Hädaolukorra ajal tervishoiuteenuste osutamise tavapärasest erinevate ajutiste nõuete kehtestamine

MINISTRI KÄSKKIRI 13.04.2022 nr 63 Hädaolukorra ajal tervishoiuteenuste osutamise tavapärasest erinevate ajutiste nõuete kehtestamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 lõike 4 alusel ning kooskõlas nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse §-ga 13 kehtestan järgmised tervishoiuteenuse osutamise tavapärasest erinevad ajutised nõuded: 1. Kui tervishoiuteenuse osutaja on teinud välismaalasele tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) 2. peatüki 1 jao või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 75 lõike 11 alusel ja see sisaldab terviseuuringuid nakkushaigustele sõltuvalt tööle või praktikale asumise valdkonnast vastavalt Terviseameti poolt koostatud juhendile (Tervisekontrolli_juhend.pdf (terviseamet.ee), siis ei ole vajalik isikul sama tervisekontrolli läbida nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 13 lõike 1 alusel. 2. Tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes TTKS 2. peatüki 1 jao või VRKS § 75 lõike 11 alusel rahastab Eesti Haigekassa, kui seda ei ole rahastatud muul õiguslikul alusel. 3. Nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli teostajal tuleb patsiendi taotlusel väljastada NETS § 13 nõuete kohane tervisetõend esitamiseks tööandjale. Tervisetõendi võib väljastada paberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna. 4. Tervishoiuteenuse osutaja ei või nõuda ajutise kaitse saajalt tasu NETS § 13 nõuete kohase tervisetõendi väljastamise eest, kui tervisekontrolli teenust ja uuringuid nakkushaiguste suhtes rahastab Eesti Haigekassa. 5. Tervisekontrolle võivad läbi viia perearst, töötervishoiuarst ja teised eriarstid. 6. Käskkirjas kehtestatud nõuete üle teeb järelevalvet Terviseamet lähtudes TTKS §-st 60 ning NETS §-st 44. 7. Käskkiri jõustub allakirjutamisest ja kehtib kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 24. veebruarini 2023. a. 8. Käskkiri tehakse kättesaadavaks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskojale, Põllumajandus- ja Toiduametile, Maaeluministeeriumile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule, Eesti Haigekassale, Terviseametile, ning info avaldatakse ka Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja Eesti Haigekassa veebilehel. Vaidlustamisviide. Kui isik leiab, et käesoleva haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi, siis võib ta esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest kaebuse Tallinna Halduskohtule. TTKS § 59 lõike 4 alusel võib hädaolukorra ajal valdkonna eest vastutav minister kehtestada ajutised tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse piirangud ning tervishoiuteenuste osutamise tavapärasest erinevad ajutised nõuded, lähtudes § 59 paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud valmisoleku tasemetest. Käskkirja kehtestamisel on arvestatud, et Terviseameti peadirektori 11.08.2021 korraldusega nr 1.1-15/21/53 on tuvastatud tervishoiuteenuse osutajate toimepidevuse häirest ning nakkushaiguse COVID-19 epideemiast tingitud hädaolukord. Terviseameti peadirektori 11.08.2021 korraldusega nr 1.1-15/21/54 on rakendatud tervishoiu valmisoleku tase 2 kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Samuti on Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) võtnud alates 11. märtsist 2022. a kasutusele massilise sisserände hädaolukorra lahendamise plaani. See tähendab, et alates 11. märtsist 2022. a on hädaolukorra seaduse mõttes hädaolukord ka tulenevalt põgenike massilisest sisserändest ja selle hädaolukorra lahendamist juhib Politsei- ja Piirivalveamet (hädaolukord fikseeritud ka Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 21.03.2022 käskkirjaga nr 1.1-1/28). 10.04.2022 seisuga on Eesti vastu võtnud 29 397 Ukraina sõjapõgenikku. Kokku on PPA piiril registreerinud 42 093 sõjapõgeniku riiki sisenemise, kellest 12 796 kasutasid Eestit transiidina. Eesti on kõigile sõjapõgenikele korraldanud üldise tervisekontrolli, mille eesmärk on saada ülevaade sõjapõgeniku tervise seisundist, teha nakkuskontrolli uuringud, vajadusel vaktsineerida, planeerida edasine ravi ning väljastada ravimiretseptid. Need tervisekontrollid on tehtud TTKS 2. peatüki 1 jao või VRKS § 75 lõike 11 alusel. Juhul kui isik soovib peale ajutise kaitse saamist minna tööle tegevusalale, mis on nimetatud NETS §-s 13 (kus töö iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut), siis tööandja on kohustatud nõudma tööle asujalt tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. NETS § 13 lõike 4 kohaselt teeb perearst või töötervishoiuarst nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli ning väljastab selle kohta tervisetõendi TTKS § 42 lõike 3 kohaselt. Eestisse saabuvate sõjapõgenike arv on niivõrd suur, et nende kõigi abistamiseks on vajalik ressursside tõhusam kasutamine. Seega on põhjendatud, et sõjapõgenikud ei pea tegema samu tervisekontrolle mitu korda. TTKS või VRKS alusel tehtud tervisekontroll on piisav, et asuda tööle NETS § 13 lõikes 1 nimetatud tegevusaladel tingimusel kui TTKS ja VRKS alusel tehtud tervisekontrollis sisalduvad nõutud uuringud sõltuvalt tegevusvaldkonnast ja vastavalt Terviseameti koostatud juhendile, mis on vajalik tööle asumiseks valdkondades, kus tervisekontrolli läbimine enne tööle asumist on nõutud (Tervisekontrolli_juhend.pdf (terviseamet.ee). Tulenevalt asjaolust, et Eestis kehtib üheaegselt kaks hädaolukorda (massilisest sisserändest tulenevalt ning tervishoiuteenuse osutajate toimepidevuse häirest ja nakkushaiguse COVID- 19 epideemiast tulenevalt), kuid tervishoiutöötajate ressurss on piiratud, siis on lubatud tervisekontrolle nakkushaiguste suhtes läbi viia ja tervisetõendeid väljastada nii perearstidel, töötervishoiuarstidel kui ka teistel eriarstidel. Kui NETS § 13 kohaselt teevad tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes kas perearst või töötervishoiuarst, siis VRKS vastavat piirangut ette ei näe. Seega ei ole mõistlik isikut suunata uuele tervisekontrollile ainult seetõttu, et uuringu viiks läbi perearst või töötervishoiuarst. Täiendavalt on käskkirjas märgitud, et nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli teostajal tuleb patsiendi taotlusel väljastada NETS § 13 nõuetele vastav tervisetõend esitamiseks tööandjale. Tervisetõendi võib väljastada paberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna olenevalt sellest, mis on isiku soov. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 80 kohaselt on tehingu puhul kirjaliku vormiga loetud võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektroonilise allkirja isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri. Käskkirjas on sätestatud ka, et tervishoiuteenuse osutaja ei või nõuda ajutise kaitse saajalt tasu NETS § 13 nõuete kohase tervisetõendi väljastamise eest, kui tervisekontrolli teenust ja uuringuid nakkushaiguste suhtes rahastab Eesti Haigekassa. Käskkiri on koostatud koostöös Eesti Perearstide Seltsi, Terviseameti ja Eesti Haigekassaga. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Tervise- ja tööminister