Keskkonnaamet Meie 21.05.2020 nr 7-2/570
Põllumajandusamet
Kaitseministeerium
Päästeamet
Seisukoha küsimine Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse osaala ja lähiala detailplaneeringu KSH algatamata
jätmise otsuse eelnõule ja ettepanekute küsimine planeeringu lähteseisukohtadele
Luunja vallavalitsus kaalub üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist Savikoja külas Kitsevälja
maaüksuse osaalal ja lähialal.
Vastavalt PlanS § 142 lg 6 ja KeHJS § 33 lg 6 esitame Teile Luunja vallavolikogu otsuse eelnõu „Savikoja külas
Kitsevälja maaüksuse osaala ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine ning planeeringuala piiri, suuruse ja lähtetingimuste kinnitamine“
seisukoha saamiseks.
Vastavalt PlanS § 81 lg 1 palume Teil esitada ettepanekud planeeringu lähteseisukohtadele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Karjus
planeeringute nõunik
evelin@luunja,ee, 7417217
Lisad:
1. Eelnõu: „Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse osaala ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ning planeeringuala piiri,
suuruse ja lähtetingimuste kinnitamine“;
2. Eelnõu: „Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse osaala ja lähiala detailplaneeringu lähtetingimused,
palneeringuala piir ja suurus“;
3. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Puiestee tn 14 Telefon 741 7319
[email protected]
Luunja alevik Fax 741 7398 www.luunja.ee
62222 TARTUMAA Reg. nr. 75003476 a/a EE982200001120133283
EELNÕU PROJEKT redaktsioon 20.05.2020
LUUNJA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Luunja PP.KK.2020 nr xx
Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse osaala ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ning planeeringuala piiri, suuruse ja
lähtetingimuste kinnitamine
Taotletud tegevus
Kristjan Muuli on esitanud Luunja vallavalitsusele taotluse algatada detailplaneeringu koostamine Savikoja külas
Kitsevälja (43201:002:0325) kinnistul eesmärgiga elamu rajamiseks.
Seos kõrgema taseme strateegiliste dokumentidega ja teiste õigusaktidega
26. juuni 2008. a määrusega nr 8-1 on kehtestatud Luunja valla üldplaneering (ÜP). Savikoja külas Kitsevälja
kinnistu asub ÜP kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, maakasutuse juhtotstarbeks on
planeeringualal põllumajandusmaa. Planeeringuala põllumaa jääb üldplaneeringu ehitustingimuste kaardi alusel
väärtusliku põllumaa koosseisu, millistel on uute kruntide moodustamine keelatud. ÜP keskkonnatingimuste kaardi
kohaselt jääb planeeringuala väärtusliku maastiku (hajaasustusega ala) alale, kus on ette nähtud säilitada
traditsioonilist maakasutust ja maastikustruktuuri (ka asustusstruktuur ja teedevõrk); ei ole lubatud ehitustegevuse
laienemine maastikuliselt esteetilistes ja ökoloogiliselt tundlikes paikades; uusehitised peavad kandma endas
piirkonda sobiva hoonestuse põhimõtteid ja arhitektuurseid suundumusi. ÜP-ga määratud väärtuslik põllumaa
Kitsevälja kinnistul on tegelikkuses osaliselt kaetud metsaga juba üldplaneeringu koostamise ajal.
Täiendava elamukrundi moodustamine Kitsevälja maaüksuse üldplaneeringuga määratud väärtuslikule põllumaale
ei vasta üldplaneeringule. Detailplaneeringu ala, kuhu uut elamukrunti soovitakse rajada, on osaliselt ametlikult
metsastatud ja arvel metsamaana, teine osa põllumaa, mis ei kuulu ühegi põllumassiivi koosseisu ja on kasutusest
väljas. Planeeringuala osa, kuhu uut elamukrunti soovitakse rajada, on piiritletud metsaga, Kitseojaga ja
põllumassiiviga, millest tuleneb teatud maastikuline eraldatus naaberaladest. Planeeringu realiseerumine ei
vähenda piirnevate põllumaade kompaktsust ega häiri nende haritavust. Planeeringualale kavandatakse
hajaasustusele omane suur (ligikaudu 1 ha) elamukrunt ja tagatakse ÜP kohased väärtused hajaasustuses.
Hoonestus kavandatakse väljapoole Kitseoja ehituskeeluvööndit, juurdepääs on tagatud avalikult kasutatavalt
Kitsevälja teelt.
Planeeringualal kehtib Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 kehtestatud Tartumaa
maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneering määrab Savikoja küla maaliseks piirkonnaks. Taotletud tegevus
on kooskõlas maakonnaplaneeringuga.
Planeeringust Huvitatud isiku ja Luunja valla vahel on sõlmitud haldusleping planeeringu tellimise kulude kandmise
üheandmiseks planeeringu koostamisest huvitatud isikule.
EELNÕU PROJEKT redaktsioon 20.05.2020
Detailplaneeringu algatamise põhjendused
Eeltoodule tuginedes on detailplaneeringu algatamise põhjendatud. Kavandatud tegevusega kaasneb Luunja
vallavolikogu hinnangul põhjendatud vajadus kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks kui
planeeringu koostamisel järgida kehtiva Luunja valla üldplaneeringu suuniseid hajaasustuse väärtuste säilimise
tagamiseks.
KSH mittealgatamise põhjendused
Vastavat planeerimisseadusele § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava
detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH), lähtudes
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest
ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele on
antud eelhinnang, milles jõuti järeldusele, et planeeringu elluviimisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa
keskkonnamõju kaasnemist.
KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamiseks on Luunja vallavalitsus küsinud seisukohta asjaomastelt asutustelt.
Asutuste seisukohad on ..
Planeerimisseaduse § 142 lg 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut
sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja
kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.
Vastavalt PlaS § 81 lg 1 on vallavalitsus detailplaneeringu lähteseisukohad esitanud ettepanekute saamiseks
asjaomastele isikutele ja asutustele. Lisaks avalikustati lähteseisukohad valla kodulehel ja teavitati võimalusest
esitada kirjalikke ettepanekuid. Ettepanekud on …
Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 2,
planeerimisseaduse § 4 lg 2¹, § 77 lg 1, § 81, § 124 lg 6 ja § 142, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, § 34 lg 2, § 35 lg-d 5 ja 6, Kristjan Muuli detailplaneeringu
algatamise taotluse 16.04.2020, detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, asutuste
seisukohad, Luunja valla üldplaneeringu
Vallavolikogu otsustab:
1. Algatada detailplaneeringu koostamine Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse osaalal ja lähialal
eesmärgiga kaaluda planeeringualale võimalusi ühe üksikelamu maa krundi moodustamiseks ja
ehitusõiguse andmist üksikelamule ja abihoonetele.
2. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
3. Kinnitada detailplaneeringu lähtetingimused, piir ja suurus vastavalt lisale 1*.
4. Detailplaneeringu eskiislahenduse esitamine Luunja vallavalitsusele on vajalik.
5. Planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud:
5.1. Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks koostada MKM määrusele 14.04.2016 nr 34 „Topo-
geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ vastav planeeringuala
digitaalne geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500;
5.2. Täiendavate uuringute vajadus võib selguda detailplaneeringu protsessi käigus.
6. Planeeringu koostamise algatamisega ei kaasne planeeringu koostamise korraldajale kohustust avalikuks
kasutamiseks ette nähtud teede ja nendega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning
tehnorajatiste väljaehitamiseks/ ümberehitamisek või vastavate kulude kandmiseks.
7. Planeeringu algatamisega ei kaasne planeeringu koostamise korraldajale kohustust planeeringu
koostamise kulude kandmiseks. Vastavad kulud kannab planeeringust huvitatud isik.
8. Vallavalitsusel korraldada 14 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsusest vastava teate ilmumine
Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Postimees, valla infolehes Kodu Uudised, Luunja valla veebilehel.
9. Vallavalitsusel korraldada KSH mittealgatamise otsustest teavitamine vastavalt KeHJS-ile § 33 lg 6.
EELNÕU PROJEKT redaktsioon 20.05.2020
10. Otsusega saab tutvuda Luunja valla veebilehel www.luunja.ee ning tööpäevadel Luunja vallavalitsuses,
asukohaga Puiestee 14 Luunja alevik.
11. Otsus jõustub teatavaks tegemisest.
*Lisa 1. Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse osaala detailplaneeringu lähtetingimused, planeeringuala piir ja
suurus.
/allkirjastatud digitaalselt/
…
Volikogu esimees
EELNÕU PROJEKT redaktsioon 20.05.2020
LISA 1
Luunja Vallavolikogu PP.KK.AAAA
otsuse nr XX juurde
SAVIKOJA KÜLAS KITSEVÄLJA MAAÜKSUSE OSAALA JA LÄHIALA
DETAILPLANEERINGU LÄHTETINGIMUSED,
PALNEERINGUALA PIIR JA SUURUS
1. Detailplaneeringu lähtetingimuste kehtivus
Lähtetingimuste kehtivus on 18 kuud. Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud planeeringu
koostamise korraldajale esitatud detailplaneeringu eskiislahendust, on planeeringu koostamise
korraldajal õigus lähtetingimusi muuta ja ajakohastada.
2. Detailplaneeringust huvitatud isik
Planeeringust huvitatud isik on Kristjan Muuli.
3. Planeeringuala piir ja suurus
Planeeringuala hõlmab Luunja vallas Savikoja külas Kitsevälja (43201:002:0325) maaüksuse
osaala suurusega ligikaudu 1,0 ha. Planeeringusse haaratakse vajadusel lähialana kavandatava
juurdepääsutee alune maa suurusega ligikaudu 0,2 ha.
Joonis 1. Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse osaala ja lähiala detailplaneeringuala piir ja
suurus (allikas: Maa-ameti geoportaal)
4. Planeeringu eesmärk
Planeeringu eesmärk on kaaluda planeeringualale võimalusi ühe üksikelamu maa krundi
moodustamiseks ja ehitusõiguse andmist üksikelamule ja abihoonetele.
5. Detailplaneeringu koostamise õigus
EELNÕU PROJEKT redaktsioon 20.05.2020
Planeering tuleb koostada geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala
magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega
isiku poolt või isiku poolt, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse.
6. Andmed planeeringuala kohta
Planeeringuala on hooneteta maa-ala, osaliselt metsamaa, osaliselt põllumaa, piirnedes lõuna
küljest Kitseojaga.
Joonis 2. Planeeringuala kõlvikud,
planeeringuala markeeritud lilla joonega Joonis 3. Kavandatav elamukrundi
(allikas: Maa-amet, Katastri kõlvikukaart, võimalik asukoht (allikas: Maa-amet,
20.05.2020 ) Fotoladu, 20.05.2020)
Planeeringualale ulatuvad seadusest tulenevad kitsendused:
Maaparandushoiuala;
Ranna või kalda piiranguvöönd;
Ranna või kalda ehituskeeluvöönd;
Ranna või kalda veekaitsevöönd;
Veekogu kallasrada;
Elektripaigaldise kaitsevöönd;
Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd.
7. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid
Luunja valla üldplaneering;
Tartumaa maakonnaplaneering 2030+.
8. Uuringute vajadus
8.1. Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks koostada MKM määrusele 14.04.2016
nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“
vastav digitaalne geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500. 1. Juhul kui
planeeringualal asub maaparandussüsteem, tuleb planeeringu aluseks olevale
geodeetilisele alusplaanile kanda olemasoleva maaparandussüsteemi elemendid.
Maaparandussüsteemi teostusjooniste väljastamiseks pöörduda
Põllumajandusameti Tartu keskusesse
[email protected]. Detailplaneering
EELNÕU PROJEKT redaktsioon 20.05.2020
koostada kuni 2 aastat vanale alusplaanile, mis on kooskõlastatud võrguvaldajate ja
vajadusel Põllumajandusameti poolt ning registreeritud Tartu geoarhiivis.
8.2. Täiendavate uuringute vajadus võib selguda detailplaneeringu protsessi käigus.
9. Nõuded planeeringule
9.1. Alusandmed
9.1.1. Esitada planeeringuala asukoht ja suurus.
9.1.2. Esitada olemasoleva olukorra iseloomustus: Esitada kinnistute piirid,
aadressid ja maakasutuse sihtotstarbed (sh vähemalt 40 m ulatuses väljapool
planeeringuala); õiguslikul alusel püstitatud hooned ja anda ülevaade nende
seisukorrast ja väärtustest; seadusjärgsed kitsendused ja nende ulatus, senised
kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta ning kitsendust põhjustavad
objektid; planeeritavale maa-alale jäävate teede nimed; olemasolevad
tehnovõrgud, olemasolevad üksikud puud, mets kõlvikuna, olemasolevat
olukorda iseloomustavad muud andmed.
9.1.3. Esitada planeerija andmed (nimi, pädevust tõendav dokument) ja planeeringu
koostamise korraldaja.
9.1.4. Esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ja sellel põhinevad
järeldused, sh olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud
kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad;
ühistranspordi võrgustik; kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse
paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade. Siduda
planeeringulahendus kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja
teeprojektide lahendustega.
9.1.5. Esitada andmed kasutatud uuringute ja analüüside kohta, milliseid on
planeeringu koostamise käigus koostatud või millistest varasemalt koostatud
uuringutest või analüüsidest on lahenduse koostamisel lähtutud.
9.2. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused
9.3. Esitada planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse
kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas
9.4. Esitada valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused.
9.5. Üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.
9.6. Planeeringuala kruntideks jaotamine
Elamukrundi minimaalne suurus on 5000 m². Tagada kruntimisel maatükkide terviklikkus
ja otstarbekas kuju ning juurdepääs avalikult teelt.
9.7. Krundi hoonestusala määramine
Määrata krundi osa, kuhu on lubatud rajada ehitusõigusega määratud hooneid.
9.8. Krundi ehitusõigusega esitada:
9.8.1. lubatud krundi kasutamise sihtotstarbed: üksikelamu maa, tee maa;
9.8.2. hoonete suurim lubatud arv krundil: 4 (1 elamu ja 3 abihoonet);
9.8.3. hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 400 m².
EELNÕU PROJEKT redaktsioon 20.05.2020
9.8.4. hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: suurim lubatud suhteline kõrgus
9 m, planeeringuga määrata ka hoonete lubatud suurim katuseharja
absoluutkõrgus.
9.9. Liikluskorralduse põhimõtted
9.9.1. Tagada elamukrundile juurdepääs avalikult teelt.
9.9.2. Parkimine lahendada krundil.
9.10. Kujad
Kujad lahendada vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile.
9.11. Hoonete arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused
9.11.1. Hooned peavad kandma endas piirkonda sobiva hoonestuse põhimõtteid ja
arhitektuurseid suundumusi.
9.11.2. Esitada lähtuvalt sobivusest kohalike hoonestus- ja ehitustavadega piirkonna
ühtset identiteeti tekitavad läbimõtestatud arhitektuurinõuded. Arhitektuur
peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, keskkonna arhitektuurset
kvaliteeti parandav. Selleks kaasata soovitavalt planeeringu koostamisse
arhitekt.
9.11.3. Lubatud korruselisus: põhihoonel 1-2 maapealset korrust ja 1 maa-alune
korrus, abihoonel 1 maapealne ja 1 maa-alune korrus.
9.11.4. lubatud looduslikud viimistlusmaterjalid, imiteerivad viimistlusmaterjalid on
keelatud;
9.11.5. määrata katusekalle, harja suund ja materjal;
9.11.6. määrata hoone ±0.00 sidumine;
9.11.7. määrata nõuded piiretele, sh materjal, kõrgus ja tüüp või nende rajamise
keeld.
9.12. Haljastus ja heakord
9.12.1. määrata kohustuslik säilitatav ja rajatav kõrghaljastus, vähemalt 20 %
elamukrundi territooriumist peab olema kõrghaljastatud;
9.12.2. anda vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine,
sademete vee ärajuhtimine jt), kindlustades sademevee mittevalgumise
kõrvalkinnistutele;
9.12.3. vajadusel anda maaparandushoiuala toimimiseks vajalikud tingimused
koostöös Põllumajandusametiga.
9.13. Tehnovõrgud
9.13.1. elektrivarustus;
9.13.2. veevarustus planeerida puurkaevust või salvkaevudest. Reoveekäitlemine
tuleb lahendada lokaalselt krundisiseselt. Heitvee immutussügavus peab
olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning
jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Planeeringualale kavandatud
joogiveekaevud ja reoveepuhastid ei tohi põhjustada kitsendusi väljapool
planeeringuala, välja arvatud kokkuleppel naaberkinnistu omanikuga.
Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogiveesalvkaevu või puurkaevu
vahelised kujad tuleb määrata nõuete kohaselt vastavalt Veeseadusele.
9.13.3. sademevee kogumine ja ärajuhtimine;
EELNÕU PROJEKT redaktsioon 20.05.2020
9.13.4. tuletõrje veevarustus;
9.13.5. küte: lubada keskkonnasäästlikud lahendused, anda nõuded päikesepaneelide
paigaldamise kohta hoonele või krundile või nende rajamise keeld.
9.13.6. Sidevarustus;
9.13.7. Esitada info olemasolevate maaparandusehitiste kohta ning esitada tulevasest
ehitustegevusest tingitud meetmed maaparandussüsteemi edasiseks
nõuetekohaseks toimimiseks.
9.14. Keskkonnatingimused
9.14.1. Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus
kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel
aladel olla radoonisisaldus majade siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase
radoonisisaldust on soovitav teostada ehitusprojektide koostamisel pinnase
radoonisisalduse mõõtmine, mis aitaks täpsustada radooniohtu ning vajadusel
võimaldaks ette näha ehituslikud meetmed vältimaks kõrgendatud
radoonitasemete tekke võimalust siseruumides.
9.14.2. Tagada juurdepääs kallasrajale ja kallasrajal liikumine.
9.14.3. Lahendada jäätmekäitluse korraldamine.
9.15. Servituutide seadmise, avalik kasutus, sundvaldus
9.15.1. Määrata vajadusel olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks
teeks määramise vajadus;
9.15.2. Määrata vajadusel servituutide seadmise vajadus;
9.15.3. Määrata vajadusel avalikes huvides omandamise, sealhulgas
sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajadus.
9.16. Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste määramine
Lahendada kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine vastavalt Eesti Vabariigi
standardile EVS 809-1:2002.
9.17. Planeeringu rakendamise võimalused
9.17.1. Planeeringu koostamisega ei kaasne vallale kohustust avalikult kasutatava tee
ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni
väljaehitamiseks/ rekonstrueerimiseks või vastavate kulude kandmiseks.
9.17.2. Detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks vajalike
krundiväliste taristute rajamise või ümberehituse mõistlikud kulud
detailplaneeringuga määratavates mahtudes kannab planeeringust huvitatud
isik.
9.18. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad joonised
9.18.1. Situatsiooni skeem, M 1:5000*;
9.18.2. Olemasolev olukord M 1:500;
9.18.3. Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja ehituslike seoste joonis, M 1:
2000*;
9.18.4. Põhijoonis M 1: 500;
9.18.5. Tehnovõrkude planeering M 1: 500.
9.18.6. Planeeritud maakasutus ja kitsendused M 1: 500;
*Mõõtkavad võivad erineda nõutust tingimusel, et joonised oleks loetavad.
EELNÕU PROJEKT redaktsioon 20.05.2020
9.19. Koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel
9.19.1. Detailplaneering kooskõlastatakse valitsusasutustega, kelle valitsemisalas
olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb: Päästeamet, Põllumajandusamet,
Kaitseministeerium;
9.19.2. Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala
kinnisasjade omanikud, õiguslikul alusel maakasutajad, elanikud, naabrid ja
teised huvitatud isikud ning teeb koostööd maa-ala olemasolevate või
kavandatavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega.
9.19.3. Planeeringu tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte, kus
on näidatud, millisel joonisel/leheküljel kooskõlastus asub, kooskõlastatava
instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev, kehtivusaeg, märkused ning
kooskõlastaja nimi ja ametinimi. Kooskõlastused esitatakse planeeringu
lisades.
9.20. Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine
Detailplaneering vormistada soovitavalt Siseministeeriumi poolt välja antud
juhendmaterjali „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013” alusel (kättesaadav:
https://www.siseministeerium.ee/ruumilise-planeerimise-leppemargid-2013/.)
Detailplaneeringu vallale esitamine:
9.20.1. DP eskiis esitatakse vallavalitsusele paberkandjal (üks (1) eksemplari) ja
digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*). Eskiisi
koosseis:
9.20.1.1. olemasoleva olukorra iseloomustus;
9.20.1.2. planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ja sellel põhinevad
järeldused, planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid ja
planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide
saavutamiseks, sealhulgas vastavus liigilt üldisemale planeeringule,
üldplaneeringu muudatuse ettepanek.
9.20.1.3. andmed eskiisi koostamiseks kasutatud uuringute ja analüüside
kohta;
9.20.1.4. planeeringuala kruntideks jaotamine;
9.20.1.5. krundi hoonestusala;
9.20.1.6. krundi ehitusõigus;
9.20.1.7. põhimõtteline liikluskorralduse ja tehnovõrkude lahendus.
9.20.2. DP eelnõu planeeringu koostöö ja kooskõlastamise korraldamiseks esitatakse
vallavalitsusele paberkandjal (üks (1) eksemplari) ja digitaalselt (üks (1)
eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*);
9.20.3. DP eelnõu esitatakse planeeringu vastuvõtmise ja avalikustamise
korraldamiseks vallavalitsusele paberkandjal (üks (1) eksemplar) ja
digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*).
9.20.4. Vajadusel esitatakse DP eelnõu planeeringu täiendava kooskõlastamise ja
avalikustamise korraldamiseks vallavalitsusele paberkandjal (üks (1)
eksemplar) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*);
9.20.5. DP ja selle lisad esitatakse selle kehtestamise korraldamiseks vallavalitsusele
paberkandjal (kaks (2) eksemplari arhiivimaterjalide hoiustamise nõuete
kohaselt) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*,
digitaalsed originaaldokumentidest lisad digitaalselt, paberkandjal lisad
skännitult). Planeering allkirjastatakse digitaalselt. Lisaks esitatakse
EELNÕU PROJEKT redaktsioon 20.05.2020
planeering selle kehtestamise korraldamiseks vallavalitsusele Riigihalduse
ministri 17. oktoobri 2019 määrusega nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“ kehtestatud nõuetele vastavalt.
10. Planeeringu koostamise eeldatav ajakava
Detailplaneeringu algatamine ja algatamisest teatamine: üks kuu
Uuringute koostamine: kaks kuud
Planeeringulahenduse põhilahenduse koostamine koos võimalike uuringutega: kolm kuud
Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuste küsimine: kolm kuud
Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: üks kuu
Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni viis kuud
Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest
teatamine: kaks kuud
Luunja vallas Savikoja külas Kitsevälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Kristjan Muuli on esitanud Luunja vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algamiseks
Luunja vallas Savikoja külas asuva Kitsevälja kinnistul (katastritunnus 43201:002:0325).
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kinnistust ühe transpordimaa krundi ning ühe
elamumaa sihtotstarbega krundi eraldamine, määrata tekkivatele kruntidele ehitusõigus ja
hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.
Ehitusõigust soovitakse elamumaa sihtotstarbega krundil üksikelamule ja abihoonetele.
Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) §142 lõikes 6 sätestatule tuleb üldplaneeringu
(edaspidi ÜP) põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu (edaspidi DP)
koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi
KSH), lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi
KeHJS) §33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning §33 lõike 6 kohaste asjaomaste
asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud DP elluviimisega kaasneva KSH
vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning
KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Eelhinnangu koostaja:
Viktor Muuli
13.05.2020
1
Hinnang:
1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus:
DP koostamisest huvitatud isik Kristjan Muuli on esitanud taotluse DP koostamise
algatamiseks Luunja vallas Savikoja külas asuval Kitsevälja kinnistul. DP koostamise eesmärk
on Kitsevälja kinnistu jagamine, eraldades kinnistu põhiosast ühe transpordimaa krundi ning
ühe elamumaa sihtotstarbega krundi ning määrata tekkivatele kruntidele ehitusõigus ja
hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.
Ehitusõigust soovitakse elamumaa sihtotstarbega krundil üksikelamule ja abihoonetele.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 2 ha.
Joonis 1. Kitsevälja kinnistu asend ja planeeritav ala. Punasega on tähistatud planeeritav transpordimaa ja
sinisega on piiritletud planeeritav elamukrundi maa.
2
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega:
Tartumaa maakonnaplaneering 2030+: Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ on
kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019. a käskkirjaga nr 1.1-4/29. Maakonnaplaneeringu
eesmärk on suunata planeerimistegevust kohalikul tasandil ja see on aluseks kohalike
omavalitsuste ÜPde koostamisele. Tartumaa maakonnaplaneeringu kohaselt asub Kitsevälja
kinnistu hajaasustusega alal. Maakonnaplaneeringus on määratud puhke-eeldustega
piirkonnad, väärtuslikud maastikud ja alad rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks,
Kitsevälja kinnistu ei asu ühelgi loetletud alal. Planeeritav ala paikneb riigikaitselise ehitise
(Luunja vallas Sirgu külas asuv Luunja linnak) piiranguvööndis. Kavandatav tegevus vastab
Tartumaa maakonnaplaneeringule 2030+.
Luunja valla üldplaneering: Luunja valla ÜP on kehtestatud Luunja vallavolikogu 26.06.2008.
a määrusega nr 8-1. ÜP määratleb planeeritava ala säilitatava hajaasustusega alana, kus on
ette nähtud säilitada hajaasustusele iseloomulikku maakasutust ja ehitusviisi. Maa
sihtotstarve on ÜP kohaselt põllumajandusmaa (joonis 2).
Joonis 2. Väljavõte Luunja valla ÜP maakasutuse kaardist. Põllumaad on tähistatud rohelisega, metsamaad
erkrohelisega. Allikas: Luunja valla üldplaneering (2008).
ÜPga määratud ehitustingimused hajaasustuses on:
- uute moodustatavate ehituskruntide minimaalne suurus on 5000 m2. Väiksemaid krunte
võib moodustada tehnorajatiste tarbeks;
- lubatud suurim korruste arv: 2;
- lubatud suurim ehitusalune pind krundil: 15% krundi pindalast;
- lubatud suurim moodustatavate ehituskruntide arv, mille vahele jäetakse vähemalt 100
m laiune maatulundusmaa kuja: 4 elamukrunti.
3
Planeeringuala põllumaa jääb ÜP ehitustingimuste kaardi alusel väärtusliku põllumaa
põllumassiivi koosseisu (Joonis 3).
Joonis 3. Väljavõte Luunja valla ÜP ehitustingimuste kaardist. Väärtuslikud põllumaad on tähistatud pruuni
ruudustikuga. Allikas: Luunja valla üldplaneering (2008).
ÜP kohaselt on väärtuslikel põllumaadel uute kruntide moodustamine keelatud. Lubatud on
väärtuslikel põllumaadel asuvatel majapidamistel olemasolevate hoonete ja rajatiste
renoveerimine ning ümberehitamine senise tegevuse jätkamiseks samas mahus. Erandkorras
on lubatud juurdeehituste ehitamine DP alusel olemasolevale õuemaale. Elamukruntide
moodustamine väärtuslikule põllumaale läheb vastuollu Luunja valla üldplaneeringuga.
Planeeritav ala on osaliselt ametlikult metsastatud enne üldplaneeringu kehtestamist ja on
praeguseks arvel metsamaana. Planeeritav metsastamata ala – ca 3500 m2 – asub metsastatud
ala, Kitseoja ja naaberkinnistu Purika (43201:002:0304) vahel, ei ole seotud ühegi
põllumassiiviga ja on põllumajanduslikust kasutusest väljas (joonis 4 ja joonis 5).
4
Joonis 4. Planeeritava ala tegelik maakasutus 2020. aastal. Rohelisega piiritletud ala on metsamaa, punasega
piiratud ala on aastaid kasutusest väljas olev põllumaa. Allikas: Maa-amet (2020).
DP algatamisega tehakse ettepanek muuta kehtivat Luunja valla üldplaneeringut.
DP realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega.
5
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Planeeritav ala asub Luunja vallas Savikoja külas Kitsevälja kinnistu kaguosas. Kitsevälja
kinnistu (kat. tunnus 43201:002:0325) pindala on 16,84 ha, millest haritavat maad on 8,80
ha, ning maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Planeeritaval alal hooneid ei
paikne. Planeeritav ala on peamiselt metsamaa ning vähesel määral (ca 3500 m2 ulatuses)
kasutusest väljas olev põllumaa, mis ei kuulu ühegi põllumassiivi koosseisu (joonis 5).
Kitsevälja kinnistu piirneb põhjakaarest Kitsevälja teega, idast Purika (43201:002:0304)
kinnistuga, lõunast Kitseojaga ning läänest Kitse teega ja Sastovi (43201:002:0315) kinnistuga.
Juurdepääs planeeritavale alale on planeeritud Kitsevälja teelt.
Planeeritava ala moodustab Kitsevälja kinnistu kaguosa suurusega ca 2 ha, planeeritav
sihtotstarve on elamumaa, kinnistu praegune omanik on Viktor Muuli. Lähialana kaasatakse
planeeringusse Kitsevälja kinnistu maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude
planeerimiseks (joonis 1).
Joonis 5. Planeeritava alaga piirnevate põllumassiivide kaart. Planeeritav ala ei kuulu ühegi põllumassiivi
koosseisu. Allikas: PRIA (2020).
Planeeritavat ala läbib elektriõhuliin, mille kaitsevööndis kehtivad ehitusseadustikust
tulenevad piirangud. Ala jääb maaparandussüsteemi maa-alale, kus kehtivad
maaparandusseadusest tulenevad kitsendused. Ala piirneb maaparandussüsteemi
eesvooluks oleva avalikult kasutatava Kitseojaga, kus kehtivad maaparandusseadusest,
veeseadusest, looduskaitseseadusest ning keskkonnaseadustiku üldosa seadusest tulenevad
ranna või kalda ja kallasraja piirangud. Planeeritav ala paikneb riigikaitselise ehitise (Luunja
6
vallas Sirgu külas asuv Luunja linnak) piiranguvööndis (joonis 6). Kitsenduste kaardi andmed
ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu.
Joonis 6. Kitsevälja kinnistu kitsendused. Allikas: Maa-amet (2020).
Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel on lähtutud Maa-
ameti kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest.
Planeeritav alal levivad valdavalt gleistunud ja gleimullad (gleistunud leetjad mullad (Klg),
gleistunud näivleetunud mullad (Lpg) ja leostunud gleimullad (Go)) (joonis 7). Vastavalt Maa-
ameti maardlate rakendusele on lähim tegutsev maardla (Möllatsi turbamaardla)
planeeringualast ca 1,6 km kaugusel loode suunas Tartu vallas.
Joonis 7: Piirkonna mullastik. Allikas: Maa-amet (2020).
7
Põhjavee kaitstust planeeritaval alal ei ole Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardimaterjali
alusel täpsemalt uuritud. Lähim põhjalikult uuritud piirkond (Tartu) asub ca 1,2 km kaugusel
lõunas ja on planeeritava ala piirkonnas nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. See annab alust
eeldada, et ka planeeritav ala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Lähim registrisse kantud
puurkaev keskkonnaregistri koodiga PRK0007255 paikneb naaberkinnistul (Sastovi) ca 300 m
kaugusel, puurkaevu andmetel on alal 17 m paksune liivsavi ja saviliiva kiht munakate ja
veeristega ning 9 m paksune savikiht. Puurkaevu läbilõike andmete alusel võib põhjaveekihti
lugeda pigem keskmiselt kaitstuks. Planeeritav ala piirneb lõunas Kitseojaga.
Eesti radooniriski kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus kohati võib esineda kõrge
radoonisisaldusega pinnaseid. Siit tulenevalt võib kohati olla radoonisisaldus ka majade
siseõhus kõrge.
Looduskaitsealuseid alasid ega üksikobjekte planeeritaval alal ei paikne. Lähim kaitsealuste
liikide leiukoht (III kategooria liik künnapuu (Ulmus laevis)) jääb alast ca 200 m kaugusele
kagusse. Lähim kaitseala, Luunja mõisa park (KLO1200244), jääb ca 4 km kaugusele lõunasse.
Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Anne loodusala ca 7 km kaugusel edelas.
Kultuurimälestiste riikliku registri alusel planeeritaval alal mälestised puuduvad. Maa-ameti
pärandkultuuri rakenduse kohaselt on lähimaks pärandkultuuri objektiks ca 350 m kaugusel,
maantee nr 44 ääres asuv Sepikoda.
8
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
Lähim maardla asub planeeringualast ca 1,6 km kaugusel loode suunas. Seega planeeritav
tegevus ei oma mõju registrisse võetud loodusvaradele. Peamiseks mõjuks loodusvaradele
võib lugeda mõju maaressursile, kuna planeeringuala asub väärtuslikul põllumajandusmaal,
kuhu Luunja valla ÜP alusel ei ole elamuehitus lubatav. Siiski ei ole väärtusliku põllumaa
osaline täisehitamine olulise mõjuga ega muuda üldist maakasutust, kuna planeeritav ala on
osaliselt metsastatud ning metsastamata maa-ala on põllumajanduslikust kasutusest väljas ja
ei ole seotud ühegi põllumassiiviga. Luunja vallas on piisavalt maaressurssi põllumajanduse
arendamiseks.
Piirkond on tõenäoliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega ala ehk edasises planeerimismenetluses
on vajalik näha ette meetmed põhjavee kaitseks. Veevarustus on võimalik lahendada salv- või
puurkaevu rajamisega ning reoveekäitlemiseks tuleb rajada kas kogumismahutid, septikud
või biopuhasti. Lahendust täpsustatakse detailplaneeringu koostamise käigus.
Vastavalt Eesti radooniriski kaardile võib planeeritaval alal kohati esineda kõrge
radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib olla radoonisisaldus majade siseõhus.
Planeeringuala täpsem radoonisisaldus ei ole teada.
Lähim registrisse kantud puurkaev keskkonnaregistri koodiga PRK0007255 paikneb
naaberkinnistul ca 300 m kaugusel, millele detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne mõjusid.
Hoonete ehitus nõuab ressursse (nt kruus, liiv, puit jms), mis pärinevad teistest piirkondadest,
sest kohapeal neid ei ole. Arvestades ehitusmahte ei põhjusta see nende varude
kättesaadavuse vähenemist mujal. Ehitustegevuse käigus tarvitatavate materjalide, vee ja
tekkiva reovee koguseid ei ole täpselt teada.
Hoonete rajamise energiakasutus on küllalt suur ja on seotud kaevemehhanismide, veokite ja
teiste mehhanismide poolt kütuse kasutamisega. Mõningal määral kasutatakse
ehitusprotsessis elektrienergiat. Hoonete kasutamisel vajatakse eelkõige elektrit. Hoonete
kütmine lahendatakse lokaalselt ning täpsem kütteliik selgub detailplaneeringu menetluse
käigus.
Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada
kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib
ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki
tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma
jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning
rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh
kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse poolt
kehtestatud nõuetest. Ehitustegevuse jäätmete nõuetekohasel käitlemisel ei ole oodata
sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.
9
Hoonete kasutamisel tekivad eeldatavalt põhiliselt pakendijäätmed, vanapaber, biojäätmed
ja olmejäätmed. Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Luunja valla
jäätmehoolduseeskirjale ning ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.
Jääkreostuse olemasolu kohta antud alal andmed puuduvad. Arvestades kinnistute
maakasutust on jääkreostuse esinemine ebatõenäoline.
Ala planeeritud kasutuselevõtt toob endaga kaasa olmevee kasutamise hoonetes.
Veevarustus tagatakse uue salv- või puurkaevu rajamisega. Lahendust täpsustatakse
detailplaneeringu koostamise käigus. Arvestades planeeringu mahtu ja võimalikku
veevarustuse lahendust ei ole oodata tegevusega kaasnevat olulist negatiivset mõju
põhjaveele ega inimese tervisele.
Reovesi käideldakse vastavalt nõuetele ja selleks tuleb rajada kas kogumismahutid, septikud
või biopuhasti. Lahendust täpsustatakse detailplaneeringu koostamise käigus ning
nõuetekohase reoveekäitluslahenduse korral ei ole oodata kaasnevat olulist negatiivset mõju
pinnasele või põhjaveele.
Sademevee käitlus tuleb lahendada lokaalselt (sademevesi immutada või kasutada kastmisel).
Planeeringuala paikneb Rõõmu maaparandusvõrgu alal ning vajadusel ette näha meetmed
maaparandusvõrgu toimivuse edasiseks tagamiseks. Planeeritav ala piirneb osaliselt riigi poolt
korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu kuuluva Kitseojaga (valgalaga üle 25 km2), siit
tulenevalt tuleb ette näha ka meetmed pinnavee kaitseks. Olulist mõju pinnaveele
planeeringuga oodata ei ole.
Ehitustegevuse käigus muudetakse osaliselt olemasolevat pinnast (kaevetööde tulemus), kuid
eeldatavasti ei viida ohtlikke aineid pinnasesse ja seega pinnasele olulist negatiivset mõju ei
ole.
Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning
võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra).
Planeeringu tulemusega täiendava müra lisandumist keskkonda ega õhukvaliteedi
halvenemist ei ole ette näha. Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna
reostust ette ei ole näha.
4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Planeeringuga kavandatava tegevusega ei ole oodata olulise tervisemõju esinemist.
Planeeringuala paikneb alal, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid.
Kohati võib sellistel aladel radoonisisaldus majade siseõhus olla kõrge. Selgitamaks pinnase
radoonisisaldust on soovitav teostada planeeringu või ehitusprojektide koostamisel pinnase
radoonisisalduse mõõtmine, mis aitaks täpsustada radooniohtu ning vajadusel võimaldaks
ette näha ehituslikud meetmed vältimaks kõrgendatud radoonitasemete tekke võimalust
siseruumides.
10
Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha.
Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb
kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest.
Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb
hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema
spetsiaalse hariduse ja teadmistega.
Detailplaneeringu elluviimise järgselt ei saa välistada avariiolukordasid, mille tulemusena
reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende
vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses
läbi kaaluda.
Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset
mõju keskkonnale ette ei ole näha.
Planeeritav ala paikneb riigikaitselise ehitise (Luunja vallas Sirgu külas asuv Luunja linnak)
piiranguvööndis. Mõju riigikaitselise ehitise toimimisele ei ole ette näha. Nii KSH eelhinnang
kui DP tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.
4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond
DPga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Lähimad elamud
paiknevad planeeringualast vähemalt 300 m kaugusel ja võib eeldada, et DP elluviimise mõju
suurus ja ruumiline ulatus neid oluliselt ei puuduta.
Lähimate naabrite heaolu võib ehitustegevuse käigus ajutiselt väheneda, kuna võib esineda
müra, vibratsiooni jne.
4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus
Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju (nt hoonete, tehnovõrkude
rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju saab vähendada
kasvupinnase eemaldamisega ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest
eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja
tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta
praegu info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt
negatiivne.
Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast
tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja
ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike
ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike.
Mõju planeeritava ala naabruses asuvale pärandkultuuri objektile - ca 350 m kaugusel,
maantee nr 44 ääres asuvale Sepikojale – puudub.
11
4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Vastavalt keskkonnaregistrile ja Maa-ameti kaardiserverile jääb lähim looduskaitsealune
objekt (III kategooria liigi künnapuu (Ulmus laevis) kasvukoht) alast ca 200 m kaugusele
kagusse. DPga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ulatu künnapuu
kasvukohani ja mõju looduskaitsealusele objektile puudub.
Lähim kaitseala, Luunja mõisa park (KLO1200244), jääb ca 4 km kaugusele lõunasse.
Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju kaitsealale puudub.
4.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Vastavalt keskkonnaregistrile ja Maa-ameti kaardiserverile on Lähim Natura 2000 võrgustiku
ala Anne loodusala ca 7 km kaugusel edelas. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja
kaugust, on ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks
Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstava liigi seisundit, negatiivselt.
Välistatud on ka negatiivne mõju Natura ala terviklikkusele ja seega ei ole Natura
eelhindamine vajalik.
4.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene
mõju
DPga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna
vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning
planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Uute hoonete rajamine ei põhjusta
olulist kumulatiivset mõju, kuna piirkonnas puuduvad teised tegevused.
Mõju võib avalduda eelkõige looduskeskkonnale lühiajalisel ehitusperioodil, mil kasutatakse
ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste püstitamiseks.
Piiriülest mõju DPga ette ei ole näha. DP elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta
keskkonda. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat
negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha.
12
5. Kokkuvõte
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, ei saa eeldada DP
elluviimisel ning hoonete ja rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist
keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik.
Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid
muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna
kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik
ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.
Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.
Peamiseks mõjuks antud planeeringu puhul on mõju väärtuslikule põllumajandusmaale, mille
pindala arvutuslikku vähenemist on seoses elamute ehitusega oodata. KSH algatamise mõistes
ei ole väärtusliku põllumaa osaline täisehitamine olulise mõjuga, kuna planeeritav ala ei kuulu
ühegi põllumassiivi koosseisu, on osaliselt metsastatud enne Luunja valla ÜP kehtestamist,
ülejäänud osas põllumajanduslikust kasutusest aastaid väljas ning Luunja vallas on piisavalt
maaressurssi soovi korral intensiivse põllumajanduse arendamiseks. Sisuliselt on mõju
väärtuslikule põllumajandusmaale väike, kuna selle kasutuses olev pindala ei vähene.
Planeeringulahendus ei vasta osaliselt kõrgemalseisvale strateegilisele dokumendile (kehtiv
Luunja valla ÜP) maakasutuse osas ja DP-ga tehakse ettepanek kehtivat ÜP-d muuta.
Eelhindamise koostamine on eelkõige ennetusmeede avaliku huvi korral ja oma sisus nagunii
vajalik omavalitsuse poolt DP algatamisel igati kaalutletud otsuse tegemisel.
PlanS §142 lõikest 6 tulenevalt hinnati keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust
KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel ning Keskkonnaameti juhenditest lähtuvalt koostatud
eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, ei saa eeldada
DP elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist
keskkonnamõju.
13