Pöördumine

Saatja: Arto Aas <[email protected]> Saadetud: 05.04.2022 16:25 Adressaat: Andres Sutt <[email protected]>; <[email protected]>; Tanel Kiik <[email protected]> Koopia: MKM info <[email protected]>; SM Info <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Ettepanek valveaja regulatsiooni muutmiseks Austatud ministrid! Pöördume teie poole murega, millele Tööandjate Keskliit ning Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on juba aastast 2016 lahendust otsinud: töölepingu seaduses valveaja erisuste sätestamine IKT spetsialistidele, kes tagavad kriitilise tähtsusega teenuste ja taristu toimimise nii era- kui avalikus sektoris. Meie ettepaneku eesmärgiks on töölepingu seaduse muudatusega (TLS) väga selgelt sätestada olukord, kuidas IKT spetsialistid oleksid valveajal väljaspool töökohta (sh kodust) sidevahendite kaudu kättesaadavad (nn telefonivalve/On-call). Leiame, et käesolev teema on tänases julgeolekusituatsioonis kriitilise tähtsusega, kuna IKT ettevõtete, energia ettevõtete ja riigiasutuste (näiteks SMIT) töökoormus kriitiliste teenuste ning taristu järjepideva ja turvalise toimimise tagamisel on olulisel määral kasvanud. Olukorra jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja paindlikumaid töökorralduse mudeleid. Probleemi selgitus: Valveaeg ei ole TLS-i mõttes töö- ega ka puhkeaeg, kuid töötaja peab sellel ajal olema tööandjale kättesaadav ning valmis viivitamatult asuma tööülesandeid täitma. Kohustus järgida valveaja rakendamisel eranditult töö- ja puhkeaja piiranguid piirab valveaja kasutamise võimalusi kriitilise tähtsusega taristu toimimise tagamisel. Töötaja igapäevane puhkeaeg peab olema vähemalt 11 järjestikust tundi, tööaeg saab seega kesta kõige enam 13 tundi. Näiteks juhul, kui teenistuja tööaeg on 8 tundi päevas ja tema puhkeaeg tööpäeva sees on 30 minutit, võib töötajat samal päeval rakendada valveajale 4 tundi ja 30 minutit. See tähendab, et öist aega ei saa katta ühe töötajaga ja spetsialiste peab olema rohkem. Kriitiliste tähtsusega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ning taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamisega tegelevad IKT ettevõtted ja teised kriitilise teenuse ning taristu pakkujad 24/7/365. Seepärast on hulk (hinnanguliselt 10% ettevõtete ja riigiasutuste) vastava valdkonna spetsialiste, kellel on vaja reageerida eriolukordadele (süsteem või selle osa on maas või ei toimi korrektselt) väljaspool tööaega. Samas puudub neil vajadus selles valves olemiseks asuda oma töökohal, vaid olla valmis sekkuma probleemi lahendamisse (st asuma tööülesandeid täitma) juhul, kui tuleb vastav teavitus (nt telefonikõne). Kui töötaja asub tööülesannet täitma või kui tal on erandjuhtumil vajalik minna töökohale, saab ta tasu vastavalt töölepingu seadusele. Kuna TLS-i piirangud on väga jäigad, siis paljud ettevõtted ja asutused ei rakenda praegu valveaega. Pigem kasutatakse random meetodit - helistatakse järjest spetsialistidele ja kes teatele reageerib see saab tööülesande. Ettepanek probleemi lahendamiseks: Teeme ettepaneku muuta töölepingu seadust selliselt, et see võimaldaks rakendada teatud töötajatele paindlikumat ja nende töö iseloomu arvestavat valveaega (täpsem sõnastus lisatud manusena). Selleks kehtestada valveaja erand, mille korral ei rakendu puhkeaja nõuded, kui: 1. selles on töölepingus kokku lepitud; 2. valveaja kestus 28-kalendripäevase ajavahemiku kohta ei ületa 130 tundi; ja 3. piirangu kohaldamata jätmine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. Selline lahendus võimaldab töökindlamalt tagada kriitilise tähtsusega taristu ja teenuste toimimise. Kõige olulisem muudatus võrreldes tänase regulatsiooniga oleks võimalus vajalik valveaeg katta viie spetsialisti asemel neljaga ja nii et üks spetsialist saaks valves olla kogu nädala. Konkreetsem selgitus ja ettepanek on lisatud manusena. Palume teie tagasisidet, kuidas antud teemaga kiiresti edasi liikuda. Lugupidamisega Arto Aas Tegevjuht / Managing Director mob: &#43;372 5188 518 e-mail: web: Aadress: Kiriku 6, 10130 Tallinn Andres Sutt Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie kuupäev digitaalallkirjas 2022 nr 6 2 Tanel Kiik Sotsiaalministeerium [email protected] Kristian Jaani Siseministeerium [email protected] Ettepanek valveaja regulatsiooni m uutmiseks Austatud ministri d , Eesti Tööandjate Kesklii t pöördub Teie poole ettepanekuga muuta valveaja regulatsioone info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna töötajatele. Arvestades praegust julgeo lekuolukorda ning tööjõu puudust IKT valdkonnas on alltoodud muudatus vajalik kriitiliste teenuste ning taristu järjepideva ja turvalise toimimise tagamise ks. Kehtiv töölepingu seadus (TLS) reguleerib valveaega võttes aluseks selle, et kui tööandja kutsub töötaja valveajal tööülesandeid täitma, tuleb töötajal töökohale kohale minna. Praktikas on väga palju ameteid, mille esindajad saavad täita oma tööülesandeid töökohast väljaspool (nt kodus) kasutades selleks sidevahendeid, eelkõige internetiühendusega arvutit ja telefoni. Valveaeg ei ole praegu ei töö- ega ka puhkeaeg, aga töötajale tuleb selle kasutamisel tagada igapäevane ja iganädalane puhkeaeg. Just kohustus järgida valveaja rakendamisel eranditult töö- ja puhkeaja piiranguid piirab valveaja kasutamise võimalusi tehes telefonivalve korraldamise keerukaks ja ebaotstarbekaks. Probleem on aktuaalne eriti kriitilise tähtsusega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ning taristu järjepideva toimimise tagamisel. Igapäevase puhkeaja võimaldamise nõue tuleneb TLS § 51 lõikest 1, mille kohaselt peab töötajale jääma 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. Iganädalase puhkeaja nõue tuleneb TLS § 52 lõikest 1, mille kohaselt peab töötajale jääma seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi, summeeritud tööaja korral 36 tundi järjestikust puhkeaega. Tavaliselt näeb asutuste ja ettevõtete töökorraldus ette 40-tunnise töönädala (kaheksa tundi päevas, viis päeva nädalas). Seega on kehtiva seaduse kohaselt piiratud valveaja kohaldamine neile töötajatele, kes igapäevaselt töötavad täistööajaga. Kehtiva TLS kohaselt peab valveaja kohaldamisel olema töötajale tagatud igapäevane ja iganädalane puhkeaja kasutamise võimalus. Valveaega ei peeta tööajaks (v.a kui töötaja valveajal teenistusülesandeid täidab) ega puhkeajaks. Kuna valveajal ei saa teenistuja täielikult keskenduda puhkamisele, peab tööandja valveaja rakendamisel tagama töötajale igapäevase ja iganädalase puhkeaja. Töötaja igapäevane puhkeaeg peab olema vähemalt 11 järjestikust tundi, tööaeg saab seega kesta kõige enam 13 tundi. Näiteks juhul, kui teenistuja tööaeg on 8 tundi päevas ja tema puhkeaeg tööpäeva sees on 30 minutit, võib töötajat samal päeval rakendada valveajale 4 tundi ja 30 minutit. See tähendab, et öist aega ei saa katta ühe töötajaga ja spetsialiste peab olema rohkem. Teeme ettepaneku muuta TLS § 48 järgmiselt: Töölepingu seaduse paragrahvi 48 täiendatakse lõigetega 2 1 –2 3 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piirangut ei kohaldata töötajatele, kelle põhiliseks tööülesandeks on kriitiliste tähtsusega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ning taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine (edaspidi IT-tugiteenuseid osutav spetsialist ). (2 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piirangut ei kohaldata IT-tugiteenuseid osutavale spetsialistile tingimusel, et selles on töölepingus kokku lepitud, valveaja kestus 28-kalendripäevase ajavahemiku kohta ei ületa 130 tundi ning piirangu kohaldamata jätmine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. (2 3 ) Käesoleva paragrahvi lõike 2 2 rakendamisel tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust.“ Ettepaneku positiivsed mõjud: Valveaja kasutamine suureneks ja see tooks kaasa positiivse mõju töötajatele, kuna konkreetne valveaja kokkulepe loob selguse, kes mis ajal peab olema kättesaadav. Väljapakutud muudatus võimaldaks olukorras, kus Eestis on puudu tuhandeid IKT süsteeme haldavaid spetsialiste, tagada erinevate süsteemide järjepidev toimimine ja esinevate tõrgete likvideerimine võimalikult efektiivsel moel. Vajaliku valveaja saaks edaspidi katta ettevõttes viie spetsialisti asemel neljaga, mistõttu ettevõtete jaoks tooks see kaasa ressursside parema kasutuse. Muudatus mõjutaks positiivselt ka riigiasutuse toimimist, kus on oluline tagada infoühiskonnateenuse pakkumist ja kättesaadavust. Nende hulka kuulub näiteks SMIT, mille kliendid on teiste hulgas päästeasutused ning politsei ja piirivalve, kes osutavad avalikke teenuseid. Ettepaneku võimalikud negatiivsed mõjud on meie hinnangul maandatud, kuna: Infosüsteemide haldamisega seotud väljakutsed on pigem harvad, mistõttu ei suurene töötajate töökoormus oluliselt. Risk kahjustada valveajal töötaja tervist ning ohutust on äärmiselt väike. Kui töötaja asub tööülesannet täitma või kui tal on siiski vajalik minna töökohale, saab ta tasu vastavalt töölepingu seaduse le . Valveaja rakendamine toimub töötaja ja tööandja eelneval kokkuleppel. Kusjuures näiteks IKT sektoris ei ole nõrgem pool mitte töötaja vaid tööandja, kuna IKT kompetentsidega tööjõu puuduse olukorras dikteerivad tingimusi tegelikkuses töötajad. Kindlasti ei saa tööandja sundida töötajat osalema tööaja välises valveaja süsteemis, see saab toimuda ainult individuaalses töölepingus sõlmitud kokkuleppega. Loodame, et olete nõus eeltoodu d ettepanekuid kiiremas korras kaaluma , et lahendada mingilgi määral IKT valdkonna tööjõu puudusega seotud probleeme . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Arto Aas T egevjuht