Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused hoolduskoormusega inimeste toimetuleku toetamiseks

MINISTRI MÄÄRUS 21.04.2022 nr 35 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused hoolduskoormusega inimeste toimetuleku toetamiseks Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused” (edaspidi meetme tegevus) toetuse andmise tingimused. § 2. Terminid Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) sihtrühm – hoolduskoormusega ja hooldusvajadusega inimesed; 2) hoolduskoormusega inimene – 15-aastane ja vanem inimene, kes üldjuhul tasuta abistab hooldusvajadusega inimest; 3) hooldusvajadusega inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kes vajab järelevalvet, juhendamist või abi igapäevaseks toimetulekuks vajalikes toimingutes, sealhulgas kehahooldusel, toitumisel ja liikumisel; 4) projekti piirkond – projekti tegevuste elluviimisel osaleva kohaliku omavalitsuse üksuse territoorium; 5) teenusekomponent – sihtrühma toimetulekut toetav tegevus; 6) teenuse arendamine – sihtrühmale uue teenuse loomine projekti piirkonnas, kus seda teenust pole varem osutatud, või olemasoleva teenuse parendamine või täiendamine uue teenusekomponendiga või teenuse ümberkujundamine sihtrühma vajadustele vastavamaks; teenuse arendamine hõlmab ka selle testimist; 7) koolituse arendamine – hoolduskoormusega inimesele uue koolituse loomine projekti piirkonnas, kus seda koolitust pole varem pakutud, või olemasoleva koolituse parendamine või täiendamine uue koolituskomponendiga või koolituse ümberkujundamine hoolduskoormusega inimese vajadustele vastavamaks; koolituse arendamine hõlmab ka selle testimist; 8) abitehnoloogia – tehniline lahendus, mida kasutatakse selleks, et parandada, säilitada või suurendada hooldusvajadusega inimese toimetulekut; 9) sotsiaalala töötaja – sihtrühmaga seotud spetsialist, sealhulgas sotsiaaltöötaja, hooldustöötaja, tegevusjuhendaja, tugiisik, juht, kellel on töösuhe toetuse saaja või partneriga. § 3. Rakendusüksus ja rakendusasutus Meetme tegevuse rakendusasutuse ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). § 4. Vaiete menetleja Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja toetuse osakaal § 5. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on toetada hoolduskoormusega inimeste toimetulekut. (2) Projekt peab panustama meetme tegevuse väljundinäitajasse „hoolekandeteenuste saajate arv“, mille sihttase on 800 inimest. (3) Toetatavate tegevuste tulemused peavad olema järgmised: 1) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul valminud analüüs; 2) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud teenuse arendus või teenust saanud, sealhulgas arenduse käigus testimisel osalenud inimeste arv; 3) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud koolituse arendus või koolitusel osalenud inimeste arv; 4) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 4 nimetatud koolituse läbinud sotsiaalala töötajate arv; 5) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 5 nimetatud lõppraport rakendusasutuse kehtestatud vormil. Rakendusasutus kehtestab vormi hiljemalt 31.03.2023 ning rakendusüksus avalikustab selle oma kodulehel kolme tööpäeva jooksul, teavitades sellest toetuse saajaid. § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mis: 1) panustab §-s 5 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse; 2) hõlmab lõike 2 punktides 1 ja 5 nimetatud tegevusi ning punktis 2 või 3 nimetatud tegevust või mõlemat; 3) lisaks käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatule võib hõlmata lõike 2 punktis 4 nimetatud tegevust. (2) Toetatavad tegevused projekti piirkonnas on: 1) hoolduskoormusega inimeste olukorda ja vajadusi kirjeldava analüüsi koostamine vastavalt määruse lisale 3; 2) teenuse arendamine, mis sisaldab testimist, või teenuse osutamine hoolduskoormusega inimestele või kodus elamist toetavate teenuste arendamine või osutamine hooldusvajadusega inimestele eesmärgiga toetada hoolduskoormusega inimeste toimetulekut; 3) hoolduskoormusega inimestele koolituse pakkumine ja vajaduse korral selle arendamine; 4) toetuse saaja või partneriga töösuhtes olevate sotsiaalala töötajate oskuste ja teadlikkuse parandamine eesmärgiga toetada hoolduskoormusega inimeste toimetulekut; 5) projekti tulemuste lõppraporti koostamine. (3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud teenuse osutamise korral peab olema tegu kohaliku omavalitsuse jaoks uue teenusega või olemasoleva teenuse arendusega. (4) Teenused, mis on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduses, peavad vastama selles seaduses sätestatud tingimustele. § 7. Abikõlblikkuse periood (1) Projekti tegevused ei tohi alata enne § 14 lõikes 1 nimetatud taotluse esitamise tähtpäeva ja peavad algama kolme kuu jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates. Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus võib olla järjestikku kuni 14 kuud arvestusega, et projekti abikõlblikkuse periood lõpeb 31.10.2023. (2) Paragrahvi 6 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud toetatavad tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt üks kuu enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. (3) Projekti abikõlblikkuse periood sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. § 8. Abikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud on toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. (2) Projektis kavandatud kulud loetakse abikõlblikuks Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 8 nimetatud kindlasummaliste maksete alusel taotluse rahuldamise otsuses määratud tulemuste saavutamisel vastavalt lõigetele 3 ja 4. (3) Kindlasummaline makse on § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul on 3559 eurot ja § 6 lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevuse puhul 2373 eurot. Paragrahvi 6 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul määratakse iga tegevuse kindlasummalise makse suurus toetuse saaja esitatud eelarve alusel taotluse rahuldamise otsuses. (4) Kui projekt teenib eeldatavalt puhastulu, tuleb puhastulu mahaarvamisel kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469), artikli 65 lõikes 8 sätestatut. Eeldatav puhastulu võetakse arvesse taotluse rahuldamise otsuses kindlasummalise makse suuruse määramisel. (5) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblikud: 1) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuselt, välja arvatud toitlustuskuludelt makstav maks; 2) mootorsõiduki ja kinnisasja ostmise ja liisimise kulu; 3) mootorsõiduki remondi- ja tarvikute kulu; 4) sihtrühmale makstavad riiklikud ning kohalike omavalitsuste toetused ja abirahad; 5) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 2 sätestatud tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulud; 6) rahvusvahelise koostöö tegevuste kulud; 7) inimese kodu kohandamise kulu; 8) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud tööturuteenuste osutamise kulu; 9) sotsiaalhoolekande seaduse 3. peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuse osutamise kulu; 10) infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise kulu, välja arvatud abitehnoloogiad sihtrühma toimetuleku toetamiseks. § 9. Toetuse osakaal ja piirsumma (1) Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on 100% projekti abikõlblikest kuludest, millest 85% on Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 15% riiklik kaasfinantseering. (2) Ühele projektile taotletav ja antav toetus võib olla kuni 100 000 eurot. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 10. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotleja ja partner võib olla: 1) kohaliku omavalitsuse üksus; 2) juriidiline isik. (2) Kui taotlejaks on muu isik kui kohaliku omavalitsuse üksus, peab taotleja partnerina kaasama selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille territooriumil hakatakse tegevusi ellu viima. (3) Partnerina kaasatud kohaliku omavalitsuse üksus peab osalema § 6 lõike 2 punkti 1 kohase analüüsi koostamisel. (4) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 punktides 1–5 sätestatud nõuetele. (5) Taotleja võib esitada taotlusvoorus ainult ühe taotluse. § 11. Taotleja kohustused Taotlejale kohalduvad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 21 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud kohustused. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse § 4 lõike 1 punktides 1–11 ja 13–16 sätestatud nõuetele. (2) Taotluses peavad olema nimetatud iga § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuse tulemus ning nende saavutamise tõendamise alused ja aeg. Paragrahvi 6 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud toetatavate tegevuste puhul tuleb taotluses välja tuua iga tegevuse kohta kuni viis tulemust ja ajakava. (3) Lõppraporti esitamine peab olema taotluses kavandatud pärast § 6 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud tegevuste lõpetamist ja hiljemalt abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeval. (4) Projekti tegevused peavad olema kooskõlas lisa 3 vormil tehtud analüüsi järeldustega. (5) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatule ka järgmisi kinnitusi, andmeid ja dokumente: 1) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 2) partneri kaasamise korral partneri projektis osalemise kinnituskiri lisa 5 vormil; 3) projekti tegevuste kirjeldus ning põhjendused projekti vajalikkuse ja jätkusuutlikkuse kohta; 4) eelarve projekti tegevuste, tulemuste ja partnerite kaupa ning eelarve selgitus; 5) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud analüüs lisa 3 vormil.  4. peatükk Toetuse taotlemine § 13. Taotlusvooru avamine (1) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava ja eelarve. (2) Rakendusüksus teavitab vastavalt lõike 1 kohasele teabele taotlusvooru tähtajast ja eelarvest ning toetatavatest tegevustest või toetatavast piirkonnast vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel www.rtk.ee vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. § 14. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis (1) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt taotlemise väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäeval e-toetuse keskkonna kaudu. (2) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. 5. peatükk Taotluste menetlemine § 15. Taotluse menetlemine (1) Kui taotlust ei esitata tähtajaks, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel. (2) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 50 tööpäeva taotluse rakendusüksusele esitamise tähtpäevast arvates. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada lõikes 4 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva. (4) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Ühe taotluse raames antakse taotlejale aega puuduste kõrvaldamiseks kokku kuni kümme tööpäeva. (5) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse vastavuse kontrollimisel ei pea rakendusüksus arvestama muudatustega, mida toetuse taotleja teeb lisaks rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamisele. (6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ei suurene, välja arvatud juhul, kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks. § 16. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad §-s 10 sätestatud nõuetele. (2) Rakendusüksus kontrollib esitatud taotluse vastavust §-s 12 sätestatud nõuetele. Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 12 sätestatud nõuded. (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta §-s 12 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 2) taotlust on muudetud osas, millele rakendusüksus puuduste kõrvaldamisel ei osutanud; 3) taotleja ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust. (4) Kui taotleja, partner või taotlus tunnistatakse mittevastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. § 17. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord (1) Taotluste hindamist korraldab rakendusüksus. (2) Igat nõuetele vastavat taotlust hindab kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti. Ekspert ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209, 210, 211, 212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kinnitab rakendusasutus. (3) Eksperdid peavad eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamata teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi. (4) Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid lisas 2 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 3 punkti; 2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 9 punkti; 3) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt 5 punkti; 4) taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 2 punkti. (5) Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded taotlusele konsensuslikult. (6) Eksperdid esitavad täidetud ja mõlema eksperdi poolt allkirjastatud konsensusliku hindamislehe rakendusüksusele kümne tööpäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisele järgnevast tööpäevast arvates. (7) Kui eksperdid ei jõua lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul konsensusele, toimub vastavat projekti hinnanud ekspertide koosolek konsensusele jõudmiseks rakendusüksuse osalusel. Koosoleku tulemusena allkirjastatakse konsensuslik hindamisleht. (8) Rakendusüksus koostab ekspertide antud konsensuslike koondhinnete alusel taotluste lõpliku paremusjärjestuse, milles esimesel kohal on suurima koondhinde saanud taotlus, ning kuhu kantakse taotlused, mille koondhinne on vähemalt 13 punkti ja mis said igas hindamiskriteeriumis vähemalt ühe punkti. (9) Kui pingereas olevate taotluste maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral taotlust, mida hinnati lõike 4 punkti 1 alusel kõrgema hindega. Kui ka sellisel juhul on hinded võrdsed, eelistatakse taotlust, mis sai lõike 4 punkti 2 alusel kõrgema hinde. Kui mõlemad hinded on võrdsed, eelistatakse taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud. § 18. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine (1) Rahuldamisele kuuluvad paremusjärjestuses suurima punktisumma saanud taotlused, mille hindamistulemus vastab vähemalt § 17 lõikes 8 sätestatule ja mille rahastamise summa ei ületa taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) kindlasummaliste maksete suurused, toetuse maksmise aluseks olevad tulemused, sealhulgas § 6 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud tegevuste tulemused koos ajakavaga ja nende tõendamise alused; 2) puhastuluga seotud andmete esitamise kord, kui projekt teenib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1303/2013 artikli 65 lõike 8 kohaselt puhastulu ja seda ei ole võimalik hinnata taotluse esitamise ajal; 3) projektis osalejate andmete kogumise ja esitamise kord, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktist e. (3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses. (4) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel, sealhulgas juhul, kui taotlus sai hindamise tulemusel vähem kui 13 punkti või vähemalt ühes hindamiskriteeriumis null punkti. (5) Nende menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vabade vahendite jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. (6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 19. Taotluse osaline rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning järgmistel juhtudel: 1) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka taotluses kirjeldatust väiksema projekti kogumaksumuse summaga; 2) toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud. (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Taotluse osalise rahuldamise otsus vormistatakse, lähtudes § 18 lõikest 2.  6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel. (2) Kindlasummaliste maksete alusel makstava toetuse puhul ei ole muudetavad taotluste menetlemise määruse § 10 lõikes 2 nimetatud asjaolud, välja arvatud sama lõike punkti 5 kohaselt projekti abikõlblikkuse periood, mida võib muuta kooskõlas §-s 7 nimetatud tingimustega. (3) Kui muutuvad taotluste menetlemise määruse § 10 lõikes 2 nimetamata asjaolud, tuleb muudatus enne muudetud kujul tegevuste elluviimist rakendusüksusega kooskõlastada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates. § 21. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või § 47 lõikele 3. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõikes 1 nimetatud otsuse kohaselt. 7. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 22. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande e-toetuse keskkonna vahendusel. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta lõpparuande vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsusele. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra. (3) Lõpparuanne esitatakse 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. (4) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus kinnitab projekti aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist. § 23. Toetuse maksmise tingimused (1) Kulude hüvitamisel kindlasummaliste maksete alusel esitab toetuse saaja makse pärast taotluse rahuldamise otsuses määratud tulemuste saavutamist. (2) Toetuse saaja esitab makse e-toetuse keskkonna kaudu. (3) Kindlasummaliste maksete alusel tehakse toetuse väljamakse pärast taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud kindlasummaliste maksete aluseks olevate tulemuste saavutamist ja nende tõendamist ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud summas. Makse aluseks olevate tulemuste osalisel saavutamisel makset ei tehta. (4) Paragrahvi 6 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul tehakse kindlasummalised maksed makse eelduseks oleva tulemuse saavutamisel. (5) Rakendusüksus võib struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul peatada makse menetlemise osaliselt või täielikult. (6) Kui makse menetlemisel ilmneb makses puudusi, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. 8. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused § 24. Toetuse saaja ja partneri kohustused (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning: 1) kogub struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 7 nimetatud tegevustes osalejate, sealhulgas teenusesaajate kohta andmeid lisa 4 vormil A või B ning esitab need rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuses nimetatud sagedusega; 2) peab arvestust ja kogub detailseid isikuandmeid teenusesaajate kohta seaduses sätestatud ulatuses ning mis on vajalikud sihtrühmale teenuse osutamise tõendamiseks; 3) vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikele 3 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut. (2) Toetuse saaja ja partner ei või §-s 6 nimetatud toetatud tegevuse jaoks saadud toetusega asendada olemasolevate teenuste kulusid. (3) Partner peab täitma toetuse saaja kohustusi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 25. (4) Paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud teenuse arendamise ja testimise ning punktis 3 nimetatud koolituse arendamise ja testimise etapis kaasatava sihtrühma selgitab välja projektis osalev kohaliku omavalitsuse üksus enda valitud meetodi alusel, arvestades järgmist: 1) sihtrühm peab vastama § 2 punktides 2 ja 3 kirjeldatud nõuetele; 2) arendamise etapis osalemiseks annab hoolduskoormusega inimene kirjaliku nõusoleku; 3) toetuse saaja esitab rakendusüksuse nõudmisel kirjaliku tõendi, mis kinnitab, et osaleja vastab sihtrühma määratlusele. (5) Enne sihtrühmale teenuse osutamise algust peab projektis osalev kohaliku omavalitsuse üksus: 1) kehtestama teenuse osutamise tingimused ja korra vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 14, välja arvatud juhul, kui varem kehtestatud teenuse osutamise tingimused ja kord vastavad nimetatud tingimusele; 2) olema vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 15 välja selgitanud abi saamiseks pöördunud inimese abi- ja toetusvajaduse, koostanud hindamisakti ja teinud otsuse abi andmise kohta; 3) esitama rakendusüksuse nõudmisel teenuse osutamise tingimused ja korra ning hindamisakti iga teenusesaaja kohta koos otsusega abi andmise kohta. (6) Enne hoolduskoormusega inimesele koolituse pakkumise algust peab projektis osalev kohalik omavalitsus hindama abi saamiseks pöördunud hoolduskoormusega inimese abivajadust ning esitama selle kohta otsuse või abi- ja toetusvajaduse hindamise akti rakendusüksuse nõudmisel. Kui hoolduskoormusega seotud hooldusvajadusega inimese abi- ja toetusvajadust ei ole varem hinnatud, tuleb seda teha enne hoolduskoormusega inimesele koolituse pakkumise algust. (7) Projekti raames välja töötatud lahendus, sealhulgas koolitusprogramm või teenus, peab olema peale projekti lõppu kõigile kättesaadav ning avalikult kasutatav. § 25. Toetuse saaja ja partneri õigused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames. § 26. Rakendusüksuse kohustused Rakendusüksus on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud kohustusi. § 27. Finantskorrektsioonid (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel. (3) Kui toetust tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa 1 Andmeväljad Lisa 2 Hindamisleht Lisa 3 Hoolduskoormusega inimeste olukorda ja vajadusi kirjeldava analüüsi vorm Lisa 4 Vorm A. Projekti tegevustes osalejad Lisa 4 Vorm B. Projekti tegevustes osalejad Lisa 5 Partneri kinnituskiri  Sotsiaalkaitseministri 21.04.2022 määrus nr 35 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused hoolduskoormusega inimeste toimetuleku toetamiseks“ Lisa 2 Hindamisleht Täidab rakendusüksus Taotluse nimi Taotluse tunnusnumber (SFOS kood) Hindamisele andmise kuupäev Hindamislehe tagastamise tähtpäev Hindamisleht Maksimum- Hinne hinne 1. Projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide 3 saavutamisele 1.1. Projekti panus meetme eesmärkide saavutamisse 2 (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „toetatavad tegevused“ ja „projekti eesmärk ja tulemused“) Selgitus punkti 1.1 hinnangute kohta: 1.2. Projekti panus meetme väljundinäitaja saavutamisse 1 (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „näitajad“) Selgitus punkti 1.2 hinnangute kohta: 2. Projekti põhjendatus 9 2.1. Projekti olemasoleva olukorra ja projekti vajaduse 2 põhjendatus olukorra kaardistusest lähtuvalt. (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „näitajad“ ja „tegevused“ ja lisa 3). Selgitus punkti 2.1 hinnangute kohta: 2.2. Projekti tegevuskava arusaadavus, teostatavus ja mõistlikkus 3 (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „näitajad“ ja „tegevused“) Selgitus punkti 2.2 hinnangute kohta: 2.3. Hinnang määruse § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud analüüsile 2 (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev olukord“, „ülevaade projekti vajalikkusest“ ja „tegevused“ ning lisa 3) Selgitus punkti 2.3 hinnangute kohta: 2.4. Projekti riskianalüüs (välised ja sisemised riskid) 2 (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „riskianalüüs“ ja „tegevused“) Selgitus punkti 2.4 hinnangute kohta: 3. Projekti kuluefektiivsus 5 3.1. Projekti üldine kuluefektiivsus 2 (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti eesmärk ja tulemused“, „näitajad“ ja „eelarve“) Selgitus punkti 3.1 hinnangute kohta: 3.2. Konkreetsete kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus 3 ja mõistlikkus projekti rakendamise seisukohast (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „tegevused“ ja „eelarve“) Selgitus punkti 3.2 hinnangute kohta: 4. Taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia 2 Taotleja ja partneri võimekus ja rollijaotus projekti elluviimisel 2 (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „tegevused“ ja „eelarve“ ning lisa 5 „Partneri kinnituskiri“) Selgitus punkti 4 hinnangute kohta: Maksimaalne üldhinne 19 Ettepanek1: rahuldada taotlus osalises mahus; 1 Lahter täidetakse juhul, kui maksimaalne üldhinne on 13 punkti või rohkem Ettepaneku põhjendus: rahuldada taotlus taotletud mahus. Ekspert 1 Ekspert 2 Eksperdi nimi Allkiri Kuupäev  Sotsiaalkaitseministri 21.04.2022 määrus nr 35 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused hoolduskoormusega inimeste toimetuleku toetamiseks“ Lisa 3 Projekti piirkonna hoolduskoormusega inimeste olukorda ja vajadusi kirjeldava analüüsi vorm 1. Projekti piirkonna kirjeldus 1.1. Tegevuste elluviimise piirkond: Nimetage, millis(t)e piirkonna/piirkondade kohta projektitaotluse esitate 1.2. Piirkonna valiku kirjeldus ja põhjendus: Kirjeldage, kuidas projekti piirkonda/piirkondi valisite 2. Palun kirjeldage, milliseid andmeallikaid ja meetodeid te kasutasite analüüsiks vajalike andmete kogumiseks? Kirjeldage tehtud samme info saamiseks/kogumiseks piirkonnas elavate hoolduskoormusega inimeste olukorra ja vajaduste kohta, pidades silmas, et praeguse olukorra kirjeldus ja vajadused peavad olema eristatud. Iga sammu puhul selgitage: 1) kellega kohtuti (sh vesteldi kas virtuaalselt või telefoni teel) ja/või keda küsitleti või intervjueeriti (nt ankeetküsitlus, fookusgrupp vms); 2) milliseid andmestikke (arvandmeid) või teisi andmeallikaid piirkonnas elavate hoolduskoormusega inimeste kohta te analüüsiks kasutasite? 3) millised olid kohtumiste/vestluste ja muu andmekogumise tulemused (sh kas õnnestus saada enda hinnangul kontakti piisava arvu hoolduskoormusega inimestega (nimetada arv) või tehakse järeldused piiratud sihtrühma alusel? Kas vestlused andsid ootuspäraselt palju ja täpset infot?) 3. Mis on analüüsi peamised tulemused sihtrühma olukorra ja vajaduste kohta teie piirkonnas? 3.1. Olulisemad faktid:  Kui suur on hoolduskoormusega inimeste arv teie piirkonnas (kuidas see arv on saadud)?  Kuidas piirkonnas elavad hoolduskoormusega inimesed jaotuvad peamiste sotsiaaldemograafiliste näitajate järgi (nt sugu, vanus, tööalane staatus, muu sotsiaalne staatus, elukoht, keel)?   Kui suur hoolduskoormus neid inimesi hinnanguliselt iseloomustab? Soovitame võimaluse korral kasutada järgmist jaotust: HOOLDUSKOORMUSE TASE HOOLDUSE MAHT TASE 1 Kuni 19 tundi nädalas TASE 2 20–39 tundi nädalas TASE 3 40 ja enam tundi nädalas  Millised on hooldusvajadusega inimeste peamised terviseprobleemid ja/või tegevuspiirangud? 3.2. Palun kirjeldage, millised on hoolduskoormusega inimeste peamised vajadused eeltoodut arvesse võttes? Vajaduste kirjeldamisele aitab kaasa hoolduskoormusega inimeste jaotamine alagruppideks (nt tööealised hooldajad (tööl käivad, tööl mittekäivad), pensioniealised hooldajad, lapsega/lastega hooldajad, KOVi määratud hooldajad, õppivad hooldajad, tegevuspiirangu, puude või terviseprobleemiga hooldajad jms). 3.3. Täpsustav olukorra ja/või vajaduste kirjeldus: Palun lisage täiendav oluline info, mis ei kajastunud punktide 3.1 ja 3.2 all, kuid mida peate veel oluliseks (nt rahvastiku vanusestruktuur, teedevõrk, transpordivõrk, sotsiaalteenuste pakkujate olemasolu ja ligipääsetavus jms). 4. Analüüsi järeldused 4.1. Palun sõnastage analüüsi põhjal sihtrühma probleemid, mida soovite lahendada? 4.2. Analüüsi põhjal ilmnenud probleemid, mida plaanitakse lahendada käesoleva projektiga? 4.3. Tooge välja millised on probleemide lahendamise soovitud tulemused käesoleva projekti raames? 4.4. Tooge välja millises ajaraamis ning milliste projekti tegevuste kaudu on võimalik tulemused teie piirkonnas saavutada (sh tuua eraldi välja tegevused, mida saab ellu viia projekti raames ja mis jäävad elluviimiseks väljaspool projekti). ABIKS ANALÜÜSI KOOSTAJALE Sotsiaalministeerium tegi 2021. aastal üle-eestilise uuringu, mis käsitles 16-aastaste ja vanemate elanike hooldusvajadust ja hoolduskoormust. Huvi korral on uuringu tulemustega (täispikk raport) võimalik tutvuda Sotsiaalministeeriumi veebilehel: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/hooldusvajaduse_uur ing_som.pdf Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet korraldas koostöös Tallinna Linnakantselei linnauuringute sektoriga Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Abiks hoolduskoormusega inimesele” raames 2020. aastal küsitluse, mille eesmärk oli selgitada välja, millised teenused toetaksid hoolduskoormusega inimeste tööl käimist: https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2020/Omastehooldajate-kusitlus  Sotsiaalkaitseministri 21.04.2022 määrus nr 35 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused hoolduskoormusega inimeste toimetuleku toetamiseks“ Lisa 5 Partneri kinnituskiri Kinnitan, et …………………………………………………….. (partneri organisatsiooni nimi) osaleb projektis …………………………………………………… (projekti nimi) ning on tutvunud projekti sisuga ja teadlik partneri vastutusest projektis osalemisel. Kinnitan, et oleme koostanud lisa 3 „Projekti piirkonna hoolduskoormusega inimeste olukorda ja vajadusi kirjeldava analüüsi vorm“. Partnerina osalen järgmistes projekti tegevustes: Allkirjaõigusliku isiku nimi: Ametikoht: Kuupäev: Allkiri (digitaalselt allkirjastatud)  Määruse „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused hoolduskoormusega inimeste toimetuleku toetamiseks“ seletuskiri 1. Sissejuhatus Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) vahendite kasutamise perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014– 2020” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Toetuse andmise tingimuste kehtestamisel on lähtutud STS-ist ja selle alusel antud õigusaktidest, eeskätt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) ning Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määrusest nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi toetuse taotlemise määrus). STS § 12 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korralduse nr 557„„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ kohaselt on Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) ESFist rahastatava meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuses 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“. 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva määrusega kehtestatakse meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“ avatud taotlemise toetuse andmise tingimused ja kord. Määrus kehtestatakse STS § 14 alusel. Määrus põhineb valdkondlikul arengukaval – konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, kus on välja toodud eesmärgina vähendada suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaalu. Eestis on suurimas vaesusriskis töötud ja suhtelise vaesuse määra vähendamiseks seatakse eesmärgiks suurendada tööhõivet. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]), hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (tel 626 9748, [email protected]), peaspetsialist Õnne Liv Valberg (tel 626 9725, [email protected]) ja pikaajalise hoolduse arendamise poliitika juht Ketri Kupper (tel 626 9193, [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320, [email protected]).  2 1.3. Märkused Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Kohalikud omavalitsused (edaspidi KOV) seisavad silmitsi erinevate probleemidega, kuidas olukorras, kus ressursid on piiratud, saavutada oma kogukondades kvaliteetsemaid ja soodsamaid teenuseid. Need probleemid on sageli kasvulavaks uutele ja innovaatilistele viisidele teenuste korraldamisel. KOV-ide ja teiste osapoolte jaoks ei ole praegu selge, millist tuge hoolduskoormusega inimestele pakkuda, sest käesoleval ajal ei hinnata Eestis hoolduskoormusega inimeste abivajadust ega hoolduskoormuse taset. Välja ei ole arendatud hoolduskoormusega inimestele mõeldud võimestavaid ja toetavaid teenuseid, samuti sobivaid koolitus- ja sekkumisprogramme, mistõttu tuleb teenused ja koolitused sisuliselt ja süsteemselt välja arendada üle Eesti. ESFi meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ eelmised taotlusvoorud toimusid aastatel 2017–2021. Teenuseid on arendatud ja osutatud vähemalt 6225 täisealisele erivajadustega ja hoolduskoormusega inimesele. Käesolev taotlusvoor on suunatud spetsiaalselt hoolduskoormusega inimeste toimetuleku parandamisele KOV-ides ning efektiivsete ja innovaatiliste lahenduste väljatöötamisele olukorras, kus KOV-i ressursid on piiratud. Taotlusvooru tegevused peavad kaasa aitama tööealise hoolduskoormusega inimese toimetuleku parandamisele ja tema hoolduskoormuse vähendamisele, sh tööturule suundumisele või tööturul püsimisele. Taotlusvooru ajendiks on 2022. aastal jõustuva sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) muudatus, millega täpsustatakse KOV-i poolset abivajaduse hindamise kohustust. Muudatusega tuuakse esile hoolduskoormusega inimeste sihtrühm, kes võib vajada KOV-i poolt korraldatud abi ja tuge, kuid ei ole määratud SHS § 26 alusel hooldajaks. Muudatuse kohaselt selgitab KOV välja ka selle isiku toetusvajaduse, kes hooldab abivajavat isikut väljaspool oma kutse- või ametlikku tööd, võttes arvesse isiku tegeliku hoolduskoormuse, toimetuleku ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavad asjaolud. Sotsiaalministeeriumi tellimusel valmib 2022. aasta lõpuks standardiseeritud vahend hoolduskoormuse tasemete väljaselgitamiseks ja hoolduskoormusega isikute toetusvajaduse hindamiseks ning juhendmaterjal KOV-idele hindamisvahendi kasutamiseks, samuti koolitatakse kõiki KOV-e selles, kuidas Sotsiaalministeeriumi tellitud hindamisvahendit kasutada. Kui KOV-i poole pöördub abi saamiseks isik, kellel on tuvastatud hooldusvajadus, selgitab KOV vastavalt SHS §-le 15 välja ka isiku, kes abivajavat isikut väljaspool oma kutse- või ametlikku tööd hooldab. Samuti selgitab KOV välja selle isiku abi- ja toetusvajaduse, võttes arvesse tema tegelikku hoolduskoormust, toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid. Kui selgub, et hoolduskoormusega inimene peab lisaks ametlikele teenustele täiendavalt korraldama või pakkuma hooldusvajadusega inimesele abi või hooldust, tuleb KOV-il teda lähtuvalt SHS § 3 põhimõtetest selles rollis toetada. KOV hindab, millist lisatuge hoolduskoormusega inimene vajab, et hooldussituatsioonis paremini toime tulla. Hinnata tuleb kas või mil määral takistab hoolduskoormus töötamist või vaba aja leidmist, õppimist, isikliku elu elamist jne. Ilma piisava toeta võib hoolduskoormusega inimene sattuda olukorda, kus abistatava hooldusvajaduse süvenemisel ja hoolduskoormuse suurenemisel on tema töötamine või õppimine takistatud ja ta peab sissetuleku teenimisest või õpingutest loobuma. Avatud taotlusvooru eesmärk on pakkuda KOV-idele võimalust toetavate teenuste ja koolituste väljaarendamiseks ning seeläbi toetada seadusemuudatuse rakendamist. Oluline on märkida, et tegemist on ajutise toetusmeetmega ning meedet rakendavate KOV-ide peamine suund peaks olema jätkusuutlike ja tõhusate lahenduste väljaarendamine, mida peale projekti rahastuse lõppu oleks võimalik KOV-i eelarve vahenditest jätkuvalt rahastada ja inimesed ei jääks neile vajalikust  3 toetusest ilma. Taotlusvooru ettevalmistamisel on toetutud ka sama meetme eelmistest avatud taotlusvoorudest elluviidud projektide heale praktikale ja nende raames väljatöötatud dokumentidele. Hooldussituatsioonis peab hoolduskoormusega inimene olema igakülgselt toetatud. Praktikas hindab KOV millist lisatuge hoolduskoormusega inimene (vajaduse korral ka temaga sama hoolduskoormust jagav lähedane) vajab hoolduse pakkumiseks ja korraldamiseks (nt info saamine, nõustamine, koolitus, toetavad teenused, rahaline toetus vms) ning hoolduskoormuse leevendamiseks (puhkuseks ja taastumiseks, töötamiseks, õppimiseks, ühiskondlikus tegevuses osalemiseks vms). Määruses kehtestatud toetatavate tegevuste all mõeldakse selliste teenuste ja koolituste arendamist (sh testimist) ning osutamist, mille põhieesmärk on hoolduskoormusega inimese toimetuleku parandamine ja hoolduskoormuse leevendamine. Toetatavad tegevused aitavad kaasa tööturule suundumisele või tööturul jätkamisele. Samuti võivad toetatavad tegevused aidata koolis käivatel hoolduskoormusega inimestel jätkata õppimist. Juba tegevuste (teenuste) arendamise etapis tuleb silmas pidada, et need peavad olema sihtrühma tegelikele vajadustele vastavad, nt olema kättesaadavad ka väljaspool tavapärast tööaega (kell 8–17), vajaduse korral ka nädalavahetusel. Praegu on hoolduse korraldamine ja vastutus hooldusteenuste rahastamisel ebaproportsionaalselt suures mahus pereliikmete kanda. 2019. aastal hooldas Eesti sotsiaaluuringu kohaselt 59 650 inimest oma leibkonnaliiget, sh umbes 22 800 neist 20 ja enam tundi nädalas1. Olulisim hoolduskoormuse tekke põhjus on ebapiisav sotsiaalteenuste kättesaadavus. Pikaajalise hoolduse teenuseid (nt koduteenus, üldhooldusteenus, isiklik abistaja, tugiisik jne) ja abi saadakse praegu kokku üle 71 000 teenusekohal2, kuid tegelikult on vajadus hinnanguliselt 118 000 teenusekoha järele3. Avaliku sektori raha panustatakse vähe kodus elamist toetavate ja kogukonnateenuste arendamiseks, suurem osa pikaajalise hoolduse eelarvest kulub institutsionaalsele hooldusele. Puudub ööpäevaringsete koduteenuste pakkumine lühiajalise intensiivsema hoolduse või omastehooldajatele puhkuse võimaldamiseks.4 See tähendab, et vaesemad, madalama haridustaseme või sissetulekuga inimesed, aga ka puudega inimesed toetuvad pigem lähedaste abile, sest neil puudub võimalus kasutada neile sobivaid teenuseid või maksta kallimate sotsiaalteenuste eest. Samuti omab hoolduskoormus märkimisväärset mõju töötamisele – 2019. aastal ei töötanud 3500 meest ja 12 200 naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest. Veidi üle 3100 hoolduskoormuse tõttu tööd mitteotsinud inimest oleksid tahtnud tööle asuda5. Suure mitteformaalse (lähedase isiku) hooldusvajaduse tõttu nähakse naisi enne ametlikku pensioniiga tööturult lahkumas. Suur hoolduskoormus võib viia ka mitteformaalse hooldaja terviseprobleemideni, mille tagajärjel võib tekkida hooldajal endal hooldusvajadus ning varasem lahkumine tööturult.6 Ka Maailmapanga uuring „Hoolduskoormuse vähendamine Eestis“7 (2017) toob välja, et suurel hoolduskoormusel on negatiivsed mõjud inimeste osalemisele tööhõives, nende heaolule ja tervisele. Hoolduskoormuse tõttu mittetöötamine või väiksemas mahus töötamine tähendab inimese jaoks majanduslikke toimetulekuraskusi ja riigile saamata jäänud maksutulu ning lisakulutusi nende inimeste majandusliku toimetuleku toetamisel. Konservatiivse hinnangu järgi (vt Maailmapanga uuring, lk 67) jäi Eesti riigil 2015. aastal seetõttu saamata 23,9 miljonit eurot 1 Statistikaamet, (2019). Eesti sotsiaaluuring. Sotsiaalministeeriumi arvutused. 2 Kasutatud on teenusekoha mõistet, kuivõrd üks inimene võib saada mitut teenust ja on seetõttu koguarvu sees mitu korda. Ühe teenuse puhul arvestatakse inimesi üks kord. 3 Sotsiaalministeeriumi arvutused, 2018. Sotsiaalministeeriumi uuringute, H- ja S-veebi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Haigekassa andmete baasil. 4 Hoolduskoormuse rakkerühma lõppraport, 2017, https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/hoolduskoormus/hoolduskoormuse_rakkeruhma_lopparuanne.pdf. 5 Statistikaamet, 2020. Eesti tööjõu-uuring. 6 SHARE uuring http://www.tlu.ee/public/SHARE/#p=222, lk 223 7 https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/hoolduskoormus/estonia_ltc_report_final.pdf  4 (ligikaudu 0,12% SKP-st), kuid saamata jäänud tulu võib ulatuda ka 130 miljoni euro ehk 0,64%-ni SKP-st. Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu (2020) kohaselt kulub inimestel, kes hooldavad oma leibkonnaliiget/liikmeid, abistamisele/hooldamisele nädalas keskmiselt 15 tundi (mediaan). Oma leibkonnaliiget/liikmeid hooldavatest inimestest viiendikul kulub hooldamisele nädalas 40 tundi või enam. Kokku Eesti elanikest 22 300–35 300 inimest hooldavad kedagi nädalas 40 tundi või enam. Uuring näitas, et suurem osa inimestest, kes hooldavad/abistavad oma leibkonnaliiget/liikmeid käivad ka tööl (64%). Inimestest, kes hooldavad mõnda oma leibkonnaliiget, tunnetab 14%, et nende hoolduskoormus on suur või peaaegu talumatult suur. Neist, kes hooldavad kedagi väljaspool leibkonda, tunnetab suurt hoolduskoormust 8%. Elanikkonnas jääb nende inimeste arv, kes tunnetavad suurt hoolduskoormust, 95%-lise tõenäosusega vahemikku 21 800–35 1008. Uuringuandmed kinnitavad, et suur hoolduskoormus vähendab nii hooldaja emotsionaalset kui ka majanduslikku heaolu. Eelnevat kinnitavad 2020. aastal Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ja Tallinna Linnakantselei linnauuringute sektori poolt ESFi projekti „Abiks hoolduskoormusega inimesele”9 raames tehtud 58 projektiga liitunud hoolduskoormusega inimese küsitlus ja 2021. aasta lõpus ellu viidud projektis osalenud hoolduskoormusega inimeste tagasisideküsitlus10. Küsitluste tulemusel selgus, et suur hoolduskoormus mõjutab oluliselt nende inimeste igapäevaelu – neil on vähem aega endale, sotsiaalsetele kontaktidele ja hobidele. Üle poole küsitletutest on tundnud vaimse või füüsilise tervise halvenemist. Selgus ka, et suurema hoolduskoormusega inimesed pidasid mitmetel teenustel ja koolitustel osalemist keeruliseks, kuna neil ei ole oma hooldatavat selleks ajaks kusagile jätta. Vajadus on abi järele, mis võimaldab puhata, teiste inimestega suhelda, minna arsti juurde vms. Hilisemas tagasisideküsitluses tõid projektis osalenud hoolduskoormusega inimesed välja, et projekti arendustegevuste raames testitud teenused (eelkõige tugiisik-koordinaatori teenus, aga ka psühholoogiline nõustamine, kriisi- ja leinanõustamine, vestlusringid, koolitused vajalikel teemadel jt) mõjutasid positiivselt nende üldist eluga rahulolu, kontrollitunnet elu üle ja enesehinnangut, samuti suhteid hooldatava ja teiste lähedastega. Lähtuvalt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee seisukohtadest on sotsiaalteenuste peamine ülesanne toetada ühiskonnas enam haavatavaid gruppe nende tavapärases elukeskkonnas ja tööhõives. Samuti peab komitee oluliseks riikide rolli edendada eelisjärjekorras inimese vajadusest lähtuvaid toetavaid teenuseid materiaalse (rahalise) abi pakkumise asemel. Sotsiaalteenuste korraldamiseks avalikus sektoris on erinevaid võimalusi, mille rakendamine sõltub paljudest teguritest. Selleks, et valida sobivaim lahendus konkreetse organisatsiooni tegevuste või teenuse korraldamiseks ja ümberkorraldamiseks, on vajalik lähtuda nii soovitud eesmärkidest kui ka reaalsetest võimalustest. Olukorras, kus ressursid on piiratud, tuleb leida alternatiivseid mudeleid teenuste osutamise efektiivsemaks korraldamiseks ja kättesaadavuse parandamiseks. Sotsiaalteenuseid võib pakkuda, kasutades erinevaid korralduslikke mudeleid, milleks võivad muu hulgas olla teenuse täielik või osaline lepinguline delegeerimine (avalik võim annab teenuse täideviimise üle erafirmale, kodanikuühendusele või teisele avalikule organisatsioonile, kuid säilitab kontrolli ja vastutuse teenuse pakkumise üle), vautšerite süsteemi kasutamine (klient saab soovi korral erinevaid teenusekomponente hankida vautšerite eest erinevatelt teenuseosutajatelt), teenusekomponentidel põhineva lähenemisviisi kasutamine (abivajajale ja vajaduse korral ka tema lähedastele on võimalik koostada personaalselt tema toetusvajadusele vastav teenusepakett ja isiklik eelarve) jne. 8 Turu-uuringud AS, (2020). Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring. Tellija: Sotsiaalministeerium. 9 https://uuringud.tallinnlv.ee/uuring/vaata/2020/Omastehooldajate-kusitlus 10 https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2022/Projekti-Abiks-hoolduskoormusega-inimesele-tagasiside- kusitlus?fbclid=IwAR31THbDvQdyqKOGJOf6ritKvVhcxhOAEQpUiqOSBbeybTJAUk88HdW2ZFY  5 Sotsiaalteenuste ja laiemalt ka teenusesüsteemi ümberkorraldamise (sh ümberdisainimise) eesmärk on teenusesüsteemi efektiivsem ja paindlikum korraldus abivajavate inimeste ja nende lähedaste vajaduste lähtepunktist. Üheks võimalikuks lähenemisviisiks on kasutada teenusedisaini meetodeid, mida on sotsiaalvaldkonnas võimalik kasutada nii teenusekorraldaja seisukohast teenuste osutamise protsessi parandamisel kui ka organisatsiooni teenus(t)e arendamisel, sh kogu teenusesüsteemi tasandil. Teenuste disainimine ja ümberdisainimine võimaldavad luua uusi lahendusi, mis vastavad paremini inimeste vajadustele ja on kasutajasõbralikumad. Määrus on jaotatud kaheksaks peatükiks: 1. peatükk „Üldsätted“ 2. peatükk „Toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja toetuse osakaal“ 3. peatükk „Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele“ 4. peatükk „Toetuse taotlemine“ 5. peatükk „Taotluste menetlemine“ 6. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“ 7. peatükk „Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused“ 8. peatükk „Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused“. 1. peatükk. Üldsätted Peatükk sätestab määruse reguleerimisala ja terminid, määrab RA ja RÜ ning vaiete menetleja. Paragrahvis 2 on sätestatud terminitena hoolduskoormusega inimene, hooldusvajadusega inimene, sihtrühm, projekti piirkond, teenusekomponent, teenuse arendamine, koolituse arendamine, abitehnoloogia ja sotsiaalala töötaja. Erilist tähelepanu tuleb pöörata terminitele „hoolduskoormusega inimene“ ja „hooldusvajadusega inimene“, kuna need on meetme tegevuste sihtrühma kindlaks määramisel võtmetähtsusega. Sihtrühmaks loetakse kodustes tingimustes elavaid hooldusvajadusega inimesi ja hoolduskoormusega inimesi, kelle puhul on teenust ja/või koolitust pakkuv KOV-i üksus välja selgitanud abivajaduse ja sellele vastava abi. Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid11. Siinjuures on oluline tähele panna, et sihtrühma hulka arvatakse ainult need hooldusvajadusega inimesed, kellel on olemas hoolduskoormusega lähedane ning kelle toimetulek projekti teenuste arendamise ja/või pakkumise abil paraneb. Seega on hooldusvajadusega inimesele teenuse osutamise korral määruse tähenduses kasusaajaks hoolduskoormusega inimene, kelle olukord hooldusvajadusega inimese toetamisega paraneb. Sihtrühma kuulumise eelduseks on see, et hoolduskoormusega inimene ja hooldusvajadusega inimene elavad samas KOV-is. Kui hoolduskoormusega inimene ja hooldusvajadusega inimene elavad erinevates KOV-ides, peab sihtrühma tuvastama ning abi- ja hooldusvajaduse välja selgitama hoolduskoormusega või hooldusvajadusega inimese elukohajärgne KOV, kes osaleb projektis toetuse saajana või partnerina. Hoolduskoormusega inimesed on 15-aastased ja vanemad inimesed, kes abistavad hooldusvajadusega inimest. Need on inimesed, kes abistavad (sh korraldavad abi) või hooldavad oma lähedast või tuttavat hooldusvajadusega inimest (ema, isa, vanavanemat, venda, õde, naabrit, endist töökaaslast jne) ja kes jagavad sama eluaset või elavad mujal. Abi korraldamine võib hõlmata näiteks infoväljas orienteerumist ja info kogumist abisaamise võimaluste kohta, hooldusvajadusega inimesega seotud dokumentatsiooniga tegelemist, suhtlemist asutuste ja spetsialistidega, hooldusvajadusega inimesele arstiaegade broneerimist, 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/122032021014?leiaKehtiv  6 abistavate teenuste tellimist või abistajate otsimist ja palkamist, sealhulgas hoolduskoormusega inimese abistamise ja toetamisega kaasnevaid tegevusi. Hoolduskoormust oma lähedase suhtes võivad kanda ka õppivad inimesed, kellel võib seetõttu tekkida probleeme õppeedukusega ja kes võivad jätta haridustee pooleli. Hoolduskoormusega inimesed võivad jagada hoolduskoormust mõne teise lähedase või tuttava inimesega ajutiselt või püsivalt. Ka need inimesed, kes hoolduskoormust jagavad, võivad vajada toimetulekut toetavaid teenuseid ja koolitusi. Samuti võib hoolduskoormusega inimene abistada mitut hooldusvajadusega inimest nii abi korraldamisel kui hooldamisel, samuti jagada nende puhul hoolduskoormust ühe või mitme teise hoolduskoormusega inimesega. Sealjuures ei tee nad seda oma kutse- või ametliku tööna, mis võimaldaks neil saada hooldamise eest töötasu ja töötamisega kaasnevaid sotsiaalseid garantiisid (puhkus, ravikindlustus jne). Sarnases olukorras on ka KOV-i määratud hooldajad. Praegu lasub täisealise isiku hooldaja teenuse korraldamise kohustus KOV-idel. Teenus ei ole võrreldav näiteks üldhooldusteenusega, mille puhul on seatud nõuded nii teenuse sisule kui teenust vahetult osutavale isikule. Kui üldhooldusteenust osutavad väljaõppe saanud või ametlikku kutset omavad spetsialistid, kes töötavad lepingu alusel ja kes saavad selle eest töötasu, siis täisealise isiku hooldaja teenuse korraldamise on KOV-id praktikas lahendanud eeskätt hooldaja määramise ja talle hooldajatoetuse maksmise kaudu. See tähendab seda, et praegu võimaldab SHS KOV-il endal otsustada keda ja millistel tingimustel ta hooldajaks määrab ja kas või millises summas ta hooldaja panust rahastab. Selleks et tagada kõigi hoolduskoormusega inimeste võrdne kohtlemine, tuleb lähtuda põhimõttest, et olemuslikult on ka KOV-i määratud hooldajad hoolduskoormusega inimesed, kes pakuvad hooldust väljaspool oma kutse- või ametlikku tööd, saamata selle eest palka ja töötamisega kaasnevaid garantiisid. Ka nemad võivad vajada tuge, et parandada enda toimetulekut ning vajavad hooldamisega seotud oskusi ja teadmisi. See tähendab, et ka KOV-i määratud hooldaja kuulub sihtrühma. Hoolduskoormusega inimesed on ja jäävad ka edaspidi oluliseks abistavaks ressursiks KOV-idele, kattes teatud olukordades osa abist, mida KOV peaks ise hooldusvajadusega inimestele korraldama või osutama. Kui hoolduskoormusega inimestel puuduvad vajalikud teadmised ja oskused või nad on emotsionaalselt läbi põlenud, sest pole saanud piisavat või õigeaegset tuge, ei ole nad ka võimelised pakkuma kvaliteetset abi oma lähedastele. Pikemas perspektiivis toob see kaasa nii hooldusvajadusega kui ka hoolduskoormusega inimeste toimetulekuraskuste süvenemise, mis omakorda suurendab KOV-ide kulusid. Hooldusvajadusega inimesed on 18-aastased ja vanemad inimesed, kellel on tuvastatud kroonilise haiguse, puude või muu tervise puudujäägi tõttu abivajadus ning kes vajavad seetõttu järelevalvet, juhendamist või abi toimingutes (sh kehahooldus, toitumine, liikumine), mis on vajalikud igapäevaseks toimetulekuks kodustes tingimustes. Hooldussituatsioon saab alguse sellest, kui KOV selgitab välja inimese abivajaduse ja sellele vastavad abimeetmed, mida inimene iga päev oma kodus elamiseks vajab. Hooldusvajadusega inimeste eest hoolitsemine tekitab olukorra, kus nende lähedas(t)el tekib hoolduskoormus seoses abi korraldamisega ja/või hooldamisega. Eelistatud peaks olema abi korraldamine ametlike teenuste kaudu ja selliselt, et hoolduskoormusega inimesed saaksid jätkata töötamist, elada tavapärast pereelu, omada piisavalt vaba aega ning puhkust. Projekti piirkonnaks loetakse projekti tegevuste elluviimisel osalevat/osalevaid KOV-i üksust/üksusi. Kui taotlejaks ei ole KOV-i üksus, peab taotleja partnerina kaasama selle KOV-i üksuse või need KOV-i üksused, mille territooriumi(te)l tegevusi ellu viiakse. Teenuste arendamisel ei pea teenuseid testima kõikides kaasatud piirkondades (nt kõikides KOV-ides), samas on oluline tähele panna, et testimist korraldatakse vähemalt ühes projekti piirkonnas. Arendatud teenuste osutamisel tuleb teenus ühtselt tagada kõikides projekti piirkondades elavatele isikutele vastavalt haldusaktile või -lepingule vajalikul moel ja mahus. Teenusekomponent on sihtrühma toetav tegevus (teenus), mis kuulub suuremasse KOV-i poolt arendatavate ja/või korraldatavate teenuste süsteemi. Komponendipõhine lähenemine võimaldab  7 vastavalt sihtrühma abivajadusele kombineerida teenuste süsteemis nii hoolduskoormusega inimese toetuse komponendid kui ka need komponendid, mis on suunatud hooldusvajadusega inimesele, kelle suhtes tal on hoolduskoormus (nt hoolduskoormusega inimesele ja tema hooldatavale osutatakse samal ajal omastehoolduse koordinaator-tugiisiku teenust, omastehooldaja asendusteenust, koduteenust, tugigrupi teenust, koduanduri teenust, kogemusnõustamist jm). Teenuste süsteem võib hõlmata ka baastoetuse komponente (tegevusplaani koostamine, teenusekomponentide planeerimine ja nende seostamine teenuseosutajatega, juhtumikorraldusliku võrgustikutöö kaudu plaani elluviimine, teenuse osutamise perioodil abivajaduse muutumise jälgimine ja vajaduse korral teenuse ümberplaneerimine jms), personaalse toetamise komponente (nt info jagamine, juhendamine, sotsiaalnõustamine, kriisinõustamine, sihtrühmale suunatud programmides osalemine, omastehooldaja asendusteenus jm) ja kogu peret toetavaid komponente (nt pereteraapia, kogemusnõustamine perele vm). Kui taotleja / toetuse saaja on KOV, on tal näiteks võimalus valida, kas osutada sihtrühmale ühte või mitut teenusekomponenti ise või osta ühte või mitut teenusekomponenti sisse teenusepakkuja(te)lt, sh teha teenuste osutamiseks koostööd naabervaldade ja linnadega. Kui taotleja on juriidiline isik, on projekti piirkonna KOV-idega koostöös võimalik välja arendada (sh testida) näiteks projekti piirkonnale sobilikke komponendipõhiseid teenusepakette. Teenuste arendamise all mõeldakse nii sihtrühmale uue teenuse loomist projekti piirkonnas, kus seda teenust pole varem osutatud, kui ka juba olemasoleva teenuse täiendamist või parendamist uute, olemasolevaid täiendavate teenusekomponentidega, või teenuste süsteemi ümberkujundamist sihtrühma vajadustele vastavamaks. Teenuste arendamise käigus on nõue ka teenust (sh selle korralduslikku mudelit) testida, et saada teada, kas väljatöötatud lahendused toimivad ning lahendavad ka tegelikkuses piirkonna sihtrühma probleeme ja toovad neile kasu. Näiteks võib projekti piirkonnas välja arendada uue teenusena koduse intervallhoolduse, et pakkuda päevasel ajal personaalset hooldust, võimaldades hoolduskoormusega inimesel töötada, õppida vms. Näiteks koduteenust on võimalik täiustada uute teenusekomponentidega, mida varem teenuse osutamise tingimuste järgi teenusesaajatele ei pakutud, lisades selle juurde täiendavate komponentidena näiteks hooldusvõtteid puudutava meeskondliku nõustamise, mobiilise juuksuri ja/või ravipediküüri teenuse, teraapiad (v.a need, mis on seotud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 2 sätestatud tervishoiuteenuste osutamisega), elu lõpu toetamise kodus vm. Võimalus on võtta mõnest KOV-ist üle juba toimiv hea praktika, uudne teenus või lahendus ja kohandada (sh testida) see oma projekti piirkonnale sobivaks. Näiteks võib tuua omastehooldaja koordinaator- tugiisiku teenuse, mille eesmärk on toetada hoolduskoormusega inimest, mille tulemusena paraneb hoolduskoormusega inimese toimetulek ja see omakorda võimaldab inimesel säilitada olemasolev töökoht, suunduda või naasta tööturule ning tagada hoolduskoormusega inimese füüsiline ja vaimne tervis. Samuti võib katsetada mõne sihtrühma toetava teenusemudeli rakendatavust. Kuna ka eraettevõtted pakuvad mitmeid hoolduskoormusega inimesi toetavaid teenuseid, on võimalik KOV-i pakutavaid teenuseid kombineerida eraettevõtete pakutavate teenustega, mille eest täies või osalises mahus tasub KOV (nt virtuaalne tervisenõustamine, hooleandja teenus, kriisi- ja leinanõustamine jm). Samuti võib teenuseid kombineerida abitehnoloogiaga, näiteks arendada välja sotsiaalvalveteenus või paigaldada hooldusvajadusega inimese koju juhtmevabad andurid, mis registreerivad ruumides liikumise, uste avamise ja sulgemise, toatemperatuuri, suitsu või kõrge CO-taseme ning edastavad info kontaktisikule e-kirja või sõnumiga. KOV-i kehtestatud teenuse osutamise tingimuste alusel juba korraldatavaid teenuseid on võimalik ka ümber korraldada (redisainida), et need oleksid inimkesksemad, abivajajatele kättesaadavamad ja korraldatud varasemast sobivama mudeli alusel. See võib olla seotud teenuse protsesside ja mudeli ümberkorraldamisega (nt uus piirkondlik koordinatsioonimudel), vautšerite kasutuselevõtuga, teenusekomponentide (osalise) sisseostmisega eraturult vms. Arendada (sh testida) on võimalik ka erinevaid tõenduspõhiseid tegevusmudeleid ja programme. Teenuste arendamisel on oluline, et peale ESFi rahastuse lõppu jätkuks väljaarendatud teenuste ja lahenduste rahastamine KOV-ide eelarvevahenditest.  8 Nii taotlejale kui toetuse saajale või partnerile on oluline teada, et juba olemasolevate teenusekomponentide (teenuste) rahastamine projektist ei ole abikõlbulik juhul, kui projektis osalejale juba osutatakse sama teenusekomponenti KOV-i eelarvest. Koolituste arendamine on hoolduskoormusega inimesele uue koolituse loomine või kättesaadavaks tegemine projekti piirkonnas, kus seda koolitust pole varem pakutud, või olemasoleva koolituse täiendamine või parendamine (sealhulgas testimine) koolituskomponentidega või ümberkujundamine hoolduskoormusega inimese vajadustele vastavamaks. See tähendab seda, et hoolduskoormusega inimeste jaoks on võimalik arendada koolitusi erineval viisil. Võimalus on luua uus, sihtrühma jaoks olulisi teemasid käsitlev koolitus(programm), seda testida ja vajaduse korral testimise tulemuste põhjal sobivaks kohandada. Võimalus on võtta üle mõne teise KOV-i hea praktika ja seda testida ning kohandada see enda piirkonnale sobivaks. Samuti on võimalus osta sisse sihtrühma vajadustele vastav koolitus(programm) mõnelt koolitusasutuselt ja seda piirkonnas testida ning seejärel vajaduse korral sobivaks kohandada. Kui KOV-il on juba olemas koolituskava või -programm, siis saab ka seda täiustada nii, et kõik olulised teemad oleksid käsitletud ja kaetud. Eesmärk peaks olema sobivate koolituste või koolitusprogrammi väljatöötamine, mida saab kasutada (vajaduse korral kohandatuna) ka edaspidi, sh jagada hea praktikana ka teistele KOV-dele. Koolituste planeerimisele aitab kaasa eelnev koolitusvajaduste väljaselgitamine. Vajalik võib olla nii praktiliste oskuste õpetamine kui ka teoreetiliste teadmiste andmine. Suur vajadus võib olla nii ergonoomiliste hooldusvõtete kui ka abivahendite koolituse järele, samuti juriidilise nõustamise koolituse, võlanõustamiskoolituse või kriisi ja leinaga toimetuleku koolituse järele jms. Koolituste ajakava planeerimisel on soovitav arvestada, et koolitused ei kestaks terve päev, vaid pigem paar tundi erinevatel päevadel, võimaluse korral ka õhtusel ajal või nädalavahetustel. Hoolduskoormusega inimestel ei pruugi olla võimalust osaleda koolitusel tööajast või jätta hooldatav terveks päevaks järelevalveta. Samuti võiks olla võimalus valida erinevate kuupäevade vahel, et hoolduskoormusega inimene saaks valikut tehes tunda end hooldussituatsioonist lähtuvalt turvaliselt. Praktilised koolitused peaksid toimuma üldjuhul kontaktõppena, kuna neid on virtuaalselt keerulisem korraldada. Teoreetiliste koolituste puhul võib valida ka virtuaalse koolituse, mis peab aga tagama koolitusel osalemise kontrolljälje. Siiski võiks eelistada korraldada koolitusi füüsilises ruumis kontakttundidena, sest see võimaldab paremat oskuste omandamist ning tagab usaldusliku keskkonna koolitaja ja hoolduskoormusega inimese vahel. Hoolduskoormusega inimesed on tihtipeale ise erineval hulgal infot kogunud ja end koolitanud, mistõttu tuleks enne koolituste planeerimist välja selgitada ja analüüsida, millistel teemadel nad uusi teadmisi vajavad. Abitehnoloogia all mõistetakse selliseid tehnilisi lahendusi, mida kasutatakse selleks, et parandada, säilitada või suurendada hooldusvajadusega inimese toimetulekut kodustes tingimustes. Seeläbi säilib või paraneb nii hooldusvajadusega inimeste kui ka hoolduskoormusega inimeste toimetulek. Üldjuhul on soovitav kombineerida abitehnoloogiat teiste teenustega. Abitehnoloogiat kasutatakse Eestis näiteks häirenuputeenuse, sotsiaalvalveteenuse ja koduanduri teenuse raames, kus inimene saab oma kodus olles kukkumise, terviserikke, õnnetuse või muu hädaohu korral ühendust abikeskusega. Samuti registreerivad juhtmevabad andurid ruumides liikumised, uste avamised ja sulgemised, temperatuuri, suitsu või kõrge CO-taseme ning edastavad info kontaktisikule e-kirja või sõnumiga, kes saab vajaduse korral reageerida. Sotsiaalala töötaja on sihtrühmaga (hoolduskoormusega ja/või hooldusvajadusega inimene) otseselt seotud spetsialist, kes võib olla teenuse vahetu osutaja või sihtrühmale toetavate meetmete korraldaja. Teenust vahetult osutav spetsialist võib olla näiteks koduhooldustöötaja, päevahoiuteenust pakkuv hooldustöötaja, abihooldaja, isiklik abistaja, tugiisik, peretöötaja, võlanõustaja jne. Vajalik on tähele panna, et sotsiaalala töötaja peab olema kehtivas töösuhtes toetuse saaja või partneriga. Kõiki neid spetsialiste, kes iga päev sihtrühmale vahetult teenust osutavad ja kelle pädevuse parandamine aitab kaasa hoolduskoormusega inimeste toimetuleku paranemisele, loetakse kõnealuses määruses sotsiaalala töötajate hulka. Lisaks teenust vahetult osutavatele spetsialistidele kuuluvad sotsiaalala töötajate hulka ka juhid ja spetsialistid, kelle igapäevatööks on korraldada teenust vahetult osutavate inimeste tööd (nt allasutuse juht, hooldusjuht jne) või tegeleda sotsiaalvaldkonna korraldamisega laiemalt (nt sotsiaaltöötaja,  9 sotsiaalnõunik, sotsiaalosakonna juhataja jne). Oluline on, et projektis osaleval sotsiaalala töötajal on otsene seos määruse sihtrühma abistamise või abi korraldamisega. Määruse §-s 3 nimetatakse meetme RA ja RÜ. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr 557 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine“ on prioriteetse suuna RA-ks Sotsiaalministeerium ja RÜ-ks Riigi Tugiteenuste Keskus. Määruse § 4 sätestab vaiete menetleja. RÜ toimingu või otsuse peale võib vastavalt STS §-le 51 esitada vaide, mille menetlejaks on määratud RÜ, ning vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 2. peatükk. Toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja toetuse osakaal Peatükk sätestab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse, toetatavad tegevused, abikõlblikkuse perioodi, abikõlblikud kulud, toetuse osakaalu ja piirsumma. Määruse § 5 lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk toetada hoolduskoormusega inimeste toimetulekut. Eeskätt peetakse siin silmas seda, et toetust antakse projektidele, mille tegevused on suunatud hoolduskoormusega inimeste toimetuleku, sealhulgas elukvaliteedi (tervis, rahaline seis, hõive, sotsiaalsed suhted, peresuhted, osavõtt ühiskonnaelust, turvalisus ja kindlustunne, vaba aja sisustamine jne) säilitamisele või parandamisele. Seeläbi väheneb eeldatavalt hoolduskoormus, paranevad teadmised ja oskused pakkuda või korraldada hooldust, lisaks paraneb emotsionaalne enesetunne ja suureneb eluga rahulolu. See tagab nendele inimestele võimalused täisväärtuslikult ühiskonnaelus osaleda (sh töötada), omada isiklikku vaba aega jne. Projekti ettevalmistamise käigus on soovitav sisuliselt analüüsida, millist tuge projekti piirkonna hoolduskoormusega inimesed võivad vajada, et hooldussituatsioonis paremini toime tulla ning milliste tegevuste ja teenustega on võimalik ennetada toimetuleku halvenemist ja võimalikult vara sekkuda. Näiteks võib inimene vajada nõustamist (sh usaldusväärset ja arusaadavat infot ning toetavat suunamist), teadmisi hooldusvõtetest ja hooldusvajadusega inimeste eripäradest, samuti võimestavaid (nt kogemusnõustamine, psühholoogiline tugi, tugigrupis osalemine jms) või teisi hoolduskoormust leevendavaid teenuseid (nt omastehooldaja asendamine, omastehooldaja koordinaator-tugiisik). Samuti on vaja analüüsida mil määral takistab hoolduskoormus töötamist või omada vaba aega, õppida, elada oma pereelu jne. Eesmärk on toetada tegevusi, mis aitavad vältida olukordi, kus abistatava hooldusvajaduse suurenemisel ja sellest tuleneva hoolduskoormuse suurenemisel on hoolduskoormusega inimese töötamine või õppimine takistatud ja ta peab sissetuleku teenimisest või õppimisest loobuma või suurenevad probleemid vaimse ja/või füüsilise tervisega jne. Lõike 2 kohaselt on toetuse andmise väljundinäitajaks hoolekandeteenuste saajate arv ning kokku osutatakse teenust, sealhulgas koolitusteenust, kõigi projektide peale kokku 800 inimesele. Väljundnäitajasse panustatakse määruse § 6 lõike 2 punktides 2 või 3 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimisel. Teenusesaajateks väljundinäitaja tähenduses loetakse unikaalsed hoolduskoormusega inimesed, kelle toimetulekut teenustega, sealhulgas koolitusteenustega, toetati. Unikaalsus tähendab seda, et iga projekt saab väljundinäitajasse arvestada tegevuses osaleja üks kord. Näiteks kui hoolduskoormusega inimene osaleb teenuse arendamise protsessis, osutatakse talle teenust testimise käigus ja vajaduse korral saab sama inimene olla teenusesaajaks ka siis, kui teenus on lõplikult välja arendatud ning KOV hakkab seda vastavalt ette nähtud tingimustele osutama. Inimene aga läheb väljundinäitajas kirja ainult üks kord. Kui hoolduskoormusega inimesele osutatakse näiteks nõustamisteenust ning ta osaleb ka hooldusvõtteid õpetaval koolitusel, läheb ta väljundinäitajasse kirja ühe inimesena. Projekti puhul võib teenusesaajaks olla nii hoolduskoormusega inimene kui ka hooldusvajadusega inimene, kellele teenuse osutamine panustab hoolduskoormusega inimese toimetuleku parandamisse. Väljundinäitajaks loetakse vaid hoolduskoormusega inimesi ning hooldusvajadusega inimesed on nn kaudne sihtrühm. Koolitusteenuse puhul saab teenusesaajaks olla vaid hoolduskoormusega inimene. Lõikes 3 sätestatakse toetatavate tegevuste tulemused, mis peavad olema järgmised:  10 1) hoolduskoormusega inimeste olukorda ja vajadusi kirjeldava analüüsi koostamise (määruse lisa 3 vormil) tulemuseks loetakse valminud analüüsi, mis esitatakse koos taotlusega; 2) teenuste arendamise tulemuseks loetakse valminud arendust või selle etappi. Arendatud teenuse testimise või teenuse osutamise tulemuseks loetakse nende hoolduskoormusega ja hooldusvajadusega inimeste arvu, keda testiti ja/või kellele on osutatud teenust. Kui tegevused ja planeeritavad tulemused on jaotatud vaheperioodideks, tuleb saavutatavad tulemused kajastada iga etapi kohta eraldi. Etapina mõeldakse konkreetse kindlasummalise makse üht ajaperioodiga piiritletud tegevust, millele on omistatud konkreetne tulemus. Näiteks võib esimese etapi tulemuseks olla arendatud teenus hoolduskoormusega inimese toimetuleku toetamiseks, mille tõendamiseks esitatakse valminud teenusekirjeldus, teenusekorra eelnõu või kehtiva teenusekorra muudatus. Teises etapis toimub teenuse testimine, mille käigus osaleb viis hoolduskoormusega inimest ehk etapi tulemuseks on viis teenusesaajat. Kolmandas etapis hakatakse osutama juba testitud teenust (sh kinnitatud on ka teenusekord) viiele testrühmas osalenud inimesele ja viiele uuele inimesele ehk etapi tulemuseks on kümme teenusesaajat. Neljandas ja viiendas etapis jätkatakse teenuse osutamist kümnele inimesele ehk mõlema etapi tulemus on kümme teenusesaajat. Väljundinäitajasse saab kirja panna kümme unikaalset hoolduskoormusega inimest. Iga etapi kohta arvutatakse välja oma maksumus, mis pärast lubatud tulemuse saavutamist toetuse saajale ka välja makstakse. Samasugune lähenemisviis kehtib ka tegevuse 3 tulemuste planeerimisel; 3) hoolduskoormusega inimestele koolituste arendamise tulemuseks loetakse valminud koolituse arendust või etappi ning koolitusteenuse pakkumise tulemuseks loetakse koolitusel osalenud hoolduskoormusega inimeste arvu; 4) sotsiaalala töötajate oskuste ja teadlikkuse parandamise tulemuseks loetakse nende sotsiaalala töötajate arvu, kes on läbinud koolituse, mille eesmärk on olnud toetada hoolduskoormusega inimeste toimetulekut. Koolitatavatel on võimalus osaleda erinevatel koolitustel. Töötajate koolituse läbinud ei panusta väljundinäitajasse. Etapina saab planeerida koolituse kogumahus ehk ühte koolitust ei saa jagada eri etappide vahel. Läbitud etapi tõendus võib olla tunnistus või tõend, millega kinnitatakse osaleja koolituse läbimine; 5) projekti tulemuste lõppraporti koostamise tulemuseks loetakse lõppraporti valmimist. Lõppraportis peavad olema välja toodud projekti tulemused. Lõppraport peab andma ülevaate projekti käigus elluviidud tegevustest, sh hoolduskoormusega inimeste toimetulekut toetavatest tegevustest. Rakendusasutus kehtestab vormi hiljemalt 31.03.2023 ning rakendusüksus avalikustab selle oma kodulehel kolme tööpäeva jooksul, teavitades sellest toetuse saajaid. Kui lõike 3 punktides 2–4 on ette nähtud erinevad etapid, peavad etapi tulemused olema kajastatud samade põhimõtete alusel ehk välja peab olema toodud arendus või teenust saanud või koolitusel osalenud inimeste arv. Erinevates etappides ei pea olema kajastatud unikaalsed inimesed, vaid üks inimene võib teenust saada või koolitusel osaleda kõigis etappides. Paragrahvis 6 on sätestatud toetatavad tegevused, mis peavad olema seotud § 5 lõigetes 1 ja 3 sätestatud tulemuste ja eesmärgiga. Toetatavaid tegevusi on viis, millest taotleja peab kindlasti tegema tegevusi 1 ja 5 ning tegevust 2 või 3 või mõlemat ning soovi korral tegevust 4. Väljundinäitajasse panustab projekt siis, kui teenuste või koolituste arendamise käigus toimub testimine või olemasolevate teenuste või koolituste täiendamine ja pakkumine hoolduskoormusega inimesele või kodus elamist toetavate teenuste arendamise käigus testimine või olemasolevate teenuste täiendamine ja pakkumine hooldusvajadusega inimestele eesmärgiga toetada hoolduskoormusega inimese toimetulekut. Teiste tegevuste puhul projekt väljundinäitajasse ei panusta. Lõikes 2 on nimetatud toetatavad tegevused: 1. Toetust saab taotleda hoolduskoormusega inimeste olukorda ja vajadusi kirjeldava analüüsi koostamiseks. Analüüs on võtmetähtsusega, et kindlaks teha ja sisuliselt läbi mõelda projekti piirkonnas elavate hoolduskoormusega inimeste tegelikud vajadused ning sellest tulenevalt arendada välja teenused või koolitused, mis kõige sihipärasemalt ja tõhusamalt inimeste toimetulekut parandavad. Analüüsi tulemused on taotluses tegevuste sisustamise aluseks. Analüüs esitatakse koos taotlusega määruse lisas 3 sätestatud vormil.  11 2. Teenuse arendamine ja/või osutamine hõlmab endas kas uue teenuse väljaarendamist ja testimist ja/või osutamist sihtrühmale. Samuti olemasoleva teenuse täiendamist (sh testimist) ning osutamistsihtrühmale. See tähendab, et inimesed peavad projekti raames ka otseselt teenuseid saama. Projekti puhul on kohustus teenuse arendamise käigus seda ka sihtrühmaga testida, et saada teada, kas väljatöötatud lahendused toimivad – lahendavad sihtrühma probleeme, toovad neile kasu ja on ka korralduslikult sobivad. Teenus peab parandama hoolduskoormusega inimese toimetulekut või toetama hooldusvajadusega inimese kodus elamist. Mõlemal juhul on otseseks kasusaajaks hoolduskoormusega inimene, kelle toimetulek paraneb. 3. Koolituste pakkumine hõlmab endas olemasoleva koolitusteenuse pakkumist hoolduskoormusega inimestele. Vajaduse korral on võimalik teha arendustegevusi uue koolituse loomiseks ja kättesaadavaks tegemiseks. Projekti puhul on kohustus koolituse arendamise käigus seda ka sihtrühmaga testida, et saada teada, kas väljatöötatud koolitus on sobiv nii sisu kui korralduse poolest. Koolituse eesmärk on parandada hoolduskoormusega inimeste toimetulekut. 4. Toetust saab taotleda toetuse saaja või partneri(te) juures töösuhtes olevate sotsiaalvaldkonna töötajate oskuste ja teadlikkuse parandamiseks, et toetada hoolduskoormusega inimeste toimetulekut. Nõue on, et koolitatava töösuhe on kehtiv ja töötaja on seotud tegevustega, mis toetavad hoolduskoormusega inimese toimetulekut. 5. Hiljemalt projekti abikõlblikkuse lõppkuupäevaks peab olema esitatud projekti tulemuste lõppraport, kus on välja toodud projekti tulemused. Lõppraport peab andma ülevaate projekti käigus ellu viidud tegevustest, sh hoolduskoormusega inimeste toimetulekut toetavatest tegevustest. Tuleb kirjeldada mida, kuidas ja millises ajakavas tegevused ellu viidi. Tuuakse välja osalejate tagasiside ning tegevuste tulem(id), otsene ja kaudne mõju. Tuuakse välja koosmõju esitatud analüüsiga. Osalejate tagasiside kogumiseks koostatakse tagasisideküsimustik, samuti korraldatakse projektis osalenutele tagasisideküsitlus sobival viisil (nt telefoniküsitlus, veebiküsitlus, fookusgrupid vm), mille põhjal analüüsitakse tulemusi, tehakse ettepanekuid jms. Lõppraporti vormi kehtestab RA ja see on leitav RÜ kodulehelt määruse dokumentide juurest. Eesmärk on, et peale ESFi rahastuse lõppu jätkuks hoolduskoormusega inimeste järjepidev toetamine KOV-ide eelarvevahenditest. Lõikes 3 täpsustatakse, et lõike 2 punktis 2 nimetatud teenuse osutamise korral peab olema tegu KOV-i jaoks uue teenusega või olemasoleva teenuse arendusega. See tähendab, et ei saa hakata pakkuma teenust, mis on juba varem välja arendatud ja mida KOV juba pakub ning mida projekti raames edasi ei arendata. Lõike 4 kohaselt tuleb teenuste osutamisel järgida SHS-is kehtivaid põhimõtteid ja reegleid, et tagada tegevuste vastavus kehtivate õigusaktidega. Paragrahv 7 sätestab meetme ja projektide abikõlblikkuse perioodi. Paragrahvis 6 nimetatud tegevuste puhul ei või projekti abikõlblikkuse alguskuupäev olla varasem kui taotluse esitamise tähtpäev. Projekti tegevusi tuleb alustada kolme kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast. Taotleja võib teenuse arendamist ja osutamist alustada ka kohe peale taotluse esitamise tähtpäeva, kuid seda omal vastutusel ehk juhul, kui taotlust ei rahuldata, tuleb tegevuste kulud kanda taotlejal endal. Projekti maksimaalne abikõlblikkuse perioodi järjestikune kestus on 14 kuud. Lõike 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus jälgida § 6 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul tegevuste lõppemise kuupäeva, mis ei tohi olla hilisem kui üks kuu enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Paragrahvi 8 alusel on kulu abikõlblik, kui see on põhjendatud ja tekib abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ühendmääruse §-st 2. Abikõlblikud on kõik kulud, mis on vajalikud määruses nimetatud tegevuste elluviimiseks. Paragrahvis 8 nimetatud abikõlblike kulude puhul tuleb lähtuda määruses sätestatud tingimustest. Kõik tegevustega seotud kulud peavad olema põhjendatud (sh sobiv, vajalik ja tõhus) ning omama  12 märkimisväärset mõju projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamisele. Kulu on sobiv, kui see soodustab projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada odavama kuluga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel. Tegevuste kulud hüvitatakse kindlasummaliste maksete alusel, mis on reguleeritud ühendmääruse §-s 8 ja § 15 lõikes 3. Kindlasummalise makse alusel makstakse toetus välja vaid juhul, kui projektis määratud tulemused on täielikul määral saavutatud. Tulemuse osalisel saavutamisel jääb toetus välja maksmata. Kindlasummaline makse kujuneb toetuse saaja poolt koostatud ja esitatud eelarve alusel. Kavandatavaid kulusid ja nende maksumust hinnatakse enne abikõlblike kulude kindlaks määramist, arvestades kõnealuses määruses sätestatud abikõlblikkuse tingimusi: tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud peavad olema lubatavad, mõistlikud ja põhjendatud. Seega tuleb eelarvet koostada samadel alustel kui tegelike kulude kasutamise puhul. Toetuse saajal on võimalik ühe projekti raames taotleda toetust mitme kindlasummalise makse alusel jagades soovi korral tegevused mitmeks etapiks. Toetuse saaja peab tõendama iga kindlasummalise makse aluseks oleva(te) tulemus(t)e saavutamist. Sihtrühma kuuluvate teenusesaajate või koolitatavate tõendamiseks tuleb RÜ-le testimise etapis esitada näiteks KOV-i kirjalikud tõendused selle kohta, et osalejad vastavad sihtrühma määratlusele, koolitustel osalemise kinnitatud nimekirjad. Kui tegu on juba teenuse osutamisega, tuleb esitada kehtestatud teenuse osutamise tingimused ja kord, otsus või abi- ja toetusvajaduse hindamise akt nii hoolduskoormusega kui ka hooldusvajadusega inimese kohta. Lisaks võib RÜ küsida muid dokumente, mis tõendavad tegevuse elluviimist. Projektist teenust saava ja sihtrühma kuuluva inimese abi- ja toetusvajadust tuleb hinnata enne teenuse saamise algust. Kui teenusesaajaga seotud hoolduskoormusega või hooldusvajadusega inimene ei ole projektist teenuse saaja, kuid tema abi- ja toetusvajadust on varem hinnatud, esitatakse RÜ-le tema kohta varem koostatud abi- ja toetusvajaduse hindamise otsus või akt. Kui tegu on sihtrühmale koolituse pakkumisega, tuleb esitada hindamisakt nii hoolduskoormusega kui hooldusvajadusega inimese kohta koos otsusega abi andmise kohta, koolitustel osalemise kinnitatud nimekirjad jms. Lisaks võib RÜ küsida muid dokumente, mis tõendavad tegevuse elluviimist. Kui korraldatakse sotsiaalala töötajate koolitusi, tuleb RÜ-le esitada toetuse saaja või partneri ja koolitatava vahel sõlmitud töösuhte kinnitused, koolituse lõpetanute kohta kinnitatud nimekirjad jne. Kui tegu on etapiga, mille tulemuseks on teenuse või koolituse arendus, tuleb arendustegevuse tõendamiseks esitada arenduskoosolekutel osalenute allkirjalehed, töökoosolekute memod vms. Kindlasummalise maksena toetuse andmisel tegelikult tekkinud kulusid ei pea toetuse saaja raamatupidamises eristama. Kõik kindlasummalise makse rakendamise tingimused ehk toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ja nende tõendamise alused täpsustatakse taotluse rahuldamise otsuses (edaspidi TRO). Paragrahvi 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud analüüsi ühekordne kindlasummaline makse makstakse välja koos taotlusega esitatava analüüsi eest taotluse heakskiitmise korral. Paragrahvi 6 lõike 2 punktis 5 nimetatud lõppraporti kindlasummaline makse makstakse välja pärast lõppraporti esitamist ja heakskiitmist. Antud punktid ei eelda toetuse taotlejalt nimetatud tegevuste puhul eelarvelehel detailset kulude eelarvestust. Analüüsis kirjeldatakse projekti piirkonna hoolduskoormusega inimeste olukorda ja vajadusi. analüüsi eesmärk on motiveerida taotlejaid tegema eeltööd sisuka ning piirkonnas elavate hoolduskoormusega inimeste vajadusi arvestava taotluse nimel. Olulisel kohal on ka info kogumine sihtrühma ülesleidmiseks, et hilisemad teenuste või koolituste arendustegevused oleksid edukad. Lõikes 3 on sätestatud toetatavate tegevuste 1 ja 5 kindlasummaliste maksete summad. Lõikes 4 on sätestatud, et projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra.  13 Tegevustele, mille abikõlblike kogukulude maksumus on üle 100 000 euro ning mis tekitavad puhastulu ainult projekti perioodil, tuleb vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikele 8 vähendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatava tegevuse rahastamiskõlblikke kulusid puhastulu võrra, mida pole tegevuse heakskiitmise ajal arvesse võetud ja mis saadi otseselt üksnes projekti tegevuse teostamise käigus kuni toetuse saaja lõpliku maksenõude esitamiseni. Vähendamine peab toimuma hiljemalt lõplikus maksenõudes. Seega, tulu teenivale projektile, mille abikõlblikud kulud on enne puhastulu mahaarvamist 100 000 eurot või enam, kohaldatakse puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse abikõlblikkuse perioodil. Kui projekti abikõlblike kulude kogumaksumus on alla 100 000 euro, siis projekti abikõlblikke kulusid puhastulu võrra ei vähendata. Määruse tähenduses on puhastulu KOV-i üksuse poolt teenuste eest võetav kliendi omaosalus. Lõikes 5 on sätestatud lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud kuludele mitteabikõlblikud kulud. Punktides 1–10 sätestatud kulu piirangud on määruses ühemõtteliselt välja toodud. Paragrahvi 9 järgi on toetuse suurim summa 100 000 eurot projekti kohta. Toetuse maksimaalne osakaal on kuni 100% abikõlblikest kuludest, taotleja omafinantseeringu nõuet ei ole. 3. peatükk. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Peatükk sätestab nõuded toetuse taotlejale, partneritele ja taotlusele ning taotleja kohustused ja nõuded. Paragrahvi 10 järgi on taotleja KOV-i üksus või juriidiline isik. Lõikega 2 on loodud erisus, mille kohaselt ei saa juriidiline isik eraldiseisvalt taotlust esitada, vaid peab partnerina kaasama vähemalt selle KOV-i, kelle territooriumil teenuseid või koolitusi hakatakse välja arendama või pakkuma. Kui taotlusesse on kaasatud rohkem kui üks KOV, tuleb arvestada sellega, et tegevusi peab ellu viima kõigi KOV-ide territooriumil. Lõike 3 kohaselt peavad partnerina kaasatud KOV-i üksused osalema määruse § 6 lõike 2 punkti 1 kohase analüüsi koostamisel, sest KOV-idel on info oma piirkonna inimeste kohta. Lõike 4 kohaselt peavad taotleja ja partner vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 punktides 1–5 sätestatud nõuetele. Taotluste menetlemise määruse punkti 1 kohaselt ei anta toetust projektile, kui taotlejal või partneril on varasema projekti raames finantskorrektsiooni otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi maksmata. Siinkohal peetakse silmas eelkõige olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ettenähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtajaks. Finantskorrektsiooni otsuse kohase tagasinõude olemasolu ja tagasimaksete teostamist saab kontrollida struktuuritoetuse registrist. Punktis 2 nimetatud kehtiva karistuse puudumise kontrolliks on RÜ-l õigus teha järelepärimine karistusregistrisse. Isik loetakse karistatuks või tal on kehtiv karistus kuni karistusregistri seaduse alusel karistusandmete kustutamiseni ja arhiivi kandmiseni. Taotlejal ega partneril või nende seaduslikul esindajal ei tohi olla määratud kehtivat karistust karistusseadustiku § 209 (kelmus), § 210 (soodustuskelmus), § 2601 (Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine), § 372 (tegevusloata ja keelatud majandustegevus), § 373 (ärikeelu ja teataval erialal ning ametikohal töötamise keelu rikkumine), § 379 (audiitor- ja erikontrolli tulemuste esitamata jätmine ja ebaõige  14 esitamine) ja § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) alusel. Punkti 5 kohaselt peab toetuse taotlejal ja partneril olema projektis omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus, mida hinnatakse vastavalt taotluste menetlemise määruse §-s 3 sätestatud korrale. Nimetatud paragrahvis sätestatud taotleja finantssuutlikkuse hindamiseks kehtestatud näitajad on objektiivselt kontrollitavad. Kui objektiivsed näitajad on täidetud, siis on omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus olemas ning eeldatakse, et toetuse saaja ja partner on võimelised projekti ellu viima. Reaalne omafinantseeringu tasumise suutlikkus selgub maksetaotluse menetlemisel, sest toetus makstakse välja abikõlblike kulude katteks ja ettemakse korras saadud toetus loetakse abikõlblike kulude katteks kasutatuks, kui makse aluseks olevad abikõlblikud kulud on toetuse saajal tasutud. Lõike 5 kohaselt võib iga taotleja (KOV-i üksus või juriidiline isik) esitada taotlusvoorus ainult ühe taotluse. Partnerina võib taotluse esitanud KOV-i üksus olla kaasatud ka teistes taotlusvooru esitatavates taotlustes. Paragrahvis § 11 on sätestatud taotleja kohustused, mis tulenevad STS § 21 lõike 2 punktidest 1, 2, 4 ja 5 ning mille alusel peab KOV-i üksus või juriidiline isik täitma määruse nõudeid ja tingimusi. Taotleja esitab taotluse e-toetuse keskkonna kaudu koos nõutud lisade ja dokumentidega. Taotleja on kohustatud: 1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele; 2) esitama RÜ nõudmisel lisateavet RÜ määratud tähtaja jooksul; 3) võimaldama ja osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks tema, partneri või kavandatava tegevuse kohas; 4) teavitama viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. Eelkõige peab taotleja ise tõendama, et tema ja kaasatud partner või partnerid vastavad määruses nõutud tingimustele. Taotluses on oluline kirjeldada projektiga seonduvat võimalikult selgelt ja täpselt. Samuti tuleb taotlejal RÜ nõudmisel anda täiendavat teavet, sest taotluse menetleja peab veenduma, et taotleja ja taotluses esitatud teave vastavad toetuse andmise tingimustele. Taotleja peab võimaldama taotluse menetlejal kontrollida taotluses nimetatud asjaolusid ka taotleja või partneri juures või kavandatava tegevuse rakendamise asukohas. Kui pärast taotluse esitamist taotluses esitatud andmed muutuvad või ilmnevad uued asjaolud, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist, peab taotleja sellest taotluse menetlejat esimesel võimalusel teavitama. Paragrahvi 12 järgi on taotlusele esitatavad nõuded sätestatud taotluste menetlemise määruse § 4 lõike 1 punktides 1–11 ja 13–16. Muu hulgas loetakse taotlus nõuetele vastavaks, kui toetust taotletakse nende kulutuste kandmiseks, mis on vastavalt ühendmääruse §-le 2 ning määruses sätestatule abikõlblikud. Toetatavate tegevuste asukoht peab olema Eesti. Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe. Nimetatud säte sisaldab sama kulu topeltrahastamise keelu põhimõtet, mis tuleneb ühissätete määruse artikli 65 lõikest 11, mille kohaselt võib projekt saada toetust ühest või enamast ühissätete määruses nimetatud fondist või ühest või enamast ühissätete määruses nimetatud programmist ja muudest EL-i vahenditest tingimusel, et kulu, mis esitatakse maksetaotluses toetuse saamiseks ühest fondist, ei saa toetust mõnelt teiselt fondilt või muult liidu vahendilt või riigieelarvest ega samalt fondilt teise programmi raames. Seega juhul, kui sama kulu on toetatud mitmest allikast, siis ühe puhul ei ole kulu seotud toetatava projektiga. Lõikes 2 on esitatud täiendavad nõuded taotlusele. Kuna toetust antakse kindasummalise makse alusel, tuleb taotlejal taotluses nimetada iga tema poolt taotletava tegevuse tulemus ning tulemuste saavutamise tõendamise alused ja aeg. Aja all mõeldakse ajalist etappi, millal nimetatud tulemused projektis saavutatakse. Näiteks, kui tegevus jagatakse kolmeks kindlasummaliseks etapiks (I etapp 01.09.–31.12.2022 jne), peavad tulemused olema saavutatud iga kolme etapi lõpuks (I etapi tulemuse aeg on 31.12.2022).  15 Teenuste/koolituste arendamisel (sh testimisel) ja pakkumisel ning sotsiaalala töötajate oskuste ja teadlikkuse parandamise tegevuste puhul võib taotluses välja tuua kuni viis tulemust ja nende saavutamise ajakava ehk etapid. Lõikes 3 on välja toodud, et eraldi tuleb tähele panna seda, et lõppraport tuleb esitada pärast määruse § 6 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud tegevuste lõpetamist ja hiljemalt abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeval. Lõikes 4 tuuakse välja, et projekti tegevused peavad olema kooskõlas lisa 3 vormil tehtud analüüsi järeldustega. Lõikes 5 on loetletud dokumendid, mis tuleb taotlusele lisada. Eraldi soovime tähelepanu juhtida järgmisele: kui projekti on planeeritud kaasata partnerid, tuleb esitada partneri(te) kinnituskiri (lisa 5 vormil). Kuna toetust antakse lihtsustatud korras, peab taotleja taotluses lahti kirjutama projekti eelarve tegevuste, tulemuste ja partnerite kaupa ning selgitama eelarve kuluridasid. Kui kaasatakse partner(id), tuleb nii tegevused, eelarve kui ka tulemused selgelt lahti kirjutada ning siduda partneri(te) sekkumistega. Tegevuste ja tulemuste sidumisel partneriga tuleb aluseks võtta partneri poolt sisustatud ja kinnitatud kinnituskiri (lisa 5 vormil). Taotlusele peab olema lisatud määruse § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud analüüs lisa 3 vormil. 4. peatükk „Toetuse taotlemine“ Peatükk kehtestab taotlusvooru avamise, toetuse taotlemise tähtaja ja taotluse esitamise viisi. Paragrahv 13 kirjeldab taotlusvooru avamise põhimõtteid. Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse taotlusvooru ajakava ja eelarve esitamine ning taotlusvooru tähtajast ja selle eelarvest teavitamise kord. Paragrahvis 14 määratakse toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis. Taotlus tuleb esitada hiljemalt taotlemise väljakuulutamise teates nimetatud tähtajal e-toetuse keskkonna kaudu. 5. peatükk „Taotluste menetlemine“ Peatükk sätestab taotluse menetlemise, taotleja, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamise, projektide hindamise, valikukriteeriumid ja valiku korra, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja korra ning taotluse osalise rahuldamise. Paragrahv 15 sätestab taotluste esitamise korra ning taotluste menetlemise tähtaja. Kõiki ühte taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 50 tööpäeva taotluse RÜ-le esitamise tähtpäevast arvates. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada lõikes 4 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva. Samuti sätestatakse RÜ õigus nõuda menetlemise käigus taotlejalt selgitusi või lisadokumente taotluses esitatud info kohta. RÜ võib teha taotlejale ettepaneku taotlust muuta ning taotleja võib taotlust muuta üksnes RÜ poolt osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Kui taotluses esineb puudusi, antakse võimalus nende kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks on kokku aega kuni kümme tööpäeva. Kui taotlejale on antud võimalus taotlust korrigeerida, arvestab RÜ ainult tema poolt osutatud vigade parandusega. Muudatusi, mida taotleja on lisaks teinud omal algatusel, ei pea RÜ arvestama ja võib nõuda omaalgatuslike täienduste kõrvaldamist. Vastavalt §-le 16 tunnistab RÜ taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad §-des 10 ja 12 sätestatud nõuetele. Kui taotleja või taotlus tunnistatakse mittevastavaks, teeb RÜ taotluse rahuldamata jätmise otsuse.  16 Paragrahvi 17 kohaselt hinnatakse taotlusi hindamislehe alusel vastavalt RA kehtestatud hindamiskriteeriumitele. Iga nõuetele vastavat taotlust hindab vähemalt kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti, kes põhjendavad antud hindeid, kandes põhjenduse hindamislehele. Kui § 17 lõikes 9 sätestatud hindamistulemust ületavate taotluste maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega projektide korral taotlust, mida hinnati käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 1 alusel kõrgema hindega. Kui ka sellisel juhul on hinded võrdsed, siis eelistatakse taotlust, mida hinnati käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 2 alusel kõrgema hindega. Kui mõlemad nimetatud hinded on võrdsed, eelistatakse taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud. Määruse §-s 18 selgitatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimusi ning korda. Rahuldamisele kuuluvad taotlused, mille hindamistulemus on vähemalt 13 punkti ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus väljakuulutatud rahastamise eelarvet. Toetuse saaja õigused ja kohustused täpsustakse TRO-s. TRO lahutamatuks osaks on § 12 kohane toetuse taotlus ja ühtlasi selles sisalduv teave. Taotluse menetlemisel võib taotlejalt olla küsitud täpsustusi eraldiseisva selgitusena või palutud esialgset taotlust korrigeerida – igal juhul on TRO aluseks taotlus, sh täpsustatud sõnastuses. Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta kas või ühele §-des 10 ja 12 nimetatud nõudele; 2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas STS § 21 lõike 7 alusel taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 4) hindamistulemuse põhjal ei ole saadud positiivset hindamistulemust; 5) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 6) taotleja ei ole nõus § 19 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta; 7) taotleja on võtnud tööle Eestis seadusliku aluseta viibiva isiku, kellel puudub õiguslik alus Eestis töötamiseks, ei rahuldata tema taotlusi viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest arvates. Punktiga 7 tagatakse liikmesriigi kohustus, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELTL L 168, 30/06/2009, lk 24–32), artikli 7 lõike 1 punktist a, mille kohaselt ei tohi anda toetust viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest. Sätet kohaldatakse, kui taotlejat või tema projekti partnerit on karistatud karistusseadustiku § 2601 (Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine) alusel ja vastav karistus on kehtivana karistusregistris. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. Määruse §-s 19 nähakse ette tingimused taotluse osaliseks rahuldamiseks. Lõike 1 kontekstis tähendab taotluse osaline rahuldamine seda, et mõnda algse taotluse põhiesemeks olevat asjaolu, näiteks toetuse summat, projekti tegevusi ja tulemusi, ei toetata algses taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Taotluse osaline rahuldamine tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult ning selles fikseeritakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse. Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui projekti tegevused pole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju meetme või selle tegevuse tulemusse põhjendatum. Selline ettepanek võib tugineda ekspertide konsensuslikule arvamusele. Muutmisettepanek võib olla ajendatud ka  17 asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta (käesoleva määruse § 18 lõige 5). Lõike 2 alusel pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus ka väiksema toetussummaga projekti ellu viima või vajaduse korral projekti muutma. Muudatusettepaneku tegemisel on RÜ-l kohustus taotleja ära kuulata. Kui taotleja ei ole nõus projekti muutma ehk kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata § 18 lõike 5 kohaselt. 6. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“ Peatükk sätestab TRO muutmise ja kehtetuks tunnistamise. Paragrahvis 20 sätestatakse, et TRO-d võib muuta RÜ algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel. Kindlasummaliste maksete alusel makstava toetuse puhul võib muuta üksnes projekti abikõlblikkuse perioodi, eeldusel, et ka muudetav abikõlblikkuse periood lõpeb hiljemalt 30.10.2023. Muuta ei ole lubatud projekti toetatavat tegevust, väljundit, tulemusnäitajat ja selle sihttaset, väljundinäitajat ja selle sihttaset ning kindlasummaliste maksete arvu ja suurust. Lõikes 3 on sätestatud toetuse saaja kohustus kooskõlastada TRO muudatus RÜ-ga enne muudetud kujul tegevuste elluviimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, juhul kui muutuvad asjaolud, mida ei ole nimetatud taotluste menetlemise määruse § 10 lõikes 2. TRO muutmise otsustab RÜ kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist. Paragrahvis 21 sätestatakse TRO kehtetuks tunnistamise alused, mis tulenevad STS § 22 lõikest 3 või § 47 lõikest 3. Nimetatud asjaolud võivad olla järgmised: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kõrvaltingimusega TRO korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 4) toetuse saaja avaldust TRO muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta; 6) finantskorrektsiooni otsusega tühistatakse kogu TRO-s nimetatud toetus. 7. peatükk „ Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused“ Paragrahvis §-s 22 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord. Aruanded esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. Paragrahvis 23 kehtestatakse toetuse maksmise tingimused. Nähakse ette toetuse saajate poolt makse esitamine RÜ-le, RÜ poolt maksete tegemisele eelnevad tegevused, makse menetlemise osaline või täielik peatamine STS § 30 lõikes 1 sätestatud juhul, makses ilmnenud puuduste kõrvaldamise kord ning lõppmaksete tegemine. Kindlasummaliste maksete puhul makstakse toetus välja ainult peale seda, kui tegevustele eelnevalt määratud tulemused on täielikult saavutatud ja nende tulemuste saavutamine on toetuse saaja poolt tõendatud. Toetuse saaja peab tõendama iga kindlasummalise makse aluseks olevat tulemust vastavalt TRO-s sätestatule. Tulemuste osalisel saavutamisel jääb vastava tegevuse toetus välja maksmata. Paragrahvi 6 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul tehakse iga tegevuse kindlasummaline makse tulemuste saavutamisel ja nende tõendamisel.  18 Ühe kindlasummalise makse raames võib teha ka mitut tegevust, kuid kõik tegevused peavad moodustama terviku. Näiteks võib ühte kindlasummalisse maksesse planeerida teenuse osutamise hooldusvajadusega inimesele ja paralleelselt võib samasse perioodi/etappi planeerida ka teenuseid hoolduskoormusega inimestele ning tegu on nn tervikliku lähenemisega. Sellisel juhul tuleb toetuse saajal enne toetuse taotluse esitamist seda põhjalikult hinnata. Tegevuste etappide planeerimisel tuleb arvestada sellega, et kui lubatud tulemust planeeritud ajaks ei saavutata, siis RÜ kindlasummalist makset ei tee. Sellise olukorra vältimiseks on vaja jälgida tegevuste tulemuste saavutamise ajakava ja vajaduse korral esitada RÜ-le taotlus etapi/etappide ajakava muutmiseks. 8. peatükk. Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused Sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused ning RÜ kohustused. Paragrahvi 24 lõike 1 järgi kohalduvad lisaks määruses sätestatule toetuse saajale kõik STS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb olulist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. Lõike 1 puhul on oluline rõhutada, et erinevalt teistest fondidest on ESFist toetuse saaja kohustatud koguma projektis osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 125 lõike 2 punktile e. Vastavalt STS § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni juhendites (2014–2020 programmperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal12 ning 2014–2020 programmperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhis lisa D13 – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus korraldusasutuse juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje teostamiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt korraldusasutuse juhendile. Osalejate andmeid kogutakse lisa 4 vormi A või vormi B alusel, mis tuleb esitada RÜ-le lähtuvalt TRO-s kinnitatud sagedusele. Lõike 2 kohaselt ei tohi taotlusvoorus osalevad KOV-i üksused saadud toetusega asendada olemasolevate samade teenuste kulusid. Teenuste osutamise maht KOV-i eelarves ei tohi toetuse arvelt väheneda ehk varem KOV-i eelarvest hüvitatud teenuste eest tasumist ei või asendada toetuse vahenditega. Kui KOV on osutanud näiteks tugiisikuteenust 2021. aastal eelarvega 1000 eurot, peab tema teenuse eelarve selle teenuse vajajate olemasolu korral ka järgnevatel aastatel jääma vähemalt samale tasemele. Lõige 3 sätestab, et partneri kohustused on nimetatud STS §-s 25. Kui projekti on kaasatud partner, peab ka partner täitma toetuse saaja kohustusi selleks, et partneri kulud saaks lugeda abikõlblikuks ehk need ei mõjutaks projektile makstava toetuse hulka. Lisaks pannakse partnerile kohustus järgida riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankijaks riigihangete seaduse tähenduses ja partner ei ole. Selline erisus on sätestatud selleks, et tagada toetuse säästlik kasutamine ka partneri poolt. Lõige 4 paneb KOV-ile kohustuse teenuse või koolituse arendamise ja testimise etapis sihtrühm välja selgitada. Toetuse saaja, kui ta on KOV, kas kinnitab ise või esitab partnerina kinnituse selle kohta, et sihtrühm vastab määruses toodud nõuetele. Hoolduskoormusega inimene peab andma omapoolse kinnituse sellele, et ta soovib osaleda teenuse või koolituse testimises. Kui teenuse 12 Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7884&langId=en 13 Kättesaadav aadressil : http://ec.europa.eu/sfc/en/system/files/ged/Annex%20D%20%E2%80%93%20Practical%20guidance%20on%20data%20collection% 20and%20validation.pdf  19 testimisel on teenusesaajaks hooldusvajadusega inimene, siis kinnituse annab tema hoolduskoormusega inimene. Lõike 5 punkti 1 kohaselt peab KOV enne teenuse osutamise algust kehtestama teenuse osutamise tingimused ja korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust, finantseerimist ning nende taotlemise ja kättesaadavuse tingimusi ja korda, sealhulgas teenust saava isiku tagasisidet ja teenuse järelevalve aluseid. Oluline on välja tuua, et sotsiaalhoolekandelise abi osutamise kord peab sisaldama selgeid suuniseid selle kohta, millistel tingimustel ja kuidas abi osutatakse ning kuidas tagatakse teenuse kättesaadavus. Nimetatud kord tuleb kontrolliks esitada RÜ nõudmisel. Punkt 2 sätestab KOV-i kohustuse enne teenuse osutamise algust hinnata hooldusvajadusega või hoolduskoormusega inimese teenusevajadust. Teenuse osutamise haldusotsus (otsus abi andmise kohta) või abi- ja toetusvajaduse hindamise akt tuleb esitada kontrolliks RÜ nõudmisel. Silmas tuleb pidada seda, et kui teenust saab hoolduskoormusega inimene, tuleb enne teenuse osutamise algust ära hinnata koolduskoormusega inimese abi- ja toetusvajadus ning ka temaga seotud hooldusvajadusega inimese abi- ja toetusvajadus. Kui teenust saab hooldusvajadusega inimene, tuleb ära hinnata hooldusvajadusega inimese abi- ja toetusvajadus ning temaga seotud hoolduskoormusega inimese abi- ja toetusvajadus. Teenusevajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: 1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid; 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. KOV peab enne hooldusvajadusega või hoolduskoormusega inimese teenuse saamise algust selgitama välja abivajaduse ja sellele vastavad abimeetmed. Abivajaduse väljaselgitamise käigus tuleb arvesse võtta nii inimese tegevusvõimet mõjutavaid kui tema elukeskkonnaga seotud tegureid ning nende omavahelist koosmõju. Keskkond hõlmab nii inimese füüsilist (eluase, sissetulek, elupiirkond) kui sotsiaalset elukeskkonda (suhted, kogukonna hoiakud, kultuurilised tegurid jne). Inimese tegevusvõimet mõjutavad tema: 1) füüsiline ja vaimne tervis; 2) teadmised, mis on vajalikud oma kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks ühiskonnas. See hõlmab nii inimese kutsealast ja hariduslikku ettevalmistust kui ka nn universaalseid argielus toimetulekuks vajalikke teadmisi (nt info oma õiguste, võimaluste ja kohustuste kohta); 3) oskused, mis on vajalikud oma kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks ühiskonnas, alates baasoskustest (lugemis- ja kirjutamisoskus, suhtlemisoskus jne) kuni professionaalsete kutseoskusteni; 4) motivatsioon ehk inimese enda soov toime tulla ning valmisolek teha selleks pingutusi; 5) kogemused, mis mõjutavad oluliselt inimese elustiili ja kohanemisvõimet ning motivatsiooni. Koosmõjus hindamine tähendab seda, et arvestatakse erinevate tegurite vastastikust mõju. Näiteks võivad keskkonnategurid inimese tegevusvõimet ja osalust ühiskonnaelus piirata või siis vastupidi, toetada. Inimesel võib olla füüsiline puue (näiteks on tal tserebraalparalüüsi tulemusena jalad liikumisvõimetud), kuid tema abivajadus sõltub sellest, milline on tema eluase, kas ta elab üksi või on olemas keegi, kes teda abistab, kas tal on sobiv haridus, mis võimaldab leida tööd, mis ei eelda füüsilist võimekust, millised on inimese enda hoiakud ja harjumused jne. Valdkondades, mille hindamine ei kuulu KOV-i sotsiaaltöötaja kompetentsi, tuleb sotsiaaltöötajal vajaduse korral küsida konsultatsiooni või tellida ekspertiis vastava spetsialisti käest või suunata abivajaja pädeva spetsialisti juurde. Selline koostöö kuulub tavapärase sotsiaaltöö protsessi juurde. Hindamise tulemusena langetab KOV teenuse osutamise (või mitteosutamise) kohta kaalutlusotsuse, mille dokumenteerimine ja abivajajale teatavaks tegemine toimub haldusmenetluse seaduses kehtestatud korra kohaselt. Lõikes 6 on esitatud täpsustus, et ka koolituse pakkumise korral tuleb hinnata abi saamiseks pöördunud hoolduskoormusega inimese abivajadust ning vajaduse korral esitada otsus või abi- ja  20 toetusvajaduse hindamise akt RÜ-le. Kui hoolduskoormusega seotud hooldusvajadusega inimese abi- ja toetusvajadust ei ole varem hinnatud, tuleb seda teha enne hoolduskoormusega inimesele koolituse pakkumise algust. Lõikes 7 on sätestatud nõue, et projekti raames välja töötatud lahendus, sh koolituskava, koolitusprogramm, teenus või teenusemudel peavad olema peale projekti lõppu kõigile kättesaadavad ja laiendatavad ning avalikult kasutatavad. Avatud vooru eesmärk on võimaldada väljatöötatud lahendusi kasutusele võtta ka teistel KOVidel või teenuseosutajatel, kellel oleks neid võimalik osutada KOV-ides üle Eesti võimalikult sarnase kvaliteediga. Määruse §-s 25 on sätestatud toetuse saaja ja partneri õigused. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada RÜ-lt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega ning toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad STS § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames. Määruse §-s 26 viidatakse, et RÜ on kohustatud täitma STS § 8 lõikes 2 nimetatud kohustusi. Määruse § 27 sätestab finantskorrektsioonide tegemise. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt STS §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. Kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb RÜ otsuse nõuda elluviijalt toetus osaliselt või täielikult tagasi. Tagasinõudmise otsuse tegemisel lähtutakse STS §-st 45 ning ühendmääruse §-dest 21–23. Tagasinõudmise otsuse võib muu hulgas teha siis, kui toetust ei ole kasutatud ettenähtud tingimustel või kui ilmneb, et toetuse eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või tegevuste tähtaegu ei ole järgitud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. 4. Määruse mõjud Kooskõlas konkurentsivõime kava „Eesti 2035“ eesmärgiga suurendada tööjõus osalemise määra toetatakse avatud taotlusvoorus projekte, mis soodustavad hoolduskoormusega inimese toimetuleku toetamist ning seeläbi ka nende tööle asumist või tööturul püsimist. Alljärgnevalt hinnati avatud taotlusvooru hoolduskoormust leevendavate teenuste arendamise ja osutamise sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid ning mõjusid regionaalarengule ja KOV-ide korraldusele. Määruses esitatud tegevused ei mõjuta otseselt elu- ja looduskeskkonda ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.  21 Sotsiaalsed mõjud (inimeste heaolu ja sotsiaalne kaitse, majanduslik toimetulek ning tööhõive) Avatud taotlusvooruga toetatakse KOV-e hoolduskoormusega inimeste toimetulekut toetavate teenuste osutamisel, mistõttu nad saavad osutada teenuseid suuremale hulgale inimestele. Teenuste osutamise ja koolituste toetamine annab võimaluse parandada hoolduskoormusega inimeste toimetulekut ja vähendada nende hoolduskoormust. Seeläbi on neil paremad võimalused suunduda tööturule või jätkata tööturul või suurendada töökoormust, mis omakorda parandab nende leibkondade majanduslikku toimetulekut ja vähendab vaesusriski. Avatud taotlusvooru kaudu pakutavaid teenuseid saab kasutada umbes 800 inimest. Pakutavad teenused on mõeldud peamiselt vähemalt 15-aastastele hoolduskoormusega inimestele. Teenust võivad saada ka vähemalt 18-aastased hooldusvajadusega inimesed, kui teenuse tulemusel paraneb ka nende hooldajate toimetulek. Hoolduskoormuse tõttu tööturult eemal olevate inimeste arv kasvab järjepidevalt ning hoolduskoormus mõjutab kõige enam naiste tööturul osalemist. Oluliselt sagedamini on naised need, kes lähedase hooldamise tõttu tööleasumist edasi lükkavad, töötamise katkestavad või tööturult lahkuvad. Eesti sotsiaaluuringu 2020. aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget veidi üle 53 500 inimese. Abistatavatest või hooldatavatest pereliikmetest 4900 olid kuni 18-aastased ning veidi üle 48 600 inimese 18-aastased ja vanemad. Alla kümne tunni nädalas hooldas oma täiskasvanud pereliiget umbes 22 300 inimest, 10–19 tundi nädalas 11 700 inimest ning 20 ja rohkem tundi nädalas 19 400 inimest. Oma täisealist leibkonnaliiget hooldanud inimestest töötas täis- või osaajaga 24 900 ehk ligikaudu 51%. Seega veidi alla poole neist olid töötud või mitteaktiivsed. Erinevate uuringute alusel võib hoolduskoormusega inimeste arv olla suuremgi. Näiteks elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu14 kohaselt on hoolduskoormus 22%-l vastanutest, sh 10% hooldab ja abistab oma leibkonnaliiget (arvuliselt viimaseid 99 100–125 100) ning ca 8% hooldab oma täisealist leibkonnaliiget (80 271–101 331). Oma leibkonnaliikme abistamisele või hooldamisele kulub nädalas keskmiselt 15 tundi (mediaan). Viiendikul leibkonnaliiget hooldavatest inimestest kulub hooldamisele nädalas 40 tundi või enam. Oma leibkonnaliiget hooldavatest vastanutest tunnetab 14%, et nende hoolduskoormus on suur või peaaegu talumatult suur. Antud uuringu kohaselt 64% leibkonnaliiget/liikmeid hooldavatest inimestest käib tööl. Ligikaudu 36% oma lähedaste eest hooldajatest on mingil põhjusel tööturult eemale jäänud. Eelnevast on näha, et hoolduskoormus mõjutab inimeste tööturukäitumist. Samuti näitavad Eesti tööjõu-uuringu 2020. aasta andmed, et 14 600 inimest (2800 meest ja 11 900 naist) ei töötanud ega otsinud tööd põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest. Kuigi ajapikku on meeste osakaal nimetatud põhjusel tööturult eemal olijate seas suurenenud (2014. aastal 14%, 2020. aastal 19%), on sageli siiski naised need, kes lapse või täiskasvanud lähedase hooldamise tõttu tööle asumist edasi lükkavad, töötamise katkestavad või tööturult lahkuvad. Erinevad analüüsid on järeldanud, et hoolduskoormus mõjutab peamiselt naiste tööturul osalemist (sh enne pensioniea saabumist töötamisest loobumist). Samuti võib suur hoolduskoormus kaasa tuua hooldaja enda terviseprobleemid, mille tulemusel võib tekkida hooldajal endal hooldusvajadus15. Veidi enam kui 8200 hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivset inimest ei otsinud 2020. aastal tööd, kuna neil oli vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, samas kui ligi 3300 nimetatud põhjusel tööd mitteotsinud inimest oleksid tahtnud siiski tööle asuda. Hoolduskoormus võimaldab tihti töötada vaid osaajaga, nii oli veidi üle 7250 inimese osaajaga töötamise põhjuseks vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest16. Kokkuvõtvalt võib öelda, et täiendavate sotsiaalteenuste pakkumine võimaldab eelkõige just naistel enam tööturul osaleda. 14 Vainu, Vaike. (2020/ 2021). Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring. Turu-uuringute AS / Sotsiaalministeerium / Euroopa Sotsiaalfond. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/hooldusvajaduse_uuring_som.pdf 15 Sakkeus, Luule & Leppik, Lauri (2016). Pilk hallile alale. SHARE Eesti uuringu esimene ülevaade ja soovitused eakate poliitika kujundamiseks. 16 Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, 2020.  22 Vaesus ohustab kõige enam neid peresid, kus ükski liige ei tööta. Kui üks leibkonnaliige on vaene, on vaesusriskis kogu leibkond. Statistikaameti andmetel elas 2020. aastal suhtelises vaesuses 41,1% töötutest ja 30,1% mitteaktiivsetest. Absoluutses vaesuses elas neist vastavalt 2,9% ja 5,2%. Tööealiste leibkonnaliikmete tööintensiivsuse suurenemine kahandab oluliselt pere vaesusesse langemise riski. Töötavatest inimestest elas suhtelises vaesuses 10,0% ning absoluutses vaesuses 1,6%. Seega on hooldajate tööturul osalemine oluline nii leibkonna vaesusriski vähendamisel kui hoolduskoormusega inimeste sotsiaalse kaasatuse suurendamisel. Kokkuvõtvalt võib hinnata, et teenuste osutamise tulemusena paraneb hoolduskoormusega inimestele vajalike teenuste kättesaadavus, mis aitavad vähendada nende hoolduskoormust. See omakorda mõjutab nende inimeste tööturukäitumist ning parandab nende majanduslikku toimetulekut. Avatud taotlusvooru kaudu pakutavad teenused aitavad eelduslikult ennetada ka institutsionaalsetele teenustele sattumist, seega paranevad ka hooldusvajadusega inimeste võimalused igapäevaeluga paremini koduses keskkonnas toime tulla. Kuna avatud taotlusvooru kaudu pakutakse teenuseid ligikaudu 800 abivajajale, võib mõjutatud sihtrühma suurust hinnata väikeseks (umbes 1,5% kõigist hoolduskoormusega inimestest). Mõju ulatus ja sagedus on keskmised. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Seega võib avatud taotlusvoorudest hoolduskoormust vähendavate sotsiaalteenuste pakkumise sotsiaalseid mõjusid hinnata oluliseks. Mõju majandusele Avatud taotlusvooruga julgustatakse ettevõtteid (sh nii eraettevõtteid kui sotsiaalseid ettevõtteid) koostöös KOV-idega osalema hoolduskoormust vähendavate teenuste arendamisel ja pakkumisel, kuid eeldatavalt on projektides osalevate ettevõtete arv väike. Kokkuvõttes võib hinnata, et hoolduskoormust vähendavate teenuste pakkumine avaldab kogu ettevõtluse tegevusele väheolulist ning pigem kaudset mõju. Mõju regionaalarengule Täiendavate teenuste ja koolituste arendamise ja osutamise toetamine üle Eesti annab võrdsed võimalused kõigile KOV-idele pakkuda täiendavaid hoolduskoormusega inimese toimetulekut toetavaid teenuseid. Hoolduskoormust vähendavate teenuste ja koolituste parem kättesaadavus võib mõjutada inimeste elukohavalikuid. Samas tuleb arvestada, et elukohavalik sõltub eelkõige töökohtade olemasolust ning seda toetab vajalike avalike teenuste pakkumine. Uute teenuste loomise või olemasolevate pakkumise mahu suurendamine mõjutab teenuste kasutamise sagedust. Hoolduskoormusega inimestel tekib rohkem võimalusi osaleda (sh jätkata) tööturul ning see omakorda mõjutab regulaarselt KOV-ide tulubaasi. Samas tuleb arvestada, et tegemist on projektipõhise rahastusega, mistõttu ilmnevad negatiivsed riskid projektide lõppedes juhul, kui KOV-id ei jätka hoolduskoormust leevendavate teenuste pakkumist või ei tee seda senises mahus. Kokkuvõttes võib hinnata, et hoolduskoormust vähendavate ja hoolduskoormusega inimese toimetulekut toetavate teenuste arendamine ja pakkumine avaldab regionaalarengule olulist mõju. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele Avatud taotlusvoorust hoolduskoormust vähendavate ja toimetulekut parandavate teenuste ja koolituste pakkumine ei too KOV-idele kaasa uusi ülesandeid ega eelda uute töökohtade loomist. Seega võib mõju ulatust hinnata keskmiseks, sest kuigi KOV-ide halduskoormus kasvab (sh tulenevalt KOV-ide senisest suuremast koostööst), jäävad ülesanded iseloomult samaks.  23 Avatud taotlusvoorust on võimalus rahastust taotleda kõigil KOV-idel, mistõttu on potentsiaalne mõjutatud sihtrühm suur. Samas on praegu keeruline hinnata, kui paljud KOV-id avatud taotlusvoorudes osalevad. KOV-idele lisanduvad ESFi toetuste saamisega täiendavad ülesanded (nt projektijuhtimine, seireandmete kogumine jms), mida tuleb täita kuni projekti lõppemiseni. Kuna ESFi toetusega kaasnevad kohustused suurendavad KOV-ide töökoormust teatud regulaarsusega, võib mõju avaldumise sagedust hinnata keskmiseks. Üldiselt võib hinnata, et KOV-ide korraldusele on avatud taotlusvoorust hoolduskoormust vähendavate teenuste rahastamise mõju oluline. Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Avatud taotlusvoorust hoolduskoormust vähendavate ja toimetulekut parandavate teenuste ja koolituste pakkumine võib tuua KOV-idele kaasa halduskoormuse kasvu, kuna ESFi toetuste saamisega lisanduvad täiendavad ülesanded (nt seiraandmete kogumine, aruannete koostamine jms). Kuid täiendav halduskoormus on ajutine, nimetatud ülesannete täitmiskohustus kaob peale projekti lõppu. Andmekaitsealane mõjuhinnang Määruse sihtrühm on hoolduskoormusega inimesed ja hooldusvajadusega inimesed. Vastavalt STS § 24 punktile 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõudeid on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus on esitatud korraldusasutuse (KA) juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja nendelt osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ja mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. KOV peab EK andmekorje nõuete täitmiseks esitama RÜ-le andmed teenusesaajate kohta vastavalt TRO-s nimetatud tähtajale ning RÜ kodulehelt leitavas sisendtabelis. Lisaks eelnevale on toetatavate tegevuste kontrollimiseks kontrollijal juurdepääs asjakohastele andmetele. Õiguslik alus kontrollimise käigus andmete saamiseks ja isikuandmete töötlemiseks tuleneb STS § 42 lõikest 1 (õigus saada juurdepääs asjakohasele teabele). Riigiabi analüüs Toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel ja rakendamisel tuleb hinnata, kas tegemist on riigiabi andmisega või mitte. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud juba Euroopa Liidu aluslepingute tasemel. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid17 ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. peatükk). Vastavalt ELi toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. 17 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad veebis: http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html  24 Enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist tuleb selgeks teha, kas toetuse ehk abi saaja on ettevõtja. Riigiabi kontekstis loetakse ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. See tähendab seda, et toetust saav isik pakub toetavate tegevuste raames vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiksid turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Kui tegemist on avaliku ülesande täitmisega, ei ole tegemist majandustegevusega. Toetuse andmise tingimuste raames toetatakse järgmisi SHS-iga kooskõlas olevaid tegevusi: 1) hoolduskoormusega inimeste olukorda ja vajadusi kirjeldava analüüsi koostamine; 2) teenuse arendamine või teenuse osutamine hoolduskoormusega inimestele või kodus elamist toetavate teenuste arendamine või osutamine hooldusvajadusega inimestele; 3) hoolduskoormusega inimestele koolituse pakkumine ja vajaduse korral selle arendamine; 4) toetuse saaja või partneriga töösuhtes olevate sotsiaalalatöötajate oskuste ja teadlikkuse parandamine eesmärgiga toetada hoolduskoormusega inimeste toimetulekut. Toetatavad tegevused on suunatud SHS-ist tulenevate KOV-i ülesannete täitmise tagamisele. Tegemist on avalike ülesannete täitmise rahastamisega. Toetatavate tegevuste sihtrühm on hoolduskoormusega ja hooldusvajadusega inimesed: - hoolduskoormusega inimene – 15-aastane ja vanem inimene, kes üldjuhul tasuta abistab hooldusvajadusega inimest; - hooldusvajadusega inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kes vajab järelevalvet, juhendamist või abi igapäevaseks toimetulekuks vajalikes toimingutes, sealhulgas kehahooldusel, toitumisel ja liikumisel. Tegemist on ajutise toetusmeetmega, mille raames oodatakse KOV-idelt jätkusuutlike ja tõhusate lahenduste väljaarendamist, mida peale projekti rahastuse lõppu on võimalik KOV-i eelarve vahenditest rahastada ja sihtrühmaks olevad inimesed ei jääks neile vajalikest sotsiaalhoolekandeteenustest ilma. Toetuse saajad pakkuvad TAT-põhiseid teenuseid Eesti sotsiaalhoolekandesüsteemis ning nende kliendibaasi moodustavad 99,9% ulatuses Eesti kodanikud avaliku ülesande täitmiseks. Seega on abi suunatud kohaliku sotsiaalhoolekandetegevuse toetamiseks, mis ei oma mõju välisturule ega too abi saajale kliente teistest ELi riikidest. Toetuse saajateks saavad olla KOV-id ja juriidilised isikud. Arvestades, et projektijärgsed tegevused ei ole kvalifitseeritavad ka turumajandustegevuseks, mida vaba turg osutaks iseseisvalt, ei ole tegemist majandustegevuse toetamisega, sh kui seda tehakse juriidiliste isikute kaasabil. Seega ei ole tegemist riigiabiga nii KOV-i kui juriidilistest isikutest toetuse saajate puhul toetuse andmise tingimustes nimetatud toetatavate tegevuste raames. Toetuse saaja ja partner tellivad toetuse arvelt sihtrühma jaoks erinevaid teenuseid. Teenusepakkujad kaudset abi ei saa, sest toetuse saaja ostab teenuseid hankemenetluse reegleid järgides turuhinnaga. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Avatud vooru toetatavate tegevuste puhul on tegemist teenustega, mis on antud KOV-i pädevusse korraldada, kuid KOV-e on kindlasti vajalik toetada, et saavutada nende suurem kaasatus, mistõttu on planeeritud katta omaosalus riigi kaasfinantseeringu arvelt ehk KOV-idelt omaosalust ei eeldata. Välisvahendite perioodi lõppedes on välja arendatud hoolduskoormusega inimese toimetulekut toetavad teenused, sh teenused, mis võimaldavad hooldusvajadusega inimesel paremini hakkama saada kodustes tingimustes, vältides ööpäevaringsele hooldusele sattumist.  25 Sõltuvalt piirkonna vajadustest on KOV-idel võimalik jätkata teenuste osutamisega oma eelarvest, kuid määruse koostaja ei ole sätestanud seda kohustusena. Määruse rakendamine toimub struktuurivahenditest, riigieelarvele sellega kulusid ei kaasne. Kui hooldusvajadusega inimene saab elada väiksema kõrvalabiga kodus ja hoolduskoormusega inimene saab suunduda tööturule või seal jätkata, täiendab ta oma tööpanusega nii KOV-i kui riigi tulubaasi. Lisaks vähenevad inimeste töölerakendumise korral riigi kulud toetuste maksmisele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu edastati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile eelnõude infosüsteemi kaudu ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale. Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kommentaarid ning nende vastused on kajastatud määrusele lisatud kommentaaride tabelis.  Sotsiaalkaitseministri 21.04.2022 määrus nr 35 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused hoolduskoormusega inimeste toimetuleku toetamiseks“ Lisa 1 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused hoolduskoormusega inimeste toimetuleku toetamiseks“ toetuse taotlus Taotleja Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisiku(d). Kõiki sisestatud andmeid saate enne taotluse lõplikku esitamist muuta, kontaktisikuid saate muuta kogu projekti eluaja vältel. Taotluse esitamiseks tuleb kõik andmed sisestada etteantud väljadele. Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad taotlust e- toetuse keskkonna kaudu ning saavad seda enne selle ametlikku esitamist muuta, allkirjastada ja esitada. Taotleja andmed Taotleja nimi: Registrikood: Juriidiline vorm: Telefon: E-post: Riik: Aadress: Postiindeks: Pangakonto: Projekti kulude käibemaks: Kaupade/teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks tuleb korraldada riigihange: Kontaktisikud Eesnimi: Perenimi: Isikukood: Ametikoht: Roll: Telefon: E-post: Isik soovib saada teavitusi e-postile: Kontaktisiku täpsustus: Üldandmed Lehel saate sisestada projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste elluviimiseks toetust teistest allikatest. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 "Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks" § 4 lõike 1 punktile 14 ei saa toetust taotleda kulule, millele on toetust juba eraldatud teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest. Projekti üldandmed Projekti number: Projekti nimi: Projekti algus ja lõpp: Taotlusvoorust tulenevad andmed Taotlusvoor: Käesoleva projektiga seotud toetused Kas taotleja on rakendanud või taotlenud vahendeid käesoleva projektiga sisuliselt seotud (k.a jätkutegevused) tegevuste rahastamiseks?: Rahastaja nimi Toetuse täpsustus Kuupäev Summa (EUR) Partnerid Lehel saate sisestada projekti elluviimisse kaasatud partnerid ja nende kontaktisikud. Kohustuslik on sisestada partnerid, kes panustavad projekti rahaliselt või kelle kulusid projektist hüvitatakse. Siin sisestatud andmetega eeltäidetakse rahastajate leht. Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad taotlust e-toetuse keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku esitamist muuta, allkirjastada ja esitada. Partnerid ja partneri kontaktisikud Partneri nimi: Registrikood: Juriidiline vorm: Telefon: E-post: Riik: Aadress: Postiindeks: Pangakonto: Projekti kulude käibemaks: Kaupade/teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks tuleb korraldada riigihange: Partneri kinnituskiri projektis osalemise kohta: Partneri kontaktisikud Eesnimi: Perenimi: Isikukood: Ametikoht: Roll: Telefon: E-post: Kontaktisiku täpsustus: Omavalitsusliidu liikmete arv Sisu Lehel saate kirjeldada projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse, projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise mõõdikud. Samuti saate määrata projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud projekti väljundite kohta tuleb järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid. Projekti valdkonnad Valdkond, millesse projekt panustab: Projekti väljund: Projekti kirjeldus Toetatavad tegevused: Olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest: Projekti eesmärk ja tulemused: Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: Projekti tulemuste jätkusuutlikkus: Projekti eeltingimused: Riskianalüüs: Projekti kasusaajad: Projekti kasusaajate asukoht: Kasusaajate maakond: Kasusaajate linn/vald: Projekti kasusaajate täpsustus: Lisa 3 analüüsi vorm Näitajad Lehel saate sisestada info selle kohta, milliseid näitajaid kasutate kavandatud muutuste ja väljundite loomise mõõtmiseks. Samuti tuleb iga näitaja juures välja tuua muutust mõõtev kogus (numbriliselt), mida projekti elluviimisel kavandatakse saavutada. Projektis saavutatava muutuse tulemuse näitaja on lehel automaatselt olemas ning sellele tuleb lisada projektipõhised väärtused. Ülejäänud näitajad tuleb lisada taotlejal. Valdkonna näitajad Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Valdkonna ülesed näitajad Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Tegevused Lehel saate sisestada projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpu. Projekti tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud ajaraami. Kas projektijuhtimise teenust ostetakse sisse?: Projekti Projekti Tegevuse Planeeritud Planeeritud tegevuse tegevuse täpsustus lõpp algus tunnus nimetus Eelarve Lehel saate sisestada elluviidavate tegevuste eelarve ja lisatingimused projekti kohta. Üldtingimused Kulude tingimused: Taotletud toetuse määr (%): Kas projektiga teenitakse tulu?: Tulu tingimused: Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR): Abikõlbliku kulu summa (EUR): Taotletud toetuse määr (%): Taotletav toetuse summa (EUR): Omafinantseeringu summa (EUR): Tegevuste eelarve Projekti Projekti Eelarve rea Tegevuse Tegevuse Abikõlblik tegevuse tegevuse täpsustus toetuse määr toetatav summa summa (E tunnus nimetus (%) (EUR) Projektis lubatud standardiseeritud ühikuhinnad Nimetus Ühik Ühiku Ühikute arv Kehtib alates Abikõlblik maksumus summa (E (EUR) Rahastajad Lehel saate sisestada info selle kohta, millises ulatuses rahastavad projekti taotleja ja partnerid. Rahastaja nimi Rahastaja Abikõlblik täpsustus summa (EUR) Esitamine Lehel saate üle vaadata sisestatud andmed (genereeritud PDF-faili abil), lisada volikirju ja esitada taotlust rakendusüksusele. Taotlust saavad esitada kõik taotluse kontaktisikuks märgitud isikud. Enne taotluse esitamist veenduge esindusõiguse olemasolus äriregistri registrikaardilt või lisage taotlusele volikiri, mis tõendab allkirjastaja esindusõigust. Soovi korral saate taotluse enne allkirjastamist ja saatmist alla laadida ja üle vaadata: taotlus.pdf Volitused Taotlusele ei ole lisatud volituse faile. Kinnitused Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus:  Kinnitan, et kõik partnerid on andnud nõusoleku osalemise kohta.  Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud struktuuritoetuse seaduse § 39 lõike 10 alusel.  Kinnitan, et olen teadlik, et struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse.  Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad struktuuritoetuse seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused, või taotluse rahuldamise otsus võidakse  tunnistada kehtetuks, kui esinevad struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused.  Kinnitan, et olen teadlik tulu teenimisega seotud mõjust toetuse saamisele ja olen taotluse koostamise raames arvestanud puhastulu teenimise piirangutega.  Kinnitan, et mina ja mu partnerid nõustuvad, et neid auditeeritakse ja kontrollitakse struktuuritoetuse seaduse alusel.  Kinnitan, et nõustun, et mind auditeeritakse ja kontrollitakse struktuuritoetuse seaduse alusel. Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus.