Vabariigi Valitsuse seisukoha edastamine

Riigikogu Lossi plats 1a 15165 Tallinn 03.04.2020 nr 5-2/20/1187 [email protected] Vabariigi Valitsuse seisukoha edastamine Vabariigi Valitsus otsustas oma 26.03.2020. a istungil toetada Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (152 SE) ning tegi ettepaneku täpsustada eelnõu sätteid järgmiselt: 1. Muuta eelnõu pealkirja ja sõnastada see järgmiselt: „Kaitseväe korralduse seaduse, julgeolekuasutuste seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seadus“. Selgitus: Käesolevas kirjas teeme ettepaneku lisada eelnõusse julgeolekuasutuste seaduse muudatused. 2. Asendada eelnõu § 1 punktiga 15 muudetava Kaitseväe korralduse seaduse (KKS) § 40 lõikes 1 sõna „kustumisel“ sõnaga „kustumist“. Selgitus: Tegemist on keelelise täpsustusega. 3. Lisada eelnõu § 1 punktiga 15 muudetava KKS § 40 lõike 2 punktidesse 2 ja 4 pärast sõna „Kaitseväe“ sõnad „või Välisluureameti“. Selgitus: Kuna selles punktis ette nähtud Kaitseväe kohustus teavitada isikut tema suhtes tehtud toimingust puudutab ka selliseid juhtumeid, kui Välisluureamet on osutanud Kaitseväele ametiabi KKS § 39 alusel, võib neil juhtudel isiku teavitamine ohustada ka Välisluureameti vahendi, meetodi või taktika salajasust, Välisluureameti teabe allikat või salajasele koostööle kaasatud isikut või Välisluureameti teabevahetust või koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga. 4. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 20 järgmises sõnastuses: „20) paragrahvi 43 lg 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 „Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 4 ja lõikes 2, § 371 lõikes 42 punktis 3, §-s 415 ning § 541 lõike 2 punktis 2 sätestatud viisil kogutud teabe dokumenteerib Kaitsevägi teabetoimikutes. ““. Selgitus: KKS § 43 lg-s 1 reguleeritakse, millist teavet peab Kaitsevägi dokumenteerima teabetoimikutes. Eelnõuga antakse Kaitseväele varjatud jälgimise õigus salajasse koostöösse kaasatud isikute ja Kaitseväe julgeolekuala ohustavate isikute suhtes. Sellisel viisil kogutud teave tuleb samuti dokumenteerida teabetoimikus. 5. Täiendada eelnõu uue §-ga 2 järgmises sõnastuses: „§ 2. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine Julgeolekuasutuste seaduse § 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 29. Isiku teavitamine toimingust (1) Julgeolekuasutus teavitab isikut, kelle suhtes tehti käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 või § 26 lõike 3 punktides 2, 5 ja 6 nimetatud toiming või kelle põhiõigusi ja -vabadusi nimetatud toiminguga oluliselt piirati ning kes on selle käigus tuvastatud, toimingu ajast ja liigist viivitamata pärast toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumist. (2) Julgeolekuasutus võib jätta isiku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toimingu ajast ja liigist teavitamata, kui teavitamine võib: 1) kahjustada oluliselt teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi või seada teise isiku ohtu; 2) ohustada julgeolekuasutuse vahendi, meetodi või taktika salajasust; 3) ohustada teabe allikat või salajasele koostööle kaasatud isikut; 4) kahjustada julgeolekuasutuse teabevahetust või koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga. (3) Isiku võib toimingu teinud julgeolekuasutuse juhi või tema poolt volitatud ametniku otsusel jätta teavitamata kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise aluse äralangemiseni. (4) Kui toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumisest on möödunud üks aasta ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud, otsustab julgeolekuasutuse juht või tema volitatud ametnik isiku püsivalt teavitamata jätmise, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul. (5) Kui käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 või § 26 lõike 3 punktis 5 sätestatud toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumisest on möödunud üks aasta ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud, taotleb toimingu teinud julgeolekuasutuse juht või tema volitatud ametnik hiljemalt 15 päeva enne nimetatud tähtaja möödumist halduskohtu esimehelt või tema määratud halduskohtunikult luba isiku püsivalt teavitamata jätmiseks. Loa andmine või sellest keeldumine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete kohaselt.“.“ Selgitus: Arvestades Riigikohtu 19.12.2019 otsust ja asjaolu, et põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud regulatsioon Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduses (punkt 15, millega muudeti KKS § 40) oli sarnane julgeolekuasutuste seaduse (JAS) §-ga 29, siis on asjakohane arvestada Riigikohtu otsuse põhjendusi ka selle sätte puhul. Nimetatud sätte 2 (3) asjakohane arvestada Riigikohtu otsuse põhjendusi ka selle sätte puhul. Nimetatud sätte muutmise vajaduse on Riigikogule 10.03.2020 saadetud kirjas välja toonud ka õiguskantsler. Õiguskantsler leiab oma kirjas, et JAS §-s 29 ei pea tingimata ette nägema menetluskorda, mis kohustaks igast JAS § 26 lõikes 3 loetletud viisil perekonna- või eraelu puutumatuse õigust piiravast toimingust teavitamata jätmist kontrollima. Põhiseadusega nõutav minimaalne kaitsetahe vähem intensiivselt isikute eraellu sekkuvate meetmete õiguspärase kohaldamise üle võib õiguskantsleri hinnangul olla tagatud muude kontrollivõimalustega (mh nt teenistuslik järelevalve ja õiguskantsleri üldine järelevalve). Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku kitsendada JAS § 29 kohaldamisala ja sätestada senisest tugevam kontroll JAS § 25 lg-s 3 ja § 26 lg 3 p-des 2, 5 ja 6 sätestatud meetmete üle. Pakutud JAS § 29 uues lõikes 1 on (sarnaselt eelnõu § 1 punktiga 15 muudetava KKS § 40 lõikele 1) isiku teavitamise eeldusena nimetatud toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumine. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 12 kohaselt kustub riigisaladuse salastatus salastamistähtaja möödumisel, kindlaksmääratud sündmuse saabumisel või salastatuse ennetähtaegsel kustutamisel. RSVS § 13 lg 3 p 3 alusel saab ministeeriumi valitsemisalas loodud riigisaladuse puhul riigisaladuse salastatuse ennetähtaegse kustutamise otsustada minister. Sama lõike p 9 kohaselt on julgeolekuasutuste juhil õigus otsustada salastatuse ennetähtaegne kustutamine julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel varjatult kogutud teabe ning selle kogumist kajastava teabe puhul. See tähendab, et kas julgeolekuasutuse juhi või asjaomase ministri otsuse korral on võimalik isikut teavitada ka enne seda, kui teabe algselt määratud salastamistähtaeg on möödunud (juhul, kui ei esine lõikes 2 toodud toimingust teavitamata jätmise aluseid). 6. Lisada eelnõu §-s 2 sätestatud õiguskantsleri seaduse § 1 lõikesse 91 pärast sõna „järelevalvet “ sõnad „julgeolekuasutuste seaduse § 29 lõike 2 ja“. Selgitus: Kui eelnõu täiendatakse ka JAS muudatusega, tuleb ette näha ka õiguskantsleri järelevalve kohustus sarnaselt Kaitseväega. 7. Käesolevas kirjas toodud muudatuste arvestamisel tuleb eelnõu paragrahvide ja punktide numeratsiooni vastavalt muuta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Ingrid Muul 717 0063 [email protected] 3 (3)