Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 03.02.2020.a, Narva
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin
Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond
Kriminaalasja number: 19233000282
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): N.B., ik xxxxxxxxxxx
Kuriteo toimepanemise aeg: 15.11.2018.a ja 08.03.2019.a
Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna menetluses on kõnesolev kriminaalasi, mille
raames on esitatud N.B.´le kahtlustus selles, et ta 15.11.2018.a Sillamäel asuvas korteris lõi
enda alaealist M.G.´i ning tiris teda juustest. Samuti on esitatud N.B. kahtlustus selles, et ta
08.03.2019.a Sillamäel asuvas korteris samuti lõi enda alaealist M.G.´i ning tiris teda juustest.
Kohtuliku eeluurimise käigus kogutud materjalid kinnitavad põhjendatud kuriteokahtlust, st
N.B.´t on piisavalt alust kahtlustada enda alaealise M.G.´i korduvas kehalises väärkohtlemises,
s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme
kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,
tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse
jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57
sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet,
tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt
sätestatud karistust. Süü suuruse hindamisel arvestab prokuratuur sellega, et tekitatud
kehavigastused ei olnud rasked ning tegemist ei olnud intensiivse kehalise väärkohtlemisega,
millega oleks tekitatud kannatanule ülemäära füüsilist valu.
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-
huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude
puhul, kus isiku süü ei ole suur.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis
tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva
õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul
kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk
kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud
juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda
1
eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni
kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski
eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik
võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks
menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult
ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.
Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on
menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta
jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes
menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema
edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik
rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui
üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on
üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel
olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo
tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.
Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei
esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt N.B. osas KrMS § 202
kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole
kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik.
Antud kuriteo eest näeb KarS eriosa ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt)
kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid
asjaolusid KarS § 58 mõttes. Puudub informatsioon, et N.B. oleks enne või pärast talle
etteheidetavaid episoode pannud toime samalaadseid tegusid, mis viitaks uute kuritegude
toimepanemise võimalikkusele, mistõttu puudub alus jaatada avaliku menetlushuvi olemasolu.
Toimikumaterjalidest tuleneb, et kuritegude toimepanemisel mängis olulist osa ka asjaolu, et
N.B. liialdas alkholitarvitamisega.
Prokuratuur on seisukohal, et N.B. õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik
saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatava edaspidise
õiguskuulekuse tagamiseks piisab KrMS § 202 lg 2 p-des 5, 7 märgitud mõjutusvahenditest,
milleks on tema nõusolekul kohustus läbida hiljemalt 01.10.2020.a SA EELK Perekeskus
läbiviidav vägivalla tõkestamise koolitusprogramm, mis on suunatud naisterahvastele, kes on
kasutanud lähisuhtes vägivalda. Koolituse eesmärgiks on anda mõista, mis on turvaliste
peresuhete alustalad, kuidas neid luua ja hoida. Omaosalus 50 eurot. Kokku 14
rühmakogunemist - 2 korda nädalas. Prokuratuur või SA EELK Perekeskus võtab koolituse
toimumise aja ja koha selgudes kahtlustatavaga ühendust telefoni teel.
Prokuratuur leiab, et kehalise väärkohtlemise põhjuseks oli oskamatus käituda objektiivselt
konfliktisituatsioonis ning alkoholisõltuvus. Seetõttu vaadeldaval juhul on mõistlik mõjutada
kahtlustatavat edaspidi õiguskuulekalt käituma ka ilma teda karistamata, pannes talle tema
nõusolekul kohustusteks läbida koolitusprogramm. Lisaks eeltoodule soovib prokuratuur olla
veendunud selles, et N.B. on pöördunud alkoholi tarvitamise häire kabineti poole ning täitnud
raviplaani, mistõttu prokuratuur määrab N.B.´le kohustuseks esitada prokuratuurile hiljemalt
01.03.2020.a vastavad tõendid.
2
Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle
pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse.
Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1.Lõpetada kriminaalasjas nr 19233000282 menetlus N.B. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei ole
suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
2.Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
Kohustus läbida hiljemalt 01.10.2020.a SA EELK Perekeskus läbiviidav vägivalla
tõkestamise koolitusprogramm, mis on suunatud naisterahvastele, kes on
kasutanud lähisuhtes vägivalda. Koolituse eesmärgiks on anda mõista, mis on
turvaliste peresuhete alustalad, kuidas neid luua ja hoida. Omaosalus 50 eurot.
Kokku 14 rühmakogunemist - 2 korda nädalas. Prokuratuur või SA EELK
Perekeskus võtab koolituse toimumise aja ja koha selgudes kahtlustatavaga
ühendust telefoni teel.
N.B. kohustub esitama hiljemalt 01.03.2020.a prokuratuurile (Koidula 3a, Narva)
kirjaliku tõendi alkoholi tarvitamise häire kabineti poole pöördumise kohta ja
tõendi raviplaani täitmise kohta.
3.Tõkendi tühistamine: puudub.
4.Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puudub.
5.Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
ei ole.
6.Kriminaalmenetluse kulud: puudub.
7.Kahju hüvitamine vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele: puudub.
8.Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata alaealise kannatanu M.G.´i seaduslikule esindajale V.G.´ile posti teel ja
Sillamäe Linnavalitsuse lastekaitseosakonna peaspetsialistile Mare Välja´le e-postiaadressile:
[email protected]. Käesoleva määruse koopia antakse prokuratuuris kätte N.B.´le.
9.Kannatanu seaduslikul esindajal on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda
kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne
päeva jooksul Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonnas aadressil Koidula 3a, Narva. Kui
kannatanu seaduslik esindaja ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde
või keelde, mida ta valdab.
10.Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu seaduslik esindaja käesoleva
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada
kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, 15188 Tallinn.
Ragnar Plistkin
3
Mina, N.B., kinnitan, et olen määrusega nõus ning teadlik sellest, et vastavalt KrMS § 202
lg-le 6 on kohustuste tähtaegselt täitmata jätmise tagajärjeks kriminaalmenetluse
uuendamine ja kriminaaltoimiku kohtusse saatmine.
_______________________________________________________________
(N.B. allkiri ja kuupäev)
4