Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 2010. a määruse nr 151 „Mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded” muutmine

Siseministeerium Sotsiaalministeerium 07.04.2022 nr 2-1/2022/2574 Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud ministrid Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „„Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 2010. a määruse nr 151 „Mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded” muutmine“ eelnõu. Võimalusel palume eelnõu kooskõlastada või selle kohta arvamust avaldada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: määruse eelnõu ja seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Tööinspektsioon Eesti Rahvusvaheliste Autovedude Assotsiatsioon Autoettevõtete Liit Transpordi Ametiühing Priit Tuuna 625 6449 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 28.03.2022 Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 2010. a määruse nr 151 „Mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded” muutmine Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 139 lõike 8 alusel. Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 2010. a määruses nr 151 „Mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) vähemalt üht Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ, mis käsitleb määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 ning direktiivi 2002/15/EÜ rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.04.2006, lk 35–44), I lisa A-osas sätestatud asjaolu;“; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Teel korraldatava kontrolli ajal võimaldatakse sõidukijuhil võtta ühendust vedaja veokorraldusjuhi või esindajaga, et vajadusel esitada lisaks sõidumeeriku salvestatud andmetele täiendavaid tõendeid. (4) Teel korraldatava kontrolli teostamisel kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ II lisas nimetatud tehnilisi vahendeid.“; 4) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ettevõtja juures kontrollitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ I lisa A ja B-osas sätestatud asjaolusid. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ III lisas loetletud kõige raskema, väga raske või korduvate rikkumiste tuvastamisel kontrollitakse, kas: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.04.2006, lk 1–14), artikli 10 lõikes 4 nimetatud isik järgib juhi töö- ja puhkeajale õigusaktidega kehtestatud nõudeid; 2) veoteenuste osutamiseks sõlmitud lepingud ja antud töökäsud võimaldavad täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.02.2014, lk 1–33) nõudeid. (3) Ettevõtja juures korraldatava kontrolli teostamisel kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ II lisas nimetatud tehnilisi vahendeid. (4) Ettevõtja juures kontrolli teostamisega on võrdsustatud olukord, kus lõikes 1 nimetatud asjaolusid kontrollitakse väljaspool ettevõtja territooriumi tema esitatud dokumentide või andmete põhjal.“; 5) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva määruse kohased teel ja ettevõtja juures läbiviidud kontrollimised peavad hõlmama vähemalt 3% Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohaldamisalasse kuuluvate sõidukite juhtide töötatud päevadest, kui Euroopa Komisjon ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ artikli 2 lõike 3 alusel kehtestatud rakendusmääruses sätestanud suuremat protsendimäära.“; 7) määrust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses: „§ 51. Koostöö järelevalve teostamisel (1) Järelevalve teostamisel teeb liiklusseaduse § 139 lõikes 1 nimetatud järelevalve teostaja koostööd Euroopa Liidu teise liikmesriigi pädeva asutusega (edaspidi teise liikmesriigi pädev asutus) ja osaleb kooskõlastatud kontrollides, mida iga liikmesriigi pädev asutus viib läbi oma riigi territooriumil. (2) Teel läbiviidavates kooskõlastatud kontrollides osaletakse vähemalt kuuel korral aastas. (3) Teise liikmesriigi pädeva asutuse infopäringule vastatakse 25 tööpäeva jooksul päringu saabumise kuupäevast arvates, kui ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Kiireloomulisele infopäringule või päringule, millele vastamiseks on andmed kättesaadavad avalikust andmekogust, vastatakse kolme tööpäeva jooksul päringu saabumisest arvates. (4) Kui lõikes 3 nimetatud päring ei ole piisavalt põhjendatud, teavitatakse sellest päringu esitanud teise liikmesriigi pädevat asutust kümne tööpäeva jooksul päringu saabumise kuupäevast arvates. Kui päringu täiendamise järel on see endiselt ebapiisavalt põhjendatud, võib jätta päringule vastamata. (5) Kui lõikes 3 nimetatud päringule vastamine või teise liikmesriigi pädeva asutuse taotluse alusel järelevalve teostamine on võimatu, ebamõistlikult kulukas või töömahukas, teatatakse päringu või taotluse esitanud teise liikmesriigi pädevale asutusele päringule vastamisest või taotluse täitmisest keeldumisest koos põhjendusega kümne tööpäeva jooksul päringu või taotluse saabumise kuupäevast arvates. (6) Lõigetes 3–5 sätestatud päringud esitatakse ja neile vastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11) kohase siseturu infosüsteemi kaudu.“; 8) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kontrollimise kavandamisel arvestatakse ettevõtja riskiastet, mis on arvutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ artikli 9 lõike 1 alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 165/2014 kehtestatud nõuete ettevõtja poolt rikkumiste arvu ja raskusastmele ning teiste riikide pädevatelt asutustelt laekunud teabele rikkumiste kohta.“; 9) paragrahvi 7 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Euroopa Komisjonile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklile 17 aruande liiklusjärelevalve infosüsteemi andmete põhjal teel ja ettevõtjate juures korraldatud järelevalve kohta.“; 10) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ, mis käsitleb määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 ning direktiivi 2002/15/EÜ rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.04.2006, lk 35–44), muudetud komisjoni direktiividega 2009/4/EÜ (ELT L 21, 24.01.2009, lk 39–40), 2009/5/EÜ (ELT L 29, 31.01.2009, lk 45–50) ja (EL) 2020/1057 (ELT L 249, 31.07.2020, lk 49–65) ning komisjoni määrusega (EL) 2016/403 (ELT L 74, 19.03.2016, lk 8–27).“.  28.03.2022 Vabariigi Valitsuse määruse „„Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 2010. a määruse nr 151 „Mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 2010. a määruse nr 151 „Mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded“ muutmise eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1057, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012, Eesti õigusesse ülevõtmiseks. Direktiiviga (EL) 2020/1057 muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ, et tagada töö- ja puhkeaja normide piisav, tulemuslik ja järjepidev täitmine, mis suurendab liiklusohutust, kaitseb sõidukijuhtide töötingimusi ja hoiab ära nõuete täitmatajätmisest tulenevaid konkurentsimoonutusi. Muudatustega keskendutakse direktiivi 2006/22/EÜ reguleerimisala laiendamisele, hõlmates ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/15/EÜ sätestatud tööaja nõuetele vastavuse kontrollimist ning liikmesriikide halduskoostöö tõhustamist. Lisaks direktiivi 2020/1057 sätete ülevõtmisele viiakse määrus vastavusse direktiivi 2006/22/EÜ sätetega, mis seni ei ole korrektselt üle võetud. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Priit Tuuna (e-post: [email protected], tel: 625 6449). Eelnõu ja seletuskirja koostamisest võtsid osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse juhataja Margus Tähepõld (e-post: [email protected], tel: 639 7692) ja teede- ja raudteeosakonna nõunik Katrin Andre (e-post: [email protected], tel: 625 6322). Eelnõu õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna nõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Katrin Andre. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrusega kehtestatakse sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veoste veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi töö-, sõidu- ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded. Vastavalt liiklusseaduse § 139 lõikele 1 teostab nende nõuete täitmise üle teel kontrolle Politsei- ja Piirivalveamet ja ettevõtja juures Tööinspektsioon. Eelnõu koosneb 10 punktist. Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõike 1 punkti 1, milles sätestatakse, et teel korraldatava järelevalve teostamisel lähtutakse direktiivi 2006/22/EÜ I lisa A-osas sätestatud kontrollitavate asjaolude loetelust. Kehtiva määruse § 1 lõike 1 punktid 1 ja 2 loetlevad asjaolud, mida järelevalve teostamisel on vaja teel kontrollida. Kuna direktiivi 2006/22/EÜ I lisas on vastavad asjaolud detailselt ja ammendavalt loetletud, on otstarbekas teha määruses viide direktiivi I lisale. Direktiivi 2006/22/EÜ artikli 15 kohaselt on Euroopa Liidu komisjonil (edaspidi komisjon) õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks, et viia sisse vajalikud kohandused, mis kajastavad parimate tavade arengut. Kui määruses on tehtud viide direktiivi lisale, ei ole lisa muutmisel vaja määrust muuta. Nimetatud viisil viitamine on kooskõlas Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 28 lõikega 6. Teel korraldatava järelevalve juures on oluline märkida, et vastavalt direktiivi 2006/22/EÜ artikli 4 lõikele 3 ei ole kohustuslik kontrollida kõiki direktiivi 2006/22/EÜ I lisa A-osa loetelud asjaolusid, st järelevalve teostaja võib keskenduda ka ainult ühele asjaolule või kontrollida mitme või kõigi asjaolude täitmist. Muudatuse vajadus tuleneb direktiivi (EL) 2020/1057 artikli 2 punkti 13 alapunktist 2, millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ I lisa A-osa. Direktiivi muudatused puudutavad järelevalve käigus kontrollitavate asjaolude sõnastusi. Lisaks täiendatakse lisa 1 loetelu seoses direktiivi 2002/15/EÜ sätestatud tööaja nõuetele vastavuse kontrollimisega. Lisaks sisaldab § 2 lõike 1 punkt 1 normitehnilist muudatust, mis tuleneb direktiivi (EL) 2020/1057 artikli 2 punktidest 1 ja 2, millega ajakohastatakse direktiivi 2006/22/EÜ pealkirja ja laiendatakse reguleerimisala direktiivis 2002/15/EÜ sätestatud tööaja nõuetele vastavuse kontrollimisele. Eelnõu punktiga 2 tunnistatakse määruse § 2 lõike 1 punkt 2 kehtetuks, kuna määruse § 2 lõike 1 punkti 1 muudatuses on viiteliselt direktiivi 2006/22/EÜ lisale I esitatud kõik teel korraldatava kontrolli käigus kontrollitavad asjaolud. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse § 2 lõigetega 3 ja 4. Lõikega 3 võetakse üle direktiivi (EL) 2020/1057 artikli 2 punkti 3 alapunktist 3 tulenev nõue, mille kohaselt kontrollija ei tohi takistada sõidukijuhil järelevalvet puudutavatel asjaoludel ühendust võtta ettevõtja vastustava isikuga. Kuigi enamus asjaolud on kontrollitavad teel teostatava kontrolli käigus kohapeal sõidumeeriku salvestite kaudu, võib nende usaldusväärsus või ülevaatlikus põhjustada teatavaid küsitavusi, millest tulenevalt võib olla vajalik tutvuda täiendavate dokumentidega. Lõikega 4 võetakse üle direktiivi 2006/22/EL artikli 4 lõike 5 punkt b. Nimetatud säte näeb ette, et kontrollijal peab järelevalve teostamiseks olema direktiivi II lisas nimetatud standardvarustus. Direktiivi 2006/22/EÜ II lisas kirjeldatud standardvarustus keskendub eelkõige digitaalse sõidumeeriku ja selle salvestiste kontrollimise võimalikkusele. Vastavate eriseadmete (riist- ja tarkvaralised) olemasoluta ei ole tagatud järelevalve tulemuslikkus. Muudatus on ajendatud direktiivi (EL) 2020/1057 artikli 2 punktist 11. Nimelt direktiivi 2006/22/EÜ artikli 15 kohaselt on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks, et viia sisse vajalikud kohandused, mis kajastavad parimate tavade arengut. Arvestades sõidumeerikute arengut ja samas märkimisväärset suurt manipuleerimistrendi, siis II lisa kohane standardvarustuse suunised võivad ajas muutuda. Kui määruses on tehtud viide direktiivi lisale, ei ole lisa muutmisel vaja määrust muuta. Nimetatud viisil viitamine on kooskõlas HÕNTE § 28 lõikega 6. Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse § 3 tekst. Lõikes 1 sätestatakse, et ettevõtja juures korraldatava järelevalve teostamisel lähtutakse direktiivi 2006/22/EÜ I lisa A- ja B-osas sätestatud kontrollitavate asjaolude loetelust. Kehtiva määruse § 3 lõige 1 loetleb asjaolud, mida järelevalve teostamisel on vaja ettevõtja juures kontrollida. Kuna direktiivi 2006/22/EÜ I lisas on vastavad asjaolud detailselt ja ammendavalt loetletud, on otstarbekas teha määruses viide direktiivi I lisale. Direktiivi 2006/22/EÜ artikli 15 kohaselt on Euroopa Liidu komisjonil (edaspidi komisjon) õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks, et viia sisse vajalikud kohandused, mis kajastavad parimate tavade arengut. Kui määruses on tehtud viide direktiivi lisale, ei ole lisa muutmisel vaja määrust muuta. Nimetatud viisil viitamine on kooskõlas Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 28 lõikega 6. Lõige 2 taasesitab kehtiva määruse § 3 lõiget 2, ainus muudatus on normitehniline, kuivõrd direktiivi 2006/22/EÜ täielik nimetus on kajastatud eespool, s.o eelnõu punkti 1 kohases määruse § 2 lõike 1 punkt 1 muudatuses. Lõikega 3 võetakse üle direktiivi 2006/22/EL artikli 6 lõike 3 punkt b, mis näeb ette, et kontrollijal peab järelevalve teostamiseks olema direktiivi II lisas nimetatud standardvarustus. Direktiivi 2006/22/EÜ II lisas kirjeldatud standardvarustus keskendub eelkõige digitaalse sõidumeeriku ja selle salvestiste kontrollimise võimalikkusele. Vastavate eriseadmete (riist- ja tarkvaralised) olemasoluta ei ole tagatud järelevalve tulemuslikkus. Muudatus on ajendatud direktiivi (EL) 2020/1057 artikli 2 punktist 11. Nimelt direktiivi 2006/22/EÜ artikli 15 kohaselt on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks, et viia sisse vajalikud kohandused, mis kajastavad parimate tavade arengut. Arvestades sõidumeerikute arengut ja samas märkimisväärset suurt manipuleerimistrendi, siis II lisa kohane standardvarustuse suunised võivad ajas muutuda. Kui määruses on tehtud viide direktiivi lisale, ei ole lisa muutmisel vaja määrust muuta. Nimetatud viisil viitamine on kooskõlas HÕNTE § 28 lõikega 6. Lõige 4 täpsustab direktiivi 2006/22/EÜ artikli 6 lõige 5 kohaselt ettevõtja juures teostatava kontrolli olemust. Sätte kohaselt ei ole antud järelevalve liigi puhul vajalike toimingute teostamiseks ettevõtja valdustes viibimine tingimata vajalik. Ettevõtja juures võib kontrolli läbi viia ka selliselt, et ettevõtja esitab järelevalve teostajale nõutud andmed ja dokumendid ja järelevalvet teostatakse nende põhjal. Eelnõu punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks määruse § 4, kuivõrd direktiivi 2006/22/EÜ artikli 3 kohased statistilised andmed kantakse liiklusjärelevalve infosüsteemi (edaspidi LJVIS). Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. märtsi 2013. a määruse nr 24 „Liiklusjärelevalve infosüsteemi põhimäärus” (edaspidi LJVIS põhimäärus) § 5 lõigetes 2 ja 6 on sätestatud, millised andmed kantakse LJVIS-i teel ja ettevõtja juures korraldatava järelevalve käigus. Lisaks on kehtiva LJVIS-i põhimäärusega kaetud ka direktiivi (EL) 2020/1057 artikli 2 punkti 3 alapunktis d nimetatud andmed. See on tingitud asjaolust, et juba varasemalt komisjoni rakendusotsusega (EL) 2017/1013 kehtestatud komisjonile esitatava aruande standardvorm eeldab direktiivi 2002/15/EÜ rikkumiste kajastamist. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse määruse §-i 5 lõiget 1. Sättes täpsustatakse, et vastavalt direktiivi 2006/22/EÜ artikli 2 lõikele 3 peavad kontrollid hõlmama vähemalt 3% Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohaldamisalasse kuuluvate sõidukite juhtide töötatud päevadest. Kuna tulenevalt direktiivi (EL) 2020/1057 artikli 2 punkti 3 alapunktist b (direktiivi 2006/22/EÜ artikli 2 lõike 3 teine lõik) on komisjonil teatavate tingimuste täitumisel õigus delegeeritud õigusaktiga järelevalve mahtu suurendada, lisatakse määruse § 5 lõikesse 1 viide nimetatud võimalusele. Komisjoni rakendusmääruse kehtestamisel tuleb järelevalve teostamisel lähtuda vastavas määruses sätestatud protsendimäärast. Eelnõu punktiga 7 lisatakse määrusesse § 51, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2020/1057 artikli 2 punkti 8 kohane halduskoostöö protseduuriline käsitlus. Tegemist on järelevalve teostamise käigus Eesti ja Euroopa Liidu teise liikmesriigi pädevate asutuste koostööd puudatava regulatsiooniga. Senine direktiivi 2006/22/EÜ artikli 8 käsitlus koostööst on olnud üsna üldsõnaline. Direktiivi (EL) 2020/1057 põhjenduspunkti 30 kohaselt on sotsiaalõigusnormide rakendamisel liikmesriikide senine halduskoostöö osutunud ebapiisvaks. Sellest lähtuvalt on sätestatud infopäringute menetlustähtajad ja taotluste põhjendatud juhtudel tagasilükkamise alused. Lisaks on koostöö tõhustamise eesmärgil teabevahetus viidud siseturu infosüsteemi platvormile (Internal Market Information System; IMI). Kui teel korraldatavate kontrollide käigus tekib vajadust täpsustada direktiivi 2006/22/EÜ artikli 4 lõike 6 kohaselt teatavaid asjaolusid, lihtsustub IMI kaudu sõiduki päritoluriigi pädeva asutusega suhtlus oluliselt, sh on tagatud ka isikuandmete kaitse. Vastavalt direktiivi (EL) 2020/1057 artikli 2 punktile 5 täpsustatakse liikmesriikide vaheliste kooskõlastatud kontrollide korraldamist. Kõnealused preventiivse kampaania iseloomuga kontrollid toimuvad üheaegselt kahe või enama Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil. Tehnilisi detaile direktiiv ette ei näe, välja arvatud kontrollide minimaalne arv, mis on vähemalt kuus korda aastas. Kusjuures kooskõlastatud kontrollide arv ei eelda ühe konkreetse liikmesriigi kohustust kuus korda aastas neid kontrolle korraldada, vaid piisab ka teiste liikmesriikide initsiatiivil korraldatud kontrollidel osalemisest. Selline käsitlus oli ka varasemalt direktiivi 2006/22/EÜ artiklis 5, kuid hõlmas ainult teel korraldatavaid kontrolle. Direktiivi (EL) 2020/1057 artikli 2 punktist 5 tuleneva muudatusega peetakse vajalikuks kooskõlastatud kontrolle korraldada ka ettevõtja juures. Siinkohal kontrollide arvu ei määratleta. Kooskõlastatud kontrollide ja liikmesriikide pädevate asutuste koostöö edendamisse, sh koolituste korraldamisse, on kaasatud Euroopa Tööjõuamet (European Labour Authority; ELA). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1149, millega ELA asutati, artikli 1 lõike 4 kohaselt hõlmab ELA tegevus ka direktiivi 2006/22/EÜ eesmärkide elluviimist. ELA on direktiivi (EL) 2020/1057 ülevõtmisel teinud Eestiga aktiivset koostööd. Lisaks kooskõlastatud kontrollidele on üheks järelevalve käigus teostatavaks koostöövormiks infopäringutele vastamine. Kui teise liikmesriigi pädev asutus vajab järelevalve teostamiseks Eesti pädevalt asutustelt infot, esitab ta IMI kaudu päringu. Üldjuhul on päringule vastamiseks aega 25 tööpäeva, kui asutused ei lepi omavahel kokku lühemas vastamise tähtajas. Kiireloomuliste päringute või kui vastamiseks on andmed kättesaadavad avalikust andmekogust, on vastamise tähtajaks kolm tööpäeva. Kui teise liikmesriigi asutuse päring ei ole piisavalt põhjendatud, võib Eesti pädev asutus paluda päringut täiendada ja kui päringu täiendamise järel on see endiselt ebapiisavalt põhjendatud, jätta päringule vastamata. Kui päringule vastamine on võimatu, võib pädev asutus vastamisest keelduda, teatades päringu esitanud asutusele keeldumise põhjused. Päringule vastamisest võib ka keelduda, kui selle täitmine on asutusele ebamõistlikult kulukas või töömahukas. Eelnõu punktiga 8 muudetakse määruse § 6 lõike 2 sõnastust, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2020/1057 artikli 2 punkti 3 alapunkt c. Muudatuse kohaselt teel ja ettevõtja juures kontrollide kavandamisel on oluline jälgida autoveoettevõtjate riskiastet, mis direktiivi 2006/22/EÜ artikli 9 lõike 1 alusel komisjoni väljatöötatava rakendusakti alusel genereeritakse ühtse valemi alusel. Senine käsitlus nimetas kontrollide kavandamisel rikkumiste korduvust üldiselt ja puudus ühtne riskiastme hindamise süsteem. Komisjoni rakendusmäärus on hetkel alles väljatöötamisel.1 Ettevõtja riskiaste hakkab tulevikus kajastuma LJVIS-s. Eelnõu punktiga 9 muudetakse määruse § 7 sõnastust ja sätestatakse, et Euroopa Komisjonile teel ja ettevõtjate juures korraldatud järelevalve kohta aruande esitamisel lähtub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) LJVIS-i sisestatud andmetest. LJVIS põhimääruse § 5 lõigetes 2 ja 6 on sätestatud, millised andmed kantakse LJVIS-i teel ja ettevõtja juures korraldatava järelevalve käigus. Sellest tulenevalt ei ole enam asjakohane kehtiv 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=PI_COM:Ares(2021)5734616 regulatsioon, mis näeb ette, et Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium esitavad andmed MKM-le. MKM-l on kõik Euroopa Komisjonile aruande esitamiseks vajalikud andmed kättesaadavad LJVIS-st. Paragrahvi 7 lisatakse viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklile 17, mis sätestab aruande esitamise viisi ja tähtaja. Aruanne esitatakse komisjoni rakendusotsusega (EL) 2017/1013 kehtestatud standardvormil iga kahe aasta tagant. Eelnõu punktiga 10 muudetakse normitehnilises märkuses direktiivi 2006/22/EÜ pealkirja ja lisatakse viide direktiivile (EL) 2020/1057. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv (EL) 2020/1057. Direktiivi ülevõtmise vastavustabel on esitatud käesoleva seletuskirja lisas. 4. Määruse mõjud Määruse muutmise eelnõu on koostatud direktiivi (EL) 2020/1057 Eesti õigusesse ülevõtmiseks. Direktiivi (EL) 2020/1057, millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ, eesmärk on tagada töö- ja puhkeaja normide piisav, tulemuslik ja järjepidev täitmine, mis suurendab liiklusohutust, kaitseb sõidukijuhtide töötingimusi ja hoiab ära nõuete täitmatajätmisest tulenevaid konkurentsimoonutusi. Direktiiviga 2006/22/EÜ on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 561/2006 ja nr 165/2014 rakendamise miinimumtingimused. Direktiivist (EL) 2020/1057 tulenevate muudatustega laiendatakse direktiivi 2006/22/EÜ reguleerimisala, tagades kehtivaid rakendamise miinimumtingimusi ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/15/EÜ sätestatud tööaja nõuetele vastavuse kontrollimisele. Lisaks tõhustatakse liikmesriikide ja nende täitevasutuste vahelist halduskoostööd. Eelnõul puudub mõju järgmistes valdkondades: mõju riigi julgeolekule, demograafiline mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale ning mõju regionaalarengule. Seadusega kaasnevatel muudatustel on mõningane sotsiaalne mõju ning mõju majandusele ja riigiasutuste töökorraldusele. Komisjon on direktiivi (EL) 2020/1057 kehtestamise põhjusena toonud välja, et aastatel 2015– 2017 korraldati õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames autovedude sotsiaalõigusnormide ja nende täitmise tagamise järelhindamine, mille tulemuste kohaselt ei aita kehtivad õigusnormid tulemuslikult ja tõhusalt tegeleda töötingimuste halvenemise ja konkurentsi moonutamise riskidega. See on põhjustatud õigusraamistiku vajakajäämistest. Teatavad õigusnormid ei ole selged, sobilikud või neid on keeruline rakendada või nende täitmist tagada, mille tõttu rakendavad liikmesriigid ühiseid õigusnorme erinevalt ja tekib siseturu killustatuse risk. Sellest tulenevalt ka direktiivi (EL) 2020/1057 põhjenduspunktides peetakse ülioluliseks tagada töö- ja puhkeaja normide piisav, tulemuslik ja järjepidev täitmine, mis suurendab liiklusohutust, kaitseb sõidukijuhtide töötingimusi ja hoiab ära nõuete täitmatajätmisest tulenevaid konkurentsimoonutusi. Seetõttu on soovitatav laiendada direktiivi 2006/22/EÜ kehtivaid ühtseid täitmise tagamise sätteid direktiivis 2002/15/EÜ sätestatud tööaja nõuetele vastavuse kontrollimisele. Lisaks tuuakse välja, et liikmesriikide halduskoostöö autovedude sektori sotsiaalõigusnormide rakendamisel on osutunud ebapiisavaks, mille tõttu on normide piiriülene täitmise tagamine muutunud keerukamaks, ebatõhusaks ja ebajärjekindlaks. Seetõttu on vaja luua omavahelise tulemusliku suhtluse ja vastastikuse abistamise raamistik, sealhulgas vahetada andmeid rikkumiste kohta ning teavet täitmise tagamise parimate tavade kohta. Et soodustada tõhusat halduskoostööd ja teabevahetust, pannakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1071/2009 liikmesriikidele kohustus ühendada oma riiklikud elektroonilised registrid Euroopa autoveoettevõtjate registri süsteemi kaudu. Selle süsteemi kaudu teedel korraldatavate kontrollide ajal juurdepääsetava teabe ulatust tuleks suurendada. Veelgi tuleks edendada liikmesriikide täitevasutuste vahelist koostööd kooskõlastatud kontrollide tegemisel, mida liikmesriigid peaksid püüdma laiendada ettevõtja valdustes toimuvatele kontrollidele. Kooskõlastatud kontrollide läbiviimisel võib pakkuda liikmesriikidele olulist abi Euroopa Tööjõuamet, kelle tegevuse ulatus hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1149 artikli 1 lõike 4 kohaselt direktiivi 2006/22/EÜ. Euroopa Tööjõuamet võib ühtlasi toetada haridus- ja koolitustegevust. Eelnõuga muudetava regulatsiooni sihtrühmaks on autoveosektori ettevõtjad (1. jaanuari 2022. a seisuga omas MTR andmetel tasulise veoseveo korraldamiseks ühenduse tegevusluba 3525 Eesti ettevõtjat ning tasulise sõitjateveo korraldamiseks 554 Eesti ettevõtjat) ja neis töötavad sõidukijuhid ning riiklikku järelevalvet tegevad asutused Tööinspektsioon ning Politsei- ja Piirivalveamet ning aruandluskohustust tagavavalt MKM. Kaasnevad mõjud Kavandatav muudatus: Määruse kohaldamisala rakendamine direktiivis 2002/15/EÜ sätestatud tööaja nõuetele vastavuse kontrollimisele ja sõidukijuhtide sotsiaalnormide järelevalve tõhustamine. Mõju valdkond 1: Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele. Mõju sihtrühm: Tasulise veoseveo korraldamiseks ühenduse tegevusluba omavad vedajad. Mõju kirjeldus: Direktiiviga (EL) 2020/1057 laiendatakse direktiivi 2006/22/EÜ kehtivaid ühtseid täitmise tagamise sätteid direktiivis 2002/15/EÜ sätestatud tööaja nõuetele vastavuse kontrollimisele. Varasemalt oli miinimumtingimustega hõlmatud ainult määruste (EÜ) nr 561/2006 ja nr 165/2014 rakendamise. Kuivõrd direktiivis 2002/15/EÜ sätestatud tööaja nõuded on tihedalt seotud määrusest (EÜ) nr 561/2006 tulenevate sõidu- ja puhkeaja nõuetega, siis on mõistlik kohaldada neile ka ühetaolisi rakendusmeetmeid. Selline terviklik sotsiaalkaitse aspekt tagab tulemuslikuma ja järjepidevama järelevalve ning aitab ära hoida konkurentsimoonutusi. Direktiivis 2002/15/EÜ sätestatud tööaja nõuded on üle võetud liiklusseaduse alusel ja nende täitmise kontroll on tagatud määruste (EÜ) nr 561/2006 ja nr 165/2014 alusel kehtestatud andmete salvestamis- ja arhiveerimisnõuete kaudu. Täiendavalt direktiivi (EL) 2020/1057 artikli 2 punktiga 3 täpsustatakse, et direktiivi 2002/15/EÜ täitmise kontrollimiseks teedel korraldatavad kontrollid piirduvad selle kontrollimisega, mida saab tõhusalt teha sõidumeeriku ja seonduvate salvestusseadmete abil. Direktiivi 2002/15/EÜ täitmise põhjalik kontrollimine saab toimuda üksnes ettevõtja valdustes. Järeldus mõju olulisuse kohta: Kuna direktiivis 2002/15/EÜ sätestatud tööaja nõuete täitmise kontroll on tagatud määruste (EÜ) nr 561/2006 ja nr 165/2014 alusel kehtestatud andmete salvestamise ja arhiveerimisnõuete kaudu, siis ei kaasne kõnealuste muudatustega olulist mõju. Mõju valdkond 2: Sotsiaalne mõju. Mõju sihtrühm: Tasulise veoseveo korraldamiseks ühenduse tegevusluba omava vedaja juures töötav sõidukijuht. Mõju kirjeldus: Direktiivis 2002/15/EÜ sätestatud tööaja nõuetele laiendatud ühetaolised rakendusmeetmed tagavad sõidukijuhi töötingimuste kaitset. Kuivõrd direktiivis 2002/15/EÜ sätestatud tööaja nõuete täitmist kontrollitakse nii teel kui ka ettevõtja juures teostatavates kontrollides, täpsustab direktiivi (EL) 2020/1057 põhjenduspunkt 28, et teedel korraldatavaid kontrolle tuleks teha tõhusalt ja kiirelt, et sooritada need lühima võimaliku aja jooksul ja minimaalse ajakaoga sõidukijuhi jaoks. Autoveoettevõtja ja sõidukijuhi kohustused tuleks selgelt eristada. Sellest lähtuvalt direktiivi (EL) 2020/1057 artikli 2 punkti 3 kohaselt direktiivi 2002/15/EÜ täitmise kontrollimiseks teedel korraldatavad kontrollid piirduvad selle kontrollimisega, mida saab tõhusalt teha sõidumeeriku ja seonduvate salvestusseadmete abil. Direktiivi 2002/15/EÜ täitmise põhjalik kontrollimine saab toimuda üksnes ettevõtja valdustes. Sotsiaalkaitse kindlust pakub ka direktiivi 2006/22/EÜ artikli 9 kohane ettevõtjale suunatud riskiastme hindamise süsteem, mis siiani põhines vaid määruste (EÜ) nr 561/2006 või nr 165/2014 rikkumiste arvul ja raskusastmel, kuid vastavalt direktiivi (EL) 2020/1057 artikli 2 punkti 9 kohaselt hõlmab ka direktiivi 2002/15/EÜ rikkumisi. Järeldus mõju olulisuse kohta: Kuna direktiivis 2002/15/EÜ sätestatud tööaja nõuetele vastavuse kontrollides keskendutakse eelkõige ettevõtjale kehtestatud kohustuste täitmisele, siis ei kaasne kõnealuste muudatustega olulist mõju. Samas pakub sihtrühmale sotsiaalkaitse kindlust. Mõju valdkond 3: Mõju riigiasutuste töökorraldusele. Mõju sihtrühm: Tööinspektsioon ning Politsei- ja Piirivalveamet. Mõju kirjeldus: Direktiivi 2006/22/EÜ reguleerimisala laiendamisega on hõlmatud küll täiendavad järelevalve asjaolud, ent praktikas direktiivis 2002/15/EÜ sätestatud tööaja nõuetele vastavuse kontroll on ka siiani tagatud olnud. Tööaja sätted on üle võetud liiklusseaduse (LS) §-ga 130 ja riiklik järelevalve on tagatud LS § 139 alusel. Direktiivi 2006/22/EÜ artikli 9 kohane ettevõtjale suunatud riskiastme hindamise süsteem, mis siiani põhines vaid määruste (EÜ) nr 561/2006 või nr 165/2014 rikkumiste arvul ja raskusastmel, kuid vastavalt direktiivi (EL) 2020/1057 artikli 2 punkti 9 kohaselt hõlmab ka direktiivi 2002/15/EÜ rikkumisi, on tagatud korrakaitseseaduse § 24 kaudu. Nimelt ohuprognoosiga ehk sisuliselt järelevalve plaaniga pannakse paika kontrollide sihtgrupp ja valim. Tehniliselt riskiaste genereeritakse ühtse valemiga ja sellele ligipääs tagatakse LS § 2001 sätestatud LJVIS-i kaudu. Vastavalt LJVIS-i põhimäärusele on järelevalves kogutavate andmete loetelus kajastatud ka direktiivi 2002/15/EÜ rikkumised. See on tingitud asjaolust, et juba varasemalt komisjoni rakendusotsusega (EL) 2017/1013 kehtestatud aruande standardvorm eeldab direktiivi 2002/15/EÜ rikkumiste kajastamist. Teel ja ettevõtja juures kontrollide teostamisel saab autoveoettevõtjate riskiastet hakata arvestama, kui jõustub komisjoni rakendusakt autoveoettevõtjate riskihindamise ühtse valemi kohta ning rakendusakt autoveoettevõtjate riskitasemetele juurdepääsu võimaldavate tehniliste tingimuste kohta. Komisjon pidi ettevõtjate riskiastme arvutamise ühtset valemit kajastava rakendusakti kehtestama hiljemalt 2. juuniks 2021. Kuna käesoleva seletuskirja koostamise hetkeni ei ole seda rakendusakti kehtestatud, siis ei ole võimalik täpsemalt hinnata ka riskihindamise ühtse valemi rakendamiseks tehtavaid kulutusi. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega olulist mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid. Kuivõrd kontrollide valim eeldab riskiastme hindamist, mis toob kaasa LJVIS-i arenduse, siis eeldatavat arenduskulu saab analüüsida direktiivi 2020/1057 artikli 2 punkti 9 alapunkti a kohaste rakendusaktide vastuvõtmise järel. LJVIS-i arenduskulud kaetakse MKMi eelarve kaudu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Tööinspektsioonile, Eesti Rahvusvaheliste Autovedude Assotsiatsioonile, Autoettevõtete Liidule ja Transpordi Ametiühingule.  Vabariigi Valitsuse määruse „„Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 2010. a määruse nr 151 „Mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded“ muutmine“ eelnõu seletuskiri Lisa Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1057, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012 EL-i õigusakti EL-i EL-i õigusakti normi sisuliseks Kommentaarid norm õigusakti rakendamiseks kehtestatav ülevõtmise siseriiklik õigusakt kohustus Artikkel 2 p 1 Jah LS normitehniline märkus ja Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 2010. a määruse nr 151 „Mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded“ (edaspidi VV määrus nr 151) normitehniline märkus ja § 2 lg 1p1 Artikkel 2 p 2 Ei Artikkel 2 p 3 Jah LS § 139 lg 1, VV määrus nr 151 §- alapunkt a d 2, 3, 5 ja 6 Artikkel 2 p 3 Jah VV määrus nr 151 § 2 lg 3, § 5 alapunkt b Artikkel 2 p 3 Jah VV määrus nr 151 § 6 lg 2 alapunkt c Artikkel 2 p 3 Jah VV määrus nr 151 § 7 alapunkt d Artikkel 2 p 4 Ei Artikkel 2 p 5 Jah VV määrus nr 151 § 51 lg-d 1 ja 2 Artikkel 2 p 6 Jah LS § 139 lg 3, VV määrus nr 151 § 3 lg 2 ja § 6 Artikkel 2 p 7 Jah VV määrus nr 151 § 7 alapunkt a (i) Artikkel 2 p 7 Jah VV määrus nr 151 § 51 lg-d 1 ja 3-6 alapunkt a (ii) Artikkel 2 p 7 Ei alapunkt b Artikkel 2 p 8 Jah VV määrus nr 151 § 51 lg-d 3-5 Artikkel 2 p 9 Jah VV määrus nr 151 § 6 lg 2 Sätte täielik alapunkt a ülevõtmine eeldab direktiivi 2006/22/EÜ artikli 9 lõike 1 alusel Euroopa Komisjoni 1  rakendusakti kehtestamist. Artikkel 2 p 9 Ei alapunkt b Artikkel 2 p 9 Jah VV määrus nr 151 § 6 lg 3 alapunkt c Artikkel 2 p 9 Jah VV määrus nr 151 § 6 lg 2 Sätte täielik alapunkt d ülevõtmine eeldab direktiivi 2006/22/EÜ artikli 9 lõike 1 alusel Euroopa Komisjoni rakendusakti kehtestamist. Artikkel 2 p 10 Ei Artikkel 2 p 11 Ei Artikkel 14 teise lõigu rakendamine toimub VV määrus nr 151 § 7 alusel. Artikkel 2 p 12 Ei Artikkel 2 p 13 Jah VV määrus nr 151 § 2 lg 1 p 1 alapunkt a Artikkel 2 p 13 Jah VV määrus nr 151 § 3 lg 1 alapunkt b 2 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/22-0399 - Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 2010. a määruse nr 151 „Mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded” muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Siseministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.04.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5f52849d-690c-4eb4-ab4c-66b357cdd009 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5f52849d-690c-4eb4-ab4c-66b357cdd009?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main