dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 69)

Kaitseministeerium · 27. mai 2020
Viit
1.1-18/20/1622
Registreeritud
27. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu
Saabumis/saatmisviis
DHX
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎1.1-18_20_1622_2019010062_27052020.asice88 KB

Sisu (failidest)

Hr Henn Põlluaas Riigikogu Teie 13.05.2020 nr 2-3/14-69 Lossi plats 1A 15165 TALLINN Meie 27.05.2020 nr 1.1-18/20/1622 [email protected] Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 69) Austatud härra Riigikogu esimees Tänan Riigikogu liiget pr. Kai Rimmelit küsimuse eest, mis käsitleb II Maailmasõja lõpu tähistamise protokolli Eestis 8. mail. Teise Maailmasõja traagilised sündmused kujunesid Eesti rahvale kannatuste rajaks, sõjast ja sellele eelnenud ning järgnenud okupatsioonist tulime läbi kümnete tuhandete inimohvrite hinnaga. Seda tragöödiat ei suuda miski heastada, ohvreid, kes langesid Eesti vabaduse eest, ei tohi unustada ja neid ei unustata. 8. mail on veel üks rahvusvaheline mõõde, see oli sõja lõpp kõigile rahvastele, kelle erinevatesse mundritesse pandud pojad ja tütred, reeglina sundmobiliseeritud, langesid selles suures sõjas. 22. novembril 2004. aastal vastu võetud ÜRO Peaassamblee lühikeses ja neutraalses resolutsioonis kuulutatakse 8. ja 9. mai mälestamise ja lepituse ajaks. Resolutsioon möönab, et igal rahval on oma mälestuspäevad, kuid kutsub siiski üles meenutama kõiki sõjas hukkunuid. Eesti Vabariigi Valitsus tegi 6. mail 2005. aastal selle resolutsiooni alusel avalduse Teise maailmasõja lõpu tähistamise kohta. Avalduses anti selge õiguslik ja poliitiline hinnang Eesti okupeerimise ja sõtta kiskumise kohta, ja rõhutati, et Eesti Vabariigile algas Teine Maailmasõda Molotov-Ribbentropi paktiga ja lõppes Nõukogude vägede väljaviimisega 31. augustil, 1994. aastal. Eesti Vabariik mälestab neid, kes võitlesid sõjas ja okupatsiooni ajal meie riigi taastamise eest. Mälestatakse ka massirepressioonide ohvreid ja holokausti ohvreid. Avalduse viimane lause ütleb, et me „austame kõigi nende mälestust, kes saatuse sunnil langesid selle sõja ajal“. Protokolliliselt ongi 8. mai tähistamist kujundatud nimetatud avaldusest lähtudes. Riigisekretäri ja ministeeriumite kantslerite 14.11.2011 nõupidamisel kiideti heaks dokument „Pühade ja tähtpäevade tähistamise põhimõtted“. Selles lepiti kokku kõigi riiklike pühade tähistamise protokollis, sh. ka 8. mai tähistamises. Dokument sätestab: „Vabariigi President või valitsuse esindaja asetavad Maarjamäe mälestusväljakul pärjad 1944. aasta Eesti kaitselahingutest osavõtjate mälestusmärgile, Saksa sõdurite haudadele ja punaarmeelaste mälestusmärgile. Valitsuse esindaja asetab pärja natsismiohvrite mälestusmärgile Rahumäe Juudi kalmistul. Kaitseväe kaplanid asetavad Vabariigi Valitsuse nimel pärja punaarmeelaste hauatähisele Kaitseväe kalmistul. “ Nii tulekski kogu 8. mai üritust käsitleda tervikuna, ühe või teise pärja viimist kontekstist välja rebimata. Ülal kirjeldatud pärgade viimise protokoll on toiminud aastaid, sellest on saanud tava. Selgituseks olgu veel lisatud, et kaplanid ei ole pärga viies mundris vaid vaimulikurüüs ja sümboolselt on tegu pigem kristliku mälestusaktiga, mis kriipsutab alla, et Eesti Vabariik ei sõdi surnutega. Mis puudutab pronkssõdurit, siis viis Vabariigi Valitsus kuju kaitseväe kalmistule justnimelt eesmärgiga tõlgendada seda hauamonumendina, et võtta trumbid vaenulikult propagandalt. Seetõttu on ka oluline, et pärg viiakse kalmistule just 8. mail, mitte 9. mail. Viimasel ajal on sagenenud komme viia mitme riikliku pärja asemel üks ühispärg „Eesti rahvalt Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 Viimasel ajal on sagenenud komme viia mitme riikliku pärja asemel üks ühispärg „Eesti rahvalt “, esindades korraga Vabariigi Presidendi, Riigikogu ja Vabariigi Valitsust. Tihti on see praktiliselt lihtsam ja võimaldab viia pärgi arvukatele monumentidele. Ühispärja kasutamine erinevatel mälestusüritustel on kokku lepitud 2011. aastal Riigikantselei juurde moodustatud riiklike pühade ja tähtpäevade tähistamist koordineeriva ministeeriumide ning teiste riigi institutsioonide ja asutuste esindajatest koosneva töögrupi poolt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Kadri Roosimägi 717 0143 [email protected] 2 (2)
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel