Vastuskiri

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 22.02.2022 Kehtiv kuni 22.02.2027 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Sotsiaalministeerium Ines Metsalu-Nurminen Teie 01.02.2022 nr 2-2/80081/15/ Riigikontroll Meie 14.04.2022 nr 1.3-4/431-2 [email protected] Vastuskiri Lugupeetud Ines Metsalu-Nurminen Rajatav Tallinna Haigla koondab kokku senised AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ja AS Ida- Tallinna Keskhaigla tegevused. Kavas on ühendada Tallinna haiglad ühte haiglaorganisatsiooni ning rajada täna kasutuses olevate 40-60 aastat vanade haiglahoonete asemel uus meditsiinilinnak aadressile Narva mnt 129 ja 129b. Nüüdisaegne haiglahoone võimaldab seniste amortiseerunud haiglahoonete kasutamisest loobumist ning kaasaegse ravitöö jätkamist ka järgmise 50 aasta vältel. Kasutuses olevad amortiseerunud haiglahooned ei vasta kaasaegsetele tervishoiuteenuse osutamise vajadustele ja patsientide ootustele parema teenuse saamisel. Rajatav meditsiinilinnak tagab patsientidele paremad võimalused kiireks esmadiagnostikaks ning vajadusel sellele järgneva sujuva suunamise kõrgema raviastme eriarsti juurde. Patsiendi jaoks väheneb ravivõrgustikku sisenemise aeg ning edaspidi puudub vajadus ravi käigus ringelda erinevate hajali paiknevate raviasutuste vahel. Kaasaegne ruumilahendus võimaldab ruumipaigutust efektiivselt kasutada ja vastavalt vajadusele ka paindlikult muuta. Universaalne pinnastandard näeb ette ühesuurused ruumid, mis annavad haiglale paindlikkuse ja võimaluse vahetada ruumi sisu vastavalt vajadusele. Juba 2000. aastal valminud haiglavõrgu arengukava juhtis tähelepanu Tallinna tervishoiuvõrgu ümberkorraldamise vajadusele. Sotsiaalministeeriumi tellitud ja Scandinavian Care Consultants AB poolt koostatud Estonian Hospital Master Plan 2015 Final Report (p. 8.5.4 Long-term considerations) andis Ravi tn keskhaigla (täna AS Ida-Tallinna Keskhaigla) hoonestu osas järgmise soovituse: „Keskhaigla hoonestu tuleks renoveerida ning sellisena on see võib-olla kasutatav järgmised 10-15 aastat. Järgnevalt on vajalik uue haiglahoone rajamine. Selle ajaperioodi jooksul peaks olema leitud konsensus uue haigla asukoha osas. Tallinna haiglavõrgustik on täna tasakaalust väljas. Kõik haiglad paiknevad linna lääneosas ning idaosas puuduvad haiglad sootuks. Lähtuvalt eelöeldust oleks otstarbekas Keskhaigla üle viia linna idaossa ning rajada sinna uus haiglalinnak“. Amortiseerunud haiglahooned on vananenud pinnastandardiga, võimalik on vaid osaline kaasajastamine, kuid sellega ei saavuta kaasaegseid paindlikke ruumilahendusi. Väiksemamahulise renoveerimise korral ei ole võimalik saavutada uue haiglahoone rajamisega samaväärset pikaajaliselt kasutatavat tulemust. Seega on muutused haigla Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 infrastruktuuri uuendamisel lähiajal möödapääsmatud, et tagada muutunud nõudluse tingimustes elanike ootustele vastav kaasaegne ravi. Vananeva ühiskonna tingimustes peab kaasaegne haigla olema valmis ravima suuremat hulka eakaid järjest komplitseeritumate, samaaegselt esinevate erinevate haigustega. Kaasaegne haigla töökeskkonnana peab konkurentsitingimustes suutma tagada atraktiivsuse ja pakkuma suurepäraseid võimalusi personalile, kes tehes töökohavalikuid loodetavalt eelistavad kaasaegseid võimalusi koduriigis. Kaasaegsed töötingimused on üks eeldustest, et Eestis ka tulevikus tervishoiutöötajaid jaguks ja patsiendid tipptasemel ravi saaksid. Uue ravikorpuse ehitamise tulemusel on planeeritud koondada AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ja AS Ida-Tallinna Keskhaigla aktiivravi ühte haiglakompleksi, luua paremad eeldused kõrgetasemelise arstiabi ja tervishoiuteenuse osutamiseks ning välja arendamiseks Põhja- Eestisse. Samuti koondada ülimalt kallid ravitehnoloogiad, et tagada nende efektiivsem kasutamine ja optimeerida haigla käsutuses olev kinnisvara. Kaasaegse töökeskkonnaga meditsiinilinnak loob paremad võimalused erinevate erialade spetsialistide ja ekspertide koostööks, loob eeldused ravikvaliteedi paranemiseks ning aitab kaasa arstiabi jätkusuutlikkusele. Uudse lähenemisega raviruumide paiknemine, suurus, nende järjestus toetab nüüdisaegset ravikorraldust, väheneb dubleerimine, vähenevate valveringide arvelt vabaneb inimressurssi, paraneb kvaliteet ja riskid on madalamad. Samas jäävad Tallinna kõikidesse linnaosadesse esmatasandi tervisekeskused, et tagada inimestele esmased teenused elukoha lähedal. Kavandatava Tallinna Haigla vastutuspiirkond on ca 600 000 elanikku. Tallinna Haigla teeninduspiirkond haarab Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Raplamaa, osaliselt Ida- ja Lääne-Virumaa, Pärnumaa ning Järvamaa. Ambulatoorsetest haigetest moodustavad Harjumaa elanikud ca 47%, päevaravi ca 55% ja statsionaarset abi saanutest ca 45%. Kogu Eesti eriarstiabist osutaks loodav Tallinna Haigla ligikaudu 25%. Eelnev selgitus, Tallinna Haigla funktsionaalne arengukava ning Eesti taaste- ja vastupidavuskava sisaldavad olulisemat teavet projekti kohta, kuid allpool on antud vastused Teie 01.02.2022 kirjas nr 2-2/80081/15 toodud küsimustele. 1. Kas Sotsiaalministeeriumi kodulehel avaldatud Tallinna Haigla funktsionaalset arengukava (I etapp ja II etapp – detsember 2018) on muudetud pärast selle kinnitamist 18. veebruaril 2019? Kui funktsionaalset arengukava muudetud ei ole, siis kas Tallinna Haigla projekti juhtimine ja hoonete projekteerimine lähtub funktsionaalses arengukavas (I etapp ja II etapp –detsember 2018) esitatud andmetest? Kas pärast 18. veebruari 2019 on muutunud sotsiaalministri 31.12.2001. a määruse nr 166 paragrahvist 7 lähtuv põhiinformatsioon Tallinna Haigla projekti kohta? Tallinna Haigla funktsionaalset arengukava ei ole pärast selle kinnitamist muudetud. Tallinna Haigla projekti juhtimine ja hoonete projekteerimine lähtub funktsionaalses arengukavas esitatud andmetest ning põhiinformatsioon projekti kohta ei ole muutunud. Tallinna Haigla hakkab osutama keskhaigla kohustuslikele nõuetele vastavat statsionaarset ja ambulatoorset eriarstiabi. Lisaks planeeritakse piirkondliku haigla nõuetele vastavat statsionaarset ja ambulatoorset arstiabi käesoleval ajal osutatavatel ja arendatavatel kliinilistel erialadel: silmahaigused, sünnitus ja günekoloogia, kunstlik viljastamine, neonatoloogia, lülisambakirurgia, allergoloogia-immunoloogia, reumatoloogia, endokrinoloogia, gastroenteroloogia, taastusravi, üldkirurgia, uroloogia, veresoontekirurgia, otorinolarüngoloogia, ortopeedia, onkoloogia, neuroloogia, kardioloogia, pulmonoloogia, dermatoveneroloogia, sisehaigused ja nakkushaigused. Statistikaameti poolt avaldatud ettevaatavas prognoosis „Eesti võimalik rahvaarv ja vanuskoosseis aastani 2050“ nähakse ette Eestis tervikuna rahvastiku arvu vähenemist ja  3 muutust vananemise suunas, samas nähakse ette rahvastiku protsentuaalset kasvu Harju ja Tartu maakonnas. AS ITKH ja AS LTKH tegevusmaht moodustab kogu Eesti eriarstiabi ravijuhtudest ligikaudu 25% ning vaid ca 50% kavandatava Tallinna Haigla patsientuurist pärineb pealinnast ja selle lähiümbrusest. Keskhaiglate teenuseid vajavad lisaks Harjumaa elanikele kõikide teiste üldhaiglate maakondade elanikud. 2. Tallinna Haigla funktsionaalse arengukava (II etapp) punktis 1.3 on nimetatud hooned, kus Tallinna Haigla valmimisel tegevus lõpetatakse. Samas on märgitud, et „andmed allpool loetletud hoonete kohta on informatiivsed, lõplik otsus kujuneb projekti arenedes“. Kuna projekteerimisega on alustatud, siis on nüüdseks kindlasti olemas ka otsused seniste ASi Ida-Tallinna Keskhaigla ja ASi Lääne-Tallinna Keskhaigla hoonete kohta, mille kasutamisest Tallinna Haigla Lasnamäe meditsiinilinnaku valmimisel loobutakse. Millistes hoonetes tegevus lõpetatakse? Uus haigla on praeguste teadmiste alusel võimalik täies mahus avada 2028. aastal ning seni on teenuseid vaja vähemalt osaliselt osutada olemasolevates hoonetes. Kindlasti jäävad alles piirkondlikud tervisekeskused, Energia tänava üksuses jätkub õendus-hooldusabi teenuse osutamine ning Magdaleena üksus kohandatakse polüfunktsionaalseks kasutamiseks. Teenuste koondumine võimaldab patsientidel saada kõik vajalikud teenused ühest kohast. 3. Milline on Tallinna Haigla Lasnamäe meditsiinilinnaku eeldatav kogumaksumus (planeerimise, projekteerimise ja ehituse kavandatav maksumus; seadmete maksumus; sisustuse maksumus)? Millise osa kogumaksumusest rahastab riik ning millistest allikatest kaetakse ülejäänud osa? Tallinna Haigla Lasnamäe meditsiinilinnaku eeldatav kogumaksumus koos kriisihaigla võimekusega -2 korrusega on 2022. aprilli seisuga ca 585 miljonit eurot ning ilma selleta 537,6 miljonit eurot. Eesti taaste- ja vastupidavuskavast on planeeritud katta 280 miljonit eurot, Tallinna linn panustab projekti vähemalt 140 miljonit eurot ning jätkuvad läbirääkimised riigi ja pealinna vahel ülejäänud kulude katmiseks. Projekti ehitusmaksumus moodustab kogusummast ca 2/3. Lõplik ehitushind ja täpsemad jaotused selguvad projekti järgmiste etappide käigus. 4. Palume informatsiooni Tallinna Haigla projekti osaks oleva Mustamäe meditsiinilinnaku perinataalkeskuse projekteerimise ja ehituse kohta. Milline on projekti ajakava? Milline on Tallinna Haigla Mustamäe meditsiinilinnaku eeldatav kogumaksumus (planeerimise, projekteerimise ja ehituse kavandatav maksumus; seadmete maksumus; sisustuse maksumus)? Millise osa kogumaksumusest rahastab riik ning millistest allikatest kaetakse ülejäänud osa? Mustamäe meditsiinilinnaku perinataalkeskuse osas on alustatud funktsionaalse arengukava koostamist. Arengukava I etapp oli komisjonis esimesel arutelul septembris 2021. Komisjon otsustas saata arengukava esitajatele täiendamiseks, sh tuues välja, et Põhja-Eesti Naiste ja Lastekliiniku mahtude planeerimisel tuleb lähtuda tervikvaatest ning arvestada Tallinna Haigla rajamisega planeeritud teenuste jaotuse ja mahtudega. Projekti täpsem sisu, ajakava ja võimalik maksumus alles selguvad ning sõltuvad Tallinna Haigla lõplikust kontseptsioonist. 5. Milline on Tallinna Haigla tegevusvorm (sihtasutus, aktsiaselts vm)? Kas riik osaleb sõltuvalt tegevusvormist Tallinna Haigla asutajaõiguste teostajana, aktsionärina vms? Tallinna Haigla projekti elluviimiseks asutab Tallinna linn sihtasutuse Tallinna Haigla Arendus. Riigile on nõukogus planeeritud kolme liikme esitamise õigus. Hilisemalt moodustatav sihtasutus Tallinna Haigla on võimalik asutada ka riigi ja linna ühise sihtasutusena ning see hakkab korraldama haigla sisulist tegevust.  4 6. Kas Tallinna Haiglat kavandades on võetud arvesse olemasolevat haiglavõrgu arengukava? Kas ja mil viisil on võetud arvesse ka eesootavaid struktuurseid muudatusi tervishoius (sh EHMP2040 projekti tulemusi)? Tallinna Haiglat kavandades on võetud arvesse olemasolevat haiglavõrgu arengukava ja EHMP 2040 tulemusi. Tallinna Haigla vajadus on välja toodud juba 2000. aastal koostatud haiglavõrgu arengukavas (Estonia Hospital Master Plan 2015, mille koostasid SC Scandivanian Care Consultants AB ja Sweco International), milles toodi välja, et kuni 15 aasta jooksul vajab Tallinn uut keskhaiglat ning see peaks asuma linna idaosas. EHMP2040 projekt toob samuti välja elanikkonna suurema koondumise Eesti kahte keskusesse, elanikkonna vananemisest tingitud probleemid ja Tallinnas nappiva haiglapinna. Uued haiglahooned ehitatakse vähemalt 50 aastaks ning sealsed ruumid peavad olema võimalikult lihtsalt muudetavad. Näiteks kasvab ajas ambulatoorse ja päevaravi osakaal ning statsionaarse ravi osakaal väheneb, samuti muudab nii elanikkonna demograafia kui ka tehnoloogia areng ruumide vajadusi erialati. Vanades haiglahoonetes on probleemiks nii liiga väikesed palatid kui ka kandvad seinad, mis ei võimalda paindlikult tööd ümber korraldada. 7. Kehtivate ja uute plaanide seoste teemadel jätkates – kas Tallinna Haigla planeerimisel on arvestatud ka teiste haiglate funktsionaalsete arengukavadega? Kas ja kuidas on Tallinna Haigla planeerimisel maandatud põhjendamatut dubleerimist valdkondades, mis on n-ö tehnoloogiamahukad ja/või spetsiifilised erialad, mille puhul oleks mõistlik ravi korraldada vähemalt Põhja-Eestis ühes keskuses? Tallinna Haigla planeerimisel on arvestatud ka teiste haiglate funktsionaalsete arengukavadega ning tervishoiuteenuste mõistliku jaotusega tervishoiuasutuste vahel Põhja- Eestis ja Eestis tervikuna. Kahe keskhaigla ühendamine tagab parema kvaliteedi, vähendab personali dubleerimist, tervishoiutöötajad saavad ühes asukohas tihedamalt koostööd teha ja patsient vajalikud teenused ühest kohast. 8. Kuidas on tagatud Tallinna Haiglasse planeeritavate teenuste mahtude kooskõla Ida- Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla seniste teenuste mahtudega? Kas Tallinna Haigla plaanitud teenuste mahud erinevad eelmainitud asutuste mahu prognoosidest? Kui jah, mis teenuste osas? Tallinna Haiglasse planeeritavad teenuste mahud lähtuvad põhiosas Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla senistest teenuste mahtudest, võttes sealhulgas arvesse demograafilisi muutuseid. 9. Kas ja kuidas on uue haigla kavandamisel arvesse võetud elanike vananemisest jm teguritest lähtuvaid muutusi patsientide vajadustes? Kas kavandatud teenused ja mahud arvestavad patsientide vajadusi kogu raviteekonna vältel (nt piisavas mahus ka järelravi, statsionaarne õendusabi, taastusravi, elulõpuravi jms)? Uue haigla kavandamisel on arvesse võetud elanike vananemisest jm teguritest lähtuvaid muutusi patsientide vajadustes ning need arvestavad patsientide vajadusi kogu raviteekonna vältel. Kaasaegsed esmatasandi tervisekeskused pakuvad teenuseid linnaosades ning aktiivravi koondub ühte asukohta, kus patsiendid saavad kõik vajalikud teenused ühest kohast. 10. Kuidas tagatakse Tallinna Haigla käivitamiseks vajaliku personali olemasolu? Kas uue haigla mehitamisel on ette näha riske (nt üldisest tervishoiutöötajate vähesusest tingituna)? Kuidas neid on kavas maandada?  5 Tallinna Haigla käivitamiseks vajalik personal tuleb peamiselt praegustest Tallinna keskhaiglatest. Loodavad kaasaegsed töötingimused aitavad kindlasti kaasa Tallinna Haiglasse vajaliku personali leidmisele ning just maandavad tervishoiutöötajate vähesusega kaasnevaid riske võrreldes praeguse olukorraga. Tänased ja veel õppivad tervishoiutöötajad soovivad panustada koduriigis, kui tagatud on tasemel töötingimused ning konkurentsivõimeline töötasu. Personali järelkasv tagatakse tervishoiutöötajate ja tervishoiuspetsialistide jätkuva koolitamisega tervishoiu kõrgkoolides ja ülikoolides. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Rainer Aavik 6269 256 [email protected]