Vastus pöördumisele

Riigikantselei Eili Lepik Teie: Meie: 14.04.2022 nr 7 Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus “Eesti 2035” uuendatud tegevuskava kohta Suur tänu, et olete kaasanud Eesti Puuetega Inimeste Koda “Eesti 2035” tegevuskava kohta arvamuse avaldamiseks. Oleme varasemalt välja toonud kaks olulist aspekti, nimelt andmete ristkasutuse võimaldamise ja ühetaolise mõistmise eelkõige tervise- ja sotsiaalsektori vahel, ning seaduste ja riiklike poliitikate täiendamist, pööramaks tähelepanu puuetega naiste olukorrale. Lisaks on ka teisi valdkondi, mis võimaldavad parandada puuetega inimeste olukorda Eestis, mh seadusandluse poole pealt. On oluline, et strateegia kavas välja toodud suund füüsilise vägivalla vähendamise meetmete võimaldamiseks sisaldaks ka puuetega naiste vastu suunatud vägivalla vähendamist. Siia juurde kuuluvad kindlasti erivajadustega naiste õigusi kajastavate ja iseseisvusele suunavate haridusprogrammide loomine ja laiem rakendamine. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 6 ütleb, et riigid tunnistavad, et puuetega naised ja tüdrukud on mitmese diskrimineerimise objektiks, ning võtavad ette meetmeid tagamaks neile kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik ja võrdne teostamine. Kuna Eesti 2035 strateegia kava keskendub tervise ja sotsiaalkaitse teemadele leiame, et ei saa unustada liikumisvõimaluste loomist puuetega inimestele. Siinkohal näeb ligipääsetavuse rakkerühma dokument ette spordist osasaamise võimalusi nii pealtvaataja kui osalejana. Paralümpiasportlaste võrdne kohtlemine ja teiste sportlastega samade sportimisvõimaluste Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629 registrikood 80014660 e-post: [email protected] a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank Kodulehekülg: www.epikoda.ee soodustamine aitab kaasa Eesti paremale rahvusvahelisele kuvandile. Praeguses olukorras, kus puude määramine toimub vaid inimestele, kelle liikumine on tavaolukorras raskendatud, piiratud või takistatud olenemata sellest, kas piirangust vabastus on saavutatud abivahendi kasutamisel või mitte, on ülimalt oluline, et inimesed ei satuks seaduses sisalduvate lünkade tõttu olukorda, kus nad on sunnitud loobuma Eesti esindamisest spordivõistlustel. Haridusvaldkonna edendamisel ei saa intellektipuudega inimesed kõrvale jääda. Ka nende jaoks ei ole tööturul osalemine ja kogukonda panustamine vähemolulised kui teistele ühiskonnaliikmetele. Näeme lahendusena avalikus ruumis lihtsa keele laiaulatuslikku kasutusele võtmist, aga ka haridusvaldkonnas lihtsal keelel baseeruvate õppeainete arendamist, et kaasata ja pakkuda paremaid võimalusi intellektipuudega inimestele ühiskonnaelus osalemiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarja Krais-Leosk Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht [email protected] tel +372 661 6393 Kirja koostas Mari Puuram Ligipääsetavuse nõunik [email protected] tel +372 56291 487 Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629 registrikood 80014660 e-post: [email protected] a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank Kodulehekülg: www.epikoda.ee Taimar Peterkop Teie: 01.04.2022 nr 7-2/22-00729-1 Riigikantselei Meie: digitaalallkirjas nr 1-8-2/22/10 [email protected] Arvamus „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõule Lp Taimar Peterkop MTÜ Lastekaitse Liit tänab võimaluse eest esitada arvamus „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõule. Lastekaitse Liit esitab omapoolsed tähelepanekud lähtudes lapse õiguste perspektiivist, andes I peatükis tausta valitsevale olukorrale ja vajadustele, ning tehes II peatükis tähelepanekuid tegevuskavale. Kolmkümmend aastat tagasi, 37 päeva pärast omariikluse taastamist, ratifitseeris Eesti Vabariik ÜRO Lapse õiguste konventsiooni 1 (edaspidi tekstis ka LÕK), mille üheks põhiprintsiibiks on lapse parimatest huvidest lähtumine. Iga lapse puhul. Igas lapsi puudutavas otsuses. Iga otsustaja poolt. „Oleks ju väga lühinägelik Eesti omariikluse igikestvuse seisukohalt, kui me käsitleksime asju ainult kitsalt ja ei pööraks põhitähelepanu laste õigustele,“ rõhutas 19 aastat hiljem toonane õiguskantsler Indrek Teder 2. I Eestile on tunnustus, et 2021 juunis nimetas ÜRO peasekretär Antonio Guterres president Kersti Kaljulaidi kaheks aastaks naiste, laste ja noorukite õiguste eestkõnelejaks. Samas, on tegu ka suure vastutusega olla riigina lapse õiguste edendamisel ise eeskujuks. Tehtud on 1 Eesti Vabariik ühines lapse õiguste konventsiooniga Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 26. septembri 1991. a. otsuse (RT 1991, 35, 428) alusel, ühinemiskiri anti hoiule ÜRO peasekretärile 20. oktoobril 1991. a. ning konventsioon jõustus Eesti suhtes 20. novembril 1991. a. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/24016 2 Indrek Tederi ettekanne Riigikogu täiskogu päevakorrapunktis "Olulise tähtsusega riiklik küsimus: laste õiguste tagamine" 3.06.2010. (Suulise ettekande kirjalik tekst). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/et/indrek-teder-ettekanne-laste-oiguste-tagamine-riigikogus palju 3, lapse õigustest ja heaolust räägitakse rohkem, laste häält on rohkem kuulda. Ei ole vähese tähtsusega, et lõpuks heisati 1. juunil 2021 lastekaitsepäeva puhul riigilipud 4. Samas on vananeva ja väheneva elanikkonnaga Eestis, kus iga laps on kullahinnaga veel palju teha - 30 aastat pärast LÕK-i ratifitseerimist ei tohiks olla olukorda, kus keegi ei märka kahte abivajavat last, keda vanemad väidetavalt oskamatusest lukustasid viie aasta jooksul igal nädalavahetusel akendeta pimedasse tuppa, kuhu lapsed olid sunnitud ka oma väljaheiteid tegema 5. Ükski laps olema olukorras, et ta ei saa poliitpingpongi tõttu õigeaegselt vajalikku teenust, kuigi tema vaimne tervis on oluliselt halvenenud; kogeb ebavõrdsust ja ilmajäetust muu hulgas oma ääremaal asuva elukoha tõttu või tema kodukohast kaob võimalus huvihariduseks, kuna riik ja omavalitus ei leia lahendust selle rahastamisel 6. ÜRO lapse õiguste konventsiooniga 1991. aastal ühinenuna on Eesti kohustunud tagama lapse õigused ja rakendama selleks vajalikke meetmeid, kuid lapse kui täieõigusliku ühiskonnaliikme väärtustamine nõuab jätkuvalt selgesuunalist, järjepidevat ja poliitikaülest arendamist. Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3 nõutakse selgesõnaliselt, et Euroopa Liit peab edendama lapse õiguste kaitset, sama toetab ka Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta. Lapse õigustest lähtumine ja edendamine peab olema seotud meetmetega, mis on suunatud laste põhivajaduste rahuldamisele ja heaolu tagamisele. Erinevad uuringud kinnitavad, et lapsepõlves osaks saadud vägivald põhjustab püsivat mõju isiksuse arengule, inimese tervisele ning tema heaolule ja toimetulekule. Samuti rõhutavad erinevad uuringud seost lapsepõlves kogetud või nähtud vägivalla ja hilisema vägivaldse käitumise vahel ning väärkohtlemise kui õpitud käitumisviisi edasikandumist ühelt põlvkonnalt teisele. Vähendades võimalusi langeda vägivalla ohvriks lapsepõlves, on võimalik ennetada alaealiste probleemkäitumist ja õigusrikkumisi tulevikus. Õigus vägivallavabale ja toetavale keskkonnale on üks kesksematest õigustest lapse elus, millest peavad osa saama kõik lapsed ilma igasuguste eranditeta. Hoolimata füüsilise karistamise keelustamisest 2016, ei pea lausa 36% täiskasvanutest laste füüsilist karistamist vägivallaks 3 Näiteks Lastemaja, Laste Vaimse Tervise Keskuste või Lasteabi teenuse loomine, erinevad kiusamist ennetavad programmid, suurem tähelepanu kaasavale haridusele, keelustati füüsiline karistamine, loodi lasteombudsmani ametikoht, noortel on võimalus osaleda kohaliku omavalitsuste valimistel, loodud on SKA lastekaitseteenistus erinevate teenustega, et olla toeks kohaliku omavalituse lastekaitsetöötajale, jne. 4 Lastekaitse Liit (2021) Lastekaitsepäev on tänavu esmakordselt riiklik tähtpäev ja lipupäev. 01.06.2021. Arvutivõrgus kättesaadav:https://ajakiri.lastekaitseliit.ee/2021/06/01/lastekaitsepaev-on-tanavu-esmakordselt- riiklik-tahtpaev-ja-lipupaev/ 5 Einmann, A. (2021) Vanemad hoidsid lapsi nädalavahetuste kaupa pimedas ruumis luku taga. Postimeess. 22.02.2021. Arvutivõrgus kättesaadav: https://leht.postimees.ee/7185406/vanemad-hoidsid-lapsi- nadalavahetuste-kaupa-pimedas-ruumis-luku-taga 6 Vaata lähemalt: Saar, H. (2021) Lapse õigused 2020-2021. Kogumikus Inimõigused Eesis 2022. Inimõiguse Keskus. Arvutivõrgus täisversioon leitav: https://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2021/11/Peatukk- 2020-2021.pdf vaid kasvatusmeetodiks 7. Rahvusvahelised uuringud kinnitavad kehalise karistamise keelu ja vanemaid toetavate kampaaniate positiivset mõju hoiakute muutumisel. Samas hoiakute muutumine ühiskonnas nõuab kõikide osapoolte pikaaegset ja järjepidevat koostööd, sh vanemate toetamist laste kasvatamisel. Eelnev kinnitab mitmesuunalise töö järjepidevat vajadust positiivse vanemluse toetamiseks, sh erinevaid vanemlus-programme. Lastekaitse Liit rõhutas juba 2016. aastal, kui andis kommentaarid Euroopa sotsiaalõiguste samba osas lapse õiguste perspektiivist lähtudes (kiri Sotsiaalministeeriumile 19.08.2016 nr K-2/25), et on positiivne, et Euroopa Komisjon on tähelepanu keskmesse tõstnud sotsiaalsed kaalutlused ja sotsiaalse õigluse. Oluline on pöörata kõrgendatud tähelepanu töötajate kaitsmisele, võttes arvesse Euroopa ühiskonna ja tööturu muutumist ning kiireid muutusi sotsiaalses, õiguslikus ja majanduslikus keskkonnas tervikuna. Siiski on vaja suuremat tähelepanu pöörata COVID-19 pandeemia mõjudega arvestamise vajalikkusele. Selliste kriiside ajal on riigid silmitsi tõsiste katsumustega – inimesed, kes vajasid abi ja toetust juba varem, vajavad seda endiselt ning abivajajate arv suureneb. Ka tulevikusihte seades ei tohi unustada pandeemia psühholoogilist mõju, sh hirmu, ebakindlust, sotsiaalset isolatsiooni 8. Sealhulgas on vaja suuremat tähelepanu pöörata pandeemiaga kaasnenud vaimse tervise kollapsi mõjudele, mille tagajärjed on tugevalt tuntavad ka tulevikus, mõjutades muuhulgas nii tööhõivet kui ka sotsiaalhoolekannet. Ka inimgeograaf professor Helen Sooväli-Sepping on rõhutanud 9, et koroonakriisi varjus veel teised kriisid (just tervise ja vaimse tervisega seotud), millel on veel pikemaajalised mõjud. Uuringud COVID 19 mõjude osas on edasiste meetmete kavandamiseks üliolulised. Hea praktika: E-uuring, kus lapsed jagasid COVID-19 pandeemia ajal saadud e-õppe kogemusi 10. Lastekaitse Liit on korduvalt rõhutanud, et nii COVID-19 pandeemia ajal kui ka sellele järgneval perioodil on vaja kindlustada lastele ja lastega peredele suunatud teenuste jätkusuutlikkus, ning lapse õiguste igakülgne tagamine. Ühtlasi rõhutades, et laste ja perede olukord sõltub palju sellest, kuidas nad keerulisel ajaperioodil ja sellele järgnevalt nende 7 Anniste, K., Biin, H., Osila, L., Koppel, K. ja Aaben, L. (2018). Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2018. Uuringu aruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/lovu_lopparuanne_final_1.11.18.pdf 8 Imran, N., Zeshan, M., Pervaiz, Z. (2020). Mental health considerations for children & adolescents in COVID- 19 Pandemic. Pakistan Journal of Medical Sciences, 36, 1–6. Jiao, W.Y., Wang, L.N., Liu, J., Fang, S.F., Jiao, F.Y., Pettoello-Mantovani, M., Somekh, E. (2020). Behavioral and emotional disorders in children during the COVID-19 Epidemic. The Journal of Pediatrics, http://dx.doi.org/10.1016/j.jpeds.2020.03.013. 9 Loe lähemalt: https://kuula.postimees.ee/7195628/inimgeograaf-koroonakriisi-varjus-on-kupsemas-veel-mitu- kriisi 10 Loe lähemalt: https://www.targaltinternetis.ee/wp-content/uploads/2020/06/Telia-CAP-e-%C3%B5pe- distants%C3%B5ppe-ajal_uuringu-raport-Eesti.pdf Viiendat korda toimunud Laste Nõuandev Paneel (CAP) on Telia Company algatus koostöös lastekaitseorganisatsioonide ja koolidega seitsmes Skandinaavia ja Balti riigis. Uuringu partneriteks Eestis olid Lastekaitse Liit ja Hariduse ja Infotehnoloogia SA (HITSA). Laste Nõuandva Paneeli eesmärk on mõista, kuidas lapsed näevad digitaalset maailma. Telia Laste Nõuandva Paneeli uuring viidi läbi maikuus 7 riigis: Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Taanis ja Norras. Kokku osales uuringus 7017 kooliõpilast. mõjudega hakkama saavad. Tuleb arvestada, et pandeemia mõjud avalduvad veel pikalt pärast pandeemia lõppemist tervikuna. Tuleviku perspektiivi arvesse võttes on murettegev ja vajab riigi kõrgendatud tähelepanu: vähemate majanduslike võimalustega perede (töötuse lisandumisega arv hüppeliselt kasvab) toimetulek; pere- ja lähisuhtevägivalla ja sõltuvusainete kasutamise suurenemine; vanemate ja psüühiliste probleemide lisandumine ja kurnatus; paarisuhte probleemide lisandumine ning hooldusõiguslike ja suhtlemiskorda puudutavate vaidluste süvenemine ja suurenemine. Kui peresid õigeaegselt ja piisavalt ei toetata, suureneb koormus lastekaitsesüsteemile ja võib muuhulgas kasvada ka asendushooldusel viibivate laste arv. Erinevad küsitlused 11 on näidanud, et elanikkonna, eriti laste ja noorte vaimse tervise olukord on sarnaselt teiste riikidega 12 pandeemia käigus halvenenud, laste ja noorukite grupis on suurenenud agressiivne käitumine, söömishäired, depressioon, ärevushäired, enesevigastamine, unehäired, sõltuvushäired (nii narkootikumid kui ka alkohol) ja suitsidiaalne käitumine 13, ning abi vajavate laste ja noorte arv aina suureneb 14. Alaealiste poolt toime pandud enesetapukatsete arv aastas on alates aastast 2015 järsult kasvanud 11 Sotsiaalministeeriumi korraldatud uuringust „Vaimse tervise toetamine KOV tasandil“ selgus, et kõige enam on vaimse tervise probleemidega kimpus just noored, lapsed ja pered, millele viitab peretülide ja -vägivalla sagenemine. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/kov_kysitlustulemused_raport_v18_05_003.pdf Lastevanemate kurnatust näitas aga Lastekaitse Liidu poolt 2021 läbiviidud koondanalüüs „Mida lapsevanemad praegu kõige enam vajavad, et toime tulla? Lastekaitsetöötajate vaade“, millest selgus, et lastevanemad tundsid kriisi ajal kõige enam puudust vabast ajast, toetavatest sõnumitest ja abisaamise võimalustest. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2021/05/Koondanaluus-_Mida-lapsevanemad-praegu-koige- enam-vajavad-et-toime-tulla-lastekaitsetootajate-vaade_.pdf. Eesti Noorte Vaimse Tervise liikumine viis 2020 aastal läbi uuringu, et kaardistada noorte muresid ja vajadusi eriolukorras. Arvutivõrgus kättesaadav: https://envtl.ee/noorte-mured-ja-vajadused-eriolukorras/ Loe lähemalt ka: https://somblogi.wordpress.com/2020/05/04/lapsevanemad-kodusel-eesrindel-ehk-kuidas-tulevad-pered-toime- eriolukorral-ajal/, https://www.tlu.ee/teadus/uudised/tallinna-ulikooli-uuring-koroonakriisis-koige- haavatavamad-noored-taiskasvanud, http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2021/01/Puue-ja-pandeemia- poliitikaanaluus.pdf Ka Reporteritund: Laste vaimne tervis (12.05.2021) Arvutivõrgus kättesaadav: https://vikerraadio.err.ee/1608196354/reporteritund-laste-vaimne-tervis: ERISAADE | Väärkohtlemine, laste vaimse tervise kollaps. Lastekaitse liit: kõigil on kohustus märgata ja teavitada: (19.03.2021) Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.delfi.ee/artikkel/92890113/erisaade-vaarkohtlemine-laste-vaimse-tervise-kollaps-lastekaitse-liit- koigil-onkohustus-margata-ja-teavitada?fbclid=IwAR1- crAr8ziawjeHW1acQPYZRSMIqsTDYPkqKqRlWsVn5OFAi-OHOncIh0A 12 OECD (2021) Tackling the mental health impact of the COVID-19 crisis: An integrated, whole-of-society response. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.oecd.org/coronavirus/policy-responses/tackling-the-mental- health-impact-of-the-covid-19-crisis-an-integrated-whole-of-society-response/ 13 Loe lähemalt: https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/covid-19-moju-noorte-sotsialiseerumisele; https://novaator.err.ee/1608194788/koroonakriis-paljastas-eesti-laste-vaimse-tervise-kitsaskohad 14 Lastepsühhiaater: Eestis sureb suitsiidi tõttu iga aasta kümme noort. Pealinn, 07.09.2021. Arvutivõrgus kättesaadav: https://pealinn.ee/2021/09/07/lastepsuhhiaater-eestis-sureb-suitsiidi-tottu-iga-aasta-kumme- noort/ peaaegu kahekordseks 15. Eesti on alaealiste enesetappude poolest maailmas esimeste seas, sh sooritas 2020 enesetapu 14 alla 19-aastast noort. Probleemid on teravnenud asenduskodus olevate lastega 16 (nt ärajooksud). Võrreldes 2020 esimese poolaastaga on 180% tõusnud lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (SRT) taotluste arv, kusjuures kõige sagedamini vajatud teenus abivajava lapse SRT-s on psühholoogiline abi 17. Olukorras, kus vaimse tervise valdkond on olnud aastakümneid alarahastatud, on jätkuvalt probleemiks toetavate teenuste kättesaadavus 18, näiteks 2019. aastal töötas Eestis vaid 24 laste ja noorukite psühhiaatrit 19, sh Ida-Virumaal ja Hiiumaal puudub laste- ja noorukite psühhiaatri vastuvõtt, koolipsühholoog oli vaid 43% koolidest, vaimse tervise õdesid napib, personalikriisi tõttu ootejärjekord Vaimse Tervise keskuses kuni üks aasta 20. Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem on omavahel puudulikult integreeritud, tervishoiusüsteemi võimekus abi pakkuda on olnud ebapiisav – kriis on puudujääke abi osutamise kiiruses ja kättesaadavuses vaid suurendanud 21. Seega on vaja tagada senisest efektiivsem ÜRO Lapse õiguste konventsiooni rakendamine, sh laste sotsiaalsete põhiõiguste tagamine ja ebavõrdsuse vähendamine. Pöörata rohkem tähelepanu ennetusele, varajasele märkamisele, vägivalla- ja kiusamise vaba kasvukeskonna toetamisele, vaimse tervise teenuste ja tugispetsialistide kättesaadavuse tagamisele, huvihariduse kättesaadavusele. Panustada multidistsiplinaarse koostöö edendamisele, ennekõike COVID-19 mitmekülgsete mõjude leevendamisel. Olukorras, kus koalitsioonilepingus on olulisel kohal rohe- ja digipööre, peab Eesti samaväärselt pühenduma ka Euroopa sotsiaalsamba põhimõtete elluviimisele. Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi iseloomustab teiste riikidega võrreldes väike sotsiaalkaitsekulude osatähtsus SKP-s ja rahaliste hüvitiste domineerimine teenuste üle. 2018. aastal oli Eesti sotsiaalkaitsehüvitistele tehtud kulude osakaal SKP-s kokku 16,1%, seejuures moodustasid 15 Värnik, P., Sisask, M., Värnik, A. Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis. Uuringu raport. Kopenhaagen: WHO Euroopa Regionaalbüroo; 2021. Arvutivõrgus kättesaadav: https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/341893/WHO-EURO-2021-2573-42329-58594-est.pdf 16 Asenduskodus kasvavatel lastel võib esineda tõsiseid vaimseid probleeme, mille põhjustavad suures osas puudujäägid lastekaitses ja vaimse tervisega tegelevas süsteemis. Nii selgub Eesti ja Soome teadlaste ühisuuringust, mis selgitas välja eri riikide olukorda. Loe lähemalt Liis Lumiste artiklit Sotsiaaltöö veebist 17 Loe lähemalt: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/uudiskiri/0921/ennetusteenuste_statistika_2018-2021_i_pa_2.pdf 18 Vaimse tervise roheline raamat. (2020) Sotsiaalministeerium. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/vaimse_tervise_roheline_raamat_0.pdf; Vaimse tervise toetamine KOV tasandil. Küsitlustulemuste ülevaade (2021) Sotsiaalministeerium. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/kov_kysitlustulemused_raport_v18_05_003.pdf 19 Noored otsivad psühhiaatrilist abi, aga järjekorras tuleb oodata kuni kolm kuud. Eesti Päevaleht. 27.01.2020. Arvutivõrgus kättesaadav: https://epl.delfi.ee/artikkel/88679299/noored-otsivad-psuhhiaatrilist-abi-aga- jarjekorras-tuleb-oodata-kuni-kolm-kuud 20 Loe lähemalt: https://www.delfi.ee/artikkel/94712075/lastehaigla-vaimse-tervise-keskuses-on-ootejarjekord- kohati-ule-aasta-juht-hetkereaalsusest-personalikriis-suveneb 21 Sotsiaalministeerium (2021) „Vaimse tervise toetamine KOV tasandil“. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/kov_kysitlustulemused_raport_v18_05_003.pdf rahalised hüvitised 11,1% ja mitterahalised hüvitised vaid 5% 22. OECD riikide keskmine sotsiaalkulutuste osakaal SKP-s on 20% ringis 23. Märtsis 2021 avaldatud OECD raporti 24 kohaselt peaks Vabariigi Valitsus lõpetama töötukassa reserviga muude eelarveaukude katmise. Inimesed peavad saama teenuseid. Raporti kohaselt võib lausa 26% Eestis elavaid 15–64-aastaseid inimesi pidada tööturuga nõrgalt seotuks, see tähendab kelleni meetmed ei jõua või kellel pole pakutavast võimalik kasu lõigata. Analüüsi järgi on 68% neist põhjuseks vähesed oskused, 64% perekohustused nagu laste või vanurite eest hoolitsemist ja 42%-l on raske tööturule või ühiskonda integreeruda, sest nad on väga pikalt tööta olnud või on neil migratsioonitaust. Murekohaks on noored, kes ei tööta ega õpi. Nende jaoks on olemas nn noortegarantii tugisüsteem, kuid kohalike omavalitsuste aktiivsus programmi rakendamisel on väga erinev, ning analüüsi kohaselt suisa pooled omavalitsustest seda vahendit ei kasuta. Ka SF seirearuanne 2020 viitas, et tugiteenuste pakkumine oleks veelgi tulemuslikum, kui teenuse mahtude määramisel saaks senisest enam lähtuda konkreetse lapse vajadustest ning paremini oleks tagatud teenuste kättesaadavus. Siseturvalisuse arengukavas 2020-2030 on oluliseks tegevussuunaks suurendada kohalike omavalitsuste suutlikkust lahendada väiksemaid korrarikkumisi ning vältida sündmuste kordumist ja taastada tavapärane olukord, tõhustades koostööd seotud organisatsioonide vahel. Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 toovad järgneva kümne aasta eesmärgina välja: õigusrikkumiste ennetamine, neile reageerimine ning vähendamine neist tulenevat kahju tehes koostööd haridus-, tervishoiu-, sotsiaal-, kultuuri-, spordi- ja rahandusvaldkonnaga ning kogukondade, omavalitsuste, vaba- ja erasektoriga. Muuhulgas justiitsminister Raivo Aeg on toonud välja, et kriminaalpoliitika eesmärk on ennetada õigusrikkumisi, neile reageerida ning vähendada neist tulenevat kahju koost teiste valdkondadega ning võtmetähtsusega on erinevate valdkondade koostöö eesmärkide täitmiseks. Lastekaitse Liit on rõhutanud korduvalt oma pöördumistes risikäitumise ja õigusrikkumiste ennetamist asjatundliku võrgustikutöö kaasabil. Aastal 2018 muutus alaealiste toime pandud süütegude menetlemise ja lahendamise tava. Kehtetuks tunnistati senine alaealiste mõjutusvahendite seadus, mis reguleeris ka alaealiste komisjonide tööd. Muudatused panid alaealiste mõjutamiseks varasemast olulisema vastutuse kohalikule omavalitsusele ja politseile. Olulisele kohale tõusis ka haridusasutuste roll laste ja noorte õigusrikkumiste teele sattumise ennetuses. Seega oleks oluline, et ka haridusasutused tuginedes taastva õiguse põhimõtetele ja tõenduspõhisusele, annaksid noortele turvalise, salliva ja toetava õpikeskkonna. Samas ei ole koolide töötajatel piisavalt professionaalseid suhtlemis- ja konfliktilahendusoskusi, ei tunta piisavalt rahvusvaheliselt 22 Allikas: Eurostat 23 Social spending, OECD: https://data.oecd.org/socialexp/social-spending.htm 24 Loe lähemalt: https://epl.delfi.ee/artikkel/92712957/kustunud-star-lahenduseta-omastehooldus-kehvad- oskused-oecd-uuris-eesti-tooturu-kitsaskohti rakendatavaid metoodikaid nii riskikäitumise ja konfliktide ennetuseks kui sekkumiseks, samuti on puudu järjepidevusest nende praktikate rakendamisel. Riiklikes õppekavades on kirjeldatud üldpädevused, mille fookuses hoidmine võimaldaks taastava õiguse mõtteviisi paremini rakendada, kuid koolides ei tegeleta enamasti nende arendamisega teadlikult ja metoodiliselt. Lastel ja noortega töötavatel asutustel ei ole tänaseni piisavalt välja kujunenud ühtseid põhimõtteid ega laialt kasutatavaid alternatiive, mis võimaldaksid reageerida õigusrikkumistele ja konfliktidele kasvatuslikult ning edasist riskikäitumist ennetavalt. Edukas sekkumine peab olema süsteemne ja järjepidev. Ühekordseid ja karistuslikke mõjutusvahendeid ei peeta alaealiste puhul tulemuslikuks. Paraku tuleb tõdeda, et jätkuvalt puuduvad kohalikul tasandil süsteemselt toimivad sotsiaalprogrammid noorte mõjutamiseks ning suunamiseks, mistõttu on vaja leida lahendused. Enne kui vaadata ainult uute meetodite järele, tasuks kaaluda ka väljatöötatud meetodite kohendamist ja rakendamist vastavalt omavalituse vajadustele, nt Murdepunkt, aga ka mobiilne tänavanoorsootöö. Omavalitsustel on omakorda puudus meetoditest laste ja perede kaasamiseks ja sekkumisviisidest, mis võimestaksid perekondi tõhusamalt toetama oma väär- või kuriteo toime pannud lapsi. Kriminaalpoliitika põhialustes aastani 2030 seletuskirjas on märgitud, et sotsiaalsed oskused ning kooliturvalisus on universaalse ennetuse olulised osad. Sotsiaalsete oskuste olulisust kinnitas ka Ly Muri oma 2020 Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös „Sotsiaalsete oskuste seos uimastite tarvitamisega Eesti 15–16-aastaste õpilaste seas 2011, 2015. Ja 2019. aasta ESPADi uuringu andmetel“ 25, mille kohaselt väheste sotsiaalsete oskustega 15–16-aastastel noortel on suurem risk alustada suitsetamist ja jääda igapäevasuitsetajaks ning tarvitada alkoholi ja teisi uimasteid. Noorte riskikäitumise vähendamiseks tuleb arendada noorte sotsiaalseid oskusi, vägivallavabu konfliktilahendamise oskusi ja parendada laste ja vanemate omavahelisi suhteid. Nii vägivallaennetust kui ka kogu sotsialsüsteemi on vaja arendada terviklikult, süsteemselt ja valdkondadeüleselt, et see võimaldaks pakkuda inimestele nende vajadusest lähtuvaid, õigeaegseid ja sujuvalt toimivaid teenuseid. Laste ja perede heaolu toetamine on ühiskonna jätkusuutlikkuse aspektist ülioluline, sest investeeringud mõjusatesse ennetustegevustesse toovad pikaajalist kasu lastele, peredele ja ühiskonnale ning on kulutulusad. MTÜ Lastekaitse Liit on alati pidanud valdkondadeülest koordineeritud koostööd, sh ennetuses, äärmiselt oluliseks 26, kuna see aitab kaasa erinevate osapoolte ühtsesse vaatesse tervikpildis ja võimaldab piiratud ressursside olukorras vahendeid optimaalselt kasutada (sh vältida dubleerimist). Inimarengu aruandeid analüüsinuna tõdeb Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin 27, et inimarengu aruannetes on aegade jooksul olnud üks kandev probleem – ebavõrdsus. On 25 Vaata lähemalt: https://dspace.ut.ee/handle/10062/68191 26 Saar, H. (2019) Koolitus „Koostöös lapse heaks” toetab kohalikke koostöövõrgustikke. Sotsiaaltöö, 1, 85-88. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.lastekaitseliit.ee/wp- content/uploads/2019/03/Sotsiaaltoo_nr1_2019_85kuni88.pdf 27 Vaata lähemalt: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/92787341/marju-lauristin-eesti-on-muutunud-mugavaks- teemasid, mida on räägitud algusest peale – võtame kas või ääremaastumise. Või võtame küsimuse Eesti ühiskonnas kihtide tekkimisest, vaesusest. Juba 1990ndate keskel hakati rääkima sellest, et pärast omandireformi ja erastamist, turumajandusele üleminekut jagunes meie ühiskond võitjateks ja kaotajateks. Ja need probleemid ei ole kadunud. Kui algul räägiti kõige rohkem vaesusest, siis sedamööda, kuivõrd majandus arenes ja Eesti ühiskonna üldine jõukuse tase kasvas, hakati üha enam vaatama seda probleemi ka mitmekülgsemalt. Hakati rääkima elukvaliteedist. Mõned ebavõrdsuse aspektid on läinud palju suuremaks. Kõige traagilisem on minu meelest ääremaastumine, mille eest hoiatasid teadlased juba 1990ndail ja ka viimases inimarengu aruandes on see väga teravalt esile toodud. Eestis on viimasel kümnendil tihti räägitud vajadusest tõsta sündivust. Samas ainult sündivuse kasvust ei piisa – vaja on tagada, et igal lapsel oleksid ka piisavad võimalused kasvada toimetulevaks täiskasvanuks, sest inimeste sh laste heaolu sõltub muuhulgas sellest kuidas on tagatud nende sotsiaalsed põhiõigused. Eesti regionaalne ebavõrdsus ja selle süvenemine on jätkuvalt suureks väljakutseks 28. Lastega leibkondade heaolu ja toimetulek sõltub suurel määral leibkonna tüübist ja elamispiirkonnast. Piirkonniti erines nt 2018 lastega leibkondade ekvivalentnetosissetulek ligi kaks korda, suhtelise vaesuse määr kolm korda 29. Statistika ja erinevad uuringud osundavad ebavõrdsusele tervises, erinevustele mh teenuste, tugispetsialistide, huvihariduse, aga ka lastehoiukohtade jpm kättesaadavusel 30. Samas esineb ebavõrdus näiteks ka kaugtöö tegemise võimalikkuses. Sotsiaalministeeriumi tellimusel viis Turu-Uuringute AS aprillis 2020 läbi küsitluse 31, mille kohaselt näiteks kaugtöö tegemise võimalus oli suurem eesti keeltkõnelevate lapsevanemate seas (42%) võrreldes vene keelt kõnelevate lapsevanematega (20%). Piirkonniti oli kaugtöö tegemine vähem levinud Kirde- Eestis (Ida-Virumaal, 19% lapsevanematest) ning kõige rohkem levinud Põhja-Eestis (Harjumaal, 43% lapsevanematest). Suuremad võimalused on kaugtöö tegemiseks avaliku sektori töötajatel (60%), erasektori töötajatest tunnistas seda vaid 30%. vajame-hupet-uuele-tasemele 28 Kattai, K., Lääne, S., Noorkõiv, R., Sepp, V., Sootla, G., Lõhmus, M. (2019) Peamised väljakutsed ja poliitikasoovitused kohaliku omavalitsuse ja regionaaltasandi arengus. Analüüsi lõpparuanne. Tallinna Ülikool. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/L%C3%B5ppraport_V%C3%A4ljakutsed-ja- soovitused-KOV-ja-regionaalarengus_31.01.2019.pdf 29 Tartu maakonna suhtelise vaesuse määr (11,3%), Valga maakonnas elas suhtelises vaesuses 39,1% lastest, Põlva (30,3%) ja Võru maakonnas (29,3%). Vaata lähemalt: Raid, K. Lastega perede toimetulek ja heaolu (2018) Kogumikus: Eesti piirkondlik areng 2018. Statistikaamet. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.stat.ee/valjaanne-2018_eesti-piirkondlik-areng-2018 30 Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2017. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.epikoda.ee/puudega-lastega-perede-toimetuleku-ja-vajaduste-uuring-2017/; aga ka https://novaator.err.ee/603403/oigus-huviringides-osaleda-ei-ole-koigile-eesti-lastele-vordselt-tagatud ja https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf 31 Vaata lähmalt: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Uudised_pressiinfo/koroona_lapsevanemad_aprill2020.pdf Ka Arenguseire Keskuse aastaraamatu 32 kohaselt on süvenenud ühiskondlik ebavõrdsus, mis on laienenud uutesse vormidesse, sh on tööturul hakanud suurenema kihistumine. Digitaliseerimise hoogustumine tähendab madala ja eriti keskmise oskustasemega töökohtade kadumist varasemast veelgi kiiremas tempos – neis segmentides kasvab tööpuudus ning suureneb liikumine platvormitööle ning muudele madalate sotsiaalsete tagatistega töövormidele. Kriis võimendab varanduslikku ebavõrdsust, sest enim on kannatada saanud just tööjõumahukad ja madalama keskmise palgaga tegevusalad. Aastaraamat toob samuti välja ebavõrdsed võimalused kaugtööks, mis sageli just lihtsamate tööde puhul pole rakendatav. Seega võib kaugtöö laiem kasutuselevõtt süvendada ühiskondlikke lõhesid. Riigikontroll rõhutab oma 2020 novembris avaldatud aastaaruandes parlamendile „Esmatähtsate avalike teenuste tulevik“ 33, et kogu Eesti väljaspool Harju- ja Tartumaad on ääremaa. Ääremaa all on siin silmas peetud piirkonda, kus korraga on ohus mitmete esmateenuste pakkumine. Maakonniti ja ametirühmade kaupa ei ole pilt päris ühesugune, kuid üldistatult võib väita, et esmatähtsate teenuste kestlik pakkumine on küsimärgi all kõikjal peale nende kahe maakonna. Põhjuseks on suur pensionieelikute osakaal korraga mitmes ametirühmas ja ühtlasi kehvad lood järelkasvuga. COVID-19 puhul on tõusnud noorte töötus, suurenenud NEET noorte arv. Samas näitab Noorte Tugila kogemus, et üldiselt on Eesti noorte suurimad murekohad lõpetamata haridus, maapiirkonnas (sealhulgas ääremaal) elamine ja pikaajaline töötus 34. Raskustesse sattunud noorte aitamisel iseseisvasse ellu pole kergeid lahendusi, sest ei piisa lihtsalt õppima suunamisest või töökoha leidmisest, vaid on vaja ka tuge seesmise motivatsiooni ülesehitamisel. Olukorda muudab keerulisemaks ka noorte järjest suurenevad probleemid vaimse tervisega. COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslikud tagajärjed on erineva spetsialiseerumise tõttu sektorite ja piirkondade lõikes erinevad. Sellega kaasneb oht, et riigisisesed erinevused Eestis veelgi suurenevad. Selleks, et vanemad saaksid igas Eestimaa linnas ja vallas kindlustunnet kaotamata lapsi oma perre planeerida ja pühenduda laste kasvatamisele ning tegeleda samas ka töise eneseteostusega, on vaja vähendada regionaalset ebavõrdsust, toetada erinevates piirkondades osutatavate teenuste kvaliteedi ja mitmekesisuse suurendamist. Tõhustada tervise, sotsiaal- ja haridusvaldkonna järjepidevat koostööd kindlustamaks lastele ja lastega peredele vajalike tugiteenuste kättesaadavus ja kvaliteet olenemata pere elukohast. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt on elamisvõimalused vaja tagada Eesti igas asustatud paigas. Seega on suuremat tähelepanu vaja pöörata perede mittemateriaalstele 32 Vaata lähemalt: https://www.riigikogu.ee/arenguseire-keskus/arenguseire-koroonakriis-jagab-uhiskonna- voitjateks-ja-kaotajateks/ 33 Arvutivõrgus leitav: https://www.riigikontroll.ee/Riigikontrollipublikatsioonid/Riigikontrolliaastaaruanneparlamendile/tabid/110/lang uage/et-EE/Default.aspx 34 Loe lähemalt: https://leht.postimees.ee/7184770/heidi-paabort-noorte-suurimad-riskitegurid-on-poolik- haridus-ja-maapiirkonnas-elamine teenustele: laste päevahoid eri vanuses lastele, nõustamise vormide kättesaadavus, vanemahariduse võimalused. Lapse heaolu ja pere toetamise seisukohalt on oluline, et meetmed/teenused lähtuvad lapse vajadusest ja toetavad peresuhteid ning on õigeaegsed, tulemuslikud ja pikaaegse positiivse mõjuga. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 19 sätestab puuetega inimeste õiguse elada kogukonnas ning omada teistega võrdseid valikuid, ning rõhtuab, et riik töötaks välja mitmed kodu-, elukohajärgsed ja muud kogukondlikud tugiteenused, kaasa arvatud elamise toetuseks, kogukonda kaasamiseks, isolatsiooni ja kogukonnast eraldamise vältimiseks vajalik isiklik abistamine. Kuigi Eesti Vabariigi Põhiseadus ei sätesta otseselt, et inimestel on õigus elada kogukonnas, võib selle kaudselt tuletada Põhiseaduses sätestatud inimväärikuse põhimõttest (§ 10). Samas hoolimata viimaste aastakümnete jooksul kogutud paljudest tõenditest, et vaimse tervise või alkoholi- ja uimastiprobleemidega inimesed saavad ravist ja hoolekandeteenustest märkimisväärset kasu, levib Eestis kohalike omavalitsuste juhtide ja elanike seas sageli endiselt NIMBY (ingl Not in My Backyard) mentaliteet, kui jutuks tuleb selliste teenuste osutamine nende kogukonnas 35. Tugevat vastuseisu vaimse tervise ja sõltuvusprobleemidega inimeste rehabilitatsiooniasutuste või füüsilise või vaimse puudega inimestele mõeldud tugiteenustega elamispindade suhtes põhjustavad sageli inimeste põhjendamatud hirmud, kuigi selliste hirmude taga olevatele väidetele pole tõendusmaterjali leitud enam kui 40 aasta vältel 36. Vaimse tervise poliitika ja sekkumiste arendamine peab olema suunatud sotsiaalset kaasatust toetavale lähenemisviisile, edendades vaimset tervist ning soodustades inimeste kogukonnas osalemist ja sidusust. Ühiskonnas NIMBY mentaliteedi vähendamiseks sihitatud kommunikatsiooni toel tuleb tõsta elanikkonna valdkonnaalast teadlikkust. Arvesse tuleb võtta ka elanikkonna kasvavat kultuurilist mitmekesisust ning soodustada positiivsete ühiskondlike hoiakute kujunemist nii kultuurilistesse erinevustesse kui ka erivajadustega inimestesse. Sotsiaalkaitsesüsteemi edukuse võti on suuresti inimeste teadlikkuse tõstmisel oma õigustest ja olemasolevatest abisaamise võimalustest, ning seda terve elukaare vältel. Erinevate valdkondade puhul on räägitud inimeste madalast teadlikkusest oma õiguste ja abisaamise osas. Sama kinnitas ka Praxise läbiviidud Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2018 37, mille kohaselt 52% lapsevanematest ei tea, kuhu abi saamiseks pöörduda, 26% ei ole söandanud abi küsida. Kusjuures kõige enam vajavad laste kasvatamisel abi ja nõu noored emad vanuses 18-24. Seega on vajalik sotsiaalsüsteemi ja teenuste tervikuna laiem kommunikeerimine (sh vene keeles, lapsesõbralikus versioonis, lihtsustatud versioonis), 35 Bugarszki, Z. (2017) Nähtus „mitte minu tagahoovis” kogukonna arengu seisukohast. Sotsiaalöö, 2018/erinumber. Arvutivõrgus leitav: https://intra.tai.ee//images/prints/documents/153813499736_ST_eri_2018_web.pdf 36 Dear, M. (1977). Impact of Mental Health Facilities Upon Property Values. Community Mental Health Journal, 13(2), 150–157 37 Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.praxis.ee/tood/lapse-oiguste-ja-vanemluse-monitooring/ et oleks garanteeritud sihtgrupi suurem teadlikkus ja õiguste tagatus, ning muudatuste puhul ühetaoline mõistmine. Väga oluline on ka igapäevaelu puudutavate seaduste ühetaolise mõistmise tagamine, sh laialdane teavitustöö nii eesti kui vene keeles. Lastekaitse Liitu kirjutavad aeg-ajalt lapsed, kelle elus on palju vägivalda, kes ei oska oma murega kuhugi pöörduda või nad ei taha lausa oma koduse raske olukorra tõttu enam elada. On ka juhtumeid, kus klassikaaslase vägivaldse koduse õhkkonna pärast on mures sõbrad, kes siis Liidu poole pöörduvad. Lastekaitse Liit viis 2015 aastal läbi uuringu „Lapse osalemine pereelus“, mille eesmärk oli selgitada välja laste osalus pereelus, vanemate kasvatuspraktikad (sh karistusviisid), laste arvamus selles osas ning muutused antud küsimustes nii praktikas kui ka hoiakutes võrreldes 2008. aastaga. Kõikidel vastajatel paluti selgitada, mida tähendavad nende jaoks nii head kui ka halvad suhted perekonnas. Halbade suhte puhul märkisid paljud vägivalda ja mittemõistmist perekonnas. Lastele on lisaks headele suhetele oluline ka see, et neil oleks võimalik oma muredega mõne usaldusväärse isiku poole pöörduda. Jätkuvalt on murettekitav tendents, et paljud lapsed ei räägi oma muredest kellelegi. Ka Lapse õiguste ja vanemluse uuringust (2018) ilmneb, et iga kaheksas laps (12%) tunneb iga päev, et on üksik ning tal pole kellegagi oma murest rääkida. Sealjuures vene ja muu koduse keelega lapsed tunnevad rohkem väsimust ja üksindust ning seda, et neil pole oma murega kellegi poole pöörduda – nii tunneb igapäevaselt tervelt viiendik (19%) muu koduse keelega lastest (vs eesti koduse keelega lastest 9%). Sama muster esineb ka kiusamise puhul, kus ligi kolmandik lastest ei räägi kogetust kellelegi. Seega on vaja jätkuvalt tõsta laste ja noorte teadlikkust lapse õigustest, kaitseteguritest ja abisaamise võimalustest. Samuti tõsta kogu ühiskonna teadlikkust, et lapsed ei jääks oma muredega üksi, ning märkaksime abivajajaid õigeaegselt nii koolis, noorsootöös kui tervishoiusüsteemis. Euroopa Liidu Komisjon võttis 2021 vastu esimese tervikliku ELi lapse õiguste strateegia 38 ning ettepaneku nõukogu soovituse kohta, millega luuakse Euroopa lastegarantii 39, et edendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste võrdseid võimalusi. Strateegiaga 40 võttis komisjon endale kohustuse tuua lapsed ja nende parimad huvid oma sise- ja välistegevuse kaudu ELi poliitika keskmesse, lähtudes seejuures subsidiaarsuse põhimõttest. Positiivne oli strateegia koostamise protsessis laste aktiivne kaasamine, arvesse 38 COM (2021) 142 final. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: ELi lapse õiguste strateegia. Arvutivõrgus kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0142&from=en 39 Nende meetmete toetamiseks on ELi rahalised vahendid kättesaadavad nii Euroopa Sotsiaalfond pluss (ESF +) kui ka Euroopa Regionaalarengu Fondi, InvestEU ning taastamise ja vastupanuvõime rahastu kaudu. Vaata lähemalt: COM (2021) 137 final. Proposal for a Council recommendation Establishing a European Child Guarantee. Arvutivõrgus kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021DC0137&from=EN 40 Strateegia aluseks on ÜRO lapse õiguste konventsioon ja selle kolm fakultatiivprotokolli ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon ja strateegia annab panuse ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisse. Samuti on sellel seosed Euroopa Nõukogu laste õiguste standarditega ja lapse õiguste strateegiaga aastateks 2016-2021. on võetud rohkem kui 10 000 lapse seisukohti ja soovitusi 41, sealhulgas ka Eesti lastelt42. Laste sõnum 13. Üleeuroopaliselt lapse õiguste foorumilt (2020): Meil on vaja strateegiat, mis kaasab kõiki lapsi ja toetab haavatavas olukorras olevaid lapsi, ning meil on vaja strateegiat, mis edendab ja toetab meie õigust osaleda meid mõjutavate otsuste tegemises. Sest mitte midagi, mida otsustatakse laste eest, ei tohiks otsustada ilma lasteta. On aeg laste osalus normaliseerida 43. Lastekaitse Liidu Noortekogu esindaja Eurochild Laste Nõukogus 44 Kärg Valner rõhutas foorumil, et enne kui saame rääkida osalusest, peavad poliitikakujundajad kindlustama, et erineva taustaga lapsed oleksid oma õigustest teadlikud 45. Erialase kirjanduse põhjal (nt Qvortrup 1991, Corsaro 2005, James ja Prout 2005) võib väita, et lapsed ei ole enam pelgalt väikesed kaitsetud inimesed, kes elavad ja mängivad oma „lastemaailmas“ tundmata huvi ümbritseva vastu ning keda peab täiskasvanute maailma ees iga hinna eest kaitsma. Laste kaasamine otsustusprotsessidesse on Eestis küll sätestatud lapse õigusi käsitlevates õigusaktides, mille peamiseks aluseks on ÜRO lapse õiguste konventsioon (artikkel 12), aga jätkuvalt on Eestis probleem laste ja noorte vähese kaasamisega erinevates keskkondades. Kui last ennast mõjutavates küsimustes saavad Eestis lapsed enamasti kaasa rääkida, on kogu pereringi puutuvate küsimuste korral kaasarääkimise kogemusi vähem ning koolieluga või laiemalt ühiskonnaga seotud teemadel veelgi väiksem 46. Isegi väga aktiivsed noored tunnetavad, et nende kaasamine on sageli pigem formaalne ja näiline 47. „Children’s Worlds“ uuringus 48 küsitletud õpilased tundsid, et neid ei kuulata ja nende arvamusega koolis ei arvestata (iga neljas laps oli selles osas õpetaja suhtes kriitiline). Eesti laste tagasihoidlikku kaasamist koolis kinnitasid ka lapse õiguste ja vanemluse uuringu tulemused 49. Eriolukorra ajal olid noorteorganisatsioonid nördinud, et noori ei kaasatud COVID-19 kriisi lahendamisse 41 UNICEF, Eurochild, Save the Children, Child Fund Alliance, World Vision: „Our Europe, Our Rights, Our Future“ . SOS Lastekülade konsultatsioon hooldeasutustes elavate laste ja perede tugiteenuseid saavate lastega ning kokkuvõtlik aruanne , Defence for Children International, Terre des Hommes ja partnerid. 42 Loe lähemalt: https://lapsesobralikmenetlus.just.ee/et/uudised/koik-uudised/raagi-kaasa-el-lapse-oiguste- strateegias Autori märkus: Muuhulgas on artikli koostamise ajal Lastekaitse Liidu Noortekogu abil valmimas strateegia lapsesõbralik versioon. 43 Loe lähemalt: 13. üleeuroopaline lapse õiguste foorum, 2020. Arvutivõrgus kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/scic_child_forum_2020_conference_report_v7.pdf 44 Loe lähemalt: https://www.eurochild.org/eurochild-childrens-council/ 45 Ibid. 26, lk 9. 46 Anniste, K., Biin, H., Osila, L., Koppel, K. ja Aaben, L. (2018). Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2018. Uuringu aruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/lovu_lopparuanne_final_1.11.18.pdf 47 Aksen, M., Kiisel, M., Saarsen, K., Koppel, H., Jaanits, J., Tammsaar, H., Rajaveer, L., Narusson, D., Trumm, E. (2017-2018). Noorte osalemine otsustusprotsessides. Tartu: Tartu Ülikool. Arvutivõrgus leitav: https://skytte.ut.ee/sites/default/files/skytte/lopparuanne_19.03_noorte_osalus_rake.pdf 48 Vaata Children's World uuringust: http://www.isciweb.org 49 Anniste jt, 2018; vt ka Laste subjektiivne heaolu kohalikus ja rahvusvahelises vaates. Koostajad D.Kutsar ja K.Raid. Statistikaamet. Arvutivõrgus kättesaadav:https://www.stat.ee/valjaanne-2019_laste-subjektiivne- heaolukohalikus-ja-rahvusvahelises-vaates artiklit Turk ja Sarv „Lapse osalusõigusest laste ja täiskasvanute vaates“). riiklikul tasandil 50, 2021 teise laine ajal olukord mingi määral paranes 51. Eestis on vaja suurendada laste ja noorte mõju ühiskonna kujundamisel, edendada laste ja noorte osalemist erinevates otsustusprotsessides ja keskkondades. Samuti kaasata lapsed ja noored Eesti 2035 tegevuskava ülevaateprotsessi, ning kaasata lapsi ja noori teenuste disainis tervikuna. II Eesti 2035 tegevuskava osas juhib MTÜ Lastekaitse Liit tähelepanu alljärgnevale, kuid palub arvesse võtta ka I peatükis toodut. 1) Väga oluline on rakendada olemasolevaid ja lisanduvaid vahendeid tõhusalt ja sihistatult, arvestades mh koroona ja UA kriisi mõju. MTÜ Lastekaitse Liit on seisukohal, et riigi raha kasutamine peab olema inimkeskne, õiglane, teadmistepõhine, tulemuslik ning läbipaistev. Euroopa Nõukogu inimõigustevolinik Nils Muižnieks rõhutas juba 2013. aastal Eestit külastades statistiliste andmete kogumise vajadust, kuna täpsem statistika annab tõepärase ülevaate sellest, millistes valdkondades vajab teenuste kvaliteet ja/või kättesaadavus parandamist. Tegelikku olukorda kajastav statistika võimaldab riigil senisest paremini poliitikate rakendamist ja mõjusust hinnata ning kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete ja kohustuste täitmist jälgida. Seega on oluline panna suuremat rõhku statistiliste andmete järjepideva kogumise vajadusele. 2) Viimasel ajal erinevate spetsialistidega suhtlemisel on kõlama jäänud, et kriisimeetmete raames omavalitsustele eraldatud summade puhul peaks olema suurem sihistatus, kuna toetus ei pruugi alati sellise üldistatuse taseme juures eesmärki saavutada. Eriti võttes arvesse, et elu omavalitsuses on tihti seotud valmistsüklitega. 3) On oluline, et Eesti 2035 tegevuskava puhul pöörataks piisaval määral tähelepanu laste, noorte ning laiemalt kodanikeühenduste ja huvigruppide esindajate aktiivsele kaasamisele. Vaid ühise sotsiaalse dialoogi kaudu saame arendada Eestit selliselt, et kõik tunneksid end võrdselt Eesti elanikena, lähtudes demokraatia alustaladest. Lapse osalusõigust tuleb rakendada kõigis lapsi puudutavates küsimustes (Lapse õiguste konventsiooni artikkel 12). Laste ja noorte, kui tuleviku generatsiooni seisukohtadega tuleb arvestada võrdväärselt täiskasvanute omadega, tunnustades seeläbi lapse subjektsust. 50 Vaata: https://arvamus.postimees.ee/6950570/eesti-noorteuhenduste-liidu-juht-millal-otsustajad-noortepoole- poorduvad) 51 sh sotsiaalkaitseminister konsulteeris laste- ja noortega seotud organisatsioonidega nii vaimse tervise kui ka seksuaalse enesemääramise teemadel. 4) Oluline on arvesse võtta rahvusvaheliste organisatsioonide hindamiste tulemusi ja Eestile tehtud ettepanekuid, muu hulgas UPR 2021 52. Kindlasti arvestada ka ÜRO Lapse Õiguste Komitee (2017) lõppjäreldustes Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta tehtud soovitusi 53. 5) Lapsepõlves luuakse alus hilisemale heaolule. Heaolu on argipäevast sõltuv, seega on oluline, et erinevad arengukeskkonnad nagu alusharidus, kool ja huviharidus toetavad laste ja noorte heaolu ja tugevdavad kaitsvaid tegureid. Probleemidesse sekkumise asemel tuleks ennekõike panustada heaolu ja hakkamasaamise tugevdamisesse, kus mh lastehoiu(aia) ja kooli roll tegutsejatena suureneb. Vaja oleks panustada lisaks põhiteenustele ka näiteks tugiteenustele, kuna ennetav töö ja varajane sekkumine on esmatähtsad nii inimlikust kui ka majanduslikust aspektist lähtuvalt. Nobelist Heckman´i (2008) 54 arvutuste kohaselt inimkapitali tugevdamiseks varases lapsepõlves kulutatud eurod on tootlikkuselt topelt tõhusamad kui nooruses investeeritud vara. Ennetusega tuleb alustada juba alushariduse tasandil. 6) MTÜ Lastekaitse Liit, lähtudes igapäevaselt ÜRO Lapse õiguste konventsioonist ja selle neljast üldpõhimõttest, on alati toetanud lapsi ja noori kaasavate ennetuslike meetmete rakendamist. Ka noorsootöö on ennetus. Kogemused Lastekaitse Liidu koolitustelt „Koostöös lapse heaks“ kaheteistkümnes erinevas omavalitsuses (2018-2021) näitavad, et noorsootöötajate teadmised nt abivajavast lapsest teavitamise jms on madalad ja nad ei tunneta oma rolli lapse heaolu võrgustikus. Seega on vaja suuremat tähelepanu pöörata muu hulgas noorsootöötajate teadlikkuse tõstmisele. 7) Ajavahemikul 2020-2022 on tõusetunud COVID-19 pandeemia valguses senisest enam küsimus - kuidas leida tasakaal lapse õiguste ja huvide, pere huvide ning riigi huvide vahel. Märksõnadeks said ärevus, hirm, eraldatus, uute digioskuste omandamine, tihe elu kodukontor-koolis, distantsõpe 55, aga ka ebavõrdsuse suurenemine, vaimne tervis 56 ja laste suitsiidid. Ebavõrdsus ja ääremaastumine 57 on olnud aastakümneid Eestis suureks 52 Vaata lähemalt: https://www.ohchr.org/EN/HRBodies/UPR/Pages/EEIndex.aspx 53 Lõppjäreldused Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta (2017). ÜRO Lapse Õiguste Komitee, Genf. Arvutivõrgus kättesaadav eestikeelsena: http://www.sm.ee/et/lapse-oigused-ja-heaolu-0 54 Heckman, J. (2004). The Productivity Argument for Investing in Young Children. Arvutivõrgus kättesaadav: http://jenni.uchicago.edu/Invest/FILES/dugger_2004-12-02_dvm.pdf 55 Beilmann, M., Kutsar, D., Soo, K., Nahkur, O. (2020) Laste heaolu eriolukorra ajal: praktikute ja uurijate vaade. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/laste-heaolu-eriolukorra-ajal-praktikute-ja- uurijate-vaade 56 Eriolukord tõi kaasa palju vaimse tervise probleeme: ärevust, hirmu, endasse tõmbumist, lootusetust ja ka paanikahoogusid, seetõttu oli vajadus (psühholoogilise) nõustamise järele sel perioodil erakordselt suur. 57 Riigikontroll rõhutab oma 2020 novembris avaldatud aastaaruandes parlamendile „Esmatähtsate avalike teenuste tulevik“, et kogu Eesti väljaspool Harju- ja Tartumaad on ääremaa. Loe lähemalt: Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikontroll.ee/Riigikontrollipublikatsioonid/Riigikontrolliaastaaruanneparlamendile/tabid/110/lang %20uage/et-EE/Default.aspx probleemiks 58. Eriolukorra ja sellele järgnenud piirangutega 59 kaasnes ebavõrdsuse suurenemine 60 laste vahel veelgi, sh ilmnes tehnoloogiline ja süvenes hariduslik ebavõrdsus61, muuhulgas oli digivahendite ja -oskuste puudumise tõttu lastel eriolukorra ajal ebavõrdsed võimalused saada osa haridusasutuste jt lastega tegelevate organisatsioonide pakutavast. NEET 62-noorte arv tõusis taas kasvule 63. Tegevuskavas mainitakse COVID-19 kriisi, kuid ennekõike mõjuna majandusele ja tööturule. Samas on mõju on palju laiahaardelisem, mistõttu tuleks rakenduskava ka selles vaates üle vaadata. Ka inimgeograaf professor Helen Sooväli-Sepping on rõhutanud 64, et koroonakriisi varjus veel teised kriisid, millel on veel pikemaajalised mõjud: 1) kodus istumise aasta järel süvenenud vaimse tervise kriis koolinoorte seas, mis jätab ühiskonnale mõju aastakümneteks; 2) kommunikatsioonikriis; 3) koduõppest tulenevate aukude tõttu hariduskriis; 4) kodus istumisest tuleneva ülekaaluliste tõusuga seotud tervisekriis. Taegevuskavas ja edasistes tegevustes on vaja on suuremat tähelepanu pöörata pandeemiaga kaasnenud vaimse tervise kollapsi mõjudele, mille tagajärjed on tugevalt tuntavad ka tulevikus, mõjutades muuhulgas nii tööhõivet kui ka sotsiaalhoolekannet. 8) Laste ligipääsetavuse uuring (2020) 65 tõi välja, et lastel tuleb igapäevasel kodu-kool teekonnal ette mitmeid ligipääsetavuse takistusi liikluses, ühistranspordis, koolis, kauplustes 58 Lauristin, M. (2021) Taasiseseisvunud Eesti kolm aastakümmet inimarengu luubi all. Ülevaade Eesti inimarengu aruannete sisust 1995–2020. Eesti Koostöö Kogu. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.kogu.ee/wp-content/uploads/2021/03/EIA25_tervik_kogumik.pdf, Saar, H. Lapse õigused 2018- 2019 (2019). Inimõigused Eestis 2020. Inimõiguste Keskus. Pikem versioon arvutivõrgus kättesaadav: https://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2019/12/Lapse-%C3%B5igused-2018-2019.pdf 59 12. märtsist kuni 17. maini 2020 kehtis Eestis eriolukord ning alates 18. maist 2020 säilitati osa põhiõiguste piiranguid nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja riigipiiri seaduse alusel. Eriolukorra ajaks kehtestati koolides distantsõpe. 60 Beilmann, M., Kutsar, D., Soo, K., Nahkur, O. (2020) Laste heaolu eriolukorra ajal: praktikute ja uurijate vaade. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/laste-heaolu-eriolukorra-ajal-praktikute-ja- uurijate-vaade 61 Erinevad küsitlused näitasid, et kõikidele lastele distantsõpe ei sobi, osal õpilastest tekkisid õpiraskused ja hariduslik mahajäämus, süvenesid probleemid ennekõike õpiraskustega lastel. Vähenes õpimotivatsioon ja õpiharjumus, lastel kadus tavapärane rutiin. Huvialaringide puudumise tõttu ei suudetud leida alternatiivseid tegevusi ning see tekitas vaimset stressi. 62 NEET - (inglise keeles not in education, employment or training) tähendab inimest, kes ei õpi, ei tööta ega osale ka väljaõppes ega koolitusel. 63 Igal aastal katkestab umbes 1,5% üldharidus- ja 20% kutsekoolis õppijatest oma õpingud. Kui 2019. aastal oli NEET-noorte osakaal 15-29-aastaste seas viimase kahekümne aasta madalaim, siis koroona tõttu numbrid taas suurenevad, nt 2020 aastal tuli pandeemia mõjul peamiselt töökoha kaotamise tõttu juurde 3600 sellist noort. 64 Loe lähemalt: https://kuula.postimees.ee/7195628/inimgeograaf-koroonakriisi-varjus-on-kupsemas-veel-mitu- kriisi 65 Järv, E., Beilmann, K., Kaljuvee, K. (2020) Laste ligipääsetavuse uuring. Uuringu raport. Rakendusliku Antropoloogia Keskus. Arvutivõrgus kättesaadav: ja avalikus ruumis tervikuna. Vaja on vaadata ligipääsetavusele pikemaajalises vaates ning terviklikult. Riik on viimase kahe aasta jooksul teinud tunnustamist väärivaid samme ligipääsetavuse teemaga tegelemisel. Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuande kohaselt on eesmärgiks saavutada ligipääsetav Eesti aastaks 2035 66. Ligipääsetavuse rakkerühma põhikoosseisu liikmena rõhutab Lastekaitse Liit, et riiklik lähenemine ligipääsetavusele peab olema terviklik. Selleks, et iga inimene tunneks end ühiskonnas tegusa, väärika ja teretulnuna, ei piisa, et üksik teenus või ehitis vastaks kaasava disaini põhimõtetele – oluline on kasutaja teekonna tervikvaade alates koduuksest kuni teenuse või kaubani soovitud asukohas. 9) Tegevuskavas on markeeritud, et tugevdatakse lastekaitsesüsteemi tööd. Mil viisil seda planeeritakse teha? Ennetusega tegeleva inimressursi piisavus on aastaid olnud suureks probleemiks nii lastekaitse kui ka tugiteenuste valdkonnas. Laste heaolu sõltub väga palju sellest kuidas on tagatud nende sotsiaalsed põhiõigused. Eesti regionaalne ebavõrdsus ja selle süvenemine on jätkuvalt suureks väljakutseks 67. Statistika ja erinevad uuringud osundavad ebavõrdsusele tervises, erinevustele mh teenuste, tugispetsialistide, huvihariduse jpm kättesaadavusel 68. Jätkuvalt on probleemiks lastekaitsetöötajate läbipõlemine ja ebapiisavus kohtadel. Kui ei ole piisavalt lastekaitsetöötajaid, satub ohtu laste heaolu tagamine omavalitsuses ja me ei saa rääkida tulemuslikust ennetustööst. Lastekaitsetöötajate ülekoormatus ja läbipõlemise oht on suur probleem. Ennetustööks, mis pikemas perspektiivis aitaks töökoormust vähendada, ei jää tihti piisavalt aega 69. Töötajad vahetuvad sageli, põhjuseks suur töökoormus ja emotsionaalne pinge, avalikkuse kõrged ootused ja tihti ka negatiivne avalik tähelepanu. Samas oleneb abivajava lapse aitamine ja toetamine muuhulgas lastekaitsetöötaja heaolust. ÜRO Lapse Õiguste Komitee 2017. aastal tehtud lõppjäreldustes https://www.sm.ee/sites/default/files/laste_ligipaasetavuse_uuring.pdf 66 Vaata lähemalt: https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus 67 Kattai, K., Lääne, S., Noorkõiv, R., Sepp, V., Sootla, G., Lõhmus, M. (2019) Peamised väljakutsed ja poliitikasoovitused kohaliku omavalitsuse ja regionaaltasandi arengus. Analüüsi lõpparuanne. Tallinna Ülikool. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/wpcms/wpcontent/uploads/2014/11/L%C3%B5ppraport_V%C3%A4ljakutsed-ja- soovitused-KOV-jaregionaalarengus_31.01.2019.pdf 68 Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2017. Arvutivõrgus kättesaadav:https://www.epikoda.ee/puudega-lastega-perede-toimetuleku-ja-vajaduste-uuring-2017/ aga ka https://novaator.err.ee/603403/oigus-huviringides-osaleda-ei-ole-koigile-eesti-lastele-vordselt-tagatud ja https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf 69 Viira, A (2017). Kohaliku tasandi lastekaitsetöö tulemuslikkuse suurendamine ja jätkusuutlik arendamine. Sotsiaalministeerium. Arvutivõrgus kättesaadav https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldk ond/kohaliku_tasandi_lastekaitsetoo_tulemuslikkuse_suurendamine_ja_jatkusuutlik_arendamine.pdf; Aasmäe, M. (2019) Lastekaitsetöötajate läbipõlemisest ja selle põhjustest. Magistritöö. Käsikiri. Tallinna Ülikool; Saar, H. (2019) Lapsesõbralik lastekaitse – lastekaitsetöötajate vaade. Sotsiaaltöö, 3, 36-41. Arvutivõrgus kättesaadav: https://tai.ee/images/3_2019_Lapsesobralik_lastekaitse_Saar_lk36_41.pdf Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta 70 soovitas, et riik reguleeriks täiendavalt kohalike omavalitsuste kohustusi lastekaitsetöötajate ametikohtade loomise osas. Lastekaitse peab olema kvaliteedilt selline, et see tagab lapse õiguse turvalisele kasvukeskkonnale, tasakaalus ja mitmekülgsele arengule ja erilisele kaitsele. Kvaliteetne lastekaitsetöö eeldab hästi toimivat süsteemi, pädevaid spetsialiste, aega ning piisavaid finants ja inimressursse. Nagu ütleb 2019 aastal Soomes ametisse valitud lasteombudsman Elina Pekkarinen, on väljastpoolt tulevat pinget võimalik taluda, kui lastekaitsetöötajatele pakutakse piisavalt tuge, neil on parajalt kliente ning võimalus koolituseks ja supervisiooniks. Lastekaitse Liit rõhutab, et lastekaitsetöötajad on samuti eesliinitöötajad, kes vajavad toetust, et tagada abivajavate laste ja perede heaolu. Vähendamaks omavalitsuste vahelist ebavõrdsust lastekaitsetöötajate tasustamisel ja tõstmaks lastekaitsetöötajate motiveeritust tegi 11.02.2021 Lastekaitse Liit ettepaneku sotsiaalkaitseministrile, Riigikogu sotsiaalkomisjonile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule 71 panna riigi poolt paika lastekaitsetöötajate kinnitatud töötasu piirid ning siduda töötasu määrad teaduskraadi omamise ja kutse omandamisega sarnaselt haridussüsteemis kasutusel oleva õpetajate tasustamise skeemiga. 10) Aprillis 2021 avaldatud RAKE uuringust „Alaealise õigusrikkuja kasutajateekonna ja kogemuse analüüs“ 72 selgus, et lapsevanematel on vähene teadlikkus menetlusprotsessist ja - toimingute korraldusest, kuna digipädevused ja info otsimise oskused takistavad vanematel adekvaatse teabeni jõudmast. Eelnev kinnitab taaskord, kui oluline on digitaalse kirjaoskuse andmine kogu elukaare vältel, ning seetõttu on vaja sellesse erinevatel haridustasanditel ja täiendkoolitustega, aga ka ühiskondlike kamapaaniatega eesmärgipäraselt ja mitmekülgselt panustada. 11) Märtsis 2021 avaldatud OECD raporti 73 kohaselt on Eesti murekohaks noored, kes ei tööta ega õpi. Nende jaoks on olemas nn noortegarantii tugisüsteem, kuid kohalike omavalitsuste aktiivsus programmi rakendamisel on väga erinev ning analüüsi kohaselt suisa pooled omavalitsustest seda vahendit ei kasuta. Eelnevast tulenevalt on vaja välja selgitada, millest on tingitud omavalitsuste passiivsus noortegarantii tugisüsteemi kasutamisel ning vajadusel kasutada selle efektiivsuse tõstmiseks toetavaid meetmeid. NEET-noorte probleeme on vaja käsitleda terviklikult, st riigil tagada ennetamisest, sekkumisest ja kompenseerivatest meetmetest koosnev kompleksne lähenemine. Lisaks ei saa unustada COVID-19 pandeemia mõjusid NEET noortele. 70 1 Lõppjäreldused Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta (2017). ÜRO Lapse Õiguste Komitee, Genf. Arvutivõrgus kättesaadav eestikeelsena: http://www.sm.ee/et/lapse-oigused-ja-heaolu-0 71 Vaata lähemalt: https://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2021/05/1-8-2-21-13_ESTA_LKL- taiendus_1.pdf 72 Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/alaealise_oigusrikkuja_kasutajat eekonna_ja_kogemuse_analuus._rak_2021.pdf 73 Loe lähemalt: https://epl.delfi.ee/artikkel/92712957/kustunud-star-lahenduseta-omastehooldus-kehvad- oskused-oecd-uuris-eesti-tooturu-kitsaskohti 12) Lasteaia- ja lapsehoiukohtade järjekordade pikkus on viimase kahe aasta jooksul vähesel määral kasvanud. Kuigi eelneva perioodi toetuse abil ning KOV investeeringute tulemusel on uute lasteaedade ehitusega antud suur panus suurema puudujäägi leevendamiseks, jääb osades omavalitsustes kiire rahvastiku kasvu tõttu kohti endiselt väheks. Alushariduse ja lapsehoiu uuring (2020) 74 tõi taaskord välja tugispetsialistide puuduse ja logopeedilise toe laialdase vajaduse, KOV-ides on jätkuvalt puudus lasteaiakohtadest, parendamist vajavad erivajadustega lastele lasteaia ja -hoiu tingimused. Riigikontrolli (2020) hinnangul saavad lapsed enamjaolt neile vajalikke tugiteenuseid 64% munitsipaallasteaedades ja 74% - põhikoolides 75. 13) Tegevuskava ülesvaates on küll positiivsena viidatud, et 2021 loodi kultuuriranitsa toetusmeede, ning valminud on annete arendamise tegevusplaan koos täpsema ajakavaga. Samas muret teeb huvihariduse rahastus. Eesti kultuuri koda rõhutas 2020 avalikus pöördumises, et Eestis on nii huvihariduse kui ka huvitegevuse rollid talendipoliitika kujundamisel kasutamata – ja seda just vähese mõtestamise tulemusena. LÕK-i kohaselt on lapsel õigus elule ja arengule, õigus haridusele, õigus mittediskrimineerimisele, kaasatusele. Huvihariduse- ja tegevuse puhul saame rääkida nii mitmekülgse arengu toetamisest kui ka haridusest, samuti on see ennetav meede ebavõrdsuse ja riskikäitumise vähendamisel aga ka kindlasti laste ja noorte vaimse tervise toetamisel. Pandeemiast tingitud vaimse tervise probleemide valguses tekitas vastuseisu Vabariigi Valitsuse ettepanek, hoolimata Eesti majanduse kasvust, vähendada alates 2022 omavalitsustele eraldatavat huvitegevuse toetust. Samas selgus sotsiaalministeeriumi uuringust „Vaimse tervise toetamine KOV tasandil“ 76, et huvihariduse ja -tegevuse pakkujad nii erasektori kui kohaliku omavalitsuse tasandil vajaksid täiendavat tuge laste tagasitoomisel huvihariduse juurde, kuna piirangute periood on harrastusi mõjutanud. Kärbetest loobumiseks tegid avaliku pöördumise peaminister Kaja Kallase ja minister Liina Kersna poole noortevaldkonna organisatsioonid 77, vastuseisu otsusele väljendas Eesti Linnade ja Valdade Liit 78 ja teravalt kritiseeris laste huvisid eiravat otsust MTÜ Lastekaitse Liit 79, viidates muuhulgas ÜRO Lapse Õiguste Komitee poolt Eestile tehtud soovitustele (2017), et riik peab viima läbi kärpemeetmete mõjuhindamised valdkondades, mis on otseselt ja kaudselt lapse õigustega seotud. 74 Uuringu andmetel selgus, et ühe täiskoormusele taandatud logopeedi töökoha kohta on lasteaedades keskmiselt 222 last ja ühe eripedagoogi kohta 471 last. Arvutivõrgus leitav: https://www.sm.ee/sites/default/files/alushariduse_ja_lapsehoiu_uuring.pdf 75 Ibid. 28 76 Vaimse tervise toetamine KOV tasandil. Küsitlustulemuste ülevaade (2021). Sotsiaalministeerium. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/kov_kysitlustulemused_raport_v18_05_003.pdf 77 Loe lähemalt: https://ank.ee/uudised/noortevaldkonna-organisatsioonide-avalik-poordumine-peaminister-kaja- kallase-ja-minister-liina-kersna-poole/ 78 Loe lähemalt: https://www.err.ee/1608212632/terik-ja-trei-riik-on-tapselt-nii-tugev-kui-on-meie-linnad-ja- vallad ja kuul: https://vikerraadio.err.ee/1608196354/reporteritund-laste-vaimne-tervis 79 Loe lähemalt: https://www.err.ee/1608231297/lastekaitseliidu-hinnangul-eirab-praegune-valitsus-oma-otsustes- laste-ja-noorte-huvisid; https://www.err.ee/1608231132/lastekaitse-liit-kritiseerib-valitsuse-plaani-karpida- huviharidust; vaata: https://www.youtube.com/watch?v=rWY5nFcWaus 14) Tegevuskavas on 2035. aasta eesmärgiks seatud, et ülemäärase kehakaaluga elanike osatähtsus rahvastikus oleks madalam kui 50%. Kui mõtleme Eesti kestlikkusele, siis tuleb ennekõike rääkida aga laste ülemäärasest kehakaalust. Viimase viie aasta jooksul tehtud uuringud laste ja noorte kehalise aktiivsuse kohta näitavad, et 80% Eesti lastest ei liigu piisavalt 80, aina rohkem lapsi on ülekaalus, sh algklasside õpilastest on 30% ülemäärase kehakaaluga 81. Eestis on laste vaktsineerimisega hõlmatus viimase kümne aasta väikseim ja alla kriitilise piiri 82, kuna karjaimmuunsus kipub kaduma, võivad leetrid, mumps ja teised haigused uuesti levima hakata. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku juhataja, professor Vallo Tillmann tõdes 11. aprillil meedias, et muret teevad suur ülekaaluliste laste osakaal ja lastel mitmete autoimmuunsete haiguste esinemissageduse tõus, nagu esimest tüüpi diabeet, ja samuti allergiate esinemissageduse kasv. 15) Tegevuskavas on märgitud, et vaesuse mõõdiku puhul on oluline vaadelda järgnevate aastate trende, kuna hetkel ei kajastu andmetes veel COVID-kriisi mõju ning sellest tingitud töötuse kasv ja sissetulekute vähenemine. Nüüd on lisandunud UA kriisi tulemusena veelgi tegureid, mis määramatust suurendavad. Nii Eesti kui ka ülejäänud maailma majanduse edasine käekäik on seotud Venemaa sõjalise agressiooniga ning sellega, millise suuna sõda võtab. Eesti Panga hinnangul 83 võib oodata käesoleval aastal tarbijakorvi kallinemist umbes 10%, millest lõviosa põhjustab energia hinnatõus. Majanduskasvu peatumise või väikese languse põhjusteks on kahanev kaubavahetus, ostujõu vähenemine oodatust kiirema hinnakasvu tõttu, ebakindluse suurenemine ja ühekordsete suurte tehingute väljataandumine. Üldiselt elavad lapsed Eestis leibkondade endi hinnangul heades või väga heades tingimustes 84, aga ainult see ei mõjuta lapse õnnetunnet. Oma vaimse heaolu taset hindab 12-aastastest lastest madalaks 51% ja õnnetuna tunneb end 15% 85. Nälja ja kodutuse asemel on Eestis vaesus järjest rohkem hoopis ebavõrdsus, ääremaalisus, üksindus, võimaluste puudus ja ebakindlus 86. 80 Loe lähemalt: https://www.ut.ee/et/uudised/uuring-naitab-et-opilased-vajavad-koolis-rohkem-taimset- toiduvalikut 81 Loe lähemalt: https://www.terviseinfo.ee/et/uudised/5468-ulemaarase-kehakaaluga-on-30-algklasside- opilastest Eesti uuringus osales nii esimestest kui ka neljandatest klassidest enam kui 6000 õpilast. Uuringu käigus kaardistati laste pikkuse, kaalu ning talje- ja puusaümbermõõdu andmed, lisaks vastasid küsitlusele lapsevanemad ja õppeasutuse esindajad. Loe veel: https://novaator.err.ee/1138729/eesti-laste-kehakaalu-kergitavad-helikoptervanemlus-ja-kehv-eeskuju 82 Tamm, S., Raie, E., Käär, R., Oja, M., & Reisberg, S. (2020) Eesti eelkooliealiste laste hõlmatus immuniseerimiskava vaktsiinidega 2010. aasta sünnikohordi põhjal Eesti Haigekassa raviarvete alusel. Eesti Arst. Arvutivõrgus kättesaadav: https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.16359 Loe lähemalt ka: https://epl.delfi.ee/artikkel/94594099/vaktsiinist-keeldujate-tottu-ahvardavad-seljatatud- haigused-tagasi-tulla 83 Vaata lähemalt: https://www.eestipank.ee/press/prognoos-vene-soja-moju-eesti-majandusele-tarneraskused-ja- kiirem-hinnatous-30032022 84 Loe lähemalt: https://www.stat.ee/et/uudised/2020/06/01/lastega-peresid-iseloomustab-oma-kodu-ja-palju- ruumi 85 Umbes 2000 last, kes on omaealistega võrreldes ebavõrdses olukorras, kogedes subjektiivselt ebaõiglast kohtlemist ja täiskasvanute ebapiisavat hoolimist ning kelle eluraskused ilmnevad heade lahendusteta pikemaajaliselt erisugustes elukeskkondades. Loe lähemalt: Soo, K., Kutsar, D. (2020). Kuidas elad, Eestimaa laps? Ülevaade 8–12-aastaste laste subjektiivsest heaolust. Tartu: Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut. Eesti kuulub rahvastiku kasvu ja struktuuri poolest kõige problemaatilisemate Euroopa riikide rühma. Rahvastiku kriisi lahendamiseks peab tähelepanu pöörama kõigile aspektidele - sündimusele, tervishoiule, suremuse vähendamisele ja rändele. MTÜ Lastekaitse Liit rõhutab, et ka sündimuse suurendamise puhul on vaja terviklikku lähenemist, kuna lastesaamist mõjutavad valdkonnad, nagu lastehoid, tulevaste emade ja isade toetamine, töö- ja pereelu ühildamine, regionaalne areng, elukeskkond. ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 18 kohaselt peavad konventsioonis toodud õiguste tagamiseks ja edendamiseks osalisriigid osutama vanematele ja seaduslikele hooldajatele kasvatuskohustuste täitmisel asjakohast abi ja kindlustavad lastele mõeldud hooldusasutuste, -institutsioonide ja -teenistuste arengut. Ka peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste roheline raamatu (2015) kohaselt ei piisa sündimuse suurendamiseks üksikmeetmetest; muu maailma kogemuse ja analüüside kohaselt on perepoliitika valdkonnas sündimusele positiivne mõju töö- ja pereelu ühitamist soodustavatel meetmetel – vanemapuhkuste süsteemi piisaval paindlikkusel ja isade suuremal kaasatusel laste eest hoolitsemisesse, ning taskukohase lapsehoiuteenuse kättesaadavusel 87. Laste heaolule kui poliitika teemale tuleb läheneda kompleksselt, kuna lapse heaolu moodustub ühiskonna toimimise eritasandite kontekstis. Meie ühiskonnal peab olema rohkem julgust ja tahet investeerida sellesse, et lapsed ning pered saavad abi võimalikult varajases etapis ja ilma viivituseta. Samal ajal peavad olema tagatud kvaliteetse lastekaitsetöö eeldused. Igakülgsele koostööle lootma jäädes ning edaspidi jätkuvalt valmis protsessi panustama. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt), Varje Ojala, MTÜ Lastekaitse Liit juhatuse liige Koostaja: Helika Saar [email protected] Allalaetav: https://www.researchgate.net/publication/341788164_Kuidas_elad_Eestimaa_laps_Ulevaade_8-12- aastaste_laste_subjektiivsest_heaolust 86 Koppel, K. (2020) Eesti vaesus on võtnud uue näo. Eesti Päevaleht 09.03.2020. Arvutivõrgus kättesaadav: https://epl.delfi.ee/artikkel/89162839/kaupo-koppel-eesti-vaesus-on-votnud-uue-nao? 87 Sama kinnitab EAPN (European Anti-Poverty Network) iseseisva ekspertgrupi poolt avaldati 2013 aastal raport Investing in children: breaking the cycle of disadvantages, mille kohaselt on Eestil: 1) vaja muuta sotsiaaltoetuste süsteem efektiivsemaks ja peretoetuste süsteem harmoniseerida ning muuta paindlikumaks, et parandada võimalusi pere- ja tööelu ühildamiseks; 2) rakendamaks paremini lapse – ja perepoliitikat, vaja suurendada efektiivsemat järelvalvet KOV´ides; 3) perede tugiteenuste arendamiseks vaja välja töötada veelgi spetsiifilisemad meetmed, uuesti määratleda riigi ja kohaliku omavalitsuste kohustused ja reorganiseerida rahastussüsteem, et parandada nende teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust, mis peavad olema tagatud seaduse kohaselt. Eelnimetatud soovitusi on väga oluline arvestada ka tööealiste inimeste ja sellega seotud laste väljarände vähendamise saavutamiseks. Lp Taimar Peterkop Teie: 01.04.2022 nr 7-2/22-00729-1 Riigikantselei [email protected] Meie: 14.04.2022 nr 1-5/167-1 Käesolevaga edastame Tervise Arengu Instituudi täiendusettepanekud „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõule. 1. Lk 5. Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse Eesti inimesed on kauem füüsiliselt ja vaimselt terved ning teevad tervist hoidvaid, riske vähendavaid ning elu- ja looduskeskkonda hoidvaid valikuid. Mõõdik: Ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal Ettepanek: Selle asemel (või kõrval) võiks olla mõõdikuks - tervena elatud eluaastad/ eluiga 2. Lk 5. Eesti tervise-, töötervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteem on lõimitud, inimesekeskne ja jätkusuutlik Mõõdik: Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16 aastaste ja vanemate inimeste osakaal Ettepanek: Selle asemel (või kõrval) võiks olla mõõdikuks – Integreeritud teenuste osakaal 3. Lk 5 punkt C. Inimeste teadlikkuse parandamine ja enesetoetamise oskuste arendamine. Ettepanek: soovitame alternatiivina kaaluda enesetoetamise oskuste arendamine asendada näiteks sotsiaal-emotsionaalse pädevusega. Selgitus: Praegu puuduvad viited vaimse tervise mõjuteguritele või selle mõjutamisele (nt sotsiaalne sidusus või õppimis-, suhtlemis- ja arenguvõimalused). Enesetoetamise oskust tuleks laiendada, sest oluline on laiem pädevuste pagas, mis aitaks eluga hästi toime tulla. 4. Lk 6 punkt E. Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt Ettepanek: lisada krooniliste haigustega (sh vähiga) inimeste elukvaliteedi ja töövõime tagamise 5. Lk 10 punkt D. Liiklusohutu, ligipääsetava ja kestliku linnaruumi rajamine koostöös KOVidega (sh jalg- ja jalgrattateede ning parklate, mitmeliigiliste liikumisvõimalustega ümberistumistega peatuskohtade) Ettepanek: lisada ka viide liikumispuudega inimestele 6. Lk 11 punkt A. Riigi valitsemine Andmemajanduse, turvalise küberruumi, ühtse ja kvaliteetse andmeruumi ning digiriigi taristu arendamine: Ettepanek: lisada kaasvastutajaks ka sotsiaalministeerium, sest tervise valdkonnas on kvaliteetse andmeruumi ja alusandmete ning andmeanalüüsi osa ülioluline. 7. Lk 12 punkt C. Suurendame teaduse mõjusust ja mitmekesisust, hoides teaduse kõrget taset Ettepanek: lisada kaasvastutajana sotsiaalministeerium Hiiu 42, 11619 Tallinn rg-kood 70006292 tel 659 3900 [email protected] tai.ee  8. „Eesti 2035“ mõõdikud Lk 4. Rahvakestlikkus, tervise ja sotsiaalkaitse mõõdikuks ei sobi "Ülemäärase kehakaaluga inimeste osakaal". Ettepanek: Kasutada mõõdikuna näiteks tervena elatud aastate arvu või normaalkaaluga (KMI 18,5 - 24,9) inimeste osakaalu. Kui on soov kasutada spetsiifilisemat mõõdikut, siis peaks ülemäärase kehakaalu juures jälgima ka vaimse tervise näitajaid. Lisaks ei näita haiguse või probleemi puudumine (nt normkaalus olemine) tervist, sest WHO definitsioonide järgi ei ole ka haiguse puudumine märk heast tervisest. 9. „Eesti 2035“ mõõdikud Lk 4. Ruum ja liikuvus Ettepanek: Ühissõiduk ei ole võrreldav jalgrattasõidu või jalgsi käimisega ning ei sobi seetõttu mõõdikuks. 10. Täiendavalt teeme ettepaneku mainida tegevuskava elluviimise dokumendis ka riikliku vähitõrje tegevuskava 2021-2030 rakendusplaani koostamist 2022. aastal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annika Veimer direktor 2 Saatja: Heleri Reinsalu <[email protected]> Saadetud: 20.04.2022 15:12 Adressaat: Hanna Vseviov <[email protected]>; Ulla Saar <[email protected]>; Maris Mälzer <[email protected]>; SM Info <[email protected]>; Hede Sinisaar <[email protected]> Teema: Eesti 2035 kooskõlastusringilt laekunud partnerite kirjad Head Sotsiaalministeeriumi kolleegid „Eesti 2035 tegevuskava uuendamise käigus esitasid erinevad koostööpartnerid Riigikantseleile põhjalikke arvamusavaldusi, kuidas ühes või teises valdkonnas probleemkohti parandada ning millele riigi poliitikakujundamises tähelepanu pöörata. Edastame teile infoks Eesti Puuetega Inimeste Koja, Lastekaitse Liidu ning Tervise Arengu Instituudi kirjad, mis on käesolevale e-mailile lisatud manustena (pdf formaadis). Kõnealustes kirjades olevad arvamusavaldused puudutavad nii lastekaitsetööd kui laste ja perede olukorda laiemalt (sh laste õigused), puuetega inimeste probleemkohti (sh puuetega naiste vastu suunatud vägivalda, erivajadusega inimeste osalus ühiskondlikus elus, ligipääsetavus), NEET-noori ja noortegarantii tugisüsteemi. Samuti on tehtud ettepanekuid Eesti 2035 mõõdikute teemal ning SOMi kaasvastutuse teemal. Manustena kaasasolevad kirjad on teile lihtsalt teadmiseks ning vastuskirja teilt ei eelda. Tervitades Heleri ReinsaluNõunik | Strateegiabüroo 6935636RiigikantseleiRahukohtu 3 | 15161 Tallinn693 5555 | ,