TALLINNA HALDUSKOHUS Teie 21.12.2018 nr 3-18-2116
Tallinna kohtumaja Meie 24.01.2019 nr 2-2/18/6571-4
Kohtunik Daimar Liiv
Pärnu mnt 7, Tallinn
e-post:
[email protected]
Kaebaja: OÜ Romero Assets
registrikood 11483668
J. Sütiste tee 19a-196, Tallinn 13419
Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Madis Päts
Advokaadibüroo Luberg ja Päts
Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn
tel. 66 91 801, faks 66 91 802
e-post:
[email protected]
Vastustaja: Lennuamet
Lõõtsa 5, 11415 Tallinn
e-post:
[email protected]
Lennuameti seisukoha edastamine kohtuasjas nr 3-18-2116
Austatud Daimar Liiv
Romero Assets OÜ (kaebaja) on oma 09.11.2018 kaebuses ja täiendavalt 14.12.2018 kaebuse
puuduste kõrvaldamise taotluses asunud seisukohale, et 27.08.2018 kirjaga nr 4.6-8/18/4490-1
on Lennuamet kooskõlastajana Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA)
planeerimismenetluses (Paldiski mnt 104a, 104n, 106, 106a, 106b, 106/1 kinnistute ja lähiala
detailplaneering) teinud õigusvastase menetlustoimingu muutes 2014. aastal nimetatud
detailplaneeringule antud kooskõlastustingimusi, kuna kirjas ei ole esile toodud LennS § 35
lõikeid 2, 21 ja 22. Samuti leiab kaebaja, et Lennuamet ei tea, millisele ekspertiisile ta ise
tuginenud on.
Lennuameti seisukohad
Teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu
poolt 16.04.2009. Selle aluseks olev esimene aeronavigatsiooniline ekspertiis tehti
Lennuliiklusteeninduse AS-i (EANS) poolt 2005. aastal, mis määras toonaste Annex 14 pindade
ja instrumentaallähenemisprotseduuride alusel kriitilised kõrgused ja kehtestas nende andmete
alusel eri piirkondades kõrghoonetele suurimad lubatavad kõrgused.
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Juunis 2016 kutsus Lennuamet kokku kohtumise TLPA, Lennuameti ja EANS’i vahel. Selle
käigus selgitati osapooltele, et seoses Lennart Meri Tallinna lennuvälja
rekonstrueerimisprojektiga ning sellest tulenevate mõjude tõttu lennuliiklusele tuleb kõrghoonete
teemaplaneeringut peale rekonstrueerimisprojekti lõppemist muuta. Varasemal muutmisel
polnud mõtet, kuna rekonstrueerimise käigus muutusid pea kõik lennuvälja ning seega ka selle
lähiümbruse piirangupindade parameetrid. Lennuvälja rekonstrueerimistööd lõppesid 2017. aasta
IV kvartalis, mille järgselt koostas EANS’i kaardigrupp ajakohase aeronavigatsioonilise
ekspertiisi (ekspertiis nr 1). TLPA’le edastas Lennuamet selle ekspertiisi 13. detsembril 2017.
19. juulil 2018 lisati uus ekspertiisi dokument ka kõrghoonete teemaplaneeringu lehele ning
samal päeval kinnitas linna peaarhitekt Endrik Mänd e-kirja teel, et igapäevatöös lähtutakse uue
ekspertiisi kohasest infost.
2018. aasta suvel esitas TLPA Lennuametile Haaberstisse planeeritava kahe kõrghoone
ehitusprojekti kooskõlastustaotluse, kus huvitatud isikuks oli teine arendaja. Lähtudes LennS §-st
35 lõige 4, palus Lennuamet eelnevat aeronavigatsioonilist ekspertiisi, mis näitas, et hoonete
suurim lubatav kõrgus piirkonnas on 89 meetrit merepinnast (ekspertiis nr 2) ning ühtlasi
kinnitas ekspertiisi nr 1 tulemusi. Kõnealuse arendaja detailplaneeringul oli samuti 2013. a
kooskõlastus kõrguspiiranguna 130 meetrit merepinnast. 7.09.2018. a toimus kohtumine arendaja
ja TLPA’ga, kus selgitati samuti, et detailplaneeringus antud kõrgus on maksimaalne
ehituskõrgus ning see ei pea alati realiseeritud saama, kui objektiivsed asjaolud seda nõuavad.
Lisaks detailplaneeringule peab ehitis olema kooskõlas teiste õigusaktidega ning lennundus on
vaid üks, mis võib seada lisatingimusi - on tavaline, et pärast detailplaneeringu kinnitamist
tulevad ehitusloa taotlemisel lisapiirangud.
Et vältida tulevikus taolisi juhtumeid, mil ehitusprojektis lubatav kõrgus on planeeringus
kehtestatud kõrgusest väiksem, kontrollis Lennuameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade
osakonna vaneminspektor Andres Lainoja viimastel aastatel antud kooskõlastusi ja leidis
Paldiski mnt 104a, 104n, 106, 106a, 106b, 106/1 kinnistute ja lähiala detailplaneeringule
25.04.2014 antud kooskõlastuse nr 4.6-8/14/1182. Kuna TLPA’ga konsulteerides selgus, et
kõnealune detailplaneering on seni kehtestamata, palus Lennuamet 27.08.2018 kirjaga nr 4.6-
8/18/4490-1 2014. aastal antud kooskõlastuse tingimusi 2017. aastal koostatud ekspertiisile
tuginedes muuta. Siinkohal tuleb arvesse ka võtta kaebaja selgitustaotlusele vastuseks täiendavalt
selgitatut (Lennuameti 07.11.2018 vastuses nr 2-2/18/5146-4), et 25.04.2014. a antud
kooskõlastus nr 4.6-8/14/1182 tugines kõrguspiirangute määramisel Lennuliiklusteeninduse AS-i
poolt 2005. aastal koostatud aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiisile.
Nimetatud ekspertiisi andmetel oli ala piiravaks kõrguseks ICAO Annex 14 kohane
lähenemissektori piirangupind. 2017. aastal toimunud Lennart Meri Tallinna lennuvälja
liiklusala rekonstrueerimise tõttu muutusid lennuraja parameetrid ja lähenemisprotseduurid.
Sellega seoses koostas Lennuliiklusteeninduse AS 2017. aastal kokkuleppel Lennuameti ja
Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga uue aeronavigatsioonilise ekspertiisi (avaldatud
Linnaplaneerimise Ameti kodulehel), milles täpsustati uutest lennuprotseduuridest lähtuvaid
ohutuskõrgusi. Uue ekspertiisi kohaselt on ala piirkõrgust mõjutavaks teguriks LOC 08
instrumentaallähenemise protseduur, mis seab kõnealuses piirkonnas suurimaks lubatavaks
ehituskõrguseks 89 meetrit arvestatuna merepinnast. Seega on Lennuamet täiendavalt selgitanud
olusid ning viidanud TLPA kodulehel avaldatud ekspertiisile nr 1. Muuhulgas on Lennuamet
leidnud, et pelgalt seaduse viidete puudumise tõttu ei saa asuda seisukohale, et menetlustoiming
on õigusvastane – viidete puudumine tekstist ei ole kuidagi saanud mõjutada teksti konteksti.
Lennuamet leiab, et kaebaja on teinud meelevaldseid järeldusi Lennuameti ja ka koosmõjus
TLPA tegevuste osas ning ei ole tegelikult selgitanud, milles seisneb tema hinnangul
õigusvastasus. Lennart Meri Tallinn lennuvälja ei saa nimetada ka kolmandaks isikuks või
menetlusväliseks isikuks – lennuväli kuulub Lennuameti järelevalve all ning sellel lennuväljal
(nii organisatsioon kui füüsiline objekt) peavad lennuliikluse tagamiseks täidetud vastavale
kategooriale lennuväljale kehtivad nõuded. Kui see tagatud ja täidetud ei ole, ei saa toimuda või
on oluliselt piiratud lennuliiklus, sest lennunduses tingimuslikult nõuete täitmine ei ole lubatud.
Kui lennuohutus ei ole tagatud, on Lennuamet kohustatud peatama lennundustegevusega
tegelevate isikute sertifikaadid. Arvestades Lennart Meri Tallina Lennuvälja nii asukohta
Tallinna linnas kui selle olulisust avalikus ruumis, mis teenindab rahvusvahelisi lende nii
reisijate kui kauba ja posti veos, ei saa kindlasti jätta arvesse võtmata ka avalikku huvi. Kaebaja
leiab, et tema subjektiivseid õigusi on rikutud, kuid Lennuamet ei saa sellega nõustuda, sest
detailplaneeringuga antud maksimaalsed kõrgused annavad indikatsiooni, mitte ei kohusta neid
täitma. Siinjuures peab Lennuamet vajalikuks märkida, et kaasuses olev kõnealune
detailplaneering ei ole veel ka kehtestatud, mistõttu ei saa kaebaja ka tugineda sellele, et tema
õigusi juba rikutud oleks.
Lennuameti seisukohad eelhaldusakti osas on kohtule esitatud kaebaja 09.11.2018.a kaebuse
lisadena ja Lennuamet jääb nii nende, kui oma 07.11.2018.a vastuse nr 2-2/18/5146-4 juurde.
Eeltoodust lähtuvalt palub Lennuamet:
1. jätta rahuldamata Romero Assets OÜ tühistamiskaebus „tühistada Lennuameti
lennutegevuse osakonna juhataja peadirektori ülesannetes Kaupo Toodu
27.08.2018. a eelhaldusakt “Detailplaneeringu kooskõlastamistingimuste muutmine”
(kiri nr 4.6-8/18/4490-1)“;
2. jätta rahulamata Romero Assets OÜ alternatiivne tuvastamiskaebus „altervatiivselt
tuvastada Lennuameti lennutegevuse osakonna juhataja peadirektori ülesannetes
Kaupo Toodu 27.08.2018. a kooskõlastuse “Detailplaneeringu
kooskõlastamistingimuste muutmine” (kiri nr 4.6-8/18/4490-1) õigusvastasus ja
kohustada Lennuametit vastava uue kooskõlastuse andmiseks“;
3. asja arutamist palub Lennuamet kirjaliku teel;
4. Lennuamet palub kõik menetluskulud jätta kaebaja Romero Assets OÜ kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kalda
peadirektor
Mari Reinfeldt
610 3587
[email protected]