Kohtute seaduste jt seaduste muutmine

Teie 16.02.2022 Meie 02.03.2022 nr 8-1/1624 Ministeeriumid Kohtute seaduste jt seaduste muutmine Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Eesti Kohtunikuabide Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele ja Andmekaitse Inspektsioonile kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 15. tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister /*Lisaadressaadid: Riigikohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Viru Maakohus Tartu Maakohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Eesti Kohtunikuabide Ühing Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Riigiprokuratuur Registrite ja Infosüsteemide Keskus Andmekaitse Inspektsioon Marilin Reintamm 680 3108 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  RAKENDUSAKTI KAVAND MINISTRI MÄÄRUS Väljapool kohut töötavate kohtunike arv Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 584 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse kohtunike arv, kelle kohtuniku volitused on samaaegselt peatatud seoses väljapool kohut töötamisega. § 2. Väljapool kohut töötavate kohtunike arv Samaaegselt äraolevate kohtunike arv maakohtutes on kuni neli kohtunikku, halduskohtutes kuni kaks kohtunikku ja ringkonnakohtutes kuni kaks kohtunikku. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. augustil 2022. a. Maris Lauri Minister Tõnis Saar Kantsler  RAKENDUSAKTI KAVAND MINISTRI MÄÄRUS Justiitsministri 27. oktoobri 2005.a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ muutmine Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 9 lõike 3 alusel. § 1. Justiitsministri 27. oktoobri 2005.a määruses nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ tehakse järgmised muudatused: 1) pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja teeninduspiirkonnad“; 2) paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määrus jõustub 1. augustil 2022. a. Maris Lauri Minister Tõnis Saar Kantsler  Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga uuendatakse maakohtute juhtimisstruktuuri: kavandatud muudatustega viiakse kõik maakohtud üle kohtumajapõhiselt juhtimiselt valdkondlikule juhtimisele. Edaspidi hakkavad kohtunikud kandideerima ametisse maakohtu tsiviilosakonda või süüteoosakonda ning ringkonnakohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi. Valdkonnapõhiseks muutub ka kohtunikueksam, mis tuleb sooritada kas tsiviil-, süüteo- või haldusasjade valdkonnas. Teisisõnu nähakse eelnõuga ette kohtunike kohustuslik spetsialiseerumine haldus-, tsiviil- või süüteovaldkonnale. Kohtumajad minetavad seaduse tasemel ettenähtud õigusemõistmise struktuuriüksuse tähenduse, kuid säilivad avalikkusele kohtuistungi pidamise ja kohtukantselei asukohtadena ning kohtuniku alalise teenistuskohana. Eelnõuga kaotatakse kohtute seadusest kohtute aseesimeeste ning kohtumaja juhtide ametikohad, kelle asendavad vahetasandi juhtidena osakonnajuhatajad. Kohtu esimehe pädevuses on kohtuniku ametikohtade jagamine tsiviilosakonna ja süüteoosakonna vahel, valdkonnasisese osakonna loomine ja selle suurus. Samuti kaotatakse eelnõuga tsiviilkohtumenetluse seadustikust ära kohtumajapõhine kohtualluvus, mistõttu tunnistatakse kehtetuks kohtute seaduse volitusnorm, mis andis valdkonna eest vastutavale ministrile pädevuse määrata kindlaks konkreetsete kohtumajade teeninduspiirkondi. Eelnõuga sätestatakse maakohtu tööpiirkonnapõhine kohtualluvus tsiviilasjades. Eelnõuga täpsustatakse tsiviilkohtumenetluses makstud tagatiste tagastamist. Edaspidi saab kohus omal algatusel tagastada ka seni vastavale Rahandusministeeriumi pangakontole tagatiseks tasutud summad. Tagatis tagastatakse kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle andis või kelle eest see anti, või tema korraldusel muule isikule. Eelnõuga viiakse Tartu Maakohtu pädevusse kõigi registriasjade lahendamine, kavandatud sätted täiendavad 10.06.2020 jõustunud seadusemuudatust1, millega viidi kõigi registriasjades tehtud kandemääruste peale esitatavate määruskaebuste lahendamine Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtu erialluvusse. Eelnõuga sätestatakse ringkonnakohtutes kolleegiumide moodustamine ja võimalus lahendada tsiviil- ja haldusasju ringkonnakohtu kogu koosseisuga. Kui kohtunik on üle viidud teise astme kohtunikuks, pannakse talle kohustus arutada tema menetluses olevad esimese astme kohtu asjad lõpuni. 1 Eelnõu ja seletuskiri on veebis kättesaadavad: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6c538260-a5f7-4f4b-ba04- 89cb8328a877/Kohtute%20seaduse%20ja%20tsiviilkohtumenetluse%20seadustiku%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B 5u%20(175%20SE%20III)%20(Riigikogu%20koosseisu%20h%C3%A4%C3%A4lteenamus)/ 1 Ringkonnakohtute esimehed saavad pädevuse korraldada kohtujuristidele mõeldud kohtunike järelkasvu kava (edaspidi ka järelkasvukava) ning seaduses sätestatakse, et ringkonnakohtu kolleegiumi esimehed korraldavad esimese astme kohtunikele tagasiside andmise nende töö kohta. Lisaks eelnevale lihtsustatakse eelnõuga kohtuteenistujate süsteemisisest liikumist, sh muutuvad paindlikumaks kohtujuristide ja kohtunikuabide karjäärimudel ja ilma katseajata või vähendatud katseajaga üleminek ühelt ametikohalt teisele. Ära kaob kohtunikuabide ettevalmistusteenistus, mis asendatakse avaliku konkursi ning eksamiga. Pärnu Maakohtusse luuakse eelnõuga kogu Eestit teenindav ja üle Eesti igas maakohtus paiknevate töötajatega eestkoste järelevalve osakond. Osakonnas hakkavad tööle kohtuteenistujad, kelle ülesandeks on täita perekonnaseaduse §-s 193 nimetatud järelevalvega seonduvaid ja §-s 194 sätestatud ülesandeid. Samuti reguleeritakse eelnõuga kohtuniku ametipalga vähendamist tema ajutise teenistusest kõrvaldamise puhul kriminaalmenetluse ajaks. Täpsustatakse sätteid, mis puudutavad kohtuniku teise asutusse juriidilisele tööle asumist. Eelnõuga tagatakse kohtunikule, kes on kohtunikuametist ajutiselt eemal, võimalus senisele ametikohale tagasi pöörduda. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks patendivoliniku seaduses ette nähtud patendivoliniku kohustus sõlmida kutsekindlustuse leping. Riigi õigusabi seaduse muudatustega täpsustatakse riigi õigusabi taotluse esitamist ja menetlemist kohtueelses menetluses ja kohtus. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik Marilin Reintamm (680 3108, [email protected]), kohtute talituse juhataja Kaidi Lippus ([email protected]) ja analüütik Külli Luha ([email protected]). Eelnõu aitas töötada välja töörühm koosseisus Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep ([email protected]), Riigikohtu esimees Villu Kõve, Tallinna Ringkonnakohtu tolleaegne kohtunik Heili Sepp, Harju Maakohtu kohtunik Janika Kallin ja Tallinna Ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa. Eelnõu ja seletuskirja patendivoliniku seaduse ja riigi õigusabi seaduse muudatuste osa on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse endine nõunik Maret Saanküll. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]) . 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone: 1) halduskohtumenetluse seadustik (HKMS), RT I, 08.12.2021, 20; 2) kohtute seadus (KS) , RT I, 22.10.2021, 9; 3) kohtutäituri seadus (KTS) , RT I, 22.12.2021, 17; 4) notariaadiseadus (NotS), RT I, 08.12.2021, 14; 5) pankrotiseadus (PankrS), RT I, 30.11.2021, 13; 2 6) patendivoliniku seadus (PatVS) , RT I, 22.12.2020, 44; 7) riigi õigusabi seadus (RÕS), RT I, 22.12.2020, 46; 8) tsiviilkohtumenetluse seadustik (TSMS), RT I, 22.12.2021, 23. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik koosseisu häälteenamus, sest muudetakse nii kohtukorralduse kui ka kohtumenetluse seadusi (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lg 2 p 14). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu üheks olulisemaks eesmärgiks on kohtunike kohustuslik spetsialiseerumine haldus-, tsiviil- või süüteovaldkonnale. Edaspidi hakkavad kohtunikud kandideerima ametisse maakohtu tsiviil- või süüteoosakonda ning ringkonnakohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi. Eelnõuga kaasajastatakse maakohtute juhtimisstruktuuri. Kohtumaja juhtide asemel nimetatakse ametisse tsiviilosakonna või süüteoosakonna juhatajad. Kohtunike suurema spetsialiseerumise ja menetluspraktika ühtlustamiseks viiakse kõigi registriasjade menetlemine Tartu Maakohtusse ja moodustatakse eestkoste järelevalve osakond Pärnu Maakohtusse. Eelnõuga luuakse kohtunikele tagasisidestamise ja süsteem, mis toetab kohtujuristide professionaalsuse tõstmist ja kohtunikueksamiks valmistumist. Eelnõuga tagatakse kohtunikule, kes on kohtunikuametist ajutiselt eemal, võimalus senisele ametikohale tagasi pöörduda. Eelnõuga ühtlustatakse kohtujuristide ja kohtunikuabide ametisse nimetamist ja hõlbustatakse süsteemisisest liikumist. Eelnõu muudatuste kohaselt hakkab ka kohtunikuabisid ametisse nimetama maakohtu esimees. Seaduseelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus2 (VTK), mis saadeti kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile ja Sotsiaalministeeriumile. Rahandusministeerium kooskõlastas väljatöötamiskavatsuse märkustega. Arvamused esitasid kõik nimetatud asutused. Kooskõlastustusperiood kestis 05.10.2020–27.10.2020. Ülevaade väljatöötamiskavatsuses käsitletud konkreetsete regulatiivsete ettepanekute3 kohta saabunud arvamustest on teemade kaupa esitatud allpool. Väljatöötamiskavatsuse põhjal välja pakutud eelnõu valikutele on andnud põhimõttelise nõusoleku kohtute haldamise nõukoda (edaspidi KHN) oma 112. istungil4. Kohtuasjade kohtuteülene kohtualluvus Esimese ja teise astme kohtute arengukava toob välja, et õigusemõistmise korraldamisel on oluline kohtunike võimalikult võrdne ja ühtlane töökoormus, mis aitab tagada mõistliku menetlusaja ja kvaliteetsed lahendid5. Mitmete aastate jooksul on ligikaudu pool tsiviilasjadest 2 Väljatöötamiskavatsus on kättesaadav eelnõude infosüsteemis https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/204114d1- 1d48-4627-b486-4546495918e0#qKk7vdcr 3 Väljatöötamiskavale esitatud arvamustega on võimalik tutvuda https://adr.rik.ee/jm/dokument/7684369 4 KHNi 112 istungi protokoll: https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/112._protokoll_10.12.2020.pdf 5 Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020 - 2023, lk 6 : https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/Esimese_ja_teise_astme_kohtute_arengukava.pdf 3 ja ka suur hulk süüteoasju menetletud Harju Maakohtus, mistõttu on kohtunike koormus seal paisunud väga suureks ja püsivalt on välja kujunenud olukord, kus töökoormus maakohtute vahel on väga erinev. Sellega kaasneb ka keskmise menetlusaja pikenemine ennekõike just Harju Maakohtus. Oluline on leida võimalusi, mis ühtlustaksid kohtunike töökoormust selliselt, et menetlusosalistele oleksid kohtumenetluses tagatud võimalikult võrdsed võimalused. Väljatöötamiskavatsuses pakuti välja teatud liiki tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjade jagamine kohtute üleselt ehk nii, et sellist liiki kohtuasjade tööpiirkonnaks oleks kogu Eesti. Suurem osa vastanutest pigem toetas kohtuteülese kohtualluvuse sisseviimist menetlusseadustikesse, ehkki esines ka kriitilisi seisukohti. Leiti, et eelkõige oleks üleriigiline jagamine mõeldav siis, kui tegu on asjadega, mis lahendatakse enamjaolt kirjalikus menetluses ja mille menetlemisel menetlusosaliste õigusi liialt ei riivata. Toodi välja, et läbi tuleb analüüsida küsimus, kas kohtuistungi toimumisel tuleb kohale sõita kohtunikul või menetlusosalisel, samuti tuleb mõelda läbi tehnilised lahendused, kuidas kohtuasju jagada. Samas toodi välja, et VTK-s välja pakutud kohtuasjade liigid on küll üleriigiliseks jagamiseks pigem asjakohased, aga ei lahenda kohtute töökoormuse probleemi. Erinevate kohtuasja kategooriate kohtuteülese jagamise mõjusid analüüsides sai selgeks, et selliselt kohtuasjade jagamisel on vähene mõju kohtute koormuse ühtlustamisele ning leida tuleb suurem ring kohtute üleselt jagatavaid asju. Ka saabunud tagasiside näitas, et küsimus vajab terviklikumat analüüsi ning arutelu sihtrühmadega, kelle kooskõlastusringi käigus tehtud ettepanekud on väga kasulik sisend edaspidiseks. Seega ei leia käesolevas eelnõus regulatsiooni kohtuasjade kohtuteülese kohtualluvuse kohta. Eeluurimiskohtuniku asjade jaotamine kohtute vahel, kelle alluvuses pole kriminaalasja arutamine Harju Maakohtu esimehe kohustuste täitmise järelevalve aruandes6 on komisjon toonud välja, et iga mahukat kriminaalasja lahendada saavate kohtunike ring aheneb oluliselt, kui sellest välistatakse taandumiskohustusega kohtunikud. Kohtunikul tuleb taanduda kriminaalasja lahendamisest, kui ta täitis varem samas asjas eeluurimiskohtuniku ülesandeid ega pruugi näida objektiivne (KrMS § 49). Mida mahukam kriminaalasi ja mida raskemad kuriteod, seda rohkem eeluurimiskohtuniku tööd kriminaalasjas on ja seda enam kohtunikke menetleb kohtueelses menetluses esitatud prokuratuuri taotlusi. Aja- ja töömahukate kriminaalmenetluste puhul on ühe asjaga seotud mitu eeluurimiskohtunikku. Sel põhjusel tehtud välistuste tõttu saab mõnda üldmenetluse asja lahendada vaid paar kohtunikku, kelle menetluskalender on aga täis. Selliselt võib löögi alla sattuda nii asja jagamise juhuslikkuse põhimõte kui ka mõistlik menetlusaeg, sest kohtunikul on keeruline leida lähiajal vaba aega ja üldmenetlusasja arutamine võib märgatavalt edasi lükkuda. Seetõttu pakuti VTK-s välja ettepanek jaotada eeluurimiskohtuniku asjad edaspidi nende kohtute vahel, kelle alluvuses pole kriminaalasja arutamine. Ettepanekule oli vastu eelkõige Riigiprokuratuur, kes tõi välja, et eeluurimistoimingute aeg on sageli piiratud ja toimingud muutuksid ettepaneku ellurakendamise järel veelgi ajakulukamaks. 6 Harju Maakohtu esimehe kohustuste täitmise aruanne. Koostatud 24.03.2020. https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/news-related-files/harju_mk_esimehe_jarelevalve_aruanne.pdf 4 Liigutada tuleb tundlikku infot, kinnipeetuid ja menetlusosalisi, kes ei asuks asja läbivaatava kohtuga samas maakonnas. Seetõttu peaksid sõitma ringi ka prokurörid. Arutelude järel eelnõu valmimises osalenud kriminaalasju lahendatavate kohtunikega otsustati, et sarnaselt kohtuasjade kohtuteülese jagamisega on vajalik veel täiendav analüüs, mistõttu vastavat seadusemuudatust eelnõust ei leia. Kohtutesse osakondade loomine, kohustuslik valdkondlik spetsialiseerumine Kohtute arengukavas on toodud välja, et kohtunike väike arv ja jagunemine vaid üld- ja halduskohtute vahel raskendab Eestis kohtunike kitsamat spetsialiseerumist kindlatele õigusvaldkondadele. Ajal, kui õigusvaidlused muutuvad aina keerukamaks ning spetsialiseeruvad nii advokaadid kui prokurörid, tuleb paralleelselt kohtuvõrgustiku uuendamisega kindlasti toetada ka kohtunike spetsialiseerumist ja seeläbi suurendada kohtumenetluse kvaliteeti. Nii seadusandja kui kohtute haldamise nõukoda on näinud vajadust suunata kohtunike spetsialiseerumist, toetades seda muu hulgas ka organisatoorsete meetmetega7. VTK-s tehti ettepanek luua kohtutesse eraldi struktuuriüksustena osakondi, mille juhid tegeleksid valdkonna arendamisega ja võiksid saada administratiivülesannete täitmise eest lisatasu. Eelnõu muudatuste eesmärgiks ongi anda kohtute käsutusse senisest tõhusamad juhtimishoovad, mille abil soodustada kohtunike spetsialiseerumist ja seeläbi arendada ning ühtlustada kohtupraktikat, juhtida osakonna ametnikke ning samuti töötada välja just selle valdkonna jaoks sobivamad tööprotsessid. Osakondade loomine võimaldab tekitada kohtute juhtimisstruktuuris senisest lihtsamini hallatavaid vaheastmeid ja tõhustada seeläbi kohtu juhtimist. Osakonnajuhataja ülesandeks on planeerida ja korraldada osakonna tööd, et see oleks võimalikult tõhus, ning teha sh koostööd teiste maakohtute sama suunitlusega osakondadega, et soodustada kohtuteüleste spetsialiseerunud võrgustike tekkimist ja seeläbi toetada kohtumenetluse kvaliteedi tõusu. Kuna nii sihtgrupid oma tagasisides kui ka kohtute haldamise nõukoda oma 117. istungil8 põhimõtteliselt toetasid osakondade moodustamist, siis otsustati eelnõus kohtute struktuurimuudatustega edasi minna ja kehtestada lisaks seniste juhtimistasandite asendamisele osakondadega maakohtutes ka kohtunike kohustuslik spetsialiseerumine tsiviil- või süüteovaldkonnale. See tähendab, et igasse maakohtusse tuleb kolme kuu jooksul eelnõu jõustumisest luua vähemalt üks tsiviilosakond ja üks süüteoosakond, mida kumbagi juhib osakonnajuhataja. Kohtute seadusest kaotatakse kohtu aseesimehe ja kohtumaja juhi ametikoht. Iga kohtunik nimetatakse edaspidi ametisse konkreetsesse osakonda või ringkonnakohtu kolleegiumi, samas kui kohtumaja säilib kohtuniku alalise teenistuskohana. Täiendavate valdkonnasiseste osakondade loomise otsustab kohtu üldkogu. 7 Esimese ja teise astme kohtute arengukava, 2020 – 2023, lk 2. https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/esimese-ja-teise- astme-kohtute-arengukava 8 KHNi 117 istungi protokoll. https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/117.%20protokoll%2016.-17.09.2021.pdf 5 Kohtunike kohustusliku spetsialiseerumise mõtet VTK-s küll ei kajastatud, kuid eelnõu koostajad on arutanud seda nii kohtujuhtide, Eesti Kohtunike Ühingu kui ka kohtute haldamise nõukojaga. Eelnõus väljapakutud regulatsioon ei tule selle otsesemale sihtrühmale seega ootamatult. Eestkoste järelevalve osakonna moodustamine 14.9.2015–6.9.2016 tehti Eesti maakohtutes tulemusaudit „Eestkoste järelevalve korraldus maakohtutes“9. Auditi järeldustes toodi välja, et eestkoste järelevalve korraldus vajaks mõningat parandamist, sh soovitati pöörata tähelepanu eestkoste järelevalve korralduse protsesside ühtlustamisele maakohtutes ning koostöö tõhustamisele kõigi eestkoste järelevalve menetluse osapoolte vahel. Sealhulgas toodi välja, et eestkoste järelevalve protsessis osalejate (järelevalve spetsialist/kohtujurist, referent ning kohtunik) vastutus ja tööülesanded on maakohtute lõikes erinevad. See omakorda võib seada menetlusosalised Eesti lõikes ebavõrdsesse olukorda. Auditi tulemusel soovitati vaadata üle ning optimeerida maakohtute lõikes tööjaotus eestkoste järelevalve meeskondades ning ühtlustada eestkostja aruannete kontroll maakohtute lõikes tagamaks eestkostetavale parim kaitse. Kokkuvõtlikult võib Eesti kohtutes täheldada vajadust ühtlustada eestkoste järelevalve praktikat ja koondada kompetents ühise juhtimise alla. Justiitsministeeriumi eestkoste järelevalve audit tõi välja, et järelevalvemenetluse läbiviijate töökoormust ja ajakulu suurendab eestkoste järelevalve asjade kasv ajas, otsene suhtlemine eestkostjatega/seotud isikutega ja lisanduv toimingute arv järelevalvemenetluses. Auditi soovituseks oli analüüsida tööjõuressursi vajadust eestkoste järelevalves pärast eestkoste järelevalve töökorralduse ühtlustamist maakohtute lõikes ning kaaluda järelevalvemeeskondade tööjaotuse optimeerimist. VTK-s tehti ettepanek moodustada ühetaolise järelevalvemenetluse toimimiseks omaette osakond, mille juhtkond on kohustatud tagama eestkoste järelevalve ühetaolise toimimise kogu riigis. Sätestada tuleks, et ühes kindlas maakohtus on eestkoste järelevalve osakond, mille koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad. Osakonnas pakutaks teenust kohtunikele, kes teostavad järelevalvet eestkostjate tegevuse üle. Ka sihtgrupid toetasid ülaltoodud ettepanekut ja eelnõu muudatuse kohaselt moodustatakse Pärnu Maakohtu koosseisus eestkoste järelevalve osakond, mida juhib Pärnu Maakohtu kohtunik. Eestkoste järelevalve osakonna loomine võimaldab ühtlustada tööd kohalike omavalitsuste ja eestkostjatega erinevates piirkondades ja selle käigus tekib ühtne järelevalve teostamise praktika. Eestkostjad saavad pöörduda oma probleemidega mitte nelja kohtu, vaid ühe maakohtu osakonna poole, kust kõik saavad ühetaolisi vastuseid ja eestkostja ei pea uue ametniku juurde sattudes hakkama täitma teistsuguseid nõudeid kui seni. Samas on oluline rõhutada, et osakonna loomise all on eelkõige mõeldud eestkoste järelevalve kompetentsi koondamist ühtse juhtimise alla teenistujate senist paindlikku töökorraldust säilitades. 9 Tulemusaudit „Eestkoste järelevalve korraldus maakohtutes“, läbiviimise periood 14.9.2015 – 6.9.2016, lk 1. Hetkel kättesaadav Justiitsministeeriumi siseveebis aadressil https://jmdelta.just.sise/dhs/n/document/c93c7750- df3c-4a12-b56b- 55694ba8791b. Avalikkusel on sellega võimalik tutvuda, kontakteerudes Justiitsministeeriumi siseauditi osakonna juhi Karin Karpaga meiliaadressil [email protected] . 6 Kohtunikule tagasiside andmine Kohtute arengukava toob välja, et viimase menetlusosaliste rahulolu-uuringu tulemuste kohaselt ei ole menetlusosaliste rahulolu kohtulahendite arusaadavusega kuigi suur. Selleks, et parandada kohtulahendite selgust, oleks oluline arendada lahendi kirjutamise oskusi, anda kohtunikule süsteemselt tagasisidet tema kohtulahendite kohta ning suunata ta vajadusel koolitusele. Eeskätt puudub kohtunikele üldistatud tagasiside andmise mehhanism. Kohtunike 2011. aasta täiskogul heaks kiidetud kohtunikule tagasiside andmise metoodika ei ole praktikas kasutust leidnud ning vestlusi kohtunikega selle alusel läbi ei viida. Tagasisidevestlusi peetakse vaid alla kolmeaastase staažiga kohtunikega ja kauem kui kolm aastat ametis olnud kohtunike puhul on tagasisidevestlused praktikas väga erandlikud. KS kommentaarid rõhutavad, et teenistuslik järelevalve on kohtunike puhul võimalik vaid õigusemõistmise korralduse ja kohtuniku üldiste teenistuskohustuste täitmise vallas. Praegu puudub Eesti õiguskorras mõistlik suunava tagasisidestamise süsteem, mille kaudu reageerida kohtuniku ametitegevust ja selle tulemust iseloomustavatele sellistele puudustele, mis distsiplinaar- või järelevalvemenetluse alustamiseks otseselt alust ei anna, kuid mis siiski viitavad puudujääkidele õigusemõistmise kvaliteedis. Selleks, et parandada kohtunike oskusi teha asjakohane ja mõjus ning menetlusosalise jaoks õigeaegne ja arusaadav kohtulahend, on kohtute arengukava näinud ette kohtunikele regulaarse tagasiside andmise süsteemi väljatöötamise. Selle käigus, rõhutab arengukava, on oluline teha koostööd erinevate kohtuasutuste vahel ning küsida järjepidevalt tagasisidet ka menetlusosalistelt. Muudatuse eesmärgiks on luua hästi toimiv kohtunike suunava tagasisidestamise süsteem kohtuvõimu sees. Kuna teave konkreetse esimese astme kohtu kohtuniku töö kvaliteedi kohta on olemas eeskätt selle kohtuniku lahendite peale esitatud edasikaebusi läbi vaatavatel ringkonnakohtu kohtunikel, siis on põhjendatud, et ka üldistatud ja vajadusel esimese astme kohtunikku suunav nii positiivne kui kriitiline tagasiside tuleks just ringkonnakohtust. VTK-s tehti ettepanek anda ringkonnakohtu vastava kolleegiumi esimehele pädevus esimese astme kohtunikele tagasiside andmiseks. Ringkonnakohtu kolleegiumi esimehel peab olema õigus kutsuda esimese astme kohtunik vestlusele, kui ta ise või tema kolleegiumi kohtunikud seda vajalikuks peavad, tunnustamaks kolleegi kordaminekuid ning juhtimaks tema tähelepanu silma hakanud (eeskätt süstemaatilistele) vajakajäämistele. Tegemist peab olema ühelt poolt alternatiiviga karistamisele, teisalt aga peaks see meede olema piisavalt formaalne ja kontrollitavale kohtunikule kohustuslik (ehk siis seaduse tasandil kehtestatud). Ühtlasi saaksid kolleegiumid nii kindlaks teha kohtuniku arenguvajaduse ning suunata teda vajadusel koolitustele. Sihtgrupid nägid sellises tagasisidestamises ohte kohtunike sõltumatusele. Samas nõustuti, et teatud viisil on kohtunikule tagasiside andmine siiski vajalik. Ka kohtute haldamise nõukoja 117. istungil10 ei leidnud tagasiside andmine üksmeelset toetust. Ringkonnakohtute esimehed olid poolt, kuid leidsid, et täpsustada on vaja, millal peab tagasisidet andma. Eelnõu koostamise arutelude käigus jäädi VTKs välja pakutud ettepaneku juurde. Muudatuse kohaselt korraldab ringkonnakohtu kolleegiumi esimees tagasiside andmise maa- või 10 KHNi 117 istungi protokoll : https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/117.%20protokoll%2016.-17.09.2021.pdf 7 halduskohtu kohtuniku tööle kas enda või vastava kohtuniku või vastava või kõrgema kohtu esimehe algatusel. Tagasiside lisatakse kohtuniku isikutoimikusse. Kohtujuristide arendamine Kohtute arengukava üheks oluliseks eesmärgiks on tõhustada õigusemõistmise tugipersonali (sh kohtujuristide) tööd ning tegelda nende arendamisega. Kohtujuristi ametikoht loodi 2013. aastal eesmärgiga kiirendada kohtumenetlusi ja tõsta õigusemõistmise kvaliteeti. Selle saavutamiseks kehtestati kohtujuristidele ka samad kvalifikatsiooninõuded mis kohtunikele, sh õigusteaduse magistrikraad ja kõrged kõlbelised omadused. Tänaseks on selge, et kohtujuristide ametikoha loomine on end igati õigustanud, kohtumenetlus on muutunud kiiremaks ja kvaliteetsemaks ning kohtujuristid moodustavad olulise osa kohtunike järelkasvust. Eeltoodust hoolimata ei paku kohtusüsteem praegu kohtujuristidele piisavalt arenguvõimalusi. Mõnda aega ametis olnud kohtujuristi igapäevane töö ei ole paljudel juhtudel piisavalt teadmisi ja oskusi arendav, et aitaks kaasa kohtunikueksamiks valmistumiseks ja toetaks edukat kohtunikuks kandideerimist. Samuti saavad pea kõik kohtujuristid ühesugust palka sõltumata vastutusest ja ülesannetest, mida nad täidavad. Kohtute seaduses nimetatud „vanemkohtujuristi“ (KS § 1251 lg 7) staatusega ei kaasne suuremat pädevust, vastutust ega arenguvõimalusi. Nagu toob välja kohtute arengukava, siis selleks, et kohtujuristid saaksid piisava ettevalmistuse kohtunikueksami edukaks sooritamiseks ning kohtunikukohale kandideerimiseks, tuleb lisaks sellele, et nad saavad osa kohtunike koolitusprogrammi koolitustest, senisest enam toetada nende arengut. Neile tuleb pakkuda täiendavaid teadmisi ja kogemusi kohtuistungi läbiviimisest ja väljaõpet kohtulahendite kirjutamiseks. Kohtujuristidele konkurentsivõimelise töötasu ja piisavate arenguvõimaluste pakkumine on eelduseks, et kohtusüsteem tuleks toime käimasoleva kohtunike põlvkonnavahetusega. Samas võib kohtuniku spetsialiseerumisest, osalisest töökoormusest või muudest asjaoludest tulenevalt olla vajadus kohtujuristide ja muu tugipersonali järele kohtuti erinev ning süsteemi tuleb tuua selles osas paindlikku lähenemist. VTK-s tehti ettepanek toetada kohtujuristide roteerumist kohtusüsteemis, pakkuda erinevates kohtutes praktiseerimise võimalust ja omandatud teadmiste ellurakendamist. Tagasides leidsid sihtgrupid, et vajalik on tagada kõikide kohtujuristide arendamine, mitte ainult nende, kes soovivad kohtunikuks saada. Kohtujuristidele roteerumise võimaldamist toetasid pea kõik arvamuse andjad. Eelnõu muudatuse kohaselt luuakse ringkonnakohtu esimeestele seaduslik alus kohtujuristi ametikoha arendamiseks. Ringkonnakohtu esimehed korraldavad kohtujuristide järelkasvukavasse valimiseks konkursi ja kinnitavad kava, milles osalemist ei saa kohtu esimees ega veel vähem kohtunik, kelle antud ülesandeid kohtujurist täidab, kohtujuristile keelata, kui jurist programmi välja valitakse. Selline programm aitaks hoida suure potentsiaaliga inimesi kohtusüsteemis ja toetada neid kohtunikuks saamisel. Programmi kestus on vähemalt kuus kuud aastas. Oluline on silmas pidada, et ka pärast kohtute seaduse muudatust võivad kohtujuristid üle olla viidud avaliku teenistuse seaduse alusel (ajutine üleviimine teisele ametikohale kas samas või teises ametiasutuses). Järelkasvukavas osalevat kohtujuristi ei viida üle teisele ametikohale ning talle jätkab palga maksmist kohus, kuhu ta on ametisse nimetatud. 8 Kohtunikele töövõimehüvitise maksmine 01.07.2013 jõustunud KS muudatusega otsustas seadusandja töövõimereformi raames kaotada kõik KS-s varem ette nähtud eripensionid, sh kohtuniku töövõimetuspensioni. Võrreldava suurusega hüvitist püsiva töövõimetuse tekkimise korral kohtunikele ette nähtud ei ole. Töövõimetoetus, mida kohtunikele 2016. aastal jõustunud töövõimetoetuse seaduse (TVTS) alusel makstakse, on varem sätestatud pensionimääradest drastiliselt väiksem ning selle suurus ei ole seotud kohtuniku varasema sissetuleku ega teenistusstaažiga. Töövõimetoetust makstakse kõikidele toetuse saamiseks õigustatud isikutele samaväärselt TVTS § 14 lg-s 1 toodud päevamäära alusel. VTK-s tehti ettepanek taastada KS-s kohtunike töövõimehüvitis varasema töövõimetuspensioniga võrreldavas suuruses. Ettepanekut ei toetanud Sotsiaalministeerium, kes oma tagasisides selgitas, et nii nagu kõigil vähenenud töövõimega inimestel, on töövõimekaoga kohtunikul võimalik saada universaalset töövõimetoetust, mida makstakse kõigile toetuse saajatele võrdsetel alustel. Töövõimehüvitise kehtestamine ühele isikute grupile võib Sotsiaalministeeriumi arvates tekitada ebavõrdse kohtlemise võrreldes teistel ametikohtadel töötavate inimestega, kelle sissetulek võib töövõimekao tõttu samuti oluliselt väheneda. Samuti ei pea Sotsiaalministeerium põhjendatuks maksta ühele isikute grupile töövõimetoetust universaalse toetusena teises summas kui ülejäänud vähenenud töövõimega inimeste sihtrühmale, see läheks vastuollu töövõime toetamise süsteemi eesmärgiga vähenenud töövõimega inimeste maksimaalseks abistamiseks tööturumeetmetega. Kõik teised tagasiside andjad toetasid kohtunikele töövõimehüvitise maksmise taastamist. Eelnõu ettevalmistamise käigus leiti, et küsimus vajab veel terviklikumat analüüsi ning seega ei leia käesolevas eelnõus regulatsiooni kohtunikele töövõimehüvitise maksmise kohta. Kohtuniku ametist vabastamine tervise tõttu VTK-s tehti ettepanek, et kohtunike töövõimehüvitise taastamise korral tuleks anda kohtusüsteemile ka hoovad kohtunike füüsilise ja vaimse tervise seisundi hindamiseks − praegu on ükskõik millise tervisehäirega kohtunikke võimalik ametist vabastada ainult nende endi algatusel, muid mehhanisme kohtusüsteemil selleks võimalik kasutada ei ole. Sellise muudatuse eesmärgiks on tagada menetlusosalistele kvaliteetne õigusemõistmine, vältides olukorda, kus nende kohtuasja menetleb kohtunik, kelle tervislik seisund ei võimalda tal tegelikult korrakohaselt õigust mõista. Üheks võimaluseks oli täiendada KS-i Riigikohtu või ringkonnakohtu esimehe volitusega teha kohtunikule ettepanek läbida terviseekspertiis, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis annavad aluse arvata, et kohtuniku tervis takistab tal KS § 99 lg 1 p 4 mõttes kohtunikuna töötada. VTK ettepanek tagasiside andjate poolt poolehoidu ei leidnud. Kohtud nägid ohte kohtunike sõltumatusele ja Sotsiaalministeerium selgitas, et töövõime hindamise raames võetakse arvesse inimese terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osaluse piiranguid, hinnates tema kehalist ja vaimset võimekust erinevates valdkondades, kuid ei keskenduta inimese sobivusele ühele ametikohale. Eelnõu koostajad võtsid arvesse tagasisides esitatud kriitikat ja vastavat seadusemuudatust eelnõust ei leia. 9 Kohtuniku ajutine teenistusest kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks Eelnõu muudatuse kohaselt nähakse ette kohtuniku ajutine teenistusest kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks. Seni on olnud reguleerimata, kas ja millises ulatuses on teenistusest kõrvaldatud kohtunikul õigus saada selle aja eest palka. Riigikohtu üldkogu leidis 14.04.2009 otsuses asjas nr 3–3–1–59–07 (p 37)11, et sellise õigustloova akti andmata jätmine, mis võimaldaks maksta palka või muud samaväärset hüvitust kohtunikele, kelle teenistussuhe on kriminaalmenetluse ajaks peatunud, on vastuolus põhiseaduse § 147 lg-ga 4 koosmõjus põhiseaduse §-dega 146 ja 15. Kõnesoleva eelnõuga sätestatakse, et kriminaalmenetluse ajaks ajutiselt teenistusest kõrvaldatud kohtuniku palka vähendatakse 50% ehk pooleni tema ametipalgast. Kuna kohtunik saab tasu ka ajal, mil tema teenistussuhe on peatunud, siis eelnõu regulatsiooni arvestades ei ole vähemasti edaspidi õige lähtuda seisukohast, et kuivõrd kohtunik ei täida teenistusest kõrvaldamise ajal ametikohustusi, siis lähtudes kohtuniku ametikitsenduste piirangute kehtestamise eesmärgist võib kohtunik nagu ka muu ametnik teha sel ajal muud tööd, mis ei ole seotud töötamisega kohtus ega riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Selline lähenemine oleks nähtavasti ka paremini kooskõlas PS §-s 147 sätestatuga, sest kohtunik on kohtunik ka tema ajutiselt teenistusest kõrvaldamise ajal. Kohtunikuabide ametisse nimetamine Kohtute arengukavas on toodud välja, et kuigi nii kohtujuristile kui kohtunikuabile on kohtusüsteemis kehtestatud samad nõuded kohtumenetluses tehtavate toimingute osas (kohtute seaduse 1251 lg 2), siis on nende ametisse sisenemine erinevalt reguleeritud. Näiteks ei pea kohtujurist vastupidiselt kohtunikuabile ametisse asumiseks sooritama eksamit ega läbima ettevalmistuskava. Olukorras, kus kohtunikuabidele on tagatud kohtujuristidega küll samaväärne palk, kuid neile on ametisse sisenemisel esitatud kõrgendatud nõuded, on keeruline tagada motiveeritud kohtunikuabide järelkasvu. Kohtudirektori ning kohtunikuabidega vestlustest on jäänud kõlama, et kohtunikuabide ametisse sisenemine on kohtujuristidega võrreldes tehtud ebaproportsionaalselt keeruliseks: ettevalmistusteenistus on ajale jalgu jäänud (kohtunikuabi-kandidaadid teevad pika perioodi jooksul sisuliselt tasuta tööd) ja ei toimi soovitud kujul. Viieprotsendilise palgalisaga on raske leida neile ka motiveeritud juhendajaid. Seetõttu on keeruline tuua süsteemi uusi pädevaid inimesi, tulemaks toime kohtunikuabide põlvkonnavahetusega. VTK-s tehti ettepanek kaotada kohtunikuabide ettevalmistuskava senisel kujul ning asendada see baaskoolitusega, mille läbimine oleks kohtunikuabi konkursil osalemise eeltingimuseks. Eksami läbimise kohustus jääks alles kõikidele kandideerijatele. Tagasiside andjad toetasid eelnõu väljatöötamiskavatsuse eesmärki kohtunikuabide ametisse sisenemist lihtsustada. Eelnõu arutelude käigus leiti, et muutmist vajab ka kohtunikuabide nimetamise ja vabastamise kord. Eelnõus on loobutud baaskoolituse ettepanekust, kuna see ettepanek toetust ei leidnud ja ei taga eesmärki, et kohtunikuabide ametisse sisenemine oleks sarnane kohtujuristide konkurssidega. Eelnõu muudatuse kohaselt läheb kohtunikuabi nimetamise ja vabastamise pädevus ministrilt üle maakohtu esimehele.. Kohtunikuabi avaliku konkursi osaks on edaspidi eksam, mis asendab senise ettevalmistusteenistuse. Eksam koosneb suulisest õigusteadmiste testist ja valdkonna 11 RKÜKo 14.04.2009, 3-3-1-59-07 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-59-07 10 praktilisest tööst. Eksamist võib kandidaadi vabastada, kui tehtud on kohtuniku- või notarieksam. Registriasjade viimine Tartu Maakohtu erialluvusse 10.06.2020 jõustus TsMSi muudatus, millega viidi kõigi registriasjades tehtud kandemääruste peale esitatavate määruskaebuste lahendamine Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtu erialluvusse. Muudatuse eesmärgiks oli koondada registriasjade kompetents püsivalt Tartu kohtute tööpiirkonda ning suurendada seeläbi kohtunike spetsialiseerumist. Sellega seoses tunnistati TsMS § 663 lõige 61 kehtetuks. Praeguseks on tekkinud erinev praktika, kus registriasjade määruskaebemenetlused lähevad lahendamiseks Tartu Maakohtule, aga juhul, kui määruse või kande tegemine on vaja anda lahendamiseks üle pädevale kohtunikule, saadetakse asjad TsMS § 595 lg 2 kohaselt endiselt juriidilise isiku asukoha järgi kohtutele üle kogu Eesti. Selline olukord ei ole kooskõlas 2020. aasta juunis jõustunud seadusemuudatuse eesmärgiga. Siinse eelnõu muudatus täpsustab, et juhul kui kohtunikuabi peab määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule, siis on selleks Tartu Maakohtu kohtunik (TsMS § 595 lg 2). Eesmärgiks on suurendada registriasjades spetsialiseerumist ning ühtlustada seeläbi menetluspraktikat. Samuti läheks Tartu Maakohtu erialluvusse üle TsMS §-s 119 nimetatud muude eraõiguslikku juriidilist isikut puudutavate hagita asjade lahendamine. Kohtuniku tagasipöördumine pärast mujal töötamist Kohtunike koolitusnõukogu on leidnud, et olemasolev kohtunike väljaspool kohut töötamine ja pikaaegsele praktikale mineku süsteem vajaks parandamist. Koolitusnõukogu näeb selget vajadust toetada kohtunike teenistusalast arengut ka läbi horisontaalse karjääri tegemise võimaluse. Kohtunikule on ette nähtud võimalus roteeruda teise riigiametisse või avalik- õiguslikku ülikooli koos palga säilitamisega. Senine roteerumise praktika kinnitab, et võimalust roteeruda Eestis teise riigiasutusse on kasutatud ainult harvadel juhtudel. Roteerumise võimaluse vähese kasutamise peamise põhjusena nähakse kohtuniku ametisse tagasipöördumise võimaluse ebakindlust. Sisuliselt on kohtunikul tagasipöördumise õigus vaid siis, kui kohtus on vaba koht, kuhu ta saab naasta. Mitte miski peale inimestevahelise suhtlemise ja vastutulelikkuse ei taga kohtuniku jaoks naasmisel vaba koha olemasolu. Kui kohtunik, kes on näiteks viisteist aastat ametis olnud, sooviks vahepeal ministeeriumis või mujal riigiasutuses juriidilist tööd teha või aidata ülikooli, kes vaevleb õppejõupuuduses, siis võib juhtuda, et tagasiteed kohtuniku ametisse ei olegi. KHNi 17.09.2021. istungil12 toetati koolitusnõukogu ettepanekut, et on vaja tagada kohtunikule võimalus pärast mujal töötamist kohtusse tagasi pöörduda. Kuid selleks, et tagada õigusemõistmise toimimine, peab sätestama, kui palju kohtunikke võib korraga kohtutest ära olla, ja selleks, et kohtunik ei kaotaks oma kvalifikatsiooni kohtunikuna ning et kohtu esimehel oleks võimalik ette näha kohtunike naasmist, ka see, mis aja möödumisel peavad kohtunikud kohtusse tagasi pöörduma. 12 KHNi 117 istungi protokoll. https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/117.%20protokoll%2016.-17.09.2021.pdf 11 Eelnõu muudatusega on kohtunikul igal juhul võimalik senisele ametikohale tagasi pöörduda samasse kohtusse. Juhul, kui sellisel puhul on kohtunike arv kohtus ajutiselt vastava arvu kohtade võrra suurem, saab olukorra lahendada nii, et järgmise kohtuniku lahkumisel ametikoha konkurssi välja ei kuulutata, nii et seadusega ette nähtud kohtunike arv on jälle kooskõlas justiitsministri määrusega, millega kehtestatakse kohtunike arv kohtutes. Maakohtu tööpiirkonnapõhine kohtualluvus tsiviilkohtumenetluses Praegu on suurimas menetlusliigis – tsiviilkohtumenetluses – kohtualluvus erinevalt teistest menetlusliikidest määratud kohtumajade järgi. Eelnõu muudatusega sätestatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus maakohtu tööpiirkonnapõhine kohtualluvus tsiviilasjades. Muudatuse eesmärgiks on pakkuda lahendus olukorrale, kus õigusemõistmine tsiviilasjades on osas kohtumajades suure koormuse tõttu raskendatud ja seetõttu menetlusosalised erinevalt koheldud. Juurdepääsu õigusemõistmisele aitab eelkõige tagada kohtu ja kohtuniku normaalne töökoormus, asja arutamiseks saab leida kõige kohasema füüsilise asukoha. Eelnõu muudatuse kohaselt toimub kohtuistung üldjuhul kohtumajas, mis asub kõige lähemal kohale, mille järgi määratakse kohtualluvus. Menetlusosaliste huve arvestades võib kohus pidada istungi ka muus kohtumajas. Kohtumajad säilivad kohtuniku alalise teenistuskohana ning jäävad alles oma senistesse asukohtadesse: kohtumajja kutsutakse menetlusosalised istungile, kohtu kantseleis teenindatakse kohtusse pöördujaid. Sõltumata oma alalisest teenistuskohast menetleb iga kohtunik kohtuasju lähtuvalt oma spetsialiseerumisest kogu maakohtu piires. Termin „kohtumaja teeninduspiirkond“ kaotatakse nii menetlusseadustikest kui kohtute seadusest. Tsiviilkohtumenetluses makstud tagatise tagastamine Muudatused TsMS-s on vajalikud, sest tagatise andnud isikud ei esita kohtule avaldusi tagatise tagasisaamiseks. Probleemiks on tagatisteks tasutud summad, mis jäävad määramata ajaks Rahandusministeeriumi pangakontole, kus neid ei saa kasutada. Eelnõu muudatusega nähakse ette erinevad võimalused, et tasutud summad ei jääks tagatise andnud isikutele tagastamata. Esimese võimalusena tuleb kohtul juba tagatise määramisel kohustatud isiku tähelepanu juhtida sellele, et tagatise põhjuse äralangemisel on võimalik tagatis tagasi saada. Kohus peab ka selgitama, mis andmed tuleb esitada tagatise tagasisaamiseks (raha hoiustamisel on kindlasti vaja näidata pangakonto number, kuhu tagastatav summa kanda). Teiseks tuleb anda kohtule võimalus omal algatusel tagatise tagastamiseks, kui tagatise andnud isik mõistliku aja jooksul avaldust ei esita. Igal juhul peab jääma poolel, kelle kasuks tagatis anti, võimalus avaldada arvamust tagatise tagastamise kohta. Nii saab kohus omal algatusel tagastada ka seni vastavale Rahandusministeeriumi pangakontole tagatiseks tasutud summad. Tagatis tagastatakse kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle andis või kelle eest see anti, või tema korraldusel muule isikule. Patendivoliniku kutsekindlustuse lepingu sõlmimine Patendivoliniku seaduse § 11 kohaselt peab süüliselt tekitatud varalise kahju hüvitamise tagamiseks patendivolinik või patendivoliniku äriühing sõlmima lepingu patendivoliniku 12 vastutuse kindlustamiseks. Patendivoliniku kutsekindlustuse kohustus kehtib alates patendivoliniku seaduse jõustumisest 10. aprillil 2001. a. Seni pakkus patendivolinikele kutsekindlustust üksnes ERGO Insurance SE. 23. märtsil 2021 andis ERGO Insurance SE Patendivolinike Kojale e-kirjaga teada, et lõpetab alates 1. juulist 2021 patendivolinikele kutsekindlustuse pakkumise. Vaatamata korduvatele katsetele leida patendivolinikele teine kindlustuspakkuja ei ole see õnnestunud ja alates 1. juulist 2021 ei paku patendivolinikele kutsekindlustust ükski kindlustusselts. Teadaolevalt ei ole patendivolinikel ette tulnud kindlustusjuhtumeid. Kohustuslik kutsekindlustuse nõue võib olla põhjendamatult barjääriks kutsesse sisenemisel. Kuna kliendil ja patendivolinikul on teenuse osutamisel lepinguline suhe, siis on võimalik vaidlused lahendada muul viisil. Kui kutsekindlustuse nõue ei oleks seadusest tulenevalt patendivolinikele kohustuslik, ei laieneks sellele ka võlaõigusseaduse (VÕS) kohustusliku vastutuskindlustuse sätted, eelkõige VÕS § 521 lõige 1, mille kohaselt võib kahjustatud isik nõuda kindlustusvõtja poolt talle tekitatud kahju hüvitamist nii kindlustusvõtjalt kui kindlustusandjalt. Kui patendivoliniku kutsekindlustus on edaspidi vabatahtlik, siis on patendivolinikel suurem võimalus pidada kindlustusandjatega läbirääkimisi ja leida kindlustuspakkuja, kes pakub teenust mõlemale poolele sobivatel tingimustel. Arvestades eespool toodut tunnistatakse eelnõuga kehtetuks patendivoliniku kohustus sõlmida kutsekindlustuse leping. Kõnesolev muudatus on Patendivolinike Kojaga läbi arutatud ja koda toetab ettepanekut täielikult. Riigi õigusabi tasu taotluse lahendamine Eelnõu muudatusega kõrvaldatakse riigi õigusabi seaduses ebatäpsus, mille kohaselt esitab advokaat riigi õigusabi tasu taotluse riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule, uurimisasutusele või prokuratuurile. Praktikas esitatakse riigi õigusabi tasu taotlus sellele kohtule või kohtuvälisele menetlejale, kelle läbiviidava menetluse käigus tasutaotluses märgitud riigi õigusabi osutati. Eelnõuga täpsustatakse riigi õigusabi seadust, et oleks üheselt selge, et riigi õigusabi tasu taotluse lahendamise kolmekuuline tähtaeg hakkab kulgema ajast, kui taotluse adressaadiks olev kohus selle kätte saab. Lisaks annab muudatus kollektiivse kohtukoosseisu menetluses olevas kohtuasjas esitatud riigi õigusabi tasu taotluse lahendamise pädevuse kohtukoosseisu ühele liikmele. Muudatusega loodav võimalus lubada kohtunikel lahendada riigi õigusabi tasu taotlusi üksinda on seotud nende taotluste lahendamise korralduse üldise optimeerimisega. kohtunike töökoormuse vähendamise eesmärgil. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Kohtute seaduse muutmine Eelnõu §-ga 1 muudetakse kohtute seadust. 13 KS § 8 lg 4. KS §-i 8 täiendatakse lõikega 4. Muudatusega sätestatakse, et kohtuteenistujate üleviimisel teise kohtuasutuse teenistusse jätkub tema puhkusearvestus. Kui puuduvad erireeglid, siis kohtuteenistujate ühest kohtuasutusest teise üle viimisel katseaega ei kohaldata. Muudatuse eesmärgiks on lihtsustada kohtuteenistujate süsteemisisest liikumist sarnaste ametikohtade, kuid erinevate kohtute vahel. Avaliku teenistuse seaduse § 16 lõiked 2 ja 3 võimaldavad juba praegu loobuda konkursi ametlikust väljakuulutamisest ja korraldada sisekonkurss, kui on põhjendatud alus arvata, et vaba ametikoht on otstarbekas täita konkursi väljakuulutamisega ühe või enama ametiasutuse sees. Sisekonkursi korraldamise otstarbekust eeldatakse, kui sisekonkursiga hõlmatud ametiasutuse teenistuses olevate ametnike haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldab neil vabal ametikohal täita teenistusülesandeid paremini kui avalikult väljakuulutatud konkursil osalevatel isikutel. Erisätted jäävad kehtima kohtunikuabide ja kohtujuristide üleviimise kohta (KS § 1251 lg-d 5 ja 51). KS § 9 lg 3. KS §-i 9 lõiget 3 muudetakse selliselt, et valdkonna eest vastutav minister määrab edaspidi ainult kohtumajade asukohad. Muudatuse tulemusena kohtumajade teeninduspiirkondade määramist KS enam ette ei näe. Kuna siinse eelnõuga kavandatud muudatustega kaotatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikust ära kohtumajaline kohtualluvus, ei ole valdkonna eest vastutaval ministril edaspidi ka kohustust määrata kindlaks konkreetsete kohtumajade teeninduspiirkondi. KS § 91. KS-i täiendatakse §-ga 91. Tegemist on väga olulise muudatusega, sest seadusega sätestatakse kohustus moodustada maakohtutes tsiviilosakonnad ja süüteoosakonnad. Muudatusega viiakse kõik maakohtud üle kohtumaja põhiselt juhtimiselt valdkondlikule juhtimisele. Praegu on Harju Maakohus mitteametlikult jagunenud tsiviil- ja süüteoosakonnaks vastavate aseesimeestega, kusjuures tsiviilkohtunike arv on ikkagi suurem kui ükskõik millise teise kohtu kohtunike koguarv. Teistes maakohtutes spetsialiseerumisüksusi ei ole, nad jagunevad territoriaalsetesse kohtumajadesse, mis on väga erineva suurusega struktuuriüksused (2– 20 kohtunikku) ning mille tähtsus struktuuriüksusena on oluliselt kahanenud. Kohtumajade olulisus struktuuriüksusena on vähenenud seoses tugiteenuste tsentraliseerimisega, kaugtöö võimaluste suurenemisega ja kaasaegsete vahendite laialdase kasutamisega organisatsioonisiseses kommunikatsioonis. Üldiselt jagavad nii kohtu esimees kui ka kohtudirektor informatsiooni otse kõigile kohtunikele ja ametnikele. Muudatusega ühtlustatakse maakohtute juhtimisstruktuuri nii, et kohtumajad struktuuriüksustena kaovad ja need asendatakse tsiviil- ja süüteovaldkonna osakondadega. Igas maakohtus peab olema vähemalt üks süüteo- ja üks tsiviilasjade osakond. Osakonna minimaalseks suuruseks on 6 kohtunikku (arv on tuletatud väikseima maakohtu kriminaalkohtunike arvust), kes võivad asuda erinevates kohtumajades. Iga kohtunik määratakse ühe osakonna koosseisu vastavalt tema valdkondlikule spetsialiseerumisele (edaspidi hakatakse kohtunikke nimetama ametisse tsiviil-, süüteo- ja haldusasjade valdkonna kohtunikeks). 14 Kohtu üldkogu pädevuseks on kohtu kui terviku töökoormuse küsimused − kuidas tagatakse kohtunike töökoormuse võrdsus ja üldiste põhimõtete loomine, mis tagavad kohtuasjade jagamise võrdsuse osakondade vahel13. Kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus (KS § 12 lg 2). Kuna kohtu esimees peab tagama kõigi kohtunike töökoormuse võrdsuse, siis annab eelnõu kohtu esimehele õiguse jaotada kohtunikud arvuliselt osakondade vahel. Samuti on kohtu esimehe pädevuses otsustada kohtuniku üleviimise ühest osakonnast teise. Vajalik on ka kohtuniku nõusolek üleviimiseks. Kohtumajad säilivad kohtuniku alalise teenistuskohana ja jäävad alles oma senistesse asukohtadesse: kohtumajja kutsutakse menetlusosalised istungile, kohtu kantseleis teenindatakse kohtusse pöördujaid. Kohtumaja on kohtunike ja kohtuteenistujate töötegemise koht. Igale ametis olevale ja ametisse asuvale kohtunikule on vaja selget teadmist, et talle on tagatud üks kindel ja kaasaaegsete töövahenditega varustatud töökabinet ja istungisaali kasutamise võimalus. Muudatus ei avalda mõju ametis olevatele kohtunikele, nende töötegemise kohaks jääb kohtumaja, kus nad on praegu alaliselt töötavad. Uute kohtunike või kohtumaja muutmise soovi puhul määraks kohtuniku alalise teenistuskoha edaspidi kohtu esimees. Sõltumata oma alalisest teenistuskohast, menetleb iga kohtunik kohtuasju lähtuvalt oma spetsialiseerumisest kogu maakohtu piires. KS §111 lg 1. Paragrahvi 111 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „kohtu üldkogu“ ja täpsustatakse viidet §-le 57. Kehtiva regulatsiooni kohaselt näeb § 111 lõige 1 ette, et kohtu üldkogu võib kohtuniku määrata tema nõusolekul alaliselt teenistusse sama kohtu teise kohtumajja (vt ka § 57 lg 1). Eelnõu muudatuse (§ 12 lg 3 p 31 ja § 57 lg 1 muudatus) kohaselt on edaspidi kohtuniku ühest kohtumajast teise üleviimise pädevus kohtu esimehel. Kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtus ja korraldab õigusemõistmise alast tegevust. Kohtu esimees otsustab, kas kohtuniku sama kohtu teise kohtumajja üleviimine on põhjendatud. Muudatuse kohaselt ei määra kohtu üldkogu enam maakohtu kohtunikku alaliselt teenistusse teise kohtumajja, vaid seda hakkab tegema kohtu esimees. KS §-d 112 ja 113. Seadust täiendatakse eeluurimiskohtuniku ja täitmiskohtuniku mõistetega. Eeluurimis- ja täitmiskohtunikud on süüteoosakonna kohtunikud, kes on spetsialiseerunud kohtueelse menetluse või kohtulahendi täitmisega seotud ülesannetele. Kriminaalmenetluse seadustiku kavandatava muudatusega14 loobutakse nii täitmiskohtuniku kui eeluurimiskohtuniku termini kasutamist. Kuid kuna kohtutes on ametis eeluurimis- ja täitmiskohtunikud, siis eelnõu muudatusega tuuakse need mõisted kohtute seadusesse. 13 Tulenevalt kohtute seaduse § 37 lõikest 41 on spetsialiseerumine kitsam, tööjaotusplaaniga tuleb tagada lisaks spetsialiseerumine alaealistega seotud asjadele ja maksejõuetusasjadele ning lähtuda kohtute haldamise nõukoja poolt kehtestatud spetsialiseerumise alustest. 14 KrMS revisjon 367 SE. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d10291ef-980a-4b1d-8852- bab30d7e25f3/Kriminaalmenetluse%20seadustiku%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20m uutmise%20seadus%20(kriminaalmenetluse%20seadustiku%20revisjon) 15 KS § 12 lg 3 p 31. Paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31. Muudatus on seotud KS § 111 lg-ga 1 ja § 57 lg-ga 1. Muudatuse kohaselt otsustab kohtuniku üleviimise teise kohtumajja kohtu esimees. KS § 12 lg 4 p 3, § 24 lg 4 p 3, § 27 lg 51 muudatused on seotud KS § 581 kehtetuks tunnistamisega. Edaspidi reguleerib kohtuniku väljaspool kohut töötamist KS § 584. KS §-d 121 ja 122. KS § 121 tunnistatakse kehtetuks ja seadust täiendatakse §-ga 122. Maakohtu aseesimeeste ja kohtumaja juhtide ametisse nimetamise ning ülesandeid ja lisatasu reguleerivad kohtute seaduse sätted tunnistatakse kehtetuks. Muudatusega sätestatakse tsiviilosakonna juhataja ja süüteoosakonna juhataja pädevus. Osakonnajuhataja nimetab kohtu esimees osakonna koosseisu kuuluvate kohtunike seast neljaks aastaks. Osakonnajuhataja toetab oma vastutusvaldkonnas õigusemõistmise korrakohast toimimist ja korraldab osakonna teenistujate tööd. Kohtu esimees võib osakonnajuhataja töökoormust vähendada. Enne tähtaja lõppemist võib osakonnajuhataja vabastada tema enda soovil või maakohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu. Muudatuse eesmärgiks on asendada maakohtute kohtumajapõhine juhtimine valdkonnapõhise juhtimisega. Senised maakohtu kohtumajade juhid ja aseesimehed asenduvad osakonnajuhatajatega – luuakse uued ametikohad. Kohtu esimeestel on KS § 9 lg 4 järgi pädevus kinnitada kohtu struktuur ja koosseis osas, mis puudutab õigusemõistmise funktsiooni teostamist. Sellest lähtuvalt sätestatakse eelnõu muudatusega kohtu esimehele pädevus nimetada osakonnajuhataja. Osakonnajuhataja ülesandeks on juhtida ja korraldada osakonna tööd vastavalt esimehe suunistele, kohtu kodukorrale ja valdkonna vajadustele. Üheks oluliseks osakonnajuhataja ülesandeks on valmistada ette tema juhitava osakonna osa kohtu tööjaotusplaanis. Kohus on vaba kinnitama oma struktuuri ja otsustama, kas kohtu osakonda hõlmatakse kohtunikust osakonnajuhataja juhtimise alla ka osakonnas menetletavate kohtuasjadega tegelevad ametnikud. Organisatsiooni ja inimeste juhtimise seisukohast on kohtunikust osakonnajuhataja määramine ametnike juhiks hea valik, sest osakonnajuhataja saab määrata tööprotsessid, ülesannete jaotuse, ametnike asendamise korralduse, edutada, värvata ja juhendada osakonna ametnikke. Suuremates osakondades on teenistujate arv nii suur, et eelduslikult määratakse ka esmatasandi juhid, et osakonnajuhataja koormus ei oleks inimeste ning tööprotsesside juhtimisel liiga suur. Osakonnajuhataja asendamise kord reguleeritakse kohtu kodukorras. Kohtu esimees määrab kohtule osakonnajuhatajad neljaks aastaks. Sellise tähtaja puhul on esimehel võimalik oma seitsmeaastase juhtimisperioodi jooksul vajaduse korral valida ka uus osakonnajuhataja korraliselt, kasutamata seaduses ettenähtud võimalust vabastada osakonnajuhataja ülesannetest omavahelise koostöö mittelaabumise tõttu. Samas jääb kohtu esimehe väljavahetamise korral kohtujuhtimisse teatav järjepidevus, veel ametis olevad osakonnajuhatajad saavad uut esimeest toetada ja varustada vajaliku infoga kohtujuhtimise senise korralduse kohta. 16 KS § 162. Seadust täiendatakse §-ga 162, mille kohaselt on Pärnu Maakohtu koosseisus eestkoste järelevalve osakond. Eestkoste järelevalve osakond täidab perekonnaseaduse §-s 193 nimetatud järelevalvega seonduvaid ja §-s 194 sätestatud ülesandeid. Muudatuse tulemusena luuakse Pärnu Maakohtusse kogu Eestit teenindav ja üle Eesti igas maakohtus paiknevate teenistujatega eestkoste järelevalve osakond. Osakonnas töötavad kohtuteenistujad (kohtujuristid, järelevalvespetsialistid, referendid, kohtunikuabid), kelle ülesandeks on täita perekonnaseaduse (PKS) §-s 193 nimetatud järelevalvega seonduvaid ja §- s 194 sätestatud ülesandeid, eelkõige kontrollida eestkostja aruandlust. Osakonna eesmärgiks on ühtlustada eestkoste seadmise ja järelevalve praktikat, osakonda juhib kohtunik. Kohtunikud, kes teostavad järelevalvet eestkostjate tegevuse üle, osakonda ei kuulu, vaid jätkavad oma tavapärasel ametikohal. Osakonna kodukorra kinnitab kohtu esimees. Kuna osakonnas töötavad teenistujad teevad järelevalvet kõikide maakohtute poolt määratud eestkostjate üle, siis on vajalik kõigi maakohtute esimeeste arvamus osakonna kodukorra kohta. Kuivõrd eestkoste järelevalve valdkonnas on koormus pidevalt suurenenud ja valdkond on alarahastatud ning muudatus eeldab ametnike üleviimist, siis on ette nähtud, et osakonna loomine ning selle eesmärkide täitmine nõuab lisaraha. On ka ette nähtud, et see seadusesäte jõustub ülejäänud eelnõust hiljem, aastal 2023. KS § 18 lg 3. KS § 18 lõiget 3 muudetakse ja valdkonna eest vastutav minister määrab edaspidi ainult kohtumajade asukohad. Muudatus on seotud termini „kohtumaja teeninduspiirkond“ kaotamisega. Muudatuse tulemusena kohtumajadele teeninduspiirkondi enam ei määrata, kohtumajad asuvad maa- või halduskohtu tööpiirkonnas. KS § 191 lg 1. Paragrahvi 191 lõikes 1 asendatakse sõnad „kohtu üldkogu“ sõnadega „kohtu esimees“. Kehtiva regulatsiooni kohaselt näeb § 191 lõige 1 ette, et kohtu üldkogu võib kohtuniku määrata tema nõusolekul alaliselt teenistusse sama kohtu teise kohtumajja (vt ka KS § 57 lg 1). Eelnõu muudatuse (KS § 12 lg 3 p 31 ja § 57 lg 1 muudatus) kohaselt on edaspidi kohtuniku üleviimise pädevus kohtu esimehel. Kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtus ja korraldab õigusemõistmise alast tegevust. Kohtu esimees otsustab, kas kohtuniku sama kohtu teise kohtumajja üleviimine on põhjendatud. Muudatuse kohaselt ei määra maakohtu kohtunikku alaliselt teenistusse teise kohtumajja enam kohtu üldkogu, vaid seda hakkab tegema kohtu esimees. KS § 201. KS § 201 tunnistatakse kehtetuks, halduskohtutes kaotatakse kohtumaja juhi ametikoht. KS muudatusega tunnistatakse kehtetuks maakohtu aseesimeeste ja kohtumaja juhtide ametisse nimetamise, samuti ka ülesandeid ja lisatasu reguleerivad kohtute seaduse sätted (vt § 12 1 muudatus). 17 Halduskohtutes ei ole ette nähtud osakondade loomist ega ka osakonnajuhatajate ametikohti. Halduskohtutes on juba praegu valdkonnapõhine juhtimine ja detailsemat spetsialiseerumist kohtute seadus halduskohtutele ei sätesta. Seoses sellega, et halduskohtud on väiksed ja nende kohtumajade koormus ebaühtlane, on juba praeguseks kohtumajad muutunud väikseks. Näiteks Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajas on kohtunike arv viidud miinimumini (üks kohtunik) selleks, et täita KS-i nõudeid. Tartu HK Jõhvi kohtumajas on kolm kohtunikku, kuid kohtunikele jagatakse asju üle kogu halduskohtu, tagamaks neile ühtlane koormus ja erinevat liiki asjad. Ka töötab üks Jõhvi kohtumaja kohtunik tegelikult püsivalt Rakvere kohtumajas. Seega praktilist vajadust kohtumaja eraldi juhtimise järele käesoleval ajal enam ei ole ja muudatuse puhul on tegemist sätete kooskõlla viimisega toimiva olukorraga. Vähesed kohtumaja juhi ülesanded saab katta halduskohtu esimees koostöös kohtudirektoriga. KS § 24 lg 33. Paragrahvi 24 täiendatakse uue lõikega, mille kohaselt ringkonnakohtute esimehed korraldavad kohtujuristidele mõeldud järelkasvukava. Muudatus on seotud KS §-ga 1252. Muudatuse kohaselt korraldavad ringkonnakohtute esimehed järelkasvukavasse valimiseks konkursi ja kinnitavad kava oma kohtu tööpiirkonda jääva kohtu kohtujuristi jaoks. Muudatuse eesmärgiks on anda ringkonnakohtute esimeestele seaduslik alus kohtute üleselt kohtujuristide arendamiseks, mille üheks osaks on järelkasvukava kinnitamine. KS §-d 241 ja 242. Seadust täiendatakse §-dega 241 ja 242 „Ringkonnakohtu kolleegium“ ja „Ringkonnakohtu kolleegiumi esimees“. Praegusel ajal seadus ringkonnakohtute kolleegiumideks jagunemist ei nõua, vaid ringkonnakohtu töökorraldus (sh kolleegiumide moodustamine) nähakse ette KS § 42 lg 1 alusel kohtu esimehe ja üldkogu koostöös kinnitatavas kohtu kodukorras15. KS § 76 lg 2 näeb ette võimaluse maksta kolleegiumi esimehele tema ülesannete täitmise eest 15% lisatasu. Tallinna ja Tartu ringkonnakohtutes on käesoleval ajal moodustatud kolleegiumid ja valitud ka kolleegiumide esimehed. Muudatusega reguleeritakse ringkonnakohtutes kolleegiumide moodustamist ja sätestatakse kolleegiumi esimehe pädevus. Kohtunike jaotuse kolleegiumide vahel otsustab üldkogu. Kolleegiumi esimees valitakse viieks aastaks kolleegiumi liikmete seast. Nii nagu osakonnajuhataja maakohtus (vt KS § 122), toetab kolleegiumi esimees oma vastutusvaldkonnas õigusemõistmise korrakohast toimimist, korraldab kolleegiumi teenistujate tööd ja valdkondlikku koostööd teiste kohtute kolleegiumide ja osakondadega. Muudatuse kohaselt korraldab kolleegiumi esimees ringkonnakohtu kolleegiumilt tagasiside andmise maa- või halduskohtu kohtuniku tööle. Tagasiside lisatakse kohtuniku isikutoimikusse. Tagasiside andmine ei toimu regulaarselt igal aastal, vaid vastavalt vajadusele. Ettepaneku tagasiside andmiseks teeb kolleegiumi esimees või vastava kohtu või kõrgema kohtu esimees. Ka kohtunik ise võib esitada avalduse tagasiside saamiseks enda töö kohta. Kohtunikele tagasiside andmisse võib kaasata pensionil olevaid kohtunikke. 15 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2018. § 22 komm. 10 (K.Siigur). 18 Muudatuse eesmärgiks on luua kohtusüsteemi sisene ja hästi toimiv kohtunike tagasisidestamise regulatsioon. Kuna teave konkreetse esimese astme kohtu kohtuniku töö kvaliteedi kohta on olemas eeskätt selle kohtuniku lahendite peale esitatud edasikaebusi läbi vaatavatel ringkonnakohtu kohtunikel, siis on põhjendatud, et esimese astme kohtuniku tööle antav nii positiivne kui kriitiline üldistatud tagasiside tuleb just ringkonnakohtust. KS § 37 lg 2 p 3. Muudatusega tunnistatakse kehtetuks § 37 lg 2 p 3. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb võimalikult palju asju jaotada selles kohtumajas teenistuses olevate kohtunike vahel, kus asi kohtuistungil arutamisele tuleb. Üldjuhul on selleks kohtumaja, mille teeninduspiirkonda jääb koht, millest lähtudes määratakse kohtualluvus. Kohtumaja, kus asi arutusele tuleb, on määratud HKMS-s ja TsMS-s. Eelnõuga kaotatakse kohtute seadusest termin „kohtumaja teeninduspiirkond“ (vt KS § 9 lg 3 ja § 18 lg 3 muudatused) ja muudetakse kohtualluvuse sätteid sisaldavaid TsMS § 74 lg-id 2 ja 3 ning HKMS § 129 lg-t 2. Muudatuse kohaselt toimub kohtuistung üldjuhul kohtumajas, mis asub kõige lähemal kohale, mille järgi määratakse kohtualluvus. Kuna kohtumajadel ei ole enam teeninduspiirkondi ja kohtuistungi määramisel arvestatakse kohtualluvust, siis tuleb tühistada ka vastav regulatsioon asjade jaotamisel kohtumaja kohtunike vahel. KS § 37 lg 2 p 41. Muudatus on seotud KS §-ga 122, mille kohaselt võib kohtu esimees vähendada osakonnajuhataja töökoormust õigusemõistmisel. Kui kohtu esimees on kas enda või osakonnajuhataja töökoormust õigusemõistmisel vähendanud, siis arvestatakse tööjaotusplaani koostamisel nende vähendatud töökoormusega. KS § 37 lg 5. Muudatuse kohaselt avaldatakse tööjaotusplaan kohtu veebilehel. Senine regulatsioon, et igaüks võib tööjaotusplaaniga tutvuda kohtu kantseleis, ei ole enam ajakohane. Edaspidi ei pea huvitatud isikud tööjaotusplaaniga tutvumiseks pöörduma kohtu poole, vaid saavad seda teha endale sobival ajal kohtu veebilehe kaudu. Kui isikul puudub võimalus internetti kasutada, siis saab ta tööjaotusplaaniga tutvuda kohtu kantseleis menetlusosaliste jaoks mõeldud arvutite kaudu. KS § 371 lg 2. Paragrahvi 371 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks. Kohtu esimehel ei ole vaja edaspidi küsida kohtuniku töökoormuse vähendamise otsustamiseks kohtu üldkogu arvamust. Kohtunikul on õigus töötada osalise töökoormusega seoses alla kolmeaastase lapse kasvatamisega või osalise töövõimega. Tegemist on imperatiivsete alustega ja kohtu esimees peab kohtuniku koormust vähendama (KS § 371 lg 1). Kuid KS § 371 lg 2 järgi võib kohtu esimees lubada kohtunikul töötada osalise koormusega ka kõigil muudel juhtudel. Sellisel juhul peab kohtu esimees ära kuulama üldkogu arvamuse. Kohtu esimehe jaoks on tegemist mittesiduva arvamusega. Muudatusega jäetakse eelnõust välja kohtu üldkogu kohustus anda kohtu esimehele arvamus kohtuniku töökoormuse vähendamiseks. Kohtu esimees peab tagama kohtunike vahel võrdse ja ühtlase töökoormuse ning kohtuniku osalisega koormusega töötamise lubamine on kohtu esimehe diskretsiooniotsus. 19 Kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtus ja korraldab õigusemõistmise alast tegevust. Diskretsioonilisel alusel töökoormuse vähendamisel tuleb kaaluda kohtuniku välja toodud põhjendusi ja avalikku huvi (kohtuasutuse vajadusi) 16, samuti peavad kohtunik ja kohtu esimees jõudma töökoormuse vähendamise ulatuses kokkuleppele. Kohtu esimees kui kohtuasutuse juht on pädev otsustama, kas kohtunikul on põhjendatud töötada osalise töökoormusega ja samas kas kohtus on tagatud kohtuasjade kvaliteetne lahendamine mõistliku aja jooksul. KS § 38 lg 2. KS § 38 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Kohtunike täiskogu kutsub Riigikohtu esimees kokku vähemalt kord aastas.“ Kehtiva regulatsiooni kohaselt on Riigikohtu esimehel võimalik täiskogu kokku kutsuda muul ajal kui veebruari teisel nädalal ainult mõjuval põhjusel. Muudatusega võimaldatakse Riigikohtu esimehel otsustada täiskogu kokkukutsumine muul ajal ka ilma mõjuva põhjuseta. KS § 38 lg 3 p 6. Eelnõu muudatuse kohaselt ei vali edaspidi kohtunike täiskogu kohtunikuabi konkursi komisjoni (edaspidi konkursikomisjon) kohtunikest liikmed ja asendusliikmed. Muudatus on tingitud kohtunikuabi konkursi komisjoni moodustamise korra muutmisest (KS § 119). Kohtunikuabi konkursi komisjoni kohtunikest liikmed nimetavad kohtu esimees ja vastava ringkonnakohtu esimees. KS § 41 lg 1 p 4. KS § 41 lõike 1 punkti 4 täiendatakse KHN-i pädevusega ning lisaks kohtu kohtunike arvu määramisele annab KHN nõusoleku ka kohtunike kohtumajade vahel jagunemisele ning väljaspool kohut töötavate kohtunike (vt KS § 584) arvu määramisele. Muudatus on seotud KS § 584 lg-ga 1, mille kohaselt samaaegselt väljaspool kohut töötavate kohtunike arvu määrab valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga. KS § 42 lg 2. Muudatusega täiendatakse KS § 42 lõiget 2 terminiga „osakonnajuhataja“. Kohtu kodukorras tuleb ette näha ka osakonnajuhatajate kohtu töökorraldusest tulenevad ülesanded. Muudatus on tingitud KS §-st 122, millega reguleeritakse osakonnajuhatajate nimetamist ja ülesandeid. KS § 43 lg 2. Muudatusega täpsustatakse nende kulude loetelu, mis tuleb kohtute eelarves näidata õigusemõistmise funktsiooni teostamiseks vajalikest kuludest eraldi. Lisaks õigusemõistmise funktsiooni teostamise kuludele on kohtutel veel maksekäsuosakonna, eestkoste järelevalve osakonna ning kohtuteüleste tugiteenuste kulutused. Edaspidi näidatakse need kulutused kohtute eelarves õigusemõistmise funktsiooni kuludest eraldi. KS § 45 lg 1. KS § 45 lg 1 muudatus on seotud termini „kohtumaja juht“ kaotamisega, kohtutes moodustatakse osakonnad ja neile nimetatakse osakonnajuhatajad (KS §-d 91 ja 121). 16 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2018. § 38 komm 2.3 (I. Pilving). 20 Edaspidi võib osakonnajuhataja esimese astme kohtu esimehe korraldusel või omal algatusel nõuda seletusi osakonna kohtunikelt ja teistelt teenistujatelt ning koguda muud vajalikku teavet õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks. KS § 45 lg 3. KS § 45 lõikes 3 täpsustakse, kes teostab järelevalvet osakondades. Muudatuse kohaselt teostab kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas järelevalvet kohtudirektor. Süüteoosakonna ja tsiviilosakonna ning eestkoste järelevalve osakonna kohtunikuabi üle teostab järelevalvet kohtu esimees. Muudatusega kaob valdkonna eest vastutaval ministril järelevalvepädevus kohtunikuabide suhtes. Muudatus on tingitud KS §-st 120 , mille kohaselt edaspidi nimetab kohtunikuabid ametisse kohtu esimees, kuid kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna kohtunikuabi suhtes teostab jätkuvalt järelevalvet kohtudirektor. KS § 453. Seadust täiendatakse uue paragrahviga, mille järgi esimese astme kohtunik, kes on üle viidud teise astme kohtunikuks, jätkab nende tema menetluses olevate maa- või halduskohtu asjade läbivaatamist, mida ei ole mõistliku menetlusaja tagamiseks jagatud ümber teistele kohtunikele. Muudatuse eesmärgiks on tagada kohtuasjade kvaliteetne lahendamine mõistliku aja jooksul ja menetlusosaliste võrdne kohtlemine. Kohtuniku lahkumise korral teise astme kohtusse on oluline, et kohtuniku menetluses olevad asjad saaksid lahendatud või õigeaegselt teistele kohtunikele ümber jagatud. Samas kui see on õigusemõistmise huvides, eelkõige selleks, et tagada mõistlik menetlusaeg, aga ka selleks, et menetlusosalised ei peaks juba tehtud menetlustoiminguid kordama, otsustab esimees asju mitte ümber jagada, vaid juba menetluses olevad kohtuasjad jäävad lõpuni menetlemiseks sellele kohtunikule, kes on juba liikunud ametisse ringkonnakohtusse. Kohtunik peab jätkama ainult nende kohtuasjade lõpuni menetlemist ka ringkonnakohtus töötades, mis ta on menetlusse võtnud hiljemalt tema üleviimise kohta tehtud Riigikohtu üldkogu otsuse kuupäeval. Säte ei tähenda, et kohtunikule ei või üldse jagada enam kohtuasju pärast seda, kui üleviimise otsus on tehtud, kuid toetab seda, et talle jagatakse vaid väikesemahulisi asju, mille ta eelduslikult jõuab menetleda lõpuni enne ringkonnakohtusse liikumist. Sätte eesmärgiks on kavandada paremini kohtunike liikumist kohtuastmete vahel ja muuta see sujuvamaks. Selleks, et võimaldada kohtunikul esimese astme kohtu kohtuasjade läbivaatamist, võib ringkonnakohtu esimees vähendada tema koormust määral, mis on vajalik selleks, et ka ringkonnakohtus tema menetlusse antud asjad saaksid mõistliku aja jooksul menetletud. KS § 53 lg-d 2 ja 21. Muudatuse kohaselt tuleb ringkonnakohtus kuulutada konkurss välja haldus-, kriminaal- või tsiviilkolleegiumi kohtuniku ametikohale ja maakohtus tsiviil- või süüteoosakonna kohtuniku ametikohale. Konkursikuulutuses tuleb märkida ka teenistuskoha alaline asukoht. Muudatus on tingitud kohtunike spetsialiseerumisest valdkondade järgi ja maakohtutes osakondade loomisest (KS § 91), samuti nähakse ette ringkonnakohtutes kolleegiumide 21 moodustamine (KS § 241). Seetõttu tuleb juba konkursikuulutuses näidata, millisesse kohtu osakonda või kolleegiumi toimub kohtuniku konkurss. Eelnõuga kaotatakse ka kohtumajade teeninduspiirkonnad (KS § 9 lg 3), valdkonna eest vastutav minister määrab vaid kohtumaja asukoha. Kohtumajad säilivad kohtuniku alalise teenistuskohana ning jäävad alles oma senistesse asukohtadesse. Ametisse kandideerival kohtunikul on õigus teada, kus kohtumajas on tema alaline töökoht, seega tuleb seda ka konkursikuulutuses näidata. KS § 57 lg-d 1 ja 2. KS § 57 lõike 1 teist lauset muudetakse ja uue sõnastuse kohaselt võib kohtu esimees määrata esimese astme kohtuniku tema nõusolekul alaliselt teenistusse sama kohtu teise kohtumajja (vt KS § 111 lg 1 ja § 12 lg 3 p 31) . Seni kehtiva regulatsiooni kohaselt oli kohtuniku teise kohtumajja üleviimine kohtu üldkogu otsus. Muudatusega antakse sellise otsustuse pädevus kohtu esimehele. Kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtus ja korraldab õigusemõistmise alast tegevust. Kohtu esimees otsustab, kas kohtuniku sama kohtu teise kohtumajja üleviimine on põhjendatud. Kohtu esimees kannab vastutust selle eest, et õigusemõistmise huvid üleviimise tõttu kahjustada ei saa. Kohtunike arv konkreetses kohtumajas on määratud valdkonna eest vastutava ministri määrusega ja kohtu esimees saab kohtuniku üle viia vaid vabale kohale. KS § 57 lg 2 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib kohtu esimees õigusemõistmise korraldamise huvides määrata kohtuniku tema nõusolekuta sama asula piires alaliselt teise sama kohtu kohtumajja. Vajadus kohtuniku sel viisil üleviimise järele saab tekkida, kui kohtunik ise üleviimisega ei nõustu või kohtu üldkogu üleviimist ei toeta. Siinkohal on keerukas välja tuua kriteeriumid, mille esinemisel saab jaatada sedavõrd kaalukat õigusemõistmise huvi riivet, et see õigustab kohtu esimehe otsust kohtuniku üleviimiseks. Kahtlemata on meede erakorraline ega ole praktikas sagedalt kasutatav.17 Sama linna piires on erinevad kohtumajad üksnes Pärnu Maakohtul. Ühe kohtu jaoks ei ole põhjendatud reguleerida seadusega kohtuniku nõusolekuta üleviimist ja vastav säte tunnistatakse kehtetuks. KS §-d 58, 581 ja 584. KS §-d 58 ja 581 tunnistatakse kehtetuks ja seadust täiendatakse §-ga 584. Muudatusega tuuakse ühte paragrahvi seni eri sätetes olevad kohtuniku väljaspool kohut töötamise regulatsioonid. Kohtuniku võib üle viia tööle riigi ametiasutusse või avalik- õiguslikku ülikooli. Kohtuniku võib nimetada riigi peaprokuröriks, õiguskantsleriks või riigikontrolöriks. Muudatuse kohaselt võib kohtuniku üle viia vaid juriidilisele tööle ja tähtajaliselt. Kohtuniku sooviavaldus peab sisaldama üleviimise tähtaega. Selleks, et õigusemõistmiseks oleks ametis vajalik arv kohtunikke, võib samaaegselt ära olla vaid teatud arv kohtunikke, vastava arvu määrab valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult KHN-iga (vt KS § 41 lg 1 p 4). Kohtunik võib kohtusse tagasi pöörduda kuue kuu jooksul KS §-s 584 nimetatud töölt vabastamisest. Juhul, kui sellisel puhul oleks kohtunike arv kohtus ajutiselt vastava arvu 17 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2018. § 58 komm 4.1 (T. Saar). 22 kohtade võrra suurem, siis järgmise kohtuniku lahkumisel ametikoha konkurssi välja ei kuulutata. Muudatuse eesmärgiks on suurendada kohtunike valmisolekut ja võimalust kohtunikuametist ajutiselt eemalduda, kartmata kohtunikuametist ilma jääda. Muudatus tagab, et kohtunikul on igal juhul võimalik oma senisele ametikohale tagasi pöörduda samasse kohtusse. Kuivõrd kohtunikul on alati võimalik pöörduda tagasi kohtusse, kust ta lahkus, siis kaotatakse kohustus maksta talle hüvitist, kui ta otsustab omal soovil kohtunikutööle mitte enam naasta. KS § 60 lg 1 p 41. Muudatuse kohaselt lisatakse kohtuniku isikutoimikusse ka ringkonnakohtu kolleegiumi tagasiside maa- või halduskohtu kohtuniku tööle. Muudatus on tingitud KS §-st 242, mis sätestab, et kolleegiumi esimees korraldab ringkonnakohtu kolleegiumilt tagasiside andmise maa- või halduskohtu kohtuniku tööle. Tagasiside lisatakse kohtuniku isikutoimikusse. KS § 66 lg-d 1, 5 ja 6. KS § 66 lõike 1 muudatuse järgi hinnatakse kohtunikuks kandideerija õigusalaseid teadmisi tsiviil-, süüteo- või haldusasjade valdkonnas. Muudatus on tingitud asjaolust, et kohtunikukonkurss kuulutatakse välja konkreetsesse valdkonda (KS § 53 lg 2) ja ka eksam on valdkonnapõhine. Kohtunikud peavad spetsialiseeruma kas süüteo,- tsiviil- või haldusasjade valdkonnale. KS § 66 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks ja lõiget 6 täiendatakse selliselt, et kohtunikueksami sooritamisest on vabastatud isik, kelle viimasest sooritatud kohtunikueksamist ei ole möödunud rohkem kui viis aastat. Kehtiv regulatsioon näeb ette, et kui isikut ei ole nimetatud kohtunikuks viie aasta jooksul pärast kohtunikueksami sooritamist, peab ta kohtunikuks kandideerimiseks sooritama eksami uuesti. Selline sõnastus tekitas arusaamatusi. Kohtunikueksami tegemisel ei tea kandidaat veel, millal toimuks tema ametisse nimetamine ja kas selleks ajaks on möödunud viis aastat eelmisest eksamist. Muudatuse kohaselt võib kahe eksami vahe olla kuni viis aastat. KS § 75 lg 3, § 76 lg-d 3, 31 ja 32. KS § 75 lg 3 ja § 76 lõigete 3, 31 ja 32 muudatused on tingitud kohtu aseesimehe ja kohtumaja juhi nimetuste kaotamisest ning kohtusse osakonnajuhatajate nimetamisest (vt KS § 122). Muudatuse kohaselt määrab kohtu esimees maakohtu tsiviil- ja süüteoosakonna ning eestkoste järelevalve osakonna juhatajale lisatasu 15% tema ametipalgast. KS § 76 lg 4. Muudatus on seotud KS §-ga 120. Kohtunikuabidel ei ole enam ettevalmistuskava, vaid neile kohaldatakse katseaega ja katseajal kohtunikuabi juhendaval kohtunikul on õigus saada lisatasu. KS § 86 lg 2. Muudatusega jäetakse KS § 86 lg-st 2 välja viide kohtumaja juhile. Muudatus on vajalik, kuna edaspidi ei ole kohtutes enam kohtumaja juhte ja neile hüvitise mitte maksmise reguleerimiseks puudub vajadus. KS § 99 lg 1 p 6. KS §-s 99 muudetakse kohtuniku ametist vabastamise alust kohtuniku puhul, kes on olnud tööl väljaspool põhitöökohta. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib kohtuniku vabastada, kui tal puudub võimalus tagasi pöörduda samasse kohtusse vabale kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse. 23 KS § 584 muudatusega tagatakse kohtunikule kuue kuu jooksul pärast mujal töötamise lõpetamist võimalus asuda tööle kohtuniku ametikohale. Kui kohtunik ei ole pärast väljaspool kohut töötamise lõppemist esitanud kuue kuu jooksul teadet tagasipöördumise kohta, siis loetakse, et kohtunik ei soovi kohtusse tagasi pöörduda ja ta vabastatakse ametist. KS § 100 lg 1. KS §-s 100 täpsustakse ametist vabastamist sobimatuse tõttu. Kehtiv seadus näeb ette, et ametisse sobimatuse tõttu võib kohtuniku ametist vabastada üksnes kolme aasta jooksul ametisse nimetamisest. Kuid selle kolme aasta jooksul võivad olla kohtuniku õigusemõistmise volitused peatunud ja kohtu esimehel puudub võimalus esitada kohtuniku kohta kohustuslikku arvamust ja aruannet (KS § 100 lg 2). Muudatusega sätestatakse, et kui kohtunik viibis esimese kolme aasta jooksul teenistusest eemal rohkem kui kuus kuud, siis pikeneb ametisse sobimatuse tõttu kohtuniku ametist vabastamise aeg eemal oldud aja võrra. KS § 1001. Kohtute seadust täiendatakse §-ga 1001. Muudatusega reguleeritakse kohtuniku ajutist teenistusest kõrvaldamist kriminaalmenetluse ajaks. Eelnõu kohaselt nähakse ette kohtuniku ajutine teenistusest kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks. Seni on olnud reguleerimata, kas ja millises ulatuses on teenistusest kõrvaldatud kohtunikul õigus saada selle aja eest palka. Riigikohtu üldkogu leidis 14.04.2009. a otsuses asjas nr 3–3–1–59–07 (p 37)18, et sellise õigustloova akti andmata jätmine, mis võimaldaks maksta palka või muud samaväärset hüvitust kohtunikele, kelle teenistussuhe on kriminaalmenetluse ajaks peatunud, on vastuolus põhiseaduse § 147 lg-ga 4 koosmõjus põhiseaduse §-dega 146 ja 15. Siinse eelnõuga sätestatakse, et kriminaalmenetluse ajaks ajutiselt teenistusest kõrvaldatud kohtuniku palka vähendatakse 50% ehk pooleni tema ametipalgast. Kuna kohtunik saab tasu ka ajal, mil tema teenistussuhe on peatunud, siis eelnõu regulatsiooni arvestades ei ole vähemasti edaspidi õige lähtuda seisukohast, et kuivõrd kohtunik ei täida teenistusest kõrvaldamise ajal ametikohustusi, siis lähtudes kohtuniku ametikitsenduste piirangute kehtestamise eesmärgist, võib kohtunik nagu ka muu ametnik teha sel ajal muud tööd, mis ei ole seotud töötamisega kohtus ega riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Selline lähenemine oleks nähtavasti ka paremini kooskõlas PS §-s 147 sätestatuga, sest kohtunik on kohtunik ka tema ajutiselt teenistusest kõrvaldamise ajal. KS § 108 lg 2. KS § 108 lõikest 2 jäetakse välja viited kohtumaja juhtidele. Muudatus on tingitud termini „kohtumaja juht“ kaotamisest. KS § 115 lg 1 p 2 ning lg-d 2 ja 3, §-d 1161–118. KS § 115 lg 1 p 2 muudatus on seotud kohtunikuabi ettevalmistuskava asendamisega kohtunikuabi eksamiga. KS § 115 lg 2 muudatuse kohaselt võib kohtunikuabiks nimetada lisaks kohtunikueksami sooritanud isikule ka isiku, kes on teinud notarieksami. KS § 115 lg 3 muudatuse järgi võib edaspidi kohtunikuabiks nimetada ka isiku, kes on vabastatud kohtunikuametist ametisse sobimatuse tõttu. KS §-d 1161–118 tunnistatakse kehtetuks. Muudatuste eesmärgiks on ära kaotada kohtunikuabide ettevalmistuskava, et lihtsustada nende ametisse sisenemist, asetada nad võrdsesse positsiooni kohtujuristidega ja tuua seeläbi 18 RKÜKo 14.04.2009, 3-3-1-59-07 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-59-07 24 kohtusüsteemi juurde motiveeritud inimesi. Kohtunikuabi kompetents tehakse kindlaks avaliku konkursi korras ning seda saab hinnata ka juhendaja katseaja käigus. 2020. ja 2021. aasta värbamiskogemusele tuginedes saab öelda, et kohtunikuabiks pürgivad inimesed, kes vabastatakse nagunii ettevalmistuskava täitmisest. Põhjused võivad siin olla järgmised: 1) ettevalmistuskava eelnev täitmine tõrjub muud kandidaadid eemale; 2) kohtunikuabiks soovibki saada piisava kogemusega ja valdkonnaga kokku puutunud jurist. Kohtunikuabi ettevalmistuskava asendatakse seaduses kohtunikuabi eksamiga. KS § 119. KS § 119 muudetakse ja sätestatakse kohtunikuabi konkursikomisjoni moodustamise uued alused. Muudatuse kohaselt moodustab kohtunikuabi konkursi komisjoni kohtu esimees. Kohtu esimees määrab ka komisjoni kohtunikust liikme. Edaspidi nimetab kohtu esimees kohtunikuabid ametisse (KS § 120) ja seetõttu on põhjendatud, et ka konkursikomisjoni moodustamise pädevus on kohtu esimehel. Komisjon valib oma liikmete seast komisjoni juhi. Konkursikomisjoni koosseisus ja juhtimises tehakse põhimõttelised muudatused, mis on paremini kooskõlas seni väljakujunenud praktikaga. KS § 1191. Kohtunikuabiks kandideerija usaldusväärsust kontrollib konkursikomisjon analoogselt käesoleva eelnõuga kehtetuks tunnistatud KS §-le 1171, mille alusel kontrolliti kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaks kandideerija usaldusväärsust. KS § 120. Muudatusega kehtestatakse kohtunikuabi konkursi ja ametisse nimetamise uus kord. Muudatuse järgi koosneb kohtunikuabi konkurss isiksuseomaduste ja usaldusväärsuse hindamisest ning eksamist. Eksam võib olla nii suuline kui kirjalik. Kehtiva regulatsiooni kohaselt nimetab valdkonna eest vastutav minister kohtunikuabid ametisse. Muudatuse kohaselt läheb see pädevus kohtu esimehele. Kohtu esimees võib kohalda katseaega kuni kuus kuud, samuti võib kohtunikuabi üle viia teise osakonda ka ilma konkursita ja ilma katseajata. Muudatuse eesmärgiks on anda kohtunikuabi nimetamise ja vabastamise pädevus ministrilt üle maakohtu esimehele. Sellega läheb esimehele üle ka järelevalvepädevus (ametisse nimetaja pädevus vastavalt ATS-ile). Erandlikult jääb kohtudirektorile järelevalvepädevus kinnistus-, registri- ja nüüd lisaks ka maksekäsuosakonnas (KS § 45 lg 3 kolmandas lauses nimetatud pädevus). Ametist vabastamiseks peab ta esimehe kui ametisse nimetaja poole pöörduma. Esimees võib kohtunikuabi tema nõusolekul ka kohtu struktuuris ümber paigutada: viia ta üle näiteks kinnistusosakonnast registriosakonda või tuua osakonnast õigusteenistusse riigi õigusabi asju lahendama. Eesmärgiks on lihtsustada kohtuteenistujate süsteemisisest liikumist. Lisaks on kavandatud muudatusega kohtunikuabi avaliku konkursi osaks edaspidi eksam, mis asendab senise ettevalmistusteenistuse. Eksam koosneb suulisest õigusteadmiste testist ja valdkonna praktilisest tööst. Eksamist võib kandidaadi vabastada, kui tehtud on kohtuniku- või notarieksam. KS § 122 lg 3. Muudatusega makstakse kohtunikuabi katseajal juhendavale kohtunikuabile juhendamise eest lisatasu ametipalgast senise 5% asemel 10%. 25 Muudatuse eesmärgiks on suurendada kohtunikuabide motivatsiooni juhendamaks katseajal olevaid kohtunikuabisid, muuta juhendamine sisulisemaks ja leida sobivaid juhendajaid. KS § 1221. KS täiendatakse §-ga 1221 „Kohtunikuabi distsiplinaarkomisjoni moodustamine“. Muudatusega sätestatakse, kes algatab kohtunikuabi suhtes distsiplinaarmenetluse ja reguleeritakse distsiplinaarkomisjoni moodustamine. Muudatuse kohaselt algatab ka kohtu esimees või kohtudirektor kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna kohtunikuabi suhtes distsiplinaarmenetluse. Süüteo- ja tsiviilosakonna ning eestkoste järelevalve osakonna kohtunikuabi suhtes algatab distsiplinaarmenetluse kohtu esimees. Distsiplinaarmenetluse viib läbi distsiplinaarkomisjon Distsiplinaarkomisjoni kokkuvõtte alusel teeb kohtu esimees otsuse. KS § 125 lg 3. Muudatus on seotud § 1171 kehtetuks tunnistamisega ja uue § 1191 regulatsiooniga. KS § 1251 lg-d 5 ja 51. Muudatusega täiendatakse seadust võimalusega viia kohtunikuabi tema nõusolekul üle kohtujuristi ametikohale konkursiväliselt, sellisel juhul võib katseaega lühendada või mitte kohaldada. Muudatuse eesmärgiks on lihtsustada kohtuteenistujate süsteemisisest liikumist. Kohtunikuabi kui iseseisvalt töötava menetleja võib kohtujuristi ametikohale edaspidi ilma konkursita üle viia. Täiendavalt reguleeritakse olukorda, kui kohtujurist on nimetatud ametisse sisekonkursi korras. Sellisel juhul jätkub tema puhkusearvestus ning ei kohaldata katseaega. Muudatuse eesmärgiks on lihtsustada kohtujuristi ühest kohtuasutusest teise üleviimist, et soodustada ametnike süsteemisisest liikumist, seadmata neid sealjuures ebasoodsasse olukorda. KS § 1252. Seaduses sätestatakse kohtunike järelkasvu kava kohtujuristile korraldamine ja läbiviimine. Muudatuse kohaselt korraldavad järelkasvukava ringkonnakohtute esimehed. Korraga võib mujal teenistuses olla kuni 10 kohtujuristi ja iga kohtujurist võib oma kohtust eemal olla vähemalt kuus kuud aastas. Järelkasvukavas osalemise ajal jätkab kohtujuristile palga maksmist kohus, kuhu ta on teenistusse nimetatud. Enne järelkasvukava konkursi väljakuulutamist selgitavad ringkonnakohtute esimehed välja, millistesse asutustesse on võimalik ajutiselt teenistusse minna. Muudatuse eesmärk on tõhustada kohtujuristide tööd nende arendamise kaudu. Muudatusega pakutakse kohtujuristidele arenguvõimalusi ja enese täiendamist, osaledes teiste kohtute töös. KS § 1301. Seadust täiendatakse §-ga 1301, sest see on vajalik KS §-de 91 ja 122 rakendamiseks. Kolme kuu jooksul seaduse jõustumisest tuleb maakohtutes moodustada vähemalt üks süüteosakond ja üks tsiviilosakond. Kohtu esimees nimetab osakondadele juhatajad. Kolm kuud üleminekuaega on vajalik, et teha osakonna moodustamiseks ettevalmistused, leida osakonda juhatav sobiv kohtunik ja analüüsida eri osakondade ametnike vajadusi. Üleminekuaeg ei saa olla liiga pikk, sest töökorralduslike muudatuste ootus häirib asutuse 26 sujuvat toimimist, ega liiga lühike, sest teenistujate rollid, ülesanded ja tööprotsessid on vaja läbi analüüsida ning kokku leppida. KS § 1302. Seadust täiendatakse §-ga 1302, sest see on vajalik KS § 162 rakendamiseks. Muudatuse kohaselt tuleb Pärnu Maakohtus moodustada eestkoste järelevalve osakond hiljemalt 2023. aasta 1. jaanuariks. Eestkoste järelevalve osakond moodustatakse eri kohtute ametnikest. Üleminekuaeg peab olema pikem, kui osakondade moodustamiseks on ette nähtud. Eestkoste järelevalve osakonna ettevalmistamisel tuleb analüüsida eri kohtute ametnike tööprotsesse ja leppida kokku edasine ühtne tööprotsess, samuti vajab kohtu esimees mõistlikku aega kohtu kodukorra väljatöötamiseks. KS § 1314. Seadust täiendatakse §-ga 1314, sest see on vajalik KS § 122 rakendamiseks. KS § 1301 muudatusega sätestatakse, et kolme kuu jooksul seaduse jõustumisest tuleb maakohtutes moodustada vähemalt üks süüteoosakond ja üks tsiviilosakond. Kohtu esimees nimetab osakondadele juhatajad. Kohtute seadusest kaotatakse terminid „aseesimees“ ja „kohtumaja juht“. Üleminekuperioodil, kuni osakondade juhatajate ametisse nimetamiseni, jätkavad aseesimehed ja kohtumaja juhid oma kohustuste täitmist. Halduskohtutes osakondi ei moodustata. Kuna ka halduskohtutes ei ole edaspidi kohtumaja juhte, siis lõppevad ametis olevate kohtumaja juhtide volitused kolme kuu möödumisel seaduse jõustumist. Kolme kuu jooksul peavad maakohtud moodustama osakonnad ja kohtu esimees peab ametisse nimetama osakonnajuhatajad. Seaduse jõustumisest kolme kuu möödumisel ei ole haldus- ja maakohtutes ametis kohtumajade juhte. KS § 1315. Seadust täiendatakse §-ga 1315, sest see on vajalik KS § 242 rakendamiseks. KS § 242 muudatuse kohaselt valitakse kolleegiumi esimees viieks aastaks. Seaduse jõustumisel on ametis eri aegadel valitud kolleegiumi esimehed. Seaduse eesmärk on reguleerida järgmiste kolleegiumi esimeeste valimist, juba valitud esimehed saavad jätkata oma volituste lõppemiseni. KS § 1327 lg 2. Muudatuse kohaselt indekseeritakse kohtunikupension ka jooksva aasta palga alusel iga aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse §-s 21 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga. Kavandatud muudatusega parandatakse sätte selgust. Praeguse § 1327 lg 2 sätte rakendamise praktika kohaselt ei arvutata pärast kohtunike palkade indekseerimist (1. aprillil) ümber nende kohtunike pensione, kes on pensionile läinud 1. jaanuarist kuni 31. märtsini. Praktika, mille kohaselt satuvad sama aasta esimesel kolmel kuul pensionile siirdunud kohtunikud halvemasse olukorda kui ülejäänud sama aasta jooksul pensionile siirdunud kohtunikud, ei ole kooskõlas seadusandja tahtega ja on vastuolus KS §-ga 82. Kavandatud muudatusega sõnastatakse säte selgelt ja üheselt rakendatavaks ning lõpetatakse vastuolu §-ga 82. KS § 1375. Seadust täiendatakse §-ga 1375, sest see on vajalik KS § 58 4 rakendamiseks. KS § 584 muudatuse kohaselt on kohtunikule tagatud kuue kuu jooksul pärast väljaspool kohut töötamise lõpetamist võimalus jätkata tööd samas kohtus kohtunikuna. 27 Seaduse muudatus annab mujal töötavale kohtunikule garantii, et ta saab samasse kohtusse tagasi pöörduda. Sama garantii peab laienema juba äraolevatele kohtunikele, ka neil on õigus oma kohale tagasi pöörduda samadel alustel. 3.2. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine Eelnõu §-ga 2 muudetakse halduskohtumenetluse seadustikku. HKMS § 11 lg 31. HKMS §-i 11 täiendatakse lõikega 31. Muudatuse kohaselt võib ringkonnakohtus asja lahendav kohtukoosseis anda haldusasja halduskolleegiumi kogu koosseisule lahendada. Sarnaselt on hetkel reguleeritud kohtuasja üleandmine Riigikohtu halduskolleegiumi kogu koosseisule. HKMS § 226 lõiked 2 ja 4 kohalduvad ka ringkonnakohtus asja läbivaatamisele. Haldusasja kogu koosseisule üleandmise eelduseks on vajadus ühtlustada ja edasi arendada kohtupraktikat või asjaolu, et tegemist on ülekaaluka avaliku huviga kohtuasjaga. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada ka ringkonnakohtus arutada keerukamaid kohtuasju kogu kolleegiumi koosseisus. Asi antakse kogu koosseisule üle määrusega ja määruse ärakiri edastatakse ka menetlusosalistele. Menetlusosalistele tuleb teatavaks teha ka asja läbivaatav koosseis ning asja läbivaatamise vorm. Kohtuistungil kogu koosseisus haldusasja läbivaatamisel on eesistujaks ringkonnakohtu halduskolleegiumi esimees. HKMS § 88 lg 6. HKMS § 88 lõike 6 esimesest lausest jäetakse välja kohtutoimikuga tutvumise võimaldamine kohtumajas, mille teeninduspiirkonda jääb koht, millest lähtudes määratakse kohtualluvus. Muudatuse kohaselt tagatakse menetlusosalisele toimikuga tutvumise võimalus kohtumajas, kus see tema huve arvestades on mõistlik. KS § 18 lg 3 muudatuse kohaselt ei määra edaspidi valdkonna eest vastutav minister kohtumajade teeninduspiirkondi. Seetõttu täpsustatakse ka HKMSi ja selgitatakse, et kohtutoimikuga võib tutvuda kohtumajas, kus see on menetlusosalisele sobiv. Kui kohtumajas, kuhu menetlusosaline toimikuga tutvuma läheb, ei ole kohtuasja kohta pabertoimikut, siis saab korraldada toimikuga tutvumise kohtu avalikult kasutatava arvuti kaudu, kas avalikus E- toimikus või siis laeb kantseleitöötaja kohtutoimiku faili kohtu avalikult kasutatavasse arvutisse ning kustutab faili sealt pärast seda, kui menetlusosaline on failiga tutvunud. HKMS § 129 lg 2. HKMS § 88 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja kohtuistungi pidamine kohtumajas, mille teeninduspiirkonda jääb koht, millest lähtudes määratakse kohtualluvus. Muudatuse kohaselt võib kohtuistungi pidada kohtumajas, mis asub kõige lähemal kohale, mille järgi määratakse kohtualluvus. Muudatus on seotud kohtumajade teeninduspiirkondade kaotamisega. Kohtuistungi võib pidada ka muus kohtumajas, kui see on menetlusosaliste huve arvestades mõistlik. 3.3. Kohtutäituri seaduse muutmine Eelnõu §-ga 3 muudetakse kohtutäituri seadust. KTS § 18. Muudatus on vajalik, kuna KS § 1171 tunnistatakse kehtetuks ja KS-i täiendatakse §-ga 1191. Vastav muudatus on vaja sisse viia ka kohtutäituri seadusesse. 28 3.4. Notariaadiseaduse muutmine Eelnõu §-ga 5 muudetakse notariaadiseadust. NotS § 21 lg 21 ja § 241. Muudatus on tingitud KS § 1171 kehtetuks tunnistamisest ja KS täiendamisest §-ga 1191. Viide KS §-le 1191 tuleb sisse viia ka notariaadiseadusesse. 3.5. Pankrotiseaduse muutmine Eelnõu §-ga 6 muudetakse pankrotiseadust. PankrS § 58 lg 8. Muudatus on tingitud KS § 1171 kehtetuks tunnistamisest ja KS täiendamisest §-ga 1191. Viide KS §-le 1191 tuleb sisse viia ka pankrotiseadusesse. 3.6. Patendivoliniku seaduse muutmine Eelnõu §-ga 7 muudetakse patendivoliniku seadust. PatVS § 11 ja 2011 p 13. Patendivoliniku seaduse § 11 ja § 2011 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt (PatVS § 11) peab süüliselt tekitatud varalise kahju hüvitamise tagamiseks patendivolinik või patendivoliniku äriühing sõlmima lepingu patendivoliniku vastutuse kindlustamiseks. Patendivoliniku kutsekindlustuse kohustus kehtib alates patendivoliniku seaduse jõustumisest 10. aprillil 2001. a. Seni pakkus patendivolinikele kutsekindlustust üksnes ERGO Insurance SE. 23. märtsil 2021 andis ERGO Insurance SE Patendivolinike Kojale e-kirjaga teada, et lõpetab alates 1. juulist 2021 patendivolinikele kutsekindlustuse pakkumise. Vaatamata korduvatele katsetele leida patendivolinikele teine kindlustuspakkuja, ei ole see õnnestunud ja alates 1. juulist 2021 ei paku patendivolinikele kutsekindlustust ükski kindlustusselts. Teadaolevalt ei ole patendivolinikel ette tulnud kindlustusjuhtumeid. Kohustuslik kutsekindlustuse nõue võib olla põhjendamatult barjääriks kutsesse sisenemisel. Kuna kliendil ja patendivolinikul on teenuse osutamisel lepinguline suhe, siis on võimalik vaidlused lahendada muul viisil. Kui kutsekindlustuse nõue ei oleks seadusest tulenevalt patendivolinikele kohustuslik, ei laieneks sellele ka võlaõigusseaduse (VÕS) kohustusliku vastutuskindlustuse sätted, eelkõige VÕS § 521 lõige 1, mille kohaselt võib kahjustatud isik nõuda kindlustusvõtja poolt talle tekitatud kahju hüvitamist nii kindlustusvõtjalt kui kindlustusandjalt. Kui patendivoliniku kutsekindlustus on edaspidi vabatahtlik, siis on patendivolinikel suurem võimalus pidada kindlustusandjatega läbirääkimisi ja leida kindlustuspakkuja, kes pakub teenust mõlemale poolele sobivatel tingimustel. Arvestades eespool toodut, tunnistatakse eelnõuga kehtetuks patendivoliniku kohustus sõlmida kutsekindlustuse leping. PatVS § 2011 loetleb Patendivolinike Koja ülesanded. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on koja ülesandeks ka patendivolinike kutsekindlustuse olemasolu kontrollimine. Kuna patendivoliniku kohustusliku kutsekindlustuse nõue tunnistatakse kehtetuks, ei ole kojal edaspidi vaja kontrollida patendivolinike kutsekindlustuse olemasolu ja vastav säte (PatVS § 2011 punkt 13) tunnistatakse kehtetuks. 29 3.7. Riigi õigusabi seaduse muutmine Eelnõu §-ga 8 muudetakse riigi õigusabi seadust. RÕS § 13 lg 3. RÕS § 13 lõikes 3 muudetakse ebatäpne viide võimalusele esitada riigi õigusabi taotleja majanduslikku seisundit käsitlev teatis seaduses sätestatud juhtudel inglise keeles. RÕS § 12 lõike 5 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks eesti keeles. RÕS § 12 lõike 6 kohaselt võib taotluse esitada ka inglise keeles, kui õigusabi taotleb füüsiline isik, kelle elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, või juriidiline isik, mille asukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis. Tegemist on tehnilise muudatusega. RÕS § 22 lg 1. RÕS § 22 lõike 1 sissejuhatavat osa muudetakse. Muudatusega kõrvaldatakse ebatäpsus, mille kohaselt esitab advokaat riigi õigusabi tasu taotluse riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule, uurimisasutusele või prokuratuurile. Praktikas esitatakse riigi õigusabi tasu taotlus sellele kohtule või kohtuvälisele menetlejale, kelle läbiviidava menetluse käigus tasutaotluses märgitud riigi õigusabi osutati. Kõnesolev menetleja võib, kuid ei pruugi langeda kokku menetlejaga, kes otsustas riigi õigusabi andmise. Näiteks on tavapärane, et kriminaalasjas otsustab riigi õigusabi andmise maakohus (või isegi prokuratuur või uurimisasutus) ja viimase määratud kaitsja või esindaja tegutseb sama määramise alusel kassatsioonimenetluse lõpuni välja. Samas on selge, et näiteks apellatsioonimenetluses määrab riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks ringkonnakohus ja kassatsioonimenetluses Riigikohus, mitte riigi õigusabi andmise otsustanud maakohus või prokuratuur või uurimisasutus. Kui kohus määrab riigi õigusabi toiminguteks (nt isiku esindamine täitemenetluses, õigusdokumendi koostamine, muu õigusnõustamine või esindamine), mida ei tee kohus, uurimisasutus või prokuratuur, esitatakse riigi õigusabi tasu taotlus jätkuvalt riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule. RÕS § 22 lg 7. RÕS § 22 lõike 7 teksti täpsustatakse, et oleks üheselt selge, et riigi õigusabi tasu taotluse lahendamise kolmekuuline tähtaeg hakkab kulgema ajast, kui taotluse adressaadiks olev kohus selle kätte saab. Näiteks kui riigi õigusabi tasu taotlus esitatakse koos edasikaebusega, mis tuleb saata Riigikohtule ringkonnakohtu kaudu, jõuab see Riigikohtusse oluliselt hiljem (mõnikord mitu nädalat pärast esitamist). Selle ajakulu võrra lüheneb ka riigi õigusabi tasu taotluse lahendamise aeg. Täpsustus on vajalik, et oleks üheselt selge, et riigi õigusabi tasu taotluse läbivaatamise tähtaeg hakkab kulgema ajast, kui läbivaatav menetleja on taotluse kätte saanud. RÕS § 23 lg 11. Seadust täiendatakse § 23 lg-ga 11. Muudatus annab kollektiivse kohtukoosseisu menetluses olevas kohtuasjas esitatud riigi õigusabi tasu taotluse lahendamise pädevuse kohtukoosseisu ühele liikmele. Muudatusega loodav võimalus lubada kohtunikel lahendada riigi õigusabi tasu taotlusi üksinda on seotud ka nende taotluste lahendamise korralduse üldise optimeerimisega. Muudatust toetab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.04.2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19- 1229319, milles tsiviilkolleegium leidis muu hulgas, et riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise taotluse lahendamine sarnaneb oma olemuselt asja ettevalmistamisel menetlusosaliste taotluste ja muude korralduslike küsimuste lahendamise ning apellatsioonkaebuse hinna määramisega. Veel leidis kolleegium, et määrus, millega 19 RKTKm 19.04.2021, 2-19-12293. https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-19-12293/342 30 ringkonnakohus lahendab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, on määrus, mille kohtukoosseisu liige võib TsMS § 640 lg 3 esimese lause analoogia alusel teha üksinda (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.04.2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-12293, p 8). 3.8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Eelnõu §-ga 9 muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku. TsMS § 17 lg 11. TsMS §-i 17 täiendatakse lõikega 11. Muudatuse kohaselt võib ringkonnakohtus asja lahendav kohtukoosseis anda tsiviilasja tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule lahendada. Sarnaselt on hetkel reguleeritud kohtuasja üleandmine Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. TsMS § 18 lõiked 3 ja 4 kohalduvad ka ringkonnakohtus asja läbivaatamisele. Tsiviilasja kogu koosseisule üleandmise eelduseks on, et see on vajalik kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada ka ringkonnakohtus arutada kohtuasju kogu kolleegiumi koosseisuga. Kolleegiumi kogu koosseisuga tsiviilasja läbivaatamisel kohtuistungil on eesistujaks ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi esimees, kes kutsub ka istungi kokku. TsMS § 74 lg-d 2 ja 3. TsMS § 74 lõiked 2 ja 3 muudetakse. Muudatuse kohaselt toimub kohtuistung üldjuhul kostja elu- või asukohale või kohale, mille järgi määratakse kohtualluvus, kõige lähemal asuvas kohtumajas. Menetlusosaliste huve arvestades võib kohus pidada istungi muus kohtumajas. Praegu on suurimas menetlusliigis – tsiviilkohtumenetluses – kohtualluvus erinevalt teistest menetlusliikidest määratud kohtumajade järgi. Kavandatud muudatusega sätestatakse maakohtu tööpiirkonnapõhine kohtualluvus tsiviilasjades. Kohtuistungi pidamiseks valib kohus sobivaima kohtumaja maakohtu tööpiirkonnas. Eeltoodud sätted on seotud kohtute seaduse muudatusega, millega viiakse kõik maakohtud üle kohtumaja põhiselt juhtimiselt valdkondlikule juhtimisele – kohtumajad struktuuriüksustena kaovad ning need asendatakse tsiviilosakonna ja süüteovaldkonna osakondadega. Kohtumajad säilivad kohtuniku alalise teenistuskohana ning jäävad alles oma senistesse asukohtadesse: kohtumajja kutsutakse menetlusosalised istungile, kohtu kantseleis teenindatakse kohtusse pöördujaid. Kohtumaja on kohtunike ja kohtuteenistujate töötegemise koht. TsMS § 119. Muudatuse kohaselt lahendab eraõiguslikku juriidilist isikut puudutavaid hagita asju edaspidi juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali asukoha järgse kohtu asemel Tartu Maakohus. Muudatuse eesmärgiks on koondada TsMSi §-s 119 nimetatud hagita asjade lahendamise kompetents püsivalt Tartu Maakohtusse ja Tartu Ringkonnakohtusse. Vastavalt TsMS §-le 12 vaatab Ringkonnakohus läbi tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid. Muudatus toetab kohtunike ja kohtuametnike edasist spetsialiseerumist, mis tõstab kohtumenetluse kvaliteeti. 31 2020. aastal saabus maakohtutesse kokku 94920 ühinguõiguse kohtuasja, neist 179 Tartu Maakohtusse. Tartu Maakohtu koormus suureneb ühes aastas keskmiselt 770 kohtuasja võrra. Täiendavalt on Tartu Maakohtu koosseisu alates 12.04.2020. a suurendatud ühe kohtunikukoha võrra. Sellise kaebuste hulga peaks Tartu Maakohus jõudma ka olemasolevate ressursside juures ära lahendada, arvestades, et tegu ei ole kuigi mahukate ega keerukate kohtuasjadega. TsMS § 194 lg 5 ning § 195 lg-d 1, 2 ja 21. Muudatused reguleerivad tagatiste tagastamisi. Muudatused TsMS-s on vajalikud, sest tagatise andnud isikud ei esita kohtule avaldusi tagatise tagasisaamiseks. Probleemiks on tagatisteks tasutud summad, mis jäävad määramata ajaks Rahandusministeeriumi pangakontole, kus neid ei saa kasutada. Seega tuleb ette näha erinevad võimalused, et tasutud summad ei jääks tagatise andnud isikutele tagastamata. Esimese võimalusena tuleb kohtul juba tagatise määramisel kohustatud isiku tähelepanu juhtida sellele, et tagatise põhjuse äralangemisel on võimalik tagatis tagasi saada. Kohus peab ka selgitama, mis andmed tuleb esitada tagatise tagasisaamiseks (raha hoiustamisel on kindlasti vaja näidata pangakonto number, kuhu tagastatav summa kanda). Teiseks tuleb anda kohtule võimalus omal algatusel tagatise tagastamiseks, kui tagatise andnud isik mõistliku aja jooksul avaldust ei esita. Igal juhul peab jääma poolel, kelle kasuks tagatis anti, võimalus avaldada arvamust tagatise tagastamise kohta. Nii saab kohus omal algatusel tagastada ka seni vastavale Rahandusministeeriumi pangakontole tagatiseks tasutud summad. Tagatis tagastatakse kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle andis või kelle eest see anti, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 595 lg 2. Muudatuse järgi juhul kui kohtunikuabi peab määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule, siis on selleks alati Tartu Maakohtu kohtunik. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tekkinud praktika, kus registriasjade määruskaebemenetlused lähevad lahendamiseks Tartu Maakohtule, aga juhul, kui määruse või kande tegemine on vaja anda lahendamiseks üle kohtunikule, saadetakse asjad lähtudes TsMS § 595 lg 2 endiselt juriidilise isiku asukoha järgi pädevatele kohtutele üle kogu Eesti. Selline olukord ei ole kooskõlas 2020. aasta juunis jõustunud TsMS21 seadusemuudatuse eesmärgiga (tunnistati kehtetuks TsMS § 663 lg 61). Muudatuse eesmärgiks on koondada registriasjade kompetents püsivalt Tartu Maakohtu tööpiirkonda ning suurendada seeläbi kohtunike spetsialiseerumist ning ühtlustada seeläbi menetluspraktikat. TsMS § 6541. Muudatus täpsustab, et kui ringkonnakohtus antakse kohtuasi lahendamiseks kogu koosseisule, siis tuleb see otsustada määrusega, mis edastatakse menetlusosalistele. Samuti tuleb menetlusosalisele teha teatavaks kohtuistungi toimumise aeg. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kohtute seaduses kasutusele uued terminid “järelkasvukava“, „tsiviilosakond ja süüteoosakond“, „eestkoste järelevalve osakond“ ja „osakonnajuhataja“ Järelkasvukava on kohtujuristi ajutine teenistus väljaspool kohut, kuhu ta on ametisse 20 Kohtute statistika. https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/2020._a_menetlusstatistika.pdf 21 Eelnõu ja seletuskiri. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6c538260-a5f7-4f4b-ba04- 89cb8328a877/Kohtute%20seaduse%20ja%20tsiviilkohtumenetluse%20seadustiku%20muutmise%20seadus 32 nimetatud, eesmärgiga arendada teadmisi ja oskusi kohtuniku ametikohale kandideerimiseks. Tsiviilosakonna moodustavad tsiviilasju menetlevad kohtunikud ja süüteoosakonna moodustavad kriminaal-ja väärteoasju menetlevad kohtunikud. Osakonnajuhataja juhib kas tsiviil- või süüteoosakonda või eestkoste järelevalve osakonda. Eestkoste järelevalve osakond täidab perekonnaseaduse §-s 193 nimetatud järelevalvega seonduvaid ja §-s 194 sätestatud ülesandeid. Eelnõu ei sisalda muid uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Kavandatavad muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Kohtute seaduse ja teiste seaduste muudatustega avalduvad HÕNTE § 4622 tähenduses sotsiaalne mõju ning mõju riigiasutustele. Sihtrühmade lõikes on muudatustest puudutatud kohtupersonal ning menetlusosalised. Kohtu all peetakse silmas menetlejaid, rahvakohtunikke ja kohtuametnikke. Eesti esimeses ja teises kohtuastmes on kokku 223 kohtunikukohta. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtutes töötab 224 kohtujuristi ja 54 kohtunikuabi. Kokku on kohtutes 1002 ametikohta23. Kavandatud muudatuste sihtrühmaks on kõik esimese ja teise astme kohtunikud, kohtujuristid ja kohtunikuabid, kelle töökoormust, väljaspool oma kohut töötamist ning tagasisidestamist muudatused puudutavad. Muudatused kohtujuhtimises ja maakohtute osakondade moodustamine mõjutab kõiki maakohtu ametnikke. Menetlusosalisteks on konkreetsesse kohtuasjasse puutuvad isikud, nagu kahtlustatav, süüdistatav, õigeksmõistetu, prokurör, esindaja, hageja, kostja, kaebaja, vastustaja ja kõik teised menetlusosalised. Prokuratuuri prokuröride arv on 19124. Eesti Advokatuuris on 31.12.2021 seisuga 731 vandeadvokaati ja 340 vandeadvokaadi abi25. Isikuid, kellel oli kokkupuude kohtumenetlusega või kes osalesid kohtumenetluses 2020. a, on kohtute infosüsteemi andmetele tuginedes 75 395 (kellest 64 081 olid füüsilised isikud ja 11 314 juriidilised isikud). 6.1. Kavandatav muudatus: tsiviil- ja süüteoosakondade loomine, kohustuslik valdkondlik spetsialiseerumine ja tagasisidestamine 6.1.1. Mõju menetlejatele ja kohtu korraldusele Kõige olulisem mõju avaldub just kohtule. Eelnõus toodud regulatiivsetel lahendustel on kohtunike koormusele, töökorraldusele ja heaolule tugev ja otsene mõju. 22 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228 23 Andmed on saadud personalistatistika arvestusprogrammist 24 Prokuratuur. https://www.prokuratuur.ee/et/prokuratuur/personal 25 Eesti Adokatuur. https://advokatuur.ee/est/advokatuur 33 Osakondade loomine võimaldab tekitada kohtute juhtimisstruktuuris senisest selgema vaheastmejuhi tasandi ja tõhustada seeläbi kohtujuhtimist. Osakonna loomine võib tuua kaasa ajutist töökoormuse tõusu, aga pikemas perspektiivis on töökorralduse jaotus efektiivsem. Kohtunike ja ametnike valdkondlik spetsialiseerumine suurendab kohtumenetluse kvaliteeti ja õigusemõistmise usaldusväärsust. Kohtunike tagasisidestamise eesmärgiks on parandada kohtumenetluse kvaliteeti tervikuna, muudatus võib tekitada kohtunikele juurde ebamugavaid lisakohustusi ning kriitilisema tagasiside korral mõjuda ka negatiivselt. Kui aga tagasisidet antakse konstruktiivselt ning kohtunikku suunatakse ja ka juhendatakse ringkonnakohtunike poolt, kuidas viia menetlust läbi kvaliteetsemalt, siis on pikemaajalisem mõju positiivne. 6.1.2. Mõju kohtumenetluses osalevatele isikutele Sihtrühmaks on ka kõik isikud, kes osalevad kohtumenetluses või puutuvad sellega kokku, kuna ametis olevate kohtunike töökoormusest ning spetsialiseerumisest sõltub kohtuasjade menetlemise kiirus ja kvaliteet. Statistikaameti andmetel26 elas 01.01.2021 Eestis 1 330 068 inimest, kellest kohtumenetlusega puutus kokku ligikaudu 4,8% ehk väga väike osa. Kuna inimene puutub keskmiselt kohtumenetlusega kokku juhuslikult ja harva, on muudatuse mõju neile ebaoluline ja väike. Nende inimeste jaoks, kellel kohtumenetluses siiski osaleda tuleb, on muudatuse mõju positiivne, kuna valdkondliku spetsialiseerumise laiemaks eesmärgiks on tagada kõigis kohtutes mõistlik menetlusaeg ja kvaliteetsed lahendid ning seeläbi suurendada ka menetlusosaliste rahulolu. 6.2. Kavandatav muudatus: kohtujuristide arendamine ja kohtunikuabide ametisse sisenemine 6.2.1. Mõju menetlejatele ja kohtu korraldusele Kavandatud muudatuse sihtrühmaks oleksid need kohtujuristid, kes valitakse välja kohtujuristide järelkasvukavasse. Selliseid juriste on aastas maksimaalselt 10 ehk umbes 4,5% (väike osa) kohtujuristide koguarvust (224) ning 0,04% (väga väike osa) avalike teenistujate (23 299) koguarvust27. Samas oleks kavandatud muudatusel programmis osalevate kohtujuristide erialasele arengule ja motivatsioonile tugev otsene ja positiivne mõju. Kohtujuristidel on võimalik praktiseerida ka teistes menetlusliikides, mis annab neile kogemusi erinevates valdkondades Muudatuse, mis puudutab kohtunikuabide ametisse sisenemist, sihtrühma kuuluvad kõik praegused ja tulevased kohtunikuabid. Kohtunikuabisid on kohtute personalitöötaja andmetel 05.12.21. a seisuga ametis 55. 26 Statistikaamet.https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv 27 Rahandusministeerium. https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigihaldus 34 Mõju esinemise sagedus on väike, kuna võimalikud kohtunikuabi ametisse sisenejad teevad seda elus reeglina üks kord. Kuna kavandatud muudatusega lihtsustatakse kohtunikuabide ametisse sisenemise korda, on muudatuse mõju positiivne eelkõige neile kohtunikuabi kandidaatidele, kes tulevikus ametisse sisenevad. 6.2.2. Mõju kohtumenetluses osalevatele isikutele Kohtujuristide järelkasvukava ja kohtunikuabide kandideerimise muudatused tagavad kvaliteetsema kohtupersonali. Kohtumenetluses osalevate isikute jaoks on muudatuse mõju positiivne, kuna kohtujuristide ja kohtunikuabide arendamise laiemaks eesmärgiks on tagada kõigis kohtutes mõistlik menetlusaeg ja kvaliteetsed lahendid ning seeläbi suurendada ka menetlusosaliste rahulolu. 6.3. Kavandatav muudatus: eestkoste järelevalve osakonna moodustamine 6.3.1. Mõju menetlejatele ja kohtu korraldusele Muudatus mõjutab ametnikke, kes eestkoste järelevalvega kohtusüsteemis tegelevad. Aruandeid kontrollivad kohtutes eestkoste järelevalvele spetsialiseerunud kohtujuristid ja järelevalvespetsialistid. Kohtute personalitöötajate andmetel on maakohtutes kokku eestkoste järelevalvele spetsialiseerunud 9 töötajat, neist 3 kohtujuristi, 1 järelevalvespetsialist (Viru Maakohtus) ja 5 referenti. Arvestades, et kokku on kohtusüsteemis aktiivses töösuhtes hetkel 934 ametikohta (ametikohti kokku 1002), moodustab eestkoste järelevalvega tegelevate ametnike hulk neist 0,97% ehk väikese osa. Kuigi mõjutatud sihtrühm on väike, on kavandatavate töökorralduslike muudatuste mõju nende töökorraldusele otsene ja oluline, sest nad hakkavad tööle uues struktuuriüksuses uue ülemusega. Seega vajab muudatus nende jaoks teatavat kohanemisaega, kuid olulisi lisaülesandeid see endaga tõenäoliselt kaasa ei too, ka ei teki inimestel vajadust vahetada füüsiliselt töökohta. Muudatusega kaasnevad võimalused sarnast tööd tegevate kolleegidega tihedamalt suhelda ja erialaselt areneda ning korraldada teenistujate asendamist on kohtuteenistujate jaoks positiivsed. Seega võib muudatuse mõju kohtuteenistujatele hinnata pigem positiivseks. 6.3.2. Mõju kohtumenetluses osalevatele isikutele Sihtrühmaks on eestkoste järelevalvega kokku puutuvad menetlusosalised. Maakohtutes oli 2020. a lõpus 842128 eestkoste järelevalve menetlust (nendest 2114 alaealise isiku eestkostja tegevuse üle ja 6307 piiratud teovõimega täisealise isiku eestkostja tegevuse üle). Kuigi eestkoste järelevalve menetluses osalevate menetlusosaliste hulk on nii rahva kui menetlusosaliste koguarvu arvestades üsna väike, muudab kaasnev mõju kohtu tööprotsessid ja praktika selles valdkonnas ühtlasemaks ja peaks tulema seega pikemas perspektiivis kasuks nende rahulolule. Seega saab muudatuse mõju menetlusosalistele hinnata väikeseks, kuid positiivseks. 28 Kohtute statistika. https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/2020._a_menetlusstatistika.pdf 35 6.4. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja/või kodanike halduskoormusele Planeeritavad muudatused füüsiliste ja juriidiliste isikute senist halduskoormust teadaolevalt ei mõjuta. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatustega, mis puudutavad kohtutes osakondade loomist ja kohtunike tagasisidestamist, riigile olulist lisakulu ega -tulu teadaolevalt tekkima ei peaks. Kuivõrd eestkosteasjade arv on juba mitmeid aastaid järjest kasvanud, siis suureneb järjest ka kohtu koormus järelevalve teostamisel. Eelduslikul on vaja värvata 1-2 täiendavat teenistujat osakonda lisaks praegustele järelevalvega tegelevatele ametnikele. Kulu katmiseks taotleb Justiitsministeerium riigieelarvest lisavahendeid. 8. Rakendusaktid Seadusemuudatuse rakendamiseks kehtestatakse kohtute seaduse § 584 lõike 3 alusel määrusega väljaspool kohut töötavate kohtunike arv (kavand lisatud seletuskirjale). Rakendusakte kehtetuks tunnistama kõnesoleva seadusemuudatusega seoses ei pea. Seadusemuudatusega seoses tuleb muuta Justiitsministri 16.07.2018.a. määrust „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ (kavand lisatud seletuskirjale). 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustub 2022. aasta 1. augustil. Vajalik on piisav aeg, et teha ettevalmistusi osakondade loomiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Eesti Kohtunikuabide Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele ning Andmekaitse Inspektsioonile. 36  EELNÕU 16.02.2022 Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Kohtute seaduse muutmine Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, jätkub kohtuteenistuja üleviimisel teise kohtuasutusse tema puhkusearvestus ja katseaega võib lühendada või mitte kohaldada.“; 2) paragrahvi 9 lõike 3 teisest lausest jäetakse välja sõnad „ning teeninduspiirkonnad“; 3) seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses: „§ 91. Maakohtu tsiviilosakond ja süüteoosakond (1) Maakohtu kohtunikud jagunevad vähemalt ühte tsiviil- ja ühte süüteoosakonda. (2) Osakonda kuulub vähemalt kuus kohtunikku. Kui üht liiki osakondi on rohkem kui üks, määrab kohtu üldkogu neile kitsamad spetsialiseerumisvaldkonnad ja võib neid ka kitsama valdkonna järgi nimetada. (3) Kohtunike arvulise jaotuse osakondade vahel otsustab kohtu esimees. Kohtuniku üleviimise ühest osakonnast teise otsustab kohtu esimees kohtuniku avalduse alusel.“; 4) paragrahvi 111 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „kohtu üldkogu (§ 57 lõige 1)“ ning tekstiosa „(§ 57 lõige 2)“ asendatakse tekstiosaga „(§ 57)“; 5) seadust täiendatakse §-dega 112 ja 113 järgmises sõnastuses: „§ 112. Eeluurimiskohtunik Eeluurimiskohtunik on maakohtu süüteoosakonna kohtunik, kes täidab talle kriminaalmenetluse seadustikuga pandud ülesandeid kohtueelses menetluses ainuisikuliselt. § 113. Täitmiskohtunik Täitmiskohtunik on maakohtu süüteoosakonna kohtunik, kes täidab talle kriminaalmenetluse ja väärteomenetluse seadustikuga pandud ülesandeid kohtulahendi täitmisel ainuisikuliselt.“; 6) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) otsustab kohtuniku üleviimise vastavalt käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud korrale;“; 7) paragrahvi 12 lõike 4 punktis 3, § 24 lõike 4 punktis 3 ja § 27 lõikes 51 asendatakse tekstiosa „(§ 581)“ tekstiosaga „(§ 584)“; 1 8) paragrahv 121 tunnistatakse kehtetuks; 9) seadust täiendatakse §-ga 122 järgmises sõnastuses: „§ 122. Tsiviilosakonna ja süüteoosakonna juhataja (1) Maakohtu esimees nimetab osakonna koosseisu kuuluvate kohtunike seast neljaks aastaks tsiviilosakonna juhataja ja süüteoosakonna juhataja. (2) Osakonnajuhataja toetab oma vastutusvaldkonnas õigusemõistmise korrakohast toimimist ja korraldab osakonna teenistujate tööd. Osakonnajuhataja täidab ka kohtu esimehe antud ja kohtu kodukorras ette nähtud ülesandeid ning korraldab valdkondlikku koostööd teiste kohtute osakondade ja kolleegiumidega. (3) Kohtu esimees võib käskkirjaga vähendada osakonnajuhataja töökoormust õigusemõistmisel osakonnajuhataja ülesannete täitmiseks vajalikus määras. (4) Maakohtu esimees võib osakonnajuhataja enne tähtaja lõppemist osakonnajuhataja ülesannetest vabastada: 1) tema enda soovil; 2) maakohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu.“; 10) seadust täiendatakse §-ga 162 järgmises sõnastuses: „§ 162. Eestkoste järelevalve osakond (1) Pärnu Maakohtus on eestkoste järelevalve osakond. (2) Eestkoste järelevalve osakond täidab perekonnaseaduse §-s 193 nimetatud järelevalvega seonduvaid ja §-s 194 sätestatud ülesandeid. (3) Pärnu Maakohtu esimees nimetab Pärnu Maakohtu tsiviilosakonna koosseisu kuuluvate kohtunike seast neljaks aastaks eestkoste järelevalve osakonna juhataja. Osakonnajuhatajale kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 122 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. (4) Eestkoste järelevalve osakonna kodukorra kinnitab Pärnu Maakohtu esimees, olles kuulanud ära maakohtute esimeeste arvamuse.“; 11) paragrahvi 18 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ning teeninduspiirkonna“; 12) paragrahvi 191 lõikes 1 asendatakse sõnad „kohtu üldkogu“ sõnadega „kohtu esimees“; 13) paragrahv 201 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses: „(33) Ringkonnakohtute esimehed korraldavad kohtujuristide osalemist kohtunike järelkasvu kavas.“; 2 15) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-dega 241 ja 242 järgmises sõnastuses: „§ 241. Ringkonnakohtu kolleegium (1) Ringkonnakohtus on tsiviilkolleegium, kriminaalkolleegium ja halduskolleegium. (2) Iga ringkonnakohtunik kuulub ühte kolleegiumi. Ringkonnakohtu üldkogu otsustab, millisesse kolleegiumi ringkonnakohtunik kuulub. § 242. Ringkonnakohtu kolleegiumi esimees (1) Kolleegiumi esimees valitakse kolleegiumi liikmete seast viieks aastaks. Esimehe võib ennetähtaegselt vabastada kogu kolleegiumi otsuse alusel või tema enda soovil. (2) Kolleegiumi esimees: 1) toetab oma vastutusvaldkonnas õigusemõistmise korrakohast toimimist ja korraldab kolleegiumi teenistujate tööd; 2) täidab kohtu esimehe antud ja kohtu kodukorras ette nähtud ülesandeid; 3) korraldab ringkonnakohtu kolleegiumilt tagasiside andmise maa- või halduskohtu kohtuniku töö kvaliteedile kas enda või vastava kohtuniku või vastava või kõrgema kohtu esimehe algatusel; 4) korraldab valdkondlikku koostööd teiste kohtute kolleegiumide ja osakondadega.“; 16) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „41) kohtu esimehele ja osakonnajuhatajale asjade jaotamisel arvestatakse vähendatud töökoormust õigusemõistmisel.“; 18) paragrahvi 37 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tööjaotusplaan avaldatakse kohtu veebilehel.“; 19) paragrahvi 371 lõike 2 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvi 38 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kohtunike täiskogu kutsub Riigikohtu esimees kokku vähemalt kord aastas.“; 21) paragrahvi 38 lõike 3 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 41 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) kohtu kohtunike arvu ja nende kohtumajade vahel jagunemise määramisel ning väljapool kohut töötavate kohtunike arvu määramisel (§ 11; § 19; § 23; § 584);“; 23) paragrahvi 42 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „esimehe“ sõnaga „, osakonnajuhataja“; 24) paragrahvi 43 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 3 „(2) Kohtu eelarves näidatakse õigusemõistmise funktsiooni teostamiseks vajalikud kulud kinnistusosakonna, registriosakonna, maksekäsuosakonna, eestkoste järelevalve osakonna ning kohtute üleste tugiteenuste kuludest eraldi.“; 25) paragrahvi 45 lõike 1 neljas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Osakonnajuhataja võib esimese astme kohtu esimehe korraldusel või omal algatusel nõuda seletusi osakonna kohtunikelt ja teistelt teenistujatelt ning koguda muud vajalikku teavet õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks.“; 26) paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas teostab järelevalvet kohtudirektor. Süüteoosakonna, tsiviilosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna kohtunikuabi üle teostab järelevalvet kohtu esimees.“; 27) seadust täiendatakse §-ga 453 järgmises sõnastuses: „§ 453. Ringkonnakohtu kohtuniku ajutine jätkamine esimese astme kohtu koosseisus (1) Esimese astme kohtunik, kes on üle viidud teise astme kohtunikuks, jätkab nende tema menetluses olevate maa- või halduskohtu asjade läbivaatamist, mida ei ole jagatud ümber teistele kohtunikele. (2) Ringkonnakohtu esimees võib käskkirjaga vähendada kohtuniku töökoormust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohtuasjade läbivaatamiseks vajalikus määras.“; 28) paragrahvi 53 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Avaliku konkursi halduskohtu, maakohtu tsiviil- või süüteoosakonna ning ringkonnakohtu haldus-, kriminaal- või tsiviilkolleegiumi kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister.“; 29) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Konkursikuulutuses märgitakse ka teenistuskoha alaline asukoht.“; 30) paragrahvi 57 lõike 1 teises lauses asendatakse sõna „üldkogu“ sõnaga „esimees“; 31) paragrahvi 57 lõige 2 ning §-d 58 ja 581 tunnistatakse kehtetuks; 32) seadust täiendatakse §-ga 584 järgmises sõnastuses: „§ 584. Kohtuniku töötamine väljaspool kohut (1) Kohtuniku võib tema soovil ja kohtu esimehe nõusolekul tähtajaliselt üle viia juriidilisele tööle riigi ametiasutuses või avalik-õigusliku ülikooli õppejõuks. Kohtuniku võib nimetada riigi peaprokuröriks, õiguskantsleriks või riigikontrolöriks. 4 (2) Kohtunik võib kohtu esimehe nõusolekul töötada tähtajaliselt juriidilisel tööl rahvusvahelises organisatsioonis. Kohtunik võib olla valitud või nimetatud ametikohale rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis või Euroopa prokuröri ametikohale. (3) Samaaegselt ära olevate kohtunike arvu määrab valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras väljapool kohut töötamise korral peatuvad kohtuniku volitused, kuid säilivad kohtuniku muud tagatised. (5) Kohtuniku üleviimise korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööle säilib kohtuniku ametipalk. Kui palk nimetatud lõikes nimetatud töö eest on kõrgem kohtuniku ametipalgast, makstakse kohtunikule kõrgemat palka. (6) Kohtunik võib kohtusse tagasi pöörduda kuue kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud töölt lahkumist, teatades sellest vastava kohtu esimehele vähemalt üks kuu ette. (7) Kohtuniku tagasipöördumise järel võib kohtunike arv vastavas kohtus olla ajutiselt suurem käesoleva seaduse §-de 11, 19 ja 23 alusel määratud arvust.“; 33) paragrahvi 60 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) ringkonnakohtu kolleegiumi tagasiside maa- või halduskohtu kohtuniku tööle.“; 34) paragrahvi 66 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „teadmisi“ sõnadega „tsiviil-, süüteo- või haldusasjade valdkonnas“; 35) paragrahvi 66 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 36) paragrahvi 66 lõike 6 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „tegutsemise lõpetamist“ sõnadega „, ning isik, kelle viimasest sooritatud kohtunikueksamist ei ole möödunud rohkem kui viis aastat“; 37) paragrahvi 75 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad „, kohtumaja juhi ja kohtu aseesimehe“ sõnadega „ja osakonnajuhataja“; 38) paragrahvi 76 lõiked 3 ja 31 tunnistatakse kehtetuks; 39) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Kohtu esimees määrab maakohtu tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna juhatajale lisatasu 15% tema ametipalgast.“; 40) paragrahvi 76 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kohtunikku ja kohtunikuabi katseajal juhendavale kohtunikule makstakse juhendamise ajal iga juhendatava eest lisatasu 5% ametipalgast.“; 5 41) paragrahvi 86 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „, ega kohtumaja juhile, kes pärast kohtumaja juhi ülesannete täitmisest vabastamist jätkab töötamist kohtunikuna“; 42) paragrahvi 99 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) kui kohtunik ei ole pärast väljaspool kohut töötamist esitanud kuue kuu jooksul käesoleva seaduse § 584 lõikes 6 nimetatud teadet tagasipöördumise kohta“; 43) paragrahvi 100 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui kohtunik viibis esimese kolme aasta jooksul teenistusest eemal rohkem kui kuus kuud, pikeneb ametisse sobimatuse tõttu kohtunikuametist vabastamise aeg eemal oldud aja võrra.“; 44) seadust täiendatakse §-ga 1001 ja järgmises sõnastuses: „§ 1001. Kohtuniku ajutine teenistusest kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks (1) Kui Riigikogu annab oma otsusega nõusoleku Riigikohtu esimehe või riigikohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks, kõrvaldatakse Riigikohtu esimees või riigikohtunik ajutiselt teenistusest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja tema ametipalka vähendatakse 50%. (2) Kui Vabariigi President annab nõusoleku kohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks, kõrvaldatakse kohtunik ajutiselt teenistusest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja tema ametipalka vähendatakse 50%. (3) Kui ajutiselt teenistusest kõrvaldatud kohtunik mõistetakse kriminaalsüüdistuses õigeks või kriminaalmenetlus lõpetatakse, hüvitatakse kohtunikule ajutise teenistusest kõrvaldamise tõttu vähendatud palgaosa. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alustel tuleb hüvitamisele kuuluv palgaosa kohtunikule välja maksta kriminaalmenetluse lõpetamisest või kriminaalasjas otsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul.“; 45) paragrahvi 108 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „ning maakohtu tööpiirkonda kuuluva iga kohtumaja juht või kohtumaja juhi poolt sama kohtumaja kohtunike hulgast nimetatud esindaja“; 46) paragrahvi 115 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) on sooritanud kohtunikuabi eksami.“; 47) paragrahvi 115 lõikes 2 asendatakse sõna „kohtunikueksami“ sõnadega „kohtuniku- või notarieksami“; 48) paragrahvi 115 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ega isikut, kes on kohtuniku ametist vabastatud käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punkti 3 alusel“; 49) paragrahvid 1161−118 tunnistatakse kehtetuks; 50) paragrahv 119 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 6 „§ 119. Kohtunikuabi konkursi komisjon (1) Kohtunikuabi konkursi korraldamiseks moodustab kohtu esimees kohtunikuabi konkursi komisjoni, kuhu kuuluvad: 1) kohtu esimees või tema nimetatud kohtunik, 2) vastava ringkonnakohtu esimehe nimetatud ringkonnakohtunik, 3) kaks kohtunikuabi, 4) kohtudirektor, 5) Justiitsministeeriumi esindaja, 6) Notarite Koja määratud notar. (2) Konkursikomisjon on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisest võtab osa vähemalt neli liiget.“; 51) seadust täiendatakse §-ga 1191 järgmises sõnastuses: „§ 1191. Kohtunikuabiks kandideerija usaldusväärsuse kontrollimine (1) Kohtunikuabiks kandideerija esitab kohtunikuabi konkursi komisjonile järgmised andmed: 1) isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi ärakirja; 2) andmed oma seniste töö- ja teenistuskohtade kohta; 3) haridust tõendava dokumendi ja akadeemilise õiendi või hinnetelehe ärakirja; 4) kinnituse, et ta vastab käesolevas seaduses ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud nõuetele ning et ei esine käesoleva seaduse § 47 lõikes 2 sätestatud ametisse nimetamist välistavaid asjaolusid. (2) Kohtunikuabiks kandideerija esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks võib kohtu esimees või tema volitatud ametnik pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ja ametiisiku, samuti füüsilise ja juriidilise isiku poole järelepärimisega kohtunikuabiks kandideerija andmete saamiseks, et selgitada välja kandideerija kõlbelisi ja teisi isiksuseomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab sellele viivitamata. (4) Kohtunikuabiks kandideerijat teavitatakse tema suhtes tehtud kontrollist ja tal võimaldatakse tutvuda kontrolli käigus kogutud andmetega. (5) Kui kohtunikuabiks kandideerija esitas konkursikomisjonile tahtlikult valeandmeid või varjas olulist teavet, arvatakse ta konkursikomisjoni otsusega konkursilt välja.“; 52) paragrahv 120 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 120. Kohtunikuabi konkurss ja ametisse nimetamine (1) Kohtu esimees korraldab kohtunikuabi ametikoha täitmiseks avaliku konkursi ning nimetab selle tulemuste põhjal kohtunikuabi ametisse. 7 (2) Kohtunikuabi konkurss koosneb isiksuseomaduste ja usaldusväärsuse hindamisest ning eksamist. Eksam koosneb õigusteadmiste hindamisest ja praktiliste ülesannete lahendamisest. (3) Kohtunikuabi ametisse nimetamisel kohaldatakse katseaega kestusega kuni kuus kuud. Kohtunikuabile määrab katseajaks juhendaja kohtu esimees. (4) Kohtunikuabi võib tema nõusolekul ilma konkursita viia üle teise osakonda samas või teises kohtus. Üleviimisel katseaega ei kohaldata.“; 53) paragrahvi 122 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kohtunikuabi katseajal juhendavale kohtunikuabile makstakse juhendamise ajal lisatasu 10% kohtunikuabi ametipalgast.“; 54) seadust täiendatakse §-ga 1221 järgmises sõnastuses: „§ 1221. Kohtunikuabi distsiplinaarkomisjoni moodustamine (1) Kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna kohtunikuabi suhtes võib distsiplinaarmenetluse algatada kohtudirektor või kohtu esimees. Süüteo- ja tsiviilosakonna ning eestkoste järelevalve osakonna kohtunikuabi suhtes võib algatada distsiplinaarmenetluse kohtu esimees. (2) Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjaga moodustatakse kohtunikuabi distsiplinaarkomisjon. Komisjoni kuuluvad vastava ringkonnakohtu esimehe nimetatud ringkonnakohtunik, distsiplinaarmenetluse algataja nimetatud kohtunikuabi ja kohtuteenistuse eest vastutava ministri määratud ametnik. (3) Distsiplinaarkomisjon viib läbi distsiplinaarmenetluse, koostab distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ja esitab selle kohtu esimehele otsustamiseks.“; 55) paragrahvi 125 lõike 3 kolmandas lauses asendatakse arv „1171“ arvuga „1191“; 56) paragrahvi 1251 lõiget 5 täiendatakse neljanda ja viienda lausega järgmises sõnastuses: „Kohtunikuabi võib tema nõusolekul ilma konkursita viia üle kohtujuristi ametikohale. Sellisel juhul võib katseaega lühendada või mitte kohaldada.“; 57) paragrahvi 1251 lõiget 51 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui kohtujurist on nimetatud ametisse sisekonkursi korras, jätkub tema puhkusearvestus ning ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud katseaega.“; 58) seadust täiendatakse §-ga 1252 järgmises sõnastuses: „§ 1252. Kohtunike järelkasvu kava kohtujuristile (1) Kohtunike järelkasvu kava (edaspidi ka järelkasvukava) on kohtujuristi ajutine teenistus väljaspool kohut, kuhu ta on ametisse nimetatud eesmärgiga arendada teadmisi ja oskusi 8 kohtuniku ametikohale kandideerimiseks. Järelkasvukavas osalevale kohtujuristile ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse §-s 33 sätestatud korda. (2) Järelkasvukavasse valitakse kohtusüsteemisisese konkursiga kuni kümme kohtujuristi. (3) Järelkasvukavas osalev kohtujurist täidab vähemalt kuus kuud aastas kavas nimetatud ülesandeid väljaspool oma teenistuskohta selliselt, et tal tekiks töökogemus mitme kohtuniku juures ning nii esimeses kui ka teises kohtuastmes. (4) Ringkonnakohtute esimehed korraldavad järelkasvukavasse valimiseks konkursi ning kinnitavad kava oma kohtu tööpiirkonda jääva kohtu kohtujuristi jaoks. (5) Kohtujurist on vabastatud ametiülesannete täitmisest kohtus, kuhu ta on ametisse nimetatud. Kohtujurist võib igal ajal oma ametikohale tagasi pöörduda. (6) Järelkasvukavas osalemise ajal jätkab kohtujuristile palga maksmist kohus, kuhu ta ametisse on nimetatud.“; 59) seadust täiendatakse §-dega 1301 ja 1302 järgmises sõnastuses: „§ 1301. Tsiviilosakonna ja süüteoosakonna moodustamine Käesoleva seaduse 2022. aasta 1. augustil jõustunud redaktsiooni alusel moodustatakse maakohtutes vähemalt üks süüteoosakond ja üks tsiviilosakond hiljemalt 2022. aasta 1. novembriks. § 1302. Eestkoste järelevalve osakonna moodustamine Käesoleva seaduse §-s 162 sätestatud eestkoste järelevalve osakond alustab tööd 2023. aasta 1. jaanuaril.“; 60) seadust täiendatakse §-dega 1314 ja 1315 järgmises sõnastuses: „§ 1314. Kohtumaja juhi ja maakohtu aseesimehe volitused (1) 2022. aasta 1. augustil ametis oleva maakohtu aseesimehe ja maakohtu kohtumaja juhi volitused kehtivad kuni käesoleva seaduse § 122 lõikes 1 nimetatud osakondade juhatajate ametisse nimetamiseni. (2) 2022. aasta 1. augustil ametis oleva halduskohtu kohtumaja juhi volitused kehtivad kuni 2022. aasta 30. oktoobrini. § 1315. Ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe volitused Enne 2022. aasta 1. augustit ringkonnakohtu kolleegiumi esimeheks nimetatud kohtuniku volitused kehtivad nende lõppemiseni.“; 61) paragrahvi 1327 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension,“; 9 62) seadust täiendatakse §-ga 1375 järgmises sõnastuses: „§ 1375. Kohtuniku töötamine väljaspool kohut Käesoleva seaduse § 584 kohaldatakse ka nendele kohtunikele, kes käesoleva seaduse 2022. aasta 1. augustil jõustunud redaktsiooni jõustumise ajal töötavad riigi ametiasutuses, avalik- õiguslikus ülikoolis, rahvusvahelises organisatsioonis, rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis või Euroopa Prokuratuuris.“. § 2. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Ringkonnakohtus asja lahendav kohtukoosseis võib anda haldusasja halduskolleegiumi kogu koosseisule lahendada, kui see on kohtukoosseisu arvates vajalik kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks või ülekaaluka avaliku huvi korral. Halduskolleegiumi kogu koosseisu istungi kohta kohaldatakse käesoleva seadustiku § 226 lõigetes 2 ja 4 sätestatut.“; 2) paragrahvi 88 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Menetlusosalisele tagatakse toimikuga tutvumise võimalus kohtumajas, kus see tema huve arvestades on mõistlik.“; 3) paragrahvi 129 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kohtuistung toimub üldjuhul kohtumajas, mis asub kõige lähemal kohale, mille järgi määratakse kohtualluvus.“. § 3. Kohtutäituri seaduse muutmine Kohtutäituri seaduse §-s 18 asendatakse tekstiosa „§ 1171“ tekstiosaga „§ 1191 käesolevas seaduses sätestatud erisustega“. § 4. Notariaadiseaduse muutmine Notariaadiseaduse § 21 lõikes 21 ja §-s 241 asendatakse arv „1171“ arvuga „1191“. § 5. Pankrotiseaduse muutmine Pankrotiseaduse § 57 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „§ 1171“ tekstiosaga „§ 1191 käesolevas seaduses sätestatud erisustega“. § 6. Patendivoliniku seaduse muutmine Patendivoliniku seaduse § 11 ja § 2011 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks. 10 § 7. Riigi õigusabi seaduse muutmine Riigi õigusabi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 12 lõikes 5“ tekstiosaga „§ 12 lõikes 6“; 2) paragrahvi 22 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks esitab advokaat kohtule, uurimisasutusele või prokuratuurile, kelle toimetatavas menetluses riigi õigusabi osutati, muudel juhtudel aga riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule taotluse, milles märgitakse:“; 3) paragrahvi 22 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kohus, uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab selle alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud, riigi õigusabi osutamise eest advokaadile makstava põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatus määratakse advokaadi taotluse alusel kindlaks kohtumenetluse igas astmes ning kriminaalasja kohtueelses menetluses ja väärteoasja kohtuvälises menetluses kolme kuu jooksul arvates taotluse kättesaamisest seda lahendava kohtu, uurimisasutuse või prokuratuuri poolt, kuid hiljemalt vastava menetluse lõpus. Muu riigi õigusabi osutamise korral määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja kulude hüvitamise ulatus kindlaks kolme kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.“; 4) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Määruse, millega määratakse kindlaks riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, kuid millega ei lahendata kohtuasja sisuliselt, võib kogu kohtumenetluse vältel igas kohtuastmes teha kollegiaalse kohtukoosseisu liige, kes ei ole rahvakohtunik, ainuisikuliselt.“. § 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Ringkonnakohtus asja lahendav kohtukoosseis võib anda tsiviilasja tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule lahendada, kui see on kohtukoosseisu arvates vajalik kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks. Tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu istungi kohta kohaldatakse käesoleva seadustiku § 18 lõigetes 3 ja 4 sätestatut.“; 2) paragrahvi 74 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui hagi esitatakse kostja elu- või asukoha järgi või erandliku kohtualluvuse järgi, toimub kohtuistung üldjuhul kostja elu- või asukohale või kohale, mille järgi määratakse erandlik kohtualluvus, kõige lähemal asuvas kohtumajas. Menetlusosaliste huve arvestades võib kohus pidada istungi muus kohtumajas. 11 (3) Hagita asjas toimub kohtuistung üldjuhul kohtumajas, mis asub kõige lähemal kohale, mille järgi määratakse kohtualluvus. Menetlusosaliste huve arvestades võib kohus pidada istungi muus kohtumajas.“; 3) paragrahvis 119 asendatakse sõnad „juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali asukoha järgne kohus” sõnadega „Tartu Maakohus”; 4) paragrahvi 194 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Tagatise määramisel selgitab kohus kohustatud isikule tagatise tagastamise võimalusi.“; 5) paragrahvi 195 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise selle andja avalduse alusel või omal algatusel.“; 6) paragrahvi 195 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Enne määruse tegemist küsib kohus tagatise tagastamise kohta arvamuse poolelt, kelle kasuks on tagatis antud.“; 7) paragrahvi 195 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Tagatis tagastatakse kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule.“; 8) paragrahvi 595 lõikes 2 asendatakse sõna „pädevale“ sõnadega „Tartu Maakohtu“; 9) seadust täiendatakse §-ga 6541 järgmises sõnastuses: „§ 6541. Asja üleandmine ringkonnakohtus (1) Tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule asja lahendada andmine otsustatakse määrusega. Määrus edastatakse menetlusosalistele. (2) Kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, tehakse menetlusosalistele teatavaks tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu istungi aeg ja koht.”. § 9. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. augustil. Jüri Ratas Riigikogu esimees 12 Tallinn, 2022. a Algatab Vabariigi Valitsus 2022. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Valitsuse nõunik 13 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 02.03.2022 15:53 Adressaat: Harjumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; Talhk info <[email protected]>; Tartu HK Tartuhk info <[email protected]>; MTÜ Eesti Kohtunike Ühing <[email protected]>; Eesti Kohtunikuabide Ühing <[email protected]> Teema: Kohtute seaduste jt seaduste muutmine Manused: 8-11624 02.03.2022 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Ootame tagasisidet 23.03.2022, link EIS-i https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/449654fe- be39-43e2-92c6-d57d79b54024 Pealkiri: Kohtute seaduste jt seaduste muutmine Registreerimise kuupäev: 02.03.2022 Registreerimise number: 8-1/1624. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee