Peaminister
Majandus- ja taristuminister
Kaitseminister 06.04.2022 nr 2-7/22-128/1
Välisminister
Tervise- ja tööminister
Ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas 4.04.2022 koos Ukraina valitsuse
esindajatega Ukraina humanitaarse abi vajadusi. Komisjon kuulas ära Eesti riigi
institutsioonide esindajate ülevaated abi pakkumiste kohta. Tuleb tunnustada nii
vabatahtlikke, omavalitsusi kui riigiasutusi operatiivse abistamise eest.
Samas on Ukraina suures abivajaduses, nagu tõdesid Ukraina riigi esindajad.
Toiduabist. Ukrainal on vajadus päevas täiendavalt 10 000 tonni säilivate toiduainete järgi.
Palume riigil tagada meie võimaluste kohased pidevad toidueraldised Ukrainale, mille
transpordi riik tagab.
On oluline, et toiduabi korraldamisel tekkiks üleeuroopaline koordinatsioonisüsteem, mida
korraldaks Euroopa Komisjon. Euroopa kriisihalduse mehhanism on käivitunud, kuid selle
kaudu ei tegeleta laiaulatusliku vaja mineva toiduabi tsentraalse korraldamisega.
Palun valitsusel teema viivitamatult tõstatada Euroopa Komisjoniga suheldes ning teisi
liikmesriike kaasates.
Ligi 10 miljonit asub inimest piirkondades, kus ei ole piisavaid toiduvarusid.
Lisaks toidule on tõsiseks probleemiks veevarude ning portatiivsete veepuhastusvahendite
tarnimine, samuti meditsiinivahendite nappus.
Praegu on ajakriitiline tagada vastavatesse abisaadetiste viivitamatu ja püsiv tarnimine
sõlmjaamadesse.
Teine suur probleem on kütusenappus. Ukraina vajab lähema kuu jooksul 300 000 tonni
kütust. Euroopa Energiaühenduse kaudu realiseeritavat kokkuleppelist Poola varude
kasutamise skeemi võiks toetada ka Eesti ning väljendada valmisolekut vajadusel oma
kütusereservi või rahalise maksega panustada.
Lisaks on tõsine probleem Euroopa ettevõtjate ettevaatlikkus seoses force majeuriga
Ukrainasse tarnimisel ning kaupade tellimisel. Eesti võiks teha ettepaneku, et Euroopa
ettevõtjatele antaks EL riikides sõja ajaks täiendav garantii majandussuhetes Ukrainaga, et
majanduslik ebakindlus ei halvendaks täiendavalt Ukraina vastupanuvõimet.
Ukraina riigi esindajad väljendasid palvet, et erinevad EL riigid oleksid valmis laiemaks
koostööks konkreetsete ukraina piirkondadega sõjajärgsel ülesehitamisel.
2
Väljendan lootust, et valitsus suhtub sellesse ettepanekusse positiivselt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Reinsalu
esimees
631 6476
[email protected]
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 06.04.2022 15:18
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Ukraina humanitaarse abi vajadusest
TereEdastame kirja 06.04.2022 nr 2-7/22-128/1.LugupidamisegaRiigikogu
Kantselei
Peaminister
Majandus- ja taristuminister
Kaitseminister 06.04.2022 nr 2-7/22-128/1
Välisminister
Tervise- ja tööminister
Ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas 4.04.2022 koos Ukraina valitsuse
esindajatega Ukraina humanitaarse abi vajadusi. Komisjon kuulas ära Eesti riigi
institutsioonide esindajate ülevaated abi pakkumiste kohta. Tuleb tunnustada nii
vabatahtlikke, omavalitsusi kui riigiasutusi operatiivse abistamise eest.
Samas on Ukraina suures abivajaduses, nagu tõdesid Ukraina riigi esindajad.
Toiduabist. Ukrainal on vajadus päevas täiendavalt 10 000 tonni säilivate toiduainete järgi.
Palume riigil tagada meie võimaluste kohased pidevad toidueraldised Ukrainale, mille
transpordi riik tagab.
On oluline, et toiduabi korraldamisel tekkiks üleeuroopaline koordinatsioonisüsteem, mida
korraldaks Euroopa Komisjon. Euroopa kriisihalduse mehhanism on käivitunud, kuid selle
kaudu ei tegeleta laiaulatusliku vaja mineva toiduabi tsentraalse korraldamisega.
Palun valitsusel teema viivitamatult tõstatada Euroopa Komisjoniga suheldes ning teisi
liikmesriike kaasates.
Ligi 10 miljonit asub inimest piirkondades, kus ei ole piisavaid toiduvarusid.
Lisaks toidule on tõsiseks probleemiks veevarude ning portatiivsete veepuhastusvahendite
tarnimine, samuti meditsiinivahendite nappus.
Praegu on ajakriitiline tagada vastavatesse abisaadetiste viivitamatu ja püsiv tarnimine
sõlmjaamadesse.
Teine suur probleem on kütusenappus. Ukraina vajab lähema kuu jooksul 300 000 tonni
kütust. Euroopa Energiaühenduse kaudu realiseeritavat kokkuleppelist Poola varude
kasutamise skeemi võiks toetada ka Eesti ning väljendada valmisolekut vajadusel oma
kütusereservi või rahalise maksega panustada.
Lisaks on tõsine probleem Euroopa ettevõtjate ettevaatlikkus seoses force majeuriga
Ukrainasse tarnimisel ning kaupade tellimisel. Eesti võiks teha ettepaneku, et Euroopa
ettevõtjatele antaks EL riikides sõja ajaks täiendav garantii majandussuhetes Ukrainaga, et
majanduslik ebakindlus ei halvendaks täiendavalt Ukraina vastupanuvõimet.
Ukraina riigi esindajad väljendasid palvet, et erinevad EL riigid oleksid valmis laiemaks
koostööks konkreetsete ukraina piirkondadega sõjajärgsel ülesehitamisel.
2
Väljendan lootust, et valitsus suhtub sellesse ettepanekusse positiivselt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Reinsalu
esimees
631 6476
[email protected]