dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Maaeluministri 2. veebruari 2022. a määruse nr 7 „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 ettevalmistamise toetus“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 14. aprill 2022
Viit
1.2-3/1428-1
Registreeritud
14. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2022
Vastutaja
Vivia Aunapuu-Lents (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Innovatsiooni vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
22. aprill 2022

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎LEADER_ettevalmistamine_muut.asice319 KB

Sisu (failidest)

SELETUSKIRI maaelu ministri määruse „Maaeluministri 2 . veebruari 2022. a määruse nr 7 „ LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 ettevalmistamise toetus “ muutmi n e “ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaelumin istri määrus „Maaeluministri 2 . veebruari 2022. a määrus e nr 7 „ LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 ettevalmistamise toetus “ muutmine “ (edaspidi eelnõu ) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ra kendamise seaduse (edaspidi ELÜPS ) § 67 lõike 2 alusel. Maaeluministri 2. veebruari 202 2 . a määruses nr 7 „ LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 ettevalmistamise toetus “ (edaspidi määrus ) tehtav muudatus on tingitud praktikas ilm n enud asjaolu st , mistõttu leevendatakse kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonna elanike arvu nõudele , milleks on 10 000 – 150 000, sätestatud erandi t . Täpsemalt kaotatakse asustustiheduse puhul selle täpse suuruse nõue , milleks on alla kümne elaniku ruutkilomeetril , sest sellise tingimusega koheldakse kohalikke tegevusrühmi ebavõrdselt . N imelt võib mõnes tegevuspiirkonnas olla strateegia ettevalmistamise toetuse taotluse esitamise hetkel elanike arv ruutkilomeetril üksnes veidi suurem kui määruses sätestatud nõue alla kümne elaniku ruutkilomeetril , mis tähendab, et selline tege vuspii r kond ei vasta ks elanike arvu nõudele . Seega võib hakata selline kohalik tegevusrühm e lanik e arvu nõude täitmiseks oma tegevuspiirkonna territooriumi kunstlikult suurendama , mis ei taga e lanikkonna sidusust ja põhjusta ks ülemääraseid kulutusi. Sellepärast kaotatakse määruses asustustiheduse erandi puhul asustustiheduse täpse suuruse nõue – alla kümne elaniku ruutkilomeetril – , mis välista b oluko rra , kus kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkond ei vasta nimetatud nõu dele pelgalt seetõttu, et toetuse taotluse esitamisel hetkel ei ol nud tema tegevuspiirkonna asustustihedus e suurus täpselt alla kümne elaniku ruutkilomeetril , võtmata seejuures arvesse edaspidist olukorda strateegia elluviimise jooksul (elanike arv muutub pidevalt) . Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi maa elupoliitika ja analüüsi osakonna nõunik Taavi Kurvi ts (625 6526, [email protected] ) . Juriidilise ekspertiisi eelnõule ja seletuskirjale on teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsia list Helen Palginõmm (625 6 260 , [email protected] ) . Eelnõu on keeleliselt toimetanud Ma aeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6 523 , [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest punktist. Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõi ke 4 teist lauset . Muudatuse tulemusena leevendatakse kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonna elanike arvu nõudele sätestatud erandit : kaotatakse täpne nõue asustustiheduse suuruse kohta, milleks on alla kümne elaniku ruutkilomeetril . Määruse § 2 lõike 4 esimese lause kohaselt on t egevuspiirkonna elanike nõutav arv vahemikus 10 000 – 150 000. Sama lõike teise la use kohaselt on tegevuspiirkonna elanike arvus lubatud põhjendatud erandid, mille aluseks on kohaliku tegevusrühma saarelisus, kultuurilis-etniline eripära või tegevuspiirkonna asustustihedus suurusega alla kümne elaniku ruutkilomeetril . Seega kohaldub praegu asustustiheduse erand ainult sellises tegevuspiirkonnas, kus elanikke on alla kümne elaniku ruutkilomeetril. Selline nõue aga ei ole põhjendatud , sest kohtleb kohalikke tegevusrühmi ebavõrdselt. Nimelt on praktikas selgunud, et mõne tegevuspiirkon na elanike asustustihedus on strateegia ettevalmistamise toetuse taotluse esitamise hetkel üksnes veidi suurem ( näiteks 10,3 elanik k u / km ² ) kui määruses nõutud alla kümn e elaniku ruutkilomeetril , mis tähendab, et selline tegevus pii r kond ei vasta ks elanik e arvu nõudele , sest ei mahu formaalselt asustustiheduse erandi alla , kuigi tegelikkuses on nende asustustihedus siiski väike . Seega võib selline kohalik tegevusrühm hakata e laniku arvu nõude täitmiseks oma tegevuspiirkonna territooriumi kunstlikult suurendama , mis aga ei taga ks elanikkonna sidusust ja põhjustaks ülemääraseid kulutusi. Sellepärast kaotatakse määrusest täpne nõue asustustiheduse suuruse kohta , mis välistab olukorra, kus tegevuspiirkond ei vasta nõudele pelgalt seetõttu, et taotluse esitamisel ei olnud kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonna asustustihedus täpselt alla kümne elaniku , võtmata seejuures arvesse edaspidist olukorda strateegia elluviimise jooksul (elanike arv muutub pidevalt) . Tehtav muudatus on kooskõlas „ Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ LEADER i meetmelehel oleva sõnastusega. Seega sõnastatakse määruse § 2 lõike 4 teine lause paindlikumalt selliselt, et tegevuspiirkonna elanike arvus on lubatud põhjendatud erandid, mille aluseks on kohaliku tegevusrühma saarelisus, kultuurilis-etniline eripära või tegevuspiirkonna madal asustustihedus. Kuna edaspidi asustustiheduse puhul enam konkreetset elanike arvu ruutkilomeetril ei sätestata , vaid kehtestatakse ainult üldiselt madal asustustihedus e erand , tuleb iga tegevuspiirkonna puhul eraldi hinnata, kas selle asu s tustihedus on madal. Seega muutub edaspidi paindlikumaks nende kohalike tegevusrühmade tegevuspiirkondade elanike arv u nõu dele vastavus, kes ei vasta määruses sätestatud elanike arvu nõudele, milleks on 10 000 – 150 000 elanikku . Täpsemalt on muudatus positiivne neile kohalikele tegevusrühmadele, kelle elanike arv jääb alla 10 000 elaniku piirmäära ja kelle tegevuspiirkonnas on asustustihedus madal. 2021. aasta andmete kohaselt on maalise ja väikelinnalise piirkonna asustustihedus 12 elanik k u ruutkilomeetri kohta . Seega on asustustiheduse erisus põhjendatud nendes tegevus piirkondades, kus elanike asustustihedus on maapiirkonna asustustihedusega ligilähedane või väiksem ning tegevuspiirkonna suurendamine ei oleks mõistlik. Võttes arvesse Eestis toimuvat trendi, kus maapiirkondades, eelkõige linnadest kaugemal asuvate maapiirkondade rahvastik väheneb, ei ole mõistlik määruses asustustiheduse puhul elanike arvu nõue t sätestada , sest elanike arv muutub pidevalt ning seega võib see ühel aastal olla täidetud ja teisel mitte. Arvestades, et selle toetuse puhul on tegu ka alles strateegia ettevalmistamise tegevuste toetamisega, mis tähendab, et strateegiate valimine j a heakskiitmine Maaeluministeeriumi poolt toimub alles 2023. aastal ning alles pärast seda saab strateegiat rakendada – kusjuures ettevalmistav toetus peab olema kättesaadav olenemata sellest, kas strateegia edaspidi välja vali takse või mitte – , siis ka seetõttu ei ole põhjendatud välistada strateegiate ettevalmistamis est sellist tegevuspiirkonda , kus asustustihedus on veidi üle kümne elaniku ruutkilomeetril . See tähendab ka, et kohalik ul tegevusrühmal, kelle tegevuspiirkon nas on praegu alla 10 000 elaniku ning elanike asustustihedus on napilt üle kümne , võib strateegiate heakskiitmise hetkel olla asustustihedus juba alla kümne elaniku ruutkilomeetril . Seega on muudatusega nähtud ette võimalus toetada ka selliste strateegiate ettevalmistamist, kus tegevuspiirkonna elanike arv on alla 10 000 ning elanike asustustihedus on väike , kui tegevuspiirkond ise on siiski sidus. Tegevuspiirkonna kunstlik suurendamine elanike arvu nõude täitmiseks või b kaasa tuua selle , et tegevuspiirkond ei ole enam kooskõlas määruse § 2 lõike ga 5 ehk tegevuspiirkond ei oleks ühiste majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete huvidega . S elle toetuse taotlusvoor toimus ajavahemikus 15.03 –04.04 ning kohalikud tegevusrühmad on oma taotlused Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA ) esitanud , kuid eelnõuga tehtav tegevuspiirkonna asustustiheduse erandi muudatus jõustub alles pärast seda ehk lähiajal. Arvestades, et tegu on taotlejate jaoks soodustava muudatusega , kohaldub see ühetaoliselt kõikide kohalike tegevusrühmade suhtes. Praegu on taotluste menetlemine PRIA-s pooleli, mis tähendab, et PRIA peatab kõikide kohalike tegevusrühma de taotlus t e menetlemise selleks, et anda neile võimalus oma taotlust tegevuspiirkonna osas muuta ( ELÜPS § 8) . Määruse § 9 lõike 4 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 90 tööpäeva jooksul arvates taotluste vastuvõtu lõppemise tähtpäevast. See tähendab , et määruses on sätestatud piisavalt pikk menetlustähtaeg, mis võimaldab menetlus e peatada ja taotlusi muuta ning hinnata iga konkreetse taotluse kõiki asjaolusid selleks, et oleks võimalik teha kohalike tegevusrühma de taotlus t e rahuldamise otsus ed juhul , kui kohalik tegevusrühm, taotlus ja toetatav tegevus vastavad Euroopa Liidu õigusaktides, ELÜPS-is, arengukavas ja määruses sätestatud asjakohastele nõuetele. Eelnõu punktiga 2 tehakse normitehniline parandus määruse 5. peatükis, täiendades seda ( rakendussätte ) paragrahvi pealkirjaga „ § 13. Rakendussäte “ . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusel e Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021 2021, lk 159–706) , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD), Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437, 28.12.2020, lk 1−29) , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186) , ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469). Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur-lex.europa.eu . 4. Määruse mõjud Käesoleval prog r ammi perioodil on kohalik k e tegevusrühm i 26, kes katavad oma tegevuspiirkondadega 99% maapiirkonna pindalast. Eelnõu muudatus el on kohalikele tegevusrühmadele positiivne mõju ning see puudutab eelkõige neid kohalikke tegevusrühmi, kelle tegevuspiirkon na elanike arv on alla 10 000 elaniku. Teatud kohalikel tegevusrühmadel, kelle elanike arv jääb alla nimetatud piirmäära, on selged kultuuri lis -etnilised eripärad (näiteks setod) või saarelisus. Teisalt on aga kohalikke tegevusrühm i , kelle sotsiaalsed ja majanduslikud h uvid on küll ühtsed, kuid üldiste demograafiliste trendide tõttu on nende tegevus piirkon dade elanike arv vähenemas . See viib omakorda olukorrani, kus asustustihedus on teatud tegevus piirkondades väike ning määruses nõutud elanike arvu ei ole võimalik täita. Seejuures tuleb arvestada, et Eesti on Euroopas üks hõredamalt asustatud alasid, kus elab keskmiselt 31 inimest ruutkilomeetri l . Kaks kolmandikku Eesti elanikest elab linnades ja neis on asustustihedus märksa suurem (2021. a andmetel 1620 elanik k u/km²). Seevastu m aapiirkonnas on elanike asustustihedus oluliselt väiksem (12 elanik k u/km²) . Muudatuse tulemusena tagatakse võimalus koostada strateegia demograafiliste trendide tõttu madala, kuid erineva elanike arvuga tegevus piirkondad e kohta , kui see tegevuspiirkond on moodu statud ühiste majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete huvidega ning vastab tegevuspiirkonna liikmete ühistele huvidele ja soovidele. See tähendab omakorda LEADERi laiemat rakendamist, sest selle kaudu avaneb ka sellise tegevuspii r konna ettevõtjatel, mittetulundusühingutel jt võimalus lähiajal LEADER-projektitoetusi taotleda ja luua seeläbi paremad võimalused majandusraskustega toimetulemiseks, uute töökohtade loomiseks jne. Muudatus võimaldab tagada ka LEADER i kohustusliku seitsme põhimõtte parema rakendamise, eelkõige tegevus piirkonnapõhise lähenemise ning altpoolt tuleva algatuse (ühissätete määruse artikli 31 lõike 2 punktid a ja b ning artikli 33 lõike 3 punkt d ) . Muudatus tagab tegevus piirkonnapõhise lähenemise ning paindlikkuse suurendamise , mistõttu on muudatusel positiiv ne sotsiaal ne ja regionaal ne mõju. K ohaliku tasandi vajadustel põhinev ja tulevikutrendidega arvestav tegevuspiirkond võimaldab kohalikel tegevusrühmadel tugevdada elanike sotsiaalset kaasatust ning strateegia koostamisel käsitleda konkreetseid tegevus piirkonnapõh ise d sotsiaal- majanduslikke probleeme. Muudatus el ei ole spetsiifilist mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esita takse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Eelnõu välja töötamisest on teavitatud kohalik k e tegevusrühmasid. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIA-le, MTÜ-le Eesti Linnade ja Valdade Liit ning MTÜ-le Eesti Leader Liit . Siseministeerium Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium Meie: 14.04.2022 nr 1.4-3/308 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Maaeluministri 2. veebruari 2022. a määruse nr 7 „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 ettevalmistamise toetus“ muutmine“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. Eelnõu, EN_LEADER_ettevalmistamine_muut.docx; 2. Seletuskiri, SK_LEADER_ettevalmistamine_muut.docx. Taavi Kurvits 625 6526 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101 / [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 3690454 1189245 EELNÕU 1 4 .04 . 20 2 2 0 0 EELNÕU 1 4 .04 . 20 2 2 -864235 -144145 0 0 Määrus xx . xx . 20 2 2 nr ….. Maaeluministri 2. veebruari 2022. a määruse nr 7 „ LEADERi kohal iku arengu strateegia 2023–2027 ettevalmistamise toetus “ muutmine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel. Maaeluministri 2. veebruari 2022. a määrust nr 7 „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 ettevalmistamise toetus“ muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 2 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad „asustustihedus suurusega alla kümne elaniku ruutkilomeetril“ sõnadega „madal asustustihedus“; 2) määrust täiendatakse pärast 5. peatüki pealkirja „Rakendussäte“ paragrahvi pealkirjaga „ § 13. Rakendussäte “. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-0444 - Maaeluministri 2. veebruari 2022. a määruse nr 7 „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 ettevalmistamise toetus“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.04.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/caff1e96-9c7a-4791-ac45-25ef0ca9b9d9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/caff1e96-9c7a-4791-ac45-25ef0ca9b9d9?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel