Kaitseministeerium
[email protected]
Saku Vallavalitsus 18.05.2020 nr DM-109353-10
[email protected]
Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse võtmisest
teavitamine ja taotluse kohta arvamuse küsimine
Keskkonnaamet teatab, et AS TREV-2 Grupp (registrikood: 10047362, aadress: Pärnu mnt 463, Nõmme
linnaosa, Tallinn, 10916 Harju maakond) esitatud Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa
muutmise taotlus on menetlusse võetud (registreeritud infosüsteemis KOTKAS 09.04.2020 dokumendina nr DM
109353-1).
Keskkonnaluba taotletakse Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas riigi omandisse kuuluvale
katastriüksusele Männiku harjutusväli (katastritunnus: 71801:001:0982), mille riigivara valitseja on
Kaitseministeerium.
Taotletava Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldise pindala on 40,30 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on
42,21 ha. Kaevandatav maavara on taotluse kohaselt ehitusliiv (aktiivne tarbevaru 546,877 tuh m3 ja kaevandatav
varu 305,877 tuh m3 ) ja täiteliiv (aktiivne tarbevaru 483 tuh m3 ja kaevandatav varu 299 tuh m3 ). Maavara
kavandatav kasutusala on ehitus ja teedeehitus. Taotletav kaevandamise keskmine aastamäär on 50 tuh m3 .
Keskkonnaloa taotluse vastavust maapõueseaduses ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduses sätestatud nõuetele on kontrollinud Keskkonnaamet ja keskkonnaregistri maardlate nimistu andmete
volitatud töötleja Maa-amet 17.04.2020 ja 08.05.2020 kirjaga nr 9-3/20/6374-2. Taotlus vastas nõuetele.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 47 lg 2 alusel avalikustatakse keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise
teade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee).
Keskkonnaloa eelnõu valmimisest ja selle avalikustamisest teavitatakse ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Samuti saadetakse eelnõud loa taotlejale tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks.
Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib kavandatav tegevus puudutada, on õigus kuni keskkonnaloa andmise
või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni esitada Keskkonnaametile taotluse või loa eelnõu kohta ettepanekuid
ja vastuväiteid.
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lg 6 alusel saadame Saku Vallavalitsusele tutvumiseks ja arvamuse
avaldamiseks Tammemäe III liivakarjääri keskkonnaloa taotluse.
Tuginedes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lg-le 2 ja MaaPS § 49 lg-le 6 palub
Keskkonnaamet vallavolikogul esitada arvamus esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul, s.o
hiljemalt kuupäevaks 13.07.2020. Juhul, kui volikogu on delegeerinud arvamuse andmise vallavalitsusele, palub
Keskkonnaamet tulenevalt KOKS § 22 lg-st 3 koos arvamusega esitada vastavasisuline volikogu otsus.
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et antav arvamus on menetlusetoiming, mis peab olema põhjendatud ning mis
on tulenevalt kohtupraktikast iseseisvalt vaidlustatav.
Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, lahendab Keskkonnaamet tulenevalt
haldusmenetluse seaduse § 16 lg-st 2 keskkonnaloa taotluse Teie arvamuseta.
MaaPS § 49 lg 4 alusel saadame Kaitseministeeriumile Tammemäe III liivakarjääri keskkonnaloa taotluse
tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks.
MaaPS § 49 lg 4 alusel ootame Teie arvamust kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates, s.o
hiljemalt kuupäevaks 15.06.2020.
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisa: DM-109353-8. Keskkonnaloa esmataotlus T/KL-1003763
Liis Bergmann
[email protected]
2(2)
1. Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Registrikood / Isikukood 10047362
Ärinimi / Nimi AS TREV-2 Grupp
Kontaktisik Eike Simmer
Kontaktisiku telefon 53886533
Kontaktisiku e-post
[email protected]
Tegevusvaldkond
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, AS TREV-2 Grupp on teede ehitusega tegelev ettevõte, kes kaevandab
eesmärk ja põhjendus Tallinna-Saku liivamaardlas Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldisel
kaevandamisloa KMIN-104 alusel ehitusliiva. Tagamaks ettevõttele vajalikku
materjali olemasolu ning lähtudes maavarade kasutamise säästlikkuse
printsiibist, soovib AS TREV-2 Grupp olemasolevat Tammemäe III liivakarjääri
mäeeraldist laiendada väljates maksimaalses võimalikus ulatuses
vertikaalsuunas (plokk 154 aT) ning kaevandada ka arvel olev maavara hetkel
kehtiva loa mäeeraldise teenindusmaaga kattuvas osas (plokk 86 aT).
Maardla terviklik hõlmamine lubab paremini korraldada mäetöid, vähendab
kadusid ning hõlbustab selle korrastamist. Jätkata maavara kaevandamist
juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on võrreldes uute alade
kasutusele võtmisega keskkonnasäästlikum. Samuti on loa taotleja antud
keskkonnas saavutanud hea praktilise kogemuse, mis tagab optimaalse ja
säästliku maavara kasutamise.
Lisaks mäeeraldise laiendamisele soovib loa taotleja eemaldada
kaevandamisloalt KMIN-104 täiendava tingimuse, mis kohustab karjäärivee
juhtimisel maaparandussüsteemi kasutama setitamist või muud
veepuhastamismoodust, et vältida setete kandumist süsteemi. Kuna
Tammemäe III liivakarjääris kaevandamisel veetaset ei alandata (vett
maaparandussüsteemi ei juhita), siis pole asjakohane ka vastav täiendav
tingimus loal.
Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandatav maavara on sobilik
kasutamiseks täitematerjalidena üldehituses ning teedeehituses, näiteks
maanteede ja Rail Baltic raudtee trassi muldkehade ehitamiseks.
Tegevusega kaasneda võivate Kaevandamisega võib kaasneda müra ja tolmu.
keskkonnahäiringute (lõhn, müra,
vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tegevuskoht
Tegevuskoha nimetus Tammemäe III liivakarjäär
Tegevuskoha aadress Männiku küla, Saku vald, Harju maakond
Territoriaalkood 5260
Katastritunnus 71801:001:0982
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6577538, Y: 540686
Käitise territoorium
2. Eriosa - Jäätmed
2.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed
Ei ole asjakohane
2.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul
Ei ole asjakohane
2.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus
Ei ole asjakohane
2.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul
Ei ole asjakohane
2.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed
Ei ole asjakohane
2.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade
järelhoolduse kava
Ei ole asjakohane
2.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga
Ei ole asjakohane
2.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused
Ei ole asjakohane
2.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta
Ei ole asjakohane
2.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline
2/12 ja geoloogiline iseloomustus
2.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus
Ei ole asjakohane
2.11. Lisad
Ei ole asjakohane
3. Eriosa - Vesi
3.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus
Ei ole asjakohane
3.2. Veevõtt
3.2.1. Veevõtt pinnaveekogust
Ei ole asjakohane
3.2.2. Veevõtt põhjaveekihist
Ei ole asjakohane
3.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud
Ei ole asjakohane
3.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine
Ei ole asjakohane
3.3. Heitvesi
Ei ole asjakohane
3.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni
Ei ole asjakohane
3.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine 3/12
3.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine
Ei ole asjakohane
3.3.3. Äkkheide vette
Ei ole asjakohane
3.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine,
likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.
3.4.1. Veekogu süvendamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine)
Ei ole asjakohane
3.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused
Ei ole asjakohane
3.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine
Ei ole asjakohane
3.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine
Ei ole asjakohane
3.6. Vesiviljelus
Ei ole asjakohane
3.7. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine
Ei ole asjakohane
4. Eriosa - Õhk
4.1. Käitise kategooria
Ei ole asjakohane
4/12
4.2. Heiteallikad
Ei ole asjakohane
4.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad
Ei ole asjakohane
4.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)
4.4.1. Üldandmed
Ei ole asjakohane
4.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass
Ei ole asjakohane
4.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)
Ei ole asjakohane
4.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused
Ei ole asjakohane
4.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed
Ei ole asjakohane
4.4.6. Heiteallikate prognoositav tööajaline dünaamika
Ei ole asjakohane
4.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused
Ei ole asjakohane
4.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused
Ei ole asjakohane
5/12
4.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa
Ei ole asjakohane
4.4.10. Tehnoloogilised äkkheited
Ei ole asjakohane
4.4.11. Välisõhus leviv müra
Ei ole asjakohane
4.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju
Ei ole asjakohane
4.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire
Ei ole asjakohane
4.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Ei ole asjakohane
4.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus
Ei ole asjakohane
4.4.16. Järeldused ja ettepanekud
Ei ole asjakohane
4.4.17. Lisad
Ei ole asjakohane
4.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa
Ei ole asjakohane
6/12
4.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas
Ei ole asjakohane
5. Eriosa - Maapõu
5.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik olemasoleva laiendus
Registrikaardi nr 109
Maardla nimetus Tallinna-Saku
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Tammemäe III liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 40.30
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 42.21
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 21
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Ehitus- ja teedeehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
7/12
Keskmine tootmismaht aastas 50 000
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
85 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 303.877 tuh m³ 01.01.2020
86 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 243 tuh m³ 01.01.2020
154 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 483 tuh m³ 01.01.2020
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 1207 - täiteliiv 299 tuh m³
2. 1203 - ehitusliiv 305.877 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja TREV-2 Grupp AS
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number 9-3/20/2123-3
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 31.03.2020
Geoloogilise uuringu aruande nimetus „Tallinn- Saku liivamaardla Tammemäe III uuringuala geoloogilise uuringu aruanne“ (2003. a) ja „Tallinna-Saku liivamaardla
täiendava aktiivse tarbevaru arvele võtmise seletuskiri Tammemäe III liivakarjääri lamamis“ (2020. a)
Geoloogiafondi number EGF 7548
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/20/863
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 31.03.2020
5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid 8/12
5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan.asice
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised_labiloiked.asice
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud_ala_plaan.asice
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri_(Tammemae_III).asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Harju_maakonna_Tallinna_Saku_liivamaardla_registrikande_muutmine.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise Lisa 6: GU.zip
uuringu aruanne
Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omaja Lisa 7: Tellija_arvamus_Tammemae_III_lamamis_.asice
nõusolek
Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha Lisa 8: Lisa_6._Kaitseministeeriumi_kooskolastus.asice
kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva
kinnisasja kasutamiseks
GIS ja CAD failid Lisa 9: Tammemae_III_MKLT.dgn
Maaomanike kooskõlastused Lisa 10: Lisa_6._Kaitseministeeriumi_kooskolastus.asice
6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
9/12
6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning AS TREV-2 Grupp on teede ehitusega tegelev ettevõte, kes kaevandab Tallinna-Saku liivamaardlas Tammemäe III
asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamisloa KMIN-104 alusel ehitusliiva. Tagamaks ettevõttele vajalikku materjali
olemasolu ning lähtudes maavarade kasutamise säästlikkuse printsiibist, soovib AS TREV-2 Grupp olemasolevat
Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldist laiendada väljates maksimaalses võimalikus ulatuses vertikaalsuunas (plokk
154 aT) ning kaevandada ka arvel olev maavara hetkel kehtiva loa mäeeraldise teenindusmaaga kattuvas osas (plokk
86 aT).
Maardla terviklik hõlmamine lubab paremini korraldada mäetöid, vähendab kadusid ning hõlbustab selle korrastamist.
Jätkata maavara kaevandamist juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on võrreldes uute alade kasutusele
võtmisega keskkonnasäästlikum. Samuti on loa taotleja antud keskkonnas saavutanud hea praktilise kogemuse, mis
tagab optimaalse ja säästliku maavara kasutamise.
Lisaks mäeeraldise laiendamisele soovib loa taotleja eemaldada kaevandamisloalt KMIN-104 täiendava tingimuse,
mis kohustab karjäärivee juhtimisel maaparandussüsteemi kasutama setitamist või muud veepuhastamismoodust, et
vältida setete kandumist süsteemi. Kuna Tammemäe III liivakarjääris kaevandamisel veetaset ei alandata (vett
maaparandussüsteemi ei juhita), siis pole asjakohane ka vastav täiendav tingimus loal.
Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandatav maavara on sobilik kasutamiseks täitematerjalidena
üldehituses ning teedeehituses, näiteks maanteede ja Rail Baltic raudtee trassi muldkehade ehitamiseks.
10/12
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletav Tammemäe III liivakarjäär asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas kinnistu Männiku harjutusväli
(katastritunnusega 71801:001:0982) lõunaosas. Kinnistu Männiku harjutusväli kuulub Eesti Vabariigile ning selle
valitseja on Kaitseministeerium. Loa taotlejal on hetkel kehtiv maakasutusleping antud kinnistu kasutamiseks.
Taotletav ala paikneb Tallinna linnapiirist 7 km kaugusel, Tallinn-Saku-Laagri tee ja Tallinna ringtee ristumiskoha
läheduses vahetult ringteest põhjas hõlmates Tallinna-Saku liivamaardla lõunaosa.
Taotletav ala piirneb idast kruusateega, millele on jäetud Saku vallavalitsuse soovil 30 m laiune tervik tee teljest.
Teisel pool teed paikneb Tammemäe IV liivakarjäär (kaevandamisluba KMIN-098, loa omanik Aktsiaselts TREF
Nord). Läänest kulgeb taotletav mäeeraldis Tammemäe II liivakarjääriga (kaevandamisluba KMIN-144, loa omanik AS
TREV-2 Grupp) ja Tammemäe V liivakarjääriga (kaevandamisluba HARM-153, loa omanik Osaühing C.B.A.) ning
Tammemäe uuringuruumiga (uuringuluba HARMG-138, loa omanik AS TREV-2 Grupp). Lõunast külgneb taotletav ala
Tallinna ringteega.
Taotletava ala lääneosa kattub kuni 100 m ulatuses Tammemäe järve kaldapiiranguvööndiga. Vastavalt
looduskaitseseaduse § 37 lõike 4 kohaselt ei laiene maavara kaevandamise keeld
maavara või maa-ainese kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogule, mis asub maardlal,
mäeeraldisel või selle teenindusmaal.
Arvele võetav ala kattub kogu ulatuses Männiku harjutusvälja ja selle piiraguvööndiga. Alal
asub ka Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik.
Muid kitsendusi põhjustavaid objekte taotletaval alal ei ole.
Lähimad elamud jäävad taotletavast mäeeraldisest ~850 m kaugusele kagusse Ristiku kinnistule
(katastritunnusega 71801:001:0552) ning ~1 000 m kaugusele edelasse Vanatoa kinnistule
(katastritunnusega 71801:001:0830).
Tegevusega oluliselt mõjutatavate Võimalik mäemasinatest tekitatud ülenormatiivne müratase ja transpordist tekitatud õhus lenduvate tahkete osakeste
keskkonnaelementide kirjeldus konsentratsioon.
Täpsemalt kirjeldatud seletuskirjas
11/12
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva Kaevandamisega kaasnevate mõjude hindamiseks on läbi viidud keskkonnamõjude hindamine (KMH). KMH aruanne
olulise keskkonnamõju kohta „AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinna-Saku liivamaardlas
kavandatava liiva kaevandamisega
kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“ (koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 04/002)“ kiideti heaks
Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt 01.03.2005. a kirjaga nr 30-12-1/5252-4.
Kaevandamisega Tammemäe III liivakarjääris ei avaldata mõju praeguseks alal väljakujunenud veerežiimile, kuna
veealune varu kaevandatakse ilma veetaset alandamata. Võimalike avariilekete likvideerimiseks peab arendaja ette
nägema vajadusel masinate hoolduse platsi, õli püüdmise ja neutraliseerimise vahendid ning tagama vahendid
reostunud liiva kiireks
eemaldamiseks ja jäätmehoidlasse toimetamiseks.
Mäemasinatest tekitatud ülenormatiivne müratase ja transpordist tekitatud õhus lenduvate tahkete osakeste
kontsentratsioon alaneb tekkekohtade läheduses lubatud tasemeni ning ei ulatu elamute piirkonda. Ekstreemsete
ilmastikutingimuste (kõrge temperatuur, suur tuulekiirus, madal õhuniiskus, vähesed sademed) esinemisel võib
väljaveoteel tekkida ülenormatiivseid õhus lenduvate tahkete osakeste kontsentratsioone ning sellisel juhul tuleb
karjääri väljaveoteed niisutada.
Mäeeraldise osas, kus kaevandatakse ka veealust varu (ALA 3), tuleb tagada, et kujunevad veekogu nõlvad oleksid
püsivad, selleks kujundatakse veealused nõlvad juba kaevandamise käigus.
Taotlejale teadaolevalt ei ole kaevandmisel Tammemäe III liivakarjääris ülenormatiivse keskkonnamõju osas esitatud
ning kaevandaja tegevuses tehnoloogilisi muutusi planeeritud ei ole, siis ei suurene ka kaevandamisel tekkiv mõju.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kavandataval tegevusel erisusi ei ole. Täpsemalt kirjeldatud seletuskirjas
Muu eelhinnangu info Lisa 11: KMH_aruanne__Tallinn_Saku.pdf
Lisa 12: KMH_mittealgatamine.pdf
7. Taotluse lisad
Nimetus Manus
Rendilepingu ärakiri (notari kinnitusega) Lisa 13: KM_rendileping_TammemaeIII.pdf
Keskkonnaameti kooskõlastus Lisa 14: Lisa_7._Keskkonnaameti_kooskolastus.asice
Kaitseministeeriumi kooskõlastus Lisa 15: Lisa_6._Kaitseministeeriumi_kooskolastus.asice
TAOTLUS Lisa 16: Taotlus_(Tammemae_III).asice
Elektrilevi kooskõlastus Lisa 17: Manniku_harjutusvali_Tammemae_III_karjaar_ELVKK.asice
12/12
1
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
ka
1'
te
nd
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
1 kattepinnas Külgneva mäeeraldise piir
1'
ki
0,3 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
ll
PA-16-03
katend
6,5 51,95
46,00 45,05 Maavaravaru ploki piir (aR, aT)
45,92
52,16
46,98
71801:001:0982
kattepinnas
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
53,39
Männiku harjutusväli
45,90
I I' Geoloogilise läbilõike joon
kattepinnas
45,92 43 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, abs m
P
45,94
lo
46,44 45,65
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
k
17.01.2018
k
45,98 45,96
7
Nõlva hoideterviku alumine piir
2
52,02
Kaldapiiranguvöönd
N
a
R
45,84 45,85
45,81 51,78
0,4
PA-19-03 Alad 1, 2 ja 4 - Kaevandamisele mittekuuluvad tervikud
6 575 800 4,7
45,89
51,05
45,81
45,95
45,89
Ala 3- Kaevandatakse kasuliku kihi lamamini
I 45,98 51,15
45,84 45,86 45,84 Kaardileht nr 6334 Tallinn, 6332 Kohila
0,2
PA-17-03 6,6
46,01
46,26 Teekaitsevöönd
45,92 50,85
45,89
51,65 45,88
45,87
44,85 45,94
50,07
Elektriõhuliini kaitsevöönd
I'
45,95 45,77
I
50,06
45,46
45,79
46,38
46,11 45,88
46,12
Mäeeraldise piiripunktide
45,90 45,73
45,54 46,35
45,56 45,78
PA-202 0,3 Puuraugu nr Katendi paksus, m koordinaadid
46,35 45,72
45,99
45,70 48,19 1,2 Suudme abs kõrgus, m Ehitusliiva kihi paksus, m
13' 45,89
45,93
45,85
46,01
46,06 49,49
45,94
46,69 0,3 PA-20-03 46,69 7,5 Kasuliku kihi lamami abs kõrgus, m Täiteliiva kihi paksus, m Nr X Y
ladu
46,43 45,86 46,34 4,9 49,51
45,81 1 6 575 946,80 540 144,65
11 45,82
45,82
46,38
46,47
45,94
46,04
45,66
0,4
PA-18-03
47,33
46,15
44,31
50,45 46,79 46,54
45,94
47,39
2 6 575 189,39 540 924,12
45,79
46,33 6,1 45,82
43,95
45,87
Tammemäe IV karjäär
45,35
45,74
46,51
47,76 45,90 45,88 3 6 575 150,75 540 963,89
46,00 49,91
45,73
45,83
45,82
47,47
ladu 4 6 575 139,50 539 933,56
46,01 46,20 45,81
45,97 45,75
45,92
45,89
45,91 46,04 47,09 45,79 5 6 575 217,59 539 927,60
47,03 45,79
46,52 45,98
46,01
46,02
45,78
49,85 6 6 575 222,54 539 927,34
45,89
6 575 600 46,78
45,81
7 6 575 472,05 539 943,55
46,61 46,06
45,19 45,78
45,88
Tammemäe liivakarjäär 45,81
46,73
45,84 45,87 49,48
Männiku harjutusväli 8 6 575 466,69 540 024,99
45,93
kattepinnas
71801:001:0800 46,11
71801:001:0982 9 6 575 461,12 540 109,71
46,09
45,89
45,88
49,81
46,69 10 6 575 461,12 540 109,73
47,16
45,45
49,82 45,86
Tammemäe II liivakarjäär 45,82 45,84 11 6 575 667,79 540 139,71
p
45,91
e
46,35
tt
49,91
ka
45,85
45,88 45,81
49,77 49,46
45,95
45,11
46,03 Pindala 40,30 ha
Plokk 118 aT 45,34
45,77
50,41
45,85
49,48
49,47
PA-21-03
0,3
45,18
kattep 49,41 5,9
49,66 49,45
Plokk 119 aT 46,50 46,12 46,28
ep
45,48 45,23 kattepinnas
43,25
t
49,33
t
49,39
ka
45,35
45,17
PA-24
41,19Plokk 80 aT 0,3 45,82
45,88 51,41
kat
40,87
44,33 49,48
42,85 45,20 5,7
t
46,11 49,55
ep
40,91
44,06
45,14 45,94 43,48 51,38
45,28 41,38
40,91
44,46
10 kattep
45,90
52,13
51,61
ALA 2
49,35
Mäeeraldise teenindusmaa
43,34 46,86
7 45,69
44,12 45,14
44,68 45,96
45,85
47,22
49,21 49,28
piiripunktide koordinaadid
1,0
45,15 8 45,20 12' 9
ALA 1
46,85
49,39
50,52
49,78
PA-28-03 45,84
46,33
51,51
1,1 49,77
45,15 46,28 48,92
49,65 45,86 49,06
47,47 50,52 49,19
PA-27-03 47,48
kattep 46,78 46,38 49,20 Nr X Y
43,72
46,03
11' 47,85 ALA 4 45,81
45,49 45,72
0,3
45,86
46,09 46,01
48,86
1' 6 575 946,87 540 144,65
46,39
45.75 49,67
46,33 48,81
6,5 45,78 45,83
45,95 49,17
46,29
kat
tep Männiku harjutusväli 45,81
46,43
2' 6 575 130,86 540 984,36
46,06
47,58 49,14 49,20
47,96
45,46
45,66 ka
t
ladu 45,80 45,90
71801:001:0982 45,98 46,34
46,45
49,01 46,13 3' 6 575 127,69 540 587,44
tep
45,81
45,93 45,92 49,14
kattep 49,41 45,93
4' 6 575 125,86 540 326,37
ep
45,63 46,43 46,56 46,00
ladu
t
46,04 46,56 48,73
t
45,81 45,98
ka
45,90 46,77 46,16
49,48
46,17 49,33 45,81
46,05
46,86
ladu
5' 6 575 124,32 540 095,35
46,02
49,25 46,08
46,54 46,39
6 575 400
45,43
47,59
49,77 48,81 46,30
45,94
45,94 0,3 45,97 47,08 46,29
6' 6 575 124,83 539 932,54
45,94 45,97
46,34 45,87 49,56
Tammemäe V 45,86
45,94
49,45 49,13 45,93
46,04 45,91
7' 6 575 222,54 539 927,34
PA-208 5,7 45,93
49,35
46,52 46,35 45,68
liivakarjäär 45,70
46,38
46,09 45,98
47,92
TP 47,96
46,01 46,37 46,09
45,93
45,93 48,88
46,15 0,5 8' 6 575 269,86 539 930,36
49,22
46,43 46,14 45,68
45,89
46,76
45,95
Plokk 85 aT 45,90
42,88 46,31 45,95 45,87
45,93
45,99
46,02
PA-22-03 4,8 9' 6 575 333,26 539 934,48
Tammemäe liivakarjäär 45,95
46,10
46,01 45,94
46,17
46,01 45,92
46,27 46,28
45,94
45,96 45,45 46,30
45,96
45,97 46,00
44,77
44,37
46,18 45,94
45,94
45,95
48,91 10' 6 575 472,05 539 943,55
71801:001:0032 44,81
44,81 45,49
46,35
44,44
45,95
44,13 45,43
45,91 45,93
45,99
44,73 44,93 43,99 43,61
45,45 44,10
44,98
44,08
43,10
45,86
46,02 45,48
11' 6 575 472,21 539 943,56
PA-206
36
45,99 45,94
39
45,61 Ladu 44,08
44,80 0,3 44,06 44,21 44,49 46,11
9' 44,25 45,03
37
45,97
36
42,86
45,91 43,96 0,5 48,90 45,84 42,83 44,71 44,91
43,40 12' 6 575 461,12 540 109,73
49,48 44,73
4,6 43,56
45,90 46,16
44,72 44,27
6,0 35,40 45,94 46,00
13' 6 575 667,83 540 139,69
37
46,46 43,71 44,50
5,2 43,77 45,98
aT
43,17 43,32 43,67 49,16
44,18 44,07 43,06 46,09 46,13
TP 44,90 PA-29-03 43,97 7,0 43,08 43,35
43,67 45,45 43,44
44,88 43,36 45,93 48,94
49,71 43,90 45,57
45,61
43,69
43,59
3
45,43 45,92
43,95 9 45,98
7
45,44 44,31
kuur 39,61 44,56
45,99 43,26 43,16
45,52 45,62
44,34 Pindala 42,21 ha
11
45,50 43,03 44,45 43,96
45,01
44,69 44,27
44,07
Plokk 85 aT
43,90 45,85 43,63
43,49
43,02 43,41
45,69
45,55
44,47
45,98 45,93
45,89
46,01
47,26
46,12
38
44,62 43,69 44,60 45,92
ALA 3
39
44,55 45,61
49,39 44,89
Plokk 154 aT 45,49
k
43,86 43,22 45,78
44,98 Ladu 43,57 42,97 43,61 45,99
Männiku polügoon
ak
45,45 45,67
44,71 43,97 42,88 46,13 49,11
45,71 45,60 45,48 44,02
ok
sooj
44,20 44,07 43,07 45,54 45,89
PA-27
45,09
45,01 44,05 45,87
43,76
42,97
45,76
45,62 45,93
46,37
71801:001:0983
0,5 45,72 44,46 44,22
45,87 44,57 45,63 45,56
Pl
46,02 44,30 43,42 45,86 46,38
8' 3,0 48,83 45,27
42,82
42,97 43,93 45,62 45,88
46,29
Ladu
40
kaal 44,52
44,52 37
43,29 42.74 44,51 45,52
45,64 46,05
45,88
45,33 49,18 45,59
45,48
45,48
45,68
42,76 38 43,61
43,44
44,19
44,50 44,10
Ladu 45,44
44,99 45,50 44,46 44,07 44,63
39
45,45 45,76
44,88
45,67
44,33
42,7643,29
Ladu 42,73
43,68 45,32
45,55 44,55 44,78 45,12 40
48,30
TP 45,75 43,07 42,94 43,12 44,16
45,88
45,82
45,50
45,61 45,59 45,78 45,67 44,51 43,09 42,91 45,49 45,68
46,17 PA-23-03
40
Ladu 44,47 43,56 42,94 45,24
39
45,65 38 0,4
39
45,52 44,65 45,07 42,89 43,14 42,81 45,46
45,67 42,93
48,65
6 45,62
45,46 45,63 Ladu 45,78
45,79
45,65
45,86
45,96
45,87
44,61
45,85
45,47
43,64
43,52
42,91
45,49
45,78
46,20
46,36
44,23
44,68
46,23
1,9 39,95
48,33
44,25 43,21 PA-209 44,96
Plokk 86 aT 45,66 45,66 45,65 45,86
45,77 45,96 46,02
45,96 45,95 45,64 43,34
43,17 43,45 6,4 Märkused:
39
Ladu 45,95 44,86 45,59
45,61 45,70 45,95 45,90
44,70 43,57 43,27 48,37 45,85 46,15
PA-202
40
45,80 46,01 45,96 45,92
7' 45,88
45,76 45,76
45,95
45,91
45,44
45,96
45,05 44,78
44,22
0,5 37,37
44,21
44,19
44,28
44,61
45,29
46,43
48,46
48,37 0,3
46,01 46,14 45,48 44,33
45,98
45,81
46,19
45,92 46,12
45,95 45,96
46,01
Plokk 85 aT
45,94
46,11
PA-214
0,5 46,00
45,05
5,0
45,92
45,06 45,01 45,46
45,58 45,93
46,40
46.87 1,2 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Viimsi metskond 16 48,67
48,38 45,95 45,98 45,94 45,82 45,85 45,88
5 6 575 200
Ladu
45,85
46,22 45,97
45,91 46,03
46,07
45,98
45,92
42,88
5,0
45,91
5,5
45,88
45,91 45,83 46,21 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
71801:001:0130 45,87 45,82 45,88
45,95
49,15 48,41
Ladu
45,97 45,67
45,69
46,01 45,92
45,95
45,93 45,95 45,97
45,93 45,92
46,56
45,93
46,33
46,00
47,34 47,77
45,92
47,42
45,95
48,39 48,09
47,01
2
48,50
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 20.12.2019. a.
45,93 45,91 45,80 47,12 48,21 47,89 47,55 47,72 48,44
48,72 46,96 47,75
Plokk 152 aT 48,72
48,70
48,10
45,94
48,43
47,78
47,90
47,31
47,91 48,17
48,13
48,54
48,29
47,16
47,30
47,84
49,41
47,80
48,38
4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
47,75 48,26 48,47 47,91 48,71
Plokk 153 pT 48,01
47,83
47,87
48,23
49,13
49,04
kattepinnas
47,39
47,78
47,63
47,76
48,05
48,14
49,93
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
4 48,63
PA-30-03 48,05
47,83
0,9 PA-25-03 48,09
50,29
49,17
50,66
47,75
47,98 47,90 48,51 3 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 31.01.2020. a);
0,4 5,8 48,32 kattepinnas 48,71 49,31 48,02 48,90 48,61 48,26 48,82
48,64 kattepinnas 51,94 49,53
PA-26-03 51,87 52,10 - Keskkonnaregistri Tallinna-Saku liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid
48,81
0,3 48,63
45.54 2,7 48,08 47,97 48,10
41.62
48,60 48,98
48,96
48,97
49,16
kattepinnas
48,74
51,95
52,09
48,83 48,37 48,58
52,19
48,41
52,60 kattepinnas
48,50
0,3 PA-24-03 I
' 48,99
2,8 49,01 48,37
48,02 47,67 47,06 47,24 47,12
48,61
47,44 48,64
48,75 49,08 seisuga 06.11.2019. a);
48,64 46,86 47,00 1,9 48,72
45.71 48,68 49,03 48,97 48,65 48,36 48,01 48,28 48,67 49,06
49,44
49,49 49,05 48,90 48,53 48,40 48,53 48,69 48,80 48,81
46.52
2'
II
48,21
48,75 49,06 49,02 48,65 48,38 48,13 48,26 48,62 49,04
49,23 49,32
49,15 48,90 48,50 48,36 48,52 48,66 48,79 48,95 49,03 - Töö "Tallinna-Saku liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele võtmise seletuskiri
48,61
47,69 48,21
48,97 48,75 48,17 48,00 48,09 48,43
47,16
48,79
47,23 47,53
49,34
47,05
48,38 48,49
47,29
48,73
48,76
48,92 49,01 48,94 Tammemäe III liivakarjääri lamamis" topograafilise ja varu arvutuse plaani (OÜ Inseneribüroo
0,5 PA-207
46,78 47,14
47,38 47,64
6' 46,22 46,32
48,13
46,44
5'
46,53
48,48 6,0 48,08 48,83
47,23
49,29
4' 49,20
49,63 49,64 49,74 49,76 49,75
49,22
49,69 49,48
3' 49,36 49,24 49,25 50,38 51,99 53,07 53,62 STEIGER, töö nr 20/2876);
48,13 48,57 48,76 48,92 49,12 49,67 50,35 53,82
48,28
41.58 - Tammemäe III liivakarjääri markšeiderimõõdistuse mäetööde plaani (seisuga 20.12.2019. a)
11 Tallinna ringtee
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/2854).
71801:003:0294
6. Nendes mäeeraldise osades, kus hõlmatud on ainult plokk 85 aT ja 86 aT, asub mäeeraldise
lamam abs kõrgusel 45,93 m.
7. Kaevandamisele mittekuuluvad tervikud tuleb maha märkida vastavalt projektdokumentatsioonile.
Viimsi metskond 19 8. Nõlvaterviku ülemine piir kattub ploki 154 aT piiriga ning mäeeraldise piiriga piiripunktide
71801:001:0133 1 - 5 vahelisel alal.
9. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
6 575 000 Tammemäe III liivakarjäär
Mäeeraldise plaan
540 000
540 200
540 400
540 600
540 800
541 000
Saku vald, Harju maakond
/
Loa omanik Joonis nr 1 / 3
AS TREV-2 Grupp
Harju maakond, Tallinn, Pärnu mnt 463, 10916 Indrek Malm
/allkirjastatud digitaalselt/
[email protected] Mõõtkava 1 : 2 000
0 50 m 100 m 200 m
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 29.04.2020
/allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/2912
/allkirjastatud digitaalselt/
Läbilõige I-I'
NW SE
okk 118 aT
PA-17-03
m m
51,65
52 PA-18-03 52
71801:001:0982
50,45 PA-24 Männiku harjutusväli
49,48 PA-208 Katend
PA-24-03
50 PA-209 48,72 50
48,88
48,37
0,3
2
48 48
ügon
1:
0983
äärPl
vt. 45,39
17.01.2018 vt. 45,51 vt. 45,64
Plokk 86 aT 2,2
ku pol
Tee
001:
46 20.12.2019 20.12.2019 46
6,8
j
0800
Plokk 85 aT
Ikar
okk 119 aT
71801:
6,5
Plokk 85 aT
M änni
44 44
okk 80 aT
6,0
001:
Tam m em äe I
6,0 5,5
6,6
4
1:
42 6,8 42
71801:
1:
4
40 9,0
Plokk 154 aT 8,5 40
8,8
Pl
Pl
12,2
38 12,7 11,0 38
14,5
14,7
13,9 12,0
36 15,2 12,0 36
14,0
34 34
17,0
18,0
Läbilõige II-II'
SW NE
m m
52 71801:001:0982 52
Männiku harjutusväli
PA-29-03 PA-24 PA-20-03 PA-26-03 Puuraugu nr
50 PA-26-03
Plokk 86 aT 49,71 49,48 49,51 50 48,56 Suudme abs kõrgus, m
skond 16
i
usväl
48,79 0,4 0,3
0130
2
0982
0,3
2
1:
Tee
1:
48 48
1:
ALA 1
ut
001:
1:
2
vt. 45,43
j
001:
m sim et
ku har
2
30.11.2018
46 46 3,1 Sügavus maapinnast, m
71801:
3,1
71801:
4,9 Plokk 85 aT
M änni
44 5,2 44
i
Vi
1:
6,0
6,7
4
6,7
4
Plokk 154 aT
1:
42 6,7 42
9,3
40 40
9,3 10,1
10,3 Puuraugu sügavus, m
38 10,3 38
12,9 12,3
12,6
36 36
14,0
13,9
14,4
34 34
17,0
18,0
Märkused:
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Mäeeraldise piir Kasvukiht Viirsavi Teekaitsevöönd 1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud Tammemäe III liivakarjääri narkšeiderimõõdistamise
Aktiivse tarbevaru piir (aT)
(varu seiduga 20.12.2019. a) geoloogilisi läbilõikeid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/2854).
Kõrval asuva mäeeraldise piir Ülipeeneteraline liiv Moreen veeristega Elektriõhuliini kaitsevöönd 3. Katastriüksuse piir kattub mäeeraldise teenindusmaa piiriga.
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Kaevandamiseeelne ja -järgne
veetase (abs 45,93 m)
Väga peeneteraline liiv Täidetud
1:4 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Nõlva hoidetervik, nõlvus
Veetaseme kõrgus, m abs Tammemäe III liivakarjäär
vt. 45,48 Peeneteraline liiv ALA 1 Geoloogilised läbilõiked
Kaevandamisele mittekuuluv tervik
30.11.2018
Mõõdistamise kuupäev Saku vald, Harju maakond
/
71801:001:0982
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Keskmiseteraline liiv
Männiku harjutusväli Loa omanik Joonis nr 2 / 3
AS TREV-2 Grupp
Harju maakond, Tallinn, Pärnu mnt 463, 10916 Indrek Malm
/allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 2 000
[email protected] Mõõtkava
Aleuriit V 1 : 200
0 50 m 100 m 200 m
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 08.04.2020
/allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/2912
/allkirjastatud digitaalselt/
6 576 000
1
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
ka
1'
te
nd
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
1 kattepinnas Külgneva mäeeraldise piir
1'
49
ki
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
ll
katend
Maavaravaru ploki piir (aR, aT)
52,16
52
46,98
71801:001:0982
kattepinnas
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Männiku harjutusväli
45,93
48 48 Maapinna samakõrgusjoon, abs m
5
0 kattepinnas
4
7 49
P
4
6
lo
45,93
5
k
1
k
7
2
Kaldapiiranguvöönd
N
a
R
45,93
45,93
6 575 800 Teekaitsevöönd
5
1
45,93 Elektriõhuliini kaitsevöönd
45,93
Kaardileht nr 6334 Tallinn, 6332 Kohila
45,93 Avatud liivaala (pindala 32,81 ha)
45,93
50
4749
45,93 50,07
4 46
8
45,93
Liivavall
- 0,4 m
45,46
46,11
Mäeeraldise piiripunktide
45,54 - 0,5 m
45,56 45,93
-0,3 m Tiigi maksimaalne sügavus (veetase abs 45,93 m) koordinaadid
45,70
13' 45,93
49,49
45,93
45,93
45,93
Nr X Y
1 6 575 946,80 540 144,65
11
45,93 2 6 575 189,39 540 924,12
Tammemäe IV karjäär
45,35 3 6 575 150,75 540 963,89
49,91
45,73
4 6 575 139,50 539 933,56
5 6 575 217,59 539 927,60
45,93 45,93
Tiigid ja vallid
6 6 575 222,54 539 927,34
6 575 600 45,93 45,93 45,93 7 6 575 472,05 539 943,55
45,93
45,19
Tammemäe liivakarjäär 45,93 Männiku harjutusväli 8 6 575 466,69 540 024,99
45,93 - Ühe tiigi pindala 1 500 - 1 600 m².
71801:001:0800 45,93
71801:001:0982 9 6 575 461,12 540 109,71
46,09
- Maksimaalne tiigipõhja ja nõlvade kallakus 3°.
49,81
46,69
7 - 0,4 m
45,93 - Vallid puhtast huumusevabast liivast. 10 6 575 461,12 540 109,73
47,16
5
45,45
4
- Valli kõrgus 2 m.
0
49,82
8
Tammemäe II liivakarjäär 11 6 575 667,79 540 139,71
49 6
4
46,86
46,35 45,93
4
46
49,91
748 - Tiikide ja vallide asukohad plaanil on tinglikud. Lõplikud asukohad
45,93 4
49,77 49,46
45,11 45,93 49 0 tuleb määrata koostöös liigieksperdiga.
5 Pindala 40,30 ha
Plokk 118 aT 45,18
45,34
45,77
50,41 49,48
49,47
49,66 49,41
Plokk 119 aT 45,48
49,33
45,23
46,28
51
49,39
45,17 45,35
Plokk 80 aT
46 48
49,48
51,41
49
50
41,19
40,87
44,33
42,85 45,20 45,93 49,55
40,91
45,14 51,38
44,06
47
45,28 41,38
40,91
44,46
10 51,61 49,35
Mäeeraldise teenindusmaa
43,34
7 45,69
44,12 45,14
44,68 45,96 46,86
49,28
piiripunktide koordinaadid
8 12' 9 49,39
55
45,15
10
45,20
50,52
49,78 51,51
49,77 45,93
49 48,92
45,15 46,28
49,06 49,19
47,47
46,03
48 49,20 Nr X Y
11' 45,93
47
46 48,86
1' 6 575 946,87 540 144,65
50
49,67
46,33 48,81
49,17
45,93 49 Männiku harjutusväli 2' 6 575 130,86 540 984,36
4748
46,43
-0,3 m 49,14 49,20
46 - 0,5 m
3' 6 575 127,69 540 587,44
71801:001:0982 8 49,01
4 46
50
46,45
45,93
49 47
45,93 49,14
49,41 45,93
4' 6 575 125,86 540 326,37
45,93 48,73
46,77
49,33 5' 6 575 124,32 540 095,35
Tammemäe V 45,93
6 575 400 45,93
49,77
48,81 6' 6 575 124,83 539 932,54
liivakarjäär - 0,4 m 49,56
49,45
49 49,13
45,94
47
46
48 45,93
Plokk 85 aT 45,93 47,68
49,35 7' 6 575 222,54 539 927,34
45,93
45,93 8' 6 575 269,86 539 930,36
45,93
45,93 45,93
45,93
9' 6 575 333,26 539 934,48
Tammemäe liivakarjäär 45,93
71801:001:0032
45,93
10' 6 575 472,05 539 943,55
45
4 11' 6 575 472,21 539 943,56
4 3
4 21
4
9' 4 0
4
12' 6 575 461,12 540 109,73
45,93 4
9
39 13' 6 575 667,83 540 139,69
45,93
38 45444342 1 0
aT
49,16
46,13
44
37 48,94
39
45,93
7
45,93
Pindala 42,21 ha
11
46,12
Veekogu 9,40 ha
k
49,11
Männiku polügoon
Keskmine abs veetase 45,93 m 45,93
ok
38 45,93
71801:001:0983
Pl
8' 45,93 37
39
40
1 45 48,30
44
4
44
39
87
46,17
4 4
45,93
42 3 6
6 40
3 4
41 4 39 2
45,93
40
42 43 44 45 44 41
7' -0,3 m
45 48,46
Viimsi metskond 16 45,93 45,93 46,40
71801:001:0130 5 6 575 200 45,93
Viimsi metskond 16 45,93 45,93 45,93
45,93
45,93 47,01
48,50
2
Plokk 152 aT
71801:001:0130
45,93 45,93
45,93
45,93
45,93 48,71
Plokk 153 pT 45,93 45,93
-04m
, 45,93
45,93 45,93
4 45,93
3
45,93
Plokk 86 aT
45,93 46 51,95 48,99
52,09 48,50
47,97 52,60
47,97 48,96 49,16
48,10 48,60 48,98 48,74 48,83 48,37 48,58
49,01 48,37 48,61
48,02 47,24 48,64 49,08
48,64 47,06 47,12 48,75
48,68 49,03 48,97 48,67 49,06
49,44
49,49 49,05 48,90 48,53 48,40
48,36
48,53
48,52
48,69
48,66 48,95 49,03
2'
48,62 49,04 49,15 48,90 48,50
48,75 49,06 49,02 49,23 49,32 Märkused:
48,61
48,97 48,75 48,43 48,79 49,34 48,38 48,49 49,01 48,94
48,21 48,17 48,00 48,09 47,53 47,05 48,73 48,92
47,69 47,16 47,23 47,14 47,29 48,76 47,64
46,78 47,38
6' 46,22 46,32 46,44
5'
46,53 47,23
4' 49,20
49,22 3'
48,13 48,28
48,13
48,57 48,76
48,48
48,92 49,12
48,83 49,29 49,63 49,64 49,74 49,76 49,75 49,69 49,48 49,36 49,24 49,25 49,67 50,35
50,38 51,99 53,07
53,82
53,62
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
11 Tallinna ringtee 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
71801:003:0294 3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
4. Plaani koostamisel on kasutatud:
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 31.01.2020. a);
- Keskkonnaregistri Tallinna-Saku liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid
Viimsi metskond 19 seisuga 06.11.2019. a).
71801:001:0133 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
6 575 000 Tammemäe III liivakarjäär
Korrastatud ala plaan
540 000
540 200
540 400
540 600
540 800
541 000
Saku vald, Harju maakond
/
Loa omanik Joonis nr 3 / 3
AS TREV-2 Grupp
Harju maakond, Tallinn, Pärnu mnt 463, 10916 Indrek Malm
/allkirjastatud digitaalselt/
[email protected] Mõõtkava 1 : 2 000
0 50 m 100 m 200 m
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 29.04.2020
/allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/2912
/allkirjastatud digitaalselt/
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
AS TREV-2 Grupp on teede ehitusega tegelev ettevõte, kes kaevandab Tallinna-Saku
liivamaardlas Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamisloa KMIN-104 alusel
ehitusliiva. Tagamaks ettevõttele vajalikku materjali olemasolu ning lähtudes maavarade
kasutamise säästlikkuse printsiibist, soovib AS TREV-2 Grupp olemasolevat Tammemäe III
liivakarjääri mäeeraldist laiendada väljates maksimaalses võimalikus ulatuses vertikaalsuunas
(plokk 154 aT) ning kaevandada ka arvel olev maavara hetkel kehtiva loa mäeeraldise
teenindusmaaga kattuvas osas (plokk 86 aT).
Maardla terviklik hõlmamine lubab paremini korraldada mäetöid, vähendab kadusid ning
hõlbustab selle korrastamist. Jätkata maavara kaevandamist juba avatud ja kaevandamisega
rikutud maa-alal on võrreldes uute alade kasutusele võtmisega keskkonnasäästlikum. Samuti
on loa taotleja antud keskkonnas saavutanud hea praktilise kogemuse, mis tagab optimaalse ja
säästliku maavara kasutamise.
Lisaks mäeeraldise laiendamisele soovib loa taotleja eemaldada kaevandamisloalt KMIN-104
täiendava tingimuse, mis kohustab karjäärivee juhtimisel maaparandussüsteemi kasutama
setitamist või muud veepuhastamismoodust, et vältida setete kandumist süsteemi. Kuna
Tammemäe III liivakarjääris kaevandamisel veetaset ei alandata (vett maaparandussüsteemi ei
juhita), siis pole asjakohane ka vastav täiendav tingimus loal.
Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandatav maavara on sobilik kasutamiseks
täitematerjalidena üldehituses ning teedeehituses, näiteks maanteede ja Rail Baltic raudtee
trassi muldkehade ehitamiseks.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Tammemäe III liivakarjäär asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas
kinnistu Männiku harjutusväli (katastritunnusega 71801:001:0982) lõunaosas. Kinnistu
Männiku harjutusväli kuulub Eesti Vabariigile ning selle valitseja on Kaitseministeerium. Loa
taotlejal on hetkel kehtiv maakasutusleping antud kinnistu kasutamiseks.
Taotletav ala paikneb Tallinna linnapiirist 7 km kaugusel, Tallinn-Saku-Laagri tee ja Tallinna
ringtee ristumiskoha läheduses vahetult ringteest põhjas hõlmates Tallinna-Saku liivamaardla
lõunaosa.
Taotletav ala piirneb idast kruusateega, millele on jäetud Saku vallavalitsuse soovil 30 m laiune
tervik tee teljest. Teisel pool teed paikneb Tammemäe IV liivakarjäär (kaevandamisluba KMIN-
098, loa omanik Aktsiaselts TREF Nord). Läänest kulgeb taotletav mäeeraldis Tammemäe II
liivakarjääriga (kaevandamisluba KMIN-144, loa omanik AS TREV-2 Grupp) ja Tammemäe V
liivakarjääriga (kaevandamisluba HARM-153, loa omanik Osaühing C.B.A.) ning Tammemäe
uuringuruumiga (uuringuluba HARMG-138, loa omanik AS TREV-2 Grupp). Lõunast külgneb
taotletav ala Tallinna ringteega.
Taotletava ala lääneosa kattub kuni 100 m ulatuses Tammemäe järve kaldapiiranguvööndiga.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lõike 4 kohaselt ei laiene maavara kaevandamise keeld
maavara või maa-ainese kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogule, mis asub maardlal,
mäeeraldisel või selle teenindusmaal.
Arvele võetav ala kattub kogu ulatuses Männiku harjutusvälja ja selle piiraguvööndiga. Alal
asub ka Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik.
Muid kitsendusi põhjustavaid objekte taotletaval alal ei ole.
Lähimad elamud jäävad taotletavast mäeeraldisest ~850 m kaugusele kagusse Ristiku kinnistule
(katastritunnusega 71801:001:0552) ning ~1 000 m kaugusele edelasse Vanatoa kinnistule
(katastritunnusega 71801:001:0830).
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Tallinna-Saku liivamaardla registrikaardi (nr 0109) kohaselt on uuritud maardlat 39 korral.
Taotletaval alal on tehtud järgnevad uuringud:
‒ „Aruanne silikaattelliste tootmiseks kõlbulike liivade otsimistöödest Tallinna liivamaardlast
edela pool“ (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, S. Remmel, 1980; EGF 3719);
‒ „Aruanne Tallinna liivamaardla Männiku karjääriga piirneval alal 122, 139 ja 109
metsakvartalitel teostatud täiteliiva otsingu-hinnangu kohta“ (Eesti NSV Geoloogia
Valitsus, S. Remmel, 1986; EGF 4213);
‒ „Tallinn-Saku liivamaardla Tammemäe III uuringuala geoloogiline uuring“ (OÜ J. Viru
Markšeideribüroo, 2003; EGF 7548);
‒ „Tallinna-Saku liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele võtmise seletuskiri
Tammemäe III liivakarjääri lamamis (varu seisuga 01.01.2020)” (OÜ Inseneribüroo
STEIGER, 2020).
Tallinna-Saku liivamaardlal levivad Ülem-Pleistotseeni järve kihistu fluvioglatsiaalsed beeži ja
kollakashalli värvi põimjaskihilised liivad, mille lamamiks on limnoglatsiaalsed aleuriidid ja
viirsavid või lokaalmoreen. Liival lasub Holotseenis moodustunud õhuke turbamulla kiht.
Maardla põhja- ja idaosas levivad soostunud alad. Liivalasundi lamamiks on tihe hall aleuriit,
savi ning moreen. Aluspõhja kivimid on esindatud Kesk- ja Alam-Ordoviitsiumi
karbonaatkivimitega.
Tammemäe III liivakarjääri alal teostatud uuringute kohaselt varieerub ala liivalasundi
üldpaksus 6,3…14,4 m, keskmine 10,0 m. Tallinna-Saku liivamaardla ja Tammemäe III
liivakarjääri uuringuaegne reljeef oli lainjas tasandik, mida geneetiliselt peetakse sandurdeltaks.
Maardla liivalasundi moodustab valdavas osas ülipeene-, peene- ja keskmiseteraline liiv, mille
paksus võib kõikuda 4…5 kuni 30…32 m. Liiva terasuurus muutub sügavusega reeglipäraselt
peenemaks.
Kattekihiks on 0,3…1,0 m paksune (Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldise keskmine 0,4 m)
liivakas huumusesegune kasvukiht.
Liivalasundi moodustab fluvioglatsiaalse tekkega liiv. Liivalasundi pidevat levikut
kogupaksusega 6,3…14,4 m (keskmine 10,0 m) on võimalik jälgida Tammemäe III liivakarjääri
mäeeraldise piires kõikides puuraukudes. Lasundi ülemise osa moodustab beežikas keskmise-,
peene- ja väga peeneteraline liiv, mis vastab ehitusliiva nõuetele. Ehitusliiva kihi paksus
varieerub 1,1…6,5 m, moodustades keskmiselt 4,6 m. Liivalasundi alumise osa liiv on väga
peene- ja ülipeeneteraline, värvuselt beež, beežikas hall. Selle liivalasundi osa paksus on
muutlik: 0,7…9,7 m (keskmine 5,4 m).
Liivalasundi lamamiks on hall savikas aleuriit, plastne sinakashall viirsavi või kohati
liivsavimoreen karbonaatsete veeristega.
Tabel 3.1 Kasuliku materjali põhinäitajad taotletavas Tammemäe III liivakarjääris
Kruusa Savi- ja
Liiva sisaldus
sisaldus tolmuosakeste Liiva peensus-
Ploki nr (0,05 – 5 mm),
(fraktsioon >5 sisaldus (<0,05 moodul (PM)
%
mm), % mm),%
min 0 94,8 1,4 1,4
85 ja 86 aT
max 1,7 98,4 3,9 2,2
(ehitusliiv)
keskmine 0,5 97,0 2,5 1,8
min 0 92,4 3,1 0,4
154 aT
max 0 96,9 7,6 1,0
(täiteliiv)
keskmine 0 94,2 5,8 0,6
Uuringuteaegsed veetasemed olid alal vahemikus 45,33 – 47,42 m (keskmiselt 46,59 m).
Saadud tulemusi ei kasutata käesoleva uuringu keskmise põhjavee taseme määramiseks, sest
Tallinna-Saku liivamaardla on pideva kaevandamise mõju all, millest tulenevalt on
kaevandamise tagajärjel tekkinud mitmed järved ning alanenud ka keskmine põhjavee tase.
Tammemäe väljatöötatud karjääris, mis asub vaadeldava mäeeraldise vahetus läheduses läänes
ja kus on välja kujunenud tehisveekogu, on fikseeritud järgmised veetaseme kõrgused: 46,1 m
(25.02.97); 45,2 m (28.12.98); 45,42 m (01.02.18); 45,93 m (06.03.18). Arvestades toodud
andmetega võib arvata, et tulevikus taastub kõikides Tammemäe karjäärides (I…IV) veetase
ühele tasemele, mille kõikumine sõltuvalt hooajalistest ilmastikuteguritest, ei peaks olema suur.
Tammemäe III liivakarjääri alal on keskmiseks põhjaveetasemeks abs kõrgus 45,93 m, mis on
karjääris tekkinud tehisjärve keskmine veetase. Käesoleva taotlusega taotletakse kaevandamise
luba nii veepealse kui ka veealuse liiva kaevandamiseks. Veealust varu taotletakse piirides, kus
ei ole Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaika.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 42,21 ha, sh mäeeraldise pindala 40,30 ha.
Taotletav Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldis hõlmab pindalaliselt Tallinna-Saku
liivamaardla maavara plokke 85 aT, 86 aT ja 154 aT. Sügavuti on hõlmatud kogu ulatuses vaid
plokk 154 aT ning plokk 85 aT 9,47 ha suurusel alal (ALA 3). Ülejäänud mäeeraldise osades
on plokk 85 aT ja 86 aT hõlmatud kuni keskmise veetasemini, abs kõrguseni 45,93 m.
Maksimaalne kaevandamissügavus on määratud Kaitseministeeriumi poolt määratud nõuetest
lähtuvalt. Samuti on taotletaval mäeeraldisel kaks Kaitseministeeriumi poolt määratud maavara
tervikut, mida ei kaevandata (ALA 1 ja ALA 2) ning tulenevalt kattumisest Männiku kõre ja
kivisisaliku püsielupaigaga tervik, kus veealust varu ei kaevandata, et oleks võimalik jätta
kaitsealustele liikidele talvitumiseks sobilik vall (ALA 4).
Võrreldes varem kehtinud Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa
piiridega on mäeeraldist laiendatud plokk 86 aT osas mäeeraldise teenindusmaale ning sügavuti
plokk 85 aT lamamis olevale plokile 154 aT. Selliselt saab tagada säästliku maavarade kasutuse,
kaevandades ühest asukohast kogu maavaravaru ja seejärel korrastades korraga ka
kaevandamisega rikutud maa-ala.
Kogu varu ei ole Tammemäe III liivakarjääri piires kaevandatav, kuna mäeeraldise ida- ja
lõunapiirile tuleb jätta külgneva maapinna püsivuse tagamiseks nõlvatervik. Samuti tuleb jätta
veealuse nõlva püsivuse tagamiseks nõlvatervikud ALA 3 kogu perimeetri ulatuses.
Tammemäe III liivakarjääris leiduva liiva looduslik varisemisnurk veepealses osas on 25 – 26°
(nõlvus 1 : 2). AS TREV-2 Grupp pikaaegsel kaevandamiskogemusel Tallinna-Saku
liivamaardla tingimustes on veealuse materjali stabiilsuse tagav nõlvus 1 : 4. Nõlvatervikusse
jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation Inroads.
Tabel 4.1 Taotletav varu kogus (seisuga 01.01.2020. a)
Aktiivne
Ploki Kaevandatav
Plokk Maavara tarbevaru, Kadu, tuh m3
pindala, ha varu, tuh m3
tuh m3
85 aT 33,40 Ehitusliiv 303,877 227 76,877
86 aT 6,90 Ehitusliiv 243 14 229
154 aT 9,47 Täiteliiv 483 184 299
Ehitusliiv 546,877 241 305,877
Kokku
Täiteliiv 483 184 299
Kaevandamisluba KMIN-104 kehtib kuni 10.09.2033. a ning arvestades loa kehtivusaega on
karjääris aastane keskmine kaevandamise maht 50 tuhat m3. Selliselt jõuab ammendada
Tammemäe III liivakarjääri maavara varu ning korrastada kaevandatud ala. Juhul, kui
kaevandamise loa kehtivusaja jooksul ei suudeta maavara kogu ulatuses väljata, tuleb luba selle
kehtivuse lõppemisel pikendada.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Taotletaval Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldisel on katend eemaldamata ~1,5 ha suurusel
maa-alal mäeeraldise edelanurgas ning taotletava mäeeraldise lõunaosas (~3,9 ha). Hetkel
kehtiva kaevandamiloaga KMIN-104 määratud mäeeraldise piirest on katend täielikult
eemaldatud ning maavara kaevandatud kogu mäeeraldise ulatuses. Taotletaval mäeeraldisel
paikneva katendi maht on 21 tuhat m3.
Enne kaevandamisega ploki 86 aT alale liikumist, tuleb mäeeraldise edelaosas langetada puud,
juurida kännud ning teisaldada kattekiht ja ladustatud setete jäägid. Katend kooritakse
buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale. Eemaldatud
katendit saab kasutada hiljem ammendatud karjääri korrastamisel ning see osa katendist, mis ei
ole vajalik karjääri korrastamiseks tuleb mäeeraldiselt võõrandada Keskkonnaameti loal.
Mäenduslikud tingimused Tammemäe III liivakarjääris maavara pealmaa kaevandamiseks on
head. Juurdepääs karjäärile on mööda teed nr 11 – Tallinna ringtee, millelt on ka karjääri
sissesõit. Kogu vajalik teede võrgustik on varasemalt rajatud. Mäetööde käigus toimub
vastavalt vajadusele mittevajalike teede likvideerimine ja uute teede rajamine.
Tammemäe III liivakarjääris teostatakse veepealset liiva kaevandamist ekskavaatori,
frontaallaaduri ja buldooseriga. Veepealne varu on varasema kaevandamistegevuse käigus
peamiselt ammendatud. Liiva vallitamiseks tee äärde kasutatakse buldooserit. Liiva saab veo
tee äärde vallitada ka ekskavaatoriga ümberkühveldamise teel. Tee äärde lükatud või
kühveldatud vallist laetakse liiva veomasinatele ekskavaatori või frontaallaaduriga.
Ekskavaator seisab eelnevalt kopaga tasandatud valli peal või vaheastangul, ammutab vallist
liiva ja tõstab selle veomasinasse. Frontaallaaduriga laetakse liiva kui vall on veoteest
mõnevõrra kaugemal. Veepealsel astangul kaevandatakse liiva 0,1…0,5 m kõrguseni
veetasemest olenevalt geoloogilistest tingimustest, et vältida masinate vajumist liiva sisse.
Veealuse varu kaevandamist alustatakse ekskavaatoriga, mille käigus kujuneb mäeeraldisele
tehisveekogu. Olenevalt kasutatavast ekskavaatorist on liiva võimalik vee alt kaevandada kuni
3 m sügavuseni. Optimaalne veealuse kaevandamise sügavus ekskavaatoriga on kuni 2 m.
Veealusel kaevandamisel tuleb arvestada, et liiva veealune varisemise nurk on väiksem kui
veepealne. Ekskavaator seisab astangu lael ja tõstab liiva vee alt siseku kõrvale valli, kus liivast
nõrgub vesi välja. Peale vee välja nõrgumist transporditakse liiv buldooseri või
frontaallaaduriga veo tee äärde valli ja laetakse ekskavaatori või frontaallaaduriga otse
veomasinale.
Alades, kus veealuse kasuliku kihi paksus on oluliselt üle 2 m jätkatakse kaevandamist ujuva
pinnase pumpamisseadmega. Vee alt pumbatud liiva ja vee segu ehk pulp suunatakse pinnase
pumpamise seadmelt torude kaudu settekaardile ehk hüdropuistangusse. Settekaart
moodustatakse mäeeraldisel veoteede lähedusse.
Kogu Tammemäe III liivakarjäärist kaevandatav ja rikastav materjal kaubastatakse,
kaevandamisjäätmeid kasuliku kihi osas ei teki ning sellest tulenevalt puudub vastavalt
maapõueseaduse § 50 lõikele 6 kaevandamisjäätmekava taotlusele lisamise vajadus.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Kaevandamisega kaasnevate mõjude hindamiseks on läbi viidud keskkonnamõjude hindamine
(KMH). KMH aruanne „AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2
taotletavatel mäeeraldistel Tallinna-Saku liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega
kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“ (koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER,
töö nr 04/002)“ kiideti heaks Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt 01.03.2005. a kirjaga nr 30-
12-1/5252-4.
Kaevandamisega Tammemäe III liivakarjääris ei avaldata mõju praeguseks alal väljakujunenud
veerežiimile, kuna veealune varu kaevandatakse ilma veetaset alandamata. Võimalike
avariilekete likvideerimiseks peab arendaja ette nägema vajadusel masinate hoolduse platsi, õli
püüdmise ja neutraliseerimise vahendid ning tagama vahendid reostunud liiva kiireks
eemaldamiseks ja jäätmehoidlasse toimetamiseks.
Mäemasinatest tekitatud ülenormatiivne müratase ja transpordist tekitatud õhus lenduvate
tahkete osakeste kontsentratsioon alaneb tekkekohtade läheduses lubatud tasemeni ning ei ulatu
elamute piirkonda. Ekstreemsete ilmastikutingimuste (kõrge temperatuur, suur tuulekiirus,
madal õhuniiskus, vähesed sademed) esinemisel võib väljaveoteel tekkida ülenormatiivseid
õhus lenduvate tahkete osakeste kontsentratsioone ning sellisel juhul tuleb karjääri väljaveoteed
niisutada.
Mäeeraldise osas, kus kaevandatakse ka veealust varu (ALA 3), tuleb tagada, et kujunevad
veekogu nõlvad oleksid püsivad, selleks kujundatakse veealused nõlvad juba kaevandamise
käigus.
Taotlejale teadaolevalt ei ole kaevandmisel Tammemäe III liivakarjääris ülenormatiivse
keskkonnamõju osas esitatud ning kaevandaja tegevuses tehnoloogilisi muutusi planeeritud ei
ole, siis ei suurene ka kaevandamisel tekkiv mõju.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Hetkel kehtiva kaevandamisloa KMIN-104 tingimuste kohaselt tuleb kaevandatud maa
korrastada veekoguks ning korrastamise tingimused tuleb kooskõlastada
Kaitseministeeriumiga. Kuna peale kaevandamisloa väljaandmist 2003. a on Tammemäe III
liivakarjääriga kattuvalt alale moodustatud Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik, siis tuleb
korrastamisel arvestada ka kaitstavatele liikidele sobilike tingimuste loomisega. Käesoleva
taotluse koostamisel on arvestatud, et ala korrastatakse kõredele ja kivisisalikel sobilike
elutingimustega alaks, kuid arvestades, et ala asub Kaitseministeeriumile kuuluva kinnistul, siis
võib lõplik korrastamise lahendus muutuda tulenevalt maaomaniku soovidest.
ALA 3 piires, kus kaevandatakse liiv kuni selle geoloogilise lamamini, moodustub
kaevandamise järgselt kuni 10,5 m sügavune veekogu. Kuna ülejäänud mäeeraldise osades
kattub ala Männiku harjutusväljaku ja selle piiraguvööndiga ning Männiku kõre ja kivisisaliku
püsielupaigaga, siis tuleb ülejäänud mäeeraldise osades korrastamistööde teostada vastavalt
Kaitseministeeriumi ja Keskkonnaameti tingimustele.
Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus
määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb
koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud
maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu
kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise
kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule.
Korrastamise tulemusena kujuneb alale ~9,4 ha suurune keskmiselt ~6,5 m sügavune veekogu
ja ~32,8 ha suurune avatud liivaga nii kõredele ja kivisisalikele sobilike tingimustega elupaik
(graafiline lisa 3). Eeldatav korrastamistööde maksumus projekteerimiseks, tiikide ja vallide
rajamiseks ning seireks ja kaevandamise käigus tekkiva veekogu nõlvade kujundamiseks on
2 500 eur/ha kohta ehk kogu mäeeraldise korrastamiseks kokku 100 000 eur.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Indrek Malm / allkirjastatud digitaalselt /
AS TREV-2 Grupp
Maavarade kaevandamise valdkonna juht
Taotluse koostas 01.04.2020. a
Epp Kuslap / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
mäeinsener
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 31.03.2020
Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 30.03.2025
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8; LKS §53 lg 1
Teabevaldaja: Maa-amet
KORRALDUS
31. märts 2020 nr 1-17/20/863
Harju maakonna Tallinna-Saku
liivamaardla registrikande muutmine
AS TREV-2 Grupp esitas Maa-ametile Tallinna-Saku liivamaardla täiendava täiteliiva arvele
võtmise aruande (saabunud 09.03.2020, kirja registreerimise nr 9-3/20/2123-3). Aruanne on
koostatud olemasoleva geoloogilise andmestiku ja 2018. a teostatud topomõõdistuse andmete
alusel.
Töö eesmärk oli hinnata olemasolevate geoloogiliste andmete põhjal Männiku III liivakarjääri
lamamis lasuva maavara kogust ja kvaliteeti ning selgitada kaevandamistingimusi. Sügavuti
laienemisega kasutatakse varasemalt kaevandatud piirkonna liivavaru maksimaalselt ära.
Maavaravaru on arvutatud plokis (aruandes 154. plokk), mis paikneb Harju maakonnas Saku vallas
Männiku ja Tammemäe külas riigile kuuluval Kaitseministeeriumi valitsemisel oleval
katastriüksusel Männiku harjutusväli (tunnus 71801:001:0982).
Aruandes moodustatud varuplokk asub Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru
85. ploki ning maavara kaevandamise loa nr KMIN-104 mäeeraldise Männiku III liivakarjääri
lamamis.
Aruandes moodustatud varuplokk kattub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku harjutusväli
piiranguvööndiga. Aruandele on lisatud Kaitseministeeriumi kooskõlastus, mille kohaselt ei
vähenda kavandatav tegevus riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja töövõimet ning sellest
tulenevalt on kooskõlastatud varude kinnitamine. Täiendavalt märkis Kaitseministeerium, et
varude kinnitamisega nõustumist ei saa käsitleda kaevandamise loa kooskõlastamisena.
Aruandes moodustatud varuplokk kattub Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga
(keskkonnaregistri kood KLO3000592) ning I kategooria kaitsealuse liigi Bufo calamita (kõre;
keskkonnaregistri kood KLO9101954) elupaigaga. Aruandele on lisatud Keskkonnaameti
kooskõlastus, milles selgitatakse, et kui kaevandatava ala pindala ei muutu võrreldes hetkel kehtiva
loaga, puuduvad Keskkonnaametil vastuväited täiendava varu arvele võtmiseks. Lisaks selgitati,
et arvele võetavate varude kaevandamise osas saab Keskkonnaamet võtta seisukoha Tammemäe
III liivakarjääri kaevandamisloa muutmise menetluse käigus.
Geoloogiline uuring on läbi viidud kameraaltööna ja kasutusala määramisel on lähtutud
10.06.2005 - 31.12.2016 kehtinud keskkonnaministri 26.05.2005. a määruses nr 44
„Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ sätestatud nõuetest.
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara
geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra
ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba
omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi nimetatud Korra) § 47 lõike 2 kohaselt
võib kuni 2016. aasta 31. detsembrini kehtinud nõuete kohaselt uuritud andmetele tuginedes
kameraaltöö alusel keskkonnaregistrisse kandmata lasundit maavarana arvele võtta. Arvestades
kuni 2016. aasta 31. detsembrini kehtinud nõudeid liigitub aruandes uuritud materjal täiteliivaks.
Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning
nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet.
Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333
„Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005
määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete
1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti
põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel ning Korra § 45 lõike 2 alusel:
1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud aruande „Tallinna-Saku
liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele võtmise seletuskiri Tammemäe III
liivakarjääri lamamis“ alusel seisuga 01.01.2020 keskkonnaregistri maardlate nimistus
Tallinna-Saku liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides täiteliiva
aktiivne tarbevaru pindalal 9,47 ha – 483 tuh m3 (154. plokk, 85. ploki lamamis).
2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0109) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse
punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks TREV-2 Grupp AS-ile, Inseneribüroo STEIGER OÜ-le,
Keskkonnaametile, Saku vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
2
Läbilõige I-I'
W
m E
Männiku polügoon m
PA-27 71801:001:0983
52 48,83 PA-29-03 52
49,71 PA-206 PA-209 PA-23-03
71801:001:0982
Plokk 86 aT 48,90
Männiku harjutusväli
48,37 48,65
50 50
0,3
0,5 0,5 0,4
48 0,5 48
vt. 45,48
30.11.2018
Plokk 85 aT 1,5
2,3
46 46
3,5 93 3,5
4,9 Kr. 0,0 77
44 St. 4,3 Plokk 85 aT Kr. 0,0
44
6,7 M. 1,0 263 St. 7,6
94 251 5,5
6,0 TL 6,5 Kr. 0,0 M. 0,5
42 Kr. 0,0 Kr. 0,0 42
St. 6,2 St. 3,1 St. 3,2 TL
M. 0,7 M. 0,7 M. 0,7 264
8,5 252 TL
40
10,1
TL Plokk 154 aT TL
Kr. 0,0
8,5 Kr. 0,0 8,7 40
St. 7,5
10,0 St. 5,3
M. 0,4
38 253 M. 0,6 10,3 38
TL
11,5 Kr. 0,0 TL 11,0
St. 6,7
36 M. 0,5 12,0 36
13,5 13,9 13,5
TL
34 34
15,0
32 32
16,5
Läbilõige II-II'
N SE
m m
PA-28-03
Arvele võetava ala piir Kasvukiht
52 50,52 PA-29-03 52
49,71 71801:001:0982
PA-25-03 Tammemäe III liivakarjääri
Männiku harjutusväli
48,32 mäeeraldise piir
50 0,3 50
0,3 Ülipeeneteraline liiv
Plokk 86 aT Tammemäe III liivakarjääri
48 48 mäeeraldise teenindusmaa piir
2,6
vt. 45,48 0,9
30.11.2018 Aktiivse tarbevaru piir (aT) Väga peeneteraline liiv
46 93 46
Plokk 85 aT 4,9
Kr. 0,0 Geoloogilise uuringu aegne maapind
St. 4,3 Plokk 85 aT
44 M. 1,0 44 Keskmine põhjaveetase Peeneteraline liiv
6,8
6,7 TL (kaevandamiseeelne ja -järgne)
42 94 42
6,7
Kr. 0,0 Plokk 154 aT 7,4 PA-23-03 Puuraugu nr Keskmiseteraline liiv
10,0 St. 6,2 48,65 Suudme abs kõrgus, m
40 40
10,1 M. 0,7
TL 0,4
9,5 Aleuriit
38 38
12,7 2,3 Sügavus maapinnast, m
36 36
13,9 263 Proovi number Viirsavi
Kr. 0,0 Kruusa sisaldus, %
St. 3,2 Savi- ja tolmuosakeste sisaldus, %
M. 0,7 Liiva peensusmoodul
Läbilõige III-III' Proovitud TL EL - ehitusliiv Moreen veeristega
intervall TL - täiteliiv
Männiku polügoon
NW 71801:001:0983 SE 8,7
m m
Katendivall
52 52 10,3 Puuraugu sügavus, m
71801:001:0982 PA-24-03
50 PA-208 Männiku harjutusväli Katend 50
PA-209 48,72 Teekaitsevöönd
48,88
48,37
0,3 0,3 Märkused:
48 0,5 48
2,5
vt. 45,48 1,5 Plokk 86 aT 1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
30.11.2018 2,2
46 46
2. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 28.11. - 30.11.2018. a.
44
Plokk 85 aT 263 44
3. Plaani koostamisel on kasutatud Keskkonnaregistri Tallinna-Saku maardla plokkide ja mäeeraldiste
Kr. 0,0 piiriandmeid (seisuga 06.11.2019. a).
6,0 5,5
St. 3,2 6,6 4. Plokk 149 asub ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 85 lamamis.
42 M. 0,7 42
5. Kogu arvele võetav ala kattub riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja ja selle piiranguvööndiga.
TL
40
Plokk 154 aT 8,8 40
6. Kogu arvele võetav ala kattub Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga.
9,0 8,5 264
7. Katastriüksuse piir kattub Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piiriga.
Kr. 0,0
St. 7,5 8. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
38 38
M. 0,4
11,0
TL
12,0 Objekti nimetus ja aadress Joonis nr 2 / 2
36 12,0 36 Joonise sisu
Tallinna-Saku liivamaardla Geoloogilised Mõõtkava
34 34 H 1 : 2 000
Saku vald, Harju maakond läbilõiked I-I' ... III-III'
V 1 : 200
0 50 m 100 m 200 m
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 03.03.2020
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Helis Vahtra Töö nr 20/2876
Puuraukude kataloog
Koordinaadid Suudme Puuraugu Proovide Katendi Kasuliku kihi Lamami Veetase Veetasem
Puuraugu Rajamise
abs sügavus, Intervall, Pikkus, paksus, paksus, m abs maa- e abs
nr X Y nr kuupäev
kõrgus, m m m m EL TL kõrgus, pinnast, kõrgus,
PA-24 6575502.40 540341.10 49.48 18.0 0,3-14,0 13.7 10–14 0.3 5.7 8 35.48 3.0 46.48 apr.78
PA-27 6575272.22 539985.16 48.83 16.5 0,5-13,5 13.0 34-37 0.5 3.00 6.5 38.83 3.5 45.33 mai.78
PA-206 6575324.45 540329.90 48.90 15.0 0,5-13,5 13.0 249-253 0.5 6 7 35.4 2.0 46.90 mai.85
PA-208 6575393.00 540538.78 48.88 12.0 0,3-9,0 8.7 258-260 0.3 5.7 3 39.88 2.5 46.38 mai.85
PA-209 6575216.25 540695.99 48.37 12.0 0,5-11,0 10.5 261-264 0.5 5 5.5 37.37 1.5 46.87 mai.85
PA-214 6575207.29 540509.47 48.38 10.5 0,5-8,0 7.5 289-291 0.5 5 2.5 40.38 2.5 45.88 mai.85
PA-22-03 6575368.93 540730.62 48.91 10.4 0,5-8,5 8.0 74-75 0.5 4.8 3.2 40.41 2.2 46.71 mai.03
PA-23-03 6575241.13 540862.13 48.65 10.3 0,4-8,7 8.3 76-77 0.4 1.9 6.4 39.95 1.6 47.05 mai.03
PA-24-03 6575157.17 540949.30 48.72 8.8 0,3-6,6 6.3 78-79 0.3 1.9 4.4 42.12 1.3 47.42 mai.03
PA-25-03 6575149.68 540343.50 48.32 9.5 0,9-7,4 6.5 80-81 0.9 5.8 0.7 40.92 1.4 46.92 mai.03
PA-26-03 6575145.00 539938.37 48.79 10.3 0,3-8,2 7.9 82-85 0.3 2.8 3.6 42.09 1.9 46.89 mai.03
PA-27-03 6575465.20 539948.69 47.85 9.8 1,0-9,2 8.2 86-88 1.0 1.1 7.1 38.65 1.9 45.95 mai.03
PA-28-03 6575458.68 540115.65 50.52 12.7 0,3-10,3 10.0 89-91 0.3 6.5 3.2 40.52 4.0 46.52 mai.03
PA-29-03 6575328.43 540141.07 49.71 13.9 0,3-10,1 9.8 92-94 0.3 4.6 5.2 39.61 3.3 46.41 mai.03
PA-30-03 6575149.95 540126.62 48.64 10.3 0,4-9,4 9.0 95-98 0.4 2.7 6.3 39.24 1.5 47.14 mai.03
Maavara kvaliteedinäitajad (GOST 8735)
Proovitud Täisjääk Savi ja Liiva Liiva
Puuraugu Proovi Täisjäägid sõeltel massi %-des
Jrk nr Proovi nr intervall, Kruusa % Liiva % sõelal tolmuos. peensus- terasuuru Materjal
nr pikkus, m
m 2.5 1.25 0.63 0.315 0,16* 0.05 <0,05 0,63, % <0,05, % moodul se grupp
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19
1 251 6,5-8,5 2.0 0 96.9 0.1 0.6 2.9 7.3 68.6 96.9 100 2.9 3.1 0.8 ülipeen TL
2 PA-206 252 8,5-11,5 3.0 0 94.7 0 0.1 0.5 1.6 53.6 94.7 100 0.5 5.3 0.6 ülipeen TL
3 253 11,5-13,5 2.0 0 93.3 0.1 0.2 0.4 1.0 43.8 93.3 100 0.4 6.7 0.5 ülipeen TL
4 263 5,5-8,5 3.0 0 96.8 0.1 0.4 1.6 4.1 67.6 96.8 100 1.6 3.2 0.7 ülipeen TL
PA-209
5 264 8,5-11,0 2.5 0 92.5 0 0.1 0.2 0.7 42.5 92.5 100 0.2 7.5 0.4 ülipeen TL
6 PA-23-03 77 2,3-8,7 6.4 0 92.6 0.1 0.2 0.7 2.4 60.8 92.6 100 0.7 7.4 0.6 ülipeen TL
7 93 4,9-6,7 1.8 0 95.7 0.3 1.2 3.4 10.5 86.1 95.7 100 3.4 4.3 1.0 ülipeen TL
PA-29-03
8 94 6,7-10,1 3.4 0 93.8 0.2 0.5 1.0 2.8 64.4 93.8 100 1.0 6.2 0.7 ülipeen TL
PUURAUKUDE GEOLOOGILISED KIRJELDUSED
Kihi lasuvus sügavus, Proovimise intervall,
Kihi
Geol. indeks m Geoloogiline kirjeldus m Proovi nr
paksus, m
alates kuni alates kuni
1 2 3 4 5 6 7 8
2003. a puuritud puuraugud (Jürgenson, 2003)
PUURAUK - 22-03 (PA - 22-03)
Puuritud: 08.05.2003.a
Sügavus - 10,4 m, veetase - 2,2 m
QIV+QIII 0.0 0.3 0.3 Kasvukiht puujuurtega
QIIIf 0.3 0.5 0.2 Liiv, pruunikas-kollane orgaanikarikas
QIIIf 0.5 1.3 0.8 Liiv, kollakas-beez, peeneteraline, kruusata 0.5 5.3 74
QIIIf 1.3 5.3 4.0 Liiv, beez, peeneteraline, päevakivikvarts
QIIIf 5.3 5.7 0.4 Liiv, beez, ülipeeneteraline, päevakivikvarts 5.3 8.5 75
QIIIf 5.7 8.5 2.8 Liiv, hall, ülipeeneteraline
QIIIlg 8.5 10.2 1.7 Aleuriit, hall, tihe
QIIIlg 10.2 10.4 0.2 Viirsavi, sinikashall, tihe, väga aleuriidikas
PUURAUK - 23-03 (PA - 23-03)
Puuritud: 08.05.2003.a
Sügavus - 10,3 m, veetase - 1,6 m
QIV+QIII 0.0 0.4 0.4 Kasvukiht liivane
QIIIf 0.4 2.3 1.9 Liiv, beez, peeneteraline, üksikute kruusateradega, päevakivikvarts 0.4 2.3 76
QIIIf 2.3 8.7 6.4 Liiv, hall, ülipeeneteraline 2.3 8.7 77
QIIIlg 8.7 9.0 0.3 Aleuriit, hall, tihe
QIIIlg 9.0 10.3 1.3 Viirsavi, hall, tihe, väga plastne
1 2 3 4 5 6 7 8
PUURAUK - 24-03 (PA - 24-03)
Puuritud: 08.05.2003.a
Sügavus - 8,8 m, veetase - 1,3 m
QIV+QIII 0.0 0.3 0.3 Kasvukiht
QIIIf 0.3 2.2 1.9 Liiv, kollakas-beez, peeneteraline, päevakivikvarts 0.3 2.2 78
QIIIf 2.2 3.0 0.8 Liiv, beez, ülipeeneteraline
QIIIf 3.0 6.6 3.6 Liiv, hall, ülipeeneteraline, aleuriidikas 2.2 6.6 79
QIIIlg 6.6 6.8 0.2 Aleuriit, hall, tihe
QIIIlg 6.8 8.8 2.0 Viirsavi, hall, tihe, aleuriidikas
PUURAUK - 25-03 (PA - 25-03)
Puuritud: 08.05.2003.a
Sügavus - 9,5 m, veetase - 1,4 m
QIV+QIII 0.0 0.9 0.9 Turvas
QIIIf 0.9 6.7 5.8 Liiv, hele-beez, peeneteraline, päevakivikvarts 0.9 6.7 80
QIIIf 6.7 7.4 0.7 Liiv, hall, ülipeeneteraline 6.7 7.4 81
QIIIlg 7.4 7.7 0.3 Aleuriit, hall, tihe
QIIIlg 7.7 9.5 1.8 Viirsavi, hall, tihe, aleuriidikas, plastne
PUURAUK - 26-03 (PA - 26-03)
Puuritud: 09.05.2003.a
Sügavus - 10,3 m, veetase - 1,9 m
QIV+QIII 0.0 0.3 0.3 Kasvukiht puujuurtega
QIIIf 0.3 3.1 2.8 Liiv, pruunikas-beez, peeneteraline, kruusateradega alla 1% 0.3 3.1 82
QIIIf 3.1 4.6 1.5 Liiv, beez, ülipeeneteraline 3.1 4.6 83
QIIIf 4.6 6.7 2.1 Liiv, beez, ülipeeneteraline, peenem võrreldes eelmise intervalliga 4.6 6.7 84
QIIIf 6.7 8.2 1.5 Liiv, hall, ülipeeneteraline, aleuriidi sisaldusega 6.7 8.2 85
QIIIlg 8.2 9.3 1.1 Aleuriit, hall, tihe
QIIIlg 9.3 10.3 1.0 Viirsavi, hall, aleuriidikas, voolav
1 2 3 4 5 6 7 8
PUURAUK - 27-03 (PA - 27-03)
Puuritud: 09.05.2003.a
Sügavus - 9,8 m, veetase - 1,9 m
QIV+QIII 0.0 1.0 1.0 Planeerimisel segatud kattekiht ja liiv
QIIIf 1.0 2.1 1.1 Liiv, beez, peeneteraline, päevakivikvarts 1.0 2.1 86
QIIIf 2.1 6.7 4.6 Liiv, beez, ülipeeneteraline, päevakivikvarts 2.1 6.7 87
QIIIf 6.7 9.2 2.5 Liiv, hall, ülipeeneteraline, päevakivikvarts 6.7 9.2 88
QIIIlg 9.2 9.4 0.2 Aleuriit, hall, tihe
QIIIlg 9.4 9.8 0.4 Viirsavi, hall, aleuriidikas, voolav
PUURAUK - 28-03 (PA - 28-03)
Puuritud: 09.05.2003.a
Sügavus - 12,7 m, veetase - 4,0 m
QIV+QIII 0.0 0.3 0.3 Kasvukiht
QIIIf 0.3 1.1 0.8 Liiv, jämedateraline, pruunikas-beez, kruusateradega kuni 5%
QIIIf 1.1 2.6 1.5 Liiv, beez, keskmiseteraline, üksikute kruusateradega, päevakivikvarts 0.3 2.6 89
QIIIf 2.6 6.8 4.2 Liiv, beez, peeneteraline (valdav) kuni keskmiseteraline kihtidena vaheldumisi 2.6 6.8 90
QIIIf 6.8 10.3 3.5 Liiv, beez, ülipeeneteraline 6.8 10.3 91
QIIIlg 10.3 10.6 0.3 Aleuriit, hall, tihe
QIIIlg 10.6 12.7 2.1 Viirsavi, hall, tihe, plastne
PUURAUK - 29-03 (PA - 29-03)
Puuritud: 09.05.2003.a
Sügavus - 13,9 m, veetase - 3,3 m
QIV+QIII 0.0 0.3 0.3 Kasvukiht
QIIIf 0.3 4.9 4.6 Liiv, beez, peeneteraline, üksikute kruusateradega 0.3 4.9 92
QIIIf 4.9 6.7 1.8 Liiv, beez, ülipeeneteraline 4.9 6.7 93
QIIIf 6.7 10.1 3.4 Liiv, beez, ülipeeneteraline, tunduvalt peenem võrreldes eelmise intervalliga 6.7 10.1 94
QIIIf 10.1 10.3 0.2 Liiv, hall, ülipeeneteraline, aleuriidikas
1 2 3 4 5 6 7 8
QIIIlg 10.3 12.9 2.6 Aleuriit, hall, savikas
QIIIlg 12.9 13.9 1.0 Viirsavi, hall, tihe, plastne
PUURAUK - 30-03 (PA - 30-03)
Puuritud: 09.05.2003.a
Sügavus - 10,3 m, veetase - 1,5 m
QIV+QIII 0.0 0.4 0.4 Kattekiht puujuurtega
QIIIf 0.4 1.3 0.9 Liiv, beez, erineva terasuurusega, üksikute kruusateradega
QIIIf 1.3 3.1 1.8 Liiv, beez, peeneteraline, päevakivikvarts 0.4 3.1 95
QIIIf 3.1 4.9 1.8 Liiv, beez, väga peeneteraline, päevakivikvarts 3.1 4.9 96
QIIIf 4.9 5.9 1.0 Liiv, beez, ülipeeneteraline, päevakivikvarts 4.9 5.9 97
QIIIf 5.9 9.4 3.5 Liiv, hall, ülipeeneteraline, päevakivikvarts 5.9 9.4 98
QIIIlg 9.4 9.7 0.3 Aleuriit, hall, savikas
QIIIlg 9.7 10.3 0.6 Viirsavi, hall, tihe, plastne
1978.a PUURITUD PUURAUGUD (Remmel, 1980)
PUURAUK - 24 (PA - 24)
Puuritud: aprill, 1978.a
Sügavus - 18,0 m, veetase - 3,0 m
QIV 0.0 0.3 0.3 Huumusesegune pruun peeneteraline liiv
QIIIf 0.3 6.0 5.7 Liiv, kollakasbeez, valdavalt peeneteraline, päevakivikvarts 0.3 1.0 10
1.0 3.0 11
3.0 6.0 12
QIIIf 6.0 9.5 3.5 Liiv, hallikasbeez, väga peeneteraline kuni ülipeeneteraliseni, päevakivikvarts 6.0 9.5 13
QIIIf 9.5 14.0 4.5 Liiv, hall, ülipeeneteraline, osaliselt aleuriidikas, päevakivikvarts 9.5 14.0 14
QIIIf 14.0 17.0 3.0 Savikas aleuriit, hall, väga tihe, allosas viirsavi
QIIIg 17.0 18.0 1.0 Moreen, hall, väga tihe, karbonaatse kivimi tükkide ja veeristega
1 2 3 4 5 6 7 8
PUURAUK - 27 (PA - 27)
Puuritud: mai, 1978.a
Sügavus - 16,5 m, veetase - 3,5 m
QIV 0.0 0.5 0.5 Huumusesegune peeneteraline liiv, kasvukiht
QIIIf 0.5 3.5 3.0 Liiv, kollakas- ja pruunikasbeez, segateraline, päevakivikvarts 0.5 3.5 34
QIIIf 3.5 10.0 6.5 Liiv, beez, vägapeene- kuni ülipeeneteraline, päevakivikvarts 3.5 6.5 35
6.5 10.0 36
QIIIf 10.0 13.5 3.5 Liiv, hall, ülipeeneteraline, allosas aleuriidikas 10.0 13.5 37
QIIIlg 13.5 16 2.5 Savikas aleuriit ja viirsavi, hall, väga tihe
QIIIg 16.0 16.5 0.5 Moreen, hall, tihe, savikas-karbonaatne
1985.a PUURITUD PUURAUGUD (Brutus, 1986)
PUURAUK - 206 (PA - 206)
Puuritud: mai, 1985.a
Sügavus - 15,0 m, veetase - 2,0 m
QIV 0.0 0.5 0.5 Kasvukiht-turbamuld ja hall savikas liiv
QIIIf 0.5 6.5 6.0 Liiv, hallikasbeez, segateraline 0.5 3.5 249.0
3.5 6.5 250.0
QIIIf 6.5 8.5 2.0 Liiv, kollakasbeez, väga peeneteraline, jämeda kruusase liiva vahekihtidega 6.5 8.5 251.0
QIIIf 8.5 13.5 5.0 Liiv, kollakashall, tihe, valdavalt väga peeneteraline aleuriidikate vahekihtidega 8.5 11.5 252.0
QIIIlg 13.5 15.0 1.5 Aleuriit, tihe, hall, savi vahekihtidega 11.5 13.5 253.0
PUURAUK - 208 (PA - 208)
Puuritud: mai, 1985.a
Sügavus - 12,0 m, veetase - 2,5 m
QIV 0.0 0.3 0.3 Kasvukiht turba ja huumuseseguse liivaga
QIIIf 0.3 2.5 2.2 Liiv, helebeez, kollakas, segateraline, kruusaga 0.3 2.5 258
QIIIf 2.5 6.0 3.5 Liiv, beez, segateraline, kruusa ja veeristega 2.5 6.0 259
QIIIf 6.0 9.0 3.0 Liiv, hallikas, segateraline (peene- kuni ülipeeneteraline) jämeda liiva lisandiga 6.0 9.0 260
QIIIlg 9.0 9.0 3.0 Savikas aleuriit, hall
1 2 3 4 5 6 7 8
PUURAUK - 209 (PA - 209)
Puuritud: mai, 1985.a
Sügavus - 12,0 m, veetase - 1,5 m
QIV 0.0 0.5 0.5 Kasvukiht tiheda turba ja huumuseseguse liivaga
QIIIf 0.5 1.5 1.0 Liiv, pruunikashall, segateraline, kruusaga 0.5 1.5 261
QIIIf 1.5 5.5 4.0 Liiv, beez, segateraline (peene-keskmiseteraline) kruusa ja veeristega 1.5 5.5 262
QIIIf 5.5 8.5 3.0 Liiv, beez, valdavalt väga peeneteraline, jämeda liiva lisandiga 5.5 8.5 263
QIIIf 8.5 11.0 2.5 Liiv, hall, tihe, väga peene-ülipeeneteraline 8.5 11.0 264
QIIIlg 11.0 12.0 1.0 Savikas aleuriit ja savi, hall, väga tihe
PUURAUK - 214 (PA - 214)
Puuritud: mai, 1985.a
Sügavus - 10,5 m, veetase - 2,5 m
QIV 0.0 0.5 0.5 Huumusesegune liiv, kruusa ja veeristega
QIIIf 0.5 2.5 2.0 Liiv, beez, segateraline (peene-keskmiseteraline), kruusa ja veeristega 0.5 2.5 289
QIIIf 2.5 8 5.5 Liiv, kollakasbeez, väga peene-ülipeeneteraline, tihe, allosas aleuriidikas 2.5 5.5 290
5.5 8.0 291
QIIIlg 8.0 10.5 2.5 Savikas aleuriit, hall, tihe, allosas lokaalmoreen
LISA 4
Varuploki piiripunktide
koordinaadid ja pindala
Piiripunkti
X Y
nr
1 540039,31 6575366,07
2 540058,75 6575361,48
3 540090,03 6575350,06
4 540155,08 6575364,30
5 540231,70 6575358,51
6 540342,10 6575361,32
7 540486,58 6575330,20
8 540560,23 6575369,92
9 540628,25 6575352,88
10 540704,71 6575273,60
11 540849,56 6575261,93
12 540907,50 6575205,58
13 540715,11 6575205,06
14 540701,90 6575205,58
15 540554,60 6575219,81
16 540415,74 6575245,30
17 540308,17 6575242,32
18 540214,66 6575219,81
19 540112,71 6575208,39
20 540053,13 6575225,44
21 540019,62 6575237,49
22 540036,08 6575298,92
23 540039,22 6575327,22
Pindala 9,47 ha
LISA 5
Triangle Volume Report
Report Created: 1/30/2020
Time: 12:17pm
Mode: Fence
Input Grid Factor: 1.000000
Original Surface: lasum_EH
Design Surface: lamam_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 483187.7 cu m
Fill: 0.0 cu m
Net: 483187.7 cu m
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla täiendava
aktiivse tarbevaru arvele võtmise seletuskiri
Tammemäe III liivakarjääri lamamis
(varu seisuga 01.01.2020)
Töö nr 20/2876
Tallinn 2020
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele
võtmise seletuskiri Tammemäe III liivakarjääri lamamis (varu seisuga 01.01.2020) 2
Kinnitan:
Helis Vahtra ...........................
Juhatuse liige
Seletuskirja koostas:
Epp Kuslap ...........................
Mäeinsener
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele
võtmise seletuskiri Tammemäe III liivakarjääri lamamis (varu seisuga 01.01.2020) 3
ANNOTATSIOON
Tallinna-Saku liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele võtmise seletuskiri
Tammemäe III liivakarjääri lamamis (varu seisuga 01.01.2020).
Aruanne ühes köites, teksti 22 lk, 8 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 4 digitaalset lisa. OÜ
Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn.
Tallinna-Saku liivamaardla asub Tallinna linna piiril Harju maakonnas Saku vallas.
Keskkonnaregistrisse arvele võetav plokk pindalaga 9,47 ha asub maardla edelaosas,
Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldise lamamis (maavara kaevandamise luba
KMIN-104) riigile kuuluval kinnistul Männiku harjutusväli (katastritunnusega
71801:001:0982). Arvele võetava ploki puhul on tegemist Tammemäe III liivakarjääri
võimaliku laiendusega, kus AS TREV-2 Grupp soovib tulevikus alustada kaevandamist.
Töö eesmärk oli hinnata arvele võetava ala piires lasuva maavara varu kogust ja
kvaliteeti olemasolevate geoloogiliste andmete põhjal ning selgitada välja võimalikud
kaevandamistingimused. Maardla terviklik hõlmamine lubab paremini korraldada
mäetöid, vähendab kadusid ning hõlbustab selle korrastamist. Jätkates kaevandamist
juba töötavas maardlas on otstarbekas ja ka keskkonnasäästlikum, kuna on teada
konkreetse piirkonna kaevandamistingimused.
Käesolevas seletuskirjas esitatakse põhjendused ja materjalid maavara arvele võtmiseks
Tammemäe III liivakarjääri lamamis Tallinna-Saku liivamaardla koosseisus.
Geoloogilise ehituse iseloomustamiseks, maavara kvaliteedi hindamiseks ja varu arvele
võtmiseks on kasutatud varasemate geoloogiliste uuringute tulemusi. Liiva varu
hindamisel on kasutatud kahe 1980. a puuraugu, nelja 1986. a puuraugu ning üheksa
2003. a puuraugu andmeid. Kasutatud puuraukudest neli asuvad arvele võetaval alal.
Töö tulemusena hinnati Tammemäe III liivakarjääri lamamis 9,47 ha pindalal maavara
plokis nr 154 täiteliiva aktiivse tarbevaruna kogusega 483 tuhat m3.
Nimetatud varu kogus plokis 154 esitatakse kinnitamiseks Maa-ametile seisuga
01.01.2020. a.
Võtmesõnad: Harju maakond, Saku vald, Tallinna-Saku liivamaardla, Tammemäe III
liivakarjäär, täiteliiv, aktiivne tarbevaru.
Koostas: Epp Kuslap
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele
võtmise seletuskiri Tammemäe III liivakarjääri lamamis (varu seisuga 01.01.2020) 4
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 5
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS............................... 6
3. MAARDLA UURITUS ........................................................................... 7
4. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED
TINGIMUSED....................................................................................... 13
4.1 Geoloogiline ehitus .......................................................................................... 13
4.2 Hüdrogeoloogilised tingimused ....................................................................... 14
5. MAAVARA KVALITEET ................................................................... 16
6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED .................................................... 18
6.2 Mäendustingimused ............................................................................................. 18
6.2 Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang................................................ 18
7. VARU ARVUTUS ................................................................................. 19
8. KOKKUVÕTE ...................................................................................... 21
9. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................... 22
TEKSTILISAD
1. Puuraukude kataloog ............................................................................................ 23
2. Maavara kvaliteedinäitajad (GOST 8735)............................................................ 24
3. Puuraukude geoloogilised kirjeldused.................................................................. 25
4. Varuploki piiripunktide koordinaadid ja pindala ................................................. 31
5. Varu arvutuse tulemused ...................................................................................... 32
6. Kaitseministeeriumi kooskõlastus (kiri nr 12-3/20/417) ...................................... 33
7. Keskkonnaameti kooskõlastus (kiri nr 12-1/20/1816-4) ...................................... 35
8. Tellija arvamus tehtud tööde kohta .................................................................... ..37
GRAAFILISED LISAD
1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan, M 1 : 2 000
2. Geoloogilised läbilõiked I-I’ … III-III’. Mõõtkava H 1 : 2 000, V 1 : 200
DIGITAALSED LISAD
1. Arvele võetava ploki ruumikuju
2. Lamami kõrgusjooned
3. Varu arvutuse mudelid:
‒ lasum EH2000
‒ lamam EH2000
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele
võtmise seletuskiri Tammemäe III liivakarjääri lamamis (varu seisuga 01.01.2020) 5
1. SISSEJUHATUS
AS TREV-2 Grupp kaevandab maavara kaevandamise loa KMIN-104 (kehtivusaeg
kuni 10.09.2033. a) alusel Tallinna-Saku liivamaardlas Tammemäe III liivakarjääris
ehitusliiva, mida kasutatakse ehituses ja teede ehituses.
Tagamaks tootmisbaasi olemasolu Tammemäe III liivakarjääris, soovib AS TREV-2
Grupp laiendada mäeeralist sügavuti maksimaalses võimalikus ulatuses. Selliselt
kasutatakse ära piirkonna liivavaru maksimaalselt ära nendel aladel, kus juba varasemalt
on kaevandatud.
Töö eesmärk on hinnata olemasolevate geoloogiliste andmete põhjal Tammemäe III
liivakarjääri lamamisse jääva maavara varu kogust ja kvaliteeti. Täiendava varu arvele
võtmisega soovitakse tagada maardla maksimaalne ressursi kasutus keskkonnakoormust
oluliselt suurendamata. Seletuskirjas esitatakse põhjendused ja materjalid maavara varu
arvele võtmiseks Tallinna-Saku liivamaardla koosseisus.
Arvele võetava ala ja selle lähiümbruse geoloogilise situatsiooni kirjeldamiseks kasutati
kokku 15 puuraugu andmeid, millest kaks on puuritud 1980. a uuringuga (PA-24,
PA-27), neli 1986. a uuringuga (PA-206, PA-208, PA-209, PA-214) ning üheksa
2003. a uuringuga (PA-22-03, PA-23-03, PA-24-03, PA-25-03, PA-26-03, PA-27-03,
PA-28-03, PA-29-03, PA-30-03). Eeltoodud puuraukudest neli (PA-206, PA-209,
PA-23-03, PA-29-03) asuvad arvele võetava ala piires ning ülejäänud üksteist ligikaudu
20 - 130 m kaugusel, moodustades tarbevaru nõuetele vastava uuringuvõrgu.
Töö käigus töötati läbi kogu ala iseloomustav olemasolev geoloogiline informatsioon
ning varasemate uuringute kõrgusandmed viidi üle EH2000 kõrgussüsteemi. Arvele
võetava ala topograafilise plaani jaoks kasutati Tammemäe III liivakarjääri
markšeiderimõõdistuse andmeid (seisuga 30.11.2018. a).
Maavara arvele võtmise töö metoodikas lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a
määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja
nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi,
järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba
omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (RT I, 14.01.2020, 9). Arvele võetava
maavara kvaliteedi hindamisel ja kasutusala määramisel on lähtutud nimetatud määruse
§ 47 lõikest 2.
Kõik käesolevas tööd toodud abs kõrgused on esitatud EH2000 kõrgussüsteemis.
Võrreldes varasemalt kehtinud BK-77 süsteemile on arvele võetaval alal parand
+0,23 m.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele
võtmise seletuskiri Tammemäe III liivakarjääri lamamis (varu seisuga 01.01.2020) 6
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS
Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldise lamamis arvele võetav varu asub kinnistu
Männiku harjutusväli (katastritunnusega 71801:001:0982) idaosas. Kinnistu Männiku
harjutusväli asub Männiku külas Saku vallas Harju maakonnas ning kuulub Eesti
Vabariigile ja selle valitsejaks on Kaitseministeerium.
Arvele võetav ala paikneb Tallinna linnapiirist 7 km kaugusel, Tallinn-Saku-Laagri tee
ja Tallinna ringtee ristumiskoha läheduses vahetult ringteest põhjas hõlmates Tallinna-
Saku liivamaardla lõunaosa.
Arvele võetav ala piirneb idast kruusateega, millele on jäetud Saku vallavalitsuse soovil
30 m laiune tervik tee teljest. Teisel pool teed paikneb Tammemäe IV mäeeraldis.
Läänest piirneb ala Tammemäe III liivakarjääri teenindusmaaga. Arvele võetav ala
kattub olemasoleva Tammemäe III liivakarjääri selle osaga, kus loa kohaselt on lubatud
kaevandada ka veetasemest allpool asuvat varu, olles ida-läänesuunaline piklik ala
mõõtmetega 850 × 100 m. Kogu arvele võetava ala ulatuses on varasemalt kaevandatud
ning looduslikku maastiku alal säilinud ei ole.
Arvele võetav ala kattub kogu ulatuses Männiku harjutusvälja ja selle piiraguvööndiga.
Alal asub ka Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik. Maavara arvele võtmine on
kooskõlastanud Kaitseministeeriumi ning Keskkonnaametiga (tekstilisad 6 ja 7).
Arvel võetav ala külgneb läänest Tammemäe järve (keskkonnaregistri kood
VEE2006040) kalda piiranguvööndiga. Kuna tegemist on maavara kaevandamisega
tekkinud tehisveekoguga, siis vastavalt looduskaitseseadus § 37 lõikele 4 ei laiene
Tammemäe järve kaldapiiranguvööndi osas maavara kaevandamise piirangut.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele
võtmise seletuskiri Tammemäe III liivakarjääri lamamis (varu seisuga 01.01.2020) 7
3. MAARDLA UURITUS
Tallinna-Saku liivamaardla 1263,39 ha suurusel pindalal on registrikaardi nr 0109
andmetel tehtud geoloogilisi uuringuid ning varu ümberhindamisi kokku kolmekümne
üheksal (39) korral:
- „Aruanne Tallinna kvartsliiva leiukoha detailuuringust tehase „Kvarts“ tarbeks“
(Lengeolnerud, S. Belenki, 1951; EGF 280);
- „Aruanne 1955-56.a. geoloogilistest uuringutöödest Männiku liivamaardlal Tallinna
Ehitusvalitsuse tarbeks“ (Lengeolnerud, A. Kasatkin, 1956; EGF 714);
- „Aruanne 1960-61. aastate geoloogiliste uuringutööde tulemustest Tallinna
liivamaardlal“ (Eesti NSV MN juures Geoloogia ja Maapõuevarade Kaitse Valitsus,
E. Kivimägi, 1962; EGF 1944);
- „Aruanne Männiku leiukoha liivade järeluuringu tulemustest (Tallinna maardla
metsakvartalid 50 ja 64.)“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, S. Remmel, 1971;
EGF 3162);
- „Aruanne Tallinna liivamaardla (kv.-d nr.-d 55, 56, 65, 66, 63, 62, 61, 60 ja 49)
täiendavatest uuringutöödest“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, S. Remmel,
1975; EGF 3349);
- „Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55, 57, 67, 74-82, 94, 95 ja 96)
täiendavatest uuringutöödest“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, S. Remmel,
1976; EGF 3436);
- „Aruanne silikaattelliste tootmiseks kõlbulike liivade otsimistöödest Tallinna
liivamaardlast edela pool“ (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, S. Remmel, 1980; EGF
3719);
- „Aruanne Tallinna liivamaardla varu ümberhindamisest“ (Eesti NSV Geoloogia
Valitsus, S. Remmel, 1981; EGF 3798);
- „Aruanne Tallinna liivamaardla Männiku karjääriga piirneval alal 122, 139 ja 109
metsakvartalitel teostatud täiteliiva otsingu-hinnangu kohta“ (Eesti NSV Geoloogia
Valitsus, S. Remmel, 1986; EGF 4213);
- „Aruanne Tallinna liivamaardla Saku osa eeluuringu tulemustest (varu arvutus
seisuga 01.01.1982)“ (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, S. Remmel, 1982; EGF 3909);
- „Lääne-Eesti liiva ja kruusliiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne“ (TK Eesti
Geoloogia, R. Sinisalu, 1988; EGF 4292);
- „Tallinna Teedeehituse ja Remondi Valitsuse Valdeku liivakarjääri geoloogiliste
uurimistööde aruanne“ (RPI Eesti Põllumajandusprojekt, R. Killar, 1988; EGF
4487);
- „Valdeku liivakarjääri jääkvaru arvutus seisuga 01.01.95“ (AS Treilor, J. Viru, 1995;
EGF 4929);
- „Tallinna-Saku liivamaardla varu revisjon“ (Eesti Geoloogiakeskus, R. Sinisalu,
1996; EGF 5548);
- „Tammemäe liivakarjääri idasuunalise laiendamisvõimaluse hinnang“ (V. Kattai
(litsents TJA nr.76), 1997; EGF 5684);
- „Tallinn-Saku liivamaardla Liivalaia-II karjäärivälja uuringu aruanne (varu seisuga
01.06.21998a)“ (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, V. Jürgenson, 1998; EGF 6008);
- „Varu ümberhindamine Liivalaia-II karjääris“ (OÜ J. Viru Markšeideribüroo,
J. Viru, 2000; EGF 6416);
- „Tallinn-Saku liivamaardla Talteri uuringuala ehitusliiva uuring“ (OÜ Eesti
Geoloogiakeskus, R. Sinisalu, 2003; EGF 7490);
- „Tallinn-Saku liivamaardla III uuringuala geoloogiline uuring“ (OÜ J. Viru
Markšeideribüroo, 2003; EGF 7548);
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele
võtmise seletuskiri Tammemäe III liivakarjääri lamamis (varu seisuga 01.01.2020) 8
- „Tallinn-Saku liivamaardla Tammemäe IV uuringuala geoloogilise uuringu aruanne“
(OÜ J. Viru Markšeideribüroo, 2003; EGF 7513);
- „Tallinn-Saku liivamaardla Männiku IV uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö
aruanne (varu seisuga 01.08.2006)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, V. Kattai,
E. Rannik, 2006; EGF 7781);
- „Taotlus Tammemäe IV uuringuala maa-ainese kandmiseks keskkonnaregistrisse“
(Baltifalt AS, M. Beilmann, 2008; EGF 8065);
- „Liivalaia III mäeeraldise lamamis Tallinn-Saku liivamaardlas täiendava varu
arvutuse seletuskiri (varu seisuga 01.04.2009)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, V.
Kattai, R. Kotenjov, 2009; EGF 8132);
- „Tallinn-Saku liivamaardla täiendava varu (plokis 112) arvele võtmise seletuskiri
(varu seisuga 01.08.2009)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, E. Rannik, 2009; EGF
8160);
- „Tallinna-Saku liivamaardla Männiku liivakarjääri ala ehitusliiva osalise ümber-
hindamise ja täiteliiva arvele võtmise seletuskiri (varu seisuga 01.10.2010)“
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, E. Jassik, R. Kotenjov, H. Vahtra, T. Eensaar, 2010;
EGF 8258);
- „Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe II uuringuruumi geoloogiliste uuringu
aruanne (varu seisuga 01.05.2011)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, R. Kotenjov,
2011; EGF 8336);
- „AS Silikaat Tallinna-Saku liivamaardla Männiku liivakarjääri ala passiivse
tarbevaru ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 01.01.2012)“ (OÜ Inseneribüroo
STEIGER, M. Tammekänd, 2012; EGF 8398);
- „Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe VI uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.01.2012)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, R. Kotenjov,
2012; EGF 8416);
- „Tallinna-Saku liivamaardla Talteri mäeeraldise piires ehitusliiva ja täiteliiva varu
arvutus (varu seisuga 01.01.2012.a)“ (Mäebüroo Nord OÜ, M. Kukk, 2012; EGF
8397);
- „Taotlus Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 111 varu
ümberhindamiseks aktiivseks tarbevaruks (varu seisuga 03.12.2012)“ (C.B.A OÜ,
2012; EGF 8788);
- „Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe II liivakarjääri jääkvaru hinnangu ja
registrikande muutmise seletuskiri (Varu seisuga 01.12.2014)“ (OÜ Inseneribüroo
STEIGER, R. Kotenjov, 2014; EGF 8614);
- „Tallinna-Saku liivamaardla Talteri liivakarjääri laienduse aktiivse tarbevaru
arvutamise aruanne (varu seisuga 01.09.2016.a)“ (Mäebüroo Nord OÜ, M. Kukk,
2016; EGF 8802);
- „Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise
seletuskiri (varu seisuga 01.03.2017)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, O. Sein, 2017;
EGF 8813);
- „Seletuskiri Tallinna-Saku maardla ja Tammemäe IV liivakarjääri registrikande
muutmise kohta (varu seisuga 26.06.2017)“ (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, T. Nirgi,
2018; EGF 8882);
- „Tallinna-Saku maardla Tammemäe VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 31.10.2018)“ (OÜ Inseneibüroo STEIGER, 2018; EGF 8975);
- „Tallinna-Saku liivamaardla aktiivse tarbevaru plokkide 143, 144 ja 145 varu arvele
võtmise seletuskiri (varu seisuga 01.01.2019. a)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER,
2019, EGF 9091);
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele
võtmise seletuskiri Tammemäe III liivakarjääri lamamis (varu seisuga 01.01.2020) 9
- „Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XII uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.10.2019)“ (EMG Arendus OÜ, 2019, EGF 9297);
- „Tallinna-Saku liivamaardla maavaravaru plokkide liitmine Talteri ja Talteri II
liivakarjääride piires (varu seisuga 31.03.2019)“ (Mäebüroo Nord OÜ, 2019, EGF
9303);
- „Männiku IX uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2019)“
(AS TREV-2 Grupp, 2019, EGF 9309).
Nimetatud töödest on kolme uuringu (1980. a, 1986. a ja 2003. a) andmeid kasutatud
käesolevas töös.
Tallinna-Saku liivamaardla plokkide varu kogused ja pindalad on toodud tabelis 3.1.
Tabel 3.1 Tallinna-Saku liivamaardla varu 01.01.2020. a seisuga
Keskmine paksus,
Plokk Varu, tuh m3 Pindala, ha
m
1 aT 1 090,1 116,79 1,0
2 aT 5 786,1 116,79 5,6
6 aT 2 341,3 82,52 3,6
7 aT 5 065,2 82,52 6,0
8 aT 890,3 140,45 0,8
9 aT 10 733,2 140,45 7,9
36 aT 0,0 3,67 4,9
37 aT 0,0 10,11 1,7
40 aT 2,8 1,03 0,6
46 aT 264,0 6,96 4,6
47 aT 206,0 2,98 6,9
49 aT 148,0 5,24 2,8
51 aT 888,0 15,34 5,8
55 aT 93,0 1,31 8,8
56 aT 573,5 9,95 11,0
57 aT 1 183,9 15,82 7,5
58 aT 17,0 0,67 3,4
60 aT 622,2 15,53 4,4
61 aT 634,0 16,02 4,0
63 aT 424,3 12,72 5,3
64 aT 291,0 9,84 3,0
65 aT 612,0 17,06 3,6
66 aT 3 973,0 16,11 24,7
67 aT 226,0 2,73 8,2
69 aT 750,0 14,25 8,2
74 aT 551,4 15,53 4,4
75 aT 440,4 26,14 1,8
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele
võtmise seletuskiri Tammemäe III liivakarjääri lamamis (varu seisuga 01.01.2020) 10
Keskmine paksus,
Plokk Varu, tuh m3 Pindala, ha
m
80 aT 643,2 23,18 3,8
81 aT 203,9 26,49 3,3
82 aT 142,3 26,49 1,0
83 aT 361,0 6,56 5,5
84 aT 13,0 6,56 0,2
85 aT 705,9 33,40 5,0
86 aT 347,0 6,90 5,0
87 aT 316,0 10,96 3,1
88 aT 291,6 11,64 3,2
89 aT 91,05 9,98 5,9
90 aT 134,0 2,95 3,8
91 aT 46,0 2,95 2,4
92 aT 734,0 26,49 1,9
93 aT 2 113,5 26,14 8,6
95 aT 41,0 0,55 7,8
97 aT 30,0 0,53 5,7
99 aT 422,2 19,46 5,9
100 aT 467,0 19,46 2,4
101 aT 92,0 6,56 1,4
104 aT 980,0 29,44 3,5
105 aT 230,0 9,98 2,3
106 aT 706,0 27,98 2,5
107 aT 31,0 2,61 7,5
108 aT 1 028,0 29,70 3,4
109 aT 500,0 18,91 5,3
110 aT 657,0 6,63 9,9
111 aT 331,0 3,34 9,9
112 aT 247,0 16,14 1,5
115 aT 10,0 0,19 18,6
117 aT 802,0 40,53 2,0
118 aT 8,4 3,25 1,0
119 aT 7,5 3,25 0,5
120 aT 23,0 0,44 1,0
121 aT 25,0 0,44 5,6
122 aT 913,0 12,85 3,6
123 aT 601,0 12,85 6,0
127 aT 654,1 5,98 11,3
129 aT 429,0 14,38 8,2
130 aT 44,0 0,82 5,4
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele
võtmise seletuskiri Tammemäe III liivakarjääri lamamis (varu seisuga 01.01.2020) 11
Keskmine paksus,
Plokk Varu, tuh m3 Pindala, ha
m
131 aT 25,0 2,30 1,8
132 aT 67,0 2,30 2,1
133 aT 2,0 0,03 5,4
134 aT 1 654,0 35,01 4,6
135 aT 500,0 2,55 19,6
136 aT 206,0 2,49 8,2
137 aT 20,0 20,73 2,2
138 aT 177,0 5,03 7,2
139 aT 1,0 0,03 2,8
140 aT 2,0 0,03 8,6
141 aT 238,0 7,80 3,1
142 aT 441,0 7,80 5,7
143 aT 30,0 0,82 3,7
144 aT 73,0 0,82 8,9
145 aT 2676,0 16,02 16,7
72 aR 742,0 12,22 5,9
73 aR 2 762,0 56,37 4,9
3 pT 20,0 0,80 2,5
4 pT 82,0 0,80 10,4
5 pT 590,0 2,74 21,5
38 pT 5,0 0,13 3,8
39 pT 64,0 0,79 8,1
41 pT 150,0 1,23 12,2
42 pT 201,0 1,32 15,2
43 pT 2 593,0 14,88 17,4
44 pT 964,0 20,09 4,8
45 pT 484,0 23,06 2,1
48 pT 320,0 1,73 18,6
50 pT 885,0 13,98 6,3
52 pT 580,0 4,07 16,7
53 pT 2 044,0 12,24 16,7
54 pT 1 634,0 8,35 19,6
59 pT 46,0 1,67 2,8
62 pT 935,0 11,10 8,4
71 pT 143,0 3,18 4,5
103 pT 1 273,0 25,17 5,0
116 pT 32,0 0,62 5,2
128 pT 1 085,0 9,55 11,4
146 pT 1 659,0 15,18 6,6
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele
võtmise seletuskiri Tammemäe III liivakarjääri lamamis (varu seisuga 01.01.2020) 12
Keskmine paksus,
Plokk Varu, tuh m3 Pindala, ha
m
147 pT 372,0 9,05 4,1
148 pT 471,0 9,05 5,2
68 pR 11 195,0 133,27 8,4
70 pR 2 990,0 49,84 6,0
76 P 30 070,0 264,00 11,4
aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, pT - passiivne tarbevaru,
P - prognoosvaru
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele
võtmise seletuskiri Tammemäe III liivakarjääri lamamis (varu seisuga 01.01.2020) 13
4. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED
TINGIMUSED
4.1 Geoloogiline ehitus
Tallinna-Saku liivamaardlal levivad Ülem-Pleistotseeni järve kihistu fluvioglatsiaalsed
beeži ja kollakashalli värvi põimjaskihilised liivad, mille lamamiks on limnoglatsiaalsed
aleuriidid ja viirsavid või lokaalmoreen. Liival lasub Holotseenis moodustunud õhuke
turbamulla kiht. Maardla põhja- ja idaosas levivad soostunud alad. Liivalasundi
lamamiks on tihe hall aleuriit, savi ning moreen. Aluspõhja kivimid on esindatud Kesk-
ja Alam-Ordoviitsiumi karbonaatkivimitega.
Tammemäe III liivakarjääri alal teostatud uuringute kohaselt varieerub ala liivalasundi
üldpaksus 6,3…14,4 m, keskmine 10,0 m. Tallinna-Saku liivamaardla ja Tammemäe III
liivakarjääri uuringuaegne reljeef oli lainjas tasandik, mida geneetiliselt peetakse
sandurdeltaks. Maardla liivalasundi moodustab valdavas osas ülipeene-, peene- ja
keskmiseteraline liiv, mille paksus võib kõikuda 4…5 kuni 30…32 m. Liiva terasuurus
muutub sügavusega reeglipäraselt peenemaks.
Kattekihiks on 0,3…1,0 m paksune (Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldise keskmine
0,4 m) liivakas huumusesegune kasvukiht.
Liivalasundi moodustab fluvioglatsiaalse tekkega liiv. Liivalasundi pidevat levikut
kogupaksusega 6,3…14,4 m (keskmine 10,0 m) on võimalik jälgida Tammemäe III
liivakarjääri mäeeraldise piires kõikides puuraukudes. Lasundi ülemise osa moodustab
beezikas keskmise-, peene- ja väga peeneteraline liiv, mis vastab ehitusliiva nõuetele.
Ehitusliiva kihi paksus varieerub 1,1…6,5 m, moodustades keskmiselt 4,6 m.
Liivalasundi alumise osa liiv on väga peene- ja ülipeeneteraline, värvuselt beez,
beezikashall. Selle liivalasundi osa paksus on muutlik: 0,7…9,7 m (keskmine 5,4 m).
Liivalasundi lamamiks on hall savikas aleuriit, plastne sinakashall viirsavi või kohati
liivsavimoreen karbonaatsete veeristega.
Arvele võetava ala iseloomustamiseks kasutati 1980. a uuringu puuraukude PA-24 ja
PA-27, 1986. a uuringu puuraukude PA-206, PA-208, PA-209 ja PA-214 ning 2003. a
uuringu puuraukude PA-22-03 – PA-30-03 andmeid (tabel 4.1).
Tabel 4.1 Arvele võetavale alale ja selle ümbruskonda jäävate puuraukude andmed
Suudme Kasuliku Kihi paksus, m Lamami
Puuraugu Katendi
abs kihi abs kõrgus,
number
kõrgus, m
paksus, m
paksus, m Ehitusliiv Täiteliiv m
PA-24 49,48 0,3 13,7 5,7 8,0 35,48
PA-27 48,83 0,5 9,5 3,0 6,5 38,83
PA-206 48,90 0,5 13,0 6,0 7,0 35,40
PA-208 48,88 0,3 8,7 5,7 3,0 39,88
PA-209 48,37 0,5 10,5 5,0 5,5 37,37
PA-214 48,38 0,5 7,5 5,0 2,5 40,38
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele
võtmise seletuskiri Tammemäe III liivakarjääri lamamis (varu seisuga 01.01.2020) 14
Suudme Kasuliku Kihi paksus, m Lamami
Puuraugu Katendi
abs kihi abs kõrgus,
number
kõrgus, m
paksus, m
paksus, m Ehitusliiv Täiteliiv m
PA-22-03 48,91 0,5 8,0 4,8 3,2 40,41
PA-23-03 48,65 0,4 8,3 1,9 6,4 39,95
PA-24-03 48,72 0,3 6,3 1,9 4,4 42,12
PA-25-03 48,32 0,9 6,5 5,8 0,7 40,92
PA-26-03 48,79 0,3 6,4 2,8 3,6 42,09
PA-27-03 47,85 1,0 8,2 1,1 7,1 38,65
PA-28-03 50,52 0,3 9,7 6,5 3,2 40,52
PA-29-03 49,71 0,3 9,8 4,6 5,2 39,61
PA-30-03 48,64 0,4 9,0 2,7 6,3 39,24
Miinimum 47,85 0,3 6,3 1,1 0,7 35,48
Maksimum 50,52 1,0 13,7 6,5 8,0 42,12
Keskmine 48,86 0,5 9,0 4,2 4,8 39,39
Arvele võetaval alal ja selle ümbruskonda tehtud puuraukude andmetel varieerub
katendi paksus vahemikus 0,3 - 1,0 m (keskmiselt 0,5 m) ning kasuliku kihi kogupaksus
vahemikus 6,30 - 13,70 m (keskmiselt 9,0 m). Kogu kasulikust kihist varieerub
ehitusliiva paksus vahemikus 1,1 - 6,5 m (keskmiselt 4,2 m) ning täiteliiva paksus
vahemikus 0,7 - 8,0 m (keskmiselt 4,8 m).
Arvele võetava ala piiresse jäävate puuraukude andmeteö (puuraugud PA-206, PA-209,
PA-23-03, PA-29-03) jääb täiteliiva paksus vahemikku 5,2 – 7,0 m (keskmiselt 6,0 m).
Puuraukude mõõdistusandmetel varieeruvad uuringuteaegsed maapinna abs kõrgused
vahemikus 47,85 - 50,52 m (keskmiselt 48,86 m) ning lamami abs kõrgused vahemikus
35,40 - 42,12 m (keskmiselt 39,39 m).
4.2 Hüdrogeoloogilised tingimused
Hüdrogeoloogilistest töödest on tehtud Tammemäe III liivakarjääri alal veetaseme
mõõtmisi puuraukudes (tabel 4.2).
Tabel 4.2 Arvele võetavale alale ja selle ümbruskonda jäävate puuraukude põhjavee
tasemete mõõtmise andmed
Veetase maapinnast, Veetaseme abs Puuraugu rajamise
Puuraugu nr
m kõrgus, m kuupäev
PA-24 3,0 46,48 aprill 1978
PA-27 3,5 45,33 aprill 1978
PA-206 2,0 46,90 mai 1985
PA-208 2,5 46,38 mai 1985
PA-209 1,5 46,87 mai 1985
PA-214 2,5 45,88 mai 1985
PA-22-03 2,2 46,71 mai 2003
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele
võtmise seletuskiri Tammemäe III liivakarjääri lamamis (varu seisuga 01.01.2020) 15
Veetase maapinnast, Veetaseme abs Puuraugu rajamise
Puuraugu nr
m kõrgus, m kuupäev
PA-23-03 1,6 47,05 mai 2003
PA-24-03 1,3 47,42 mai 2003
PA-25-03 1,4 46,92 mai 2003
PA-26-03 1,9 46,89 mai 2003
PA-27-03 1,9 45,95 mai 2003
PA-28-03 4,0 46,52 mai 2003
PA-29-03 3,3 46,41 mai 2003
PA-30-03 1,5 47,14 mai 2003
Miinimum 1,3 45,33
Maksimum 4,0 47,42
Keskmine 2,3 46,59
Uuringuaegsed veetasemed olid alal vahemikus 45,33 - 47,42 m (keskmiselt 46,59 m).
Saadud tulemusi ei kasutata käesoleva uuringu keskmise põhjavee taseme määramiseks,
sest Tallinna-Saku liivamaardla on pideva kaevandamise mõju all, millest tulenevalt on
kaevandamise tagajärjel tekkinud mitmed järved ning alanenud ka keskmine põhjavee
tase. Tammemäe väljatöötatud karjääris, mis asub vaadeldava mäeeraldise vahetus
läheduses läänes ja kus on välja kujunenud tehisveekogu, on OÜ J. Viru Markšeideri-
büroo poolt fikseeritud järgmised veetaseme kõrgused: 46,1 m (25.02.97); 45,2 m
(28.12.98); 45,42 m (01.02.18); 45,93 m (06.03.18). Arvestades toodud andmetega võib
arvata, et tulevikus kõikides Tammemäe karjäärides (I…IV) veetase taastub ühele
tasemele, mille kõikumine sõltuvalt hooajalistest ilmastikuteguritest, ei peaks olema
suur.
Tammemäe III liivakarjääri alal on keskmiseks põhjavee tasemeks abs kõrgus 45,93 m,
mis on karjääris tekkinud tehisjärve keskmine veetase.
Arvele võetava ala varu on kogu ulatuses allpool põhjavee taset.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele
võtmise seletuskiri Tammemäe III liivakarjääri lamamis (varu seisuga 01.01.2020) 16
5. MAAVARA KVALITEET
Maavara kvaliteedi hindamisel on aluseks neljast (4) puuraugust (puuraugud PA-206,
PA-209, PA-23-03, PA-29-03) võetud kaheksa (8) proovi (proovid nr 251, 252, 253,
263, 264, 77, 93, 94) tulemused. Moodustatud ploki piires esinev looduslik materjal on
esindatud ülipeeneteralise liivaga, milles kruusa osa puudub.
Tabel 5.1 Kasuliku materjali põhinäitajad kogu arvele võetava ala piires
Maavara Täiteliiv
Proovide arv 8
Proovide pikkus, m 24,1
Loodusliku materjali koostise näitajad
min max keskmine
Kruusa sisaldus
0 0 0
(fraktsioon >5 mm), %
Liiva sisaldus (fraktsioon
92,4 96,9 94,2
0,05 - 5,0 mm), %
Savi- ja tolmuosakeste
sisaldus (fraktsioon 3,1 7,6 5,8
<5 mm), %
Liiva fraktsiooni (0,05 - 5,0 mm) koostis
2,5 mm 0,1 0,3 0,1
1,25 mm 0,1 0,9 0,2
0,63 mm 0,1 2,3 0,8
0,315 mm 0,5 7,1 2,2
0,16 mm 41,8 75,6 57,2
0,05 mm 9,6 50,0 33,7
<0,05 mm 3,1 7,5 5,8
Liiva fraktsiooni (0,05 - 5,0 mm) näitajad
Täisjääk sõleal 0,63 mm,
0,2 3,4 1,1
%
Savi- ja tolmuosakesi
3,1 7,5 5,8
liivas, %
Liiva peensusmoodul
0,4 1,0 0,6
(PM)
Kogu arvele võetava ala piires on laboratoorsete analüüside keskmiste tulemuste põhjal
tegemist täiteliivaga (tabel 5.1), mille kruusa sisaldus on 0%, liiva sisaldus vahemikus
92,6 - 96,9 % (keskmiselt 94,2 %) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus vahemikus 3,1 -
7,6 m (keskmiselt 5,8 %) (lisa 2).
Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning
maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,
põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva,
lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (RT I,
14.01.2020, 9) § 47 lõike 2 kohaselt võib kameraaltöö alusel kuni 31.12.2016. a
kehtinud nõuete kohaselt uuritud, kuid keskkonnaregistrisse kandmata lasundit
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele
võtmise seletuskiri Tammemäe III liivakarjääri lamamis (varu seisuga 01.01.2020) 17
maardlana arvele võtta ja keskkonnaregistrisse kanda maavarana arvestades kuni
31.12.2013. a kehtinud nõudeid.
Kuni 31.12.2016. a kehtinud nõuete kohaselt saab lugeda ehitusliivaks materjali, mille
peensusmoodul on 1,3 või rohkem, savi- ja tolmuosakeste sisaldus ei ole üle 10% ja
osakesi läbimõõduga üle 5 mm on alla 35%. Materjal, mis sellele ei vasta on käsitletav
täiteliivana.
Käesoleva uuringuga moodustatakse alale üks veealune täiteliiva varu plokk, mille
näitajad ühtivad tabelis 5.1 esitatud näitajatega.
Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldise laiendusena arvele võetavas plokis lasuv
maavara on sobilik kasutamiseks täitematerjalidena üldehituses ning teedeehituses,
näiteks maanteede ja Rail Baltic raudtee trassi muldkehade ehitamiseks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele
võtmise seletuskiri Tammemäe III liivakarjääri lamamis (varu seisuga 01.01.2020) 18
6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED
6.2 Mäendustingimused
Mäenduslikud tingimused arvele võetava maavara kaevandamiseks on soodsad
arvestades maardla asukohta, geoloogilist ehitust ning asjaolu, et arvele võetav plokk
asub töötava Tammemäe III liivakarjääri lamamis ning varu kaevandamiseks ei tule
teha täiendavaid ettevalmistustöid. Kaevandamine Tammemäe III liivakarjääris on
andnud piisava ülevaate antud piirkonnas kaevandamistingimustest ning sujuv üleminek
maavara kaevandamisele olemasoleva mäeeraldise lamamis ei too olulisi muutuseid
karjääri tegevuses.
Tammemäe III liivakarjääris kaevandamiseks on olemas kõik vajalikud kommunikat-
sioonid ning vajalik infrastruktuur. Hetkel kehtiva loaga on arvele võetava alaga
kattuvalt lubatud veealust maavara kaevandada kuni 3 m sügavuselt ning peale
täiendava varu arvele võtmist kujuneb veealuse maavara kihi paksuseks 6,0 - 10,5 m
(keskmiselt 7,9 m). Seega on tehnoloogiliselt kõige optimaalsem liiv kaevandada
pinnasepumbaga, millega esmalt pumbatakse materjal puistangutesse nõrguma ning
seejärel laetakse kas laaduri või ekskavaatoriga transpordivahendile.
Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud
maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti
sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande
esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ peab veekogu
rajamiseks olema veekogu sügavus vähemalt 2 m. Korrastatud metsamaal ja rohumaal
ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m ning haritaval maal kõrgemale kui 1 m
sügavuseni korrastatud maapinnast. Põhjendatud juhtudel võib veetase tõusta
kõrgemale, kui korrastamiseprojektis on valikut põhjendatud.
Võttes aluseks, et käesoleva uuringuga arvele võetava varuga kujuneb ala keskmiseks
veetasemest allpool paikneva maavara kihi paksuseks 7,9 m, on otstarbekas korrastada
antud ala veekoguks.
6.2 Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang
Täiendavalt arvele võetava varu kaevandamisega juba töötava Tammemäe III
liivakarjääri lamamis ei kaasne täiendavat keskkonnamõju, kui juba olemasolevas
karjääris töötamisel – arvele võetava varu kaevandamisel ei alandata veetaset, seega ei
mõjutata kaevandamisega piirkonna veerežiimi.
Kaevandamisel ploki 154 maavara tuleb rakendada kõiki samu keskkonnamõju
vähendamise meetmeid, mida rakendatakse töötavas Tammemäe III liivakarjääris.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele
võtmise seletuskiri Tammemäe III liivakarjääri lamamis (varu seisuga 01.01.2020) 19
7. VARU ARVUTUS
Varu arvutuse aluseks arvele võetava ala piires on topograafiline plaan mõõtkavas
1 : 2 000 (graafiline lisa 1/2), 1980. a, 1986. a ja 2003. a geoloogiliste uuringute
välitööde andmed ning laboratoorsete määrangute tulemused.
Varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i (litsents:
70000661800020), mille abil koostati arvele võetava täiteliiva kihi lamami mudel
(kasutatud tabelis 4.1 esitatud puuraukude andmeid). Kuna arvele võetav ala asub
aktiivse tabevaru plokk 85 lamamis, siis arvele võetava varu lasumi mudelina kasutati
plokk 85 aT lamami mudelit. Arvele võetava lasumi ja lamami mudelite abil arvutati
varu maht (lisa 5). Varu arvutamisel on kasutatud triangulatsioonimeetodit. Täiendavalt
moodustatud ploki piiripunktide koordinaadid on toodud lisas 4 ja graafilisel lisal 1/2.
Ehitusliiva plokk 85 aT lamamisse on moodustatud 9,47 ha pindalal vastavalt maavara
levikule, kvaliteedile ja kitsendusi põhjustatavatele objektidele veealune täiteliiva plokk
nr 154 aT (pindala 9,47 ha). Arvele võetav plokk 154 on moodustatud Tammemäe III
liivakarjääri lamamisse kinnistu Männiku harjutusväli (katastritunnus 71801:001:0982)
lääneosas. Ploki moodustamisel on lähtutud olemasolevas Tammemäe III liivakarjääri
kaevandamise loas (KMIN-104) määratud ala piiridest, kus veealuse varu kaevan-
damine on lubatud. Kuna ülejäänud osas kattub olemasolev Tammemäe III liivakarjäär
Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga ja riigikaitselise ehitise piiranguvööndiga,
siis laiemal alal ei ole veealuse varu kaevandamine võimalik (tekstilisad 6 ja 7).
Vertikaalses lõikes on tehtud maavara arvutus kuni liiva geoloogilise lamamini −
aleuriidini, mis on läbitud kõikides puuraukudes.
Tabel 7.1 Kasuliku kihi põhinäitajad varu arvutuse plokis 154 aT
Maapinna Kasuliku kihi paksus Ploki
Puuraugu Kasvukihi
abs kõrgus, täiteliiv (arvele lamami abs
nr paksus, m ehitusliiv
m võetav maavara) kõrgus, m
PA-206 48,90 0,5 6,0 7,0 35,40
PA-209 48,37 0,5 5,0 5,5 37,37
PA-23-03 48,65 0,4 1,9 6,4 39,95
PA-29-03 49,71 0,3 4,6 5,2 39,61
Miinimum 48,37 0,3 1,9 5,2 35,40
Maksimum 49,71 0,5 6,0 7,0 39,95
Keskmine 48,91 0,4 4,4 6,0 38,08
Arvele võetava täiteliiva kihi kvaliteedinäitajad plokis 154 on järgmised (tabel 5.1):
− kruusa fraktsiooni (>5 mm) sisaldus 0%;
− liiva fraktsiooni (0,05 - 5 mm) sisaldus 92,4 - 96,9% (94,2%);
− savi- ja tolmuosakesi (<0,05 mm) 3,1 - 7,6% (5,8%);
− liiva peensusmoodul 0,4 - 1,0 (0,6).
Kasuliku kihi kaalutud keskmiste näitajate andmetel vastab materjal täiteliivale
esitavatele nõuetele.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele
võtmise seletuskiri Tammemäe III liivakarjääri lamamis (varu seisuga 01.01.2020) 20
Arvele võetava täiteliiva ploki maavara kogus on 483 tuh m3 (lisa 5). Ploki 154
pindalaks on määratud 9,47 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus varuplokis on:
483 tuh m3 / 9,47 ha = 5,1 m .
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele
võtmise seletuskiri Tammemäe III liivakarjääri lamamis (varu seisuga 01.01.2020) 21
8. KOKKUVÕTE
Käesoleva töö eesmärk oli olemasolevate geoloogiliste uuringute andmete põhjal
hinnata Tammemäe III liivakarjääri lamamis asuva maavara kogust ja kvaliteet ning
selgitada välja kaevandamistingimused. Lähtudes Tammemäe III liivakarjääri
mäeeraldisega seotud piirangutest on täiendava varu arvele võtmine ja maavara
kaevandamine võimalik ainult selles mäeeraldise osas, kus olemasoleva kaevandamis-
loaga nr KMIN-104 on lubatud veealuse maavara kaevandamine.
Täiendava varu arvele võtmise tööga moodustati Tammemäe III liivakarjääri lamamisse
maavara plokk 154 pindalaga 9,47 ha, milles hinnati maavaravaru ühes veealuses plokis
nr 154 täiteliiva aktiivset tarbevaru 483 tuh m3.
Nimetatud varu kogus ja pindala esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks plokis nr 154
seisuga 01.01.2020. a. Varu kinnitamisel soovitame keskkonnaregistri maardlate
nimistusse ja Tallinna-Saku liivamaardla registrikaarti (nr 0109) sisse viia vastavad
muudatused.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele
võtmise seletuskiri Tammemäe III liivakarjääri lamamis (varu seisuga 01.01.2020) 22
9. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning
maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (RT I, 14.01.2020, 9).
2. Keskkonnaministri 26.05.2005. a määrus nr 44 „Üldgeoloogiline uurimistöö ja
maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ (RTL 2005, 60, 866).
3. Keskkonnaregister. [WWW] http://register.keskkonnainfo.ee/
4. „Aruanne silikaattelliste tootmiseks kõlbulike liivade otsimistöödest Tallinna
liivamaardlast edela pool“ (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, S. Remmel, 1980; EGF
3719).
5. „Aruanne Tallinna liivamaardla Männiku karjääriga piirneval alal 122, 139 ja 109
metsakvartalitel teostatud täiteliiva otsingu-hinnangu kohta“ (Eesti NSV Geoloogia
Valitsus, S. Remmel, 1986; EGF 4213).
6. „Tallinn-Saku liivamaardla III uuringuala geoloogiline uuring“ (OÜ J. Viru
Markšeideribüroo, 2003; EGF 7548).
7. Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/
8. Maardla registrikaart nr 0109. Tallinna-Saku. Keskkonnaregistri maardlate nimistu.
Keskkonnaregistri ID: MRD 0000087.
9. Maavara kaevandamise loa taotlus. Tammemäe III liivakarjäär. OÜ J. Viru
Markšeideribüroo. Tallinn, 2008.
10. Maavara kaevandamise luba KMIN-104.
11. Maapõueseadus (RT I, 21.12.2019, 11).
1
Arvele võetava ala piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Külgneva mäeeraldise või uuringuruumi piir
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Teekaitsevöönd
Maavara aktiivse tarbevaru ploki piir PA-206 Puuraugu nr
0,5
Elektriõhuliini kaitsevöönd
48,90
6,0
Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m
71801:001:0982 42,40
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 7,0 Plokkide 85 aT ja 86 aT lamami abs kõrgus, m Ehitusliiva kihi paksus, m
Männiku harjutusväli 35,40
Ploki 154 aT lamami moodustamiseks Täiteliiva kihi paksus, m
I I' Geoloogilise läbilõike joon kasutatud abs kõrgus, m
Kaldapiiranguvöönd
43 Lamami samakõrgusjoon, abs m
45,65
17.01.2018 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
N
Plokk 118 aT
49.41
Plokk 119 aT
ep
kattepinnas
tt
49.39
ka
45.17
Plokk 80 aT PA-24 0,3
45.82
45.88 51.41
kat
t
46.11 49.55
ep
ladu 45.14 45.94
49,48 5,7
51.38
43,48 8,0 51.61 49.35
kattep
45.90
45.96 35,48 46.86 52.13
Kaardileht nr 6334 Tallinn
I
47.22
49.21
I
45.85 49.28
49.39
50.52 46.85
Tammemäe IV liivakarjäär
PA-27-03 45.84
46.33
51.51
1,0 PA-28-03 46.28 48.92
47,85 0,3 45.86 49.06 49.19
47.47
47.48 50,52
kattep 46.78 46.38 49.20 Arvele võetava ala
45,75 1,1 45.81 6,5 46.03 45.86
38,65 7,1 45.49 43,72
45.72 48.86 71801:001:0982 ja ploki 149 aT
49.67
3,2 46.09 46.01
46.39
40,52 45.78 45.83
46.33 48.81
Männiku harjutusväli piiripunktide koordinaadid
46.29 45.95 49.17
kat 45.81
tep 46.43
47.58
46.06 71801:001:0982 49.14
kattepinnas 45.46 ladu 45.80 45.90 49.01 46.13
45.66 Männiku harjutusvälikattep 45.98 46.34
46.45
45.81
49.41 45.93 45.92 45.93 49.14
Nr X Y
kattep
ep
46.00
45.63 ladu 46.43
Tammemäe III liivakarjäär 46.56
t
46.56
46.04 48.73
1 6 575 366,07 540 039,31
t
45.81 45.98
ka
45.90 46.77 46.16
46.17 49.33 45.81 I
II 46.86
49.48 46.05
46.02 ladu
46.54
0,3 46.08 2 6 575 361,48 540 058,75
Tammemäe V 45.43
49.77 48.81 46.30
46.39
6 575 400 47.59 45.94
45.94 5,745.97 47.08 46.29
liivakarjäär 45.86 46.25 49.45 49.13
46.34 45.87
45.94
45.93
46.04 45.90
49.56 3 6 575 350,06 540 090,03
46.59 PA-208 3,0
46.52 46.35 45.68
45.70 46.38 46.26
46.38
46.09
45.93 45.89
46.01
45.97
4 6 575 364,30 540 155,08
TP 47.96
45.93 48,88
8 Ladu 46.11 46.33
46.15
0,5
1
49.22
2
47.29
46.44
4 46.40
Plokk 85 aT 45.90
42,88 46.31
46.09
PA-22-03
4,8
5 6 575 358,51 540 231,70
Tammemäe liivakarjäär 49.36 45.91
45.83 5 6 46.27 46.28
39,88 45.84
45.90 46.11 46.16
48,91
46.30
3,2 6 6 575 361,32 540 342,10
71801:001:0032 45.80 3 46.00
46.06 45.42
45.40 45.86
45.89 45.88 45.91
45.45
9 45.93
43,61
44.84
Ladu 45.43 45.89
44.97
45.18 45.92 7 6 575 330,20 540 486,58
39
45.45 45.47
45.44 45.90 45.89 43.73 40,41
45.45
PA-29-03 0,3 PA-206 45.89 45.45 Ladu
36
45.67 45.42 44.79 45.90
Ladu
Ladu 45.40 45.97
44.09 44.08
8 6 575 369,92 540 560,23
7
37
43.65
44.77
45.4049,71 4,6 45.39 48,90 0,5 45.89 45.93
44.55
45.88
45.93
45.94 46.09
44.19 44.82 44.07 44.57
49.48
44,81 42,40 6,0 44.72
44.91 45.50 46.16 9 6 575 352,88 540 628,25
36
5,2 44.83 45.48 45.88
37
45.43 44.10
45.51
35,40 45.55 44.85
23 45.46 43.77 45.93
aT
44.86 43.63
44.77
39,61
45.67 43.97 7,0 45.43 44.51 44.93 46.63
43.64 47.09 46.13
10 6 575 273,60 540 704,71
TP 44.90 45.54 45.67
38
44.75 45.60 45.40 45.48
45.22 45.44 48.94
45.56 44.08 43.77 45.92
43.67 44.02 45.76
43.67
39 45.98 11 6 575 261,93 540 849,56
7
45.44 45.66
kuur 44.69 44.33 45.62 45.87 45.43 43.86 44.09 45.95
46.71
44.76 45.79
11
45.54 44.95 45.22
12 6 575 205,58 540 907,50
45.01
44.89 44.65 Plokk 85 aT
43.76
45.60
45.56
45.63 Ladu
45.71
45.80 45.70 43.63
47.10
45.89
46.01
47.26
46.12
45.42
13 6 575 205,06 540 715,11
40
22
39
44.55 46.16
49.39
Plokk 154 aT
ak
44.93 45.88
PA-27
k
45.56 45.45 Männiku polügoon
sooj
44.84 44.71 44.40 45.59 45.84 45.68
44.75 49.11
45.60 45.56
10 14 6 575 205,58 540 701,90
ok
45.65 46.88
48,83 45.09 44.20
45.95 45.67 45.78
44.35
45.89
71801:001:0983
45.56 45.63 45.88 46.37
45.72 46.97 46.04
45,33 15 6 575 219,81 540 554,60
Pl
45.49
0,5 45.42 Ladu 46.86 45.86 46.38
38,83
3,0 kaal
45.07 45.40 45.38
37
45.59
45.62
45.59 46.73
45.76 45.14 45.69
46.31 46.55 43.94 46.29
Ladu
46.05 11
49.18 45.89 Ladu
3 45.73
46.41 46.27
44.10
44.14
45.67
45.92
45.44
16 6 575 245,30 540 415,74
0,4
I 45.70 8
6,5 45.61
39
44.64 45.72 45.76
45.12
45.63
45.63
46.43 Ladu 45.77 45.93
45.70 44.78 45.12
40 48.30
17 6 575 242,32 540 308,17
TP 45.45
46.04 45.72
45.59
45.55 46.45
44.82 47.19 46.17
1,9
Ladu 45.45
21
40
45.45 45.76 45.24
39
45.42 38
45.75
6,4
'
I 18 6 575 219,81 540 214,66
39
45.40 45.07 45.99 45.46
45.40 46.50 45.66 46.12 46.23
45.52
44.72 45.78
PA-23-03
46.12 45.91 45.69 44.68
48.33 45.92 45.59
44.25 0,5
45.82 44.96
48,65 19 6 575 208,39 540 112,71
Plokk 86 aT 45.83 45.93
17
45.88 46.39
16 45.65 44.13
45.44 45.63
39
46.06 45.84 45.97 44.86 45.59
45.61 45.95 45.90 43.94 45.45 5,0 45.70 46,35
46.15
45.95
45.86
45.96 44.76 45.45
45.92
45.44 48.46
20 6 575 225,44 540 053,13
46.01 45.14
45.71 46.53 45.89
45.95 45.95
44.30 44.22 5,5 45.45 45.29 39,95
40
44.61
45.97 0,5 46.04 PA-209
44.16
43.91 44.23
44.00
46.43
21 6 575 237,49 540 019,62
Tammemäe
20 45.98 45.80
18 45.98
45.87 45.84 45.87Plokk 85 aT 46.11
PA-214
5,0 15
45.98
48,37
45.48 45.13 44.91 44.89 45.06
45.46
45.01 45.46
45.58 45.93
46.40
12
48.67 45.95 46.12
46.47
46.02
48,38 45.91
45.95 45.95
42,37
45.91 22 6 575 298,92 540 036,08
45.98 45.91 45.83 46.21
6 575 200 uuringuruum 45.84 45.93
46.03 42,88 2,5
45.95
49.15
45.87
19 45.82
48.41
45.67
45.69
45.96 45.92
45.93 45.95 40,38 45.97
45.93 45.92
46.56 46.33
37,37
14
45.88
13
45.88
47.42
45.95
48.39
47.01
48.50
23 6 575 327,22 540 039,22
47.34 47.77 48.09
48.72 45.91 45.80 48.21 47.89 47.55 47.72
47.31 48.13 47.84 47.80
48.29 47.30
Viimsi metskond 16
71801:001:0130 47.78
47.91
49.41
48.38
47.75
Viimsi metskond. maatükk nr 16
71801:001:0130 48.01
48.26
0,3 Pindala 9,47 ha
47.83
kattepinnas 1,9
48.09
PA-30-03 kattepinnas 48.05 0,9 kattepinnas 48.51
0,4 4,4
48,64 kattepinnas 5,8
PA-26-03 0,3 PA-25-03 PA-24-03
48,79 2,8
45,54 2,7 47.97
48,32
0,7
48.50
48,72
I
II
'
39,24 6,3
45,69 41,62 46,52
3,6
42,09 40,92 II 42,12 Märkused:
'
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
11 Tallinna ringtee
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 28.11. - 30.11.2018. a.
71801:003:0294
4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.01.2019. a);
- Keskkonnaregistri Tallinna-Saku maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid
(seisuga 06.11.2019. a);
- Tammemäe III liivakarjääri markšeiderimõõdistuse mäetööde plaani seisuga 30.11.2018. a.
6. Plokk 149 asub ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 85 lamamis.
7. Kogu arvele võetav ala kattub riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja ja selle piiranguvööndiga.
8. Kogu arvele võetav ala kattub Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga.
6 575 000
9. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
539 800
540 000
540 200
540 400
540 600
540 800
541 000
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 1/2
Tallinna-Saku liivamaardöa Topograafiline ja varu Mõõtkava
Saku vald, Harju maakond arvutuse plaan 1:2000
0 50 m 100 m 200 m
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 03.03.2020
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Helis Vahtra Töö nr 20/2876
Maa-amet
Mustamäe tee 51
10621 Tallinn Meie: 03.03.2020 T800-1/8434
Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe III liivakarjääri lamamis täiendava varu arvele
võtmise seletuskiri
Esitame Maa-ametile läbivaatamiseks töö „Tallinna-Saku liivamaardla täiendava
aktiivse tarbevaru arvele võtmise seletuskiri Tammemäe III liivakarjääri lamamis (varu
seisuga 01.01.2020)“.
Täiendava varu arvele võtmise töö on tehtud vastavalt esitatud tellimusele. Saadud
tulemustega oleme tutvunud ja need rahuldavad meid. Palume maavaravaru registrikande
muutmisel aluseks võtta seletuskirjas esitatud tulemused.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Malm
Maavarade valdkonna juht
AS TREV-2 Grupp
Lisa: Tallinna-Saku liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele võtmise seletuskiri
Tammemäe III liivakarjääri lamamis (varu seisuga 01.01.2020), 1 eks.
Epp Kuslap Teie 30.01.2020
OÜ Inseneribüroo STEIGER
[email protected] Meie 02.03.2020 nr 12-3/20/417
Kooskõlastus
Austatud Epp Kuslap
Osaühing Inseneribüroo STEIGER esitas Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks Tallinna-
Saku liivamaardla Tammemäe III liivakarjääri lamamis varu suuruse, et võtta arvele täiendav
varu, ning loa hilisemaks kaevandamiseks. Arvele võetava ala pindala on 9,47 ha ning
kinnitatava varu suurus on 483 000 m3.
Tammemäe III liivakarjäär, mille mäeeraldise pindala on 33,40 ha ja teenindusmaa pindala on
42,21 ha, asub riigikaitselise ehitise Männiku harjutusväli maa-alal.
Männiku harjutusvälja arendusprogrammi järgi ei ole kavandatud arvele võteavale alale ehitisi
ega taktika- või maastikusõiduala.
Kaitseministeeriumi hinnangul ei vähenda kavandatav tegevus riigikaitselise ehitise Männiku
harjutusvälja töövõimet ning sellest tulenevalt kooskõlastab varude kinnitamise. Samas peame
vajalikuks märkida, et käesolevat vastust ei saa käsitleda kaevandamise loa kooskõlastamisena.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Magnus-Valdemar Saar
Kaitseinvesteeringute osakonna juhataja
asetäitja
Sten-Patrick Kreek 7170028
[email protected]
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
Epp Kuslap Teie 30.01.2020
OÜ Inseneribüroo STEIGER
[email protected] Meie 02.03.2020 nr 12-3/20/417
Kooskõlastus
Austatud Epp Kuslap
Osaühing Inseneribüroo STEIGER esitas Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks Tallinna-
Saku liivamaardla Tammemäe III liivakarjääri lamamis varu suuruse, et võtta arvele täiendav
varu, ning loa hilisemaks kaevandamiseks. Arvele võetava ala pindala on 9,47 ha ning
kinnitatava varu suurus on 483 000 m3.
Tammemäe III liivakarjäär, mille mäeeraldise pindala on 33,40 ha ja teenindusmaa pindala on
42,21 ha, asub riigikaitselise ehitise Männiku harjutusväli maa-alal.
Männiku harjutusvälja arendusprogrammi järgi ei ole kavandatud arvele võteavale alale ehitisi
ega taktika- või maastikusõiduala.
Kaitseministeeriumi hinnangul ei vähenda kavandatav tegevus riigikaitselise ehitise Männiku
harjutusvälja töövõimet ning sellest tulenevalt kooskõlastab varude kinnitamise. Samas peame
vajalikuks märkida, et käesolevat vastust ei saa käsitleda kaevandamise loa kooskõlastamisena.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Magnus-Valdemar Saar
Kaitseinvesteeringute osakonna juhataja
asetäitja
Sten-Patrick Kreek 7170028
[email protected]
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
OÜ Järva Paas
Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2
taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku liivamaardlas kavandatava
liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
I köide
Töö nr 04/0022
Tallinn 2004
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 2
Kinnitas:
Marina Vaganova ..............................
Juhataja
Keskkonnamõju hindasid:
Arvi Toomik ..............................
Tehnikakandidaat
(litsents KMH 0023, 09.04.2001)
Erki Niitlaan ..............................
Tehnika teaduste bakalaureus
Caspar Rüütel ..............................
Assistent
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 3
SISUKORD
1. SISU KOKKUVÕTE .................................................................................................... 5
2. SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 6
2.1 Keskkonnamõju hindamise osalised ........................................................................ 6
2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine .................. 6
2.3 Kasutatud infoallikad ............................................................................................... 7
3. ARENDAJA KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ............ 9
3.1 Liiva kaevandamise põhjused ja vajadus Tallinn – Saku liivamaardlas .................. 9
3.2 Tegevuse vastavus keskkonnakaitsealastele õigusaktidele, olemasolevatele
planeeringutele ja arengukavadele ................................................................................. 9
4. KESKKONNA KIRJELDUS RAJATAVATE KARJÄÄRIDE ÜMBRUSES ..... 11
4.1 Kavandatavate karjääride asukoht, maakasutus ja omand, asustus ja infrastruktuur
...................................................................................................................................... 11
4.2 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused, maastik, kliima ........................ 11
4.2.1 Geoloogilised tingimused ja maavara varud ................................................ 11
4.2.2 Hüdrogeoloogilised tingimused.................................................................... 13
4.2.3 Maastik ja kliima, kaitstavad loodusobjektid, taimestik ja loomastik.......... 14
5. KAVANDATAV TEGEVUS MÄEERALDISTEL, VÕIMALIKUD TEGEVUSE
ALTERNATIIVID.......................................................................................................... 16
5.1 Kasutatav tehnoloogia ............................................................................................ 16
5.2 Maavara otstarbekast kasutamisest ........................................................................ 17
5.3 Kaevandamisjärgse maastiku kujundamine (rekultiveerimine) ............................. 18
5.4 ALTERNATIIVNE VÕIMALUS LIIVA KAEVANDAMISEKS ....................... 19
6. LIIVA KAEVANDAMISEST JA SELLEGA KAASNEVATEST
TEGEVUSTEST TULENEVATE KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE ........... 20
6.1 Kaevandamise mõju pinna ja põhjavee tasemele ning kvaliteedile ....................... 20
6.2 Tootmisprotsessidest põhjustatud müra ja tolmu emissioon, selle vastavus
normidele...................................................................................................................... 20
6.2.1 Müra.............................................................................................................. 20
6.2.2 Tolm.............................................................................................................. 21
6.3 Võimalikud jäätmed seoses liiva kaevandamisega ................................................ 22
6.4 Võimalikud pinnasereostused, keskkonnavariid .................................................... 22
6.5 Mõju maastikule kaevandamise ajal ja selle järel, mõjud infrastruktuurile........... 23
6.6 Mõju taimestikule ja loomastikule, kaitstavatele loodusobjektidele (s.h Männiku
rabale) ja rohelisele võrgustikule ................................................................................. 24
6.7 Mõju elanikkonnale................................................................................................ 24
6.8 Negatiivsete mõjude leevendamise võimalused, meetmete efektiivsus................. 25
6.9 Hindamiskriteeriumide valik ja oluliste mõjutegurite määramine. Alternatiivsete
tegevuste võrdlus. Võrdluse metoodika ....................................................................... 25
6.10 Saasteloa vajadus.................................................................................................. 28
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 4
7. KESKKONNASEISUNDI JÄLGIMINE, VAJADUS JA SUUNAD.
SOOVITUSED PÕHJAVEE SEISUNDI, MÜRA JA TOLMU SEIREKS
MÄETÖÖDE AJAL ....................................................................................................... 30
8. ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE PROTSESSIST JA
AVALIKUSTAMISEST................................................................................................. 31
9. KOKKUVÕTE (JA KOONDHINNANG), SOOVITUSED EDASISEKS
TEGEVUSEKS. .............................................................................................................. 32
10. KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................ 34
11. TEKSTILISAD .......................................... ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED.
1. AS Baltifalt maavara kaevandamise loa taotlus........Error! Bookmark not defined.
2. OÜ C.B.A. maavara kaevandamise loa taotlus .........Error! Bookmark not defined.
3. AS Kiirkandur maavara kaevandamise loa taotlus ...Error! Bookmark not defined.
4. AS Teede REV-2 maavara kaevandamise loa taotlus............. Error! Bookmark not
defined.
5. Keskkonnamemorandumi A-osa ...............................Error! Bookmark not defined.
6. Keskkonnaministeeriumi 06.07.2004. a kiri nr 13-3-1/3584-4,
keskkonnamemorandumi B-osa ....................................Error! Bookmark not defined.
7. Keskkonnamõju hindamise algatamise ja programmi avaliku arutelu kuulutus
.......................................................................................Error! Bookmark not defined.
8. Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu protokoll.Error! Bookmark
not defined.
9. Harjumaa Keskkonnateenistuse 23.09.2004. a kiri nr 30-12-1/3473-2............. Error!
Bookmark not defined.
10. Keskkonnamõju hindamise programm....................Error! Bookmark not defined.
11. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi 29.09.2004. a kiri nr 597 ...... Error!
Bookmark not defined.
12. AS Tallinna Vesi Männiku karjääri vee analüüside protokoll VL-320-04 ..... Error!
Bookmark not defined.
13. Keskkonnamõju hindamise avaliku arutelu kuulutus............ Error! Bookmark not
defined.
14. Keskkonnamõju hindamise avaliku arutelu protokoll........... Error! Bookmark not
defined.
15. Saku Vallavalitsuse 22.12.2004. a arvamus karjääride avamine kohta .......... Error!
Bookmark not defined.
16. Harjumaa Keskkonnateenistuse 19.01.2004. a kiri nr 30-12-1/5252-2........... Error!
Bookmark not defined.
17. Vastused keskkonnamõju hindamise avalikustamise ja heakskiitmise käigus
esitatud seisukohtadele..................................................Error! Bookmark not defined.
18. Harjumaa Keskkonnateenistuse 01.03.2005 a kiri nr 30-12-1/5252-4
keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise kohta............ Error! Bookmark not
defined.
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 5
1. SISU KOKKUVÕTE
Keskkonnamõju hinnati neljal mäeeraldisel, mis asuvad Tallinn-Saku liivamaardlas
Harjumaal, Saku vallas. Kavandatavate karjääride Liivalaia III, Liivalaia IV, Tammemäe
III ja Tammemäe IV eesmärgiks on kaevandada ehitusliiva teede ehituseks ja remondiks,
asfaltbetooni segude valmistamiseks ja valikuliselt ehitusmördi valmistamiseks ning maa-
ainest täiteliivaks. Kahe taotleja AS Baltifalt ja AS Teede REV-2 olemasolevates
karjäärides on liivavarud lõpukorral. OÜ C.B.A. ja AS Kiirkandur ei oma veel piirkonnas
karjääre. Liiva vajadus Tallinnas ja Harjumaal on jätkuvalt suur. Nelja taotletava karjääri
kogupindala on 109,44 ha, kus kokku on ehitusliiva aktiivset tarbevaru 5817 tuh m3,
reservvaru 568 tuh m3 ja maa-ainest 1 372 tuh m3. Mäeeraldised asuvad riigimaal, mille
maakasutamise sihtotstarve on riigikaitsemaa.
Aruandes käsitletavad liivakaevandamisega seotud keskkonnaprobleemid on vastavuses
Harjumaa Keskkonnateenistuse 23.09.2004 a kinnitatud keskkonnamõjude hindamise
programmile. Keskkonnamõju hinnati vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonna
auditeerimise seadusele. Keskkonnamõjude hindamise aruanne koosneb 10 peatükist, 12
tekstilisast ja 11 graafilisest lisast ning ülesehituselt vastab keskkonnaministri
31.01.2002. a määrusega nr 4 kinnitatud keskkonnamõju hindamise aruandele esitatavad
täpsustatud nõuded toodud juhistele. Aruande üheksandas peatükis on toodud hindamise
kokkuvõte ja ettepanekud edasiseks tegevuseks.
Nelja kavandatava liivakarjääri tegevusest põhjustatavate võimalike keskkonnamõjude
analüüsimisega selgitati välja need tegurid, mis võisid mõjutada keskkonda
karjääriväljadel ja nende lähiümbruses. Need tegurid on:
- oluline maastiku reljeefi ja üldilme muutumine;
- karjääri tööprotsessidest põhjustatud mõju (müra, tolm), mis jääb põhiliselt karjääride
territooriumi sisse.
Karjääride projekteerimisel ja töötamise ajal soovitatakse ette näha lühidalt järgmist:
- tootmisprotsesside käigus näha ette tolmu tõkestamine transporditeedel kuival
aastaajal, liikluskoormuse kasvu vähendamiseks Männiku teel avada karjääride
väljaveo tee teine suund Tallinna ringteele;
- kaevandamisjärgse maastiku kujundamisel arvestada nõuetega, mis kehtivad
kaitseväe harjutusväljakule;
- kaevandatud maastiku rekultiveerimisel pidada silmas võimalust loomastiku
liikumiseks ja ala taastumiseks rohevõrgustiku. Liivalaia III ja Liivalaia IV
karjäärides kaevandada liivavarude veepealne osa ja jätta tervikud (saared)
maastikukujundamise otsatarbeks;
- perioodiliselt kontrollida Kvaternaari põhjaveekihi veetaset Tammemäe III
mäeeraldisel.
Liivalaia III, Liivalaia IV, Tammemäe III ja Tammemäe IV mäeeraldistel on võimalik
liiva kaevandada nii, et keskkonnamõjud on normatiivide piires, s.o väheolulised kui
rakendada eelpool loetletud meetmeid.
AS-il Baltifalt, OÜ-l C.B.A., AS-l Kiirkandur ega AS-il Teede REV-2 ei ole liiva
kaevandamiseks vaja välisõhu saasteluba, vee erikasutusluba ega jäätmeluba
eelpoolnimetatud karjääriväljadel.
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 6
2. SISSEJUHATUS
2.1 Keskkonnamõju hindamise osalised
Arendajad:
AS Baltifalt, registrikood 10217746, aadress Väo tee 30, Rae vald, 75303 Harjumaa.
Majandustegevuse registri registreering mäetööde tegemiseks nr KA00095,
registreerimise kuupäev 14.04.2004. Kontaktisik: Tõnu Elme, tel 634 9400.
OÜ C.B.A., registrikood 10495273; aadress Valdeku 109H, 11215 Tallinn.
Majandustegevuse registri registreering mäetööde tegemiseks nr KA00088,
registreerimise kuupäev 13.04.2004. Kontaktisik: Aleksei Bari, tel 654 6546.
AS Kiirkandur, registrikood 10111516, aadress Hüübi tn 3, 13246 Tallinn.
Majandustegevuse registri registreering mäetööde tegemiseks nr KKA000034,
registreerimise kuupäev 20.05.2004. Kontaktisik: Tiit Ploom, tel 687 0388.
AS Teede REV – 2, registrikood 10047362, aadress Pärnu mnt 463, 10917 Tallinn.
Majandustegevuse registri registreering mäetööde tegemiseks nr KA00072,
registreerimise kuupäev 24.03.2004. Kontaktisik: Ivo Tarn, tel 679 8144.
Otsustaja:
Keskkonnaministeerium; aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn. Kontaktisik Irma
Pakkonen, tel 626 2974.
Järelevalve teostaja:
Harjumaa Keskkonnateenistus; aadress Viljandi mnt. 16, 11216 Tallinn. Kontaktisik:
Karin Tibar tel 672 2496.
Ekspert:
OÜ Järva Paas, regitrikood 10756408, aadress: Pärnu mnt 463, 10917 Tallinn, tel 679
7192, Keskkonnamõju hindamise vastutav spetsialist Arvi Toomik, litsents KMH 0023,
09.04.2001. Kontaktisik Erki Niitlaan, tel 679 7192.
Asjast huvitatud isikute ringi kuuluvad AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS
Teede REV–2 (edaspidi - ARENDAJAD), Saku Vallavalitsus, Saku valla elanikud,
Harjumaa Keskkonnateenistus, Keskkonnainspektsioon ja Kaitseministeerium.
2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine
Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatas Keskkonnaministeerium lähtudes
arendajate maavara kaevandamise loa taotlustele (lisa 1-4) lisatud ühisest
keskkonnamemorandumi A-osast (lisa 5) (sisaldab ülevaadet kavandatava tegevuse
eesmärkidest, ulatustest, tegevust iseloomustavatest näitajatest ja KMH tegemiseks
valikest andmetest) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse § 4
lõike 1, § 6 lõike 26 ja § 11 lõike 2 alusel, oma 06.07.2004. a kirjaga nr 13-3-1/3584-4
(lisa 6). Selles põhjendatakse KMH vajadust tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnauditeerimise seadusest, mille kohaselt kavandatav tegevus on olulise
keskkonnamõjuga. Täiendavate uuringute tegemist geoloogiliste ja mäetehniliste
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 7
tingimuste ning keskkonnatingimuste selgitamiseks ei peeta vajalikuks. KMH
algatamisest teavitati ametlikus teadaandes Ametlikud Teadaanded 19.07.2004. a (lisa 7).
Pärast KMH algatamist toimus 11.-26. augustini programmi eelnõu avalik väljapanek
Keskkonnaministeeriumis. 26. augustil 2004. a korraldasid arendajad KMH programmi
avaliku arutelu mis protokolliti (lisa 8). Avalikustamise tulemusena täiendatud ja
parandatud KMH programmi (lisa 9) kinnitas Harjumaa Keskkonnateenistus
23.09.2004. a kirjaga nr 30-12-1/3473-2 (lisa 10).
Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtuti keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnaauditeerimise seadusest, keskkonnaministri 31.01.2001. a määrusest nr 4
keskkonnamõju hindamise aruandele esitatavatest täpsustatud nõuded (RTL 2001, 20,
274) / 19 / ning kinnitatud programmist.
2.3 Kasutatud infoallikad
Keskkonnamõju hindamisel põhilisteks infoallikateks olid:
- arendajate esitatud maavara kaevandamise loa taotlused; ülevaade andmetest on
toodud tabelis 2.1.
- arendajate ja Keskkonnaministeeriumi koostatud keskkonnamemorandum;
- Põhjavee seisund 1997 – 98. aastatel. Eesti Geoloogiakeskuse väljaanne. Tallinn
1999 / 1 /
- Männiku järvistu (Raku ja Männiku järved) veeressursi säilitamiseks vajalikud
uuringud, AS Maves aruanne. Vastutav täitja M. Metsur, Tallinn, juuni 2004 / 2 /.
- Kaitseministeeriumi suuliselt edastatud andmed.
Kasutatud dokumentide ja infoallikate täielik loetelu on esitatud käesoleva aruande
peatükis 10. Aruande tekstis on tehtud viited vastavatele infoallikatele.
Mäeeraldis
Andmed1
Liivalaia III Liivalaia IV Tammemäe III Tammemäe IV
1 2 3 4 5
AS AS Teede
Arendaja OÜ C.B.A. AS Baltifalt
Kiirkandur REV - 2
Taotluse esita-
10.03.2004 14.01.2004 26.03.2004 07.01.2004
mise kuupäev
Riigimaa, katastriüksus “Männiku polügoon”
Maaomand
71801:001:0470, 1237 ha
Mäeeraldise
10,00 27,87 40,30 31,27
pindala, ha
Ressurss, tuh m3, Ta-1625,
2
ehitusliiv Ta 821 Ra3-568 Ta 2026 Ta 1345
maa-aines - 1372 - -
Aasta toodang,
50 - 200 20 - 145 40 - 120 25 - 150
tuh m3
1
Tabelis toodud andmed on esitatud vastavalt sellele kuidas nad on toodud maavara kaevandamise loa
taotlustes, mitte lähtudes parimast võimaliust või realiseeritavast lahendusest
2
Ta – aktiivne tarbevaru
3
Ra – aktiivne reservvaru
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 8
1 2 3 4 5
Liiva 1. Veetaseme pealt ekskavaatoriga
kaevandamine 2. Veetaseme alt pinnasepumbaga või draglainiga
Kattekihi paksus,
0,3 – 0,5 0,2 – 0,8 0,3 – 1,0 0,3 – 1,2
m
Ehitusliiva
7 – 9,2 3,5 – 10,7 6,3 – 14,4 7,2 – 13,5
paksus, m
Maa-ainese
- 3,3 – 7,8 - -
paksus, m
Lamam aleuriit4 aleuriit aleuriit aleuriit
Veetaseme abs
44,5 45,2 – 46,1 45,0 – 45,5
kõrgus, m
Kaevandamis-
veekogu veekogu veekogu veekogu
järgne maastik
Piirangud
tegevuse ei ei ei ei
asukohas
Keskkonnamõju:
ei ei ei ei
- õhusaaste
- vee tarbimine ei ei ei ei
- heitvee
ei ei ei ei
ärajuhtimine
- vee reostamine ei ei (meh.hõljum) ei ei
- kuivendus ei ei ei ei
- jäätmed ei ei ei ei
- pinnasereostus ei ei ei ei
- põhjavee reostus ei ei ei ei
- mõju maastikule ja ja ja ja
- müra, dB 45 50 45 45
- ohtlikud ained ei ei ei ei
- riskid, avariid ei ei ei ei
Tabel 2.1 Nelja mäeeraldise lühiiseloomustus maavara kaevandamise lubade taotluste ja
keskkonnamemorandumite andmete alusel
4
Aleuriit – purdsete osakeste läbimõõduga 0,01 – 0,1 mm
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 9
3. ARENDAJA KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA
VAJADUS
3.1 Liiva kaevandamise põhjused ja vajadus Tallinn – Saku liivamaardlas
AS Baltifalt tegeleb teede ehitusega ja taotleb Tammemäe IV mäeeraldist, kuna Liivalaia
karjääris on ehitusliiva varu praktiliselt ammendatud ja Liivalaia II karjääris on
veepealsed varud lõpukorral. Taotletava mäeeraldise liivad sobivad asfaltbetooni segude
valmistamiseks ja puisteliivana kasutamiseks. Valikuliselt saab liivast valmistada ka
ehitusmörte.
OÜ C.B.A. tegeleb teede ehituse ja pinnasetöödega ning taotleb Liivalaia III mäeeraldist,
et liiva kasutada teede ehituseks, remondiks ja asfaltbetooni segudeks. Seni on OÜ
C.B.A. kaevandanud liiva alltöövõtu korras AS Baltifalt Valdeku liivakarjääris, mille
varud on ammendunud.
AS Kiirkandur taotleb Liivalaia IV mäeeraldist, et laiendada oma äritegevust. Arendaja
on spetsialiseerunud liiva ja kruusa kaevandamisele ja turustamisele omades karjääre
teistes Eesti piirkondades.
AS Teede REV-2 taotleb Tammemäe III mäeeraldist, et kaevandada liiva ehitustele ja
teede remondiks. Ettevõte tegeleb teede ehitusega, taotletaval mäeeraldisel olevad liivad
sobivad asfaltbetooni segude valmistamiseks ja puisteliivana kasutamiseks, valikuliselt
ka ehitusmördiks. Olemasolevas Tammemäe II karjääris on liiva varud lõpukorral.
Kõigi nelja ettevõtte tegevus on seotud teede ehituse ja remondiga ning tegevuse
jätkamiseks on vajalik taotleda uusi varusid, kuna olemasolevad varud puuduvad või on
lõpukorral. Kõik arendajad taotlevad maavara kaevandamise luba peamiselt ettevõtte
enda liivavajaduse rahuldamiseks.
3.2 Tegevuse vastavus keskkonnakaitsealastele õigusaktidele, olemasolevatele
planeeringutele ja arengukavadele
Arendajad esitasid Keskkonnaministeeriumile (tabel 2.1) keskkonnaministri
01.02.1995. a määrusega nr 3 kinnitatud maavara kaevandamise loa taotlemise ja
väljaandmise korrale (RTL 1995, 14, 0; 1997, 107, 640; 2000, 37, 516; 2001, 84, 1151;
2002, 116, 1678) / 15 / vastavad maavara kaevandamise loa taotlused (lisa 1-4).
OÜ C.B.A. ja AS Baltifalt taotletavad kaevandamisluba kümneks aastaks, AS Kiirkandur
ja AS Teede REV-2 kahekümne viieks aastaks.
Kaevandamisloa taotlused on avalikustatud vastavalt maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87,
1488; 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005;
1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2000, 54, 348; 102, 670; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387;
2003, 20, 118; 2004, 17, 126; 38, 258) / 14 / § 27 nõuetele, taotlustega on võimalik
tutvuda Keskkonnaministeeriumis.
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 on registreeritud
Majandustegevuse registris maavara kaevandajatena (peatükk 2.1).
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 10
1993. a koostatud Saku valla üldplaneeringu / 16 / kohaselt oli kavandatavate karjääride
asukohta ette nähtud võimalus uuteks spordirajatisteks. Praegu on koostamisel uus valla
üldplaneering, mille järgi kavandatakse Tallinna ringtee ja Saku maantee ristmiku
kirdenurka kaitsemetsa ribad (graafiline lisa 10). Rajatavate karjääride ala kuulub
erirežiimiga alade hulka ja on Kaitseministeeriumi kasutada. Vastavalt Harju maavanema
11.02.2003. a korraldusega nr 356-k kinnitatud Harju maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringule “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” / 17 / jääb
kavandatavate liivakarjääride ala Tallinna rohelise vööndi sisse, vahetult piiri äärde
rohelise võrgustiku tuumalana. Arvestades eelpoolnimetatud planeeringutest tulenevaid
tingimusi, peab liivakarjääride rajamine ja töötamine olema korraldatud selliselt, et
keskkonnamõjud oleksid minimaalsed ja mäetööde lõpetamise järel (pärast
rekultiveerimist) oleks maastik sobiv puhkealaks ja rohelise võrgustiku tuumalaks.
Samas on eelnimetatud planeeringud vastuolus maavaldaja Kaitseministeeriumi tegevuse
ja kavatsustega vaadeldaval alal. Seda piirkonda kasutab kaitsevägi õppuste
läbiviimiseks. Selleks on ettenähtud NATO standarditele vastava harjutusväljaku
rajamine koos laskepaikadega jalaväe õppuste korraldamiseks. Laskepaikadele on
kaitseväe juhataja 30.01.1998. a käskkirjaga nr 37 / 20 / kehtestatud ohutsoon, kus
õppuste ajal on liikumine keelatud. Ohutsoon katab suurema osa Männiku rabast, ulatub
Männiku ja Raku järvedeni, kuid ei ulatu kavandatavate karjääride territooriumile
(graafiline lisa 10). Pärast mäetööde lõpetamist peab maastik vastama kaitseväe
vajadustele ja tingimustele, kuna karjutusväljaku rajamine seab tingimused ka maastikule
pärast liiva kaevandamist. Lähtudes Kaitseministeeriumi vajadustest ei ole lubatud
kujundada veekogusid Liivalaia III ja Liivalaia IV mäeeraldistele vaid seal tuleb jätta
karjääride põhja kõrguseks pärast maavara kaevandamist 0,5 m põhjavee tasemest
(taotlused on algselt esitatud kogu varu väljamiseks). Tammemäe III ja Tammemäe IV
karjääris on lubatud osaliselt kaevandada kuni maavara lamamini, vastavalt on nendel
aladel ettevõtted esitanud ka oma maavara kaevandamise loa taotlused. Samas on seatud
tingimuseks, et mäeeraldiste territooriumite pindalast ligikaudu 10% peab jääma
kaevandamata, säilima praegusel loodulikul kujule (nimetatud detailid täpsustati
nõupidamisel Kaitseministeeriumis, kus viibisid Kaitseministeeriumist Nele Veski ja
Kaitsejõudude peastaabist Kristjan Õim ning OÜ-st Järva Paas Arvi Toomik ja Erki
Niitlaan). Liivalaia karjääride puhul on selleks projekteerimisel vaja ette näha vastavad
tervikud. Tammemäe karjäärides on selle tingimusega taotluste koostamisel arvestatud.
Rajatava AS Talter karjääri, mis paikneb paralleelselt Liivalaia III taotletava
mäeeraldisega, keskkonnamõju hindamise käigus soovitati karjääri lõunaossa jätta 50 m
laiune metsariba, et tagada ala läbiva rohekoridori toimimine / 25 /. Sellest tulenevalt on
soovitav eespool nimetatud Liivalaia III ja Liivalaia IV karjääri 10% ulatuses
kaevandamata jäetavad alad koondada Liivalaia IV mäeeraldise lõunapiirile, et
samamoodi tagada rohekoridori parem toimimine.
Kuna Liivalaia III karjääri kirdepiir ühtib Männiku järvega, siis kaevandamise käigus on
vaja tagada selle 4 m kallasraja toimimine. Eraldi hoideterviku jätmine sellele ei ole
otstarbekas, kuid mäetööd kallasraja tsoonis tuleb läbi viia võimalikult lühikesel perioodil
(soovitavalt vara kevadel või hilissügisel, kui piirkonnas liigub vähem inimesi) ja
kaevandamisel tuleb arvestada, et rekultiveerimise käigus on kallasrada vaja koheselt
taastada.
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 11
4. KESKKONNA KIRJELDUS RAJATAVATE KARJÄÄRIDE
ÜMBRUSES
4.1 Kavandatavate karjääride asukoht, maakasutus ja omand, asustus ja
infrastruktuur
Kavandatavate karjääride mäeeraldised paiknevad Harjumaal Saku vallas Männiku
liivikute järvistu ala edelaosas, Tallinna ringtee ja Männiku tee vahelisel alal (graafiline
lisa 9).
Maa
Mäeeraldise 5
Pindala, ha kasutamise Kommentaar
nimi
otstarve
Liivalaia III 10,00 riigikaitsemaa Õppepolügoon
Liivalaia IV 27,87 riigikaitsemaa Õppepolügoon
Tammemäe III 40,30 riigikaitsemaa Metsamaa, otseselt ei kasutata
Tammemäe IV 31,27 riigikaitsemaa Metsamaa, otseselt ei kasutata
Tabel 4.1 Maakasutus kavandatavate karjääride aladel
Mäeeraldistel ja nende lähiümbruses inimasustus puudub. Lähim asum jääb Liivalaia III
mäeeraldisest 0,7 km loode pool. Liivalaia III ja Liivalaia IV paiknevad 360 meetri
kaugusel Männiku teest ida pool, Tammemäe III lõunapiir on 120 m kaugusel põhjapool
Tallinna ringteed. Karjääride grupist ida poole jääb Männiku raba (graafiline lisa 9).
4.2 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused, maastik, kliima
4.2.1 Geoloogilised tingimused ja maavara varud
Tallinn-Saku liivamaardla aluspõhja moodustavad karbonaatsed Ordoviitsiumi kivimid,
millesse lõikuvad mattunud ürgorud, millest üks haru küündib Liivalaia III, Liivalaia IV
ja Tammemäe IV mäeeraldisteni. Üldine pinnakate paksus on 6 – 30 meetrit. Liivakihti
katab 10 – 20 cm paksune huumusekiht. Liivakihi all lasub 1 – 2 meetri paksune
ülipeeneteraline liiv või aleuriit. Kaevandamislubade taotluste andmetel on ehitusliiva
aktiivset tarbevaru Tammemäe III mäeeraldisel 2026 tuh m3, Tammemäe IV – 1 345tuh
m3, Liivalaia III – 821 tuh m3 ja Liivalaia IV – 1 625 tuh m3. Lisaks on viimasel
mäeeraldisel veel liiva aktiivset reservvaru 568 tuh m3 ja maa-ainest 1 372 tuh m3.
Detailsed geoloogilised läbilõiked neljal mäeeraldisel on toodud arendajate
kaevandamislubade taotlustes. Seal on näidatud mäeeraldiste ja varu piirid ning ka
põhjaveetasemed.
Mäeeraldise plaanid ja geoloogilised läbilõiked on toodud graafilistes lisades järgnevalt:
- AS Baltifalt – 1, 2;
- OÜ C.B.A. – 3, 4;
- AS Kiirkandur – 5, 6;
- AS Teede REV-2 – 7, 8.
5
Mäeeraldiste teenindusmaa pindalad langevad kokku vastavate mäeeraldiste pindaladega
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 12
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 13
4.2.2 Hüdrogeoloogilised tingimused
Üldine põhjavee olukord. Vaadeldavas piirkonnas levib viis põhjavee kompleksi, mis
asuvad Kvaternaari, Ordoviitsiumi, Kambriumi ja Vendi setetes ning Proterosoikumi
kristalsetes kivimites. Eesti Geoloogiakeskuses teostatakse pidevalt põhjavee seisundi
jälgimist ka Tallinna piirkonna põhjaveekompleksides. Tervikuna loetakse Tallinna
piirkonna probleemideks / 1 /:
- merevee intrusioon veehaarete suunas;
- alumises osas kõrgema soolsusega põhjavee tõusev liikumine veekompleksis;
- Kambrium-Vendi veekompleksi ja mattunud orgude põhjavee vastastikused seosed;
- Tallinna ja ümbruse insenerrajatiste mõju põhja- ja pinnavee seisundile;
- Veekihtidevahelised seosed veetaseme alanduslehtri süvenemise tingimustes.
Kvaternaari veekompleks. Männiku piirkonnas mõjutavad veekompleksi põhjavee taset
liiva karjäärid ja Raku tehisjärve vee pidev väljavool Ülemiste järve. Veetase
vaatluskaevus 793 (Raku, Tammetalu) oli 1998 a. keskmiselt 46,2 m abs., vaatluskaevus
759 (Männiku liivakarjäär) 42,5 m abs, ja vaatluskaevus 765 (Ülemiste) 35,9 m abs.
Põhjavee keemilises koostises muutusi ei ole fikseeritud. Tehnogeenne mõju põhjaveele
on seotud insenerirajatiste ja transpordiga. Magistraalteede ääres lumesulamisperioodil
kloriidide sisaldus suurenes 496 mg/dm3-ni (Harku järve piirkonnas). Sealsamas
piirkonnas survelises Kvaternaari veekihis oli kloriidide sisaldus ainult 29,4 mg/dm3.
Liivakarjääride töötamise seisukohast pakub peamist huvi maapinnalähedane,
Kvaternaari veekompleksi kuuluv veekiht. See veekiht on seotud liiva ja rabaturbaga,
selles kihis asuvad ka kinnitatud veevarud / 2 /. Kogu liiviku alal toitub nimetatud veekiht
sademetest. Filtratsioonivool toimub põhja, Ülemiste järve suunas ja läände, Pääsküla jõe
suunas / 2 / (graafiline lisa 11). Võimalik on põhjavee voolu kujunemine ida ja lõuna
suunas, kui seal alustatakse liiva kaevandamist. Looduslikes oludes paiknes veetase
liivades 1 – 3 m sügavusel maapinnast, praegu seoses liiva kaevandamisega lõunaosas on
seal veetase langenud 4 – 6 meetrini maapinnast / 2 /. Männiku rabas rabasetete veetase
on 0 – 1,5 m maapinnast. Liivade ja kruusade filtratsioonitugevus on sõltuvalt tera
jämedusest 2 – 40 (100) m/ööp (Eesti Geoloogiakeskus) / 1 /. Kuna Männiku järvistu
kuulub Tallinna linna veehaardesse võtab AS Tallinna Vesi regulaarselt Ülemiste järve
suubuvast trassist vee analüüse. Analüüside kohaselt vastab vee kvaliteet veehaarde
koosseisu kuuluvatele veekogusele esitatavatele nõutele ning on hea (lisa 12).
Ordoviitsiumi – Kambriumi veekompleks. Liivakarjääride piirkonnas veevõtu ega
alanduslehtrit ei ole. Tervikuna Tallinna piirkonnas veetase tõuseb aeglaselt 0,25
m/aastas / 1 /.
Kambrium-Vendi veekompleks. Põhilised veevarud asuvad rannikupiirkondades.
Veevõtu vähenemise tõttu on veetase hakanud tõusma. Nõmmel tõusis veetase 1997.
aastal 1 meetri võrra ja 1998. a. 3,7 – 5,4 m. Vaatluskaevus 739 (Saku) tõusis veetase
1997 – 1998 a. – 17 m abs. kuni - 14 m abs, s.o kolme meetri võrra. Veetaseme
taastumine toimub peamiselt põhjavee surve edasikandumise teel mere poolt ja
loodusliku juurdevoolu arvel lõuna poolt. Alanduslehtrist lõuna pool (Saku) on
üldkeemilised analüüsid muutusteta / 1 /, muutusi on põhja pool, Kopli piirkonnas.
Raskemetallide sisaldus on madal.
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 14
4.2.3 Maastik ja kliima, kaitstavad loodusobjektid, taimestik ja loomastik
Maastikuliselt asuvad rajatavad karjäärid tasase reljeefiga lauskmaal, kus maapinna abs
kõrgus on 48 – 52 meetrit merepinnast. Maastikulise rajoneerimise järgi kuulub see ala ja
ümbrus Põhja – Eesti lava-lauskmaa koosseisu / 7 /.
Rajatavatest karjääridest itta ja kirdesse jääb Männiku raba koos oma rabajärvedega.
Raba kogupindala hinnatakse 1080 ha, sealhulgas madalsood 180 ha ja raba 900 ha / 8 /.
Rätsepa järv ja Männiku karjääri järved kuuluvad avalikult kasutatavate veekogude
hulka / 10 /. Männiku liivakarjääride järvistu (Raku ja Männiku järved) kuuluvad
Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse / 12 /.
Tallinna ilmajaama andmetel kõige rohkem sademeteta päevi on suvekuudel maist
septembrini (tabel 4.2). Valdavad tuulesuunad sel perioodil on mais NE (18%), juunis W
(21%), juulis W (20%), augustis W (20%) ja septembris S ja SW (kumbki 19%). Tuulte
suunad on toodud tabelis 4.3.
Jaan. Veeb. Märts Apr. Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Aasta
14 14 18 18 20 19 18 17 15 14 12 13 190
Tabel 4.2. Keskmine sademeteta päevade arv aastatel 1920 – 1980.
Tuule-
N NE E SE S SW W NW
vaikus
Jaanuar 7 8 12 17 22 18 11 5 3
Veebruar 6 9 13 16 20 17 13 6 3
Märts 7 9 11 15 21 18 13 6 4
Aprill 11 14 10 10 15 15 16 9 4
Mai 11 18 13 8 12 13 16 9 3
Juuni 14 14 9 6 11 14 21 11 4
Juuli 12 11 8 8 15 15 20 11 5
August 11 11 9 8 17 17 18 9 5
Sept. 10 7 9 11 19 19 15 10 4
Okt. 9 4 8 13 21 21 15 9 3
Nov. 8 5 9 15 25 19 11 8 2
Dets. 8 6 11 14 23 19 12 7 3
Aasta 10 10 10 12 18 17 15 8 4
Tabel 4.3. Tuule suuna korduvus % - des aastatel 1961 – 1990.
Kogu piirkonna metsasust on hinnatud väga madalalt – 11 – 25 % / 9 /. Kavandatavate
karjääride alal on see suurem, eriti lõunapoolsetel aladel. Mäeeraldiste territoorium on
kaetud ebaühtlase noore männimetsaga, kus esineb lagendikke. Ala lõunaosas esineb
kohati ka segametsa. Kogu territoorium on olnud juba varem pikka aega sõjaväe
käsutuses ja on praegu Kaitseministeeriumi valduses.
Kavandatavatest karjääridest 2 km põhja poole jääb kaitsealune kivisisalike leviala,
sellest veel põhja pool, u 3 km kaugusel on kõrede e juttselg kärnkonnade leviala.
Kivisisalike ja kõrede levikuala on fikseeritud Harjumaa keskkonnateenistuse andmetel.
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 15
Metsades ja veekogude kaldavööndis eluneb harivesilik, kes toitub veemardikatest,
limustest ja sääsevastsetest. Harivesilik kohaneb avamaastikuga, kuid talub halvasti
saastunud veekogusid ja tehismaastikku.
Karjäärjärvede kalastiku ametlikud andmed puuduvad. On teada, et järvedes toimub
kalapüük nii suvel kui talvel / 2 /.
Pilt 4.1 Tüüpiline maastik taotletavate mäeeraldiste põhjaosas
Kavandatavate karjääride territooriumil ja lähiümbruses puuduvad kaitstavad alad ja
üksikobjektid. Kaitsealused niidud jäävad karjääridest 1 km ida suunas, vääriselupaigad
1,5 – 2 km edela – ja lääne suunas (graafiline lisa 10).
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 16
5. KAVANDATAV TEGEVUS MÄEERALDISTEL, VÕIMALIKUD
TEGEVUSE ALTERNATIIVID
5.1 Kasutatav tehnoloogia
Arendajate tehnoloogilised kavatsused neljal mäeeraldisel koos võimalike mäetööde
arengukavadega lähtuvalt maavara kaevandamise lubade taotlustest (kuid mis lähtudes
Kaitseministeeriumi tingimustest realiseeruvad osaliselt) ja on kokkuvõtlikult järgnevad:
- Liivalaia III. Katend eemaldatakse buldooseriga ja ekskavaatoriga ning säilitatakse
mäeeraldise piirialal. Liiv kaevandatakse ülal pool veetaset ekskavaatoriga, allpool
draglaini või pinnasepumbaga. Liiva laadimine tarbijale toimub ekskavaatoriga
vallidest või otse liivamassiivist.
- Liivalaia IV. Mäetööd algavad ettevalmistustöödega, langetatakse mets, juuritakse
kännud ja eemaldatakse kattekiht. Kooritud kattekiht säilitatakse ja kasutatakse hiljem
rekultiveerimiseks. Liiv kaevandatakse ülal pool veetaset ekskavaatoriga, allpool
pinnasepumbaga. Kaevandamist alustatakse põhjaosast ja liigutakse ühtlase tööeega
lõuna suunas analoogselt AS Talteri karjääriga.
- Tammemäe III. Kattepinnas kooritakse buldooseriga ning säilitatakse
rekultiveerimiseks mäeeraldise piirialal (kogus 145 tuh m3). Kaevandamissügavus
mäeeraldise erinevatel aladel on määratud vastavalt Kaitseministeeriumi
kooskõlastamisel esitatud nõuetele. Kaevandamine toimub nii ülalpool kui ka allpool
veetaset. Mäeeraldise põhjapoolses osas jäetakse kaks tervikut. AS Maves soovitab
mäeeraldise lõunapiirile rajada 130 m laiune veeriba sügavusega vähemalt 2 meetrit.
Kaevandatud alasse soovitatakse rajada kraav nii, et vesi voolaks Tammemäe
järve / 2 /.
- Tammemäe IV. Kattepinnas kooritakse buldooseriga ning säilitatakse mäeeraldise
piirialal (105 tuh m3). Kaevandamine toimub osaliselt kuni veetasemeni, osaliselt
allpool veetaset kuni kasuliku kihi lamamini. Loodepoolsesse ossa on kavas jätta neli
tervikut, arvestades Kaitseministeeriumi eritingimusi. AS Maves / 2 / soovitab
formeerida kolm veekogu sügavusega vähemalt 2 meetrit. Maismaa alal põhjaveetase
ei tohi olla maapinnale lähemal kui 0,5 – 1,0 m.
Kõikide karjääride toodang veetakse välja Tallinn-Saku maanteele ja Tallinna ringteele
ning selleks kasutatakse Tammemäe III ja Tammemäe IV liivakarjääri vahele jäävat
kruusateed (graafiline lisa 9).
Kõigis neljas karjääris kasutatakse samasuguseid tehnoloogilisi protsesse ja ka
analoogseid masinaid. Tabelis 5.1 on toodud kasutatavad masinad.
Tehnoloogiline protsess Masin
Pinnase koorimine Buldooser
Pinnase transport ja ladustamine Buldooser, frontaallaadur
Liiva kaevandamine pealpool veetaset Ekskavaator
Liiva kaevandamine allpool veetaset Pinnasepump, draglain, ekskavaator
Liiva transport Kallurauto
Tabel 5.1 Karjäärides kasutatavad masinad
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 17
Liiva kaevandamise tehnoloogilistele protsessidele (kaevandamine, laadimine ja
transport) põhimõttelisi alternatiive ei ole. Samade protsesside puhul on võimalik
kasutada erinevaid masinaid: laadimiseks ekskavaatorit või kopplaadurit, veealuse liiva
ammutamiseks pinnasepumpa või vastava konstruktsiooniga ekskavaatorit. Masinate
valik mõjutab tõenäoliselt majanduslikke näitajaid, kuid mitte oluliselt võimalikke
keskkonnamõjutusi.
Pilt 5.1 Liiva ekskaveerimine Liivalaia II liivakarjääris
Kaevandatud liiv transporditakse vahetult tarbijale. Vajadusel toimub ka liiva sõelumine.
Kui vaadelda nelja rajatava karjääri tööd tervikuna ja nende koosmõju keskkonnale, siis
tegevuse põhivariandiks võib lugeda kaevandamist Liivalaia III ja Liivalaia IV
karjäärides kuni põhjaveetasemeni, s.o osalise varude väljavõtmisega, Tammemäe III ja
Tammemäe IV karjäärides osalise veealuste varude kaevandamisega. See põhjustab
osade varude kaevandamata jätmist ehk kadusid. Alternatiivina võib vaadelda kõikide (ka
veealuste) varude kaevandamist neljas karjääris, jättes karjääride vahele tervikud.
5.2 Maavara otstarbekast kasutamisest
Mäeeraldisel ei kaevandata kogu võimaliku liiva (või maa-ainese) varusid. Selleks on
vajadus jätta liivast tervikud mäeeraldiste vahel ja ka mäeeraldiste sees. Tervikud
jäetakse maastikukujunduslikuks otstarbeks, mille kuju ja suurus määratakse
projekteerimise käigus kooskõlas maavaldaja nõuetega. Seega jäetakse osa liivavarusid
kaevandamata maastikukujunduslikuks otstarbeks, vee kaitseks ja maastiku
liigendamiseks.
Liivalaia III ja Liivalaia IV mäeeraldisel kaevandatakse vee tasemest kõrgemale jääv osa,
Tammemäe III ja Tammemäe IV mäeeraldistel kaevandatakse välja kõik taotletavad
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 18
Pilt 5.2 Kaevise laadimine kallurveokile Liivalaia II liivakarjääris
varud, s.h osaliselt ka veealused varud. Seega vaadeldaval alal kinnitatud varud
kaevandatakse välja kadudega. Kui vaadelda Tallinn-Saku liivamaardlat kui ühte
tervikut, siis osa liivavarusid jäävad tervikutesse, mis on vajalikud kaevandamisjärgse
maastiku ja seal rajatavate veekogude kujundamiseks. Seega need liivavarud täidavad
maastikukujunduse otstarvet ja pikemas ajalises perspektiivis ei saa neid tõenäoliselt
lugeda kadudeks. Siiski on kogu kaevandamata jääv liiv ka edaspidi endiselt
kasutuskõlblik ning see osa liivast, mis praegu jääb kaevandamata Kaitseministeeriumi
esitatud tingimuste tõttu, oleks otstarbekas kaevandada pärast vastavate piirangute
muutumist või tühistamist.
5.3 Kaevandamisjärgse maastiku kujundamine (rekultiveerimine)
Liiva kaevandamine toimub nii ülalpool (Liivalaia III ja Liivalaia IV) kui ka osaliselt
allpool (Tammemäe III ja Tammemäe IV) põhjaveetaset. Seetõttu tekivad
viimatinimetatud karjääridesse ka väiksed veekogud, mille veepeegel vastab põhjavee
tasemele antud kohas. Siit tulenevalt on otstarbekas vähemalt osa kaevandatud alast
kujundada veekogudeks ja vältida variante, mille puhul peaks maastiku kujundamiseks
täitematerjali juurde vedama. Viimane asjaolu võiks põhjustada vee reostust kaevandatud
alal. Veeressursi säilitamine ja kaevandamisjärgse maastiku kujundamine on omavahel
tihedas seoses. AS Maves on uurinud Tallinn – Saku liivamaardlal asuva järvistu
seisundit ning teinud ettepanekud veeressursi säilitamiseks sellel territooriumil / 2 /.
Üldised soovitused sellest tööst on järgmised:
- puhastada territoorium jäätmetest;
- vältida veevarude kadusid;
- mitte kaevandada liiviku äärealadel;
- reguleerida järvede tasemed;
- tõsta veetaset Valdeku karjääris;
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 19
- jätta järvede vahele tervikud;
- koostada kujunevate puhkealade jaoks tingimused;
- teostada veeseiret.
Lähtudes maavaldajatingimustest piirata veealust kaevandamist, vajadusest looduslikul
kujul kaevandamata alade säilitamiseks 10% ulatuses ning rohekoridori säilitamiseks
vajalikest tervikutest ei tekita Liivalaia III ja Liivalaia IV karjäärid muutusi põhjavee
režiimis kuna mäetöödega ei minda allapoole veetaset. Tammemäe III ja Tammemäe IV
karjääride mõju saab olema väga väike, kuna seal rajatakse mõned väikesed veekogud,
mis on üksteisest eraldatud ja ei hakka soodustama vee äravoolu.
Tallinn – Saku liivamaardla koos Männiku rabaga moodustab ühtse loodusliku kompleksi
kahe põhilise loodusressursiga, liiva ja veega. Liiva kaevandamine muudab paratamatult
reljeefi ja vähesel määral suurendab veekogude mahtu kaevandatud alal. Tammemäe III
liivakarjääri alal suureneb horisontaalne filtratsioon järvistust väljapoole. Samas paraneb
vee juurdevool Männikurabast, mis muidu oleks liikunud lõunapoole.
Rekultiveerimist ei saa vaadelda ainult ühe mäeeraldise piires eraldi, vaid arvestades
kogu liivamaardla seisundit ja maa kasutamise otstarvet tervikuna. Üksikute mäeeraldiste
rekultiveerimisprojektid peavad olema kooskõlas liivamaardla kui terviku
maastikukujundusega ja Kaitseministeeriumi vajadustega.
Kui tulevikus Kaitseministeerium muudab või tühistab oma piirangud ja kogu
keskkonnakaitseliselt lubatav maavara kaevandatakse ära, on rekultiveeritud ala teatud
tingimuste täitmisel (erosiooni ja reostuse vältimine) võimalik kasutada ka puhkealana.
Selleks tuleb tekkivates veekogused tagada suplusveele kehtestatud tervisekaitsenõuded
ning tagada inimestele ohutu liikumine piirkonnas / 11 /.
5.4 Alternatiivne võimalus liiva kaevandamiseks
Alternatiivse võimalusena võib vaadelda olukorda kui ei ole maavaldaja poolseid
piirangud kaevandamata alade ja veealuse kaevadamise suhtes. Sellisel juhul tuleks
arvestada alljärgnevate veekaitseliste nõuetega. Olulisi nõudeid, mida eraldi välja tuua
rekultiveerimise kohta ei kaasneks, kuna tekiksid ju veekogud.
Ettepanekud Liivalaia III Liivalaia IV Tammemäe III Tammemäe IV
Tagada veetase Männiku 3 Tagada Tammemäe järve
järves 44,85 m normaalne veetase 44,9 m; rajada
regulaator ja juurdevoolukraav
Veekaitseks Põhjaossa veekogu, süga-vusega Lõunapiirile Rajada
≥2m veeriba 130 m regulaator
laiune, 2 m
sügavune
Tabel 5.2 Veekaitselised ettepanekud
Siiski ei ole vaadeldud alternatiivne kaevandamine praegu võimalik, mis ei välista selle
käikuminekut tulevikus, kui Kaitseministeeriumi plaanid seoses vaadelava alaga on
muutunud.
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 20
6. LIIVA KAEVANDAMISEST JA SELLEGA KAASNEVATEST
TEGEVUSTEST TULENEVATE KESKKONNAMÕJUDE
HINDAMINE
6.1 Kaevandamise mõju pinna ja põhjavee tasemele ning kvaliteedile
Liiva kaevandamine toimub vahetult Kvaternaari veekompleksi peal ja osaliselt ka sees.
Tammemäe III ja Tammemäe IV mäeeraldistel peaks seega kaevandamine avaldama
mingil moel mõju sellele veekihile. Kaevandamise käigus toimib liiva ammutamine
veekihi pealt ja seest, samas veekõrvaldust ei toimu. Kuna puudub vee ärajuhtimine, siis
ei mõjutata äravoolava veega teisi veekogusid, seda eeldusel kui tööde käigus ei reostata
veekihti. Seega ei tohiks oluliselt alaneda vee tase. Tuleb arvestada ainult sellega, et seal,
kus kaevandatakse allpool veetaset, tekib lahtine veekogu ja jälgida, et seda ei reostataks.
Veekihi reostamine on võimalik kui liiva ammutamise-, laadimise- või transpordimasinad
põhjustavad diiselkütuse või määrdeainete lekkeid. Selle vältimiseks tuleb karjääri
projektis ette näha spetsiaalsed masinate hooldusplatsid, kus on välditud kütuse ja õli
lekke sattumine pinnasesse ja on võimalik lekke koristamine. Karjäärimasinad ja
klientide liivaveoautod vajavad perioodilist tehnilist kontrolli ka karjääri personali poolt,
kes vastutab tööete puhtuse eest. Kuna Tallinn-Saku liivamaardlas on tööstuslikult
kaevandatud juba ligikaudu 50 aastat ja kujunenud veekogude vee kvaliteet on hea, siis ei
ole otsest põhjust eeldada selle halvenemist ka tulevikus.
Eesti Geoloogiakeskuse andmetel / 1 / selles veekompleksis keemilisi muutusi ei ole.
Sama allika andmetel veekompleksi taset mõjutavad liiva tootvad karjäärid ja vee
väljavool Raku tehisjärve kaudu Ülemiste järve. AS Tallina Vesi andmetel pinnavee
analüüsid näitavad, et vee kvaliteet Männiku järvistus on hea (lisa 12). Kuna
kaevandamise tehnoloogilised protsessid ei ole vahetult seotud veehulkade suunamisega
või muutmisega, siis võib eeldada, et veetaseme langust karjäärides põhjustab n.ö
“soodustatud” väljavool Ülemiste järve ja Pääsküla jõe suunas, suurenevad horisontaalse
filtratsiooni võimalused.
Kvaternaari veekompleksi all asub Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks.
Liivakarjääride piirkonnas alanduslehtrit ei ole, Tallinna piirkonnas tervikuna veetase
tõuseb 0,25 m aastas / 1 /.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et karjääride töö ei mõjuta ülemise, Kvaternaari
veekomplekside taset. Keemilised mõjud on välditavad, kui on välditavad masinate
kütuse ja määrdeõlide lekked.
6.2 Tootmisprotsessidest põhjustatud müra ja tolmu emissioon, selle vastavus
normidele
6.2.1 Müra
Müra tekitajateks karjäärides on liiva kaevandamisel kasutatavad masinad (buldooser,
ekskavaator, pinnasepump) ja tarnspordimasinad. Kui esimesed müraallikad on paikse
iseloomuga ja mõjutavad vahetult ainult tööett ja selle lähiümbrust, siis
transpordimasinad mõjutavad ümbrust kogu veoteekonna ulatuses.
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 21
Kavandatavate karjääride keskkonnamemorandumi järgi (tabel 2.1) eeldavad arendajad
müraallikate tugevuseks 45 – 50 dB, mis on eelpoolnimetatud masinate jaoks madal tase.
See eeldab, et tegemist on uute masinatega.
Mürataseme normide järgi / 3 / transportmasinate (150 kW ja suuremate mootoritega ning
täismassiga 12 t ja raskem) müratase on 84 – 90 dB piirides. Kauguse kasvades alaneb
müratase müraallikast. Avamaal, 100 kaugusel müratase alaneb 16 dB, 200 m kaugusel
20 dB ja 300 meetri kaugusel 23 dB / 4 /. Kui müraallikas asub süvises (ekskavaator,
pinnasepump), siis süvendi ülaserva ja müraallika kõrguste vahest kujuneva nn ekraani
efektiivse kõrguse puhul tekitatav tõke vähendab omakorda üldist mürataset
müratundliku objekti suunal. Kui eeldada, et karjääris on müraallika efektiivne kõrgus
vähemalt 1 meeter, müraallika (summuti toru) ja ekraani (karjääri seina) vahe 2 – 5
meetrit ning müratundliku objekti kaugus vähemalt 100 meetrit, siis ekraanist põhjustatud
mürataseme alanemine on täiendavalt 18 – 25 dB / 4 /.
Seega tööetes töötavate masinate maksimaalne müratase võib olla 200 m kaugusel:
90 dB – 20 dB – 18 dB = 52 dB ja transportmasinatel 90dB – 20 dB = 70 dB. Kui veotee
ääres kasvab mets, siis müra langus on veel täiendavalt 4 – 5 dB / 4 /. Seega võib eeldada
transpordimasinate mürataset 65 dB piires.
Välismüra normtase / 5 / III kategooria segaalal (elamud, ühiskasutusega maaomand) on:
- piirtase päeval 65 dB;
- öösel 55 dB.
Siit tuleneb, et teedel elamute läheduses 200 m kaugusel saab transport toimida ainult
päevasel ajal. Müratase alaneb normi piiridesse avamaal 300 m kaugusel. Lähimad
elumajad asuvad alles 700 m kaugusel.
Siit selgub, et probleeme võib tekkida transportmasinatega, nende esialgne müratase
päevastel tingimustel ei tohi ületada 65 dB + 20 dB = 85 dB, kui objektid on 200 meetri
kaugusel ja 65 dB + 16 dB = 81 dB, kui objektid on transporditeest 100 m kaugusel
(graafiline lisa 11). Karjääride siseste ja väljaveoteede ääres nii lähedal elumajad ja
asustus puuduvad. Lähimad hooned on 0,7 km kaugusel ning nad paiknevad karjääride
suhtes teisel pool Tallinn-Saku teed, millest lähtuv müra on karjääride mürast oluliselt
suurem ning neid ei ole võimalik eristada.
6.2.2 Tolm
Looduslik liiv sisaldab taotletavatel mäeeraldistel tolmu-saviosakesi 1,7 – 5,8 %.
Põhimõtteliselt võiks kaevandamisel tolmu vähesel määral tekkida liiva peenematest
fraktsioonidest, kui kaevandamine toimub ülalpool veetaset. Praktikas sisaldab
kaevandatav liiv ka kuival perioodil siiski piisavalt looduslikku niiskust, mis tolmu teket
pidurdab. Seega liiva väljamisel ja laadimisel tolmu ei teki. Seda kinnitab ka senine
praktika teistes töötavates liivakarjäärides.
Tolmu tekitajateks karjäärides võivad olla liikuvad saasteallikad ehk teisisõnu liiva
transportivad veokid, mis tõstavad tolmu karjäärisisestel ja väljaveoteedel. Töötavates
karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib levida
lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele ja hõredal metsaalal 100 –
150 m kaugusele, s.o karjääride territooriumil. Efektiivseks vahendiks sellise tolmu vastu
võitlemisel on kuival perioodil teede kastmine, millega võimalik tolmu teke viia
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 22
praktiliselt nullini. Soovitav on karjäärisisesed teed paigutada selliselt, et teelt tõusev
tolm jääks karjääri territooriumile.
Pilt 6.1 Liiva veol tekkiv tolm Männiku liivakarjääris
6.3 Võimalikud jäätmed seoses liiva kaevandamisega
Liiva varud kaevandatakse ja realiseeritakse tarbijale. Kasuliku kihi katendi
vaadeldavatel mäeeraldistel moodustab 0,2 – 1,2 m paksusega orgaanikarikas liiv, mis
kasutatakse rekultiveerimisel tervikute nõlvade kujundamisel ja täitepinnaseks.
Seega maavarast ja nn külgkivimitest jääke ei teki. Tehnoloogia ei näe ette ka täiendavate
materjalide juurdevedu liiva kaevandamiseks ja hilisemaks rekultiveerimiseks, mis
võiksid tootmisjääke põhjustada.
6.4 Võimalikud pinnasereostused, keskkonnavariid
Rajatavate karjääride territooriumil ja vahetus läheduses ei asu teadaolevalt jääkreostuse
allikaid, mis võiksid põhjustada nende leket ja pinnasereostust kaevandamise käigus.
Siiski on kohati karjääride territooriumile ebaseaduslikult toodud olmeprügi, mis tuleb
sealt ära koristada.
Potentsiaalseks pinnasereostusallikaks võivad olla mäemasinate ja transportmasinate
tehnilised avariid, mille tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või
määrdeaineid. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist seisundit ja
karjääri projektis ette näha masinate hooldusplatsid, kus on vajadusel võimalik kütuse ja
õlilekkeid kiiresti kokku koguda.
Õlilekke liikumise kiirust saab arvutada, kui on teada karjääri põhja ja pinnasevee peale
jääva liivakihi filtratsiooni omadused. Liivalaia IV karjääris on liiva filtratsiooni teguriks
hinnatud 0,69-1,95 m /ööp. Sarnased tingimused on ka kõigis teistes karjäärides.
Eeldades, et õli filtreerub vähemalt sama kiirusega, siis 0,5 m paksuse liivakihi
läbimiseks kulub aega 0,25 – 0,72 ööpäeva, mis on minimaalselt 6 tundi. Seega kõige
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 23
halvemal juhul võib õli jõuda läbi karjääri põhjas asuva liivakihi veeni 6 tunniga. Et
jõuda säilitada 1/3 liivakihist puhtana peab karjääride avarii likvideerimise plaanides
olema ettenähtud võimalus reostuse likvideerimiseks 4 tunniga. Reostunud pinnas tuleb
anda töötlemiseks või ladustamiseks selleks pädevale asutusele.
6.5 Mõju maastikule kaevandamise ajal ja selle järel, mõjud infrastruktuurile
Liiva kaevandamise tagajärjel maastiku olukord muutub radikaalselt. Looduslikel
liivikutel kasvavad männikud valdavalt esilagu hävinevad (karjääride põhjad tuleb hiljem
uuesti taimestada) ning osaliselt asenduvad veekogudega. Tervikutel säilib looduslik
taimestik. Veekogude mõõtmetel on oluline tähendus pikaajalises perspektiivis. Madalam
ja väiksem veekogu hakkab kiiremini kinni kasvama. Veekogude seisukohast on kõige
tähtsam aga siiski sügavus, mis peab valdavalt olema üle 2 meetri.
Rekultiveerimise tulemusena nõlvanurgad kujundatakse nii, et nõlvade looduslikku
erosiooni ei teki. Ilma bioloogilise rekultiveerimiseta kattuvad kujundatud nõlvad nõrga
taimestikuga 5 – 6 aasta jooksul. Selle kiirendamiseks ja nõlvade parema püsivuse
tagamiseks on pärast kaevandamist vaja teha bioloogiline rekultiveerimine. Seejuures on
vaja arvestada 4 m kallasraja jätmise vajadusega Männiku järvele.
Kaevandamise füüsikalised keskkonnamõjud (põhjaveetaseme muutus, müra, tolm) ei
mõjuta elurajoone, mis asuvad karjääridest 0,7 km kaugusel ja kaugemal.
Pilt 6.2 Looduslikult taimestunud karjääri nõlv Liivalaia liivakarjääris
Uute karjääride avamisel suureneb transpordikoormus Männiku teel ja sealt Tallinna ning
ringtee suunas. Nelja kavandatava liivakarjääri aastatoodang on minimaalselt 135 tuh ja
maksimaalselt 615 tuh m3. Eeldame liivaveokite keskmiseks koormaks 18 tonni ehk 10
m3. Sellisel juhul tehakse aastas minimaalselt 13 500 ja maksimaalselt 61 500 reisi.
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 24
Seniste kogemuste järgi hindavad arendajad, et suvekuudel (juuni, juuli, august) veetakse
kogu aastatoodangust välja ligikaudu pool e 50%. Kui see kogus jagada kolme kuu
tööpäevadele, siis saame suvekuudeks nelja karjääri reiside arvuks minimaalselt 112 ja
maksimaalselt 512 reisi päevas.
Maanteeameti liikluskorralduse osakonna andmetel / 22 / on Tallinna ringtee lõigul Saku
viadukt – Luige teerist liikluskoormus 4 610 sõidukit ööpäevas. Sealhulgas on ka need
veokid, mis jäävad edaspidi ära praegu töötavate karjääride ammendumisel. Teisiti võib
väita, et tegelik koormuse juurdekasv on u 25% väiksem (s.o kolm karjääri neljast).
Seega võib koormuse juurdekasvuks lugeda 84 – 384 reisi päevas, mis moodustab 2,0 –
16,6% praegusest koormusest suvekuudel. Liikluskoormuse vähendamiseks selles
piirkonnas oleks soovitatav avada väljasõidutee teine suund otse Tallinna ringteele
(graafiline lisa 11).
Kahjuks puuduvad Maanteeameti liikluskorralduse osakonnal Tallinn-Saku teelõigu
liiklustiheduse täpsed andmed. Kui eeldada et seal on sama suur liikluskoormus kui
ringteel, siis on edaspidi kaks võimalust:
- liikluskoormuse kasv on Saku teelõigul sama suur kui ringteel;
- liikluskoormuse kasv on umbes kaks korda väiksem kui avada väljasõidutee teine ots
ringteele.
6.6 Mõju taimestikule ja loomastikule, kaitstavatele loodusobjektidele (s.h Männiku
rabale) ja rohelisele võrgustikule
Vastavalt Harju maakonna planeeringule / 17 / on kavandatavate liivakarjääride alale
planeeritud rohelise võrgustiku tuumala, mis tähendab sellel territooriumil vajadust
säilitada sealne elukeskkond. Kui teostada liiva n.ö lauskaevandamist, siis muutuks kogu
ala ühtseks suureks veekoguks ja elukeskkond muutuks radikaalselt. Kui karjääride vahel
säilitada tervikud (tammid), siis need oma säilitatava loodusliku taimestikuga
soodustavad loomade liikumise sellel alal. Kuna aga Kaitseministeeriumi seatud
tingimuste kohaselt jääb kogu ala valdavalt kuivaks, siis on tagatud ka loomade liikumise
võimalus mäetööde ajal ja pärast seda.
Senine looduslik taimestik hävib vahetult kaevandatavas alas, säilib aga kaevandatavate
alade sees asuvatel tervikutel. Suuremad loomaliigid taanduvad mäetööde piirkonnast
Männiku raba alale või juba rekultiveeritud kaevandatud aladele. Liikumiskoridorid
loomadele on võimaldatud kaevandatud alade vaheliste tervikute ja põhja kaudu. Siit
tuleneb, et elukeskkonna säilitamiseks on otstarbekam kaevandamise ja rekultiveerimise
käigus kujundada rohkem väikseid veekogusid kui üks ja väga suur veekogu.
Veekogudesse varem suletud karjäärides on ilmunud kalastik, neid võib oodata ka
rajatavatesse veekogudesse. Neli kaevandatud karjääri asuvad Männiku raba edelaosa
piiril, mäetööde tehnoloogiliste protsesside (müra, tolm) vahetu mõju sinna ei ulatu. Kuna
suuri veekogusid ei teki, siis ei toimu intensiivset vee äravoolu lääne suunas Pääsküla
jõkke ja veetase Männiku rabas võrreldes praegusega ei muutu.
6.7 Mõju elanikkonnale
Veevarustus. Liiva kaevandamisel kujunevate järvede (Männiku III, Tammemäe)
prognoositav veetase on 44,8 – 44,9 m abs / 2, lk 35 /, s.o 4 – 8 meetrit maapinnast.
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 25
Seega on põhjavee depressioon karjääris väike. Seda enam selle mõju elamute kaevudele,
mis asuvad karjääridest 1 km raadiuses ja veelgi kaugemal.
Tootmisprotsesside vahetu mõju (müra, tolm) jäävad karjääride tööalasse. Sellest
väljapoole ulatub ainult liiva transpordi mõju (müra, tolm), väljasõiduteedel (Männiku
teele või Tallinna ringteele), kus liitub üldise liiklusega. Väljasõidutee vahetus läheduses
puudub inimasustus. Seega kaevandamisest tulenevad keskkonnamõjud ei ulatu
väljapoole mäetööde ala, seda enam inimasustuseni.
Karjääride rajamaine ei too kaasa uusi töökohti.
6.8 Negatiivsete mõjude leevendamise võimalused, meetmete efektiivsus
Tootmisprotsessidest on keskkonda mõjutavaim liiva transpordiveokite tekitatav tolm
juurdeveoteedel. Kui kuival ajal hakkavad teed tolmama on vajalik nende niisutamine.
Vee reostuse oht võib tekkida kütuse ja/või määrdeainete leketest. Selle vältimiseks on
vaja karjääri, projektis masinatele ette näha spetsiaalsed hooldusplatsid, teostada
perioodiliselt masinate tehnilist kontrolli ja töötada välja avarii likvideerimise plaan.
Kardinaalselt muutunud maastik sobib kaitseväe vajadustele. Pärast nendepoolsete
piirangute muutumist või tühistamist ja kogu võimaliku varu kaevandamist on võimalik
ala kujundada veekogudega puhkealadeks, kus tervikud on kaetud taimestikuga, milledel
on juurdepääsuteed ja mis on sobivad ka loomade liikumiskoridorideks.
6.9 Hindamiskriteeriumide valik ja oluliste mõjutegurite määramine.
Alternatiivsete tegevuste võrdlus. Võrdluse metoodika
Karjääride rajamisega ja töötamisega seotud tegevused avaldavad mõju ümbritsevale
keskkonnale. Mõju omadus ja määr võivad olla erinevad. Üksikute tegurite mõju suurust
hinnatakse ( + ) ja ( - ) süsteemis. Tegurite mõju kaalud valdkonniti on toodud tabelis 6.1.
Mõjuvaldkond ehk kriteerium Kaal
1 2 3
Soovitud eesmärgi saavutamise + Saavutatakse
määr - Ei saavutata või saavutatakse osaliselt
0 Mõju puudub
- Kaasneb väheoluline negatiivne mõju
Keskkonnamõju
-- Kaasneb oluline negatiivne mõju
+ Võib kaasneda positiivne mõju
Loodusressursside kasutamise + Ressursside kasutamine on rahuldav
otstarbekus (täielik)
- Ressursside kasutamine on mitterahuldav
(osaline)
Mõju tööhõivele ja piirkonna 0 Ei kaasne positiivset mõju
sotsiaalsele arengule + Kaasneb positiivne mõju
Tabel 6.1 Hindamiskriteeriumide kaalud
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 26
Tabelis 6.2 on hinnatud vastavalt tabeli 6.1 kriteeriumitele keskkonnamõju olulisust
neljas kavandatavas liivakarjääris.
Hinnang pärast
Seire vajadus
leevendust
Hinnang
Leevendus ja/või
Mõju-
Teguri toimeala alternatiivsed Selgitusi
tegur
tegevused
1 2 3 4 5 6 7
Kaevandamisega
Kvaternaari ei minda valda-
Muutub üsna
veekompleksi voolu 0-lähedaseks valt põhjavee
intensiivistumine tasemeni või 0 - -
lääne suunas, jäetakse vee-
Mõju põhjaveele
veetaseme langus kogude vahele
tervikud
Ordoviitsium-
Kambriumi
0 0 -
veekompleksi
veetase
Põhjavee keemiline Mäe - ja
reostus 0 transportmasinate 0 -
(Kvaternaari) hooldus
Tagada
Karjääri tööesi transportmasinate
Müra
- 0 -
Transporditeed mürasummutitega
normatiivne tase
Tolmu seire
vajalik
kuival
1. Teede aastaajal.
niisutamine Keskkonna-
Karjääri tööesi kuival aastaajal mõjude
Tolm
- 0 -
Transporditeed 2. Teise suuna vähenda-
avamine miseks on
väljasõiduteel soovitatav
liiklus-
koormuse
hajutamine
Perioodiline
Pinnareostus
territooriu-
Võimalikud Territooriumi
mi kontroll
jääkreostuse allikad - puhastamine enne 0 -
olmejääkide
mäeeraldistel mäetööde algust
tekkimise
suhtes
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 27
1 2 3 4 5 6 7
Perioodiliselt
Mäe ja
reostus Hooldusplatsid kontrollida
Pinna-
transportmasinate
- karjääride 0 - masinate
võimalikud kütuse -
territooriumil tehnilist
ja õlilekked seisundit
Tervikud
kasutamine
otstarbekas
Maavarade
vajalikud
Maavara (liiva)
- - - - maastiku
kaod tervikutes
kujunda-
miseks
Jälgida
Kaevandatud ala
tervikute
maastikule
rekultiveerimine
Maastiku reljeef 0 või nõlvade
Mõju
-- liigendatud -
muutub radikaalselt - erosiooni
maastikuks
teket ja selle
veekogudega
vältimine
Mõju taimestikule
ja loomastikule
Rekultiveeritud
Elutingimused
ala tervikutega ja
kaevandamise ajal
-- koridoridega - -
ja vahetult pärast
loomade
puuduvad
liikumiseks
elukeskkonnale
(s.h puhkajaile)
Müra ja Elamud
Mõju
ebaesteetiline 0 väljaspool mõju 0 -
maastik ulatust
Tabel 6.2. Keskkonnamõju, leevendusmeetmete ja seire vajaduse hindamine
kavandatavates karjäärides.
Kui arvestada nelja karjääri summaarset koosmõju keskkonnale, siis olulisem on siin
mõju maastikule, tolm ja vähesel määral Kvaternaari veekompleksi režiimile,
võimalikule väljavoolu suurenemisele kaevandatud territooriumilt. Tegevuse põhivariant
näeb ette liiva kaevandamist Liivalaia III ja Liivalaia IV karjäärides ülalpool veetaset ja
Tammemäe III ning Tammemäe IV karjäärides osaliselt allpool veetaset kuni liivavarude
lamamini. Alternatiivseks variandiks oleks siin liivavarude kaevandamine kuni lamamini
kõigis neljas karjääris. See tähendab veealust kaevandamist ja tammide (tervikute) jätmist
karjääride vahele.
Tabelis 6.3 on toodud põhitegevuse ja alternatiivi võrdlus mõjuvaldkondade kaupa.
Sellest nähtub, et kokkuvõtteks tuleb eelistada tegevuse põhivarianti, mille ainsaks
puuduseks on maavara mittetäielik väljamine. Selle korvavad paremad võimalused ala
kasutada Kaitseväe harjutusväljakuna ja vajadusel puhkealana. Ka maavara pole jäädavalt
kadunud vaid säilib tervikutes kaevandatud alas.
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 28
Kaevandamisjärgse maastiku taastamine toob tagasi taimede ja loomade elutingimused
vaadeldaval alal.
Variandid
Mõju valdkond ja mõjutegur e kriteerium
Põhivariant Alternatiiv
1. Soovitud eesmärgi (s.h majandusliku) saavutamine + +
2.1 Mõju Kvaternaari
veekompleksile 0 -
2.2 Mõju maastikule
2. Keskkonnamõju (puhkemaastikuna 0 -
kasutamisel)
2.3 Mõju rohevõrgustikule
- -
s.h loomastikule
3. Loodusressursside 3.1 Liiv - +
otstarbekas kasutamine 3.2 Põhjavesi 0 0
4. Kaevandamisjärgse maastiku militaarotstarbeks
+ -
kasutamine
5. Elanikkonna (s.h puhkajad) tervis, sotsiaalsed
0 0
tingimused, mõju tööhõivele
Kokku ++0000-- ++00----
Tabel 6.3 Alternatiivsete tegevuste keskkonnamõjude võrdlus
Tabelites 6.2 ja 6.3 toodud tegurite analüüs näitab, et oluline keskkonnamõju avaldub
selles, et tekib uus, nn tehismaastik, mis erineb looduslikust. Teine oluline mõju tekib
siis, kui alternatiivse variandi puhul intensiivistub põhjavee väljavool kaevandatavast
piirkonnast. Kui kaevandada põhivariandi kohaselt ja rekultiveerida kaevandatud ala, siis
olulisi keskkonnamõjusid liiva kaevandamise tagajärjel ei teki.
6.10 Saasteloa vajadus
Karjäärid ei tarbi Kvaternaari veekompleksi vett (v.a liiva pumpamisel veepinna alt koos
veega, mis voolab puistangust tagasi), samuti ei saada karjäärid (reostatud) vett tagasi
eelpoolnimetatud veekihti / 23 /. Kuigi kaevandamine toimub piiratud alal allpool
veetaset ei ole vee erikasutusluba Tammemäe III ja Tammemäe IV karjäärides vajalik,
sest tegevus toimub maavara kaevandamise loa alusel ja selles sätestatud tingimustel.
Kaevandamisloa väljastaja on Keskkonnaministeerium.
Karjääride tööprotsessides ei paisata õhku keemilisi ja füüsikalisi saasteaineid, välja
arvatud inertne liivatolm, mis on pärit samast looduslikust keskkonnast ja diiselmasinate
heitgaasid. Liivakarjäärides töötavad saasteallikad (ekskavaatorid, laadimismasinad,
sõelumisseadmed) kuuluvad välisõhu kaitse seaduse alusel paiksete saasteallikate
hulka (§ 7 lg 1) / 24 /. Nende seadmete tekitatud tolm jääb tootmisterritooriumile ja
piirkontsentratsioone ületavad suurused ei ületa karjääride piire. Peale selle, karjääride
ümbruses lähimad elamud asuvad vähemalt 0,7 km kaugusel. Seni väljakujunenud
praktika kohaselt liiva karjäärides välisõhu saasteluba ei ole nõutav. Küll on aga vajalik
ettevõtetel silmas pidada, et teatud olukordades kaevandamisel ja transportimisel võib
tekkida vajadus rakendada tolmu tekkimise ja levimise vastaseid
meetmeid / 24, § 61 - 65 /.
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 29
Tööprotsesside käigus ei teki tootmisjääke, kooritud pinnas kasutatakse nõlvade
planeerimisel. Puudub vajadus jäätmeloa taotlemiseks / 22 /.
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 30
7. KESKKONNASEISUNDI JÄLGIMINE, VAJADUS JA SUUNAD.
SOOVITUSED PÕHJAVEE SEISUNDI, MÜRA JA TOLMU
SEIREKS MÄETÖÖDE AJAL
Põhjavesi. Vajalik on jälgida karjäärides kujunevate veekogude taset perioodiliselt, et
kontrollida filtratsiooni suurenemist väljapoole järvede valgala. Seire andmete alusel saab
vajadusel reguleerida veekogude taset. Kuna ainult Tammemäe III karjääri rajatav
veekogu saab olema otseses ühenduses Tammemäe järvega ja teised on väga väikesed,
siis tuleks veetaset ainult seal jälgida. Soovitatav mõõtmissagedus on kord kvartalis.
Kuna Männiku liivakarjääri järvistu kuulub Tallinna linna pinnaveesüsteemi
joogiveehaardesse / 12 /, siis võimaliku põhjaveereostuse kontrollimiseks (kütuse ja/või
määrdeainete leke, olmejääkidereostus) on vajalik perioodiliselt analüüsida vee keemilist
koostist vastavalt Sotsiaalministri 02.01.2003. a määrusele nr 1 / 13 /. Kuna seda teeb
regulaarselt AS Tallinna Vesi, siis ei ole ettevõtete täiendavate analüüside tegemine
vajalik.
Müra. Müra taset kontrollitakse müra tekitavate seadmete tehnilise ülevaatuse korras.
Perioodilise üldise tootmismüra tausta mõõtmise järele puudub vajadus.
Tolm. Kuival aastaajal on põhilisteks tolmu tekitajateks liiva transpordi veokid, mis
tekitavad tolmu karjääridesse sissesõiduteede ümbruses. Vajalik on jälgida karjääri teede
seisundit, et õigeaegselt kasutada tolmu tõkestamise vahendeid. Soovitatav on põhilise
väljaveo tee ja karjääriteede asfalteerimine kuni mäeeraldiste piirini. Otsene seire vajadus
puudub.
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 31
8. ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE PROTSESSIST
JA AVALIKUSTAMISEST
KMH algatas Tallinn-Saku liivamaardla neljal mäeeraldisel (Liivalaia III Liivalaia IV,
Tammemäe III ja Tammemäe IV) Keskkonnaministeerium lähtudes arendajate maavara
kaevandamise loa taotlusest. KMH algatamisest teavitati ametlikus teadaandes Ametlikud
Teadaanded 19.07.2004. 11.-26. augustini toimunud programmi avalikul väljapanekul
KMH programmi kohta ettepanekuid ei esitatud. KMH programmi projekti avalik arutelu
toimus 26. august 2004. a. Sellest võtsid osa arendajate, Keskkonnaministeeriumi,
Harjumaa Keskkonnateenistuse ja OÜ Järva Paas esindajad. Kohalikke elanikke ja Saku
Vallavalitsuse esindajaid arutelule ei tulnud. Arutelul ja sellele järgneval ajal tehtud
märkusi arvestades programm kinnitati 23.09.2004. a. Lähtudes kinnitatud programmist
hindas OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER liiva kaevandamisega kaasnevaid
keskkonnamõjusid, mille tulemused ja järeldused on esitatud käesolevas aruandes.
Keskkonnamõju hindamisel kasutati avalikke dokumente, planeeringuid, uuringuid jms
dokumente, milledele on viidatud. Mõjude hindamise ajal toimus üks kohtumine
Kaitseministeeriumi ja Kaitsejõudude Peastaabi ning ekspertide vahel. Selle käigus
väljatoodud seisukohtade alusel on käesolevas töös kirjeldatud Kaitseministeeriumi
kavatsusi taotletavate alade kaevandamisjärgse kasutamise kohta.
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 32
9. KOKKUVÕTE (JA KOONDHINNANG), SOOVITUSED
EDASISEKS TEGEVUSEKS.
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavad mäeeraldised
liiva kaevandamiseks asuvad Saku vallas Harjumaal, Tallinn-Saku liivamaardlas. Nelja
taotletava mäeeraldise kogupindala on 109,44 ha, kus kokku on ehitusliiva aktiivset
tarbevaru 5817 tuh m3, reservvaru 568 tuh m3 ja maa-ainest 1372 tuh m3.
Mäeeraldised asuvad riigimaal, maad kasutatakse riigikaitseliseks otstarbeks.
Mäeeraldised on kohati kaetud hõreda männikuga, mis vaheldub lagendikega, kohati on
segametsa.
Kaevandatavad liivakihid paiknevad Kvaternaari kompleksi setete ülemises osas, mille
peal asub vahetult kasvukiht. Samas kompleksis asub ka ülemine põhjaveekiht, mille tase
kaevandamise tagajärjel osaliselt avatakse. Liivamaardlas asuv Kvaternaari kompleksi
veekiht (järvistu) on arvatud Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse
kuuluvate veekogude hulka.
Liivalaia III ja Liivalaia IV karjäärides toimub kaevandamine ühes järgus põhjaveekihi
pealt. Tammemäe III ja Tammemäe IV karjäärides toimub osaliselt kaevandamine kahes
järgus, algul kuni põhjaveetasemeni ja siis allpool põhjavee taset.
Karjääri tööprotsessidest (liiva väljamine, sõelumine, laadimine ja transport) tulenev
vahetu keskkonnamõju (müra ja tolm) jäävad põhiliselt tööalasse. Piiri ületav mõju võib
tekkida liiva transportimisel karjääride juurdepääsu teedel. Kuival perioodil tekib seal
tolm, mis tuleb niisutamisega maha suruda.
Kaevandatud ala rekultiveeritakse veekogudega ja tervikutega vahelduvaks alaks, mis
kujundatakse selliselt, et see sobib kasutamiseks harjutusväljakuna, säilitab taimestiku
tammidel ja soodustab seal suuremate ulukite liikumist.
Kaevandamisel ei teki jäätmeid. Liivavarude pealne pinnasekiht kooritakse, ladustatakse
ja hiljem kasutatakse karjääride nõlvade rekultiveerimisel.
Pinnasereostuse oht on võimalik karjäärimasinate ja seadmete töötamiseks vajaliku
kütuse ja määrdeainete leketest või ebaseaduslikust olmeprügi jätmisest karjääri
territooriumile. Reostuse vältimiseks on vaja karjääri projektis ette näha spetsiaalseid
hooldus- ja remondiplatsid masinatele ning avarii likvideerimise plaan. Olmeprügi
vältimiseks hoida karjääri territoorium järelevalve all.
Mäeeraldiste piires ega lähinaabruses ei asu kaitsealasid, looduskaitse all olevaid ja
kultuuriobjekte, kuid see ala on arvatud rohelise võrgustiku tuumalade hulka.
Kokkuvõtvalt, need tegurid, mis võiksid mõjutada keskkonda karjääriväljadel ja nende
lähiümbruses on järgmised:
- oluline kaevandatud ala reljeefi ja maastiku ilme muutumine;
- karjäärimasinate ja transpordi põhjustatud müra ja tolm, mis jäävad põhiliselt
karjääride territooriumile (karjäärimasinate maksimaalne müra ulatus 200 meetrini,
tolmu levik 50 - 100 meetrini, liivaveokite müra 200 – 300 meetrini, tolm 200
meetrini).
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 33
Keskkonnamõjude hindamise tulemusena soovitatakse Tallinn-Saku liivamaardlas nelja
rajatava karjääri töötamisel järgmist:
- tootmisprotsesside käigus näha ette tolmu tõkestamine transporditeedel kuival
aastaajal, selleks niisutada väljaveo teid, kui need hakkavad tolmama. Soovitatav on
põhilise väljaveo tee ja karjääriteede asfalteerimine kuni mäeeraldiste piirini;
- liikluskoormuse kasvu vähendamiseks Männiku teel avada karjääride väljaveo tee
teine suund Tallinna ringteele;
- karjääri projektis näha ette masinate hooldusplatsid karjääride territooriumil,
vältimaks kütuse ja õli leket pinnasesse ja põhjavette;
- kaevandamisjärgse maastiku kujundamisel arvestada nõuetega, mis kehtivad
kaitseväe harjutusväljakule ja seal asuvatele veekogudele. Jätta kaevandamata 10%
mäeeraldiste territooriumitest, see ala säilitada üksikute tervikutena karjääride sees,
karjääride ja veekogude nõlvad kujundada nõutavate kalletega, veekogude sügavus
peab olema vähemalt 2 m;
- kaevandatud maastiku rekultiveerimisel pidada silmas võimalust loomastiku
liikumiseks ja ala taastumiseks rohevõrgustiku osana;
- Liivalaia III karjääri kirdepiiril tagada Männiku järvele 4 m kallasraja toimimine.
Eraldi hoideterviku jätmine sellele ei ole otstarbekas, kuid mäetööd kallasraja tsoonis
tuleb läbi viia võimalikult lühikesel perioodil (soovitavalt vara kevadel või
hilissügisel, kui piirkonnas liigub vähem inimesi) ja kaevandamisel tuleb arvestada, et
rekultiveerimise käigus on kallasrada vaja koheselt taastada;
- Liivalaia III ja Liivalaia IV karjäärides kaevandada liivavarude veepealne osa ja jätta
tervikud (saared) maastikukujundamise otsatarbeks. Rohekoridori toimimise
tagamiseks projekteerida nimetatud karjääride territooriumile jäävad kaevandamata
alad Liivalaia IV karjääri lõuna serva vähemalt 50 m laiusele ribale;
- Tammemäe IV karjääri kaevandata jääv tervik paigutada mäeeraldise põhjaküljele,
mis moodustaks ühtse terviku AS Talter ja AS Kiirkandur mäeeraldistel jäetavate
tervikutega;
- mäetöid on soovitav nii Liivalaia IV kui Tammemäe IV karjääris alustada
põhjapoolsest küljest liikudes lõuna poole (analoogselt AS Talter mäetööde liikumise
suunaga) vältides nii kolme karjääri mäetööde üheaegset toimumist rohekoridori alas.
Liivalaia III ja Tammemäe III karjääride mäetööde arendamise suunad võivad
arendajad ise vabalt valida.
- perioodiliselt kontrollida Kvaternaari põhjaveekihi veetaset Tammemäe III
mäeeraldisel.
Loetletud meetmete rakendamisel Tallinn-Saku liivamaardlas liiva kaevandamisega
taotletaval neljal mäeeraldisel ei kaasne olulist keskkonnamõju.
Ettevõtetel ei ole vajalikud välisõhu saasteluba, jäätmeluba ega vee erikasutusluba.
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 34
10. KASUTATUD ALLIKAD
1. Põhjavee seisund 1997 – 1998 aastal. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 1999, lk 112.
2. Männiku järvistu (Raku ja Männiku järved) veeressursi säilitamiseks vajalikud
uuringud. AS Maves. Tallinn 2004
3. Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsu ja mürataseme
piirväärtused
Keskkonnaministri 22.09.2004 a määrus nr 122
4. SniP II-12-77. Ehituse normid ja reeglid. II osa, ptk 12. Moskva 1978, lk 49
5. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid
Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42
6. Pealmaakaevandamisega rikutud maa rekultiveerimise kord
Keskkonnaministri 28.12.1995. a määrus nr 44
7. Arold. I. Eesti maastikud. Tartu 1991, lk 219
8. Eesti sood. Koostanud U. Valk. Tallinn, Valgus 1988, lk 343
9. Eesti metsad. Koostanud U. Valk, J. Eilart. Tallinn, Valgus 1974, lk 307
10. Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine
Vabariigi Valitsuse 18.07.1996. a määrus nr 191
11. Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele
Vabariigi Valitsuse 25.07.2000. a määrus nr 247
12. Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvate veekogude nimekirja
kinnitamine
Keskkonnaministri 09.02.2001. a määrus nr 9
13. Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee
kvaliteedi- ja kontrollinõuded
Sotsiaalministri 02.01.2003. a määrus nr 1
14. Maapõueseadus
15. Maavara kaevandamisloa taotlemise ja väljaandmise kord
Keskkonnaministri 01.02.1993. a määrus nr 3
16. Saku valla üldplaneering, 1993 a
17. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Harju maakonnaplaneeringu
teemaplaneering. OÜ E-konsult. Tallinn 2003
OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER
AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku
liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, I köide 35
18. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus
19. Keskkonnamõju hindamise aruandele esitatavad täpsustatud nõuded
Keskkonnaministri 31.01.2002. a määrus nr 4
20. Üldised ohutustehnika eeskirjad
Kaitseväe juhataja 01.01.1998. a käskkiri nr 37
21. Aruanne 2003. aasta liiklusloenduse tulemustest. AS Teede Tehnokeskus. Tallinn
2004
22. Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud
loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta
Vabariigi Valitsuse 26.04.2004. a määrus nr 122
23. Veeseadus
24. Välisõhu kaitse seadus
25. Keskkonnamõju hindamise aruanne Tallinn-Saku Liivamaardla AS Talteri uuringuala
ehitusliiva kaevandamisele. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 2003
Epp Kuslap
OÜ Inseneribüroo STEIGER
[email protected] Meie 26.02.2020 nr 12-1/20/1816-4
Nõusolek Tammemäe III liivakarjääri
täiendava varu arvele võtmiseks
Austatud Epp Kuslap
Pöördusite 30.01.2020 Keskkonnaameti poole seoses asjaoluga, et OÜ Inseneribüroo
STEIGER koostab AS-i TREV-2 Grupp tellimusel täiendava varu arvele võtmise aruannet
Tallinn-Saku liivamaardla Tammemäe III liivakarjääri lamamis ning palute kooskõlastust
varude kinnitamiseks ja hilisemaks kaevandamistegevuseks (registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 30.01.2020 kirjana nr 12-1/20/1816). Täpsustate, et arvele võetava
ala pindala on 9, 47 ha ning kinnitatava varu suurus on 483 tuhat m3.
Selgitame, et kui kaevandatava ala pindala ei muutu võrreldes hetkel kehtiva loaga, puuduvad
Keskkonnaametil vastuväited täiendava varu arvele võtmiseks. Lisaks selgitame, et hilisema
kaevandamistegevuse osas saab Keskkonnaamet kinnitada täiendavate varude kaevandamise
lubamist Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa muutmise menetluse käigus.
Tulenevalt eelnevast nõustub Keskkonnaamet täiendavate varude arvele võtmisega Tammemäe
III liivakarjääri mäeeraldisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
Liis Bergmann 5688 0490
[email protected]
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Epp Kuslap Teie 30.01.2020
OÜ Inseneribüroo STEIGER
[email protected] Meie 02.03.2020 nr 12-3/20/417
Kooskõlastus
Austatud Epp Kuslap
Osaühing Inseneribüroo STEIGER esitas Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks Tallinna-
Saku liivamaardla Tammemäe III liivakarjääri lamamis varu suuruse, et võtta arvele täiendav
varu, ning loa hilisemaks kaevandamiseks. Arvele võetava ala pindala on 9,47 ha ning
kinnitatava varu suurus on 483 000 m3.
Tammemäe III liivakarjäär, mille mäeeraldise pindala on 33,40 ha ja teenindusmaa pindala on
42,21 ha, asub riigikaitselise ehitise Männiku harjutusväli maa-alal.
Männiku harjutusvälja arendusprogrammi järgi ei ole kavandatud arvele võteavale alale ehitisi
ega taktika- või maastikusõiduala.
Kaitseministeeriumi hinnangul ei vähenda kavandatav tegevus riigikaitselise ehitise Männiku
harjutusvälja töövõimet ning sellest tulenevalt kooskõlastab varude kinnitamise. Samas peame
vajalikuks märkida, et käesolevat vastust ei saa käsitleda kaevandamise loa kooskõlastamisena.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Magnus-Valdemar Saar
Kaitseinvesteeringute osakonna juhataja
asetäitja
Sten-Patrick Kreek 7170028
[email protected]
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE VORM 1 . Taotleja 1.1 . Ettevõtja nimi AS TREV-2 Grupp 1.2 . Äriregistri kood / isikukood 10047362 1.3 . Aadress Harju maakond, Tallinn, Pärnu mnt 463, 10916 2 . Kaevandaja 2. 1. Ettevõtja nimi AS TREV-2 Grupp 2.2. Äriregistri kood / isikukood 10047362 2.3. Aadress Harju maakond, Tallinn, Pärnu mnt 463, 10916 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Tallinna-Saku liivamaardla 3.2. Maardla osa nimetus - 3.3. Maardla (maardla osa) registrikaardi number 0 109 3.4. Maardla põhimaavara Ehitus liiv 4. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa 4.1. Mäeeraldise nimetus Tammemäe III liivakarjäär 4.2. Mäeeraldise liik: uus mäeeraldis [ ] olemasoleva muutmine [ ] olemasoleva laiendus [ X ] lubade liitmine [ ] kehtivusaja pikendamine [ ] ümberregistreerimine [ ] osaline ümberregistreerimine [ ] 4.3. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus ) Harju maakond, Saku vald 4.4. Mäeeraldise pindala, 40,30 ha 4.5. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, 42,21 ha 4.6. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale jäävate kinnisasjade loetelu Männiku harjutusväli (katastritunnus 71801:001:0982) 5. Geoloogiline uuring 5.1. Geoloogilise uuringu loa omaja 5.2. Geoloogilise uuringu luba: loa registreerimise number loa kehtivuse aeg 5.3. Geoloogilise uuringu tegija 5.4. Geoloogilise uuringu aruanne: N imetus „ Tallinn- Saku liivamaardla Tammemäe III uuringuala geoloogilise uuringu aruanne “ (2003 . a ) ja „ Tallinna-Saku liivamaardla täiendava aktiivse tarbevaru arvele võtmise seletuskiri Tammemäe III liivakarjääri lamamis “ (2020. a) geoloogiafondi number EGF 7548 maavara varu arvele võtmise otsus ja kuupäev Keskkonnaministri 31.12.2003. a käskkiri nr 941 ja M aa-ameti peadir ektori 31.03.2020 . a käskkiri nr 1-17/20/863 6. Maavara kogus 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala , kogus ja ühik : aktiivne tarbevaru 546,877 tuhat m 3 , ehitusliiv aktiivne tarbevaru 483 tuhat m 3 , täiteliiv kaevandatav varu 305,877 tuhat m 3 , ehitusliiv kaevandatav varu 299 tuhat m 3 , täiteliiv 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 01 .0 1 .20 20 . a 6.3. Mäeeraldisele jäävate maavara varu plokkide nimetused Plokk 85 aT , Plokk 8 6 aT , Plokk 1 54 aT 7. Katend, sh muld Katendi kogus 21 tuh m 3 , sh mulla kogus - tuh m 3 8. Maavara kasutamine 8.1. Maavara kavandatav kasutus valdkond ehitus- ja teedeehitus 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär , 50 tuhat m 3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär , kogus ja ühik 8.4. Loa t aotletav kehtivusaeg 10.09.2033 9. Lisad 9.1. Maavara ar velevõtmise dokumendi ärakiri [ X ] 9.2. Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne, milles esitatud ettepane ku alusel on tehtud otsus võtta arvele maavara, mille ka evandamiseks luba taotletakse [ X ] 9.3. Kui kaevandamisluba taotletakse maavara otsinguks antud kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloaga määratud uuringuruumi piires või vähem kui aasta möödumisel sellise loa kehtivuse lõppemisest ja taotleja ei ole selle loa omaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omaja nõusolek [ ] 9.4. Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral, kui maavara ei kuulu kaevandamisloa taotlejale, mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks 1 [ ] 9. 5 . Maapõueseaduse § 50 lõikes 6 sätestatud juhul k aevandamisjäätmekava [ ] ________________ 1 – v õimalik esitada kaevandamisloa taotluse menetluse käigus Loa taotleja Ind r e k Malm / valdkonna juht / /al lkirjastatud digitaalselt/ 0 2 . 0 4 .20 20 . a n imi amet allkiri kuupäev
TEENUSE OSUTAMISE
AKT NR 8907899087
TEENUSE TELLIJA
NIMI / ÄRINIMI ISIKU- VÕI REGISTRIKOOD
AS TREV-2 GRUPP 10047362
ESINDAJA NIMI ESINDAJA TELEFON
EIKE SIMMER 53886533
OSUTATUD TEENUS
NIMETUS
Projektide kooskõlastamine: väikeprojekt
TEENUSE OSUTAMISE KOHT
Männiku harjutusväli, Männiku küla, Saku vald
MAKSUMUS TEENUSE OSUTAMISE KUUPÄEV
17.45 14.05.2020
TEENUSE TEOSTAJA EES- JA PEREKONNANIMI
Maie Erik
Teenuse osutaja: Teenuse tellija:
Maie Erik EIKE SIMMER
Elektrilevi OÜ
………………………………… …………………………………
(allkiri) (allkiri)
Elektrilevi OÜ
Kadaka tee 63, 12915 TALLINN
Registrikood 11050857
PROJEKTI KOOSKÕLASTUS NR. 8907899087
KOOSKÕLASTUSE KUUPÄEV: 14.05.2020
KOOSKÕLASTUSE TELLIJA:
REGISTRIKOOD: 10047362
NIMI: AS TREV-2 GRUPP
KONTAKTISIK: EIKE SIMMER
OBJEKTI AADRESS: Männiku harjutusväli, Männiku küla, Saku
vald
TÖÖ NUMBER: 20/2912
TÖÖ SISU: Tammemäe III liivakarjääri laiendus
STAADIUM: Tööprojekt
KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL:
* Kutsuda kohale Elektrilevi OÜ esindaja. Selleks esitada iseteeninduses taotlus 10 tööpäeva
enne tööde algust objektil https://www.elektrilevi.ee/et/partnerile/tegevuste-kooskolastamise-vorm
Info põhja piirkonnas telefonil 46 54 600 ja lõuna piirkonnas telefonil 46 54 500
* Töökohal peab olema Elektrilevi OÜ poolt kooskõlastatud projekt.
* Kaablite täpne asukoht ja sügavus määrata surfimise teel, võimalusel Elektrilevi OÜ esindaja
juuresolekul.
* Kooskõlastus kehtib üks aasta.
* Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba.
* Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud.
* Tagada liinile ja mastidele juurdepääs. Mitte kaevandada lähemal kui 10m mastist. Liinide alla
katendi vallide moodustamine keelatud.Mastide 19 ja 21 vahel asub ka maakaabel.
KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS:
Maie Erik
Elektrilevi OÜ