Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 08.04.2022 / 1-1/14-578;
Riigikantselei / 08.04.2022 / 2-5/22-00779
Resolutsiooni teema: Keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (578 SE)
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium
Ülesanne: Palun Siseministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse
seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 28.04.2022
Adressaat: Siseministeerium
Ülesanne: Palun esitada seisukoht.
Tähtaeg: 21.04.2022
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 5.5.2022 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 22-0408.
Kontroll: Siiri Pirn
Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <
[email protected]>, Rahandusministeerium
<
[email protected]>, Sotsiaalministeerium <
[email protected]>, Välisministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 08.04.2022
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 08.04.2022 19:09
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: [EIS] Ülesanne täitmiseks: eelnõu RIIGIKOGU/22-0408 -
"Keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (578 SE)"
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/22-0408 - Keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu
(578
SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 8.4.2022
resolutsioonile.
Osapooled: Haridus- ja Teadusministeerium; Siseministeerium
Tähtaeg: 28.04.2022 23:59
Ülesandega seonduvad dokumendid on kättesaadavad EISis.
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2d615ee2-722a-4190-a9df-
23c0013a8f08
Link menetlusetapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2d615ee2-722a-4190-a9df-
23c0013a8f08?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Vabariigi Valitsus
.04.2022 nr 1-1/14-578/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1
saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni
k.a 7. aprillil algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (578 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Ratas
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri kahel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Seletuskiri
Keeleseaduse muutmise seaduse eelnöu juurde
l. Sissejuhatus
Eelnöu algatajad teevad ettepaneku lubada Eestisse saabunud söjapögenikud kiiresti
tööjöuturule, vabastades nad selleks tähtajaliselt eesti keele nöude täitmisest.
Eelnöu vastuvötmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Alates 27. veebruarist on Eesti vastu vötnud 27540 Ukraina söjapögenikku . Eelnöu algatajad
leiavad, et nönda suure hulga inimeste pikaajaline hoidmine sotsiaaltoetustel ei ole möistlik,
mistöttu tuleks körvaldada takistused nende sisenemiselt töötumle ja erialasele tööle. Samuti
vöib nii suurel arvul uute töötajate lisandumine Eesti keele oskuseid mitte nöudvatele
ametikohtadele, möjutada eluala voi sektori palgataset voi pidurdada selle kasvu.
Ametnik, riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse töötaja, samuti avalik-öigusliku
juriidilise isikuja selle asutuse töötaja, avalik-öiguslikujuriidilise isiku liige, notar, kohtutäitur,
vandetölkja nende buroo töötaja peavad oskamaja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik
teenistuskohustuste voi tööulesannete täitmiseks. Ariuhingu, mittetulundusuhingu ja
sihtasutuse töötajale ning fuusilisest isikust ettevötjale ja tema töötajale, samuti seadusest
tuleneva kohustusliku liikmesusega mittetulundusuhingu juhatuse liikmele kehtestatakse eesti
keele oskuse nöuded, kui see on öigustatud avalikes huvides.
Keeleseaduse § 23 lg 5 sätestab erandi, mille kohaselt ei kohaldata Eesti keele oskuse nöudeid
isikule, kes töötab Eestis tähtajaliselt väliseksperdi voi välisspetsialistina. Välisöppejöule ja
välisteadustöötajale ei kohaldata eesti keele oskuse nöudeid, kui ta on Eestis töötanud vähem
kui viis aastat.
Käesoleva eelnöuga sätestatakse erand, mille kohaselt ei peaks kuni käesoleva aasta löpuni
Eestisse saabuvad rahvusvahelist kaitset taotlevad välismaalased ja rahvusvahelise kaitse
saanud välismaalased kahe aasta jooksul eesti keele oskuse nöudeid täitma. Erand hölmab
välismaalasi, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund voi täiendava kaitse seisund voi kelle
suhtes on tuvastatud, et ta kuulub Euroopa Liidu Nöukogu otsusega määratletud ajutist kaitset
vajavate isikute kategooriasse.
Rahvusvahelise kaitse saajale osutatakse vajaduse korral kaasabi eesti keele öppimise
korraldamisel (VRKS § 73 lg4p 3) ning kaetakse eesti keele öppe kulu kuni kahe aasta vältel
(VRKS § 73 lg5 p 2). Nimetatud eesti keele öppes osalemine on töövöimelisele isikule, 18.
eluaastast kuni vanaduspensioniealiseks saamisen!, kohustuslik (VRKS § 75 Ig 41).
Eelnöu algatajad ei pea vajalikuks loobuda rahvusvahelise kaitse taotlejate ja kaitse saanud
isikute töötamise puhui eesti keele oskuse nöuetest. Vöttes arvesse Vene agressiooni eest
pögenenud isikute arvu ning sellest tulenevat koormust sotsiaalsfäärile, oleks möistlik
PPA andmed 05.04.2022 seisuga,
rakendada aasta löpuni saabuvatele söjapögenikele erandit ning vabastada nad kaheks aastaks
eesti keele nöuete täitmisest. Nimetatud perioodi jooksul on neil vöimalus töötada ning öppida
eesti keelt, et vastata kahe aasta möödumisel seaduses sätestatud nöuetele.
Aktiivne osalemine tööjöuturul on parim viis pagulaste edukaks löimimiseks. See annab
pögenikele vöimaluse iseseisvaks toimetulekuks, vähendab vajadust riigi abijärele ning toetab
majanduse arengut.
3. Eelnou sisu ja vördlev analuus
Eelnöuga täiendatakse Keeleseadust uue paragrahviga 39 , millega sätestatakse tähtajaline
erand eesti keele oskuse nöuete mittekohaldamise kohta rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja
rahvusvahelise kaitse saajatele, kes on saabunud Eestisse eime 31.12.2022. Nimetud isikutelt ei
nöuta eesti keele oskust kahe aastajooksul alates Eestisse saabumisest.
4. Eelnou terminoloogia
Eelnöu ei sisalda uusi termineid.
5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele
Eelnöu ei ole seotud Euroopa Liidu öigusega.
6. Seaduse möjud
Käesoleva eelnöu seadusena vastuvötmisel tekib Eestisse saabunud söjapögenikel vöimalus
asuda tööle ametikohtadele, kus tavapäraselt eeldatakse eesti keele oskust. Seetöttu vöib
prognoosida söjapögenike tööhöive kasvu ning riigi abist söltumise vähenemist. Eesti keele
öppe kohustus säilib, töökollektiivis keeletundides öpitu praktiseerimine toetab eesti keele
omandamist.
7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud
Eelnöu rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid lisakulusid, ega teki lisatulusid.
8. Rakendusaktid
Eelnöu rakendamiseks ei ole vaja vastu vötta rakendusakte.
9. Seaduse jöustumine
Seadus jöustub kumnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Algatavad Sotsiaaldemokraat^ku Erakonna fraktsioonja Raimona Kaljulaid 07. aprillil 2022.
.^-^.y <
^>
Lauri .Läänemets almond Kaljulaid
^PE, fraktsiooni esimees iigikogu liige
EELNÖU
Keeleseaduse muutmise seadus
Keeleseadust täiendatakse paragrahviga 39 järgmises sönastuses:
„§ 392. Eesti keele oskuse ja kasutamise nöuete ajutine mittekohaldamine
Eesti keele oskuse nöudeid ei kohaldata rahvusvahelise kaitse taotlejaleja rahvusvahelise kaitse
saajale, kes on saabunud Eestisse enne 31.12.2022 ning viibinud Eestis vähem kui kaks aastat."
Juri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2022
^
Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonja Raimond Kaljulaid 7. aprillil 2022.
/
\
^
25^:
Laui^L.äänemets- Raimona Kaljulaid
SDE fraktsiooni esimees Riigikogu liige
Riigikogu Kantselea
Kuupäev C^-0t^^^^
Viit -^--</^~1-3^~'
7
Seletuskiri Keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Eelnõu algatajad teevad ettepaneku lubada Eestiss e saabunud sõjapõgenikud kiiresti tööjõuturule, vabastades nad selleks tähtajaliselt eesti keele nõude täitmisest. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Alates 27. veebruarist on Eesti vastu võtnud 27540 Ukraina sõjapõgenikku . Eelnõu algatajad leiavad, et nõnda suure hulga inimeste pikaajaline hoidmine sotsiaaltoetustel ei ole mõistlik, mistõttu tuleks kõrvaldada takistused nende sisenemiselt tööturule ja erialasele tööle . Samuti võib nii suurel arvul uute töötajate lisandumine Eesti keele oskuseid mitte nõudvatele ametikohtadele, mõjutada eluala või sektori palgataset või pidurdada selle kasvu. Ametnik, riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse töötaja, samuti avalik-õigusliku juriidilise isiku ja selle asutuse töötaja, avalik-õigusliku juriidilise isiku liige, notar, kohtutäitur, vandetõlk ja nende büroo töötaja peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. Äriühingu, mittetulundusühingu ja sihtasutuse töötajale ning füüsilisest isikust ettevõtjale ja tema töötajale, samuti seadusest tuleneva kohustusliku liikmesusega mittetulundusühingu juhatuse liikmele kehtestatakse eesti keele oskuse nõuded, kui see on õigustatud avalikes huvides. Keeleseaduse § 23 lg 5 sätestab erandi, mille kohaselt ei kohaldata Eesti keele oskuse nõudeid isikule, kes töötab Eestis tähtajaliselt väliseksperdi või välisspetsialistina. Välisõppejõule ja välisteadustöötajale ei kohaldata eesti keele oskuse nõudeid, kui ta on Eestis töötanud vähem kui viis aastat. Käesoleva eelnõuga sätestatakse erand, mille kohaselt ei peaks kuni käesoleva aasta lõpuni Eestisse saabuvad rahvusvahelist kaitset taotleva d välismaalase d ja rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase d kahe aasta jooksul eesti keele oskuse nõudeid täitma. Erand hõlmab välismaalas i , kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund või kelle suhtes on tuvastatud, et ta kuulub Euroopa Liidu Nõukogu otsusega määratletud ajutist kaitset vajavate isikute kategooriasse. Rahvusvahelise kaitse saajale osutatakse vajaduse korral kaasabi eesti keele õppimise korraldamisel ( VRKS § 73 lg 4 p 3) ning kaetakse eesti keele õppe kulu kuni kahe aasta vältel ( VRKS § 73 lg 5 p 2). Nimetatud eesti keele õppes osalemine on töövõimelisele isikule, 18 . eluaastast kuni vanaduspensioniealis eks saamiseni, kohustuslik ( VRKS § 75 lg 4 1 ). Eelnõu algatajad ei pea vajalikuks loobuda rahvusvahelise kaitse taotlejate ja kaitse saanud isikute töötamise puhul eesti keele oskuse nõuetest. Võttes arvesse Vene agressiooni eest põgenenud isikute arvu ning sellest tulenevat koormust sotsiaalsfäärile, oleks mõistlik rakendada aasta lõpuni saabuvatele sõjapõgenikele erandit ning vabastada nad kaheks aastaks eesti keele nõuete täitmisest. Nimetatud perioodi jooksul on neil võimalus töötada ning õppida eesti keelt, et vastata kahe aasta möödumisel seaduses sätestatud nõuetele. Aktiivne osalemine tööjõuturul on parim viis pagulaste edukaks lõimimiseks. See annab põgenikele võimaluse iseseisvaks toimetulekuks , vähendab vajadust riigi abi järele ning toetab majanduse arengut. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga täiendatakse Keeleseadust uue paragrahviga 39 2 , millega sätestatakse tähtajaline erand eesti keele oskuse nõuete mittekohaldamise kohta rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele, kes on saabunud Eestisse enne 31.12.2022. Nimetud isikutelt ei nõuta eesti keele oskust kahe aasta jooksul alates Eestisse saabumisest. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Käesoleva eelnõu seadusena vastuvõtmisel tekib Eestisse saabunud sõjapõgenikel võimalus asuda tööle ametikohtadele, kus tavapäraselt eeldatakse eesti keele oskust. Seetõttu võib prognoosida sõjapõgenike tööhõive kasvu ning riigi abist sõltumise vähenemist. Eesti keele õppe kohustus säilib, töökollektiivis keeletundides õpitu praktiseerimine toetab eesti keele omandamist. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid lisakulusid, ega teki lisatulusid. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja vastu võtta rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. ___________________________________________________________________________ Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 0 7 . aprillil 202 2 . Lauri Läänemets Raimond Kaljulaid SDE fraktsiooni esimees Riigikogu liige
EELNÕU Keele seaduse muutmise seadus Keele seadus t täiendatakse paragrahviga 39 2 järgmises sõnastuses : „ § 39 2 . Eesti keele oskuse ja kasutamise nõuete ajutine mitte kohaldamine Eesti keele oskuse nõudeid ei kohaldata rahvusvahelise kaitse taotlejale ja rahvusvahelise kaitse saajale, kes on saabunud Eestisse enne 31.12.2022 ning viibinud Eestis vähem kui kaks aastat . “ Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 202 2 Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 7 . aprillil 202 2 . Lauri Läänemets Raimond Kaljulaid SDE fraktsiooni esimees Riigikogu liige