Kaitseministeeriumi 2019. aasta tegevuste tulemusaruanne

Ines Metsalu-Nurminen Riigikontroll [email protected] 26.05.2020 nr 1.3-1/20/1748 Kaitseministeeriumi 2019. aasta tegevuste tulemusaruanne Esitame tulemusvaldkonna „julgeolek ja riigikaitse“ 2019. aasta tulemusaruande. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Prikk Kantsler Lisa: Kaitseministeeriumi 2019. aasta tegevuste tulemusaruanne Inga Urke 717 0175 [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Kaitseministeeriumi valitsemisala 2019. aasta tulemusaruanne Tulemusvaldkonna „julgeolek ja riigikaitse“ 2019. aasta tulemusaruanne Kaitseministeeriumi 2019. aasta tegevuste tulemusaruanne Valdkonna peamine poliitikakujundaja ja tegevuste elluviija on Kaitseministeerium. Valdkonna lühianalüüs Eestis on jätkuvalt tugev poliitiline ja avalikkuse toetus eraldada kaitsekuludeks vähemalt 2% SKP-st. Viimase avaliku arvamuse uuringu kohaselt (sügis 2019) hindab 70% vastajatest, et riik on Eesti riigikaitse arendamisel toiminud hästi, sama palju vastajatest leiab, et kaitsekulutused peavad jääma senisele tasemele või kasvama. Sõjalise kaitsevõime keskne osa on lahinguvõimelised üksused. Detailne hinnang üksuste lahinguvõimelisusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE. Kõik üksuste arendustegevused on toimunud kooskõlas Riigikaitse arengukava 2017-2026 otsustega. Tulemuste analüüs Tulemusvaldkonna eesmärgiks on usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine. Eesti oli 2019. aastal üks üheksast NATO riigist, mille kaitsekulud olid vähemalt 2% SKP- st. Ligi 3/4 kaitsekuludest olid suunatud otseselt sõjaliste üksuste loomiseks ja alalhoidmiseks. Seejuures NATO mõistes põhihangeteks (major equipment) eraldati 2019. aastal 18% kaitsekuludest. Sõjaliste üksuste mehitamiseks on vajalik reservväelaste ja tegevväelaste olemasolu. Valitsemisala pikaajalise arengukava (riigikaitse arengukava 2017-2026) eesmärkide saavutamiseks on iga-aastaselt vajalik teenistusse võtta keskmiselt 50 tegevväelast enam kui teenistusest lahkub – see juurdekasvu eesmärk on saavutatud. Seisuga 31.12.2019 oli teenistuses 3508 tegevväelast, mis on 85 tegevväelast enam kui eelmise aasta lõpul ning 48 isikut enam kui oli aasta eesmärk (3460). Ajateenistusse asus 3298 kutsealust ning 38 naissoost isikut (kokku 3336 isikut), sihttase oli 3200. Üheks tsiviilsektori toetuse aluseks on elanike usk Eesti kaitstavusse ja valmisolek osaleda kaitsetegevuses. Vastavalt Turu-uuringute AS avaliku arvamuse uuringule (sügis 2019) usub 51% vastanutest, et Eestit on võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik kas kindlasti või tõenäoliselt kaitsta. Valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestile tungitakse kallale on 60%. Kui eestlastest oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 66%, siis mitte-eestlastest 46%. Kaitseväe võimekuse arendamine. 2019 saabusid Eestisse kaks M28 lennukit, millega tõstetakse Eesti olukorrateadlikkust. Samuti jõudsid Eestisse viimased CV9035 lahingumasinad ja moderniseeriti miinijahtijate miinijahtimisseadmed. 2019. aastal sõlmiti leping uute käsitulirelvade hankeks, läbi mille varustatakse kogu sõjaaja struktuur moodsate 5,56 mm kaliibriga automaatidega. 2019. aastal jätkus taristu loomine. Möödunud aastal jätkus Kaitseväe ja Kaitseliidu taristu areng. Valmis mitmeid uusi hooneid ja muid rajatisi erinevatesse linnakutesse. Olulisemad valminud projektid on Tallinnasse ühendoperatsioonide keskuse rajamine, Jõhvi staabihoone  AVALIK rekonstrueerimine ning uue kasarmu ehitamine, Tapale tagalahoone ehitamine. NATO ühisrahastuse toel teostati Tapal muuhulgas meditsiinikeskuse laiendus, tehnika hoolduse halli ja universaalhallide, aga ka telkimis-, konteiner- ning tehnikaplatside ehitus. NATO ühisrahastuse toel rajati 2019. aastal ka erineva otstarbega teid ca 45 km pikkuses. Lisaks valmisid erinevad rajatised, mida Suurbritannia refinantseerib valmimise järgselt, näiteks Lintsis laadimisplats või Tapa linnakus pidurite testimisramp ja vintside testimisala. Liitlaste kohalolek Eestis on tagatud mitmete erinevate koostööinitsiatiivide kaudu ning vastab kokkulepitud sihttasemetele. Alates 2017. aasta kevadest paikneb Tapal liitlaste lahingupataljon (NATO enhanced Forward Presence - eFP), mille raamriigiks on Suurbritannia ja teisteks osalisriikideks roteeruval põhimõttel Prantsusmaa, Taani, Island ning Belgia. Ämari lennubaasist jätkus 365/24/7 põhimõttel liitlaste õhuturbe missioon (NATO’s Baltic Air Policing - BAP). 2019. aastal täitsid 4-kuiste rotatsioonide alusel õhuturbe missioone Saksamaa, Ühendkuningriigid ja Tšehhi. NATO üksuste vastuvõtmist, toetust ja õppuste läbiviimist Eesti territooriumil aitab toetada NATO staabielement (NATO Force Integration Unit – NFIU). 2019. aastal oli rahvusvaheline koostöö jätkuvalt aktiivne. NATO poolel oli peamine tegevus seotud Londoni liidrite kohtumise ettevalmistamisega ja edasiste töösuundade määratlemisega. Jätkunud on Eesti, Läti ja Taani töö mitmerahvuselise Põhjadiviisi staabi käivitamiseks. Staap saavutab esmase operatsioonivõime 2020. aasta kevadel ning täieliku operatsioonivõime 2023. aastal. EL-i osas keskenduti Brexiti, PESCO, Euroopa kaitsefondi, sõjaliste operatsioonide juhtimisvõime, sõjalise mobiilsuse ja Euroopa rahutagamisrahastu teemadele. 2019. a sügisel lähetati alalisse esindusse ÜRO juures Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks oleku perioodiks (2020-2021) KV sõjaline esindaja. Jätkus kahe- ja mitmepoolsete koostööprojektide ning ühisrahastusprojektides osalemise koordineerimine eelkõige Ukraina, Gruusia ja Afganistani suunal. 2019. aastal jätkati Ukraina kaitseväelastele inglise keele õpetamise projektiga Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes. Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osales Eesti 2019. aasta lõpu seisuga NATO, EL- i, ÜRO ning USA ja Prantsusmaa tahtekoalitsiooni operatsioonidel Aafrikas, Lähis-Idas, Iraagis, Afganistanis ja Vahemerel kokku 110 kaitseväelasega. Valmidusüksustes (NATO reageerimisväed (NRF), Ühendkuningriigi juhitavas ühendekspeditsiooniväes (JEF) ning ÜRO, NATO, EL-i või nende liikmesriikide võimalikel operatsioonidel esmakordseks osalemiseks olid valmis tegutsema kokku 126 kaitseväelast. 2019. aastal olid Eesti suurimad panused rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel NATO operatsioonil Resolute Support Afganistanis ning Prantsusmaa juhitaval sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis. Peamised takistused ja nende analüüs Kõik tulemusvaldkonna peamised eesmärgid saavutati. Mõõdik Tegelik Tegelik Tegelik Sihttase Tegelik 2016 2017 2018 2019 2019 Sõjalise kaitse kulude tase SKPst, millele lisanduvad täiendavad Eesti kui vastuvõtja riigi kulud ja täiendava riigikaitse-investeeringute 2,06 2,00 2,0 ≥2,0 2,03 programmi kulu (%).* Allikas: Kaitseministeerium 2  AVALIK Elanike usk kaitstavusse (elanike hinnang Eesti kaitsevõimele võõrriigi relvastatud kallaletungi korral, % – vastajad, kes vastasid 48% 52% 53% >50% 51% „jah, kindlasti (oleks võimalik Eestit kaitsta)“ ning „tõenäoliselt jah“) Allikas: Uuring Avalik arvamus ja riigikaitse Tegevväelaste arv aasta lõpul vähemalt 3252 3287 3422 3460 3508 Allikas: Kaitseministeerium Ajateenistusse võetud noorte arv aastas 3230 3287 3376 3200 3336 Allikas: Kaitseministeerium Liitlaste kohaolek Eestis vastab kokkulepitud sihttasemele JAH JAH JAH JAH JAH Allikas: Kaitseministeerium * Sõjalise kaitse kulude osakaaluna on esitatud tegelikult kasutatud kaitsekulu ja tegeliku SKP jooksevhinna suhe. Täpsem info mõõdikute osas on esitatud strateegilise juhtimise infosüsteemi: https://fredi.resta.ee/sjis/. 3