Pöördumine

Teie: 24.03.2022 nr RIIGIKOGU/22- Riigikantselei 0333/-2T Meie: 14.04.2022 nr 1-7/79-2 Ettepaneku esitamine seisukoha kujundamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (564 SE) kohta Tulenevalt Riigikantselei 25.03.2022 resolutsioonist esitame ettepaneku Vabariigi Valits use arvamuse kujundamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) muutmise seaduse eelnõu (564 SE; edaspidi eelnõu) kohta. Siseministeerium, olles läbi vaadanud Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni 24.03.2022 algatatud välismaalase le rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu ning tutvunud Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi antud arvamusega kõnesoleva le eelnõule, teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Eelnõuga nähakse ette regulatsioon, mille kohaselt makstakse toetust isikule, kes annab osa talle kuuluvast eluruumist või eluruumi tervikuna rahvusvahelist kaitset taotlevale välismaalasele või rahvusvahelise kaitse saanud välismaalasele tasuta kasutamiseks vähema lt 183 järjestikuseks kalendripäevaks. Eelnõu kohaselt kehtestab toetuse suuruse ja selle maksmise korra Vabariigi Valitsus. Eelnõu ei ole kooskõlas VRKS reguleerimisalaga. VRKS reguleerib välismaalase le rahvusvahelise kaitse andmise aluseid ja rahvusvahelist kaitset taotleva ning rahvusvahe lise kaitse saanud välismaalase õiguslikku seisundit ja Eestis viibimise ning töötamise õiguslikke aluseid. VRKS kohaselt on riigil kohustus tagada rahvusvahelist kaitset taotlevale ja rahvusvahelise kaitse saanud välismaalasele majutus. Majutuse korraldamine on üle antud Sotsiaalkindlustusametile. Majutusteenuse pakkuja leitakse hanke teel ja teenust finantseeritakse riigieelarvest. VRKS reguleerimisalasse ei kuulu toetuse maksmine Eestis alaliselt elavale majutust pakkuvale isikule. VRKS kohaselt on toetusena majutus ette nähtud rahvusvahelise kaitse taotlemise ajaks ja pärast seda veel kuni neljaks kuuks. Täiendav majutus rahvusvahelise kaitse saajale kuni neljaks kuuks on mõeldud selleks, et Sotsiaalkindlustusametil ja inimesel oleks aega leida sobiv eluruum pikemaks perioodiks. Kui Sotsiaalkindlustusamet koostöös välismaalasega selle leiab, on kohalikule omavalitsusüksusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule ette nähtud ühekordne toetus eluruumi üürilepingu sõlmimisega seotud kulu hüvitamiseks kuni kuus toimetulekup iir i määra perekonna kohta. Toetus on mõeldud uue eluruumi esimese sissemakse tegemiseks. Rahvusvahelise kaitse saajal on Eestis viibimise ajal õigus saada riiklikku pensioni, peretoetusi, tööturuteenuseid ja tööturutoetust, sotsiaaltoetusi, tervishoiuteenuseid ja muud abi samadel Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 õigusaktides sätestatud alustel nagu Eesti alalisel elanikul. Kui välismaalane ei saa piisava lt kiiresti tööle asuda või ei ole ta töötasu piisav selleks, et iseseisvalt toime tulla, makstakse talle toimetulekutoetust. Seega on kehtiv kord üles ehitatud selliselt, et riik toetab välismaa lase iseseisvat toimetulekut, sh sobiva püsiva majutuse leidmist. Eelnõu kohaselt toetatakse tasuta majutuse pakkujat, kui majutuse minimaalne aeg on 183 järjestikust kalendripäeva. Eelnõust ega eelnõu seletuskirjast ei selgu, kas sellise tasuta kasutamiseks antava eluruumi peab välismaalane ise leidma ja kuidas tagatakse sellisel juhul kontroll, millistesse tingimustesse välismaalane elama asub ning kuidas tõkestada pahatahtlike üürileandjate, kelle eesmärk ongi üksnes toetuse saamine, süsteemi ärakasutamist ja välismaalaste väärkohtlemist. Samuti ei selgu tegevused, kui nö tasuta eluruumi kasutamise miinimumaeg 183 päeva möödub ja tasuta eluruumi kasutamist ei soovita jätkata. Näiteks ei ole reguleeritud, kas sellisel juhul algab 183 päevane toetuse saamise periood uuesti teise tasuta eluruumi üürileandjaga. Kuivõrd eelnõu seda ei välista, võib selline toetuse saamise skeem kesta lõputult. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, mis ajast hakkab kulgema eelnõus märgitud 183 päeva, mille eest toetust makstakse. Samuti ei ole selge, mida on mõeldud väljendiga „taus ta kasutada“, kas see tähendab, et üürnikult ei võeta üksnes üüri või hõlmab eluruumi tasuta kasutada andmine ka üürniku kommunaalkuludest vabastamist. Lisaks ei ole selge, kas poolte vahel sõlmitakse üürileping või toimub eluruumi tasuta kasutamine lepingut sõlmimata. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud vajadust luua infotehnoloogiline lahendus eluruumi tasuta üürile andjate ja tasuta elukohta soovijate kokku viimiseks. Selleks puudub praktiline vajadus. Inimene, kellel on soov anda välismaalase kasutusse elamispind, saab seda teha ka praegu kohaliku omavalitsuse, MTÜ Pagulasabi, Sotsiaalkindlustusameti ning vahendusportaa li kinnisvara24.ee/ukraini kaudu. Seega on eluruumi kasutada andmise võimalusest teavitamise kanal juba praegu olemas ja uusi kanaleid, sh infotehnoloogilisi lahendusi, ei ole vaja luua selleks, et eluruumi pakkujad kokku viia eluruumi vajajaga. Selge ei ole ka eelnõu jõustumisel toetust saav täpne sihtgrupp. Eelnõu kohaselt saaksid toetust kõik isikud, kes annavad eluruumi või osa sellest rahvusvahelist kaitset taotlevale välismaalasele või rahvusvahelise kaitse saanud välismaalasele tasuta. See tähendab kõiki välismaalasi, kes taotlevad rahvusvahelist kaitset olenemata kodakondsusest või taotlemise põhjusest, mitte üksnes sõjapõgenikke Ukrainast. Seletuskirja kohaselt aga peaks toetus olema mõeldud siiski üksnes nendele isikutele, kes annavad oma eluruumi või osa sellest tasuta Ukraina sõjapõgenike majutamiseks. Samuti ei selgu, kas toetus on mõeldud kõikidele isikutele, kes pakuvad tasuta majutust isikutele, kes on Ukrainast Eestisse saabunud pärast 24.02.2022 see tähendab ajutise kaitse saajate ringi kuuluvatele välismaalastele või inimeste le, kes ajutise kaitse saajate ringi ei kuulu või on toetus mõeldud üksnes neile, kes pakuvad eluruumi inimestele, kellel ei ole Eestis sugulasi ja tuttavaid, kelle juurde elama asuda. Eelkõige jääb selgusetuks, kas toetust makstakse olenemata sellest, kas majutust pakub isiku sugula ne või mitte. Eelnõu kohaselt ei ole välistatud, et oma vanema enda juurde elama võtmise korral makstakse täpsustamata maksimaalse perioodi vältel toetust 210 eurot kuus olenemata tegelikest kuludest ja tegelikust abivajadusest. Lisaks ei selgu seletuskirjast, milline on eelnõu eesmärk nii lühemas kui pikemas perspektiivi s, st millist reaalset probleemi soovitakse eelnõuga lahendada. Kui eesmärgiks on motiveer ida üürileandjaid senisest enam üüriturul pakkuma kortereid, mis oleksid sobilikud Ukraina sõjapõgenike majutamiseks, siis eelnõus välja pakutud toetus seda eesmärki ei täida. Üürikorterite turg jääb piiratuks ka sellisel juhul, kui kehtestada kõnesolev toetus vähema lt kuueks kuuks tasuta eluruumi kasutamiseks andmise eest. Toetuse maksmise tulemusel ei teki 2 (3) vabu sobivaid eluruume juurde. Eelkõige ei teki neid juurde püsivaks elamiseks, mille järgi on kõige suurem vajadus. Kui inimesel on soov ja võimalused, et anda vähemalt kuueks kuuks eluruum Ukraina sõjapõgenikele tasuta kasutusse, siis tõenäoliselt toetus 210 eurot kuus ei ole pigem motiveeriv. Eelnõu seletuskirjas on märgitud seaduse rakendamisel kaasnevaks kuluks hinnanguliselt 24 miljonit eurot, mis on arvestatud toetuste maksmiseks. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 92 lõike 1 kohaselt peab eelnõu vormistuselt vastama Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. Riigikogu juhatuse 2011. aasta 27. detsembri otsusega nr 136 kinnitatud „Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskiri“ § 7 lõike 2 kohaselt tuleb riigile ja kohaliku omavalitsuse üksustele lisakulude sätestamisel kavandada eelnõu koostamisel vastavate lisakulude või saamata jäävate tulude katteallikad. Seletuskirjas ei ole lisakulude katteallikaid ära toodud. Seletuskirjas märgitakse, et sarnaselt Ühendkuningriikidele tuleb rakendada printsiipi, et sel viisil sõjapõgenike majutamiseks valmisolekut väljendanud inimese pakutav elamisp ind vaadatakse eelnevalt üle kohaliku omavalitsuse poolt, veendumaks, et see on inimes te majutamiseks sobilik. Juhime tähelepanu, et eelnõu sellist KOV ülesannet ei sätesta ja seletuskirja põhjal õiguste ja kohustuste tekkimist eeldada ei saa. Arvestada tuleb, et täna sellist kohustust KOVil ei ole ja sellise ülesande lisamisel tuleks analüüsida ülesande olemust ja arutada selle täitmise võimalikkus läbi Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Samuti ei ole seletuskirjas analüüsitud KOVidele lisanduda võiva ülesande täitmise kulusid. Siseministeeriumile edastatud Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi arvamused eelnõu ei toetanud. Eelpooltoodud põhjendustele tuginedes teeb Siseministeerium ettepaneku eelnõud mitte toetada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Teadmiseks: Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium 3 (3)