ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 08.04.2020
Kehtib kuni 08.04.2025 või kuni vastuvõtmiseks esitamiseni
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1
Teabevaldaja: KAITSEMINISTEERIUM
Hr Jaanus Karilaid
Riigikogu õiguskomisjon
Lossi plats 1a
15165 TALLINN 08.04.2020 nr 5-13/20/1227
Ettepanekute esitamine eelnõule 170 SE
Austatud õiguskomisjoni esimees ja liikmed
SARS-CoV-2 viiruse levik on toonud esile mitmeid aspekte, mis võivad vähendada Eesti
Vabariigi sõjalise kaitse toimimist Kaitseväe isikkoosseisu mõjutamise kaudu.
Kaitseministeerium ja Kaitsevägi on mõju leevendamiseks hinnanud erinevate meetmete
rakendamist. Oleme jõudnud järeldusele, et sõjalise kaitsevõime hoidmiseks on lisaks üldistele
piirangutele vajalik ette näha ka autonoomsete piirangute seadmise võimalus Kaitseväes. Selliste
piirangute kaudu hoitakse Kaitseväe rahuaja isikkoosseisu võimekust mistahes häda- või
erikorrast sõltumatult. Tulenevalt eeltoodud edastan kooskõlastatult kaitseminister Jüri Luige ja
Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremiga ettepaneku kaaluda kaitseväeteenistuse
seaduse muutmist viisil, mis tagaks Kaitseväe elukutselise isikkoosseisu valmisoleku ja
väljaõppe ka erandlikes olukordades.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Prikk
Kantsler
Lisa: 20200407_EN KVTS muutmine (liikumisvabadus).docx
Guido Pääsuke 717 0040
[email protected]
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
2 (2)
§ X. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva seaduse § 126 1 alusel kehtestatud liikumisvabaduse piirangu st tuleneva kohustuse täitmist ei arvestata tööaja hulka.“; 2) paragrahvi 110 lõige 1 täiendatakse pärast sõna „operatsioonil“ sõnadega „ , käesoleva seaduse § s 126 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangu kehtestamisel“; 3) paragrahvi 111 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) tegevväelasele tagatakse majutus sõjaväelise väljaõppe a jal või käesoleva seaduse § 126 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangu kehtestamise l .“; 4) seadust täiendatakse §-ga 126 1 järgmises sõnastuses: „ § 126 1 . L iikumisvabaduse piirang Kaitseväe juhataja võib piirata Kaitseväes sõjaväelise auastmega ametikohal oleva tel tegevväelas tel pärast tööaja lõppu lahku da Kaitseväe territooriumilt sõjalise riigikaitse huvides või nakkushaiguse leviku tõkestamise tõttu. “. Seletus: 12.03.2020 kuuluta s Vabariigi Valitsus välja eriolukorra SARS-CoV-2 viiruse levikus t põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks. Selle lahendamise raames on ilmnenud vajadus tagada riigi sõjalise kaitse toimimine ning vältida viiruse laiem levik kaitseväelaste hulgas. Kaitseväeteenistuse seadus võimaldab seada ajateenijatele piiranguid ajateenistuse ajal, sh mittelubada Kaitseväe territooriumilt (väeosa st ) lahkuda ja saada kokku lähedastega (nt KVTS § 49 lg 13). S amasugus t piiran g ut tegevväelaste osas ettenähtud ei ole. Piirangu puudumine võib ajateenijate väeosas hoidmise asemel hoopis tekitada vastupidise efekti, kus teenistusvälisel ajal väeosast lahkuv tegevväelane toob nakkuse ka väeossa, sh ajateenijatele. Nakkushaiguste levik või muul põhjusel kehtestatud üleriigilised või piirkondlikud liikumisvabaduse piirangud mõjuta vad oluliselt Kaitseväe võitlusvõimet. HOS § 31 lg 1 alusel võivad Vabariig i Valitsus ja eriolukorra juht kehtestada liikumisvabaduse piirangu eriolukorra piirkonnas, kui see on vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks . Nimetatud piirangu seadmise võimalus on seotud kitsalt eriolukorra lahendamisega ja eriolukorra töödega. Muudatusega nähakse ette võimalus kehtestada liikumispiirang mille tulemusena tegevväelane ei saa tööpäeva lõppedes minna koju vaid peab jääma teenistuskohta . Liikumispiirangu saab kehtestada üksnes sõjalise riigikaitse huvides või nakkushaiguse leviku tõkestamise tõttu. Niisamuti võib näiteks eriolukorras erinevate liikumispiirangute seadmisel olla raskendatud Kaitseväe üksuste õigeaegne reageerimine või sõjaväelise väljaõppe, sh ajateenijate väljaõppe ning üksuste sõ jalise valmisoleku korraldamine, kuivõrd nad ei pääse piirangute tõttu väeossa. Sarnaselt ajateenijatele nähakse muudatusega ette, et väeosas olevale tegevväelasele tagatakse liikumisvabaduse piirangu kehtivuse ajal toitlustamine ja majutus (nt kasarmutes). Kaitseväe territooriumilt lahkumise keelu rakendamisel ei muutu kehtetuks töö- ja puhkeaja sätted , st pärast tööaega võib tegevväelane nt teha sporti või veeta muul viisil vabaaega Kaitseväe territooriumil . Küll täpsustatakse õigusselguse eesmärgil, et kaitseväeteenistuse seaduse kehtestatav liikumisvabaduse piirang ei ole tööaja osa. Seega väeosas olev tegevväelane tegutseb oma igapäevases töörütmis ning tööaja lõppedes on tal õigus puhkeajale ja seda eraldi ei tasustata. Muudatuse eesmärk on seega, tagada Kaitseväe valmisolek ohtudele reageerida olukorrast sõltumatult. Liikumisvabaduse piirang riivab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 34 sätestatud õigust vabalt liikuda. Põhiseadus lubab nimetatud põhiõigust piirata muuhulgas riigikaitse huvides ja nakkushaiguse leviku tõkestamisek s. Seega on riive võimalus otsesõnu riigi sõjalise kaitse huvides ja nakkushaiguste leviku tõestamiseks ette nähtud. Liikumisvabaduse piirangu kehtestamisel peab Kaitseväe juhataja lähtuma PS § 3 lõikes 1 ja § 11 tulenevast põhimõtetest , mille kohaselt peab iga kehtestatud piirang olema eesmärgipärane ning proportsionaalne ning olema vajalik ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.