Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 11.04.2022 12:12
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise
seaduse eelnõu (564 SE) kohta arvamuse esitamine
Tere
Edastame kirja e-postiga kuna DVK näitas et saatmine on katkestatud.
dokumendihaldustalitus
Teie 24.03.2022 nr 1-1/14-564,
Sotsiaalministeerium RIIGIKOGU/22-0333/-
[email protected] 2T
Meie 11.04.2022 nr 1.1-11/2816-2
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse
muutmise seaduse eelnõu (564 SE) kohta arvamuse esitamine
Austatud minister
Edastame vastavalt Riigikantselei 24. märtsi 2022. a resolutsioonile 2-5/22-00660
Rahandusministeeriumi seisukoha välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse
muutmise seaduse eelnõu (564 SE) kohta.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu järgmistel põhjustel:
1. Eelnõu seletuskirjas on märgitud seaduse rakendamisel kaasnevaks kuluks hinnanguliselt
24 miljonit eurot, mis on arvestatud toetuste maksmiseks. Riigikogu kodu- ja töökorra
seaduse § 92 lõike 1 kohaselt peab eelnõu vormistuselt vastama Riigikogu juhatuse poolt
kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. Riigikogu juhatuse 2011. aasta 27. detsembri
otsusega nr 136 kinnitatud „Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskiri“ § 7
lõike 2 kohaselt tuleb riigile ja kohaliku omavalitsuse üksustele lisakulude sätestamisel
kavandada eelnõu koostamisel vastavate lisakulude või saamata jäävate tulude
katteallikad. Seletuskirjas ei ole lisakulude katteallikaid ära toodud.
2. Seletuskirjas märgitakse, et sarnaselt Ühendkuningriikidele tuleb rakendada printsiipi, et
sel viisil sõjapõgenike majutamiseks valmisolekut väljendanud inimese pakutav
elamispind vaadatakse eelnevalt üle kohaliku omavalitsuse poolt, veendumaks, et see on
inimeste majutamiseks sobilik. Juhime tähelepanu, et eelnõu sellist KOV ülesannet ei
sätesta ja seletuskirja põhjal õiguste ja kohustuste tekkimist eeldada ei saa. Arvestada
tuleb, et täna sellist kohustust KOVil ei ole ja sellise ülesande lisamisel tuleks analüüsida
ülesande olemust ja arutada selle täitmise võimalikkus läbi Eesti Linnade ja Valdade
Liiduga. Samuti ei ole seletuskirjas analüüsitud KOVidele lisanduda võiva ülesande
täitmise kulusid.
3. Leiame, et tavapärase üürilepingu õiguslikust loogikast möödaminemine võib tuua kaasa
soovimatuid moonutusi ja ei ole põhjendatud. Näiteks, kuidas tagada seda, et ka enne sõda
Ukraina hooajatöölisi majutanud tööandja ei võta võimaluse avades vastu täiendavat
rahalist tunnustust elamispinna andmise eest, mida ta ka varasemalt on Ukrainlastele
pakkunud?
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
4. Eelnõu kohaselt makstakse toetust inimestele, kes annab osa talle kuuluvast eluruumist
või eluruumi tervikuna rahvusvahelist kaitset taotlevale välismaalasele või rahvusvahelise
kaitse saanud välismaalasele tasuta kasutamiseks. Seletuskirjas rõhutatakse, et tegemist ei
ole tasu või üürikompensatsiooniga. Leiame, et ei tohiks tekkida olukord, kus
üürikompensatsiooni andmine "tunnustusena" annab rendileandjatele 210 eurot kuus
maksuvabalt, samas kui üüriturul pinda üürides peaks rendileandja tulu deklareerima.
Seejuures võib väljapool suuremaid linnu olla tururent olla madalam ja 210
kompensatsiooni puhul saaksid need pinnad tasustatud n-ö turust kõrgema tasuga. Seega
on üsna suur risk, et riik maksaks selle skeemi puhul tururendist kõrgemat
kompensatsiooni. Siia lisaks võib ka täheldada, et maksumaksjate seisukohast võib olla
tegemist tõenäoliselt regressiivse maksusoodustusega jõukamatele inimestele, sest sellist
kinnisvara, mida saab anda rendile, omavad tõenäoliselt majanduslikult jõukamad
majapidamised. Seega oleks olemuslikult üldise majandusloogikaga rohkem kooskõlas,
kui raha ei jagataks mitte "tunnustusena" rendileandjale, vaid pigem võiks tegu olla
kulupõhiselt tõendatud ja turumajandusliku rendilepingu kompenseerimisega. Ka sellisel
juhul võib tekkida küsimus, miks sarnast toetust ei anta rasketes majanduslikes oludes
olevatele kohalikele elanike majutusprobleemide katmiseks.
5. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et tegemist oleks igakuise toetusega inimestele, kes
annavad eluruumi tasuta kasutamiseks vähemalt 180 järjestikuseks kalendripäevaks.
Seletuskirjas toodud kuluarvestuse põhjal võib järeldada, et eelnõuga kaasnev kulu ongi
arvestatud igakuiselt 180 kalendripäeva kohta, samas kui eelnõu toetuse igakuist maksmist
ning tasuta kasutamise ja toetuse maksmise maksimaalset kestust ette ei näe. Seejuures
paistavad kuluarvutused olevat tehtud eeldusel, et kompensatsiooni makstakse iga
põgeniku kohta üksikuna, mitte perekonna kohta tervikuna (210x6x18750 põgenikku).
Põgenike struktuuri kohaselt on valdavalt tegemist ema+laps/lapsed tüüpi leibkondadega
ja seetõttu oleks leibkonna-keskne arvestus ilmselt poole vähemkulukam.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisaadressaat: Riigikantselei
Virge Aasa 6113549
[email protected]
Martin Kulp 6113097
[email protected]
Raoul Lättemäe 6113071
[email protected]
2