Üürilepingu kooskõlastus

Männiku 8 Ohaka 9  Vaade C 37 950 4 340 1 330 1 800 1 080 1 800 1 080 1 800 1 330 2 060 1 330 2 060 1 330 2 060 1 330 1 800 1 080 1 800 1 080 1 794 1 330 4 336 A01 A02 A02 A01 A01 A01 A01 A02 A02 A01 EI-30 EI-30 EI-30 EI-30 EI-30 1,330 1,650 1,080 1,650 1,080 1,650 1,330 1,650 1,330 1,650 1,330 1,650 1,330 1,650 1,080 1,650 1,080 1,650 1,330 1,650 EVAKUATSIOONI EVAKUATSIOONI EVAKUATSIOONI AKEN AKEN AKEN 2 700 2 700 TUBA (2) TUBA (2) TUBA (2) 14.3 m² PERSONALIRUUM (2) EVAKUATSIOONI 11.2 m² 13.3 m² TUBA (2) TUBA (2) SÖÖGIRUUM (10) MED. KABINET 12.9 m² 1 330 1 330 1,330 13.7 m² 17.6 m² 50.0m² EL.PLIIT 11.4 m² 1,330 AKEN A01 A01 1,650 1,650 Vaade D EI-15 WC EI-15 2.1 m² KÖÖGINURK VAHERUUM 4.3 m² 5.5 m² 11 760 11 760 EI-15 3 700 3 700 EI-30 EI-15 EI-60 Vaade B EI-30 EI-30 KORIDOR KORIDOR 130 KORIDOR EI-30 EI-30 EI-30 EI-30 EI-30 TREPIKODA 5.2 m² 5.8 m² 695 900 TREPIKODA 6.1 m² 6.7 m² 6.9 m² 125 1 600 EI-60 EI-15 EI-30 U03 WC ESIK 1.7 m² 1 330 1 330 1.1 m² 1,330 EI-30 1,330 A01 A01 PUHKERUUM (13) LADU 0,900 2,100 1,650 1,650 125 39,4 m² 19.5 m² LADU 19.2 m² 2XDUŠŠ TUBA (1) 11.3 m² 10.6 m² 0,900 2,100 0,900 2,100 PESUPESEMINE DUŠŠ 2 300 SOOJASÕLM 7.5 m² 3.4 m² U02 2 700 2 700 U02 KODA KODA 2.2 m² 2.0 m² 1,400 2,100 1,400 2,100 SÄILITATAV SÄILITATAV 1 000 1,080 1,650 1,080 1,650 1,080 1,650 1,080 1,650 1,080 1,650 1 000 VÄLISUKS VÄLISUKS U01 U01 LAMMUTATAVAD KORSTNAD (~1560X360MM) EI-60 EI-60 EI-60 EI-30 EI-60 EI-60 EI-60 EI-60 1 300 1 300 LAMMUTATAV RIPPLAGI A02 A02 A02 A02 A02 100 100 EHITATAV VILLAPLAATIDEST RIPPLAGI 200 100 1 800 100 200 EHITATAVADKÜTTERUUMI SEINAD (TULETÕKKEKIPSPLAAT KNAUF GKF 15 MM / METALLKARKASS 95 MM (SOOJUSTUS KIVIVILL)/ 200 200 EI-60 200 100 1 800 100 200 LAMMUTATAV RIPPLAGI / EHITATAV VILLAPLAATIDEST RIPPLAGI 2 400 TULETÕKKEKIPSPLAAT KNAUF GKF 15 MM VÕI ANALOOG) VT. KONSTRUKTIIVSE OSA JOONISED. 2 400 PAIGALDATAV PURAL-KATTEGA PLEKIST KATUSELUUK 600X600MM EHITATAVADŠAHTI SEINAD (METALLKARKASS 95MM/ 2XTULETÕKKEKIPSPLAAT KNAUF GKF 15 MM VÕI ANALOOG) * PERSPEKTIIVIS KÕIKIDELE OLEMASOLEVATELE LAGEDELE PAIGALDATAKSE 2X TULETÕKKEKIPSPLAAT GKF 15 MM VÕI ANALOOG EI-60 VT. KONSTRUKTIIVSE OSA JOONISED. VAHETATAVAD/ PAIGALDATAVAD UKSED 2X TULETÕKKEKIPSPLAAT PAIGALDATAKSE KÕIKIDELE OLEMASOLEVATELE LAGEDELE KUHU ON PROJEKTEERITUD RIPPLAGI * KÕIKIDE RIPPLAGEDE ALUMINE PIND PAIGALDATAKSE 350MM OLEMASOLEVAST LAEPINNAST ALLAPOOLE PERSPEKTIIVIS EHITATAVADSEINAD EI-60 EHITATAVADVENTILATSIOONIRUUMI SEINAD (TULETÕKKEKIPSPLAAT KNAUF GKF 15 MM / PUITPRUSSID 200MM (SOOJUSTUS KIVIVILL)/ * VT. LISAKS KONSTRUKTIIVSE OSA, KÜTTE JA VENTILATSIOONI OSA, ELEKTRIPAIGALDISE JA AUTOMAATIKA OSA PROJEKTE PERSPEKTIIVIS LAMMUTATAVADSEINAD TULETÕKKEKIPSPLAAT KNAUF GKF 15 MM VÕI ANALOOG) VT. KONSTRUKTIIVSE OSA JOONISED. 6 910 1 080 1 950 1 400 2 200 1 080 2 200 1 080 2 200 1 080 5 480 1 400 1 900 1 080 6 910 37 950 Vaade A OBJEKTI NIMI AS RTG PROJEKTBÜROO SÕMERA HOOLDEKODU HOONEKOMPLEKSI REKONSTRUEERIMINE paekivi sein PERSPEKTIIVIS EEMALDATAVAD/ VAHETATAVAD/ PAIGALDATAVAD UKSED KÄRLA ALEVIK, KÄRLA VALD, SAAREMAA PROJEKTBÜROO Soola 8, T a r t u 5 1 0 1 3 PROJEKTIJUHT TÖÖ NR. KUUPÄEV silikaattellis sein EI-60 TEL/FAKS 733 3170, 733 3171 VAHETATAVPÖÖNINGULUUK EI-30 800X800MM puit MTR REG NR. EP10385231-0001 rtgprojekt @ rtgprojekt.ee SANDER NURK 19/2010 01.11.2011 TÖÖ NR. VAHETATAVADAKNAD VT. AKNA PAIGALDUSSÕLM A.M.T. INVEST OÜ MP-0331 2009 Objekt Joonis Ohaka tn. 11 (Nr.3) fassaadide, avatäidete ja katuse projekt 1Kplaan AADRESS: Tolli 7, Kuressaare linn OBJEKT: OHAKA TN 11 (NR. 3) Mõõtkava Ohaka tn. 11, Kärla alevik, Kärla vald, Saare Maakond 1:100 TEL.: 45 33738 53963989 MTR. NR. EEP000672 AADRESS: SAARE MAAKOND, LEHT LEHTI MÕÕT Arhitekt Töö nr. AA ARHITEKTID OÜ Telliskivi 60A, 10412, Tallinn Margus Veskimeister 18-11 EP AMET NIMI ALLKIRI KP. KÄRLA VALD, KÄRLA ALEVIK, 2 8 1:100 Reg. Nr. 11484739 Tellija esindaja Staadium PR.JUHT AVO TASA 21.12.09. HOOLDEKODU KATASTRIÜKSUS MTR EEP001326 Riigikinnisvara AS Ehitusprojekt/põhiprojekt JOONEST. SIRJE LEMBER 21.12.09. Tel. 56 214 955 Tellija Kuupäev JOONIS: ESIMENE KORRUS Hoolekandeteenused AS [email protected] 01.11.2011  Vaade C 37 950 4 340 1 330 1 800 1 080 1 800 1 080 1 800 1 330 2 060 1 330 2 060 1 330 2 060 1 330 1 800 1 080 1 800 1 080 1 794 1 330 4 336 1 A01 A02 A02 A01 A01 A01 A01 A02 A02 A01 EI-30 EI-30 EI-30 EI-30 EI-30 EI-30 EI-30 EI-30 EI-30 1,330 1,650 1,080 1,650 1,080 1,650 1,330 1,650 1,330 1,650 1,330 1,650 1,330 1,650 1,080 1,650 1,080 1,650 1,330 1,650 EVAKUATSIOONI EVAKUATSIOONI EVAKUATSIOONI EVAKUATSIOONI EVAKUATSIOONI EVAKUATSIOONI AKEN AKEN AKEN AKEN AKEN AKEN 2 700 2 700 TUBA (2) TUBA (2) 14.7 m² 14.1 m² EVAKUATSIOONI EVAKUATSIOONI TUBA (2) TUBA (2) TUBA (2) TUBA (2) TUBA (2) TUBA (2) TUBA (2) TUBA (2) 1 330 1 330 1,330 11.9 m² 12.7 m² 12.0 m² 12.3 m² 1,330 AKEN AKEN 13.3 m² 17.9 m² 17.7 m² 13.4 m² A01 A01 1,650 1,650 EI-15 Vaade D EI-15 WC ESIK WC 2.0 m² 1.8 m² EI-15 VAHERUUM 2.6 m² EI-15 125 VAHERUUM 4.2 m² 5.5 m² 400 EI-60 11 760 11 760 EI-15 EI-15 3 700 3 700 EI-30 EI-15 EI-30 EI-15 EI-15 EI-30 EI-15 EI-30 Vaade B KORIDOR TREPIKODA KORIDOR KORIDOR KORIDOR EI-30 EI-30 EI-30 EI-30 4.9 m² 3.8 m² 5.9 m² KORIDOR 3.5 m² 5.7 m² 3.0 m² TREPIKODA 3.8 m² EI-30 EI-30 EI-15 EI-15 EI-15 EI-15 1 000 WC WC ESIK ESIK EI-60 EVAKUATSIOONI EVAKUATSIOONI 1.9 m² EI-60 EI-60 1.5 m² 1.4 m² 1.3 m² 1 330 1 330 1,330 TUBA (2) PUHKETUBA (6) 1,330 AKEN AKEN A01 A01 1,650 19.2 m² 18.1 m² 1,650 2xDUŠŠ TUBA (2) 125 11.7 m² EI-15 TUBA (1) TUBA (1) 19.9 m² 400 8.0 m² 8.7 m² 125 TUBA (1) TUBA (1) 7.7 m² 7.6 m² 2 700 2 700 EL.KILP 1,080 1,650 1,330 1,650 1,080 1,650 1,080 1,650 1,080 1,650 1,080 1,650 1,330 1,650 1,080 1,650 LAMMUTATAVAD KORSTNAD (~1560X360MM) EI-30 EI-60 EI-30 EI-30 EI-30 EI-30 EI-60 EI-60 EI-60 LAMMUTATAV RIPPLAGI A02 A01 A02 A02 A02 A02 A01 A02 1 EHITATAV VILLAPLAATIDEST RIPPLAGI EHITATAVADKÜTTERUUMI SEINAD (TULETÕKKEKIPSPLAAT KNAUF GKF 15 MM / METALLKARKASS 95 MM (SOOJUSTUS KIVIVILL)/ EI-60 LAMMUTATAV RIPPLAGI / EHITATAV VILLAPLAATIDEST RIPPLAGI TULETÕKKEKIPSPLAAT KNAUF GKF 15 MM VÕI ANALOOG) VT. KONSTRUKTIIVSE OSA JOONISED. PAIGALDATAV PURAL-KATTEGA PLEKIST KATUSELUUK 600X600MM EHITATAVADŠAHTI SEINAD (METALLKARKASS 95MM/ 2XTULETÕKKEKIPSPLAAT KNAUF GKF 15 MM VÕI ANALOOG) * PERSPEKTIIVIS KÕIKIDELE OLEMASOLEVATELE LAGEDELE PAIGALDATAKSE 2X TULETÕKKEKIPSPLAAT GKF 15 MM VÕI ANALOOG EI-60 VT. KONSTRUKTIIVSE OSA JOONISED. VAHETATAVAD/ PAIGALDATAVAD UKSED 2X TULETÕKKEKIPSPLAAT PAIGALDATAKSE KÕIKIDELE OLEMASOLEVATELE LAGEDELE KUHU ON PROJEKTEERITUD RIPPLAGI * KÕIKIDE RIPPLAGEDE ALUMINE PIND PAIGALDATAKSE 350MM OLEMASOLEVAST LAEPINNAST ALLAPOOLE PERSPEKTIIVIS EHITATAVADSEINAD EI-60 EHITATAVADVENTILATSIOONIRUUMI SEINAD (TULETÕKKEKIPSPLAAT KNAUF GKF 15 MM / PUITPRUSSID 200MM (SOOJUSTUS KIVIVILL)/ * VT. LISAKS KONSTRUKTIIVSE OSA, KÜTTE JA VENTILATSIOONI OSA, ELEKTRIPAIGALDISE JA AUTOMAATIKA OSA PROJEKTE PERSPEKTIIVIS LAMMUTATAVADSEINAD TULETÕKKEKIPSPLAAT KNAUF GKF 15 MM VÕI ANALOOG) VT. KONSTRUKTIIVSE OSA JOONISED. 6 910 1 080 2 020 1 330 2 200 1 080 2 200 1 080 2 200 1 080 2 200 1 080 2 200 1 330 1 970 1 080 6 910 37 950 Vaade A AS RTG PROJEKTBÜROO OBJEKTI NIMI SÕMERA HOOLDEKODU HOONEKOMPLEKSI REKONSTRUEERIMINE paekivi sein KÄRLA ALEVIK, KÄRLA VALD, SAAREMAA PERSPEKTIIVIS EEMALDATAVAD/ VAHETATAVAD/ PAIGALDATAVAD UKSED PROJEKTBÜROO Soola 8, T a r t u 5 1 0 1 3 silikaattellis sein TEL/FAKS 733 3170, 733 3171 PROJEKTIJUHT TÖÖ NR. KUUPÄEV EI-60 puit VAHETATAVPÖÖNINGULUUK EI-30 800X800MM MTR REG NR. EP10385231-0001 rtgprojekt @ rtgprojekt.ee SANDER NURK 19/2010 01.11.2011 TÖÖ NR. VAHETATAVADAKNAD VT. AKNA PAIGALDUSSÕLM A.M.T. INVEST OÜ MP-0331 2009 Objekt Joonis Ohaka tn. 11 (Nr.3) fassaadide, avatäidete ja katuse projekt 2Kplaan AADRESS: Tolli 7, Kuressaare linn OBJEKT: OHAKA TN 11 (NR. 3) Mõõtkava Ohaka tn. 11, Kärla alevik, Kärla vald, Saare Maakond 1:100 TEL.: 45 33738 53963989 MTR. NR. EEP000672 AADRESS: SAARE MAAKOND, LEHT LEHTI MÕÕT Arhitekt Töö nr. AA ARHITEKTID OÜ Telliskivi 60A, 10412, Tallinn Margus Veskimeister 18-11 EP AMET NIMI ALLKIRI KP. KÄRLA VALD, KÄRLA ALEVIK, 3 8 1:100 Reg. Nr. 11484739 Tellija esindaja Staadium PR.JUHT AVO TASA 21.12.09. HOOLDEKODU KATASTRIÜKSUS MTR EEP001326 Riigikinnisvara AS Ehitusprojekt/põhiprojekt JOONEST. SIRJE LEMBER 21.12.09. Tel. 56 214 955 Tellija Kuupäev JOONIS: TEINE KORRUS Hoolekandeteenused AS [email protected] 01.11.2011  14,460 5,650 1,300 3,910 1,300 2,300 0,840 0,740 0,740 0,740 0,740 2,530 0,600 4,830 0,420 4,600 0,740 59 Esimese korruse ruumide 1,150 1,500 2,080 eksplikatsioon 3,119 4,830 TUULEKODA ESIK tuulekoda 5,3 m² 0,150 3,800 TUBA 5,3 m² 13,3 m² esik 13,3 m² 17,5 m² tuba 17,5 m² 0,280 0,261 TREPIKODA soojussõlm 6,7 m² 7,9 m² trepikoda 7,9 m² 1,500 9,940 1,050 WC WC 4,3 m² 1,300 0,150 4,3 m² TUBA WC 4,4 m² 2,800 6,100 1,520 11,9 m² dušširuum 7,0 m² WC KORIDOR 11,9 2,050 5,400 4,4 m² tuba m² 0,420 0,150 13,5 m² kätepesuruum 6,2 m² ladu 7,1 m² 1,300 1,400 1,300 DUŠIRUUM 2,440 SOOJUSSÕLM 2,800 KÄTEPESU LADU abiköök 10,9 m² 6,7 m² 7,0 m² 6,2 m² 7,1 m² personaliruum 10,9 m² pesuruum 2,1 m² 0,740 0,150 3,130 dušširuum 1,7 m² 2,290 7,850 0,570 WC 1,5 m² 2,370 0,800 1,500 5,550 ABIKÖÖK tuba 14,4 m² 0,650 1,950 0,350 4,250 0,650 10,9 m² tuba 12,5 m² 1,050 13,5 koridor 2,325 m² elutuba 30,9 m² 0,150 3,850 0,420 ELUTUBA VALVEPERSONALI RUUM 2,200 leiliruum 5,1 m² 9,290 30,9 m² 10,9 m² 8,510 koridor 15,0 m² 30,500 1,300 PESURUUM 0,740 tuba 12,5 m² 2,1 m² 1,050 DUŠIRUUM 12,440 WC tuba 27,6 m² 15,2 1,7 m² tuba 2,235 1,5 m² m² vahekoridor 4,6 m² 3,160 2,700 2,520 riietusruum 8,1 m² TUULEKODA VEEMÕÕDU- 1,050 tuba 15,9 m² 5,630 4,7m² SÕLM R LEILIRUUM 60 3,140 7,8 m² triikimisruum 14,4 m² TUBA 5,1 m² 14,4 m² tegevustuba 33,1 m² 1,685 inventari ruum 11,0 m² 0,640 KORIDOR 0,150 15,0 m² tuba 19,9 m² 1,050 GARDEROOB INVA WC LADU PESULADU RIIETUSRUUM DUŠIRUUM 54,3 PESURUUM WC koridor m² 2,670 7,2 m² 6,8 m² 3,5 m² 8,5 m² 8,1 m² 6,2 m² TUBA dušširuum 6,2 m² 4,770 1,300 2,6 m² 2,3 m² 58 12,5 m² pesuladu 8,5 m² 2,250 14,430 ladu 3,5 m² KORIDOR VAHEKORIDOR inva WC 6,8 m² 0,420 54,3 m² 4,6 m² WC 2,3 m² 1,300 3,740 pesuruum 2,6 m² 0,420 garderoob 7,2 m² veemõõdusõlm 7,8 m² 6,000 tuulekoda 4,7 m² 1,300 4,600 TUBA INVENTARI TEGEVUSTUBA TRIIKIMISRUUM TUBA TUBA TUBA I korrus kokku 476,3 m² 5,125 RUUM 19,9 m² 11,0 m² 33,1 m² 14,4 m² 15,9 m² 15,2 m² 27,6 m² 2,460 0,150 0,420 0,740 0,740 R 57 0,740 4,340 0,150 2,400 0,420 7,200 0,150 3,130 3,460 3,300 0,420 4,600 0,740 1,050 1,050 1,050 1,050 1,725 1,300 2,900 1,630 2,835 1,300 2,530 1,300 3,020 1,550 2,970 1,300 3,060 31,620 TÖÖ NR. A.M.T. INVEST OÜ MP-0458 2015 AADRESS: Tolli 7, Kuressaare linn STAADIUIM: MÕÕDISTUSPROJEKT TEL.: 45 33738 53963989 silikaat MTR. NR. EEP000672 AADRESS: SAARE MAAKOND, LEHT LEHTI MÕÕT LÄÄNE-SAARE VALD, KÄRLA ALEVIK, puit AMET NIMI ALLKIRI KP. HOOLDEKODU KATASTRIÜKSUS, PR.JUHT AVO TASA 16.01.15. MÄNNIKU TN 8 64 70 1:100 JOONEST. SIRJE LEMBER 16.01.15. JOONIS: MAJA NR 6 I KORRUS  14,460 5,650 1,300 3,910 1,300 2,300 0,650 0,740 0,600 0,150 0,740 2,530 3,150 1,530 0,420 4,600 0,740 59 INVENTARI RUUM Teise korruse ruumide 3,490 2,170 4,4 m² eksplikatsioon 4,830 KILBI- ESIK 3,510 RUUM TUBA inventariruum 4,4 m² 0,8 m² 11,8 m² 16,1 m² kilbiruum 0,8 m² 0,280 trepikoda 9,5 m² 1,050 TREPIKODA 0,150 11,8 esik 9,5 m² m² 9,940 dušširuum 2,1 m² DUŠIRUUM 1,300 2,150 PESURUUM pesuruum 3,5 m² TUBA 2,1 m² 3,340 6,190 3,5 m² WC 1,5 m² 15,3 m² WC tuba 16,1 m² 2,050 1,050 KORIDOR tuba 15,3 m² 1,5 m² 0,150 11,7 0.0 m² tuba WC m² WC 1,9 m² 2,200 DUŠIRUUM 1,300 1,400 1,300 1,9 m² 2,550 TUBA pesuruum 2,8 m² 1,8 m² PESURUUM 11,7 m² dušširuum 1,8 m² 2,8 m² kätepesu 0,650 4,3 m² 0,150 3,130 ladu 6,4 m² valvepersonal 10,8 2,410 KÄTEPESU LADU m² 6,4 m² pesuruum 2,3 m² 4,3 m² dušširuum 1,6 m² 2,325 WC 1,4 m² ELU-PUHKERUUM VALVEPERSONALI 0,150 3,810 0,420 7,850 12,440 RUUM elu-puhkeruum 30,9 m² 14,4 9,290 30,9 m² 10,8 m² 0,950 1,300 2,200 1,300 2,100 tuba m² 30,500 1,300 0,650 6,550 0,650 PESURUUM vent.-kamber 12,9 m² 0,740 2,3 m² tuba 12,5 m² DUŠIRUUM 60 WC koridor 15,0 m² 1,6 m² 2,235 1,4 m² tuba 27,6 m² 15,2 3,160 tuba m² 2,520 TREPIKODA vahekoridor 5,0 m² 1,050 8,7 m² 5,630 WC 0,9 m² 3,140 R TUBA dušširuum 1,6 m² 0,640 VENT. 14,4 m² 1,685 KAMBER pesuruum 1,1 m² 12,9 m² KORIDOR 0,150 DUŠIRUUM 2,2 m² esik 2,7 m² 15,0 m² elu-puhkeruum 29,7 1,050 m² 3,100 ESIK PESULADU ABIKÖÖK valveruum 8,5 m² 2,670 PESURUUM 7,1 m² DUŠIRUUM ELU-PUHKERUUM TUBA 1,300 5,4 m² 8,6 m² 3,1 m² WC huvitöötuba 19,2 m² 58 8,7 m² 29,7 m² 12,5 m² 2,250 tuba 12,8 m² 0,150 14,430 1,5 m² KORIDOR tuba 15,0 m² 1,520 VAHEKORIDOR 15,6 m² 0,420 20,7 m² tuba 5,0 m² 1,300 15,4 3,740 tuba m² abiköök 8,6 m² 0,420 ESIK PESU- RUUM WC pesuladu 5,4 m² 2,2 m² 1,1 m² WC 1,5 m² 6,000 0,9 m² DUŠIRUUM pesuruum 3,1 m² 1,300 4,600 TUBA TUBA TUBA TUBA HUVITÖÖTUBA 1,6 m² TUBA TUBA dušširuum 2,7 m² 5,125 15,4 m² 15,6 m² 15,0 m² 12,8 m² 19,2 m² 15,2 m² 27,6 m² VALVEPERSONALI dušširuum 8,7 m² RUUM esik 7,1 m² 2,460 8,5 m² trepikoda 8,7 m² koridor 20,7 m² R0,150 II korrus kokku 432,0 m² 0,740 0,740 0,150 0,420 57 0,420 0,740 3,350 3,390 3,270 2,780 0,150 4,180 0,150 3,410 3,300 0,420 4,600 0,740 Maja nr. 6 kokku 1,050 1,050 1,050 1,050 908,3 m² 1,725 1,300 2,900 1,630 2,835 1,300 2,530 1,300 3,020 1,550 2,970 1,300 3,060 31,620 TÖÖ NR. A.M.T. INVEST OÜ MP-0458 2015 AADRESS: Tolli 7, Kuressaare linn STAADIUIM: MÕÕDISTUSPROJEKT TEL.: 45 33738 53963989 silikaat MTR. NR. EEP000672 AADRESS: SAARE MAAKOND, LEHT LEHTI MÕÕT LÄÄNE-SAARE VALD, KÄRLA ALEVIK, AMET NIMI ALLKIRI KP. HOOLDEKODU KATASTRIÜKSUS, PR.JUHT AVO TASA 16.01.15. MÄNNIKU TN 8 65 70 1:100 JOONEST. SIRJE LEMBER 16.01.15. JOONIS: MAJA NR 6 II KORRUS  ÜÜRILEPING NR Üüril eping on sõlmitud ü ürileandja AS HOOLEKANDETEENUSED Registrikood/isikukood: 10399457 Juriidiline aadress: Merimetsa tee 1 , Tallinn 10614 Telefon: (372) 6771250 E-post: [email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: juhatuse liige Piret Lemsalu , põhikirja alusel Kontaktisik: Aivo Lätt Kontaktisiku telefon: (372) 53021857 Kontaktisiku e-post: [email protected] ja üürniku Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu Registrikood: 70001975 Juriidiline aadress: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Telefon: (372) 612 1360 Faks: (372) 640 8155 E-post: [email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: direktori k t Jako Salla , põhimääruse alusel Kontaktisik: teenuse juht Liis Paloots Kontaktisiku telefon: (372) 5870 6922 Kontaktisiku e-post: liis.paloots @sotsiaalkindlustusamet.ee vahel, kes võttes arvesse , et: üürileandjale kuulu vad käesoleva üürilepingu (edaspidi „leping“) sõlmimise hetkel lepingu punktis 1.1 nimetatud aadressil asuv kinnistu koos oluliste osade ja päraldistega; ü ürileandja annab üürniku kasutusse eelnevalt preambuli punktis 1 nimetatud kinnistutel asuva üüripinna (lepingu eritingimuste punkt 2 ) , mida üürnik kasutab ise või vastavalt eelnevale kokkuleppele üürileandjaga lubab kasutada teistel isikutel ja mille eest üürnik tasub üürileandjale lepingu eritingimuste punktis 6 nimetatud üüri; on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel tingimustel. ERITINGIMUSED Üüripinna kinnistu asukoht , suurus ja koosseis Kinnistu a adressil : Saare maakond, Saaremaa vald, Kärla alevik, Kase tn 2 // Keldri tn 3 // 4 // Lasteaia tn 11 // Männiku tn 2 // 3 // 4 // 6 // 8 // Ohaka tn 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 12 // 14 // 16 registriosa number 1095134 , katastritunnus 37301:003:0192 , pindala 153 132 m² , mille oluliseks osaks on lepingu sõlmimise hetkel muuhulgas : S aaremaa vald, Kärla alevik, Männiku tn 2 asuv hoone (ehitisregistri kood 120590323, kasutamise otstarve erihooldekodu), pindalaga 815,4 m², mis on üürniku ainukasutuses ; Saaremaa vald, Kärla alevik, Männiku tn 4 asuv hoone (ehitisregistri kood 120590331, kasutamise otstarve erihooldekodu), pindalaga 604,2 m², mis on üürniku ainukasutuses ; Saaremaa vald, Kärla alevik, Männiku tn 6 asuv hoone (ehitisregistri kood 120590325, kasutamise otstarve erihooldekodu), pindalaga 614,0 m², mis on üürniku ainukasutuses ; Saaremaa vald, Kärla alevik, Männiku tee 8 asuv hoone (ehitisregistri kood 120590296, kasutamise otstarve erihooldekodu) pindalaga 908,36 m², mis on üürniku ainukasutuses ; Saaremaa vald, Kärla alevik, Ohaka tn 5 asuv hoone (ehitisregistri kood 120590332, kasutamise otstarve erihooldekodu, pindalaga 604,8 m², mis on üürniku ainukasutuses ; Saaremaa vald, Kärla alevik, Ohaka tn 9 asuv hoone (ehitisregistri kood 120590332, kasutamise otstarve erihooldekodu) pindalaga 598,6 m², mis on üürniku ainukasutuses ; Saaremaa vald, Kärla alevik, Ohaka tn 16 asuv hoone (ehitisregistri kood 120590327, kasutamise otstarve erihooldekodu) pindalaga 1677,3 m2, mis on üürniku ainukasutuses , ja Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Võisiku küla, Võisiku tee 9, registriosa number 2536835, katastritunnus 61801:001:0858, pindala 93 400 m2 , mille oluliseks osaks on lepingu sõlmimise hetkel muuhulgas : Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Võisiku küla, Võisiku tee 9/1 asuv hoone (ehitisregistri kood 114019612, kasutamise otstarve erihooldekodu) pindalaga 1969,2 m2, mis on üürniku ainukasutuses ; Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Võisiku küla, Võisiku tee 9/4 asuv hoone (ehitisregistri kood 114019614, kasutamise otstarve erihooldekodu), pindalaga 4349,9 m2, mi s on üürileandja ja üürniku ühiskasutuses. Üürniku ainu kasutuses on 932,0 m2 . Üüripinna suurus , paiknemine ja koosseis Üürniku kasutuses o n punktis 1.1 nimetatud hoonetes üüripind a kokku arvestuslikult 8723,8 m² . Üüripind paikneb lepingu punktis 1. 1 nimetatud hoonetes . Üürnikul on õigus üüripinna kinnistu territooriumil selleks ettenähtud kohal parkida. Üürniku ainu kasutuses olev m aa (territoorium) puudub, kogu lepingu punktis 1.1 nimetatud kinnistu on ühiskasutuses . Üürniku ainu kasutuses olevad r ajatis ed : puuduvad. Üü rniku kasutuses olevad seadmed ja inventar , mille asendamise ja hooldamise kohustus on üürileandjal : poolte vahel kokku lepitud seadmete ja inventari loetelu sätestatakse lepingu lisas 4, mille pooled vormistavad mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist . Üüripinna paiknemine on toodud lepingu lisas 1 olevatel plaanidel ja eksplikatsioonil. Ühiskasutuses oleva hoone puhul (vt p 1.1.2.2) on eristatud üürniku ainukasutuses ja ühiskasutuses pind. Üürnikul on õigus kasutada kogu ühiskasutatavat pinda lepingu lisas 1 tähistatud ulatuses. Üüripinna otstarve Üüripinna otstarve on erihooldekodu . Üürnik kasutab üüripinda rahvusvahelise kaitse saajate majutamiseks. Üüripinna nõutav seisund Üür nik on üürpinna üle vaadanud ja leiab, et saab seda kasutada punktis 3 nimetatud eesmärgil. Üüripind antakse üle üürniku valdusesse nii nagu see hetkel on, kuid pooled on kokku leppinud, et p eale valduse üleandmist teeb üürileandja üüripinnal parendustöid, et viia need Lisas 4 kokku lepit avasse seisukorda. Üürileandja on kohustatud säilitama üüripinna kvaliteedi, tagades üüripinna füüsilise ja esteetilise säilimise lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis . Mõistlikust kulumisest tingitud üüripinna kvaliteedi kõikumine on lubatud. Üüripinna valduse üleandmi ne Üüripinna valduse üleandmise tähtpäev o li 01.04 .2022.a . Üüriteenused ja ü ür Üüriteenused ja üür sisaldavad muuhulgas üüripinna sihtotstarbelis eks kasutamiseks vajalikke remonttöid ning üürniku tegevusest mitte tulenevate puuduste/vigade kõrvaldami st. Üüriteenused on toodud lepingu lisas 2 . Tehtavad remonttööd lepitakse kokku lisas 4 . Lisa 4 sõlmitakse hiljemalt kahe kuu jooksul üüripinna üürnikule üleandmise kuupäevast ja mida vastavalt täiendatakse jooksvalt seoses täiendava sisustuse hankimise/paigaldamisega . Pooled on kokku leppinud, et remonttööde eest tasutakse lepingu perioodi esimeses pooles ning üürileandjal ei ole üürnikule pretensioone hiljem tehtud remonttööde maksumuse hüvitamiseks. Üüri suurus on toodud lepingu lisas 3 . Üürile lisandub käibemaks , kui nii tuleneb seadusest . Üüri arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lis as 3 . Pooled on kokku leppinud , et ü üri muudetakse indeksi alusel . Üüri muutmisel indeksi alusel lähtutakse järgmisest : Kui leping kehtib kauem kui eritingimuste p unktis 9.2 sätestatud tähtaeg, siis muudetakse ü üri esimest korda alates 01.01.2023 . a. Üüri muutmise aluseks olev t üüp tingimuste p unktis 3 . 1 6 nimetatud indeks leitakse muutmisest teatamise aastale eelneva 31. detsembri seisuga. Üürileandja esitab üürnikule üüri muutmise teate hiljemalt muutmisele eelneva aasta 1 . aprilliks . Ü ürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 (kuuekümne) päeva jooksu l teate kättesaamisest arvates. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu K õrvalteenused on toodud lepingu lisas 2 . Kõrvalteenuste tasu suurus on toodud lepingu lisa s 3 . Kõrvalteenuste tasule lisandu b käibemaks , kui nii tuleneb seadusest . 7.3. Kõrvalteenuste eest tasumine toimub tegeliku kulu alusel vastava teenuse osutaja/kauba müüja hindades vastavalt tüüptingimuste punktis 3.2 sätestatule, st kõrvalteenuste tasu suurus muutub vastava teenuse osutaja/kauba müüja hindade muutumisel. Kõrvalteenuste kulud peavad vastama turutingimustele. Üürnikul on õigus nõuda üürileandjalt tutvumist kõrvalkulude suuruse aluseks olevate teenuseosutajate arvete ja kõrvalkulude arvutustega ning teha ettepanek senise teenuseosutaja väljavahetamiseks hinna- ja kvaliteedi suhtelt kasulikuma teenuseosutajaga. Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine Tasu arvestami n e alg ab üüripinna valduse üürnikule üleandmisest . Üürileandja esitab üürnikule arve või eraldi arved üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Üür arvestatakse jooksva kuu eest ning fikseeri mata kõrvalteenuste tasu eel neva kuu eest . Arved saadetakse üürniku e-arvete teenusepakkuja infosüsteemi kaudu . Üürileandja esitab üürnikule e-arveid, mis vastavad Eesti e-arve standardile. E-arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud täiendavalt ka üürniku kontaktisiku eesnimi ja perekonnanimi. Arve tasumise tähtaeg on 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arve saamisest arvates . Lepingu tähtaeg Leping jõustu b tagasiulatuvalt alates 01.04 .2022 . Leping kehtib kuni 31. 12 .202 2 . Pooled on kokku leppinud, et kui üürnik soovib lepingut pikendada, siis teavitab ta sellest üürileandjat hiljemalt 31. 10 .202 3 . Lepingu korralise ja erakorralise lõp e tamise alused on kirjas tüüptingimuste punktis 8 . Lisaks nendele on pooled selgesõnaliselt kokku leppinud, et kui üürileandja vajab üüripinda ise selleks, et pakkuda v älismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus es sätestatud r ahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse teenust , varjupaiga teenust v õi muud taolist sõjategevuse eest pageva isiku majutamise teenust, siis on üürileandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda või osaliselt üles öelda , teavitades sellest üürnikku 2 kuud ette. E risused ja täiendused tüüptingimustele Pooled lepivad tüüptingimuste p unkti 3.15 osas kokku, et kui aluseks võetava perioodi tegelik Statistikaameti kinnitatud inflatsiooni number on enam kui 3%, siis lähtutakse tegelikust inflatsiooni suurusest. Üüripinnale võib lubada ja üüripinnal võivad viibida üksnes üürnikuga eelnevalt kooskõlastatud üürileandja töötajad või üürileandja kohustusi täitvad muud isikud (nt koristajad, remonttööde teostajad) samuti isikud, kes osutavad erinevaid teenuseid (nt kohaliku omavalitsuse üksuse esindajad, vabatahtlikud , toitlu s tajad jne). Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel, juhul kui tegemist on üürileandja poolt lepingu rikkumisega või kui käesolev leping lõpeb üürileandjast tuleneva asjaolu tõttu ennetähtaegselt ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti , on üürnikul õigus nõuda üürileandjalt leppetrahvi summas, mis saadakse lepingu ülesütlemise ajal kehtiva 1 (ühe) kalendrikuu üüri korrutamisel 6 (kuuega). J uhul kui käesolev leping lõpeb üürnikust tuleneva asjaolu tõttu ennetähtaegselt ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti, kohustub üürnik maksma üürileandjale hüvitist tekkiv a kahju ulatuses VÕS § 115 tähenduses . Üürileandja on kohustatud teavitama esimesel võimalusel pärast lepingu lõppemist kavatsusest esitada kahju hüvitamise nõue . Üürileandja määrab nõude tasumise tähtaja arvestusega , et üürnik saaks planeerida eelarvesse vajalikud rahalised vahendid. Üürnikul on õigus üüripinna valduse üürnikule üleandmisest leping osaliselt või kogu ulatuses sõltumata põhjusest korraliselt üles öelda, teavitades sellest üürileandjat kirjalikult vähemalt 2 ( kaks ) kuu d ette , aga mitte varem kui 31. 07 .2022 . Lepingu korralisel üles ütlemisel kohustub üürnik maksma üürileandjale hüvitist tekkiva kahju ulatuses VÕS § 115 tähenduses. Üürileandja on kohustatud teavitama esimesel võimalusel pärast lepingu lõppemist kavatsusest esitada kahju hüvitamise nõue. Üürileandja määrab nõude tasumise tähtaja arvestusega, et üürnik saaks planeerida eelarvesse vajalikud rahalised vahendid. Lepingu eritingimuste punkti 10. 6 alusel lepingu osalis el ülesütlemisel üürniku poolt peab tagastatav üüri pind paiknema hoones selliselt, et üürileandjal on võimalik vastavaid ruume otstarbekohaselt kasutada sõltumata sellest, et ülejäänud hoone on endiselt üürniku kasutuses, nt soovi korral tagastat avat üüri pinda eraldi välja üürida kolmanda le isikule . Pooled on kokku leppinud , et lepingu eritingimuste punkti 10.6 alusel lepingu osalisel või kogu ulatuses ülesütlemisel üürnik u poolt ja vastavate üüripindade üürileandjale tagasta misel tohib üürileandja ühe aasta jooksul vastava üüri pinna tagastamisest arvates anda vastavaid ruume kasutada üksnes üürniku nimetatud isiku le . Pooled on kokku leppinud, et tüüptingimuste punkti 4.13 ei kohaldata ning üürileandja ei ole andnud ega anna mingeid kinnitusi ega luba dusi , et üüripin d täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. a direktiivist 2017/27/EL tulenevaid hoonete energiatõhususe tingumusi. Muud kinnitused ja kokkulepped Pooled on kokku leppinud , et kui üürileandja soovib võõrandada kinnistu, millel üüripind asub, siis lähtuvad pooled alljärgnevast: üürileandja teatab üürnikule üüripinna võõrandamise väljakuulutamise eeldatavast ajast vähemalt 2 (kaks) kuud ette; üürileandja on üürniku vastaval nõudmisel enne kinnistu võõrandamist kohustatud kandma kinnistusraamatusse lepingu kohta võlaõigusseaduse § 324 kohase märke. Pooled on kokku leppinud, et pärast lepingu lõppemist on üürnik kohustatud andma nõusoleku kinnistusraamatusse lepingu kohta kantud märke (eritingimuste punkt 11. 3 ) kustutamiseks 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul arvates üürileandja poolt lepingu lõppemise järel saadetud vastavasisulise kirjaliku taotluse kättesaamisest üürniku poolt. Üüripinnal ei ole kehtivat sisekorraeeskirja, kuid üürileandjal on õigus vajadusel kehtestada sisekorraeeskirjad, millega reguleeritakse üüripinna korrashoidu ja käitumisreegleid. Üürileandja hoidub s ise korra eeskirjaga üürniku lepingust tuleneva te õigus te kitsendamisest . Pooled töötlevad teise poole esindajate ja lepingu täitmisega seotud teiste isikute isikuandmeid ilma nimetatud isikute eraldi antud nõusolekuta poolte vahel sõlmitud lepingu täitmiseks, poolte õigustatud huvides või muul õiguslikul alusel. Pooled lähtuvad isikuandmete töötlemisel õigusaktidest ja oma organisatsioonis kehtestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetest. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eritingimus test, tüüptingimus test , lepingu lisadest ja lepingu muudatustest (s eal h ulgas lepingu s nimetatud üürileandja teadetest üüri muutmise kohta). Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16 „ H oonestatud kinnisvara kasut u s lepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ lisas 1 esitatud tüüptingimusi, mis kehtivad poolte vahel lepingu tüüptingimustena ilma allkirjastam a ta. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohald atakse määrusest tuleneva i d muudatus i lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel. Juhul kui lepingu eritingimused, tüüptingimused või lisad on omavahel vastuolus, lähtutakse dokumentide st järgmises järjekor ras : eritingimused; lisad; tüüptingimused. Eri aegadel allkirjastatud sama järjekorra l epingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse hil jem allkirjastatud dokumendist. Pooled käsit a vad tüüptingimuste punktis 5. 3 nimetatud kinnisvara korrashoiu hea tavana kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu sõlmimisel on Eesti standardi EVS 807:2016 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid.“ . Kinnisvara sisetehingute korral lähtutakse üüri muutmisel lisaks alapunktides 1 2 .1 – 1 2 . 4 esitatule ka Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutus lepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ sätestatust. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu lisad Kinnistu plaan, ü üripin dade joonised, plaanid ja eksplikatsioon . Selguse huvides märgitakse, et kui lisa 1 ja lisa 4 on sisult vastuolus, siis prevaleerib lisa 4 . Samuti, kui lisa 1 viitab ehitustöödele, siis on need üürileandjale kohustuslikud üksnes juhul, kui pooled on nii lisas 4 selgesõnaliselt kokku leppinud Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja üüri t eenuste liigitus Üür ja kõrvalteenuste tasu Üürileandja poolt üüripinnale tehtav siseviimistlus ning hangitav ja paigaldatav sisustus Üüripi nna üleandmise-vastuvõtmise akt koos seadmete ja inventari loeteluga (koostatakse üüripinna üürnikule üleandmise kuupäeva seisuga ja allkirjastatakse hiljemalt k ahe kuu jooksul üüripinna üürnikule üleandmise kuupäevast) Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Üürileandja Üürnik TÜÜP TINGIMUSED MÕISTED Lepingus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: avarii on rike, mis ohustab kas inimelusid või üürniku julgeolekut või on tekitanud või võib tekitada olulist kahju tervisele või varale, sealhulgas keskkonnale. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse avariiks lepingu tähenduses; hoone on kinnistul paiknev hoone, milles üürilepingu osaks olevad ruumid asuvad; isik on iga pooleks mitteolev isik; kasutustasu on üürilepingus kokku lepitud tasu, mis koosneb üürist ja kõrvalteenuste tasust; kinnistu on eritingimustes märgitud kinnistu(d); kõrvalteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja osutab üürnikule üüri lepingu alusel lisaks üüriteenustele ning mille maksumus ei sisaldu üüris; kõrvalteenuste tasu on üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks ; leping on poolte vahel sõlmitud üürileping, mis koosneb eritingimustest ja tüüptingimustest koos muudatuste ja lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad; lepingu tähtaeg on aeg lepingu jõustumisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni; parendustöö on tegevus, mille peamine eesmärk on: üüripinna või selle osa sihtotstarbe või suuruse muutmine; üüripinna või selle osa uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemide või muude süsteemide uuendamine; üüripinna täiendava mugavuse, meeldivuse või ilu saavutamine; uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine üüripinnal, kuigi üüripind oleks sihtotstarbeliselt kasutatav ka ilma nendeta; pool on üürileandja või üürnik; pooled on üürileandja ja üürnik ühiselt nimetatuna; puudus on üüripinna mittevastavus ettenähtud tingimustele, sealhulgas kokkulepetele või kohustustele, mis ei pruugi kaasa tuua süsteemi seiskumist ega rikke või avarii ega otsese kahju tekkimist. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse puuduseks lepingu tähenduses; remonttöö on tegevus , millega taastatakse üüripinna või selle osa, sealhulgas konstruktsiooni de ning tehnosüsteemide eesmärgipärane toimimine vastavalt üürilepingu s kokku lepitud seisundile ; rike on puudus, mille tulemusel seade või süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt või häiritud on normaalne töö- või elukorraldus üüripinnal, kuid sellega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või olulist varalist kahju. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse rikkeks lepingu tähenduses; tööpäev on iga nädalapäev, välja arvatud laupäev, pühapäev, Eesti Vabariigi riigipüha ja rahvuspüha; vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada , ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud oodata, et pool lepingu sõlmimise ajal sellise asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Selline asjaolu takistab lepingu täitmist, kuid ei pruugi põhjustada üüripinna kahjustumist; üür on üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks ; üüripind on üürilepingu alusel üürniku kasutusse antud eritingimustes kirjeldatud kinnistu, hoone ja/või selle osa ning j uhul kui üürniku kasutusse antakse osa kinnistust ja/või hoonest, koosneb üüripind üürniku ainukasutuses olevast pinnast ja ühiskasutuses olevast pinnast, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnikega või kasutajatega; üüriteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja osutab üürnikule üüri lepingu alusel ning mille maksumus sisaldub üüris. ÜÜRIPINNA ÜLEANDMINE ÜÜRNIKULE Üüripind peab üürnikule üleandmisel olema sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja heakorrastatud. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akti, mis pärast allkirjastamist saab lepingu lahutamatuks osaks ja lepingu lisaks. Vajaduse korral võivad pooled üüripinna tehnilise seisukorra fikseerimiseks koostada käesolevas punktis nimetatud akti asendavaid või täiendavaid dokumente ja sõlmida täiendavaid kokkuleppeid. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASU Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestus Üürnik tasub üürileandjale kasutustasu üürileandja esitatud arve alusel, kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel peab olema eraldi näidatud üüri kogusumma ja kõrvalteenuste tasu vastavalt kokkulepitud teenuste loetelule. K ui pooled ei ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu fikseeritud suuruses või muudes arvestamise põhimõtetes, arvestatakse kõrvalteenuste tasu suurused alljärgnevalt: Tarbimismahtude mõõtmine toimub tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia , vee- , kanalisatsiooni - ja kommunikatsiooni teenus ed ) korral vastavalt üüripinna tarbimist mõõtvatele arvestitele, välja arvatud juhul, kui arvestid puuduvad. Tarbimismahtude mõõtmine toimub ka muudel teenustel, mille tasu arvestuse aluseks on tarbimismahud. Tarbimismahtude proportsionaalne arvestamine toimub tüüptingimuste punktis 3.2.1 nimetamata kõrvalteenuste korral , sealhulgas ühiskasutuses olevate pindade ja tehnosüsteemide korrashoiuga seotud teenuste ning muude teenuste ja nendega seotud tarbimisteenuste korral . Proportsionaalsel arvestamisel leitakse kõrvalteenuse tasu, arvestades teenusega kaetud üüripinna osakaalu teenusega kaetud hoone üüritavast pinnast, see tähendab, et üürniku kuluks hoone vastavatest kuludest on nii mitu protsenti, kui mitu protsenti moodustab üürniku teenusega kaetud üüripind hoones kogu hoone vastava teenusega kaetud üüritavast pinnast, sõltumata sellest, kas hoone üüritav pind on välja üüritud või mitte. Kõrvalteenuste tasude suurused arvestatakse vastavalt tüüptingimuste punkti 3.2.1 või 3.2.2 alusel leitud tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate kehtestatud hindadele või riigihankemenetluse tulemusena teenuseosutajatega kokku lepitud hindadele. Remonttööde maksumus sisaldub üüris, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti: ulatuses, mis tagab üüripinna säilimise lepingus kokku lepitud seisundis; kui selliste tööde tegemine on põhjustatud õigusaktide muudatustest, välja arvatud juhul, kui õigusaktide muudatused on seotud üürniku tööspetsiifikaga. Lisaks punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatule sisaldub üüris remonttööde maksumus lepingus kokku lepitud rahaliste vahendite ja tegevuste ulatuses. Kui üürnik soovib üüripinnal teha parendustöid või selliseid remonttöid, mille maksumus vastavalt lepingule ei sisaldu üüris või mis oma olemuselt ei ole üürileandja kui omaniku kohustuseks, ning selliste tööde tulemusena üüri või kõrvalteenuste tasu suurus muutuks, lähtuvad pooled tüüptingimuste punktides 5.8–5.14 sätestatust. Kui lepingu kehtivuse ajal viiakse läbi hoone mõõdistamine, mille tulemusena täpsustatakse hoone üüritava pinna suurust, siis korrigeeritakse lepingujärgset üüripinna suurust hoones ja üürina makstavat üüripinna ruutmeetri tasu ning kõrvalteenuste tasu selliselt, et korrigeerimise hetkel kehtiv kasutustasu kogusumma kalendrikuus ei muutu. Üürnik tasub kõik üürileandjale tasumisele kuuluvate summade ülekandmisega seotud kulud, tingimusel, et ülekanne tuleb teha Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse arveldusarvele või välismaa krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali arveldusarvele. Üürniku poolt üüriteenuste ja kõrvalteenuste lepingute sõlmimine ning selle mõju üürile Üürnikul on üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel lepinguid vastavate teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise, kui pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud teenuslepingud sõlmib või vastavad tegevused teeb üürnik. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid haldusteenuse või tehnohoolduse osutamiseks, samuti omanikukohustuste täitmiseks või teha vastavad tegevused ise, kui üürileandja on selliste teenuste osutamisel lepingut rikkunud, alljärgnevatel tingimustel: Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta . Ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, milliste viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega, sest on põhjendatud üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid tüüptingimuste punktis 3.8 nimetamata teenuste saamiseks või teha vastavad tegevused ise alljärgnevatel tingimustel: ü ürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 60 päeva ja kannab kulud, mis üürileandjal tuleb kanda juba sõlmitud teenus lepingute enne tähtaegse lõpetamise tõttu (näiteks leppetrahvi nõuded). Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3.10 ; ü ürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest e tte teatanud vähemalt 30 päeva ja pooled ei ole kokku leppinud , et üüriteenust või kõrvalteenust osuta b üürileandja . Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3.10 ; ü ürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta ; i lma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, kui nende viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega. Üürileandja kohustub tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku andma või põhjendama sellest keeldumist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest, kui sellistest lepingutest kas lepingu kehtivuse ajal või pärast seda: tulenevad või võivad tuleneda kahjulikud mõjutused kinnistule; halveneb või võib halveneda hoone seisund; kaasnevad või võivad kaasneda kohustused, kitsendused või piirangud üürile andjale või teistele üürnikele. Üürileandjal ei ole õigust keelduda tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku andmisest, kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud selliste mõjutuste, seisundi halvenemise, kohustuste, piirangute või kitsendustega või kui pooled lepivad kirjalikult kokku sellistest asjaoludest põhjustatud mõjutustega kaasnevate kulutuste hüvitamises üürileandjale. Viidatud negatiivsete mõjutuste tõendamise koormis lasub üürileandjal, kusjuures esitatud põhjendused peavad olema asjakohased. Juhul kui üürnik sõlmib eelnimetatud teenuste saamiseks teenuslepingud ilma üürileandja nõusolekuta, vastutab üürnik sellega kaasnevate riskide ja võimalike kahjude eest ning kohustub üürileandjale põhjustatud kahju hüvitama. K ui üürnik kasutab tüüptingimuste punktis 3.9 nimetatud õigust lepingute sõlmimiseks, kohaldatakse vastavate teenuste eest tasumise suhtes ü ürniku valikul ühte varianti alljärgnevatest : Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üüri või kõrvalteenuste tasude suurust ei muudeta, kuid üürileandja hüvitab üürnikule vastava teenuse maksumuse. Tasu hüvitatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üürileandja ja üürnik lepivad kokku üüri või kõrvalteenuste tasude vähendamises vastavate teenuste ulatuses. Üüri või kõrvalteenuste tasusid vähendatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas. K ui üürnik sõlmib isikutega lepingud tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia, vee- , kanalisatsiooni - ja kommunikatsiooni teenus e ) kohta, edastab ta üürileandjale iga järgneva kuu 10. kuupäevaks andmed üüripinna tarbimisteenuste kohta, välja arvatud juhul, kui üürileandja selliseid andmeid saada ei soovi. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmine Üüri võib kokkulepitud indeksi alusel muuta üks kord aastas kuni 3%, kui eritingimustes on selles kokku lepitud. Üüri võib muuta suuremas ulatuses juhul, kui muudetakse üürilepingu muid tingimusi, mis toovad kaasa üüri muutmise vajaduse. Indeksi alusel üüri muutmisel lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust. Kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine toimub üks kord aastas vastavalt eritingimustes ja lisades kokkulepitule järgmiselt: K ui pooled on kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel, lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust. Kui pooled ei ole kõrvalteenuste tasu muutmist välistanud ega ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel ja üürileandja soovib kõrvalteenuste tasu muuta, esitab ta üürnikule sellekohase ettepaneku, mille aluseks on andmed eelmise kalendriaasta üüripinna kulude ja järgmise kalendriaasta prognoositavate kulude kohta, muu hulgas andmed selle kohta, milline põhjendatud ja objektiivne alus tingib kõrvalteenuste tasude muutmise. Fikseeritud kõrvalteenuste tasu korral ja j uhul, kui kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamisele eelneva aasta tegelik kõrvalteenuste kulu erines sama aasta kohta lepingus fikseeritud tasust, tasaarvestab üürileandja fikseeritud tasu ja tegeliku kulu vahe järgneva kalendriaasta kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamsel, juhul kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti . Kui üürnik ei ole nõus teates esitatuga, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe. Kui pooled ei saavuta eritingimustes kokku lepitud tähtajaks kõrvalteenuste tasu muutmises kokkulepet, siis kohaldatakse osas, milles kokkulepet ei saavutatud, alates järgmisest kalendriaastast tüüptingimuste punktis 3.2 sätestatut. Üürileandja poolt kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamise, üürniku poolt vastuväite esitamise ning kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe sõlmimise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes. Erinevate kõrvalteenuste tasude muutmisele võib rakendada erinevaid muutmise põhimõtteid. Üüri ja kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine kokkulepitud indeksi alusel toimub järgmiselt: Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on tüüptingimuste punktis 3.16.2 nimetatud tarbijahinna indeksi aasta n e protsentuaal n e muutus . Tarbijahinna indeksiks on eritingimustes kokku lepitud kuupäeva seisuga lõppeva aastase perioodi kohta avaldatud Eesti tarbijahinna koondindeks, mis sisaldab kõiki regioone ja kaubagruppe. K ui vastavat koondindeksit ei ole avaldatud üüri või kõrvalteenus t e tasu muutmise teate esitamise kuupäevaks, võetakse aluseks nimetatud kuupäevale eelnenud kalendrikuu viimase päeva seisuga lõppenud aastase perioodi Eesti tarbijahinna koondindeksi aastane muutus protsentides. Üüri ja kõrvalteenuste tasu indeksi alusel muutmise kohta esitab üürileandja üürnikule teate. Juhul kui üürnik leiab, et teates esitatu ei vasta lepingus kokkulepitule, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Teate ja vastuväite esitamise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes. Pikema tähtajaga kui kümme aastat sõlmitud üürilepingus vaadatakse kasutustasu suurus üle vähemalt iga viie aasta järel. ÜÜRIPINNA KASUTAMINE JA VALDAMINE Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul üüripinda kasutada ja vallata vastavalt lepingule, sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast põhjustatud takistuste kõrvaldamise ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis tahes viisil ohustada või häirida üürniku poolt üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või üürniku poolt lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel , sealhulgas seoses üüripinna isikule võõrandamise või üürimise ettevalmistamisega, on ta kohustatud eelnevalt üürnikuga kooskõlastama selleks vajaliku juurdepääsu koha, ulatuse ja aja. Täiendavalt lähtutakse üüripinnale sisenemise ja viibimise korral hoone sisekorraeeskirjas sätestatust. Üürnik kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust ja tervishoidu reguleerivaid õigusakte. Üürnik kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab teenuse, süsteemi või seadme võimsuse. Juhul kui üürniku installeeritav seade nõuab lisasüsteeme, paigaldatakse sellised süsteemid üürniku kulul ja vastavalt üürileandjaga kooskõlastatud plaanidele ja spetsifikatsioonidele. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale, sealhulgas hoone seintele, oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaame, lippe, plakateid, logosid, sümboolikat ning muid visuaalseid tähiseid ja viitasid tingimusel, et need vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele. Üürile andja on kohustatud tagama, et üürnikul oleks võimalik paigaldada üüripinnale üürniku sümboolika, mille kasutamise kohustus on üürnikule ette nähtud õigus aktidega. Üürniku paigaldatud reklaami vastavuse eest kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetele vastutab ning reklaamimaksu maksab üürnik. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on üürnik kohustatud üürileandjale hüvitama tekitatud kahju. Üürnikul on õigus kasutada üüripinda eritingimustes sätestamata sihtotstarbel üksnes üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on koos nõusoleku andmisega õigus kehtestada üüripinna kasutamise suhtes piiranguid või muid tingimusi. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest juhul, kui: üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib kahjustada või kahjustab üüripinda või muul viisil vähendab selle väärtust; üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib suurendada või suurendab üürileandja kulutusi üüripinnale; üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve on vastuolus heade kommetega; üürnik ei ole nõus üüripinna sihtotstarbe muutmisest tingitud, üürileandja pakutud uue üüri või kõrval teenuste tasudega või üürileandja pakutud üüripinna kasutamise piirangute või muude tingimustega. Üürnik teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud avariist või muust ohust üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste sündmustega seotud asjaolude ja tagajärgede likvideerimiseks. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja kohustuste täitmiseks, samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui nimetatud avariid või reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibivaid isikuid või vara. Sellisel juhul lähtutakse üüripinnale sisenemisel ja sellel viibimisel hoone sisekorraeeskirjas sätestatud korrast. Üürnikul on keelatud üürileandja nõusolekuta siseneda tehnilistesse ruumidesse, välja arvatud üüripinna hulka kuuluvad tehnilised ruumid, reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule, sealhulgas tema töötajale, ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui: üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab tüüptingimuste punktist 4.7 tulenevat kohustust; üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise õigus ja tingimused on eraldi kokku lepitud eritingimustes või hoone sisekorraeeskirjas; üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemiseks esineb muu põhjendatud vajadus, mis on seotud üürniku põhitegevuse, julgeolekukaalutluste või üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme. Kui üüripinna tehnosüsteemide reguleerimisvajadus tekib väljaspool avariid, pöördub üürnik üürileandja poole, kes reageerib üürniku ettepanekule esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepinguga sätestamata poolte kohustused üüripinna valdamisel ja kasutamisel on sätestatud hoone suhtes kehtivates õigusaktides ja muudes dokumentides, sealhulgas hoone sisekorraeeskirjas. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni üüripinna tegeliku energiatarbimise, veetarbimise ja jäätmetekke kohta. Informatsioon esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sellises sisus, ulatuses ja detailsuses, mis võimaldab analüüsida üüripinna kasutamisega seotud keskkonna- ja energiatõhususe aspekte. Muu hulgas peab informatsioon sisaldama teavet tarbitud taastuva ja taastumatu energia mahu ning tarbitud energia CO 2 ekvivalendi kohta. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisatasu. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni, mis on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. a direktiivist 2012/27/EL hoonete energiatõhususe kohta tulenevate nõuete täitmiseks. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisatasu. Pooled võivad eritingimustes täpsustada hoonete energiatõhususe nõuete aluseks olevaid dokumente. ÜÜRIPINNA KORRASHOID Kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti, on üürileandja kohustatud tagama üüripinna hoidmise eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutamiseks sobivas seisundis ja eritingimuste punktis 4 kokku lepitud seisundis , arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust. Üürileandja ja üürniku kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel lepingu kehtivuse ajal on kirjeldatud tüüptingimuse punktides 5.3–5.14, eritingimustes ja lisades. Üürileandja osutab üürnikule üüri- ja kõrvalteenuseid vastavalt eritingimustes kokku lepitud kinnisvara korrashoiu heale tavale ning lepingus täpsustatud ulatuses ja poolte kohustuste jaotuse alusel. Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks eritingimustes sätestatud sihtotstarbel kasutatav , ja kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul puudusest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul rikkest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe tunni jooksul avariist teada saamisest arvates, ning tegema avariijärgse remondi viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade ja vastavate tööde tegemiseks vajalike materjalide ettetellimistähtaegade tõttu võimalik kinni pidada tüüptingimuste punktides 5.4–5.6 nimetatud tähtaegadest, on üürileandja kohustatud sama tähtaja jooksul esitama üürnikule edasise tegevusplaani . Juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja esitatud tegevusplaan, on tal õigus kõrvaldada puudus, rike või avarii ise või lasta see kõrvaldada isikul ja nõuda üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, teavitades sellest üürileandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel võimalusel pärast puuduse, rikke või avarii kõrvaldamist. Remonttööde ja parendustööde tegemine Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil, ulatuses ja ajal, lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled remonttöödes kokkuleppimiseks sõlmida lisakokkuleppeid. Üürileandja teeb remonttöid üürniku igapäevast tegevust võimalikult vähe mõjutaval viisil. Üürileandjal ei ole õigust nõuda üürnikult remonttööde tegemist. Pooled võivad lepingu tähtaja jooksul kokku leppida parendustööde tegemises üürileandja poolt. Sellisel juhul lepivad pooled eelnevalt kirjalikult kokku parendustööde mahu ja tähtajad. K ui üürnik on kohustatud parendustöödega kaasnevad kulutused hüvitama, siis lepitakse kokku ka kaasnevate kulutuste suurus ning nende hüvitamise tingimused ja kord. K ui üürniku tööspetsiifikaga seotud uute õigusaktide vastuvõtmine või selliste õigusaktide muutmine toob kaasa vajaduse teha üüripinna remonttöid või parendustöid üüripinna sihtotstarbelise kasutamise jätkamiseks, lepivad pooled kokku vajalike tööde mahu, tähtajad ja maksumuse ning mõju üürile või kõrvalteenuste tasudele või mõlemale . Sellisest nõuetele mittevastavusest tingitud takistused üüripinna kasutamisel üürniku poolt ei ole käsitatavad üürileandjapoolse lepingu rikkumisena, üürnikul ei ole õigust alandada üüri, peatada üüri tasumist ega kasutada üürileandja suhtes muid õiguskaitsevahendeid. Kui üürileandja ei täida kohaselt kohustust teha remont- või parendustöid, on üürnikul õigus eelneval teatamisel teha vastavad tööd ise või sõlmida leping vastavate tööde tegemiseks isikuga ning sellisel juhul kohaldatakse tüüptingimuste punktides 3.8 – 3.12 sätestatut. Üürnikul on õigus kohaldada üürileandja suhtes lepingus sätestatud õiguskaitse vahendeid. Üürnik võib teha üüripinnal muudatusi – remonttöid ja parendustöid – poolte kirjalikul kokkuleppel, milles sätestatakse muu hulgas selliste tööde tegemise maht ja tingimused, samuti üürileandja poolt lepingu lõppemisel üüripinnal tehtud muudatuste hüvitamise maht ja tingimused. Üürileandja ei või käesolevas punktis nimetatud kokkuleppe sõlmimisest põhjendamatult keelduda, ennekõike juhul, kui üüripinnal muudatuste tegemine on vajalik üüripinna kasutamiseks või üüripinna mõistlikuks majandamiseks. Üürnik võib lepingu lõppemisel ära võtta üüripinnale tehtud muudatused, kui see on võimalik üüripinda kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust muudatusi ära võtta, kui üürileandja tasub üürnikule selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul on muudatuste äravõtmiseks õigustatud huvi. ÜÜRIPINNA ANDMINE ISIKUTE KASUTUSSE Üürnikul ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda üüripinda või osa sellest isikute kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnik annab üüripinna allkasutusse , vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Allkasutaja ei või kasutada asja pärast lepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud üürnikule. Üürnikul on õigus võimaldada riigiasutustel kasutada üüripinda tingimusel, et üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Üürnik on kohustatud üürileandjat kasutusse andmisest kirjalikult teavitama kümne tööpäeva jooksul üleandmisest või kasutusse andmisest arvates. LOAD Üürileandja on kohustatud väljastama üürnikule tema tegevuseks või üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja koos kõlastused, arvestades lepingus üüriteenuste või kõrvalteenuste lepingute sõlmimise suhtes poolte vahel kokku lepitud tingimustega, või osutama võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürileandja kui üüripinna omaniku abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürileandjast tulenevate asjaolude tõttu. Üürnik on kohustatud väljastama üürileandjale ja tema alltöövõtjatele lepingus tulenevate üürileandja kohustuste täitmiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused (sealhulgas sissepääsuload, kui need on vajalikud), välja arvatud põhjendatud juhtudel. Samuti osutab üürnik võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürniku kui üüripinna otsese valdaja abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürnikust tulenevate asjaolude tõttu. LEPINGU LÕPPEMINE Pooled on kokku leppinud, et kummalgi poolel on õigus leping enne tähtaega üles öelda üksnes käesoleva lepingu eri- või tüüptingimustes sätestatud juhtudel. Leping lõpeb järgmistel juhtudel: juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel; poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval; lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt tüüptingimuste punktis 8.3 toodud alustel; lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku poolt tüüptingimuste punktis 8.4 toodud alustel; seaduses või eritingimustes sätestatud muul alusel. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm kuud ette, järgnevatel juhtudel : üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalteenuste tasusid vähemalt kolm kuud järjest või lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri või kõrvalteenuste tasude summa; üürnik tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal ümberehitusi või muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja selle tõttu saab üüripind oluliselt kahjustada ning üürnik ei ole tekitatud kahjustust kõrvaldanud kahe kuu jooksul üürileandjalt sellesisulise kirjaliku nõude saamisest arvates. Üürnikul on õigus eelnimetatud tähtaega pikendada, teavitades sellest viivitamata üürileandjat, kui kahjustuste kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja jooksul ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade tõttu; üürnik annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku kasutusse ning üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest arvates, välja arvatud tüüptingimuste punktis 6.2 sätestatud juhul; muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette, järgnevatel juhtudel: üürnikul ei ole võimalik üüri pinda eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutada või kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud asjaolu tõttu, mille eest üürnik ei vastuta; üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist kõrvaldanud ka üürniku antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Tähtaja määramisel arvestavad pooled muu hulgas õigusaktides sätestatud kohustustest tulenevaid nõudeid, nt riigihangete menetlustähtaegu jm; üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta isikutega sõlmitud lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed hiljemalt lepingu lõppemise päevaks. Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid makseid ei ole võimalik üürnikust mittetulenevatel põhjustel lepingu lõppemise päevaks tasuda, kohustub üürnik vastavad maksed tasuma 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teistsuguses tähtajas. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest, mille täitmine peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist jätkuma ka pärast lepingu lõppemist. ÜÜRIPINNA TAGASTAMINE ÜÜRILEANDJALE Üürnik tagastab üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või lepingu ennetähtaegset ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürnik tagastab üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning üüripinna harilikku füüsilist kulumist ning poolte kokkuleppel üüripinnale jäetavaid ümberehitusi ja muudatusi. Üürnik peab üüripinna enne tagastamist heakorrastama ning vabastama talle ja isikutele kuuluvast varast. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise tähtpäevaks üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akti. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt moodustab lepingu lahutamatu lisa. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta tüüptingimuste punktis 9.2 sätestatule , fikseeritakse tuvastatud puudused tüüptingimuste punktis 9.3 nimetatud aktis ning juhul kui üürnik vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult üüripinna seisundi lepinguga vastavusse viimiseks ja üüripinna kahjustuste likvideerimiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise , tekkepõhjuste või nende eest vastutuse üle vaidlus, on ükskõik kummal poolel õigus tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab pool, kes vastutab puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest. K ui ekspertiisist ilmneb, et puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest vastutavad mõlemad pooled, kannavad pooled ekspertiisiga kaasnevad kulud võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui ekspert määrab proportsioonid, millises ulatuses kumbki pool vastutab. Sellisel juhul kannavad pooled ekspertiisikulud vastavates proportsioonides. Pooled võivad igal konkreetsel juhul ekspertiisikulude kandmise kohta ka teistsuguse kokkuleppe sõlmida. VASTUTUS Poolte vastutuse ja kahjude hüvitamise üldised põhimõtted Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju. Üürnik on kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud üürniku, üürniku allüürniku või nende poolt üüripinnale lubatud isikute tegevusest, kui pooled ei ole kokku leppinud teis i ti. Üürnikul ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui üürniku poolt üüripinnale lubatud isikuks on üürileandja või üürileandja korraldusel üüripinnal tegutsev isik. Poolte vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud juhul, kui pool rikkus lepingut tahtlikult. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingu järgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama teisele poolele. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad järjest üle 60 päeva, võivad mõlemad pooled lepingu üles öelda. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigust nõuda teiselt poolelt lepingu rikkumise või lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja arvatud, kui pooled on lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või õiguskaitsevahendite kohaldamise piiramises või välistamises. Ühe õiguskaitsevahendi kohaldamine ei välista teiste seaduses või lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike õigust nõuda kahjude hüvitamist, kui lepingust ei tulene teisiti. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub leppetrahvi tasuma 60 päeva jooksul teise poole vastavasisulise nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata summast kohustuse täitmisega viivitatud iga päeva eest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Õiguskaitsevahendid lepingu lõppemise korral Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise tõttu lepingu ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel õigus nõuda rikkunud poolelt leppetrahvi eritingimustes kokku lepitud ulatuses. Lepingu lõppemise järel üüripinna mitteõigeaegse vabastamise korral on üürileandjal õigus nõuda üürnikult kõrvalteenuste tasude hüvitamist ning leppetrahvi lepingu lõppemise ajal kehtiva ühe päeva üüri kahekordses ulatuses iga päeva eest kuni üüripinna vabastamiseni. Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumisel korral Lepingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise poole poolt, on lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega kantud kahjud 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnikust tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik viivitamata siseneda üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul kahju või üüripinna kasutamine muutub osaliselt või tervikuna võimatuks või pikeneb üüripinna osalise või tervikuna kasutamise võimatus, siis üürileandja ei vastuta selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei ole üürnikul õigust keelduda üüripinna kasutamise takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri tasumisest (ei ole õigust üüri alandada) ning üürileandja ei ole kohustatud hüvitama selliselt tekkinud kahju ega tasuma leppetrahvi või viivist. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama , ning seetõttu ei saa üürnik üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada, on üürnikul õigus üüri ja kõrvalteenuste tasude maksmisest keelduda. Kui üüripinna sihtotstarbelise kasutamise võimalus on üksnes vähenenud, on üürnikul õigus alandada üüri ja kõrvalteenuste tasusid puudusele vastaval määral ajavahemiku eest üürniku poolt üürileandjale puudusest või takistusest teavitamisest kuni üürileandja poolt puuduse või takistuse kõrvaldamiseni. Kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi üüriteenuste või kõrvalteenuste osutamisel ja seetõttu ei ole üürnik rahul osutatavate üüriteenuste või kõrvalteenuste kvaliteediga ning pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürnikul õigus kuni rikkumise kõrvaldamiseni kasutada ühte varianti alljärgnevatest: 10.12.1. üüriteenuste puhul alandada üüri proportsionaalselt sellise üüriteenuse osakaalule üüris või kõrvalteenuste puhul jätta selliste kõrvalteenuste eest üürileandjale tasumat a. 10.12.2. nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,05% kasutustasust iga päeva eest, kuni rikkumise kõrvaldamiseni kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . Üürnikul on õigus punktis 10.12 nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada 3 (kolme) kuu jooksul rikkumisest teada saamisest või rikkumise kõrvaldamisest, vastavalt kumb on hilisem. Lisaks punktides 10.11 ja 10.12 sätestatule on üürnikul õigus alandada üüri või kõrvalteenuste tasusid või mõlemat või nimetatud tasude maksmisest keelduda ning kasutada muid õiguskaitsevahendeid muudel õigusaktides sätestatud juhtudel, kui see ei ole lepingus kokkulepituga vastuolus. Üürileandja kohustub maksma üürnikule leppetrahvi remonttööde mitteõigeaegse või mittekohase üleandmise korral 0,05% mitteõigeaegselt või mittekohaselt üle antud tööde maksumusest iga päeva eest kuni nende vastuvõtmiseni üürniku poolt. Üürnik kohustub maksma üürileandjale leppetrahvi üüripinna kasutamisel muul kui eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel, kui üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandjalt vastavasisulise nõude saamisest, lepingu rikkumise ajal kehtiva ühe kuu üüri ulatuses. TEADETE EDASTAMINE Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja informatsioon loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui need on üle antud allkirja vastu või esitatud digitaalselt allkirjastatuna poole üldisel e-posti aadressil. Informatsioonilist teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti kiireloomulist teadet võib edastada telefoni, faksi või elektronposti teel. Pooled võivad lepingu lisade või eritingimustega leppida kokku täpsemad tingimused puudustest, riketest ja avariidest teavitamise kohta . Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teist poolt viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VAIDLUSTE LAHENDAMINE Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kõik vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad lepingust või selle rikkumisest, lõpetamisest või kehtetusest või on sellega seotud ja mida pooled ei ole suutnud lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus õigusaktidega ette nähtud korras. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust. KONFIDENTSIAALSUS Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub pool hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on poolel, sealhulgas tüüptingimuste punktides 13.2 ja 13.5 nimetatud isikutel , olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda , ning mis tahes muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on teisel poolel eelda ta valt õigustatud huvi. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, õigusnõustajatele, pankadele, kontserni ettevõtetele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Pool on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osad, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. Pooled kohustuvad rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad, lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel kasutavad , ning tüüptingimuste punktis 13.2 nimetatud isikud oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud , ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. MITMESUGUST Kumbki pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kinnistu võõrandamisel. Üürileandjal ei ole õigust keelduda nõusoleku andmisest , juhul kui üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused loovutatakse teisele riigiasutusele, eelkõige sama valitsemisala asutusele, ning üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Kõik lepingu täiendused ja muudatused, sealhulgas lõpetamine , tuleb koostada kirjalikus vormis. Lepingu üksiku sätte kehtetus või tühisus ei põhjusta kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust ega tühisust, välja arvatud juhul, kui lepingu mis tahes sätte kehtetuse või tühisuse tulemusena kaotavad pooled huvi üürisuhte jätkamise vastu. Kui pooled avastavad mingi sätte kehtetuse, kohustuvad nad tegema kõik endast oleneva vastava sätte muutmiseks selliselt, et see oleks kooskõlas õigusaktidega niisugusel määral, et see jääks võimalikult lähedaseks poolte esialgsele kavatsusele. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega mõjuta mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti. Lepingus nõutud kirjaliku vormi järgimine tähendab dokumendi, teate vms koostamist kirjalikus vormis, kirjalikku vormi asendavas (notariaalses) vormis või kirjaliku vormiga võrdses elektroonilises (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormis ja need ei kehti enne, kui poolte nõuetekohaselt volitatud esindajad on need allkirjastanud Sotsiaalkindlustusamet [email protected] Meie 14.04.2022 nr 1.9-5/1430-1 Paldiski mnt 80 15092, Tallinn Harju maakond Sotsiaalkindlustusameti üürilepingu kooskõlastus (Saaremaa vald, Kärla alevik) Kooskõlastame Sotsiaalkindlustusameti üürilepingu, üüripind asub Saaremaal Kärla alevikus. Palun lisada lepingule number. Palun üürilepingu muudatus peale kahepoolset allkirjastamist saata Keiu Käära e-postile ([email protected]) riigi kinnisvararegistris arvele võtmise korraldamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aare Aun haldustalituse juhataja Lisa: üürilepingu projekt ja lisad Kristel Marksalu 5100902 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952