Vastus pöördumisele

Küsitlusankeet: toimetulekutoetuste ja võlgnevuste mõju uuring Küsitlusuuring viiakse läbi kõigi perioodil 2020-2021 toimetulekutoetust saanud leibkondade seas (nt 2020. aastal 10 501 leibkonda) ehk tegemist on kõikse valimiga TOIMETULEKUTOETUSE SAAMINE 1. Kas olete viimase 12 kuu jooksul saanud toimetulekutoetust? a. Jah b. Ei 2. Mitu kuud olete viimase 12 kuu jooksul saanud toimetulekutoetust? a. Täisarv 1-12 VÕLGNEVUSED 1. Kas viimase 12 kuu jooksul juhtus, et Teie leibkond ei suutnud majanduslikel põhjustel tähtajaks üüri maksta? Selgitus: Leibkonna moodustavad enamasti ühisel pinnal elavad inimesed, kes jagavad omavahel eelarvet või toitu. Üür ei sisalda kommunaalmakseid. a. Jah, seda juhtus ühel korral b. Jah, seda juhtus kahel või enamal korral c. Ei, seda ei juhtunud d. Mul ei ole üürimakseid 2. Kas viimase 12 kuu jooksul juhtus, et Teie leibkond ei suutnud majanduslikel põhjustel tähtajaks kommunaalmakseid või teenustasusid (küte, elekter, vesi, gaas jm) maksta? a. Jah, seda juhtus ühel korral b. Jah, seda juhtus kahel või enamal korral c. Ei, seda ei juhtunud d. Mul ei ole kommunaalmakseid 3. Kas teie leibkonnal on viimase 12 kuu jooksul rahapuuduse tõttu jäänud mõni muu arve õigeaegselt maksmata (nt arve mõne koolituse, arstiabi, telefoni, interneti või millegi muu eest?) NB! Ärge võtke arvesse võlgu, mis on tekkinud eksituse või unustamise tõttu ning ei ole seotud rahapuudusega. a. Jah, seda juhtus ühel korral b. Jah, seda juhtus kahel või enamal korral c. Ei, seda ei juhtunud 4. Mitu laenu (sh liisingud, järelmaksud) on praegu teie leibkonnal? a. _______ laenu [mittekohustuslik täisarv 1 kuni 29] 5. Mille jaoks on need laenud võetud? [Eelnev on>0; lubatud on mitu vastust] a. Vara (nt eluase, suvila, leibkonna kasutatav mööbel, kodumasinad, sisekujundus) b. Auto, mootorratas, autoelamu, kaubik, jalgratas või muu transpordivahend c. Puhkus d. Tervishoid e. Haridus f. Igapäevased majapidamiskulud  g. Toidukulud h. Eraisiku laen oma ettevõtte rahastamiseks i. Laenu refinantseerimine j. Muu: täpsustage, millisel muul eesmärgil Te laenu võtsite [vabavastuse kast] 6. Kui keeruline on nende laenude ja/või liisingute või krediitkaardi tagasimaksete tasumine Teie leibkonna rahalisi võimalusi arvesse võttes? a. Väga keeruline b. Mõningal määral keeruline c. Pigem ei ole keeruline d. Ei ole üldse keeruline 7. Kas 12 viimase kuu jooksul juhtus, et Teie leibkond ei suutnud majanduslikel põhjustel tähtajaks maksta selle laenu või liisingu tagasimakset? a. Jah b. Ei ___ Järgnevad küsimused esitada siis, kui 1) küsimus „Kas teie leibkonnal on viimase 12 kuu jooksul rahapuuduse tõttu jäänud mõni eluasemega mitteseotud arve õigeaegselt maksmata (nt arve mõne koolituse, arstiabi, telefoni, interneti või millegi muu eest?“ vastus „Jah, seda juhtus ühel korral“ või „Jah, seda juhtus kahel või enamal korral“ VÕI 2) küsimus „Kas 12 viimase kuu jooksul juhtus, et Teie leibkond ei suutnud majanduslikel põhjustel tähtajaks kommunaalmakseid ja teenustasusid (küte, elekter, vesi, gaas jm) maksta?“ on „Jah, seda juhtus ühel korral“ või „Jah, seda juhtus kahel või enamal korral“ VÕI 3) küsimus „Kas 12 viimase kuu jooksul juhtus, et Teie leibkond ei suutnud majanduslikel põhjustel tähtajaks maksta selle laenu või liisingu tagasimakset?“ vastus on „Jah“. 8. Kas eelmainitud võlgnevused (arvete maksetega hilinemine, üüri maksete hilinemine, kommunaalmaksete ja teenustasude maksete hilinemised, laenu või liisingumaksete tasumisega hilinemine) tekkisid toimetulekutoetuse saamise ajal või enne seda? a. Võlgnevused tekkisid enne esmakordset toimetulekutoetuse saamist b. Võlgnevused tekkisid toimetulekutoetuse saamise ajal c. Võlgnevused tekkisid pärast toimetulekutoetuse saamist d. Ei oska öelda 9. Mis põhjustel võlgnevus(ed) tekkisid? [mitu vastust] a. Olen keerulises olukorras oma sotsiaalse seisundi tõttu (nt vähenenud töövõime, üksik pensionär, üksikvanem, lähedase hooldaja jne) b. Kaotasin töö c. Vähendasin või olin sunnitud töökoormust vähendama d. Toimus õnnetusjuhtum e. Mul olid suured tarbimiskulud f. COVID-kriisi tõttu tekkisid rahalised raskused g. Mul puudus ülevaade oma varadest ja/või kohustustest h. Muu [vaba vastuse kast] 10. Kas võlgnevusi esines ka enne COVID kriisi (märts 2020) või tekkisid need sel ajal?  a. Võlgnevused esinesid ka enne COVID-kriisi b. Võlgnevused tekkisid kriisi ajal 11. Kas toimetulekutoetus on aidanud võlgnevusi vähendada või tasuda? a. Jah b. Mõningal määral c. Ei 12. Kas olete võlgnevustega seotud olukorra leevendamiseks ja abi saamiseks pöördunud mõne asutuse poole? [mitu vastust] a. Jah, kohaliku omavalitsuse poole b. Jah, Eesti Töötukassa poole c. Jah, panga poole d. Jah, muu asutuse poole [vabavastuse kast]. e. Ei 13. Kas olete osalenud kohaliku omavalitsuse või Eesti Töötukassa poolt pakutaval võlanõustamisteenusel? a. Jah, kohaliku omavalitsuse teenusel b. Jah, Eesti Töötukassa pakutaval teenusel c. Jah, mõlemal d. Jah, aga ei tea, kelle pakutaval teenusel e. Ei 14. Miks te ei ole osalenud võlanõustamisteenusel? [Eelnev küs oli EI; võib olla mitu vastust] a. Ei teadnud teenuse olemasolust b. Mulle ei pakutud seda võimalust c. Ei uskunud, et sellest oleks abi d. Arvasin, et saan ise hakkama e. Muu [vabavastuse kast] 15. Kas Eesti Töötukassa võlanõustamisteenusel osalemine on aidanud võlgnevusi vähendada või ennetada suuremate/uute võlgade teket? [Küs üle-eelmine oli „Jah, Eesti Töötukassa pakutaval teenusel“ või „Jah, mõlemal“] a. Jah b. Jah, mõningal määral c. Ei 16. Kas kohaliku omavalitsuse võlanõustamisteenusel osalemine on aidanud võlgnevusi vähendada või ennetada suuremate/uute võlgade teket? [Küs üle-eelmine oli „Jah, kohaliku omavalitsuse teenusel“ „Jah, mõlemal“] a. Jah b. Jah, mõningal määral c. Ei 17. Mis osas oli teenusel osalemine kasulik? [kui vähemalt ühel eelneval kahel küsimusel on vastatud Jah, … variant] [mitu varianti] a. Teenus aitas teha kindlaks varalise olukorra ja/või kaardistada võlakohustused b. Õpetas võlausaldajaga läbirääkimisi ja/või pankrotimenetluse alustamist c. Õpetas hindama võlanõuete õiguspärasust d. Aitas olemasolevaid võlgnevusi vähendada e. Aitas vältida uute võlgnevuste tekkimist f. Aitas täiendavate ressursside otsimisel g. Aitas majapidamiseelarvete korraldamisel h. Muude võlgnevustega seotud probleemide lahendamine [vabavastuse kast] 18. Miks ei olnud võlanõustamisteenusel osalemine Teie arvates tulemuslik? [Kui samadele küsimustele vastus oli „Ei,…“]  a. Ei saanud teenuselt uut infot oma rahaliste kohustuste kohta b. Teenus ei aidanud kaardistada minu olemasolevaid varalisi vahendeid/võimalusi c. Teenus ei aidanud leida uusi ressursse võlgnevuste lahendamiseks d. Olemasolevad võlgnevused ei vähenenud e. Muu põhjus [Vabavastuse kast] 19. Kuidas on sujunud Teie koostöö KOV sotsiaaltöötajaga? [küsida, kui on osalenud KOV võlanõustamisteenusel] a. Skaala 1-5 20. Milliseid teenuseid ja toetusi on Teile veel pakutud a. Koduteenus b. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus c. Tugiisikuteenus d. Täisealise isiku hooldus e. Isikliku abistaja teenus f. Varjupaigateenus g. Turvakoduteenus h. Sotsiaaltransporditeenus i. Eluruumi tagamise teenus j. Lapsehoiuteenus k. Asendushooldusteenus l. Järelhooldusteenus m. Mõni muu teenus [avatud vastus] 21. Kes peaks inimesi toimetulekuraskuste korral aitama? a. Toimetuleku parandamine on eelkõige inimese enda b. Perekond/lähedased/sõbrad c. Kohalik omavalitsus d. Riik SOTSIAALDEMOGRAAFILINE PROFIIL Sotsiaaldemograafilised küsimused küsida kõigilt; kohustuslikud väljad, v.a. sissetulekuga seotud küsimused. Järgnevalt küsime veel mõned küsimused Teie enda ja Teie leibkonna kohta. 1. Mis soost Te olete? a) mees b) naine c) muu d) 999= Ei soovi vastata 2. Kui vana Te olete? [täisarv] _______ aastat 3. Mis rahvuse esindajaks Te end peamiselt peate? ÜKS VASTUS a) Eestlane b) Venelane c) Muu: _____ d) 999= Ei tea /Ei soovi vastata 4. Kus maakonnas Te peamiselt elate? ÜKS VASTUS a) Harjumaa  b) Hiiumaa c) Ida-Virumaa d) Jõgevamaa e) Järvamaa f) Läänemaa g) Lääne-Virumaa h) Põlvamaa i) Pärnumaa j) Raplamaa k) Saaremaa l) Tartumaa m) Valgamaa n) Viljandimaa o) Võrumaa p) Ei ela Eestis q) 999=Ei tea /Ei soovi vastata 5. Mitu inimest kuulub Teie leibkonda, kui Teid kaasa arvata? _______ inimest [täisarv] 6. Kas olete viimase 12 kuu jooksul vähemalt ühe korra Eesti Töötukassas registreeritud töötuna või tööotsijana? a) Jah b) Ei c) 999=Ei tea /Ei soovi vastata 7. Kas Teie leibkonnas on (märgi kõik): a. Lapsi vanuses 0-17 b. Õpilasi vanuses 18-19 c. Õpilasi vanuses 20+ d. Registreeritud töötuid e. Vanaduspensionäre f. Töövõimetuspensionäre g. Osalise töövõimega inimesi h. Puuduva töövõimega inimesi 8. Millised allolevatest sissetulekutest võeti arvesse viimasel toimetulekutoetuse määramisel (märgi kõik)? a. Palgatööst saadud sissetulek b. Muu töötasu c. Ajutise töövõimetuse hüvitis (nt haigushüvitis, sünnitushüvitis, jt) d. Vanemahüvitis e. Lapsetoetus f. Muu igakuiselt makstav peretoetus g. Töötuskindlustushüvitis h. Töötutoetus i. Elatis j. Muu eraldielava vanema toetusraha k. Vanaduspension l. Töövõimetuspension m. Rahvapension n. Toitjakaotuspension o. Ennetähtaegne vanaduspension  p. Elatisabi q. Töövõimetoetus r. Muu sissetulek sotsiaalkindlustusest ja sotsiaalabist s. Muu sissetulek või pension 9. Milline on Teie leibkonna kogunetosissetulek viimase toimetulekutoetuse määramise ajal (sh töine tulu, toetused, jne)? _______ eurot 10. Kui suured olid Teie leibkonna kogukulutused eurodes, mida arvestati viimasel toimetulekutoetuse saamisel (sh üür, elekter, vesi, küte, prügi)? _______ eurot  Andmekaitse Inspektsioon Teie 29.03.2022 nr 2.2.-1/22/6 [email protected] / Meie 14.04.2022 nr 1.1-16/1020-3 Puuduste kõrvaldamine Lugupeetud Virve Lans Oleme tutvunud Andmekaitse Inspektsiooni täiendavate küsimustega teadusuuringu „Toimetulekutoetuse ja võlgnevuste mõju sotsiaalmajanduslikule toimetulekule ja tööturuaktiivsusele“ isikuandmete töötlemise taotluse osas. Alljärgnevalt esitame vastused teie küsimustele: 1. Taotluses ütlete, et andmed edastatakse turvalise kanali kaudu, palun täpsustage, mis on turvaline kanal. Registriandmete analüüsiks edastatud andmete ühendamine toimub Statistikaametis. Ühendatud registriandmed tehakse kättesaadavaks Praxisele Statistikaameti teadustööde keskkonnas VPN ühenduse kaudu. Tegemist on piiratud liigpääsuga keskkonnaga, kuhu sisenemiseks edastatakse vaid Statistikaameti ja andmetöötleja (antud juhul Praxise) vahelises konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise lepingus loetletud volitatud isikutele keskkonda sisenemiseks paroolid. Paroolid edastatakse volitatud isikutele krüpteeritult. Kõik tulemifailid, mida Praxis soovib teadustööde keskkonnast saada enda käsutusse edasiseks analüüsiks läbivad Statistikaameti aimatavuse kontrolli. Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord on täpsustatud järgnevas dokumendis: Konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.pdf (stat.ee) Küsitlusuuringu läbiviimiseks tehakse Sotsiaalkindlustusametile päring kindlate tunnuste alusel valimiisikute kontaktandmete ehk valimibaasi saamiseks. Sotsiaalkindlustusamet edastab andmed Sotsiaalkindlustusameti failivahetuskeskkonna kaudu krüpteerituna kontaktisiku isikukoodile. Failivahetuskeskkond on failide turvaliseks vahetamiseks Sotsiaalkindlustusameti partneritega. 2. Kas saan õigesti aru, et Statistikaamet ühendab erinevate registrite andmed ning Praxisesele tehakse ligipääs pseudonümiseeritud andmetele? Jah, õige. Praxisele edastatav andmebaas on pseudonümiseeritud ID tunnusega, mis võimaldab erinevad registriandmete andmebaasid omavahel ühendada. 3. Kas ma saan õigesti aru, et Maksu- ja Tolliameti maksukohustuslaste registri andmed kasutatakse vaid selles osas, mis Statistikaametil juba olemas on? Täiendavaid päringuid registrisse ei tehta? Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Vastavalt Maksu- ja Tolliameti otsusele menetleb kõiki Maksu- ja Tolliameti registriandmete päringuid üksnes Statistikaamet, kellel on ligipääs Maksu- ja Tolliameti registriandmetele. Maksu- ja Tolliamet ise ühelegi andmepäringule ei vasta. Seega täiendavaid päringuid registrisse ei tehta, kasutatakse Statistikaametile edastatud andmeid. 4. Taotluse kohaselt on valimi suurusjärguks umbes 30 000 inimest. Kas küsitlusuuringu plaanitakse saata kõikidele nendele inimestele? Palun täpsustage, milline on valimi suurus küsitlusuuringu osas. Tundub ebareaalne, et küsitlus saadetakse nii paljudele inimestele. Taotluses on täpsustatud punktis 5 küsitlusuuringu valimi suurust. 2020. aastal sai toimetulekutoetust 18 295 isikut ja 2021. aastal 16 508 isikut. Kuivõrd osad toimetulekutoetuse saajatest saavad toetust mitmel järjestikusel aastal, ei ulatu küsitlusuuringu valim 30 000 inimeseni. Arvestame ka sellega, et kontaktandmetes ei ole kõigi valimi liikmete e-posti aadresse, seega ei ole võimalik küsitlusuuringu linki edastada kõigile sihtrühma liikmetele (hetkel puudub ülevaade kui suurel osal e-posti aadressid puuduvad). Arvestame uuringus kuni 10%-se vastamismääraga. Selleks, et saada uuringus kuni 1000 vastust peame vajalikuks kaasata kõik 2020. ja 2021. aastal toetust saanud isikud. 5. Poliitikauuringute Keskus Praxis viib läbi küsitlusuuringu. Kas on olemas küsitluse kavand? Kui jah, siis palun esitage see. Olemas on küsitluse kavandi esmane mustand. See on veel kooskõlastamisel ning mõned küsimused/vastuse variandid ning sõnastused võivad täpsustuda. Küsitluse maht ei suurene ja teemade ring on paigas. Esialgne küsitluse kavand on lisatud kirjale (Lisa 2). 6. Kas registriandmeid ja küsitlusuuringus osalevate inimeste andmed on ühildatavad ehk kas on võimalik kokku viia registriandmete pseudonümiseeritud ID ja küsitlusuuringuks saadavad isikuandmed? Ei, registriandmed ja küsitlusuuringu andmed ei ole ühildatavad kuivõrd Praxis ei tee küsitlusuuringu jaoks isikukoodide päringut ning kontaktandmetele ei lisata sama pseudonümiseeritud ID koodi, mis on registriandmete päringus. Seega ei teki „võtit“ küsitlusandmete ja registriandmete ühildamiseks. Selleks, et andmete ühildamine oleks võimalik, tuleks andmevahetuse protsessid üles ehitada teisiti kui praegu, mis omakorda vajaks rohkem aega kui projektiplaani järgi on võimalik analüüsiks eraldada. 7. Punktis 7 palun määratleda konkreetsem aeg (aasta, kuu), millal Praxises küsitluse lingid ja kontaktandmed hävitatakse. Praxis hävitab küsitluse lingid ja kontaktandmed hiljemalt kahe kuu jooksul tööde üleandmisest Tellijale (Sotsiaalministeeriumile). Andmed hävitatakse hiljemalt 08.2022. Täpsustus on lisatud taotluse punktis 7. 8. Taotluse kohaselt olete esitanud taotluse ka eetikakomiteele. Palun edastada ka eetikakomitee otsus. Taotlus on edastatud eetikakomiteele, kuid otsust veel ei ole – see tähendab, et eetikakomitee loa taotlemine toimub paralleelselt. Esitatud küsimustega seoses oleme täiendanud oma taotlust, mis on vastuskirjale eraldi lisatud (vt Lisa 1). Et muudatusi kiiresti märkaksite, on need toodud lisas teist värvi. Lugupidamisega  3 (allkirjastatud digitaalselt) Hede Sinisaar osakonnajuhataja Lisa 1: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus – täiendatud. Lisa 2: Toimetulekutoetuse küsimustik 04.2022 – esialgne ankeet. Hede Sinisaar 6269 732 [email protected]  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 10134 Tallinn SOTSIAALMINISTEERIUM Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X Uuringu nimi Toimetulekutoetuse ja võlgnevuste mõju sotsiaalmajanduslikule toimetulekule ja tööturuaktiivsusele A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Uuringu eesmärgiks on hinnata 2018. a reformitud toimetulekutoetuse mõju inimeste tööturukäitumisele ja sotsiaalmajanduslikule toimetulekule, tuua välja kitsaskohad ja teha põhistatud ettepanekuid inimeste toimetuleku parandamiseks ja tööturuaktiivsuse suurendamiseks. Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele. Toetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise meetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust on õigus saada neil leibkondadel, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. Alates 2018. aasta algusest ei loeta toimetulekutoetuse arvestamisel perekonna sissetulekute hulka kahe kuu jooksul 100% ulatuses ja 4 kuu jooksul 50% ulatuses saadud töist sissetulekut, kui isik on vähemalt kahe eelneva järjestikuse kuu jooksul saanud toimetulekutoetust ilma töist tulu saamata. Sellist erandit saab kasutada üks kord kahe aasta jooksul ehk 24 kuu jooksul alates erandi rakendamisest. Ajaline piirang on vajalik, et säiliks motivatsioon töise sissetuleku saamiseks ka pärast erandi lõppu ning erand ei tekitaks võimalikke väärkasutamisi. Muudatuse eesmärgiks oli toimetulekutoetuse saajate tööhõive soodustamine motiveerides neid tööle minema ning suurendama töötamise ulatust ja töise tulu saamise sagedust. Seejuures ei arvata 2018. aasta algusest alates toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka ka alaealiste õpilaste teenitud töötasu. Muudatuse eesmärgiks on mitte pärssida toimetulekutoetust saavatest peredest pärit noorte huvitatust tööd teha ning motiveerida noori õpilasi lühiajalisi, suvevaheajal pakutavaid töötamisvõimalusi kasutama (sh õpilasmalevas osalema). Muudatusega eeldati, et see suurendab tööharjumuse tekitamist toimetulekutoetust saavatest peredest pärit õppivate noorte seas ja vähendab võimalust, et need noored edaspidi ise vajaksid toimetulekutoetust. Kokkuvõttes eeldati, et 2018. aasta algusest jõustunud muudatustel on positiivne mõju toimetulekutoetuse saajate tööhõivele, kuna see motiveerib mittetöötavaid toimetulekutoetuse saajaid võrreldes praegusega rohkem tööle minema. Töötamise soodustamisega aitab muudatus kaasa leibkonna sissetuleku suurenemisele ning vähendab allpool absoluutse vaesuse piiri elavate inimeste osakaalu. Detailsemalt ei ole aga 2018. aasta algusest jõustunud muudatust hinnatud. Puudub info, millistele tegevusaladele tööle asutakse, jaotus palga ja töösuhte alusel jne. Samuti pole teada, kas ja mis põhjustel tööle ei asuta või kas ja miks see jääb lühiajaliseks või ebaregulaarseks. See kõik on aga oluline, et hinnata uue süsteemi toimimist, võimaldades senist süsteemi vajadusel muuta ning suurendada aktiivsust tööturul. Teisalt nähtub Sotsiaalministeeriumi 2021. aasta täitemenetluse võlgnike analüüsist, et 31. märtsi seisuga 2020. aastal täitemenetluse võlgnikest 6% ehk 4836 inimest sai toimetulekutoetust vähemalt ühel korral ajaperioodil jaanuar 2019 kuni märts 2020. See tähendab, et näiteks 2019. aastal toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete seas oli võlgnikke 23%. Lisaks jõustus 1. juuni 2018 Riigikohtu halduskolleegiumi lahend, milles leiti, et toimetulekutoetuse määramisel on oluline see, kas taotleja käsutuses on arvestusperioodil reaalselt piisavalt varalisi vahendeid esmavajadustega kaasnevate tarbimiskulutuste tegemiseks. See tähendab, et täitemenetluse korral ei loeta õiguspäraselt kinnipeetud täitemenetluse võlgnevust sissetulekute hulka. Kokkuvõttes võib võlgnevuse tekkimine mõjutada nii toimetulekutoetuse saajate motivatsiooni tööturul osaleda kui nende majanduslikku toimetulekut. Samuti on oluline teada, kas ja mis põhjustel pöördutakse KOVi sotsiaaltoetuse/-teenuse saamiseks, et võtta seda arvesse võlanõustamisteenuse arendamiseks või töötada vajadusel välja uusi meetmeid. Isikuandmete töötlemine on vajalik, et selgitada välja muudatuste tööturualane mõju, analüüsida võlgnevuse tekkimist ning teha selle alusel soovitusi kitsaskohtade parandamiseks. Uuringu eesmärgi täitmiseks ei piisa ainult toimetulekutoetuse andmete analüüsimisest. Ühendatud registriandmed võimaldavad analüüsida, kuidas on muutunud toimetulekutoetuse saajate struktuur, töise tulu erandi kasutamine ning millist mõju on see avaldanud tööturualasele olukorrale ning kuivõrd lühi- või pikaajaline mõju on see olnud. Kitsakohtade hindamisel on oluline näiteks teada, kas ilmneb ka erisusi selles, millistele tegevusaladele, ametialadele on erandit kasutanud inimesed tööle asunud ning milline on jaotus palga ja töötamise liigi alusel, ja muude sarnaste aspektide hindamine. Ühendatud registriandmed võimaldavad seega koostoimes hinnata terviklikult muudatuste mõju. Lisaks on isikuandmete töötlemine vajalik, et läbi viia täiendav info kogumine küsitlusuuringuga võlgnevuste tekkimise ja abi saamisel teemal – tegemist on informatsiooniga, mida ei ole võimalik registriandmetest saada, kuid mis on oluline, et luua soovitusi KOV teenuste arendamiseks. Analüüsi tulemusena selgub, kas ja millist mõju on toimetulekutoetuse muudatused avaldanud ning milliseid muudatusi on vaja nii toetuses kui teenuste osutamisel, et tööturul osalemist suurendada ja vähendada võlgnevusi. B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu: Riigi eesmärgiks on tagada ühelt poolt elanike, sh pensioniealiste majanduslik toimetulek efektiivse toetuste/hüvitiste ning teenuste süsteemi kaudu ning teisalt luua võimalused tööturul osalemiseks. Alates 2018. aasta algusest on võimalik kasutada töötamise erandit toimetulekutoetuse saamisel, kuid selle mõju ei ole hinnatud. Samuti ei näita toimetulekutoetuse andmed üksinda, mis on muudatuse terviklik mõju või milliseid kitsaskohti on vaja lahendada. Analüüsi tulemused on oluliseks sisendiks Sotsiaalministeeriumile kujundamaks toimetulekutoetuse süsteemi ning sotsiaalkaitset puuduses elavate inimeste toetamisel. Samuti on tulemused vajalikud Töötukassale töötuna arvel olevate inimeste tööle aitamiseks ning KOVidele võlanõustamisteenuse ja toimetulekut toetavate teenuste arendamiseks ning sotsiaaltöötajate ning teiste vajalike spetsialistide koolitamiseks. Edasiste tegevuste või muudatuste planeerimine eeldab taotluse punktis A kirjeldatud täpsemat teavet, mille põhjal läbi viia nimetatud uuring, sh küsitlusuuringu läbiviimiseks ning teha ettepanekuid võimalikeks tegevusteks. Selle uuringuprojekti eesmärk – täidab ühiskondliku sidususe arendamise eesmärki. Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ toob esile vajaduse suurendada ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi tööturul. Samuti on see kooskõlas nii Eesti kui ka ÜRO säästva arengu eesmärkidega, sh vaesuse vähendamise ja sidusa ühiskonna tagamisega. Samuti teenib uuringuprojekt otseselt „Heaolu arengukava 2016–2023“ elluviimiseks püstitatud kaht üldeesmärki, mis tulenevad riigi eelarvestrateegia 2021–2024 tulemusvaldkonnast „Heaolu“: 1. Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu. 2. Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus. Tegu on uuringuprojektiga, millele teadus- ja arendustegevuse erandi kohaldamiseks on HTM andnud positiivse hinnangu (nr 10-1.1/21/2961-2). C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Selgitame kõigepealt, et kuna teadusuuringu loa taotlus Andmekaitse Inspektsioonile eeldab tellija kindlat valmisolekut uuring läbi viia, on Sotsiaalministeerium uuringu tellijana viinud teadus- ja arendustegevuse erandi alusel läbi avaliku konkursi ning sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga. Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on Poliitikauuringute Keskus Praxis (edaspidi Praxis). Registriandmete analüüsiga on seotud andmeandjad (registripidajad) on järgmised: Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Eesti Töötukassa (TK), kellega on eelnevalt kooskõlastatud andmekoosseis. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Kesksel kohal on sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), kus on teave toimetulekutoetuse saajate ja nende leibkonnaliikmete taustatunnuste, sissetulekute ja kulutuste kohta. STAR andmed ühendatakse Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA) ja Eesti Töötukassa (TK) registrite andmetega, et analüüsida toimetulekutoetuse saajate tööturul osalemist (sh nt tööturul osalemine enne, pärast ja toetuse saamise ajal) ja töise tulu erandi kasutamist (sh töötamise tegevusvaldkondade, palkade, ametialade, lepingu liigi, töökoormuse, kestuse info). Kuivõrd osaliselt haldab ja väljastab registriandmeid Statistikaamet ning osaliselt vajavad Statistikaametis olemasolevad registriandmed täiendavaid päringuid vastavatest registritest, toimub andmete ühendamine esmalt Statistikaametis ning seejärel tehakse turvalisel viisil kättesaadavaks Praxisele. Küsitlusuuringu läbiviimiseks esitab Praxis SKAle tellimuse küsitlusuuringu sihtrühma ehk valimiisikute kontakt- ja taustandmete saamiseks. AKI loa saamisel ja toimetulekutoetust saanud isikutega kontakteerumisel küsitakse andmesubjektidelt informeeritud nõusolek. Selleks edastatakse küsitlusuuringu valimibaasi kuuluvatele isikutele uuringus osalemise kutse. Küsitlusuuringu läbiviimisel arvestatud IKÜM ja IKS sätestatut ja sotsiaaluuringute parimaid praktikaid. Andmeid kogutakse vaid sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uurimisküsimustele vastamiseks. Küsitlusuuringu andmed pseudonüümitakse pärast küsitluse lõppu esimesel võimalusel. See tähendab, et kustutatakse nii SKAst saadud kontaktandmebaas kui ka isikustatud küsitluslingid, mis kaotab igasuguse võimaluse siduda vastuseid konkreetse vastajaga. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna uuringuprojekti lõpptulemuseks on teaduslik üldistus. Kõik tulemused esitatakse statistilise analüüsina üldistatul kujul. Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaalteenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt. Info kõigi ministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Isikuandmete kasutamisel on oluline eristada teadusuuringu kvantitatiivseks analüüsiks kasutatavaid andmeid ning kvalitatiivuuringu läbiviimiseks vajalikke andmeid. Registriandmete analüüsi läbiviimisel on hõlmatud järgmised registrid ja registripidajad:  Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) (Sotsiaalkindlustusamet);  Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise menetlussüsteem (EMPIS), Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse menetlemise andmekogu (TETRIS/REDIS) ja Töötuskindlustuse andmekogu (TKIS) (Eesti Töötukassa);  Statistikaametis juba olemasolevatest andmetest ka Maksu- ja Tolliameti andmeid (töötamise register ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmed) ning Sotsiaalkindlustusameti (STAR) andmeid. Kuivõrd osaliselt haldab ja väljastab registriandmeid Statistikaamet ning osaliselt vajavad Statistikaametis olemasolevad registriandmed täiendavaid päringuid vastavatest registritest, toimub andmete ühendamine esmalt Statistikaametis ning seejärel andmed edastatakse Praxisele. Andmete liikumise protsess on järgmine:  Uuringu läbiviija (SA Poliitikauuringute Keskus Praxis) teeb andmepäringu Statistikaametile.  Statistikaamet teeb väljavõtte kõigist toimetulekutoetuse saajatest ja nende leibkonnaliikmetest vastavalt päringule.  Statistikaamet koostab päringu põhjal kaks andmebaasi: (1) andmete sidumiseks vajaliku andmebaasi ehk isikukoodide ja genereeritud unikaalse koodidega andmebaasi (edaspidi esimene andmebaas); (2) genereeritud unikaalsete koodide ja päritava infoga andmebaasi (edaspidi teine andmebaas).   Statistikaametis juba olemasolevad tunnused paneb Statistikaamet Praxisele analüüsiks kasutatavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas.  Statistikaamet saadab esimese andmebaasi 1 krüpteeritult iga registri volitatud töötlejatele.  Registrid teevad ID koodi alusel väljavõtte küsitud tunnustest, tuginedes Praxise andmepäringule. Registrid liidavad andmed genereeritud unikaalsetele koodidele ning eemaldavad ID koodi tunnuse (so alles jäävad genereeritud unikaalsed koodid, eemaldatud on isikukoodid).  Registri pidajad saadavad valminud andmestiku tagasi Statistikaametisse.  Registritest saadud tunnused lisab Statistikaamet Praxisele analüüsiks kasutatavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas juba varasemate andmete juurde (andmebaas 2).  Anonümiseeritud andmebaasi moodustamiseks on isikuandmetest vajalik kasutada isikukoodi, mis liigub koos genereeritud unikaalse koodiga vaid andmeallikatena kasutatavate registrite vahel (täpsemalt Statistikaameti ja registrite vahel s.h. registrid üksteisega muid andmeid ei vaheta). Küsitlusuuringu läbiviimiseks tellib hindamise läbiviija (Praxis) Sotsiaalkindlustusametilt kindlate tunnuste alusel valimiisikute kontaktandmed ehk valimibaasi. Sotsiaalkindlustusamet tagastab hindamise läbiviijale valimibaasi kas spetsiaalse turvalise keskkonna kaudu või krüpteerituna kontaktisiku isikukoodile. Saadud valimibaasi kasutab hindamise läbiviija valimiisikutega kontakteerumiseks ning küsitluse saatmiseks. Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. Poliitikauuringute Keskus Praxis teadlased töötlevad registriandmete analüüsi andmeid Statistikaameti turvalise keskkonna kaudu. Küsitlusuuringu andmeid töötlevad Praxise analüütikud isiklikes tööarvutites. 1. Vastutava töötleja üldandmed1 1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei, aluseks on poliitika kujundamine 1.3 Registrikood või isikukood 70001952 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Sotsiaalministeerium – Suur-Ameerika 1, aadressid 10122, Tallinn maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Sotsiaalministeerium – Suur-Ameerika 1, registrikandega) 10122, Tallinn maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.6 Kontaktandmed Kaie Pukk Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna telefon, e-post nõunik tel 626 9723 [email protected] 1 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1. Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus 1. Uuringu läbiviimine on kooskõlas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 16-le. 13 lõike 1 punkt 1-ga, mille kohaselt kõigi Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja ministeeriumide ülesandeks on oma arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud valitsemisalale tarviliku teadus- ja teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti arendustegevuse ning selle avamise otsus, leping vms finantseerimise korraldamine. 2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb vabariigi valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. 4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2 punkt 2 kohaselt, et hoolekande osakonna põhiülesanne on kavandada hoolekandepoliitikat ja korraldada selle elluviimist, et tagada ühiskonna sidusus ja vaesuse vähenemine ning elanike vajadustest lähtuva, iseseisvat  toimetulekut toetava ja töötamist stimuleeriva, tasakaalustatud hoolekandeteenuste ja -toetuste süsteemi mõjus toimimine. Osakonnal on juhtiv roll sotsiaalpoliitika kujundajana hoolekandeteenuste ja -toetuste, erivajadustega inimeste poliitika, eakate poliitika ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas. 5. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade töö-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest. 6. Tegu on uurimisprojektiga, mida mille tellijaks Sotsiaalministeerium ning mis on saanud teadus- ja arendustegevuse erandi kohaldamiseks HTM-lt positiivse hinnangu (nr 10-1.1/21/1302-2). 3. Uuringu tellija Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle ETIS-es projekti number: TOKO4 edastatakse vaid uuringu tulem 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Isikuandmete töötlemine on vajalik, et välja selgitada, kuidas ja millist mõju on omanud töise Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik sissetuleku erandi rakendamine isikuandmete töötlemine toimetulekutoetuse skeemis toimetulekutoetust saanud inimeste tööturukäitumisele ja sotsiaalmajanduslikule toimetulekule. Ühendatud registriandmed võimaldavad hinnata nii tööturuaktiivsuse muutumist kui annavad aluse hindamaks, millised karakteristikud või millised kitsakohad sellise erandi rakendamisel ilmnevad. Samuti on isikuandmete töötlemine vajalik selgitamaks küsitlusuuringuga välja, kas ja mil määral aitab toimetulekutoetus leevendada võlgnevustest tekkinud olukorda ning mis põhjustel pöördutakse või ei pöörduta sellises olukorras KOVi abi saamiseks. See teave ei ole kättesaadav registritest. Analüüsi tulemusena selguvad süsteemi kitsaskohad ja tehakse põhistatud ettepanekud süsteemi täiustamiseks, et parandada inimeste  iseseisvat toimetulekut ja osalemist tööturul ning rakendada täiendavaid meetmeid võlgnevuste tekkimise ennetamiseks ja leevendamiseks. 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid 2016. aastal oli toimetulekutoetust saanud töödeldakse ning valimi suurus leibkonnaliikmeid 27 990 ning 2021. aastal 16 508. Varasemad analüüsid on näidanud, et väga Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning suur osa toimetulekutoetuse saajatest saab toetust kui palju neid on mitmel järjestikusel aastal. Seega ei moodusta kogu sihtrühm aastaste toimetulekutoetuse saajate arve kokku liites, vaid tegemist on korduvate isikutega ja unikaalseid isikuid on vähem. Küsitlusuuringu läbiviimiseks tehakse päring 2020. ja 2021. aastal toimetulekutoetust saanud isikute kontaktandmete saamiseks. 2020. aastal sai toimetulekutoetust 10 501 leibkonda, kus oli 18 295 isikut, 2021. aastal 9806 leibkonda, kus oli 16 508 isikut. Kõik isikud ei ole unikaalsed (st mõned inimesed saavad toimetulekutoetust mitmel järjestikusel aastal. 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis 1. Päring küsitlusuuringu läbiviimiseks Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, Sotsiaalkindlustusameti STAR andmestik terviseseisundit kirjeldavad andmed jne)  Ajaperiood: 01.2020 – 12.2021  Valikukriteerium: kõik toimetulekutoetust antud perioodil taotlenud ja positiivse otsuse saanud inimesed  Agregeerituse tase: indiviidi tasemel  Tunnused  Nimi  Telefon  E-post  Elukoha maakond  Elukoha omavalitsus 2. Päring registriandmete analüüsi läbiviimiseks Need andmed edastatakse umbisikustatult st. isikukoodid on eemaldatud ja iga valimiisik on tähistatud unikaalse koodiga (vastab Statistikaametis olevatele STAR valimiisikute andmebaasi koodile isiku kohta). Järgnevalt on eristatud Statistikaameti andmestikus olemasolevad andmed (tuginedes olemasolevatele registriandmetele) ning registrite kaupa tunnused, mida Statistikaameti andmestikus ei ole ning eeldavad seetõttu täiendavat päringut vastavate registrite haldajatele. 2.1 Statistikaameti andmestik (Statistikaametis olevad andmed) Ajaperiood: 01.2016- andmete väljavõtu hetkel viimane seis Valikukriteerium: andmed toimetulekutoetust taotlenud isi- kute ja tema leibkonnaliikmete kohta Agregeerituse tase: indiviidi tasemel Toimetulekutoetuse saaja isikukood ja pseudonüü- miseeritud ID Tunnused tuginedes Sotsiaalkindlustusameti STARi andmestikule, andmestik 1:  Pseudonüümiseeritud ID;  Menetluse ID;  Leibkonna ID;  Toimetulekutoetuse saamise perioodid (algus- ja lõpp- kuupäevad);  Toimetulekutoetuse summa;  Toimetulekutoetust maksnud kohaliku omavalitsuse nimi (KOV nimetused 2021 aasta seisuga);  Toimetulekutoetuse taotleja ja tema leibkonnaliikmete taustatunnused: o Elukoht (kohaliku omavalitsuse tasemel); o sugu; o vanus; o sotsiaalne seisund (õpilane, töötu, pensionär, töövõimetu, jne); o suhtluskeel: eesti keel, muu keel Tunnused tuginedes Statistikaametis varasemalt arvutatud andmetest: o Toimetulekutoetuse taotleja ja tema leibkonna- liikme o kõrgeim omandatud haridustase (tuginedes Statistikaametis kõigile isikutele arvutatud kõrgeimale haridustasemele erinevatele alli- katele tuginedes) o kodakondsus (tuginedes Statistikaameti Rah- vastikuregistri andmetele) Tunnused tuginedes maksukohustuslaste registrile (Eesti Maksu- ja Tolliamet):  Pseudonüümiseeritud ID  Töösuhte algus- ja lõppkuupäev;  Töösuhte peatamise algus- ja lõppkuupäev  tööandja põhitegevusala (EMTAK koodi alusel);  ametinimetus (ISCO-08);  isiku sissetuleku kogusumma kuus, eristades: o sissetuleku kogusumma kuus o kogu netosissetulek kuus o kogutulult makstud sotsiaalmaksu summa kuus o tööleping (10, 11, 12,14) o võlaõiguslik leping (17,18,19,20) o Avalik teenistus (13, 15) o juhtimis-kontrollorgani liige (21,22,23,29,30,31) o muu töine tulu (16) o FIE-de tulu (aastane tulu) o igasugune muu toetustest/hüvitistest saadud tulu (40-49);  sh eraldi sotsiaalmaksustatud tulu (41-43) o muu tulu, mis ei liigitu eelnimetatud liikide alla (50-59)  Töötasu hüvitise väljamakse kuupäevad ja summad  töökoormus Tunnused tuginedes tööotsijate ja tööturuteenuste riiklikule registrile (Eesti Töötukassa):  Pseudonüümiseeritud ID  Töötutoetuse algus- ja lõppkuupäevad ja päevamäär (päevamäär juhul, kui selles on saajast tulenevaid eri- susi) Tunnused tuginedes töötuskindlustuse andmekogule (Eesti Töötukassa):  Pseudonüümiseeritud ID  Töötuskindlustushüvitise väljamakse kuupäevad ja summad  Koondamishüvitise väljamakse kuupäevad ja summad  Maksejõuetushüvitise väljamakse kuupäevad ja sum- mad Tunnused tuginedes töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogule (Eesti Töötukassa):  Pseudonüümiseeritud ID (andmestik 1 alusel ID- d)  Töövõimetoetuse väljamakse kuupäevad ja sum- mad 2.2 Statistikaametis mitteolevad andmed, mille osas esitatakse päring registritele 2.2.1 Sotsiaalkindlustusameti STARi andmestik Ajaperiood: 01.2016- andmete väljavõtu hetkel viimane seis Valikukriteerium: andmed toimetulekutoetust taotlenud isikute ja tema leibkonnaliikmete kohta Agregeerituse tase: indiviidi tasemel Tunnused:  Pseudonüümiseeritud ID  Muude KOV pakutavate toetuste saamine ja meetme- tes osalemine, sh eristades: o võlanõustamisteenusel osalemine; o eluasemeteenusel osalemine; o tugiisikuteenuse saamine o isikliku abistaja teenuse saamine o riigieelarvest makstava täiendava sotsiaaltoe- tuse (toimetulekutoetuse korral) summa ja kulu periood (st mis kuu eest raha maksti).  Iga eelnevas punktis loetletud abinõu rakendamise al- gus- ja lõpukuupäevad  Toimetulekutoetuse taotlemisel arvesse võetud sissetu- lekud, sh: o Sissetuleku saaja; o Sissetuleku liik; o Sissetuleku saamise periood; o Sissetuleku summa;   Perekonna arvestuslik toimetulekupiir;  Eluaseme ja eluasemekulude andmed: o Eluaseme kasutamise alus; o Eluaseme kulu liik; o Eluaseme üldkulu summa; o Eluaseme normkulu summa o Täiendavate eluasemekuludega õppurite arv  Töise tulu erandi kasutamine (võimalusel) o Sh eraldi 100% määras kasutamine 2.2.2 Tööotsijate ja tööturuteenuste riiklik register (Eesti Töötukassa) Ajaperiood: 01.2016- andmete väljavõtte hetkel viimane seis Valikukriteerium: andmed toimetulekutoetust taotlenud isikute ja tema leibkonnaliikmete kohta Agregeerituse tase: indiviidi tasemel Tunnused:  Pseudonüümiseeritud ID  Registreeritud töötuna arveloleku kuupäevad  Tööturuteenustel osalemine teenuse rühmade lõi- kes, eristades: o Eriteenused vähenenud töövõimega ini- mestele o Ettevõtluse alustamise toetus o Karjääriteenused o Koolitused o Muud teenused o Palgatoetused o Võlanõustamine o Psühholoogiline nõustamine o Sõltuvusnõustamine  Iga eelmises punktid loetletud tööturuteenuse kohta teenuse algus- ja lõpukuupäev  Tööturuteenuste tulemus (lõpetas, katkestas), eris- tades: o Võlanõustamine o Psühholoogiline nõustamine o Sõltuvusnõustamine  Taustatunnused arveloleku alguse seisuga: o Peamine suhtluskeel: eesti keel, muu keel o Töövõime ulatus  Töövõime ei ole vähenenud ja isik ei kuulu puudega riski- rühma  Töövõime on vähenenud või isik kuulub puudega riskirühma 6. Isikuandmete allikad Sotsiaalkindlustusameti registrid:  Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse Töötukassa registrid:  Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS/REDIS);  Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise  register (EMPIS);  Töötuskindlustuse andmekogu (TKIS); Statistikaametis olevad andmed:  Sotsiaalkindlustusameti STARi andmed  Maksu- ja Tolliameti andmed (maksukohustuslaste register)  Eesti Töötukassa andmed: tööotsijate ja tööturuteenuste riiklik register, töötuskindlustuse andmekogu, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogule 7. Uuringu vajadusteks kogutud Praxisel kaob ligipääs Statistikaameti isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus keskkonnale vastavalt lepingule pärast projekti lõppu. Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale, p 5.7. Küsitlusuuringus küsitud kontaktandmed ja küsitluslingid kustutatakse pärast küsitlusuuringu lõppu hiljemalt kahe kuu jooksul tööde üleandmisest tellijale (Sotsiaalministeeriumile). Andmed hävitatakse hiljemalt 08.2022. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise Registriandmete kodeerimise ja umbisikustamise (kodeerimise) viib läbi ... statistilise analüüsi eesmärgil viivad läbi kõik punktis 6 nimetatud andmeallikad vastavalt Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH lõigus D toodud kirjeldusele (uuringu sisulisele läbiviijale ei jõua isikuandmed registripidajate juurest). 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Andmeid ei säilitata säilitatakse 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli töötlemisest 14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute andmetöötlusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul, kui „isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et artikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui teavitamise kohustus „tõenäoliselt muudab sellise isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või häirib seda suurel määral“. „Toimetulekutoetuse ja võlgnevuste mõju sotsiaalmajanduslikule toimetulekule ja tööturuaktiivsusele“ on avalikes huvides tehtav  teadusuuring. Uuringuga hõlmatakse paljusid andmesubjekte, kelle kõigi teavitamine on komplitseeritud, sest andmesubjektide kontaktandmeid eraldi ei koguta. Samuti võib andmesubjektide sekka sattuda isikuid, keda ei ole võimalik otse teavitada (nt teovõimetud inimesed) ja kelle puhul tuleks isikuandmete töötlemisest teavitada kolmandaid isikuid. Eelnevat arvesse võttes andmesubjekte isikuandmete töötlemisest ei teavitata. Ministeeriumi kodulehel (https://www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid) on eraldi toodud läbiviidud uuringud, analüüsid ning sinna lisatakse ka eelteade läbiviidava uuringu kohta. Selgitame, et hetkel ei ole teada kas uuringu tegemiseks saadakse luba, mistõttu ei ole võimalik anda etteulatuvalt kinnitusi või tuua see juba kodulehel ära. Seetõttu saab see olla alles tagantjärele kontrollitav. Ka uuringuloa enda menetlus ei sätesta IKS §-s 6 sellise tingimuste etteulatuvat kinnitamist või esitamist. Ministeerium lisab vastavad andmed enne uuringuga alustamist, kui kõik menetlused on läbitud. Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid – kogutavad andmed pseudonüümitakse ning andmeid töödeldakse selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad. Uuringu väljund on teaduslik üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andmesubjektidele. Uuringu tulemused (üldistatud kujul) tehakse uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaadavaks. 9. Isikuandmete edastamine välisriiki EI Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht Taotlus esitatakse eetikakomiteele samal ajal, kui see esitatakse AKI-le. Selle luba taotletakse paralleelselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Hede Sinisaar Analüüsi ja statistika osakonna juhataja Sotsiaalministeerium  Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi SA Poliitikauuringute Keskus Praxis asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 90005952 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn aadressid +372 640 8000 maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn registrikandega) +372 640 8000 maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed Uuringu projektijuht: Kirsti Melesk telefon, e-post +372 640 8000 [email protected] Volitatud töötleja nimi Statistikaamet asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 70000332 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, aadressid Tatari tn 51, 10134 maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, registrikandega) Tatari tn 51, 10134 maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed +372 625 9300 [email protected] telefon, e-post Volitatud töötleja nimi Sotsiaalkindlustusamet asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 70001975 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, Harju maakond aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, Harju maakond registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed + 372 612 1360 [email protected] telefon, e-post Volitatud töötleja nimi Eesti Töötukassa asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 74000085 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Lasnamäe 2, Tallinn 11412, Harju maakond aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne Lasnamäe 2, Tallinn 11412, Harju maakond registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed +372 669 6513 [email protected] telefon, e-post Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)