301 „Raadioside piiramise kord“ muutmine

Riigikantselei 13.05.2020 nr 5-5/20/ Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määruse nr 301 „Raadioside piiramise kord“ muutmine Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määruse nr 301 „Raadioside piiramise kord“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Lisad 20200422_EN VVm 301 muutmine.doc 20200422_SK VVm 301 muutmine.doc 20200414_SK VVm 301 muutmine lisa.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määruse nr 301 „Raadioside piiramise kord“ muutmine s eletuskirja lisa Märkuste tabel Märkus Märkusega arvestamine Justiitsministeerium 13.08.2019 nr 8-2/421/9 1 Oleme seisukohal, et kooskõlastamiseks esitatud eelnõud on vaja arutada ja hinnata koosmõjus lennupiiranguga objektide määrusega (Vabariigi Valitsuse 11. mai 2004. a määrus nr 189, millele olete viidanud ka seletuskirjas). Selle määruse võimalikud muudatused on aga meile teadaolevalt alles vastavas töörühmas arutluse all. Kuna neis kahes määruses sisalduvad meetmed on sisuliselt väga tihedalt omavahel seotud, ei saa me eelnõud praegusel kujul toetada. Samuti ei ole meie hinnangul õige raadioside piirangute määruse raames etteruttavalt otsustada küsimust, milliseid meetmeid peaks Kaitsevägi saama avaliku korra kaitsesse kaasamise korral rakendada. Ka see teema on alles riigikaitseõiguse revisjoni käigus arutelul ning vastavad muudatusettepanekud on esitatud kooskõlastusringil oleva riigikaitseseaduse eelnõu rakendussätetes korrakaitseseaduse muudatustena. Antud selgitus. Meie hinnangul ei ole nimetatud Vabariigi Valitsuse 11. mai 2004. a määrus nr 189 ja kõnesolev määrus omavahel seotud, seos on kaudne. Eelnõukohase määrusega kehtestatavate territooriumite ja objektide kaitset on võimalik raadioside häirimisega ilma nimetatud Vabariigi Valitsuse määruse muudatusteta rakendada, sest raadioside häirimist kasutatakse ka muudel juhtudel kui ainult mehitamata õhusõidukite tõrjeks. Peale selle võimaldab lennundusseadus Lennuametil teatud juhtudel kehtestada ajutisi lennupiiranguid rahvarohkete ürituste toimumise ala kohal, mida ka avaliku korra tagamise meetmena rakendatakse. Seega ei ole vaja neid kahte eelnõud menetleda samaaegselt ja jõustada samal ajal. Vastupidine tegevus pigem takistab tõhusa avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamist ning Kaitseväel ja Kaitseliidul julgeolekualal viibimiskeelu üle tõhusat järelevalvet tegemast. 2 Muudetava määruse § 2 1 pealkiri ei vasta muudatuse tagajärjel enam normi sisule. Paragrahv 2 1 sätestab, milliste Kaitseväe ja Kaitseliidu objektide territooriumidel võib raadiosidet piirata. Eelnõus sõnastatud pealkirja järgi tuleks aga normis sätestada kõik riigikaitselist tähtsust omavad Kaitseväe ja Kaitseliidu objektid. Lisaks juhime tähelepanu, et ESS § 115 lg 1 p 1 kohaselt võib raadiosidet piirata üksnes riigikaitselist tähtsust omava tähistatud objekti territooriumil. Muudel objektidel raadioside piiramiseks ESS seaduslikku alust praegu ei anna. Seletuskirjas ei selgitata muudatuse põhjust. Seletuskirjast selgub vaid, et pealkirja muudetakse seetõttu, et selles on kasutatud sõna „Kaitsevägi“ väikese algustähega. Arvestatud. Paragrahvi 2 1 pealkirja ja sissejuhatavat lauset muudetud, täiendatud on ka seletuskirja. 3 Määrusesse lisatava § 2 1 punkt 2 osas märgime, et KKS annab volituse Kaitseväele ega määratle isikulist pädevust. Üldine seisukoht on, et õigusaktides ei määratleta isikulist pädevust, kuna asutus saab anda sisevolitusi . Arvestatud. Sõnastust muudetud. 4 § 2 1 punkt 4 selgituse kohaselt asendatakse senine mõiste „õppuse alal“ eelnõus mõistega „sõjaväelise väljaõppe ala väljaõppe ajal“, sest mõistekasutus on liialt kitsas ning seondub konkreetse territooriumiga, kuid sõjaväeline väljaõppeprotsess on pidev tegevus, mis võib koosneda mitmest osast ja toimuda eri kohtades. Oleme seisukohal, et ESS § 115 lg 1 p 1 kohaselt saab piiranguid seada üksnes territooriumile, st raadioside piirangut ei saa laiendada väljaõppe kohtadele, mis ei toimu maa-alal. Sama mõte seondub punkt 5 muudatusega. Nimelt RiKS § 83 lg 1 kohaselt võib riigikaitseobjekt olla maa-ala, ehitis või seade, mille ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või kõrgendatud oht avalikule korrale ning ohu realiseerimine võib takistada riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist. ESS § 115 lõikes 1 p 1 kohaselt on kaitseväel lubatud raadiosidet piirata riigikaitselist tähtsust omava tähistatud objekti territooriumil. Seega ei võimalda ESS piirata raadiosidet kõigil riigikaitseobjektidel, vaid üksnes nendel, mida saab käsitleda territooriumina (piiritletud maa-alana). Määrusega ei saa luua uusi aluseid põhiõiguste- ja vabaduste piiramiseks. Arvestatud. Sõnastust muudetud nii, et tuleks selgemalt välja territooriumi mõiste: „4) Kaitseväe või Kaitseliidu antava sõjaväelise väljaõppe territoorium väljaõppe ajal;“ „5) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud riigikaitseobjekti territoorium , sealhulgas riigikaitseline ehitis ehitusseadustiku tähenduses.“ 5 Määrusesse lisatava § 2 2 puhul näeme probleemi selles, et kuna Kaitseväge ei saa pidada sisejulgeolekut tagavaks asutuseks, ei saa kindlasti nõustuda selgituses tooduga, et nimetatud raadioside piiramine laieneb Kaitseväele, kui neid kaasatakse KorSi § 16 1 alusel. Vastav piirangu seadmise volitus peab olema kaasaval korrakaitseorganil ning Kaitseväel eraldi volitusnormi kaasamise korral raadioside piiramiseks ei ole. Nagu eespool viitasime seondub küsimus sellega, milliseid meetmeid Kaitsevägi peaks saama kaasamise korral rakendada. Riigikaitseõiguse revisjoni käigus on see teema eraldi arutelul ning muudatusettepanekud on esitatud RiKS eelnõu rakendussätetes KorSi muudatustena. Seega ei ole sisuliselt ega menetluslikult õige hakata praegusel kujul selle määrusega küsimust osadena lahendama. Muudatusega seotud laiemas kontekstis omab tähtsust, et nt kehtiva päästeseaduse § 16 kohaselt on eraldiseisvalt sätestatud raadioside piiramine. Leiame, et sarnaselt peaks olema sätestatud ka PPS ja KKS raadioside piiramise normid, kui raadiosidet soovitakse korrakaitse eesmärkidel piirata. Seletuskirjas puudub selgitus, et eriseadustes toodud aluste koosmõju esitatud eelnõuga oleks hinnatud või aluseid võrreldud. Leiame, et see oleks vajalik. Loetelus toodud sündmuste loetelu ei vasta praegusel kujul põhiõiguste piiramiseks vajalikule õigusselgusele. Küsitavusi tekitab nt § 2 2 punktide 2 ja 3 sõnastus, kuna võimaldab väga ulatuslikku piirangut, mille selge alus peaks tulema meie hinnangul seadusest. Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus vabalt kasutada oma vabadusõiguseid. Seda vabadust saab piirata, kui selleks on legitiimne eesmärk ja kui selline piirang nähakse ette seaduses. Seadus võib piirangute täpsustamise volitada valitsusele või ministrile. Samuti ei vasta § 2 2 pealkiri selle sisule. Teeme ettepaneku sõnastada normi pealkiri järgmiselt „Raadioside piiramine kõrgendatud turvameetmeid nõudva sündmuse julgestamiseks selle toimumise piirkonnas“. Arvestatud vormiliselt . Lisatava paragrahvi sõnastust ja sisu on muudetud. Sõnastuse täpsustamisel on lähtutud volitusnormi piir idest , mis lubab piiranguid seada üksnes kõrgendatud turvameetmeid nõudvate sündmuste julgestamiseks selle toimumise piirkonnas. Kaitseministeerium juhib tähelepanu, et ESS § 115 lg 1 punktid 4 ja 5 ei sätesta konkreetse asutuse õigust piirata raadiosidet, vaid viidatud sätted piiritlevad need tegevuse d , mi lle korral neid tegevusi teostav asutus võib vajadusel piiran g ut kasutada. Nõustume märkusega, et kaasatava le asutusele ei laiene automaatselt õigus meetme kasutamiseks. Eelnõus tehtud muudatustest tulenevalt on muudetud ka seletuskirja. 6 § 3 lõike 1 muudatuse kohta märgime, et seletuskirjas ei ole piisavalt analüüsitud mõjusid, mis kaasnevad täiendava tähistamisnõudest loobumisega. Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. 7 § 4 muudatusega soovitakse jätta välja sagedusloa taotluse esitamisel tehnilise vahendi ministeeriumidega kooskõlastamise nõue. Oleme seisukohal, et raadioside piiramisel vangla vahetus läheduses on Justiitsministeeriumiga kooskõlastamine jätkuvalt kohustuslik ning see nõue peab säilima õigusakti tasemel. Seletuskirjas puuduvad muudatuse vajaduse kohta sisulised põhjendused. Arvestatud. Justiitsministeeriumi ettepanekul ja kooskõlastatult MKM i ga jäetakse alles kooskõlastamise nõue, kuid seda piiratakse. See tähendab side piiramist kavandav asutus peab tegevuse eelnevalt kooskõlastama seda puudutava asutusega, mitte kõikide loetelus olevate asutustega. Täiendavalt lisati asjassepuutuvate asutuste nimekirja MKM, kelle valitsemisalas on lennuohutuse ja meresõiduohutuse tagamine. Täiendatud on ka seletuskirja. Siseministeerium 27.08.2019 nr 1-7/175-3 1 Eelnõu punktiga 1 sõnastatakse ümber määruse § 2 1 . Palume hinnata, kas § 2 1 punktis 4 sätestatud „4) Kaitseväe või Kaitseliidu antava sõjaväelise väljaõppe ala välja õppe ajal“ ei ole kaetud mõnes teises punktis, näiteks punktis 1. Sõjaväelise väljaõppe ala on väljaõppe ajal Kaitseväe või Kaitseväe valduses, mistõttu puudub meie hinnangul vajadus § 2 1 punkti 4 järele. Mitte arvestatud. Kaitseväe või Kaitseliidu antava sõjaväelise väljaõppe territoorium väljaõppe ajal ei pruugi olla Kaitseväe või Kaitseliidu valduses oleva ala. Väljaõpet tehakse erinevates kohtades lähtuvalt väljaõppe eesmärgist. 2 Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määrust §-ga 2 2 . Määruse § 2 2 punktis 1 on sätestatud, et sisejulgeolekut tagav asutus võib raadiosidet piirata isiku kaitsmiseks politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punkti 8 või Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 1 punkti 4 4 alusel. Juhime tähelepanu, et sisejulgeolekut tagav asutus on sisustatud Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS ) § 66 kaudu. VVS § 66 kohaselt on sisejulgeoleku tagamine Siseministeeriumi ülesanne. Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 3 lõike 1 punktis 4 4 on räägitud isikute kaitsmisest Kaitseväe ülesandena. Kuna Kaitsevägi ei ole selle tõlgenduse järgi sisejulgeolekut tagav asutus ning käesolev säte räägib sisejulgeolekut tagava asutuse tegevusest, siis ei ole viitest KKS § 3 lõike 1 punktile 4 4 Kaitseväel voli tegutseda sisejulgeolekut tagava asutusena. Sisejulgeoleku eest vastutab Siseministeerium ja selle eest vastutama määratud allasutus( ed ). Eelnevast tulenevalt palume eemaldada sättest viide KKS- ile ning sõnastada § 2 2 lõige 1 järgmiselt: „1) isiku kaitsmine politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punkti 8 alusel;“. Arvestatud vormiliselt Sõnastust korrigeeritud lähtuval Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi märkustest. Piirangu kehtestamisel lähtutakse ülesandest. (vt ka Justiitsministeeriumi märkuse nr 5 vastu st )