Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele sõjapõgenike majutamise kohta (KK 211)

Riigikogu juhatus Teie 28.03.2022 nr 2-3/14-211/ Meie 11.04.2022 nr 4.2-3/1181-2 Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele sõjapõgenike majutamise kohta (KK 211) Lugupeetud Riigikogu liige Raimond Kaljulaid Täname Teid pöördumise ja olulise teema tõstatamise eest. Eesti toetab sõjapõgenikke, et neil oleks võimalik Eestis kiiresti kohaneda ja ise oma eluga hakkama saada, kuni neil tekib võimalus kodumaale tagasi pöörduda. Meie eesmärgiks on, et siia saabunud ajutise kaitse saanud sõjapõgenikud tuleks endaga toime ja tööealised inimesed asuksid pärast kaitse saamist koheselt tööle, et seeläbi oleks tagatud nende toimetulek. Selleks, et Putini režiimi teostatava sõja ja genotsiidi eest põgenevad sõjapõgenikud saaksid asuda kiiresti pikaaegsetele elamispindadele vajame reaalset abi elamispindade pakkumisel ka kohalikelt omavalitsustelt. Ukrainast Eestisse saabunud sõjapõgenikele pikaaegsemate pindade leidmine ka selliste, mida on võimalik muuta kiiresti elamiskõlblikuks, on väga raske ülesanne. Siin on vaja nii riigiametite kui kohaliku omavalitsuste ühist pingutust ning ka vabatahtlike tuge. Eesti on täna ka mitmed kohalikud omavalitused riigile appi tulnud ja majutanud sõjapõgenikke kohalike omavalitusega seotud majutuspindadele. Riik on ka oma valitsemisalast leidnud täna mõned sobilikud elamispinnad Tallinnas, kuhu vabatahtlike abiga on ajutise kaitse saanutel kiiresti leitud uus kodu. Nüüd saavad sõjapõgenikud seal alustada paremini oma iseseisvat elu. Alljärgnevalt vastame Teie küsimustele oma vastutusala piires. 1. Mil viisil kavatseb riik lahendada juba Eestisse saabunud sõjapõgenike pikaajalise majutamise ning kes selle ülesande eest vastutab? Kas vastutus lasub Teie juhitaval ministeeriumil või kohalikel omavalitsustel? Eestis ajutise kaitse saanud sõjapõgenike elu korraldamist tuleb vaadata laiemalt, selles tegevuses lasub vastutus nii riigil, kui ka kohalikel omalitsustel. Täna on saabunud sõjapõgenike esmane majutus korraldatud Sotsiaalkindlustusameti kaudu läbi majutusasutuste, sest see ülesanne tuleneb välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusest (VRKS). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Sotsiaalministeeriumi poolt püüame Sotsiaalkindlustusametit igati toetada, et leida ajutisest majutusasutusest väljuvatele inimestele kodu kohalikus omavalitsuses. Oleme koostanud ülevaate lühi- ja pikaajalise majutuseks sobivate elamispindade kasutusele võtmiseks, milles näeme pikaajalise majutamise korraldamisel oma partneritena ka kohalikke omavalitsusi. Sotsiaalkindlustusametil on lähiajal plaanis alustada lähtuvalt VRKS § 73 lõikest 2 läbirääkimisi kohalike omavalitsustega, mille territooriumil leiavad sõjapõgenikud pikaajalise majutuse ja sõlmida nendega halduslepingud. Selle tegevuse raames nähakse ette ka rahaliste kulude katmine kohaliku omavalitsuse üksusesse elama asuva ajutise kaitse saanud isikule (või perekonnale) eluaseme üürimisega seotud kulude katmiseks kuni 6 toimetulekupiiri ulatus. 2. Sõltumata sellest, kas vastutus antakse üle kohalikele omavalitsustele või võtab selle endale riik, siis kuidas on kavas tuhandete, kuid potentsiaalselt kümnete tuhandete perede majutamine lähikuude jooksul korraldada? Eesti on vastu võtnud 05. aprilli 2022 seisuga 27 540 sõjapõgenikku. Kokku on Politsei- ja Piirivalve Ameti poolt piiril registreerinud 38 965 sõjapõgeniku riiki sisenemise, kellest 11 425 inimest kasutas Eestit transiidina. Eestisse oli saabunud leibkonna keskmine leibkonna suurus on 2,67 isikut. Sõjapõgenike tegelikku elukoha valikut mõjutavad kindlasti lisaks elamispinna leidumisele ka töötamise võimalused (ka lastele hariduse pakkumise võimalused). Vakantseid töökohti on Eestis pakkumisel kõige enam taaskord Harju maakonnas, Tartu, Ida-Viru ja Pärnu maakondades sh nende maakondade tõmbelinnades. Kuigi eelistatud sõjapõgenike elukohad võiksid töö-, lasteaia- ja koolikohtade tõttu olla suuremad linnad ja linnade lähedased kohalikud omavalitsused, võib praktikas saada määravaks elamispindade saamise võimalus. Täna pole küsimus mitte valikutes vaid selles, et kuidas üleüldse leida riigile ja põgenikele sobivaid ja taskukohaseid majutusvõimalused. 05. aprilli 2022 seisuga oli Sotsiaalkindlustusametil lühiajaliseks majutuseks kasutada 6346 kohta ning Sotsiaalministeeriumi poolt on kaardistatud potentsiaalsed võimalused ca 12 000 inimese pikaajaliseks majutuseks. Sõjapõgenikele sobilike eluaseme võimaluste leidmiseks töö jätkub ning kõik eluaseme pakkumised, mis vastavad eluruumidele esitatavatele nõutele on teretulnud! 3. Milliseid täiendavaid vahendeid on Sotsiaalministeerium taotlenud või kavatseb taotleda antud ülesande lahendamiseks? Sotsiaalministeerium on taotlenud ja saanud läbi Vabariigi Valitsuse reservfondi rahalisi vahendeid Sotsiaalkindlustusametile, seonduvalt sõjapõgenike majutuse ja toitlustuse korraldamise tagamisega. Samuti oleme koondamas 2022. aasta lisaeelarve tarbeks riigil katta tulevat rahaliste vahendite vajadust, et tagada Sotsiaalministeeriumi haldusalal lasuvate ülesannete sh eluruumi üürimisega seotud ühekordsete kulude katmine. 4. Kuidas kavatseb riik hüvitada kohalikele omavalitsustele majutuse korraldamisega seotud kulud juhul, kui seda nähakse kas osaliselt või täielikult kohaliku omavalitsuse ülesandena? On ju arusaadav, et me räägime erakorralistest kulutustest, millega ükski Eesti omavalitsus ei ole osanud eelarve koostamisel eelmise aasta lõpus arvestada. Ajutise kaitse saajad kuuluvad rahvusvahelise kaitse saajate kategooriasse ja neil tekib õigus saada lisaks rahvusvahelise kaitse saaja eritoetustele kõiki teenuseid ja toetusi nagu Eesti alalisel elanikul, millest olulisemad on: peretoetused, vanemahüvitis miinimummääras,  3 ravikindlustuskaitse, toimetulekutoetus. Seejuures on oluline rõhutada, et sõjapõgenike puhul kohaldame võrdset kohtlemist teiste Eesti alaliste elanikega. Sotsiaalministeeriumi poolt oleme planeerimas rahalisi vahendeid VRKS-ga Sotsiaalkindlustusametile pandud kulude katmiseks, mille sees on ka rahvusvahelise kaitse saaja kohaliku omavalitsuse üksusesse elama asumisel tekkinud kulude (ühekordne eluruumi üürilepingu sõlmise kulu) katmine kohalikele omavalitsustele. Lisaks näeme ette rahalised vahendid kohalikele omavalitsustele ka vajaduspõhise tõlketeenuse tagamiseks, et Ukraina keelt kõneleva sõjapõgenikuga oleks kohalikul tasandil läbi tõlgi tagatud sujuv asjaajamine. Vabariigi Valitsus on oma kabinetinõupidamisel teinud otsuse, et riigihalduse ministri vastutusala kaudu hakkab Rahandusministeerium kompenseerima kohalikele omavaltisustele sõjapõgenike vastuvõtmisega seotud kulusid nende sõjapõgenike puhul, kes liikusid kohe saabudes kohalikku omavalitsusse ja kelle elukorraldust tagasid kohalikud omavalitused vältimatu sotsiaalabi korras. 5. Millised peavad olema elamistingimused Ukraina sõjakoleduste eest põgenevatele inimestele? Eluaseme puhul lähtume Majandus- ja taristuministri poolt 06. juuli 2015 kehtestatud määruses nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ toodust. Kui inimene soovib oma elukohta registreerida aadressil, mis pole eluruum, näiteks on tegemist büroohoone või hotelliga, siis ütleb rahvastikuregistri seadus, et ka see on võimalik, kui isik tõendab sellise ruumi kasutamist elukohana. 6. Kui paljudele inimestele suudavad riik ja omavalitsused Teie juhitava ministeeriumi hinnangul tagada eluaseme? Oleme koondanud infot erievate pikaajalise majutusvõimaluste kohta orienteeruvalt 12 000 koha osas, kuid lõpliku majutatavate inimeste arvu võimekust on täna väga raske välja öelda, sest pidevalt käib ka töö uute majutusvõimaluste leidmiseks. Eluaseme tagamisel tuleb kindlasti lisaks riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt pakutavatele elamispindadele, vaadata ka eraisikute poolt pakutavaid eluaseme üürimise võimalusi. Selles osas on juba veebruarist saati teinud tublit tööd MTÜ Pagulasabi, kes on koondanud hulganisti eraisikute poolt pakutavat majutusvõimaluste infot. Meile laekunud info kohaselt on eraisikute poolt n.ö. abikorras pakutud majutuskohti ca 10 000 inimesele, kuid valdav osa nendest on lühiajalised majutuspakkumused. Sotsiaalministeerium on teinud koostööd ka erasektoriga ning alates 04. aprillist 2022 käivitus kinnisvara24.delfi.ee/ukraini portaali lisamoodul, eesmärgiga koguda sinna kõik eraisikute majutuspindade pakkumised, mille kaudu on sõjapõgenikele võimalik leida kiirelt püsivaid elukoha pakkumusi. 7. Millal sai Teie juhitav ministeerium ja Teie isiklikult esimest korda info, et sõjategevusega Ukrainas võib kaasneda suur sõjapõgenike voog ning millal alustati Teie juhitavas ministeeriumis reaalseid ettevalmistusi suure hulga Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmiseks ning eelkõige nende majutuse korraldamiseks? Olukorra teravnemisest Ukraina ja Vene suhetes võis lugeda läbi meedia väljaannete juba eelmise aasta lõpust. Olgu siia lisatud, et ka Peaminister Kaja Kallas tegi oma poliitilise avalduse julgeoleku olukorrast riigikogus 19. jaanuar 2022. Tegemist on teemaga, mis on kaetud osaliselt riigisaladusega, aga võin Teile kinnitada, et alates 24. veebruarist 2022 on Sotsiaalministeeriumis ja Sotsiaalkindlustusametis 24/7 tegeletud Ukrainast saabuvate põgenike operatiivse vastuvõtu korraldamisega ja ka enne  4 seda kuupäeva tegeleti Sotsiaalministeeriumis ja Sotsiaalkindlustusametis võimalike põgenike saabumise ettevalmistusega. 8. Palun kirjeldage täpsemalt, mis saab siis, kui riiki sisenenud sõjapõgenike arv jõuab piirini, millest alates ei ole riik ja omavalitsused enam võimelised inimestele majutust pakkuma? Täna on meie lähtekohaks, et 50 000 sõjapõgeniku saabumine Eestisse mõjutab märkimisväärselt riigi ja kohalike omavalitsuste võimekust pikaajaliste majutuskohtade tagamisel. Kuigi eelistatud sõjapõgenike elukohad võiksid töö-, lasteaia- ja koolikohtade tõttu olla suuremad linnad ja linnade lähedased kohalikud omavalitused, saab sellises olukorras määravaks elamispindade saamise võimalus. Sellisel juhul pole küsimus mitte valikutes, vaid selles, kuidas leida riigile täiendavaid majutusvõimalusi. Sellises olukorras oleme sunnitud riiki saabuvate sõjapõgenike majutamiseks kasutusele võtma erinevaid majutusvõimalusi, sh: 1) kasutamata elamispinnad, mis samas võivad vajada olulisi investeeringuid; 2) erinevad, nii era- kui avaliku sektori kasutuses olevad hooned, mis on esmalt välja jäetud seoses investeeringuvajadusega, asukohast tulenevalt vm põhjusel; 3) majutusasutused, kus on küll vabad kohad, kuid millede hind on nii üürniku kui riigi ja/või KOV vaates (kes peaks olema siinkohal abiks) liiga kallis; 4) majutus laevades, mis on samuti kulukas; 5) majutus konteinerites, kuid nende saadavus on väike ja need pole pikaajaliseks majutuseks reeglina sobivad; 6) moodulmajade lahendused, kus riik oleks mitte arendaja rollis, vaid abistavas funktsioonis, kuid nende miinuseks on pikk ettevalmistusaeg. Olen olnud pidevas suhtluses Soome sotsiaalministriga nagu ka siseminister oma kolleegiga sõjapõgenike Soome suunamise küsimuses. Selle tulemusena on hea koostöö käivitunud Soome Vabariigiga, kellega oleme saavutanud kokkuleppe sõjapõgenikele Soome asumiseks võimaluste tutvustamiseks juba Eesti vastuvõtukeskustes. Läinud pühapäeval Eesti piiri ületanud sõjapõgenikest suurem hulk liikuski edasi Soome ajutist kaitset taotlema. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Tarmo Kurves 626 9187 [email protected]