Kriminaalmenetluse 19244000106 lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 21.02.2020, Jõhvi Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Sergei Listov Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuur, II osakond Kriminaalasja number: 19244000106 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 213 lg 1, § 1572 Kahtlustatava nimi: J. A. Kuriteo toimepanemise aeg: 16.01.2017 – 15.04.2017 Viru Ringkonnaprokuratuuris on menetluses käesolev kriminaalasi, milles on esitatud kahtlustus J. A.-le KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimelt selles, et tema, varalise kasu saamise eesmärgil sekkus ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, tekitades teisele isikule varalise kahju ja nimelt: ajavahemikus 16.01.2017 – 15.04.2017 kümnel korral vormistas interneti teel ilma K. K. teadmise ja nõusolekuta XXXXX postimüügikataloogist erinevaid kaupu 756,54 eurole. Saanud tellitud kaubad kätte, neid kasutas isiklikel eesmärkidel. Kuna osa asju ta tagastas, siis lõplik tekitatud varaline kahju on 481,29 eurot. Seega pani J. A. toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – teisele isikule varalise kahju tekitamine andmete ebaseadusliku sisestamisega, sekkudes ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi varalise kasu saamise eesmärgil. Lisaks sellele J. A.-le on esitatud kahtlustus KarS § 1572 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Nimelt sellest, et ajavahemikus 16.01.2017 – 15.04.2017 teisest isikust teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise eesmärgil, esinedes K. K. isikuna, nõusolekuta kasutada tema isikuandmeid (nime, perekonnanime ja isikukoodi), edastas XXXXXXX OÜ/XXXXX-le K. K. isikuandmed lepingute sõlmimiseks kauba ostmiseks maksete ajatamisega (järelmaks), millega tekitas kahju K. K. (surnud) seadusega kaitstud õigustele. Seega pani J. A. toime KarS § 1572 järgi kvalifitseeritava kuriteo – teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise. Kriminaalasja raames on J. A. üle kuulatud kahtlustatavana nimetatud kuriteo toimepanemises. J. A. oma süüd tunnistab, kahetseb ja selgitab, et on nõus kahju hüvitama. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lõikes 1 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur KrMS § 202 lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel oma määrusega uuendada. Tuginedes eeltoodule, tuleb anda hinnang süü suurusele, otsustada, kas on avalik menetlushuvi ja seejärel otsustada kas on võimalik kriminaalmenetlus nimetatud alusel lõpetada ning seejärel otsustada kohustuste määramine. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad näiteks iseloomustada tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Süü suuruse määramisel arvestatakse ka isiku käitumist enne ja peale tegu. Avaliku menetlushuvi hindamisel juhindutakse põhimõttest, mille kohaselt karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistuse järgi on tungiv vajadus. Käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus tuleb arvestada, et tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest ei ole Karistusseadustikus ette nähtud vangistuse alammäära. KarS näeb antud kuriteo eest ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Antud teoga on kannatanule põhjustatud varalist kahju, kuid see ei ole oluline ega suur. Kahtlustatav nõustus juba ülekuulamise käigus kahju hüvitamisega. Eeltoodust on ilmne, et kahtlustatava süü ei ole suur. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes tuvastatud ei ole. Kahtlustatav ei kriminaalkorras karistatud. Uute, tema poolt toimepandud kuritegude kohta informatsioon puudub. Tegemist ei ole tema puhul pidevalt sellise käitumisviisiga, vaid ta on toime pannud nimetatud kuriteo üksikkorral. J.A. ei ole varasemalt olnud kuritegeliku käitumisviisiga, samuti ei ole tema suhtes varem kriminaalmenetlust lõpetatud nimetatud alustel. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et J. A. suhtes ei ole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel tarvilik kriminaalmenetluse jätkamine ning karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks, isiku süü ei ole suur ja KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. 21.02.2020 oli kahtlustatavale J. A.-le selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamist seoses avaliku huvi puudumisega. Kahtlustatav nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja selgitas, et ta väga kahetseb toimepandud ning tegi õiged järeldused juhtunust. Tuleb arvestada J. A. madalat sissetulekut, milleks on vaid invaliidsuspension. Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, isikut. Kahtlustatav nõustus kahju hüvitamisega, milleks on 481,29 eurot. Eeltoodu arvesse võttes, tuleb jätta määramata tavapärast riigituludesse makstavat summat. Prokuröri hinnangul kahtlustatavale määratav kohustus täidab käesoleva kriminaalmenetluse eesmärki ja võimaldab anda toimepanijale märku, et taoline käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav, samuti kannatanu saab kahju hüvitada, mis on kuriteo puhul kõige olulisem aspekt taastava õiguse seisukohast. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja § 206, abiprokurör Sergei Listov määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19244000106 menetlus J.A. suhtes, lõpetada menetlus tervikuna. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 2.1. J. A. kohustub hüvitama kannatanule XXXXXXXX OÜ-le tekitatud varalist kahju summas 481,29 eurot, mida tuleb kanda kannatanu lepingulise esindaja YYYYYY OÜ arveldusarvele EExxxxxxxxxxx, Swedbank. 2.2. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 21.07.2020 so 5 kuud. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei võetud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanu lepingulisele esindajale ja kahtlustatavale allkirja vastu. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru Ringkonnaprokuratuuris aadressil Kooli tn 2a, Jõhvi. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei  valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile (asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188) põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Sergei Listov abiprokurör Määrusega olen tutvunud. Olen kohustustega nõus. Minule on selgitatud, et vastavalt KrMS § 202 lg 6, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse oma määrusega. Olen kohustustega nõus ja kätte saanud lõpetamise määruse koopia: …………………………….21.02.2020 / allkirjastatud digitaalselt / Menetlustoimingus osaleb tõlk ..........................., kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannete täitmisest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi. .............................................................. / tõlgi allkiri /